orgaanilistest saasteainetest; orgaaniliste ainete lagunemine keskkonnas, biolagunemine ja selle tähtsus; poolestusaeg (poollagunemisaeg); aeroobne ja anaeroobne lagunemine, BHT ja KHT, arvutused reaktsioonivõrrandi järgi püsivad saasteained ja Stockholmi konventsioon. Bioakumulatsioon, bioakumulatsiooni tegur, biomagnifikatsioon. Redoksreaktsioonid, oksüdatsiooniaste, oksüdeerumine, redutseerumine, oksüdeerija, redutseerija, oksüdeerivad ja redutseerivad tingimused keskkonnas, redokspotentsiaal, raua-, väävli- ja lämmastikuühendid erinevates redokstingimustes (pH-pE diagrammid).
nõrgalt happelises keskkonnas: MnO- 4 + 4H+ + 3e -> MnO2 + 2 H2O neutraalses ja nõrgalt aluselises keskkonnas: MnO- 4 + 2H2O + 3e -> MnO2 + 4 OH− tugevalt aluselises keskkonnas MnO- 4 + e -> MnO4 2- 2) H2O2 osavõrrandid happelises keskkonnas: H2O2 + 2 H+ + 2e -> 2 H2O neutraalses ja aluselises keskkonnas: H2O2 + 2e -> 2OH−. Tugevate oksüdeerijate suhtes võib H2O2 käituda redutseerijana: H2O2 − 2e -> 2 H+ + O2. ELEKTROODIPOTENTSIAAL, REDOKSPOTENTSIAAL elektroodipotentsiaal E – potentsiaal, mille omandab metallelektrood tema soola lahuses pöörduva reaktsiooni tulemusena (metall/lahus potentsiaalide erinevus) Nersti võrrand E – redokspotentsiaal E° – standardpotentsiaal, E = E°, kui aMz+ = 1 M n – elementaaraktis üleminevate elektronide arv
muutuvad elementide oksüdatsiooniastmed. oksüdatsiooniaste elemendi aatomi tinglik laeng ühendis (eeldades ioonilist sidet kõigi aatomite vahel)); oksüdeerumine elektronide loovutamine (redutseerija oksüdeerub, tema oks. aste kasvab), redutseerumine elektronide liitmine (oksüdeerija redutseerub, tema oks. aste kahaneb). Redoksreaktsioonide tasakaalustamise põhimõte: liidetud ja loovutatud elektronide arvud on võrdsed. 2. Elektroodipotentsiaal ja redokspotentsiaal Elektroodipotentsiaal (E), V potentsiaal, mille omandab metallelektrood tema soola lahuses pöörduva reaktsiooni Mz+ + ze- M tulemusena. x RT a oks E = E0 + ln y , zF a red E° standardpotentsiaal, E = E°, kui aMz+ = 1 M, F Faraday arv ( 96 485 C/mol),
muutuvad elementide oksüdatsiooniastmed. oksüdatsiooniaste – elemendi aatomi tinglik laeng ühendis (eeldades ioonilist sidet kõigi aatomite vahel)); oksüdeerumine – elektronide loovutamine (redutseerija oksüdeerub, tema oks. aste kasvab), redutseerumine – elektronide liitmine (oksüdeerija redutseerub, tema oks. aste kahaneb). Redoksreaktsioonide tasakaalustamise põhimõte: liidetud ja loovutatud elektronide arvud on võrdsed. 2. Elektroodipotentsiaal ja redokspotentsiaal Elektroodipotentsiaal (E), V – potentsiaal, mille omandab metallelektrood tema soola lahuses pöörduva reaktsiooni Mz+ + ze- M tulemusena. x RT a oks E = E0 + ln y , zF a red
Erinevad tsütokroomid kannavad elektrone läbi erinevate ,,ainete"(tsütokroom c:lahustub vees, UQH 2: lahustub rasvas). Ülesandeks on tekitada elektronide voog. 4. Kirjutage oksüdatiivse fosforüleerimise protsessi üldvõrrandid NADH-st ja FADH 2-st lähtuvalt. NADH + H+ + 1/2O2 + xADP + xPi NAD+ + H2O + xATP (2,5ADP) FADH2 + 1/2O2 + xADP + xPi FAD + H2O + xATP (1,5ADP) 5. Selgitage, mida iseloomustavad keemilise ühendi standardne redokspotentsiaal ( o') ja redokspotentsiaal ().Mida kõrgem on ühendi o' väärtus, seda suurem on tema elektronide sidumise võime (võime toimida kui oksüdeerija). Milline hingamisahela komponent omab kõrgeimat o' väärtust? E - elektronide üleminekule (oksüdatsiooniastme muutusele) vastav elektriline potentsiaal, mis näitab elektronide liitmise võimet. o' -teiste elektroodide potentsiaale vesinikelektroodi suhtes standardolekus nimetatakse standardseteks redokspotentsiaalideks. Parim elektronide vastuvõtja on O2, H2O. 6
F- Faraday constant (94.4 kJ/V/mol) Keemiliste reaktsioonide (loomulikult ka redoksreaktsioonide) kulgemisega kaasneb vabaenergia muutumine ja iga reaktsioon kulgeb eelistatult ühes suunas. Kui elektronid liiguvad spontaanselt ühe ühendi koosseisust teisele ühendile, kaasneb sellega energia vabanemine. NADH ja FADH2 on väga kõrge negatiivse redokspotentsiaaliga ja elektronid saavad liikuda sealt spontaanselt teiste ühendite koosseisu, mille redokspotentsiaal on positiivsem. Selle käigus vabaneb energia. Hapnik, viimane elektronide akseptor hingamisahelas on kõige positiivsema ehk madalama redokspotentsiaaliga. NADH redokspotentsiaal on võrreldes FADH2 –ga suurema negatiivse väärtusega. Seetõttu on võimalik rohkem energiat vabastada NADH elektronide loovutamisel, võrreldes elektronide loovutamisega FADH2 koosseisust. NADH oksüdatsioonireaktsiooni NADH + (1/2)O2 + H+ = NAD+ + H2O
Mida negatiivsem on standardpotentsiaal, seda tugevam on vastavas poolreaktsioonis elektroni loovutamise tendents – tegemist on tugeva redutseerijaga. • Standardpotentsiaalidest E0 saab moodustada metallide elektrokeemilise pingerea, millest lahtudes saab ennustada naiteks metalli reaktsiooni vesinikiooniga: – negatiivse E0 -ga metallid redutseerivad vesinikioone vesiniku molekuliks (H2) – positiivse E0 -ga metallid aga mitte (1 M H+ lahuses) 54. Redokspotentsiaal. Nernsti võrrand. Redokspotentsiaal kui reaktsiooni suuna kriteerium. Redoksprotsessid eluslooduses. Redokspotentsiaal ehk oksüdatsioonipotentsiaal on keemilise elemendi või ühendi tendents liita elektrone ja seetõttu redutseeruda. Igal elemendil/ühendil on temale omane redokspotentsiaal, kusjuures mida positiivsem ehk suurem on elemendi/ühendi redokspotentsiaal, seda kõrgem on tema võime redutseeruda. Nernsti võrrand: E=E0 + RT/nF ln coks/cred kus E0 – standardpotensiaal (V); n –
dissotsieeruvad vees täielikult. Seega peab keskkond jääma neutraalseks. [2] Redoksreaktsioonid. Redoksreaktsioon ehk redutseerumis-oksüdeerumisreaktsioon on keemiline reaktsioon, mille käigus aatom (või ioon) liidab või loovutab elektrone. Elektronide liikumise tõttu muutub ka aatomi oksüdatsiooniaste. Redoksreaktsioon saab toimuda ainult siis, kui reageerivate ühendite redokspotentsiaalid on erinevad. Metallide pingerida, redokspotentsiaal. Metallide elektrokeemiline pingerida (ka metallide aktiivsuse rida, metallide pingerida) on metallide standardpotentsiaalide lineaarne järjestus, kus ülemised metallid on alumistest aktiivsemad. Metall Ioon Aktiivsus Eraldamine K K+ Na Na+ Li Li+ reageerib veega Sr Sr2+ elektrolüüs Ca Ca2+
Sulami eelis metalli ees : odavam, kõvem, tugevam, kuumakindlam, vastupidavam, korrosioonikindlam. Redoksreaktsioon keemiline reaktsioon, mille juures elektronid lähevad üle redutseerijalt oksüdeerijale ning esimese oksüdatsiooniaste suureneb, teisel väheneb. Oksüdatsiooniaste - elemendi aatomi laeng ühendis, eeldusel, et ühend koosneb ioonidest ühe elemendi kaupa. Oksüdatsioon elektronide liitmine ; reduktsioon elektronide loovutamine. Redokspotentsiaal elektronide üleminekule vastav elektriline potentsiaal, mis näitab elektronide liitmise võimet. Anoodil toimub oksüdeerumine ja katoodil toimub redutseerimine. Galvaanielement seadeldis, kus keemilise reaktsiooni energia muudetakse elektrienergiaks. Koosneb kahest vastavasse elektrolüüdilahusesse paigutatud elektroodist. Omavahel ühendatud metalljuhtmega. Lahused ühendatud elektrolüüdisillaga. Galvaanielemendis on pingereas eespool asuv metall anoodiks ja tagapool asub katoodiks
Kaksikside on keemiline side, kus on ühinenud kaks elektronpaari. Esineb ja - side. Kolmikside keemiline side, kus on ühinenud kolm elektronpaari. Esineb üks ja kaks -sidet. Galvaanielement seadis, milles rediksreaktsioonide tulemusena vabaneva energia arvel (saadakse erinevate potensiaalidega elektroodide ühendamisel) tekib elektrivool keemiline energia muundub elektrienergiaks. Elektroodipotentsiaalid e redokspotentsiaal (E) elektronide üleminekule (oksüdatsiooniastme muutusele) vastav elektriline potentsiaal, mis näitab elektronide liitmise võimet. Anood poolus; redoksprotsessides toimub seal oksüdeerimine (elektronide loovutamine). E0 on väiksem. Katood - +poolus; Redoksreaktsioonis toimub sellel redutseerumine (elektronide liitmine). E0 on suurem. Metallide pingerida metallielektroodide rida, järjestatuna E0 kasvu järgi.
(redutseerijad)? Standardpotentsiaal defineeritakse standardse vesinikelektroodi kui ANOODI suhtes ehk kui redutseerumisreaktsiooni potentsiaal. Mida positiivsem on standardpotentsiaal, seda tugevam on vastavas poolreaktsioonis elektroni liitmise tendents – tegemist on tugeva oksüdeerijaga. Mida negatiivsem on standardpotentsiaal, seda tugevam on vastavas poolreaktsioonis elektroni loovutamise tendents – tegemist on tugeva redutseerijaga. 54. Redokspotentsiaal. Nernsti võrrand. Redokspotentsiaal kui reaktsiooni suuna kriteerium. Redoksprotsessid eluslooduses. Nernsti võrrand Redokspotentsiaal on tasakaaluline elektroodipotentsiaal, mis iseloomustab süsteemi oksüdeerivaid või redutseerivaid omadusi. Kui süsteemi redokspotentsiaal on negatiivne, domineerivad redutseerivad omadused, kui positiivne, siis domineerivad oksüdeerivad omadused. Redokspotentsiaalide abil on võimalik arvutada redoksreaktsiooni Gibbsi energia muut, mis omakorda võimaldab määrata
Standardpotentsiaal defineeritakse standardse vesinikelektroodi kui ANOODI suhtes ehk kui redutseerumisreaktsiooni potentsiaal. Mida positiivsem on standardpotentsiaal, seda tugevam on vastavas poolreaktsioonis elektroni liitmise tendents tegemist on tugeva oksudeerijaga. Mida negatiivsem on standardpotentsiaal, seda tugevam on vastavas poolreaktsioonis elektroni loovutamise tendents tegemist on tugeva redutseerijaga. 55. Redokspotentsiaal. Nernsti võrrand. Redokspotentsiaal kui reaktsiooni suuna kriteerium. Redokspotentsiaal ehk oksudatsioonipotentsiaal on keemilise elemendi voi uhendi tendents liita elektrone ja seetottu redutseeruda. Nernsti vorrand: E=E0 + RT/nF ln coks/cred Kus E0 standardpotensiaal (V); n reaktsioonist osavotavate elektronide arv; F Faraday arv; R gaasi universaalkonstant (8,314 J/Kmol); T temperatuur (K); Coks ja Cred oksudeeritud ja redutseeritud vormi molaarne kontsentratsioon (mol/L).
suhtes ehk kui redutseerumisreaktsiooni potentsiaal. Mida positiivsem on standardpotentsiaal, seda tugevam on vastavas poolreaktsioonis elektroni liitmise tendents – tegemist on tugeva oksüdeerijaga. Mida negatiivsem on standardpotentsiaal, seda tugevam on vastavas poolreaktsioonis elektroni loovutamise tendents – tegemist on tugeva redutseerijaga. 46. Redokspotentsiaal. Nernsti võrrand. Redokspotentsiaal kui reaktsiooni suuna kriteerium. Redoksprotsessid eluslooduses. Redokspotentsiaal E - elektronide üleminekule vastab elektriline potentsiaal, mis näitab elektronide liitmise võimet. Nernsti võrrand - E=E + RT/nF * ln C /C o oks red 47. Mis on korrosioon? Kuidas selle vastu võidelda? Metallide hävimine (oksüdeerumine) keskkonna toimel.
40. Mulla õhk- ja õhurežiim. Mulla õhu moodustavad- 1) atm mulda tunginud gaasid, 2) biokeemiliste protsesside mõjul mullas tekkinud gaasid Õhurežiimi reguleerimis võtted- agrotehnilised, hüdromelioratiivsed( kuivendus, niisutus) 41. Redoksrežiim mullas. … mulla õhu, vee ja soojusrežiimi koosmõjust tulenevaid oksüdeerumis ja redutseerumisreaktsioone mullas. Tähtsaim on hapniku okspdeerumis- redutseerumissüsteeme 42. Redokspotentsiaal, redoksindeks. Redokspotentsiaal- iseloomustab oksü-redutseerumisrežiimi vahekorda mullas Ülejäänud mõõdud vaata Vh!!!! Redoksindeks- kui Rh< 20, redutseerunud keskkond, ebasoodne taimedele. Optimaalne vahemik 28-30 43. Mulla soojusrežiim ja -omadused. Mõistame soojuse mulda tungimise, leviku ja äraandmisega seotud nähtusi 44. Albeedo. Temp kõikumise amplituut on kõige suurem mulla pinnal. Eesti tingimustes 70 cm sügavusele 45
Mida negatiivsem on standardpotentsiaal, seda tugevam on vastavas poolreaktsioonis elektroni loovutamise tendents tegemist on tugeva redutseerijaga. Standardpotentsiaalidest saab moodustada metallide elektrokeemilise pingerea, millest lähtudes saab ennustada näiteks metalli reaktsiooni vesinikiooniga: negatiivse E0 -ga metallid redutseerivad vesinikioone vesiniku molekuliks (H2) positiivse E0 -ga metallid aga mitte (1 M H+ lahuses) 54. Redokspotentsiaal. Nernsti võrrand. Redokspotentsiaal kui reaktsiooni suuna kriteerium. Redoksprotsessid eluslooduses. Redokspotentsiaal ehk oksüdatsioonipotentsiaal on keemilise elemendi või ühendi tendents liita elektrone ja seetõttu redutseeruda. Igal elemendil/ühendil on temale omane redokspotentsiaal, kusjuures mida positiivsem ehk suurem on elemendi/ühendi redokspotentsiaal, seda kõrgem on tema afiinsus elektronide suhtes ehk võime redutseeruda.
● Standardpotentsiaal defineeritakse standardse vesinikelektroodi kui ANOODI suhtes ehk kui redutseerumisreaktsiooni potentsiaal. ● Mida positiivsem on standardpotentsiaal, seda tugevam on vastavas poolreaktsioonis elektroni liitmise tendents – tegemist on tugeva oksüdeerijaga. ● Mida negatiivsem on standardpotentsiaal, seda tugevam on vastavas poolreaktsioonis elektroni loovutamise tendents – tegemist on tugeva redutseerijaga. 55. Redokspotentsiaal. Nernsti võrrand. Redokspotentsiaal kui reaktsiooni suuna kriteerium. Redoksprotsessid eluslooduses. ● Redokspotentsiaal E - elektronide üleminekule vastab elektriline potentsiaal, mis näitab elektronide liitmise võimet. ● Nernsti võrrand - E=Eo + RT/nF * ln Coks/Cred 56. Mis on korrosioon? Kuidas selle vastu võidelda? Metallide hävimine (oksüdeerumine) keskkonna toimel.
rühmitatakse nelja funktsionaalsesse kompleksi (I-IV): I KOMPLEKS NADH-DHaas; FMN-DHaas; CoQ-DHaas; Fe-S valgud II KOMPLEKS Suktsinaadi-DHaas; FAD (kovalentne); Fe-S valgud III KOMPLEKS CoQ-cyt c oksüdoreduktaasFe-S valgud; cyt bc1 kompl. IV KOMPLEKS Cyt a a3; Cyt c oksüdaas 5. Mida iseloomustab keemilise ühendi redokspotentsiaal ? Mida tähendab standardne redokspotentsiaal o'? Milline hingamisahela komponent omab kõrgeimat o' väärtust? Redokspotentsiaal (E ) - iseloomustab aine e- -sidumise võimet. E väärtus tähendab tugevat e- sidumise ehk redutseerumise tendents. Mida suurem see väärtus on, seda suurem on võime elektrone siduda, seda kindlamini ta redutseerub. Kõige suurem redokspotentsiaal on hapnikul. 6. Kirjutage võrrand, mis seob omavahel reaktsiooni standardse vaba energia muudu Go' ja standardse redokspotentsiaali o'
Mida negatiivsem on standardpotentsiaal, seda tugevam on vastavas poolreaktsioonis elektroni loovutamise tendents – tegemist on tugeva redutseerijaga. Standardpotentsiaalidest saab moodustada metallide elektrokeemilise pingerea, millest lähtudes saab ennustada näiteks metalli reaktsiooni vesinikiooniga: – negatiivse E0 -ga metallid redutseerivad vesinikioone vesiniku molekuliks (H2) – positiivse E0 -ga metallid aga mitte (1 M H+ lahuses) 55. Redokspotentsiaal. Nernsti võrrand. Redokspotentsiaal kui reaktsiooni suuna kriteerium. Redoksprotsessid eluslooduses. Redokspotensiaal Redokspotentsiaal ehk oksüdatsioonipotentsiaal on keemilise elemendi või ühendi tendents liita elektrone ja seetõttu redutseeruda. Igal elemendil/ühendil on temale omane redokspotentsiaal, kusjuures mida positiivsem ehk suurem on
piimhappebakterite jaoks ebasobiv, piimast saadakse nõrk kalgend ning juustutera kuivab aegalselt. Seetõttu peab juustupiim valmima kalgendumisomadused paranevad ning piimhappebakterite normaalne areng soodustub.valmimine seisneb selles et aktiveeritakse piimhappelist mikrofloorat madala temperatuuri juures. Valminud piima piimhappebakterite sisaldus on 10-15 miljonit rakku ml. Valminud piima omadused: suurenenud on kaseiinimitsellide mõõtmed, langenud on redokspotentsiaal, piima happesus tõuseb 1-2 ºTh, osa mitsellide kaltsiumsooladest lahustub. Kõik need muutused parandavad piima kalgendumist. Piima võib valmitada juuretise lisamise kui ka ilma selleta. 22. Juustupiima standardiseerimise võimalused. Kirjelda Kasutatakse tavaliselt spetsiaalseid normaliseerimissõlmi, mis ühendatakse vooluliini separaatoriga standardiseerimine voolus. Selles sõlmes segatakse koor ja lõss sellises vahekorras, et väljuv segupiim oleks
3+ + 7H O 2 1,33 V - F2 + 2e - 2 F - 2,87 V Redoksreaktsioon kulgeb suunas, kus k~orgema redokspotentsiaaliga komponent on oks¨udeerija ja madalama redokspotentsiaaliga komponent on redutseerija. Kuna ainete kontsentratsioonid u¨ldjuhul ei ole u¨hemolaarsed, tuleb konkreetse juhu jaoks arvutada redokspotentsiaal Nernsti v~orrandi abil. Segatakse kokku neli lahust, mille kontsentratsioonid on v~ordsed ning mis sisaldavad vastavalt Sn2+, Sn4+, Fe3+ ja Fe2+ ioone. Millises suunas hakkab toimuma reaktsioon? YKI0020 Keemia alused Toomas Tamm 2011 S 2011/2012 18. Elektrokeemia 14 Elektrol¨uu¨s
Kui H 2 O 2 on oksüdeerija, siis on osavõrrandid järgmised: a) happelises keskkonnas 27 H 2 O 2 + 2H + + 2e - 2H 2 O; b) neutraalses ja aluselises keskkonnas H 2 O 2 + 2e - 2 OH - . Tugevate oksüdeerijate juuresolekul esineb H 2 O 2 redutseerijana, reageerides vastavalt osavõrrandile: H 2 O 2 - 2e - 2H + + O 2 . B. Redokspotentsiaal Oksüdeerijate ja redutseerijate keemilise aktiivsuse iseloomustajaks on redokspotentsiaal (E), mida väljendab Nernsti võrrand RT a oks E = Eo + ln . (19) zF a red Viimases avaldises E o - standardpotentsiaal, st. elektroodi potentsiaal lahuses, kus a oks = a red ; R - 8,314 J/Kmol; T - temperatuur, K; F - Faraday arv, ~96 500 C/mol;
pH väärtused (Tabel 1), mis iseloomustavad keskkonna happesuse mõju mikroobidele, sõltuvad oluliselt ka substraadi omadustest ja mikroobide endi füsioloogilistest iseärasustest. pHreguleerimisega võib mikroobide arengut kas stimuleerida või pidurdada ja sel on suur praktiline tähtsus. Happelise reaktsiooni negatiivset toimet roisubakteritele kasutatakse näiteks toiduainete hapendamisel ja marineerimisel 2) Redokspotensiaal: Redokspotentsiaal (Eh) iseloomustab keskkonna aeratsiooniastet. Teda saab määrata potentsiomeetriliselt ja väljendada voltides. Redokstingimusi võib tähistada ka sümboliga rH2, mis tähendab keskkonna molekulaarse vesiniku rõhu negatiivset logaritmi atmosfäärides võetuna vastasmärgiga. rH2= Eh/0,03+2pH (20°C juures) Vastavalt hapniku vajadusele keskkonnas jaotatakse mikroobid: · obligaatsed aeroobid (seega
B Fotosüntees Kirjutage elektronide liikumise rada alates e- doonorist kui lahuses on ühendid redokspotentsiaalidega +0.82, -0.05 ja -1,3 V -1,3-0,05+0,82 Redokspotentsiaal = elektronafiinsus Nimetage mõni fotosünteesi valgusreaktsioonides osalev ühend/kompleks mis paikneb kloroplastide luumenis Plastotsüaniin (asub luumenis et elektronid liiguks plastokinoonilt ikka Cytb6f-le,mitte plastotsüaniinile) Taimed kasutavad fotosünteesis millist valgust? Fotosünteetiliselt aktiivne valgus 400 700 nm. Loetlege viis sinist valgust absorbeerivat pigmentide rühma taimedes Klorofüll a Klorofüll b Karotinoidid Fütokroomid Krüptokroomid
Metallide korrosioon: M M2+ +2 Metaani tekkimine: 2CH2O CH4 +CO2 (anaeroobne) 53. Toitainete ärastamine veest: nitrifikatsioon / denitrifikatsioon. · Nitrifikatsioon 2NH4+(vedel) + 3O2 + 2H2O 2NO2-(vedel) + 4H3O+2NO2- + O2 2NO3- (vedel) 2NH4+(vedel) + 2O2 + H2O 2NO3-(vedel) + 2H3O+ · Denitrifikatsioon 4NO3- + 5CH2O + 4H3O+ 2N2 + 5CO2 + 11H2O 2NO3- + 2CH2O + 2H3O+ 2N2O + 2CO2 + 5H2O NO3- + 2CH2O + 2H3O+ NH4+ + 2CO2 + 3H2O 54. Mis on redokspotentsiaal? Töö või energia hulk, mida on vaja rakendaada, et viia elektron pinnast lõpmatu kaugele vaakumis. 55. Mis on oksüdatsiooniaste? Määra oksüdatsiooni aste etteantud ühendites. Oksüdatsiooniaste on elemendi aatomi laeng ühendis, eeldusel et ühend koosneb ioonidest ühe elemendi kaupa. 56. Mida on võimalik arvutada ja määrata redokspotentsiaalide abil? Redokspotentsiaalide abil on võimalik arvutada redoksrektsiooni Gibbsi energia muut, mis
Oks- hapnik, Cl 60. Redoksreaktsioonid keskkonnas. Roostetamine, põlemine, hingamine. 61. Toitainete ärastamine veest: nitrifikatsioon- I etapp: ammoniaagi oksüdeerimine nitritiks: 2NH4+(vedel) + 3O2 + 2H2O→ 2NO2−(vedel) + 4H3O+ .II etapp: oksüdeeritakse nitrit nitraadiks: 2NO2− + O2 → 2NO3−(vedel) ;denitrifikatsioon- nitraadi (NO3-) ja nitriti (NO2-) gaasilisteks oksiidideks redutseerimise protsess. tekivad lämmastikoksiid (NO) ja dilämmastikoksiid (N2O). 62. Mis on redokspotentsiaal? tasakaaluline elektroodipotentsiaal, mis iseloomustab süsteemi oksüdeerivaid või redutseerivaid omadusi. 63. Mis on oksüdatsiooniaste? Määra oksüdatsiooni aste etteantud ühendites. arv, mis näitab aatomi oksüdeerituse astet keemilises ühendis. Lihtainete oksüdatsiooniaste on 0. Liitainetes on kõigi aatomite oksüdatsiooniastmete summa 0. O (hapnik) –II; H (vesinik) I; Püsivad: I – Na, K; II – Mg, Ca; III – Al. Muutuvad: Fe, Ni II või III; Cu, Hg I või II; Sn, Pb
Metallide korrosioon: M M2+ +2 Metaani tekkimine: 2CH2O CH4 +CO2 (anaeroobne) 53. Toitainete ärastamine veest: nitrifikatsioon / denitrifikatsioon. · Nitrifikatsioon 2NH4+(vedel) + 3O2 + 2H2O 2NO2-(vedel) + 4H3O+2NO2- + O2 2NO3- (vedel) 2NH4+(vedel) + 2O2 + H2O 2NO3-(vedel) + 2H3O+ · Denitrifikatsioon 4NO3- + 5CH2O + 4H3O+ 2N2 + 5CO2 + 11H2O 2NO3- + 2CH2O + 2H3O+ 2N2O + 2CO2 + 5H2O NO3- + 2CH2O + 2H3O+ NH4+ + 2CO2 + 3H2O 54. Mis on redokspotentsiaal? Töö või energia hulk, mida on vaja rakendaada, et viia elektron pinnast lõpmatu kaugele vaakumis. 55. Mis on oksüdatsiooniaste? Määra oksüdatsiooni aste etteantud ühendites. Oksüdatsiooniaste on elemendi aatomi laeng ühendis, eeldusel et ühend koosneb ioonidest ühe elemendi kaupa. 56. Mida on võimalik arvutada ja määrata redokspotentsiaalide abil? Redokspotentsiaalide abil on võimalik arvutada redoksrektsiooni Gibbsi energia muut, mis omakorda
Oksüdeerijad- kloor, broom, hapnik, lämmastikhape, kaaluimpermangaat, kaaliumdikromaat jt. Redutseerijad- vesinik, süsinikdioksiid, süsinik, metallid, jodiidonnid, sulfiidioonid jt. 53. Redoksreaktsioonid keskkonnas : - Reovee puhastamine - Fotosüntees - Metallide korrosioon - Metaani tekkimine 54. Toiteainete ärastamine veest: Nitrifikatsioon 2NH4+(vedel)+2O2+H2O2NO3(vedel)+2H3O+ Denitrifikatsioon 4NO3+5CH2O+4H3O2N2+5CO2+11H2 55. Mis on redokspotentsiaal? Kui suurt energiat peame rakendama, et viia elektron ühelt elektroodilt teisele. 56. Mis on o.a? Määra o.a aste etteantud ühendites Oksüdatsiooniaste näitab iooni laengu suurust keemilises ühendis. Nt Br: +35/2)8)18)7) ja siis kastid nooltega suunatud üles ja alla. 57. Osata tasakaalustada redoksreaktsioone 58. Mida on võimalik arvutada ja määrata redokspotentsiaalide abil? 59. Mis on elektroni aktiivsus? H22H++2 elektroni E0=0V 60. Mida iseloomustab pE
Sukeldades elektrolüüti inertsed elektroodid ja rakendades nende vahel alalispinge, hakkavad katioonid liikuma negatiivse ja anioonid positiivse elektroodi suunas. Nendel elektroodidel toimub redutseerumise (katood) ja oksüdeerumise (anood) protsess. Elektrolüüsil muunduvad kõigepealt need osakesed, mis kergemini kas katoodil redutseeruvad või anoodil oksüdeeruvad. Selle kvalitatiivseks iseloomustajaks on standardpotentsiaal (redokspotentsiaal standardtingimustel) (vt. H.Karik, U.Palm, V.Past "Üldine ja anorgaaniline keemia", Tallinn, "Valgus", 1981, lk.202-215), mille alusel on koostatud pingerida K Ba Ca Na Mg Al Zn Cr Fe Cd Co Ni Sn Pb H2 Cu Hg Mida väiksem on standardpotentsiaal, seda kergemini lihtaine oksüdeerub ja seda raskemini tema ioon redutseerub. Näiteks, kui lahuses on Cu++ ja Zn++, siis kõigepealt redutseeruvad Cu++ ioonid. Zn++
Kaksikside on keemiline side, kus on ühinenud kaks elektronpaari. Esineb ja -side. Kolmikside keemiline side, kus on ühinenud kolm elektronpaari. Esineb üks ja kaks -sidet. 51. Galvaanielement seadis, milles rediksreaktsioonide tulemusena vabaneva energia arvel (saadakse erinevate potensiaalidega elektroodide ühendamisel) tekib elektrivool keemiline energia muundub elektrienergiaks. Elektroodipotentsiaalid e redokspotentsiaal (E) elektronide üleminekule (oksüdatsiooniastme muutusele) vastav elektriline potentsiaal, mis näitab elektronide liitmise võimet. Anood poolus; redoksprotsessides toimub seal oksüdeerimine (elektronide loovutamine). E0 on väiksem. Katood - +poolus; Redoksreaktsioonis toimub sellel redutseerumine (elektronide liitmine). E0 on suurem. 52. Metallide pingerida metallielektroodide rida, järjestatuna E0 kasvu järgi.
Kaksikside – on keemiline side, kus on ühinenud kaks elektronpaari. Esineb σ– ja π-side. Kolmikside – keemiline side, kus on ühinenud kolm elektronpaari. Esineb üks σ– ja kaks π-sidet. 51. Galvaanielement – seadis, milles rediksreaktsioonide tulemusena vabaneva energia arvel (saadakse erinevate potensiaalidega elektroodide ühendamisel) tekib elektrivool – keemiline energia muundub elektrienergiaks. Elektroodipotentsiaalid e redokspotentsiaal (E) – elektronide üleminekule (oksüdatsiooniastme muutusele) vastav elektriline potentsiaal, mis näitab elektronide liitmise võimet. Anood – –poolus; redoksprotsessides toimub seal oksüdeerimine (elektronide loovutamine). E0 on väiksem. Katood - +poolus; Redoksreaktsioonis toimub sellel redutseerumine (elektronide liitmine). E0 on suurem. 52. Metallide pingerida – metallielektroodide rida, järjestatuna E0 kasvu järgi.
ennetades spooride germinatsiooni hoides toitu happelise pH juures või säilitada vähemalt 4 kraadi juures. Kõik botulismi toksiinid inaktiveeruvad kuumtöötlusel 60 – 100 kraadi juures vähemalt 10 minuti jooksul. Väikelaste botulism on seotud mee tarbimisega, mis sisaldab Clostridium botulinum’i spoore, seega alla 1-aastastele lastele ei tohiks mett sööta (Murray et al., 2012). Põhilised tegurid, mis mõjutavad C. botulinum-i kasvu, on temperatuur, pH, vee aktiivsus, redokspotentsiaal, lisatud säilitusained ja teised mikroorganismid. Külmutamine toimib kasvu pidurdavalt. Madalaid temperatuur on I grupile 10 ja teisele 3 kraadi. Need normid on rakendatavad ainult vähestele tüvedele ja sõltuvad kasvukeskkonnast. Madalaim pH tase, mille juures toimub veel I grupi tüvede elutegevus, on 4,6 ja II grupil 5,0. Seega on paljud puu- ja juurviljad inhibiitoriteks, kuna nende pH on piisavalt happeline. Happetolerantsed
õhureziimi reguleerimise võtted: 1)agrotehnilised (mullakooriku purustamine, 2)hüdromelioratiivsed e maaparandus (kuivendamine, niisutamine) 39. Redoksrežiim mullas. redoksreziim mullas selle all mõistetakse mulla õhu vee ja soojusreziimi koosmõjust tulenevaid oksüdeeriis ja redutseerumisreaktsioone mulla. mullas esineb erinevaid redokssüsteeme, kuid tähtsaim neist on hapniku oksüdeerumis-redutseerumissüsteem 40. Redokspotentsiaal, redoksindeks. redokspotensiaal (eh) iseloomustab oksüdeerumis-redutseerimisreziimi vahekorda mullas, mõõdetakse millivoltides redoksindeks- 41. Mulla soojusrežiim ja -omadused. soojenemine sõltub: 1)mulla soojusneelamisvõime 2)soojusmahutavus 3)soojusjuhitavus soojusreziim all mõistame soojuse mulda tungimise, leviku ja äraandmisega seotud nähtuse. päikese
snteesi, aktiivsust ja kineetikat. Mineralisatsiooni kiirust hinnatakse SO42--S kogunemise jrgi keskkonda. Kui orgaanilise aine C/S suhe 200 vi vhem, siis toimub SO42--S kogunemine mullas. Vvli immobilisatsioon toimub juhul, kui C/S suhe on suurem kui 400/1.Vahemikus 400:1 ja 200:1 mineralisatsiooni ega immobilisatsiooni ei toimu. Mineralisatsiooni mjutavad tegurid: energia ja toitainete allikad, C/S suhe, vee kttesaadavus, pH, temperatuur, redokspotentsiaal. Redutseeritud vvlihendite oksdeerimisel phinevad kossteemid. Svameres paiknevatest hdrotermaalsetest lridest vljub sulfiidide rikas vesi. Neid sulfiide kasutavad vvlit oksdeerivad bakterid, kelledest osa elab vabalt vees vi mikroobses matis (Beggiatoa spp.), osa smbiootiliselt molluskite ja usside kudedes, osa epibiontidena teiste organismide (krevetid,nematoodid) keha pinnal. Vvliringe mju teiste elementide ringele biosfris. Vvli oksdeerimise tulemusena tekib tugev hape,
Fe2O3 ei lahustu mullavees(va. tugevalt happelises keskkonnas) ja sadestub seetõttu mullaprofiilis, tekivad roostelaigud ja punakaspruuni tooniga horisondid. FeO lahustub vees ja tõusva kapillaarveega kantakse ülespoole, alumistes horisontides toimub värvuse muutus. Savimineraalid põhjustavad sinakashalli(roheka) värvuse, tekivad gleilaigud või alumistes horisontides sinakashall gleihorsont. 42. Redokspotentsiaal, redoksindeks. Redokspotentsiaal (Eh): Iseloomustab oksü.-redu. reziimi vahekorda mullas. Mõõdetakse millivoltides. 16 Kui Eh on alla 200, siis ülekaalus on redu. prtotsessid. Enamatsi on redutseerunud ühendid taimede tekkelised. Kui Eh on üle 400, siis mullas ülekaalus oksüdeerumis tingimused. Taimede kasvuks optimaalne Eh on 400-600 mV. Eh üle 700 mV juured on muld ülimalt õhurikas ja läbikuivanud. Selliselt tugevalt
Elektronide transpordiahel elektronid, mida kannavad tsitraaditsüklis moodustunud taandatud koensüümid, läbivad valkude ja koensüümide ahela (hingamisaehla), et moodustada prootonigradient läbi mitokondri membraani. Protsessid toimivad mitokondri sisemembraanis või selle pinna. Mitokondrit ümbritseb kahekordne membraan. Sisemembraani sopistised moodustavad kurde e kristasid. o 2. Redokspotentsiaal E väljendab seda, kui hästi on üks ühend võimeline teisi ' redutseerima (elektrone loovutama). Kõrge E0 näitab tugevat elektronide sidumise tendentsi, st tendentsi saada taandatud. Elektronid loovutatakse negatiivsema redokspotensiaaliga reaktsiooni poolt ning võetakse vastu positiivsema redokspotensiaaliga. Vabaenergia muut reaktsiooni poolt. Elektronid kaotavad energiat liikudes
mooli substraati produktiks 1 minuti jooksul. Vähem kasutatakse aktiivsuse ühikuna SI süsteemi ühikut katal (kat). 1 katal on ensüümihulk, mis muundab ühe 1 mooli substraati produktiks 1 sekundi jooksul. 1 kat = 6 x 107 Unit | 1 Unit = 16.67 nkat Ensüümi aktiivsuse määramisel tuleb kontrollida järgmisi parameetreid: · temperatuur · pH · ioonne jõud · aktivaatorite või stabilisaatorite juuresolek · redokspotentsiaal · (raskemetallid, lisandid) Eriaktiivsus: Eriaktiivsus on ensüümi ühikute arv proovi kuivmassi või proovi valgumassi kohta. Tavaliselt väljendatakse eriaktiivsus 1 mg valgu kohta. Eriaktiivsuse arvutamine: · määratakse ühikute arv proovi mingis koguses (näiteks ml) ehk ühikute kontsentratsioon · määratakse valgu kontsentratsioon proovis
Vee eripära. Merevesi on soolane st on lahustunud komponentidest küllastatum kui (reeglina) mandrilistes jõgedes ja järvedes liikuvad veed. Seetõttu toimuvad merevees paljud sedimentatsiooni ja autigeneesi ning ka varajast diageneesi füüsikalis-keemilised protsessid, mis kontinentaalsetes tingimustes ei ole võimalikud või on väga aeglased. Peale soolsuse muutub tänu maailmamere suurtele lateraalsele ja vertikaalsele ulatusele ka merevee temperatuur, gaasireziim (sh redokspotentsiaal), rõhk ja valgusreziim. Soolsus. Ookeanivee keskimine soolsus on 35, normaalsoolsuseks nimetatakse soolsust vahemikus 32-38. Piiratud ühendusega sisemered võivad olla magedamad (nt. Läänemeri 4-12) või soolasemad (Punane meri 42-43). Soolsus võib varieeruda ka kihiti, eriti sisemeredes. Soolsusest enamuse, 78% annab naatriumkloriid (NaCl). Ülejäänu moodustavad põhiliselt magneesiumkloriid (MgCl2) ja magneesium- (MgSO4), kaltsium- (CaSO4) ning kaaliumsulfaat (K2SO4)
Elektronid, mida kannavad tsitraaditsüklis moodustunud taandatud koensüümid, läbivad valkude ja koensüümide ahela, et moodustada prootonigradient läbi mitokondri sisemembraani. Protsessid toimuvad mitokondri sisemembraanis või selle pinnal. Elektronid loovutatakse negatiivsema redokspotentsiaalisega reaktsiooni poolt ning võetakse vastu positiivsema redokspotentsiaaliga reaktsiooni poolt. Mida suurem on ühendi redokspotentsiaal, seda tugevamalt saab teda taandada. Prootonigradient Elektronide transpordist saadav energia moodustab prootongradiendi, mis kutsub esile ATP süntaasi konformatsioonimuutused, mille tulemuseks on substraadi sidumine, ATP süntees ja produkti vabanemine. Prootongradiendi puudumisel ei saa sünteesitud ATP ensüümilt vabaneda. Mehhanismi juures ilmneb katalüütiline kooperatiivsus. Kui elektronid pärinevad NADH'lt, tekib ühe NADH kohta 2,5 ATP. Kui elektronid pärinevad FADH 2'lt,
{CH2O} + O2 <-> CO2 + H2O (aeroobne keskkond) *Fotosüntees: CO2 + H2O + hv <-> {CH2O} + O2 2+ * Metallide korrosioon: M <->M +2 * Metaani tekkimine: {CH2O} <-> CH4 +H2O (anaeroobne) *toitainete ärastamine veest: nitrifikatsioon / denitrifikatsioon *Metalle sisaldava vee omadused: 2+ 3+ 6+ 3+ Fe lahustub vees, Fe vähelahustuv (Fe(OH)3), Cr kantserogeenne, Cr vajalik biometall Redokspotentsiaal Redoksreaktsioonides toimub elektronide üleminek ühelt elemendilt teisele vastavalt oksüdatsioon ja reduktsioon. Ainete oksüdeerimis-ja redutseerimisvõime kvantitatiivseks iseloomustamiseks kasutatakse elektrokeemilisi redokspotentsiaale E (ka elektroodipotentsiaal) elektronide üleminekule (o.a. muutusele) vastab elektriline potentsiaal, mis näitab elektronide liitmise võimet. Redokspotentsiaalide abil on võimalik
NADH/FADH2 lt hapnikule iga vaheülekandja kõigepealt redutseerub omandades elektroni ja seejärel oksüdeerub, andes elektroni järgmisele vaheühendile. Seega iga ülekandja esineb vaheldumisi oksüdeerunud ja redutseerunud vormis, mida nim redokspaariks. Mis määrab redokspaaride järjekorra elektronide ülekandes, sõltub redokspaari afiinsusest elektroni suhtes. Väiksema afiinsusega redokspaar annab elektronid suurema afiinsusega redokspaarile. Afiinsuse mõõduks on redokspotentsiaal, mida väljendatakse voltides. Mida negatiivsem on redokspotentsiaal, seda väiksem on afiinsus elektroni suhtes ja seda parem elektroni doonor redokspaar on. mtETAS-s seega elektronide liikumine toimub negatiivsema redokspotentsiaaliga redokspaaridelt positiivsema redokspotentsiaaliga paaridele. NADH-CoQ reduktaasne kompleks (nn kompleks I), · suktsinaat-CoQ reduktaasne kompleks (kompleks II), · CoQH2 - cyt c reduktaasne kompleks (kompleks III)
piirkond, kus toimub oksüdeerimine, metall loovutab elektrone katoodile. Katoodipiirkond on aga piirkond, kus toimub redutseerumine, hapnik redutseerub. Anoodipiirkonnaks on korrodeerunud metalli pind ja katoodipiirkonnaks on puutumata metalli pind. 34. Puhaste metallide ja praktikas kasutatavate sulamite pingerida, nendes sisalduva informatsiooni analüüs. Galvaanipaari mõiste, nende saamine (tekkimine). Metallelektroodide rida, järjestatuna E (standartne redokspotentsiaal) kasvu järgi, nimetatakse metallide pingereaks. Li, Rb, Cs, K, Ba, Sr, Ca, Na, Mg, Sc, Be, Al, Ti, Mn, Nb, Ta, Zn, Cr, Fe, Cd, Co, Ni, Mo, Sn, Pb, H Bi, Cu, Ag, Rh, Hg, Os, Pd, Ir, Pt, Au Pingereas vesinikust eespool on aktiivsed metallid, mis reageerides lahjendatud mitteoksüdeerivate hapetega (HCl, HBr, H2SO4), tõrjuvad happest vesiniku välja. Mida enam vasakul pingereas on metalli sümbol, seda kergemini loovutavad selle metalli aatomid elektrone
moodust keerulise heterogeense süsteemi tahkest, vedelast ja gaasilisest faasist. Tahke faasi moodustavad mineraalide anorg ja org ainete osakesed ning mikroorganismid. Vedela faasi - vesilahused. Gaasilise faasi - peam N2, 02, CO2, H2S, SO2, NH3 ja CH4. Sellest tingituna sõltub metallide korr kiirus ja korr tüüp suuremal või vähemal määral peamiselt 14 pinnase omadusest: pinnase tüüp, pinnase asukoht, struktuur, homog, Maa eritakistus, vee sisaldus, pH, üldine happesus kuni pH=7, redokspotentsiaal pH=7 juures, Ca- ja Mg-karbonaadi sisaldus, väävelvesiniku ja sulfiidi sisaldus, süsi ja koks, kloriid- ning sulfaatioonide sisaldus. Kõikidel neil näitajatel on oma väärtused (punktid), mille järgi võib arvutada vastava det eluea selles pinnases. Atm ja pinnase kokkupuute kohas võivad pinnasest välja tulevates met-konstr-s moodustuda galvaanipaarid, mille tulemusena on selles konstr-i osas met hävimine kõige kiirem. Korr.kiirus pinnastes: soo 0,09mm/a; liv 0,12; savi 0,16.
(anioonide kanalid avanevad) -> veepotentsiaal suureneb -> P väheneb -> õhulõhed kinni ABA, PYR/RCAR -> G valgud -> fosfolipaas C, JP3 + DAG B Fotosüntees 1. Kirjutage elektronide liikumise rada alates e- doonorist kui lahuses on ühendid redokspotentsiaalidega +0.82, -0.05 ja -1,3 V Liikumine toimub alati väiksemat suuremale: -1,3, -0,05 ja siis +0,82 Mida negatiivsem redokspotentsiaal, seda parem elektronide doonor 3. Nimetage mõni fotosünteesi valgusreaktsioonides osalev ühend/kompleks mis paikneb kloroplastide luumenis Tülakoidi membraanides asuvad valgust neelavad fotosüsteemid I ja II (PSI ja PSII) ja nendevahelised elektronikandjad plastokinoon, tsütokroom b6f, plastotsüaniin, samuti ka NADP reduktaas ja ATP süntaas 4. Taimed kasutavad fotosünteesis millist valgust? (Kirjutage lainepikkuste vahemik)
Sellest tingituna sõltub metallide korr kiirus ja korr tüüp suuremal või vähemal määral peamiselt 14 pinnase omadusest: pinnase tüüp, pinnase asukoht, struktuur, homog, Maa eritakistus, vee sisaldus, pH, üldine 19 Keemia ja materjaliõpetus happesus kuni pH=7, redokspotentsiaal pH=7 juures, Ca- ja Mg-karbonaadi sisaldus, väävelvesiniku ja sulfiidi sisaldus, süsi ja koks, kloriid- ning sulfaatioonide sisaldus. Kõikidel neil näitajatel on oma väärtused (punktid), mille järgi võib arvutada vastava det eluea selles pinnases. Atm ja pinnase kokkupuute kohas võivad pinnasest välja tulevates met-konstr-s moodustuda galvaanipaarid, mille tulemusena on selles konstr-i osas met hävimine kõige kiirem. Korr.kiirus
gaasilisest faasist. Tahke faasi moodustavad mineraalide anorgaaniliste ja orgaaniliste ainete osakesed ning mikroorganismid. Vedela faasi - vesilahused. Gaasilise faasi - peamiselt N 2, O2, CO2, H2S, SO2, NH3 ja CH4. Sellest tingituna sõltub metallide korrosiooni kiirus ja korrosiooni tüüp suuremal või vähemal määral peamiselt 14 pinnase omadusest: pinnase tüüp, pinnase asukoht, struktuur, homogeensus, Maa eritakistus, vee sisaldus, pH, üldine happesus kuni pH=7, redokspotentsiaal pH=7 juures, Ca- ja Mg-karbonaadi sisaldus, väävelvesiniku ja sulfiidi sisaldus, süsi ja koks, kloriid- ning sulfaatioonide sisaldus. Kõikidel neil näitajatel on oma väärtused (punktid), mille järgi võib arvutada vastava detaili eluea selles pinnases. Kaitse? Näiteks terasposti maasse panemisel on õige betoon pinnase tasapinnast kõrgemaks valda, et teras pinnaga kokku ei puutuks ega korrodeeruma ei hakkaks. Merevees Korrosiooni kiirendajad on Cl-ioonid ja O 2
anoodile, muutudes ise seejuures positiivse(ma)ks). Anoodipiirkonnaks on korrodeerunud metalli pind ja katoodipiirkonnaks on korrodeerunud puutumata metalli pind. 33. Puhaste metallide ja praktikas kasutatavate sulamite pingerida, nendes sisalduva informatsiooni analüüs. Galvaanipaari mõiste, nende saamine (tekkimine). Vastus: (ei ole kindel kas vastus on õige, vastuse võtsin praktikumist nr.5) Metallelektroodide rida, järjestatuna E (standartne redokspotentsiaal) kasvu järgi, nimetatakse metallide pingereaks. Li, Rb, Cs, K, Ba, Sr, Ca, Na, Mg, Sc, Be, Al, Ti, Mn, Nb, Ta, Zn, Cr, Fe, Cd, Co, Ni, Mo, Sn, Pb, H2 Bi, Cu, Ag, Rh, Hg, Os, Pd, Ir, Pt, Au Pingereas vesinikust eespool on aktiivsed metallid, mis reageerides lahjendatud mitteoksüdeerivate hapetega (HCl, HBr, H2, SO4), tõrjuvad happest vesiniku välja. Mida enam vasakul pingereas on metalli sümbol, seda kergemini loovutavad selle metalli
Teada on vähemalt 15 erinevat dehüdrogenaasi, mis võimaldab elektrone saada väga erinevatelt doonoritelt, ja 10 terminaalset reduktaasi (oksüdaasi), mis redutseerivad elektronide aktseptoreid. 54 Sõltuvalt sellest, millist hingamisrada kasutatakse, võib periplasmasse üle kanda 0 4 H+/e-. E. coli kasutab erinevaid kinoone elektronide edasikandmiseks, millel on ka erinev standartne redokspotentsiaal ubikinoon/ubikinoolil E 0' = +110 mV, menakinoon/metakinoolil E0' = -80 mV. Aeroobsetes tingimustes kantakse elektronid kinoonidest sõltuvate oksüdaaside abil molekulaarsele hapnikule, mis redutseeritakse veeks (E0' = +820 mV). O2 puudumisel võib elektronide aktseptoriks olla nitraat E0' = +420 mV (nitraadi reduktaas), nitrit E0' = +360 mV (nitriti reduktaas), DMSO E0' = +160 mV (DMSO redutkaas), TMAO E0' = +130 mV (TMAO reduktaas) või fumaraat E0' = +30 mV (fumaraadi reduktaas). Kusjuures
annaabi.ee 
