Lõputöö Lõputööks on ühe tahke soola, mis võib olla kaksiksool, või lahuse analüüs, kus tuleb määrata nii katioon(id) kui anioon. Katioonid kuuluvad alati erinevatesse katioonide rühmadesse. Töö juures ei viida läbi leekreaktsioone, vaid määratakse katsetega lahusest. Tahke soola puhul tuleks valmistada vesilahus, kusjuures kõik kasutatud tahked soolad on vees lahustuvad. + NH4+ määrata alglahusest Katioonide segu + HCl Sademes
keemiline element- kindla tuumalaenguga aatomite liik aatom- neutraalne osake, mis koosneb aatomituumast ja elektronkattest prooton- positiivse laenguga osake, mis kuulub aatomi koostisesse neutron- laenguta osake, mis kuulub aatomi koostisesse elektron- negaiivse leanguga osake, mis kuulub aatomi koostisesse lihtaine- koosneb ühe keemilise aine osakestest liitaine- koosneb mitme keemilise aine osakestest molekul- aineosake, mis koosneb aatomitest ioon- laengu omandanud aatomite katioon- positiivne ioon anioon- negatiivne ioon kovalentne side- ühiste mittematalli aatomite elektronpaaride abil tekkinud side iooniline side- vastasmärgiliste ioonide tõmbumine metalliline side- metalli aatomite vahel molekulaarsed ained- molekulidest koosnevad ained mittemolekulaarsed ained- aatomitest ja ioonidest koosnevad ained
Elektrolüüdid Elektrolüüdid-ained mis vesilahustes ja sulatatud olekus jagunevad täielikult või osaliselt ioonideks. Elektrlüüdid- happed, alused ja soolad. Ioon- laenguga aatom või aatomite rühmitus. Katioon-positiivse laenguga ioon. Anioon-negatiisve laenguga ioon. Elektrolüütiline dissotsiatsioon on lahustumisega kaasnev aine jagunemine ioonideks. Hüdraatumine ehk hüdratatsioon on lahustunud aine osakeste seostumine vee molekulidega. Mitteelektrolüüdid-ained mis ei esine lahuses mitte ioonide, vaid neutraalsete molekulidena. Tugevad elektrolüüdid- esinevad lahuses ainult ioonidena. Nõrgad elektrolüüdid- esinevad aines nii ioonidena kui ka molekulidena.
TUUMALAENG võrdub arvuliselt elemendi järjenumbriga perioodilisussüsteemis. ELEKTRONKATE tuuma ümbritsevad elektronid. ELEKTRONIDE VÄLISKIHT elektronide arv väliskihil ehk elemendi rühmanumber, välisel elektronkihil võib olla kuni 8 elektroni. KEEMILINE ELEMENT kindla ühesuguse tuumalaenguga aatomite liik. IOON laenguga aatom või aatomite rühmitus. KATIOON positiivse laenguga ioon. ANIOON negatiivse laenguga ioon. MOLEKUL liht- või liitaine väikseim osake, millel on kõik selle aine põhilised keemilised omadused, koosneb aatomitest. AATOMMASS aatommassiühikutes väljendatud aatomi suhteline mass. MOOL aine hulk, mis sisaldab 6*1023 aineosakest. MOLAARMASS aine ühe mooli mass grammides. AVOGADRO ARV osakeste arv ühes moolis aines; NA=6,02*1023 dm3/mol. GAASI MOLAARRUUMALA kõikide gaaside ühe mooli ruumala
KORDAMINE KEEMIA EKSAMIKS 1.Aatom koosneb aineosakestest.(elektronid, prootonid, neutronid) Elektron skeem: Mg: +12| 2)8)2 12-on prootonite arv, väike number vasakul üleval. 2,8,2-on elektronide arv 2. lahus-on ühtlane segu, mis koosneb lahustunud ainest ja lahustist. lahustuvus-näitab aine massi mis saab lahustuda kindlas koguses lahustis kindlal temperatuuril. anioon- on negatiivse laenguga ioon katioon-on positiivse laenguga ioon aatom-üliväike aineosake, mis koosneb tuumast ja elektronidest molekul-aine väikseim osake, koosneb aatomitest ühinemisreaktsioon-on reaktsioon mille käigus ained ühinevad, moodustades uue aine lagunemisreaktsioon-on reaktsioon mille käigus aine laguneb kaheks või enamaks aineks redoksreaktsioon- on reaktsioon, mille käigus ained loovutavad ja liidavad elektrone ja sellega kaasneb elementide öksüdatsiooniastme muutumine
Mg : +12/ 2)8)2) : +12/ 2)8) ) : +12/ 2)8) F aatomi ja aniooni võrdlus Fluori aatom Fluoriidioon •• Väliskihil 8 •• Väliskihil 7 Cl + +9 +9 F : +9/ 2) 7) : +9/ 2) 8) Ioonide jagunemine Ioon Aatom, mis liidab või loovutab väliskihi elektrone. Katioon Anioon Positliivse laenguga Negatiivse laenguga ioon. ioon. Loovutab väliskihilt Liidab väliskihile elektrone. elektrone. Katiooni ja aniooni võrdlus Katioon Anioon •• Loovutab elektrone. •• Liidab elektrone. • E-. • E+. • Positiivene laeng. • Negatiivne laeng.
Kaksiksoola ja kompleksühendi dissotsiatsioon 1.1 Kolme katseklaasi valada ~2 mL FeNH4(SO4)2 lahust a) ühte katseklaasi lisada tilkhaaval 1 M H 2SO4 lahust kuni FeNH4(SO4)2 hüdrolüüsist tingitud punakas-pruuni värvuse kadumiseni. Seejärel lisada mõned tilgad NH4SCN lahust. Kui lahuses on Fe 3+ ioone värvub lahus tekkiva [Fe(SCN)]2+ tõttu punaseks. b) teise katseklaasi lisada mõned tilgad konts. NaOH lahust ja soojendada. Kui lahuses on NH4+ ioone, on tunda eralduva ammoniaagi lõhna. c) kolmandasse katseklaasi lisada 0,5-1 mL BaCl lahust. Kui lahuses on SO 42 ioone, tekib rasklahustuva BaSO4 sade. Kas lahuses oli nimetatud ioone? Kirjutada soola dissotsiatsioonivõrrand ja ioonide tõestusreaktsioonide võrrandid. 1.2 Võtta kahte katseklaasi ~2 mL K3[Fe(CN)6] lahust a) ühte katseklaasi lisada mõned tilgad NH 4SCN lahust. Kas lahuses on Fe3+ ioone? b) teise katseklaasi ...
- - - Fe3+ + 3Cl + 3Li+ + 3OH Fe(OH)3 + 3Li+ + 3OH pikk e tõielik võrrand (mittereageerivad ioonid tõmbad maha) - Fe3+ + 3Cl Fe(OH)3 lühike võrrand Soolade hüdrolüüs. Indikaatorid Soola hüdrolüüs on soola ioonide reageerimine veega, mille tulemusel tekib aluseline või happeline keskkond. Kuidas määratleda keskkonda : Tugeva aluse katioon Nõrga happe anioon ALUSELINE Nõrga aluse katioon Tugeva happe anioon HAPPELINE Tugeva aluse katioon Tugeva happe anioon NEUTRAALNE Indikaator ALUSELINE NEUTRAALNE HAPPELINE Lakmus sinine lilla punane
Oksüdeerija liidab elektrone, o-a
reaktsioonis väheneb.Redutseerija
loovutab elektrone, o-a reaktsioonis
kasvab.R- universaalne
gaasikonstant=8,314J/K*mol=0.0821
atm/K*mol=62400cm3*mmHg/K*mol
Keemistemp:väärisgaasid
Katioonid: UO22+ dioksouraan(2+)ioon, ka uranüül(2+)katioon; [Al(H2O)4]3+ tetraakvaalumiinium(3+)ioon. Anioonid; lõpp -iid, mitmeaatomilistel aat. CN- tsüaniidioon, SCN- tiotsüanaatioon, NCO- tsüanaatioon. Binaarsed ühendid: Rn Xe Kr Ar Ne He B Si C Sb As P N H Te Se S At I Br Cl O F. Hüdriidid vesinikuühendid metallidega, milles vesiniku o-a on -1. Vesinikuühendid mittemetallidega (vesiniku o-a 1). BH3 boraan, SiH4 silaan, AsH3 arsaan, NH3 asaan (trad. ammoniaak), N2H4 diasaan (trad. Hüdrasiin), PH3 fosfaan
Elektrolüüt on aine, mis vesilahustes ja suletud olekus jaguneb täielikult või osaliselt, juhib elektrit. Tugev elektrolüüt jaguneb vesilahuses täielikult ioonideks, nõrk osaliselt. Elektrolüütiline dissotsiatsioon on lahustumisega kaasnev aine jagunemine ioonideks. Katioon on positiivse laenguga ioon, anioon negatiivse laenguga ioon. Hüdrooniumioon on katioon H3O+, mis tekib prootoni e vesinikiooni seostumisel vee molekuliga. Dissotsiatsiooni aste näitab dissotseerunud molekulide arvu ja molekulide üldarvu suhet. Liigitatakse tugevad, keskmised ja nõrgad. Neutralisatsiooni reaktsioon on aluse ja happevaheline reaktsioon, milles tekivad sool ja vesi. pH on suurus, mis väljendab vesinikioonide sisaldust lahuses. Lahustumise mehhanism: vees lõhutakse aine kristallvõre vee molekulide laengute tõttu,
Nimetatud happed reageerivad vaid nende metallidega, mis asuvad metallide pingereas vesinikust vasakul( Li, K, Be, Ca, Na, Mg, Al, Mn, Zn, Cr, Fe, Ni, Sn, Pb) N. Fe pluss HCl Fe(2)Cl2 ja H2 eraldub --------- TOIMUB Cu pluss H2SO4(lahjendatud) ----------------- REAKTSIOON EI TOIMU Teise rühma kuuluvate metallide reaktsioonid hapetega, mille anioon on tugevam oksudeerija kui vesinikioon. N. HNO3 2Võimalust : kas osudeerija on H või NO3, ehksiis kas katioon või anioon. Pingerida vaatama ei pea kui oskudeerija on anioon. See tähendab, et seal saab oksüdeerida vaid N, mille o.a on 5. Võib tekkida NO2, NO, N2. Katioon- Negatiivse laenguga ioon Anioon- Positiivse laenguga ioon N. H2SO4. Kui on lahjendatud, siis on oksudeerija kindlasti H2. Kui on kontsentreeritud, siis on oksudeerijaks SO4. Väheaktiivsete metallide ( Cu,Ag, Hg ) reageerimisel kontsentreeritud väävelhappega eraldub SO2. N
Prooton „ + ’’ ja neutron „ 0 ’’ on tuum „ + ’’ ELEKTRONKATE + TUUM = AATOM „ 0 ’’ Naatrium: Kloriid: +11/ 2) 8) 1) +17 / 2) 8) 7) Prooton: +11 / +11 Prooton: +17 / +17 Elektron: -11 / -10 Elektron: -17 / +18 0 / +1 ioon ehk KATIOON 0 / -1 ioon ehk ANIOON Aatom koosneb: Tuum: prootonid ja neutronid Elektronkate: elektronid Aatomi osakeste iseloomustamine Mass: kõik prootonid, elektronid ja neutronid on ühe suurused Elektrilaeng: prootonil ja neutronil Kõigi elektronide ja prootonite elektrilaeng on täpselt ühe suurune. See on vähim looduses teadaolevatest elektrilaengutest.
aste väheneb 8. Milliseid aineid kasutatakse metallide redutseerimiseks oksiididest? CO, C, H2, Al 9.Mis on aluminotermia, karbotermia? aluminotermia lihtainete (enamasti metallide) saamine ühenditest alumiiniumiga redutseerimise teel karbotermia metalli redutseerimine maagist süsiniku või süsinikoksiid abil kõrgel temperatuuril 10. Mis on: elektrolüüs, anood, katood, anioon, katioon? elektrolüüs elektrivoolu läbijuhtimisel lahusest või sulatatud elektrolüüdist elektroodidel kulgev redokreaktsioon anood elektrood, millel toimub oksüdeerumisreaktsioon katood elektrood, millel toimub redutseerumisreaktsioon anioon negatiivse laenguga ioon katioon positiivse laenguga ioon 11. Milline on elektrolüüsi toimumise üldine põhimõte (sulatatud soolade näitel)? 12
Hapnikuta happed ja hapnikuga happed b) Hapete nimetamine peab olema selge (vaata tabelit lk 106) c) Hapete saamise reaktsioonid happeline oksiid + vesi -> hape Näide: H2 + Br2 --> 2 HBr d) Hapete reageerimine metallidega metall + hape -> sool + vesinik (millised metallid reageerivad hapetega ja millised mitte?) Need metallid, mis on vesinikust pingereas vasakul 3. Alused a) Nende valemite ära tundmine, peab seostama nimetust ja valemit Metalli katioon + OH b) Aluste nimetamine peab olema selge (nimetamise erandid IA, IIA, IIIA ja IIB) c) Aluste saamise reaktsioonid aluseline oksiid + vesi -> leelis (millised aluselised oksiidid reageerivad veega ja millised mitte?) IA ja IIA rühma metallid leelismetall (IA ja IIA rühma metallid) + vesi -> leelis + vesinik (teiste rühmade metallid veega ei reageeri!) d) Aluste reageerimine hapetega (neutralisatsioonireaktsioon) alus + hape -> sool + vesi e) Mis on leelis
määratakse sõelanalüüsiga. 12. 7 iooni põhjavees Cl ioon- Võib põhjavette sattuda NaCl lahustumisel või merevee tungimisel põhjavette. Väga levinud ja liikuv ioon. Eesti põhjavees tavaliselt kuni 100mg/l SO4 ioon- Tekib soolade lahutsumisel. Eesti põhjavees kuni 100 mg/l HCO3 ioon- Tekib karbonaatsete kivimite lahustumisel. Eriti palju on nseda Põhja- Eestis, kus on palju lubjakivi. Eesti põhjavees 50-500 mg/l Ca katioon- Satub põhjavette ka karbonaatsete kivimite lahustumisel. Määrab vee karedust. Eesti põhjavees 20-100 mg/l. Mg katioon- Satub põhjavette dolomiitide lahustumisel. Lahustuvus on suurem kui Ca ioonidel. Eestis tavaliselt 4-50 mg/l K ja Na katioon- Tekivad põhjavette päevakivide prosumisel, eesti põhjavees on Na kuni 30 mg/l, prügilate läheduses näiteks üle 100 mg/l. Lisaks on põhjavees ka lämmastikühendid ja raud. 13. Kus Eestis paljanduvad aluskorra kivimid?
V: Kehadele millel on elektrijõud. 13. Kirjelda aatomi ehitust : tuumaosakeste arv, prootonite arv ja laeng, neutronite arv, elektronide arv. Täida tabel. Keemiline Tuumaosakeste Prootonite arv Neutronite arv Elektronide arv element arv Liitium 7 3 4 3 Naatrium 23 11 12 11 14. Kuidas tekib anioon ja kuidas tekib katioon? V: Anioon on negatiivse laenuguga ioon, katioon on positiivse laenguga ioon. 15. Millistel aatomi koosseisu kuuluvatel osakestel on laeng ja millistel mitte? V: Katioonidel, anioonidel, prootonitel ja elektronil on. Neutronil laeng puudub. 16. Mida nimetatakse elementaarlaenguks? V: Vähimat looduses esinevat elektrilaengut nimetatakse elementaarlaenguks. 17. Kui suur on laenguga osakeste elektrilaeng? V: Nii suur kui on nende kogu laeng. 18
KEEMIA MÕISTED AATOM neutraalne osake, mis koosneb aatomtuumast ja elektronkattest ELEKTRONSKEEM näitab elektronide paigutust elektronkihtidel KEEMILINE ELEMENT ühesuguse tuumalaenguga aatomite liik IOON laetud aatom KATIOON positiivselt laetud ioon ANIOON negatiivselt laetud ioon O-A arvutuslik suurus, mis näitab elemendi oksüdeerumise astet ühendis LIHTAINE koosneb ainult ühe elemendi aatomitest LIITAINE koosneb vähemalt kahe erineva elemendi aatomitest MOLEKULAARSED AINED soolad, metallid, alused, aktiivsete metallide oksiidid MITTEMOLEKULAARSED AINED happed, orgaanilised ained, vedelikud, gaasid KEEMILINE SIDE jõud või mõju, mis seob aatomid molekuliks või aatomid ja ioonid kristalliks
Loomadel mõjutab kaalium lihaste kokkutõmbeid. Üleüldse on teda igas rakus. Kaalium on üks põhilistest maailmas leiduvatest elementidest. Kaalium on vajalik lihaste ja närvide korralikuks funktsioneerimiseks, reguleerib ka südame rütmi ja vedeliku tasakaalu organismis. Kaaliumi puudus tingib väsimust, lihastenõrkust, turseid, kõhukinnisust ja neerude puudulikkust. Kaaliumi tähtsus: · on rakusisese lahuse peamine katioon, sünteesiprotsessid on seotud kaaliumi kasutamisega, lagunemisprotsessid tema väljumisega rakuvälisesse keskkonda, · tema osavõtul kulgeb lihaste töö, valkude ja süsivesikute ainevahetus, · teda leidub erütrotsüütides, mis omab erilist tähtsust hapnikuvahetusel, · stimuleerib neerusid eraldama mürgiseid ülejääke, · abistab kõrge vererõhu madaldamisel, · oluline naha tervisele. Toitaine defitsiidil võivad ilmneda:
Mõisted nukleonid, prootonid, neutronid, elektronid, aatomituum, massiarv, tuumalaeng, isotoop, prootium, deuteerium, triitium, D. Mendelejev, perioodilisussüsteem, rühm, periood, elektronskeem, elektronvalem, ruutskeem, s-alakiht, p-alakiht, d- alakiht, s-orbitaal, p-orbitaal, d-orbitaal, paardunud elektron, paardumata elektron, aatomi põhiolek, elektronegatiivsus, metall, mittemetall, metallilisus, redutseerija, oksüdeerija, oksüdeerumine, redutseerumine, katioon, anioon, siirdemetall, leelismetall, leelismuldmetall, halogeen, väärisgaas, hüdriid, s-elemendid, p-elemendid, d-elemendid, f- elemendid, oktetireegel, max o.a, min o.a Küsimused 1. Miks on aatom tervikuna neutraalne, kuidas tekivad erinimelised ioonid, millised on nende osakeste raadiused võrreldes üksteisega? PÕHJENDA! 2. Millised on s-, p-, d-, ja f-elemendid ja nende väliselektronkihte iseloomustavad valemid? 3
liitjad hoiavad väliskihi elektrone tugevamalt kui loovutajad. Aatom tõmbab tugevamalt enda poole mittemetalle. KATIOON+ LOOVUTAB Katiooni raadius väiksem kui elemendi algraadius. ANIOON- LIIDAB Aniooni raadius suurem kui elemendi algraadius. Elemendi ELEKTRONEGATIIVSUS On elektrone liitmist/loovutamist iseloomustav suurus. See on elemendi aatomi võime siduda
Elektronkatte ehitus- koosneb elektronkihtidest (mida rohkem kihte, seda suuremad on aatomi mõõtmed), mis sisaldavad erineva arvu elektrone. Elektron püüab aatomis liikuda selliselt, et tema energia oleks minimaalne, seega peab ta olema tuumale võimalikult lähedal, mida kaugemal on elektron, seda nõrgem on tal side tuumaga ja seda suurem on ta energia. Liites või loovutades elektrone kaotab aatom oma neutraalsuse, ta saab laengu ja teda nimetatakse vastavalt katioon (+ laeng, aatom on elektroni loovutanud), anioon (- laeng, aatom on elektroni liitnud). Iga elektronkiht mahutab kindla arvu elektrone: I kiht 2 elektroni II kiht 8 elektroni III kiht 18 elektroni IV kiht 32 elektroni väliskihil kuni 8 elektroni Näiteks: Cl +17 2)8)7) kolm kihti võib kloorile kohe ära märkida kuna perioodilisussüsteemis asub ta komandas reas. Sama näide nikkliga Ni +28 nikkel asub neljandas reas, märgime ära 4 kihti
Elektrofiilid ja nukleofiilid: Elektrofiil on tühja orbitaali ja positiivne (+) laenguga osake HCl -> H+ + :Cl- anioon Nukleofiil on vaba elektron paariga osake, millel on negatiivne(-) laeng. HCl -> :Cl- + H+ katioon Elektrofiilid: H+ ja metalli ioonid Na+, K+ Nukleofiilid: Cl-, F-, Br-, J- ja hapete anioonid SO42-, HSO4-, NO3-, CH3COO- jne Süsinik mille juures on vaba elektron paar on nuklefiilsus tsentner ja aato millel on tühi orbital elektrofiilsus tsentner. --- > nukleofiilne tsentner (karbokatioon) Nukleofiilne asenuds reaktsioon: 1) Elektrofiilse tsentri tunneme ära (+) laengu või osalaengu + järgi aatomil.
SOOLAD · Soolad koosnevad aluse katioonidest ja happe anioonidest. · Enamik soolasid lahustub vees hästi, 1A ja 2a rühma metallide ja ammooniumisoolad. · Väheaktiivsete metallide soolad lahustuvad vees halvasti. · Soolad on väga värvilised. SOOLADE NIMETAMINE · Soolade nimetamisel tuleb nimetada metalli katioon ja vastav anioon.N:Na2so4-naatriumsulfaat · B-rühma metallide korral tuleb kindlasti märkida ka oksutatsiooniaste N: Feso4 - raud(2)sulfaat SOOLADE SAAMINE · Happe+alus -)Sool + vesi N: HCL + NaOH -) NaCl +H2O · Aktiivne metall +hape -) Sool+Vesinik (1avõi2arühma Metall) N: Ca +2Hcl -) CaCl2 +H2 · Happeline oksiid + alus ja aluseline oksiid +hape -) Sool · Metall + Mittemetall -) Sool
keskkonna. Darcy seadus - põhjavee kogus, mis läbib ajaühikus kivimit, on võrdeline rõhu langusega ning veevoolu ristlõike pindalaga ja pöördvõrdeline vee liikumise tee pikkusega. Filtratsioonimoodul on pinnase veeläbilaskvust iseloomustav suurus ja sõltub eelkõige lõimisest. 18. Nimetage seitse enamlevinud iooni Eesti põhjavees. Seitse enamlevinud iooni Eesti põhjavees on Cl ioon, SO4 ioon, HCO3 ioon ,Ca katioon ,Mg katioon, K katioon ja Na katioon- 19. Mis on löökpuurimine, keerdpuurimine, georadar ja milleks neid kasutatakse? Löökpuurimine on puurimine, kus kivimi purustavad peitelja puuri löögid Keerpuurimine on puurimine, kus kivimi purustab puuri v. puurmasina pea oma keerlemisega Georadar on geofüüsikas kasutatav aparatuur, kus raadiolainete impulsside abil kuvatakse pilt pinnase siseehitusest. See meetod on leidnud kasutust mitmetes valdkondades, arheoloogiast
1)Elektrolüüt on aine, mis vesilahustes ja sulatatud olekus jaguneb täielikult või osaliselt ioonideks. Elektrolüütides on iooniline side. 2)Elektrolüüdid on happed, alused ja soolad 3)Ioon on laenguga aatom või aatomite rühmitus. Katioon on positiivse laenguga ioon, anioon negatiivse laenguga ioon. 4) Elektrolüütiline dissotsiatsioon on lahustumisega kaasnev jagunemine ioonideks. Seda põhjustab elektrolüütide lahustumisel vees keemiliste sidemete katkemine. 5)Selle järgi, millisel määral on elektrolüüdid jagunenud ioonideks, liigitatakse neid tugevateks ja nõrkadeks. 6)Tugevad elektrolüüdid(soolad, tugevad happed, leelised) on lahuses täielikult jagunenud ioonideks.
redutseerumine: elektronide liitumine redoksreaktsioonis, elemendi o.a- vähenemine sool: kristalne aine, mis koosneb aluse katioonidest ja happe anioonidest redutseerija: aine, mille osakesed loovutavad elektrone, ise oksudeerub oksüdeerumine: elektronide loovutamine redoksreaktsioonis, elemendi o.a- suurenemine leelismuldmetall: IIA rühma elemendid katioon: positiivse laenguga ioon korrosioon: metalli hävimine (oksüdeerumine) keskkonna toimel Metall oksüdeerub keskkonnas oleva oksüdeerija toimel metalliühendiks (loovutab elektrone) oksüdeerija: aine, mille osakesed liidavad elektrone (ise redutseerudes) redoksreaktsioon: keemiline reaktsioon, milles toimub elektronide üleminek ühtedelt osakestelt teisele, sellega
Keemia mõisted 10 klassis Elektrolüüt- aine, mis vesilahuses ja sulatatud olekus jaguneb täielikult või osaliselt ioonideks (alused, happed, soolad) Ioon- laenguga aatom, või aatomite rühmitus (katioon on positiivne, anioon on negatiivne) Elektrolüütiline dissotsiatsioon lahustumisega kaasnev aine jagunemine ioonideks. Hüdraatumine- lahustunud aine osakeste seostumine vee molekulidega. Tugev elektrolüüt- jaguneb lahuses täielikult Nõrk elektrolüüt- jaguneb lahuses ainult osaliselt Ioonsed ained on tugevad elektrolüüdid Happe elektrooniline dissotsiatsioon happe ja vee molekulide vaheline keemiline reaktsioon, milles tekivad hüdrooniumioonid ja (happe) anioonid.
SOOLAD Soolaeks nimetatakse liitaineid, mis koosnevad metallist ja happe jäägist. Metalli ioonidest ja happejäägist ioonideks metall on + (katioon) ja on anioon. Näiteks Al2(SO4)3 on AL Metall ja SO4 on Happejääk anioon Soolade nimed pannakse happejäägi ioonide järgi HNO3 NO3 Nitraat ioon Sool ja nitraat Kui soola koostises on muutuva oksuldatsiooniastmega metall siis öeldakse OKA sisse. (muutuad metallid on : raud, tina, vask, kroom) Mõisted: 1. Aluselised oksiidid Alusele vastav oksiid 2. Anioon Negatiivse laenguga ioon 3.Hape Aine mis annab lahusesse vesinikioone 4
* aatom: keemilise elemendi väiksem osake, molekuli koostisosa * molekulaarne aine: aine väiksem osake, koosneb aatomitest * molekul: koosneb omavahel seostunud aatomitest. Molekulideks liitumisel lähevad aatomid üle püsivasse olekusse, kus nende energia on madalam. * molekuli valem: näitab, millistest aatomitest molekul koosneb. * indeks: näitab sama elemendi aatomite arvu molekulis. * ioon: laenguga aatom (aatomite rühm) - positiivne ioon e. katioon tekib kui aatom loovutab väliskihilt elektrone - negatiivne ioon e. anioon tekib kui aatom liidab väliskihile elektrone * tihedus: ühikulise ruumalaga ainekoguse mass, põhi ühik kg/m kuubis. Ioonsed ained on tahked ained. Koosnevad kristallidest. Osad lahustuvad vees, osad mitte. Valemi kirjutamisel eespool on katioon, tagapool anioonid. Laengute summa = 0 . Siis on neutraalne aatom. Elementaarosakased- prooton,neutron,elektron, asuvad aatomis (aatomi sees)
1. aineosakesed- aatom,molekul,ioon. * keemiline element- teatud kindel aatomite liik * aatom- keemilise elemendi väiksem osake, molekuli koostisosa * molekul- aine väiksem osake, koosneb aatomitest * ioon- laenguga aatom (aatomite rühm) - positiivne ioon e. katioon tekib kui aatom loovutab väliskihilt elektrone - negatiivne ioon e. anioon tekib kui aatom liidab väliskihile elektrone 2. Elementaarosakased- prooton,neutron,elektron, asuvad aatomis (aatomi sees) * prooton- aatomtuuma positiivse laenguga osake (laenguga+1,mass 1,asub tuumas * neutron- aatomtuuma laenguta osake? (laenguga 0, mass 1,asub tuumas) * elektron- elektronkatte negatiivse laenguga osake? (laenguga-1,mass 0,asub elektronkattes) 3
[K2S04, Na2CO3] Aluseline oksiid Alusele (hüdroksiidile) vastav oksiid. Aluselised oksiidid on oksiidid, mis reageerivad hapetega, moodustades soola ja vee. [CaO, BaO] Happeline oksiid Hapnikhappele vastav oksiid. Happelised oksiidid võivad reageerida aluse, aluselise oksiidiga või veega. [SO3, CO3] Leelis Vees lahustuv tugev alus (hüdroksiid). [KOH, NaOH] Valemite koostamine: Alumiiniumsulfiid - Karbonaatioon - Naatriumsulfit - Kaaliumoksiid - Raud (II) hüdroksiid - Vask (II) katioon Leia aineklass ja nimetus: Aineklass Nimetus H2S Al2(SO4)2 Fe(OH)3 Li2O SO3 CrO3 K2SO4 Soola teke Hape + metall = sool + H2 Hape + aluseline oksiid = sool + H2O Hape + alus = sool + H2O Alus + happeline oksiid = sool + H2O Hape + aluseline oksiid = sool + H2O Oksiidi omadused/teke Aluseline oksiid + vesi = Alus CaO + H2O = Ca(OH)2 Happeline oksiid + vesi = Hape SO2 + H2O = H2SO3 Aluste lagunemine: Alus = aluseline oksiid + vesi
energia muutus reaktsioonides. 1. vrisgaasid ei seo ega loovuta elektrone,nad on psivas olekus. viskiht 8e- |heelium| kik aatomid pavad saavutada tidetud vliskihti. a- elektronideloovutamine-positiivne katioon b-elektronide liitmine- negatiivne anioon. histe e paaride moodustamine-kovolantneside keemilise sidemeid toimub: a) histeelktronpaaride loomine, b) ioonide teke. * keemiline side tekkeks energia vabaneb ST: aatomid lhevad le psivamasse olekusse. * keemiline side lhkumiseks kulub energiat. a+b(100kJ)=c+d(80kJ) *H = 80-100= -20kJ,eraldus 20 kJ a+b(100kJ)=c+d(160kJ) *H = 160-100= 60kJ, hinemis rekatsioonid on vadvalt eksotermilised,sidemete loomine ja lagunemine on endotermilised.
reguleerib organismis energia tootmist, aeglased füüsilised ja vaimsed reaktsioonid, aitab põletada liigset rasva ainevahetusprotsessi kaalus juurdevõtmine, kretinism. stimuleerimisega, vajalik normaalseks vaimseks funktsioneerimiseks, vajalik kõnelemiseks, juustele, nahale ja hammastele. K on rakusisese lahuse peamine katioon, sünteesiprotsessid on reflekside puudulikkus, häired lihaste töös, seotud kaaliumi kasutamisega, lagunemisprotsessid tema närvisüsteemi häired, väljumisega rakuvälisesse keskkonda, raskused hingamisel. tema osavõtul kulgeb lihaste töö, valkude ja süsivesikute ainevahetus, teda leidub erütrotsüütides, mis omab erilist tähtsust hapnikuvahetusel,
alusel(iga aktiivsem tõrjub soolast vähem aktiivse)(va Li;K;Ba;Ca;Na kuna reag H2O) CuSO4+Fe -> FeSO4+Cu 4) Vees lahustuvad soolad reageerivad omavahel CuSO4+BaCl2 -> CuCl+BaSO4 Elektrolüüsiks nimetatakse lahuse või sulami keemilise koostise muutumist elektrivoolu toimel. Elektrolüüs on redoksreaktsioon. Sulatatud soolade elektrolüüs: Anoodil anioon oksüdeerub: 2Cl- - 2e- Cl2 Katoodil katioon redutseerub: Na+ + e- Na |*2 Katood(-) Anood(+) 2Na+ + 2Cl- Cl2 + 2Na Vesilahuste elektrolüüs: NaCl vesilahuses toimub katoodil mitte Na+ ioonide, vaid vee redutseerumine 2H2O + 2e- -> H2 + 2OH anood: 2Cl- - 2e- -> Cl2 katood: 2H2O + 2e- -> H2 + 2OH- 2Cl- + 2H2O -> Cl2 + H2 + 2OH Ehk molekulaarsel kujul: 2NaCl + 2H2O -> Cl2 + H2 + 2NaOH
Mürgised, kerglenduvad on narkootilise toimega. Polaarne kovalentne side Elektronpaar, mis seob süsiniku ja halogeeni aatomit, mis on tõmmatud elektronegatiivsema aatomi (halogeeni) poole. Elektronegatiivsus Suurus, mis iseloomustab aatomi suhtelist võimet siduda endaga molekulis või keemilises ühendis elektrone. Osalaeng Elektrontiheduse nihkumine polaarsel sidemel. Nukleofiil Sageli anioon ja alati on ta osake, millel on vaba elektronpaar. Elektrofiil Sageli katioon, positiivne ja alati on tal tühi orbitaal. Radikaal Molekulid või aatomid, mille elektronkihis asub paardumata elektron. Osoon O3 Normaaltingimustel on osoon sinakas gaas. Ta neelab punast valgust, samuti neelab ta ultraviolettkiirgust. Osoonikiht Kaitseb Maa organisme ultraviolettkiirguse eest. Freoon Lõhustavad osoonikihti, tekitades osooniauke. Pestitsiid Mürkkemikaal taimehaiguste, kahjurite, ja umbrohu tõrjeks. Isomeeria: C5 H11 Cl - kloropentaan:
Aatomorbitaal – aatomi asa, kus elektronide leidumise tõenäosus on kõige suurem. Elektronipaar – kaks kastassuunalise magnetväljaga elektroni, mis asuvad ühel orbitaalil moodustades ühise elektronpilve. Paardumata elektron – üksik elektron o.a – elemendi aatomite oksüdeerumise astet iseloomustav suurus Katioon – positiivse laenguga ioon anioon – negatiivse laenguga aatom või aatomite rühmitus elektronegatiivsus – suurus, mis iseloomustab keemilise elemendi aatomi võimet keemilise sideme moodistamisel tõmmata enda poole ühise elektronpaari. Eksotermiline reaktsioon – soojuse (energi) eraldumisega kulgev keemiline reaktsioon. endotermiline reaktsioon – soojuse (energia) neeldumisega kulgev keemiline reaktsioon.
1)Mis on mikroosakesed? Aatomid ja nendega seotud koostisosad 2) Osata iseloomustada prootonit, elektroni, neutronit (kus asub, mass, tähistus, laeng) Prooton ja elektron on samad nad asuvad aatominumbril. Neutron on aatommass- aatomnumber. 3) Kuidas tekib ioon ? Mis on anioon? Mis on katioon? Kui aaton loovutab või liidab elektroni 4) Millega võrdub elemendi järjekorra number? 5) Mis on orbitaal? Ruumi osa, kus electron paikneb sagedamini 6) Mis on spinn? Spinn on elektroni pöörlemine 7) Mis on ruutskeem? Näitab elektronide jaotust orbitaalidel 8) Mis on elektronvalem? Elektronvalem näitab elektronide jaotust kihtidel ja alakihtidel 9) Mis on elektronskeem? On aatomi elektronkatte ehitust väljendav skeem, mis näitab elektronide arvu elektronkihtides.
- luukoe koostises Anorgaanilised ained rakus VESI * dipool -> universaalne lahusti (tähtsaim ülesanne) *osaleb keemilistes protsessides, fotosünteesis on saadus, hingamises lähteaine * suur soojusmahutavus(soojeneb ja jahtub aeglaselt tänu vesiniksidemetele) -> rakusisese temperatuuri stabiliseerija *lisaülesanded: tagab stabiilse raku sisekeskkonna, annab rakkudele kuju, kaitseb- pisarad, liigesevõie, loode- areng SOOLAD-vees lahustunud, katioonid, anioonid Element(katioon/anioon) Ül. organismis Puuduse sümptomid Jood Kilpnäärme Struuma kilpnäärme haiglaslik hormoonide(türoksiini) ja valkude suurenemine süntees Raud Hemoglobiini koostises, hapniku Kehvveresus e aneemia sidumine ja transport veres
aatommass - täpne aatomi mass (Ar, AMÜ) massiarv - prootonite ja neutronite summa, ühelisteni ümardatud aatommass (A) prooton - positiivse laenguga tuumaosake neutron - laenguta tuumaosake elektron - negatiivse laenguga aatomiosake väärisgaas - VIII A rühmas asuvad keemilised elemendid, mille aatomite elektronkatte väliskihis on 8 elektroni, st elektronoktett, püsiv element elektronoktett - 8 elektroni väliskihil katioon - positiivse laenguga ioon, prootoneid on rohkem kui elektrone, esineb metallidel anioon - negatiivse laenguga ioon, elektrone on rohkem kui elektrone, esineb mittemetallidel kovalentne side - mittemetalliliste ainete vahel esinev side, kus aatomid moodustavad ühised elektronpaarid iooniline side - mittemetalliliste ja metalliliste ainete vahel esinev side, kus aatomid loovutavad ja liidavad elektrone
Keemia KordamisKüsimused 1. Mõisted keemiline element sama aatominumbriga aatomite kogum elektronorbital ruumi osa, kus elektron viibib kõige sagedamini oksüdatsiooni aste arv, mis näitab aatomi oksüdeerituse astet keemilises ühendis katioon positiivse laenguga ioon anioon negatiivse laenguga ioon eksotermiline reaktsioon keemiline reaktsioon, mille käigus eraldub soojust endotermiline reaktsioon keemiline reaktsioon, mille käigus neeldub soojust keemiline side -viis, kuidas kaks või enam aatomit või iooni on aines omavahel seotud kovalentne side ühiste elektronpaaride vahendusel aatomite vahele moodustuv keemiline side
3) elektronkate-Elektronkate on aatomi tuuma ümbritsev elektronide pilv 4) nukleonid-on barüonid, mis koosnevad ainult u- ja d-kvarkidest ning mille isospinn on 1/2 5) prooton-on positiivse elektrilaenguga elementaarosake 6) neutron-on neutraalse elektrilaenguga elementaarosake 7) elektron-negatiivse laenguga fundamentaalne elementaarosake 8) ioon-on aatom või molekul, mis on kaotanud (või juurde saanud) ühe või mitu valentselektroni 9) katioon- positiivse laenguga ioon 10) anioon- negatiivse laenguga ioon 11) redutseerija-element mis redoksreaktsioonikäigus loovutab elektrone. 12) Oksüdeerija-on keemias aine, mis redoksreaktsiooni käigus liidab endaga elektrone. 13) Redutseerimine-on redoksreaktsiooni käigus oksüdeerijaga toimuv protsess, mis seisneb selles, et ta liidab endaga elektrone. 14) Oksüdeerumine-elektronide loovutamine
ole neutraalsed, vaid olenevalt soolast kas happelised või aluselised. Ei hüdrolüüsu nn tugeva happe ja tugeva aluse soolad NaCl, KNO3. Tugeva aluse katioonideks võib lugeda Li+, K+, Mg2+, Ba2+, samuti tugeva happe anioonid. Hüdrolüüsuvad nn tugeva aluse ja nõrga happe soolad. Veega reageerin nõrga happe anioon: CO32- + H2O HCO3- + OH- (lahus aluseline); nõrga aluse ja tugeva happe soolad veega reageerib nõrga aluse katioon: NH4+ + H2O NH3 · H2O + H+ (lahus happeline); nõrga happe ja nõrga aluse soolad veega reageerivad nii katioon kui anioon: NH4+ + H2O NH3 · H2O + H+ ; S2- + H2O HS- + OH- Hüdrolüüsi tasakaalu saab vasakule nihutada tugeva aluse ja nõrga happe soola lahusele leelist lisades, nõrga aluse ja tugeva happe soola lahusele tugevat hapet lisades. Kuna hüdrolüüs on eksotermiline protsess, siis aitab ka lahuse jahutamine.
AATOM - aineosake, koosneb tuumast ja elektronidest; molekuli koostisosa. TUUMALAENG võrdub arvuliselt elemendi järjenumbriga perioodilisussüsteemis. ELEKTRONKATE tuuma ümbritsevad elektronid. ELEKTRONIDE VÄLISKIHT elektronide arv väliskihil ehk elemendi rühmanumber, välisel elektronkihil võib olla kuni 8 elektroni. KEEMILINE ELEMENT kindla ühesuguse tuumalaenguga aatomite liik. IOON laenguga aatom või aatomite rühmitus. KATIOON positiivse laenguga ioon. ANIOON negatiivse laenguga ioon. MOLEKUL liht- või liitaine väikseim osake, millel on kõik selle aine põhilised keemilised omadused, koosneb aatomitest. AATOMMASS aatommassiühikutes väljendatud aatomi suhteline mass. MOOL aine hulk, mis sisaldab 6*1023 aineosakest. MOLAARMASS aine ühe mooli mass grammides. AVOGADRO ARV osakeste arv ühes moolis aines; NA=6,02*1023 dm3/mol.
Glkoos ehk viinamarjasuhkur-on monosahhariid,mis kuulub disahhariidide sahharoosi ja laktoosi koostisse. Fruktoos-on ks monosahhariididest. Trklis-on taimedes olev polsahhariid. Tselluloos-polsahhariid. Anioon-neg. laenguga ioon. Katioon-pos. laenguga ioon. Elektron-neg. laenguga aatomi koostisosa. Prooton-pos. laenguga tuumaosake. Hape-aine,mille vesilahuses on lekaalus vesinikioonid vrreldes hdroksiidioonidega. Oksiid-elemendi hend laenguga. Eksotermiline reaktsioon-on keemiline reaktsioon,mille kigus eraldub soojust. Endotermiline reaktsioon-on keemiline reaktsioon,mille kigus neeldub soojust. Ensmid- on bioloogilised katalsaatorid. Katalsaator-on aine,mis muudab reaktsiooni kiirust,kuid vabaneb prast
Happeanioon Lahustuvus Täielik põlemine Happeline lahus Leelis Uhmer Happesademed Lehter Vahetusreaktsioon Hüdroksiidioon Lihtaine Vesinikioon Indeks Liitaine ehk keemiline Väliselektronkiht Indikaator ühend Väärisgaasid Ioon Massiprotsent Ühinemisreaktsioon Kasvuhooneefekt Metallide pingerida Katioon Mittemetall Katseklaas Molaarmass Keeduklaas Molekul Keemia Molekulvalem Keemiline element Neutralisatsioonireak- Keemiline nähtus tsioon Keemiline reaktsioon Neutron Keemiline side Oksiid Keemiline sümbol Oksüdatsiooniaste Keemiline valem Oksüdeerija Kergmetallid Perioodilisusseadus pH
·Ionisatsioonienergia ·Elektronafiinsus Paulingi elektronegatiivsuste skaala, väärtused 0 kuni 4 K 0,8 Na 0,9 Ca 1,0 Mg 1,2 Al 1,5 H 2,1 P 2,1 S 2,5 C 2,5 N 3,0 Cl 3,0 O 3,5 F 4,0 Polaarse kovalentse sideme piirjuhtudeks on homonukleaarne side (NN ) ja iooniline side (KCl = K+ + Cl-) Biokeemias olulisemate elementide valentsid ja stabiilsemad ioonid Vesinik H (1s1) ühevalentne katioon H+ ehk prooton Süsinik C (1s22s22p2) neljavalentne Lämmastik N (1s22s22p3) kolmevalentne katioon +NR4 Hapnik O (1s22s22p4) kahevalentne anioon RO- Fosfor P (1s22s22p63s23p3) viievalentne Väävel S (1s22s22p63s23p4) kahe või kuuevalentne anioon RS- Valentsmudelid Element Valentsmudelid H -H C >C< >C= -C =C= O -O- =O >O-+ =O-+ -O-
Hüdrofiilsus-veelembus Füsik om-toatemp üldiselt tahked v vedelad, ei moodust vesiniksidemeid e hüdrofoob, tihedus vee omast suurem. Füsoloogil-kõik v.a polümeerid on mürgised-kesknärvisüst,maksa kahjust, narkootilised,ladest organismi,looteea mürgitus muudab vaimne aren(alakaalus imik) Kem om-elektronegat,süsinik ning vesinik seega omavad negat osalaengut. Elektrofiil-fiil=armastama,osake,millel on pos laen v osalaeng soovib liit elektroni(katioon) osakesel on tühi orbitaal. Nukleofiil-osake,millel on negat laeng v osalaeng,soovib liit prootonit(anioon) osakesel on vaba elektronpaar Elektrofiilne tsenter-aatom molekulis,millel pos laeng v osalaeng Nukleofiilne tsen-aatom molekulis,negat laeng v osalaeng. Ründav osake-millel on LAENG(molek ioonide side) metII/I A+mittemet tugev, katkeb keemiline side Reakt tsent-koht molekulis kus toimub rühmade vahetumine Katkev side-rünnatavas molekul olev kov side mis lõhutaxe
Keemiline side hoiab ka aatomeid molekulis koos. Kovalentne side ühiste elektronpaaride abil moodustunud keemiline side, mis tekib enamasti mittemetalliliste elementide molekulides aatomite vahel. AATOMMASS JA MOLEKULIMASS Aatommass Ar aatomi mass aatommassi ühikutes Molekulimass Mr molekuli mass aatommassi ühikutes. Isotoop sama keemiline element, erineva neutroni arvuga. IOON JA IOONILINE SIDE Ioon laetud aatom Katioon positiivselt laetud ioon. Aatom on loovutanud väliskihilt elektrone et saavutada püsiv väliselektronkiht. Katioonis on elektronide arv väiksem kui tuumalaeng. Anioon negatiivselt laetud ioon. Aatom on liitnud väliskihti elektrone et saavutada püsiv elektronkiht. Anioonis on elektronide arv suurem kui tuumalaeng. Kuidas ioonid tekivad? ioonid tekivad aatomite elektronide liitmisel või loovutamisel. Aatomid liites või loovutades elektrone lähevad üle püsivamasse seisundisse.
Ei olene voolu suunast. N: auto mootori töötamise ajal laetakse akut, rooste teke. Voolu magneetiline toime- vooluga mähis mõjutab magnetnõelda. Sõltub voolu suunast. N: auto käivitatakse starteri abil, galavanomeetriga kontrollitakse, kas juhis on elektrivool. AATOMI EHITUS Prooton- posit. Laenguga, haarab elektrone. Prootonitel on ühesugune mass Elektron- negat. Laenguga, prootonist kergem IOON Iooon on laengu omandanud aatom või aatomite rühm. Katioon- posit. Elekrilaenguga ioon Anioon- negat, elektrilaenguga ioon Kui aatom loovutab elektrone, tekib positiivne ioon Kui aatob haarab elektrone juurde, tekib negatiivne ioon KEHADE ELEKTRISEERIMINE Keha saab elektriseerida: Keha teise kehaga hõõrudes Keha laetud kehaga puudutades Hõõrdumisel elektriseeduvad mõlemad kehad.
annaabi.ee 
