Merevee kemism; ainete lahustuvus vees; ainete ringed; organismide roll biogeensete elementide ringes; valgus vees Õppejõud Peeter Pall Joonis 1. Globaalses veeringluses osaleva veemassi paiknemine 1 Joonis 2. Veemassi jaotumine ruumiliselt Joonis 3. Vesi kui erandlik vedelik 2 Joonis 4. Vee molekul Joonis 5. Vee molekulide asetus kolmes erinevas olekus. Joonis 6. Energia liikumine külmumise ja sulamise protsessides 3 Vee keemiline koostis ...
GLÜKOOSISISALDUSE MÄÄRAMINE ENSÜMAATILISEL MEETODIL Kasutatavad ained 3 viinamarja mahl, tööreaktiiv: Glükoosi oksüdaas(GOD), peroksüdaas(POD), K4[Fe(CN)6] 0,1 % vesilahus, 0,1 M Fosfaatpuhvrit ph 6. Kemism Glükoosi lahusele lisati tööreaktiivi, kus sisalduv GOD katalüüsib glükoosi oksüdeerumist lahuses sisalduva hapniku toimel. GODis sisalduv flaviinadeniindinukleotiid abil oksüdeerub glükoos glükoonhappeks ja vesinikperoksiidiks. Edasi katalüüsib POD kromogeense substraadi kollase veresoola oksüdeerumist. PODi toimel oksüdeerub kollases vere soolas sisalduv Fe+2 Fe+3ks., millega kaasnevalt toimub H2O2 redutseerumine veeks. Tekkiv punane veresool annab lahusele hele kollaka värvuse ja on detekteeritav lainepikkusel 410 nm. Töökäik Kolmest etteantud viinamarjast uhmerdati välja 1ml klaari mahla. Saadud mahl lahjendati destileeritud veega 250 mlni. Õppejõult saadud glükoosi lahusest tehti kolm 4 kordset lahjendus...
segada positiivse reaktsioonitulemuse saamist? AgNO3 ja NH4OH Tolleni reagent. Katse võib ebaõnnestuda määrdunud katseklaasi kasutamisel, ettevaatamatul soojendamisel või reaktiividega liialdamisel. 8.Valige välja reaktsioonid, millised võimaldavad eristada taandavaid ja mittetaand- avaid suhkruid. Hõbepeegli reaktsioon, Fehlingi reaktsioon. 9. Millist reaktsiooni kasutatakse mono- ja disahhariidide eristamiseks? Milline on selle reaktsiooni kemism? Barfoed reaktsioon, sest nõrgas happelises keskkonnas taandavad vaske ainult monosahhariidid. 10.Iseloomustage järgmiste reaktiivide koostist: a) Fehling'i CuSO4 + Seignett sool b) Barfoed' vaskIIatsetaat äädikhappes c) Molisch'i reaktiiv a-naftooli lahus alkoholis 11. Milline süsivesik on sahharoos ja mis on tema hüdrolüüsi produktideks? Millise reaktsiooniga saab kindlaks teha, kas toimus sahharoosi hüdrolüüs?
Vastavalt struktuurile jaotatakse süsivesikud mono-, oligo- ja polüsahhariidideks. Paljud süsivesikutekvalitatiivseks määramiseks kasutatavad reaktsioonid baseeruvad nende redutseerimisvõimel. Reaktsioonitingimustest sõltuvalt tekivad erinevad suhkrute oksüdatsiooniproduktid. Reaktsiooni nimetus Kasutatud reaktiivid Täheldatud muutus Reaktsiooni kemism Valkude reaktsioonid 1) Biureedireaktsioon 1 ml munavalgu Lahus muutus lillakaks tooniks. lahust, 1 ml 10 % Valmistatud lahus sisaldas NaOH, mõni tilk 1% vähemalt kahte peptiidsidet. CuSO4 Biureetkompleks moodustub vask(II)ioonide seostumisel peptiitsidemete koostises
vastusreaktsiooni saamiseks piisavad. · Ülelävised ärritused - tugevamad kui läviärritus ja kutsuvad esile tugeva vastusreaktsiooni Erutuvus on: · talitluslik seisund, mis avaldub närviimpulsside tekkes ja edasiandmises, lihastekontraktsioonis, näärmesekreedi eritumises jne. · tekib mitmete keskkonna tegurite mõjumisel erutuvatele kudedele ( näiteks valgus, heli, lõhnad, elektrivool, sisekeskkonna kemism, rõhu jne. muutumine) · Tekib füüsikaliste ja keemiliste ärritajate toimel. 23. Bioelektrilised nähud kudedes. Muutub koe elektriline potentsiaal erutuse tagajärjel. · Üldised muutused: Tõuseb ainevahetuse intensiivsus Suureneb soojuse produktsioon Muutuvad elektrilised potentsiaalid · Spetsiifilised muutused: kokkutõmbed lihastes
B (etüleendiamiintetraäädikhappe dinaatrium, ingliskeelsest nimetusest tulenev üldlevinud lühend EDTA) kompleksi. Viimane moodustub CuSO4 ja triloon B ekvimolaarsete hulkade ühendamisel. Taandavaid suhkruid sisaldava proovi keetmisel nimetatud kompleksi sisaldavas lahuses taandub selles sisalduv Cu(II) Cu(I)-ks, moodustades Cu2O, mis eraldub reaktsioonisegust punase sademena ja lahusesse jääb ekvivalentses koguses vaba triloon B. Reaktsiooni kemism on järgmine: CH2N(CH2COO)2Cu CH2N(CH2COONa)2 | + 4Na ++4OH - + R-CHO | R-COO-+ Cu2O CH2N(CH2COO)2Cu CH2N(CH2COONa)2 vask-triloon B kompleks taandav suhkur triloon B aldoonhape Reaktsioonil vabanenud triloon B määratakse tiitrimisel 0,02 M vasksulfaadi lahusega, kasutades indikaatorina mureksiidi vesilahust.
Rasvhapped on pikad hüdrofoobse sabaga molekulid mille otsas on hüdrofiilne ,,peake" ja vesikeskkonnas moodustab mitselle. Steroidide ehitusaluseks on steraanituum mille kolmanda süsiniku küljes on hüdroksüülrühm. 9 Martin Tamm (121006YASB) Biokeemia praktikum (töö nr. 2.2 ja 1.3) Töö käik Töö käike on kokku neli, kus seletatakse ära mis töö tehakse, kemism (kui võimalik) ja näidatakse ära tulemused. 1.3.1 Rasvapleki proov Rasvapleki proovi katses kasutatakse orgaanilist lahustit (atsetoon), et ära määrata kas tahkes aines on rasva või mitte. Kasutatakse filterpaberit, kuhu peale pannakse läbi lahustatud kaks proovi kus kus ühes on rasva ja teises ei ole. 1. Võtta kaks filterpaberit, kaks katseklaasi. 2. Katseklaasidesse panna 1 g vastavad tahket ainet (proov 1 ja proov 2). 3. Lisada 0,5 ml orgaanilist solventi ja loksutatakse hoolikalt
Siukord: 1. Siukord.............................................................................................................................2-3 2. Metallide korrosioon............................................................................................................4 2.1. Korrosiooni kemism ja kahjustuste liigid....................................................................4 2.2. Keemiline korrosioon...................................................................................................5 2.3. Kaitsev oksiidikiht.......................................................................................................5 2.4. Legeerimine..................................................................................................................6
Füsioloogia - närvisüsteem 1. Erutuvus - elusorganismide põhiomadus; rakkude võime jõudeseisundist üle minna erutusseisundisse Erutus talituslik seisund, mis avaldub närviimpulsside tekkes ja edasiandmises, lihaskontraktsioonis, näärmesekreedi eritumises jne. Ta tekib mitmete keskkonna tegurite mõjumisel erutuvatele kudedele (näiteks valgus, heli, lõhnad, elektrivool, sisekeskkonna kemism, rõhu jne muutumine) ehk siis tekib füüsikaliste ja keemiliste ärritajate toimel. 2. Millised muutused tekivad erutunud koes? Üldised muutused: tõuseb ainevahetuse intensiivsus; suureneb soojuse produktsioon; muutuvad elektrilised potensiaalid. Spetsiifilised muutused: kokkutõmbed lihastes; mitmesuguste ainete eritumine näärmetes (seedemahlad, higi, lima hormoonid jne) 3. Kuidas jagunevad ärritajad?
liialdamisel tekib tumehall või must sade ja peeglit ei teki. 8.Valige välja reaktsioonid, millised võimaldavad eristada taandavaid ja mittetaand-avaid suhkruid. -Sahharoosi hüdrolüüsi kontroll Fehlingi lahustega (annavad taandavad suhkrud) - Hõbepeegli reaktsioon (annavad taandavad suhkrud) 9. Millist reaktsiooni kasutatakse mono- ja disahhariidide eristamiseks? Milline on selle reaktsiooni kemism? Barfoed' reaktsioon võimaldab eristada taandavaid monosahhariide oligosahhariididest, kuna nõrgas happelises keskkonnas taandavad vaske üksnes monosahhariidid. Reaktsioon Barfoed' reaktiiviga, nii nagu Fehlingi reaktiivigagi, annab punase vask(I)oksiidi Cu2O sademe 8 10.Iseloomustage järgmiste reaktiivide koostist:
rõhul. Küllastunud auru rõhk ja tihedus suurenevad temperatuuri tõustes. Küllastumata auru rõhk on väiksem küllastunud auru rõhust antud temperatuuril. Üleküllastunud aur e. kuiv aur on selline, millel puudub kokkupuude vedela faasiga. Niiskes aurus on vedela faasi piisku. 8. Väävelvesiniku (H2S) iseloomulikud omadused, leidumine tehis- ja looduskeskkonnas, moodustumise kemism. a. Väävelvesinik on toksiline gaas, mida leidub põhjaveekaevudes, mineraalvee allikates, kanalisatsioonikaevudes ja trassides, kommunikatsioonikanalites ja kaevudes, naftamahutites, heitvete mahutites ja teiste lagunemisprotsesside käigus. 90% väävelvesinikust on loodusliku päritoluga ning 10% on tekkinud sulfiitide lagunemisel. Keskmiselt on õhus 0,0001-0,0002 osakest miljoni õhuosakese kohta.
redutseerija, elektronvõrrand, gaasi molaarruumala, molaarmass, Avogadro arv, vee karedus, karstinähtus, katlakivi.1.a ja 2.a rühma elementide aatomite ehitused ja tähtsamad füüsikalised ning keemilised omadused (põhiliselt Na ja Ca näitel) tähtsamad ühendid ( kips, lubjakivi, lubjad, keedusool, salpeeter Chile salpeeter, kaaliumpermanganaat..) Selgitage karstinähtuse tekke ja vee kareduse põhjuseid. Katlakivi teket. Kemism? 1.Osata iseloomustada mõnda tüüpiliste omadustega metalli (näiteks järgmise skeemi põhjal) Strontsium paikneb ...... perioodis ja ..... rühmas. Tema elektronskeem on.................................... ja elektronvalem ................................... Keemilistes reaktsioonides loovutab ta ........elektroni elektronvõrrand........................... ja tema oksüdatsiooniaste ühendites on .............Reageerides hapnikuga annab ta...................................... võrrand....
2NH3 + 2H+ = 2NH+4 Orgaanilise aine põletamine H2SO4-ga kulgeb aeglaselt ja seetõttu kasutatakse protsessi kiirendamiseks erinevaid katalüsaatoreid. Katalüsaatorid aitavad üle kanda hapnikku 12 väävelhappelt orgaanilise aine süsinikule. Katalüsaatorina kasutatakse metallilist elavhõbedat, elavhõbeoksiidi, vaske, vaskoksiidi, saleeni jt. Metalilise vase katalüütilise toime kemism on toodud võrranditega: Cu + H2SO4 = CuO + H2O + SO2 2CuO = CuO + O (oksüdeerimiseks) CuO + H2SO4 = 2CuO + H2O + SO2. Teiseks osüdatsiooniprotsesi kiirendavaks faktoriks on väävelhappe keemistemperatuuri tõstmine soolade lisamise teel. Vajalikud reaktiivid: 1. konstentreeritud väävelhape (erikaal 1,84) 2. CuSO4 või CuO katalüsaatorina 3. K2SO4 või Na2SO4 4. 33%-line NaOH vesilahus 5. 0,1 n H2SO4 lahus 6. 0,1 n NaOH lahus 7
ainetest lämmastikhapet. Happed reageerivad aga nii metallide kui ka muude materjalidega. · erosioonkorrosioon Näited: 1) Cu-Fe: anood Fe -2e Fe2+ ja katood 2H+ + 2e H22) Fe-Al: anood [Al(OH)3] Al -3e Al3+ ja katood (Fe) 2H+ + 2e H2 28. Tsingi korrosiooni seaduspärasused vees ja vesilahustes ning atmosfääris. Milline on tsingitud teraspleki ja tsingitud terasest konstruktsioonielementide korrosiooni kemism ja mehhanism? Kuidas valmistatakse tsinkkatet metallidele ? Milliste omaduste järgi hinnatakse tsingikihi kvaliteeti ? Millest sõltub tsingikihi paksus terase kuumtsinkimisel ? Tsingi korrosiooni seaduspärasused vees ja vesilahustes: vesilahustest 20%-ses lämmastikhappes korrodeerub kõige kiiremini. Arvestatav korrosioon ka äädikhappelahuses ja alkoholides. Mida karedam vesi, seda vähem mõjutab temperatuur korrosiooni. Kõige väiksem tsingi korrosioon on pH 10 juures
Oksüdeerija on osake, mis liidab elektrone Cl2, O2, O3, Br2, H2O2, MnO4. CrO3, NO3 jne. Redutseerija on osake, mis loovutab elektrone C, CO, H2, H2S, Na, K, Mg, Al, SO2, Sn, SO3. Metallide korrosioon metalli hävimine ümbritseva kk (õhu, vee, lahuste) mõjul. Klassifits: 1)keemilme toim kõrgetel temp >300°C gaasilise kk toimel; 2)elektrokeemiline peamine met korr liik, toim elektrolüüdi lahuste või sulatiste toimel ja kemism seisneb galvaanielementide mood pinnale, anood hävib; 3)erosioon mehh met hävimine liikuvate gaaside, vedelike toimel; 4)bioloogiline kemismi on kahte tüüpi: a)mikroorganismid, mis tarvitavad oma elutegevuseks vastavaid met N:rauabakter b)mikroorganismid eritavad oma elutegevusega aineid, mis reag met N:N-bakter. Näited: 2Na + 2HCl = 2NaCl + H2; 3Fe + 2O2 = Fe3O4 Protsessid: erinevate potentsiaalidega met ühendamisel tek korr
2)võimsuse ühe massiühiku kohta; 3)võimsus, mis saadakse 5 minuti jooksul 30. Värvide põhimõtteline koostis: sideaine, pigmendid, lahusti, lisaained (mürkkemikaalid, inhibiitorid). Värve klassifitseeritakse järgmiste tunnuste abil: 1)kile moodustumise viis; 2)sideaine; 3)Kasutamiseviis; 4)pigmendid (korrosioonikaitse, värvus jt.); 5)kasutamiskohad (metall, puu, betoon jt.); 6)kasutamisjärjekord (alus-, vahe-,pealmine värv). Kile moodustumise kemism: 1)füüsikaline – vedelate värvide korral lahusti aurub ja sideaine osakesed liituvad kileks. Nt: a)kloorkautshuk+lahusti; b)polüvinüülkloriid+lahusti; c)mõni polümeer+H2O (lateksvärvid); d)ülalloetletud ainete pulbrid (kuumutamisel hakkavad voolama ning katavad pinna kilega – kelmega). 2)keemiline – kile moodustub keemilise reaktsiooni tulemusena. Nt: ühekomponentsed – a)reageerivad õhus oleva O2-ga: alküüdvärvid, alküüdlateksid; b)kõvenevad kuumutamisel:
aineid, mis lagundavad mikroorganismiga kontaktis oleva metalli pinda (nt väävlibakterid); mikroorganismid vahetult tarbivad mõnede metallide aatomeid (nt rauabakterid); d) erosioon materjali pinnaosakeste eraldamine liikuva gaasi (õhu) või vedelike korral. 28. Tsingi korrosiooni seaduspärasused vees ja vesilahustes ning atmosfääris. Milline on tsingitud teraspleki ja tsingitud terasest konstruktsioonielementide korrosiooni kemism ja mehhanism ? Kuidas valmistatakse tsinkkatet metallidele ? Milliste omaduste järgi hinnatakse tsingikihi kvaliteeti ? Millest sõltub tsingikihi paksus terase kuumtsinkimisel ? Vedelikes/Vees korrosiooni kiirus on kõige väiksem kui pH = 10; Zn korrodeerub väga kiiresti, kui pH12 ja pH8; Veekonstruktsioonides tsinkkattega kateldes, torudes, boilerites peab vee temperatuur olema kas alla 50 või üle 100 oC järgi. Kõige kiirem on korrosioon 75 oC juures. Mida
lähedal (korrodeerivaks aineks atomaarne vesinik); b)elektrokeemiline korros kulgeb tavaliselt metallidel elektrolüüdi sulatise või selle lahuse osalusel; c)biokeemiline korrosioon mikroorganismide osavõtul; d)erosioonkorrosioon materjali pinnaosakeste eraldamine liikuva gaasi (õhu) või vedelike korral. 28. Tsingi korrosiooni seaduspärasused vees ja vesilahustes ning atmosfääris. Milline on tsingitud teraspleki ja tsingitud terasest konstruktsioonielementide korrosiooni kemism ja mehhanism? Kuidas valmistatakse tsinkkatet metallidele? Milliste omaduste järgi hinnatakse tsingikihi kvaliteeti? Millest sõltub tsingikihi paksus terase kuumtsinkimisel? Vesilahustest 20% -ses HNO3-s korrodeerub kõige kiiremini. Arvestatav korrosioon ka äädikhappelahuses ja alkoholides. Vees: Mida karedam vesi, seda vähem mõjutab temp korrosiooni. Zn atmosfääris: kattub 2ZnCO33Zn(OH)2 ga, kiht on hästi nakkunud, hästi tihe, ning seepärast kaitseb Zn-i
Happed reageerivad aga nii metallide kui ka muude materjalidega; erosioonkorrosioon materjali pinnaosakeste eraldamine liikuva gaasi (õhu) või vedelike korral. N: 1) Cu-Fe: anood Fe -2e Fe2+ ja katood 2H+ + 2e H22) Fe-Al: anood [Al(OH)3] Al -3e Al3+ ja katood (Fe) 2H+ + 2e H2 28. Tsingi korrosiooni seaduspärasused vees ja vesilahustes ning atmosfääris. Milline on tsingitud teraspleki ja tsingitud terasest konstruktsioonielementide korrosiooni kemism ja mehhanism? Kuidas valmistatakse tsinkkatet metallidele? Milliste omaduste järgi hinnatakse tsingikihi kvaliteeti? Millest sõltub tsingikihi paksus terase kuumtsinkimisel? Vesilahustest 20% -ses lämmastikhappes korrodeerub kõige kiiremini. Arvestatav korrosioon ka äädikhappelahuses ja alkoholides. Vees: Mida karedam vesi, seda vähem mõjutab temperatuur korrosiooni. Puhtas (destilleeritud) vees on tsingi kõige kiirem korrosioon 75 kraadi juures. Kõige väiksem tsingi
lahuses? 6. Mis on osasoonid? Miks saab osasoonide tekke reaktsiooni kasutada süsivesikute kvalitatiivse reaktsioonina? 7. Millise reaktiiviga viiakse läbi hõbepeegli reaktsiooni ja millised tegurid võivad segada positiivse reaktsioonitulemuse saamist? 8.Valige välja reaktsioonid, millised võimaldavad eristada taandavaid ja mittetaand-avaid suhkruid. 9. Millist reaktsiooni kasutatakse mono- ja disahhariidide eristamiseks? Milline on selle reaktsiooni kemism? 10.Iseloomustage järgmiste reaktiivide koostist: a) Fehling'i b) Barfoed' c) Molisch'i reaktiiv? 11. Milline süsivesik on sahharoos ja mis on tema hüdrolüüsi produktideks? Millise reaktsiooniga saab kindlaks teha, kas toimus sahharoosi hüdrolüüs? 12. Milline süsivesik on tärklis? Kuidas saab kindlaks teha a) tärklise esinemist lahuses b) teralise tärklise päritolu? 24 1.3 LIPIIDIDE REAKTSIOONID
· Verehüübe tekkest osavõtvaid aineid nim. hüübimisfaktoriteks, käesolevaks ajaks on neid teada paarkümmend. Vere hüübimise skeemidel märgitakse neid tavaliselt rooma numbritega. · Vigastuse sidekoestumine. Vere uurimine: · Vere uurimine on kliinilises praktikas väga tähtis. Veri iseloomustab hästi tervislikku seisundit. Mitmesuguste haiguste korral muutub nii vere morfoloogia kui ka kemism. · Verd saab hõlpsasti analüüsiks võtta. Kliiniliste analüüside puhul uuritakse: Vere keemilisi omadusi Määratakse hemoglobiini hulk Punaliblede settimise kiirus Loendatakse punaliblede ja valgeliblede üldarv Tehakse kindlaks leukotsüütide suhtarvud protsentides leukotsüütide valem. Ja vajadusele paljud muud parameetrid.
· Verehüübe tekkest osavõtvaid aineid nim. hüübimisfaktoriteks, käesolevaks ajaks on neid teada paarkümmend. Vere hüübimise skeemidel märgitakse neid tavaliselt rooma numbritega. · Vigastuse sidekoestumine. Vere uurimine: · Vere uurimine on kliinilises praktikas väga tähtis. Veri iseloomustab hästi tervislikku seisundit. Mitmesuguste haiguste korral muutub nii vere morfoloogia kui ka kemism. · Verd saab hõlpsasti analüüsiks võtta. Kliiniliste analüüside puhul uuritakse: Vere keemilisi omadusi Määratakse hemoglobiini hulk Punaliblede settimise kiirus Loendatakse punaliblede ja valgeliblede üldarv Tehakse kindlaks leukotsüütide suhtarvud protsentides leukotsüütide valem. Ja vajadusele paljud muud parameetrid.
kutsuvad esile tugeva vastusreaktsiooni. Ärritus - ärritaja mõju elusale koele. Erutus tekib organismi rakkudes füüsikaliste ja keemiliste ärritajate toimel. Erutus on talituslik seisund, mis avaldub närviimpulsside tekkes ja edasiandmises, lihaste kontraktsioonis, näärmesekreedi eritumises jne. Erutusseisund tekib mitmete keskkonna tegurite mõjumisel erutuvatele kudedele (näit. valgus, heli, lõhnad, elektrivool, sisekeskkonna kemism, rõhu jne. muutused). Erutuvus rakkude ja kudede võime üle minna jõudeseisundist erutusseisundisse. Erutuvates kudedes tekkival erutusel on nii üldisi (ainevahetuse intensiivsuse tõus, soojuse produktsiooni suurenemine ning elektriliste potentsiaalide muutumine erutunud rakkudes ja koe osades) ning spetsiifilisi jooni (kokkutõmbed lihastes, mitmesuguste ainete eritumine näärmetes /seedemahlad, higi, lima hormoonid/ jne). Erinevatel rakkudel on erinev erutuvus.
elektriühendused Cu-Al, Cu katuselt vesi Al, Fe või Zn katusele. 33. Värvide põhimõtteline koostis: sideaine, pigmendid, lahusti, lisaained(mürkkemikaalid, inhibiitorid). Värve klassifitseeritakse järgmiste tunnuste abil: 1)kile moodustumise viis; 2)sideaine; 3)kasutamisviis; 4)pigmendid (korrosioonikaitse, värvus jt); 5)kasutamiskohad (metall, puu, betoon jt); 6)kasutamisjärjekord (alus-,vahe-, pealmine värv). Kile moodustumise kemism: 1)füüsikaline: vedelate värvide korral lahusti aurub ja sideaine osakesed liituvad kileks. Nt: kloorkautshuk+lahusti, polüvinüülkloriid+lahusti, mõni polümeer+vesi (lateksvärvid), ülalloetletud ainete pulbrid (kuumutamisel hakkavad voolama ning katavad pinna kilega(kelmega). 2)keemiline: kile moodustub keemilise reaktsiooni tulemusena. Nt: ühekomponentsed- a)reageerivad õhus oleva
järgnev info: 1) saadav pinge 2) võimsus ühe massiühiku kohta 3) võimsus, mis saadakse 5 minuti jooksul. 31) Värvide põhimõtteline koostis: sideaine, pigmendid, lahusti, lisaained(mürkkemikaalid, inhibiitorid). Värve klassifitseeritakse järgimste tunnuste abil: 1)kile moodustumise viis; 2)sideaine; 3)kasutamisviis; 4)pigmendid (korrosioonikaitse, värvus jt); 5)kasutamiskohad (metall, puu, betoon jt); 6)kasutamisjärjekord (alus-,vahe-, pealmine värv). Kile moodustumise kemism: 1)füüsikaline: vedelate värvide korral lahusti aurub ja sideaine osakesed liituvad kileks. Nt: kloorkautshuk+lahusti, polüvinüülkloriid+lahusti, mõni polümeer+vesi (lateksvärvid), ülalloetletud ainete pulbrid (kuumutamisel hakkavad voolama ning katavad pinna kilega(kelmega). 2)keemiline: kile moodustub keemilise reaktsiooni tulemusena. Nt: ühekomponentsed- a)reageerivad õhus oleva O 2
Viimasest tekkinud võrgustikku jäävad kinni erütrotsüüdid. · Verehüübe tekkest osavõtvaid aineid nimetatakse hüübimisfaktoriteks, käesolevaks ajaks on neid teada paarkümmend, vere hüübimise skeemidel märgitakse neid tavaliselt rooma numbritega · Vigastuse sidekoestumine VERE UURIMINE · Vere uurimine on kliinilises praktikas väga tähtis. Veri iseloomustab hästi tervislikku seisundit. Mitmesuguste haiguste korral muutub nii vere morfoloogia kui ka kemism. · Verd saab hõlpsalt analüüsiks võtta. Kliiniliste analüüside puhul uuritakse: vere keemilisi omadusi, määratakse hemoglobiini hulk, punaliblede settimise kiirus (settereaktsioonehkSR), loendatakse punaliblede ja valgeliblede üldarv, tehakse kindlaks leukotsüütide suhtarvud protsentides-leukotsüütide valem. ja vajadusele paljud muud parameetrid · Vere uuringud aitavad panna õiget diagnoosi ja on sageli diagnoosimisel määrava tähtsusega. ERÜTROTSÜÜDID
11) Pärast süsiniku ladestumist saavutas atmosfäär O2/CO2 tänapäevase suhte. Selline atmosfääri kujunemise ajalugu näitab inimese täielikku sõltuvust teistest organismidest. Mis eristab biosfääri teistest geosfääridest? 1) biosfääris toimuvad biogeokeemilised protsessid, mille aluseks on päikeseenergia kasutamine autotroofsete organismide (roheliste taimede) poolt. 2) taimede elutegevus põhjustab olulisi muutusi keskkonnas: a) õhkkond rikastub hapnikuga; b) muutub vete kemism ja veekogudes tekivad orgaanilised setted; c) elusorganismid lagundavad kivimite pinda, kujundavad mulla ja annavad võimaluse eluks heterotroofsetele organismidele. 3) biosfääri kõige olulisemaks osaks on tema produktiivsus võime toota orgaanilist ainet. Noosfääri kujunemine Endla Reintam, 2008/2009 17 Noosfäär (kr
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
