.. 6 C6H14 heksaan ... ... 7 C7H16 heptaan ... ... 8 C8H18 oktaan ... ... 9 C9H20 nonaan ... ... 10 C10H22 dekaan ... ... STRUKTUURIVALEMID Tasapinnaline ehk klassikaline struktuurivalem näitab välja kõik sidemed aatomite vahel. H H H C H H HH C H H H C C C C C H H O H H H C H H H H C C H H O H ; Lihtsustatud struktuurivalem näitab, millised aatomirühmad on omavahel seotud. Saab esitada ka nö ühel sirgel põhiahela kaudu. CH3 CH3 CH3 CH C CH2 CH3 CH3
CH2 Süsinikahel võib olla: 1) hargnemata CH3 -- CH2 -- CH2 -- CH3 2) hargnev CH3 -- CH -- CH2 -- CH3 | CH3 3) tsükliline Valemid ja struktuurivalemid Aine keemilist koostist kirjeldatakse valemi abil. Orgaanilises keemias on valemeid mitut liiki: 1) summaarne valem näitab kui palju ja milliseid aatomeid on molekulis (näiteks: C2H6O). 2) struktuurivalem - kirjeldab molekuli ehitust. a) lihtsustatud struktuurivalem (näiteks: CH3CH2OH või CH3CH2OH) b) tasapinnaline e. klassikaline struktuurivalem H H | | H CCOH | | H H c) ruumiline struktuurivalem d) molekuli mudel e) molekuli graafiline kujutis
üks side. Süsiniku aatomi olekud molekulis: Hapniku aatomi olekud molekulis: Lämmastiku aatomi olekud molekulis: Tetraeedriline süsinik Nelja üksiksidemega süsinik on tetraeedriline kõigis ühendites. Sidemetevaheline nurk on umbes 109. Omavahel võib olla seotud mitu tetraeedrilist süsinikku ning tekib süsinikuahel. Süsinikuahel võib olla hargnemata, hargnenud või tsükliline. Valemid ja struktuurivalemid Summaarne valem Lihtsustatud struktuurivalem Klassikaline ehk tasapinnaline struktuurivalem Ruumiline struktuurivalem Graafiline kujutis Orgaaniliste ainete oksüdeerumine Süsiniku oksüdatsiooniaste (o.-a.) võib olla ühendites IV kuni IV. Ühes molekulis võib olla erineva o.-a.-ga süsiniku aatomeid. Mida madalam on süsiniku o.-a. (mida rohkem on temaga seotud vesiniku aatomeid), seda rohkem eraldub oksüdeerumisel energiat. Järelikult on orgaanilised ained energiaallikad
ORGAANILINE KEEMIA Orgaaniline keemia: Orgaaniline keemia tegeleb süsinikuühenditega.Algul oli keemia kirjeldav teadus.Orgaanilised ained koosnevad peamiselt süsiniku ja vesiniku aatomitest.Nende molekulid võivad sisaldada ka hapniku,lämmastiku ja halogeenide aatomeid: C,H,O,N,Hal. Lisaks võivad sisaldada veel Si,P ja S metallide aatomeid.1808.a nim.kuulus rootsi keemik J.Berzeluis orgaanilisi aineid käsitleva valdkonna orgaaniliseks keemiaks.Esimene orgaaniline aine mis saadi sünteetiliselt- karbamiid e. kusiaine e. uurea.Süsiniku erilisus: Võimalike süsinikuühendite arv on põhimõtteliselt lõpmata suur.Selle põhjuseks on süsiniku võime moodustada tohutult pikki ahelaid mis omakorda võivad olla kas hargnenud, tsükliks sulgunud või teiste elementide aatomitega seotud jne.Süsiniku omadus moodustada väga püsivaid süsinik-süsinik sidemeid tuleneb selle elemendi aatomi ehitusest.Süsiniku sümbol on C, tema...
Sest süsinik on võimeline moodustama väga pikki ja keerulisi ahelaid(hargnenud, tsükliline ja normaal- ehk lineaarahel); süsinik moodustab 4 püsivat kovalentset sidet; C moodustab nii üksik-, kaksik- kui kolmiksidemeid. 3. Mitu kovalentset sidet on võimelised moodustama järgmised keemilised elemendid: C, H, N, O? C- 4 sidet; N- 3 sidet; O- 2 sidet; H- 1 side 4. Selgita ja oska koostada: 1. Summaarne valem - nt C₃H₈O; näitab, millised ained on valemis 2. Lihtsustatud struktuurivalem - nt CH₃CH₂CH₂OH; näitab ära aatomite rühmad 3. Tasapinnaline ehk klassikaline struktuurivalem - nt ; näitab täpsemat aine ehitust ja keemilisi sidemeid 4. Joonvalem ehk molekuli graafiline kujutis - nt ; näitab aine ehituse iseloomu Joonvalemi reeglid: sirglõik on side 2 süsiniku aatomi vahel C eraldi ei märgita(kriipsu ots/murdekoht ongi C aatom) C juurde ei märgita samuti ka tema juures olevaid vesinikke
Alkaanide kujutamise viisid: H H Täielik struktuurivalem: H C C H Lihtsustatud struktuurivalem: CH3 CH3 H H Summaarne valem: C4*H10 Graafiline kujutis: lihtsalt nuriliselt (nagu nurgilised lained) Keemis ja sulamistemp süsinikahela hargnemisel väheneb. Mida tihedamini paigutuvad süsinikud, seda suurem on tihedus. Alkaanide kasutamine ja omadused: *Metaan lõhnatu ja värvitu gaas. Seda kasutatakse kütteks ja keemiatööstuses toorainena. Maagaasi peamine koostisosa. *Propaan ja butaan vedelgaasi peamised koostisosad. Veelduvad toatemp. mõne
eeter, amiin, amiini sool,areen, fenool, aromaatne amiin) määramine. Alkaan CH3-CH2-CH2-CH3 Alkeen CH 3-CH2-CH=CH-CH3 Alküün CHC-CH3 Halogeeniühend Br, Cl, F, I Alkohol CH3-CH2-OH Alkoholaat CH 3-CH2-CH2-O-Na Amiin CH2-NH2 Eeter CH 3-CH2-O-CH2-CH2-CH3 Osad on puudu 3.Aine koostise ja struktuuri kujutamine erinevatel viisidel (summaarne valem, lihtsustatud struktuurivalem, tasapinnaline e. klassikaline struktuurivalem, molekuli graafiline kujutis). 4.Areenide nomenklatuur (valemi põhjal nimetuse koostamine ja nimetuse põhjal struktuurivalemi koostamine) ning isomeeria (asendiisomeeria). TV /56-57 + vihikus. isomeeride leidmine, valemite koostamine 5.Omadused, kasutamine. Benseen- Benseen on omapärase lõhnaga värvuseta kergestisüttiv vees halvasti lahustuv vedelik. Kasutatakse ravimite, lõhkeainete, värvide ja
eeter, amiin, amiini sool,areen, fenool, aromaatne amiin) määramine. Alkaan CH3-CH2-CH2-CH3 Alkeen CH 3-CH2-CH=CH-CH3 Alküün CHC-CH3 Halogeeniühend Br, Cl, F, I Alkohol CH3-CH2-OH Alkoholaat CH 3-CH2-CH2-O-Na Amiin CH2-NH2 Eeter CH 3-CH2-O-CH2-CH2-CH3 Osad on puudu 3.Aine koostise ja struktuuri kujutamine erinevatel viisidel (summaarne valem, lihtsustatud struktuurivalem, tasapinnaline e. klassikaline struktuurivalem, molekuli graafiline kujutis). 4.Areenide nomenklatuur (valemi põhjal nimetuse koostamine ja nimetuse põhjal struktuurivalemi koostamine) ning isomeeria (asendiisomeeria). TV /56-57 + vihikus. isomeeride leidmine, valemite koostamine 5.Omadused, kasutamine. Benseen- Benseen on omapärase lõhnaga värvuseta kergestisüttiv vees halvasti lahustuv vedelik. Kasutatakse ravimite, lõhkeainete, värvide ja
nukleofiilne asendus- Tugevam nukleofiil tõrjub nõrgema nukleofiili välja freoonid- klorofluoroalkaan. Freoonid on keemilised ühendid, milles üks või kõik orgaanilise ühendi vesiniku aatomid on asendunud kloori või fluori aatomitega. pestitsiidid- haigustekitajate, taimekahjurite või umbrohtude tõrjeks kasutatav mürkkemikaal. 2. Aine koostise ja struktuuri kujutamine erinevatel viisidel (summaarne valem, lihtsustatud struktuurivalem, tasapinnaline e. klassikaline struktuurivalem, molekuli graafiline kujutis). 3. Halogeeniühendite nomenklatuur (valemi põhjal nimetuse koostamine ja nimetuse põhjal struktuurivalemi koostamine) ning isomeeria (asendi- ja ahelisomeerid). TV ül. 1-5 /27-28. isomeeride leidmine, valemite koostamine 4. Halogeeniühendite kasutamine. Rasvade, polümeeride jt materjalide lahustamiseks. Mis on freoonid? Kus neid kasutatakse? Milles seisneb nende keskkonnaohtlikkus?
Polüstüreen Struktuurivalem Kasutusalad Polüstüreeni toodavad laias valikus tooteid, mis on peamiselt kasutatud kodumajapidamist inimtegevuses Näiteks: Ühekordsed nõud, pakendamine, mänguasjad jne Kasutakase samuti ehituses: soojustus plaadid, alaline raketist paneeli Ka dekoratiivmaterjalidena: lae liistud, laeplaadid, polüstüreen helineelavad elemendid, liim aluspolümeeriks, polümeeri kontsentraadid Meditsiini suunas: vereülekande süsteemis, abipersonali ühekordset vahendid Minu poolt tehtud piltid Kuidas saab teada, et tegemist on Polüstüreeniga? Viited http://i.kinjaimg.com/gawkermedia/image/upload/sCtFQdYxn http://ru.wikipedia.org/wiki/%D0%9F%D0%BE%D0%BB%D0%B http://dustbowl.files.wordpress.com/2008/06/plastic6ps_main.jp http://commons.wikimedia.org/wiki/File:Polystyrene.svg?uselang TÄNAN TÄHELEPANU EEST
Butaan. Butaani (C4H10) struktuurivalem on CH3CH2CH2CH. Ta on nelja süsiniku aatomiga alkaan. keemistemperatuur on -0,5 °C, tahkumistemperatuur -138,3 °C. Butaan on üks alkaanide tuntumaid esindajaid. Teda leidub nii looduslikus gaasis kui ka lahustununa naftas. Ta on värvusetu, lõhnatu, vees lahustumatu, õhust raskem gaas, mis suhteliselt kergesti veeldub. Butaani lisatakse bensiinile lenduvuse tõsmiseks. Ta on ka lähteaineks mitmete polümeeride tootmisel. Butaan on laialdaselt kättesaadav kui välgumihkligaas
AREENID JA FENOOLID KONTROLLTÖÖ 3 II variant HINDAMINE: 10- 9 p- ,,5"; 8,5- 7 p- ,,4"; 6,5- 4,5 p- ,,3"; 4- 2 p- ,,2". 1. Mis on areenid? (0,5 p) 2. Milline aine on lihtsaim aromaatse süsivesiniku esindaja? Kirjutage selle aine struktuurivalem.(0,5 p) 3. Nimetage 2 fenooli keemilist omadust. Kirjutage reaktsioonivõrrandid. (1 p) 4. Nimetage 3 areeni füüsikalist omadust. (1 p) 5. Miks fenool on happelisem kui alkohol? (0,5 p) 6. Milline fenooli keemiline omadus on sarnane benseeniga? Kirjutage reaktsioonivõrrand. (1p) 7. Kirjutage järgmisi muundumisi kajastavad reaktsioonivõrrandid: (1,5 p) benseen nitrobenseen aminobenseen 8. Andke nimetused järgnevatele ainetele.(1,5 p) 9
elektroodide pinnal elektrivoolu toimel (aine lagunemine elektrivoolu toimel) Sulatatud elektrolüüt redutseeruvad katoodil metalliioonid ja anoodil oksüdeeruvad anioonid Orgaaniline keemia Lineaarne süsinik süsinikuga seotud kaks aatomit paiknevad süsinikuga samal sirgel Molekulivalem ehk summaarne valem väljendab aine koostist milliste elementide aatomid ja millisel arvul kuuluvad aine ühe molekuli koostisse Tasapinnaline ehk klassikaline struktuurivalem näitab kõiki sidemeid aatomite vahel Lihtsustatud struktuurivalem näitab, millised aatomirühmad on omavahel seotud Ruumiline struktuurivalem - püüab anda ettekujutlust molekuli ruumilisest ehitusest. Punktiirjoonega kujutatakse joonise tasapinnast tahapoole jäävaid sidemeid ja mustade kolmnurkadega ettepoole ulatuvaid sidemeid Molekuli graafiline kujutis lähtub süsinikahela projektsioonist tasandile. Süsinikke ei märgita, teised elemendid märgitakse sümbolitega
I ARVESTUSTÖÖ 1. Millest koosnevad orgaanilised ühendid? Orgaanilised ühendid koosnevad C; H; O; N aatomitest (S; halogeenid). 2. Mitu kovalentset sidet moodustavad C, N, O ja H aatomid? C 4 sidet, N 3 sidet, O 2 sidet, H 1 side. 3. Osata kirjutada aine lihtsustatud struktuurivalemit, summaarset valemit ja graafilist kujutist, kui tasapinnaline struktuurivalem on antud. 4. Osata määrata C oksüdatsiooniastet orgaanilistes ühendites. 5. Orgaaniliste ainete põlemise saadused. Orgaaniline aine + O2 CO2 + H2O + energia (täielik põlemine) Orgaaniline aine + O2 (vähese hapniku korral) CO (vingugaas) + H2O + natuke energiat REEGEL! Suurema kütteväärtusega põlevad need kütused, mille koostises oleva süsiniku o-a on väikseim. 6. Alkaanide koostis.
Arvestustöö 10.kl II periood (50p) Nimi: ............................................................ Klass: ........................................................... 1. Koosta lihtsustatud struktuurivalem (8p) a) 2-metüülpentanaal b) 3-klorobutaanhape c) heksaan-2-oon Kirjuta graafiliselt (3p) a) 3-etüülheptaanhape b) 2,5-dimetüüloktanaal 2. Anna ja nimetus ja määra aineklass (aldehüül, ketoon, karboksüülhape või ester) (4p) a) CH3CH2COOC2H5 b) CH3CH2CHO 3. Lõpeta ja tasakaalusta reaktsioonivõrrandid (10p) a) CH3COOH + Mg ..........................
esineb üks kovalentne kolmikside. Alküünide nimetuse tunnuseks on lõpuliide ÜÜN, mis viitabki kolmiksideme olemasolule süsivesiniku molekulis. Alküünide üldvalem on CnH2n-2. 3.Kus kasutatakse alkeene ja alküüne? V: 4.Mis iseloomustab polümeeri? V: Polümeerid on ühendid, mille molekulid koosnevad pikkadest ühesugustest korduvatest kovalentsete sidemetega seotud strutktuurilülidest 5.Milline on benseeni struktuurivalem? V: 6.Võrdle metanooli ja etanooli. V: Metanooli ja etanooli on variandid alkoholi ja neil on erinevad omadused ja kasutusalad. Metanool on mürgine kemikaali kaudu saadud sünteetiline protsesse, kui kaubanduslik etanooli toodetakse tehases käärimise põllukultuuride. Etanooli rollid on praegu suuremad, kuigi oma tuleviku autokütuse jätkuvalt ebakindel. 7.Miks on aromaatsed ühendid keskkonnaohtlikud? V: Sest nad sisaldavad benseeni. 8.Mis on formaliin? V: Metanaal 9
Kordamisküsimused 10.kl. arvestustöööks I Aldehüüdid, ketoonid 1. aldehüüd- ühend, mis sisaldab aledhüüd rühma. 2. ketoon-ühend üldvalemiga 3. karbonüülühend- ühend, mille molekulis esineb karbonüülrühm. 4. Aldehüüdide füüsikalised omadused: kergesti lenduv vedelik, lahustub vees hästi. Füsioloogiline toime: narkootiline toime, kahjustavad kesknärvisüsteemi. Mõjub limaskestale ärritavalt. Mürgine. Nahale sattudes tekitab põletikku. Esindajad: metanaal(HCHO), Etanaal(CH3CHO), 5. ketoonide füüsikalised omadused: vees lahustuvad,lenduvad, vesiniksidemete vastuvõtjad. Füsioloogiline toime: narkootiline toime, kahjustavad kesknärvisüsteemi. Mõjub limaskestale ärritavalt. Mürgine. Nahale sattudes tekitab põletikku. Esindajad: Propanoon(CH3COCH3) 6. Valemite kirjutamine, nimetuste andmine. II. Karboksüülhapped. 1. karboksüülhape- happed, mis sisaldavad karboksüülrühma. Keemilise...
Formaalselt on areenid küllastumata ühendid ja neid saab hüdregeenida ning viia üle vastavateks alkaanideks. Erinevalt alkeenidest ei ole areenidele iseloomulikud liitumisreaktsioonid. Areenid annavad eelkõige hoopis asendusreaktsioone, mis on tingitud aromaatsest -sideme delokalisatsioonist. Tähtsaimad reakstioonid on halogeenimine, nitreerimine, sulfoonimine, alküülimine ja atsüülimine. Osa asendusrühmi muudavad benseenituuma aktiivsust. 11. Andke süsivesinikule nimetus, kui struktuurivalem on antud. - 12. Kirjutage süsivesiniku struktuurivalem nimetuse järgi. - 13. Tehke kindlaks kahe antud molekuli struktuuri põhjal, kas tegemist on struktuuri-, geomeetriliste või optiliste isomeeridega. - 14. Tooge näide mõne molekuli erinevate konformeeride kohta. Geomeetrilisi isomeere on kerge segi ajada sama molekuli erinevate konformeeridega, so sama molekuli selliste vormidega, mis erinevad ühe (või mitme sõltumatu) üksiksideme ümber toimuva rotatsiooni (pöörde) võrra. 15
Selles reaktsioonis käitub oksüdeerijana ______________ ja redutseerijana _____________ (Kirjutage kumbagi lünka sobiva osakese valem.) 7 ÜLESANNE 17. (10 punkti) Täitke tabel ja vastake küsimustele. Jrk Lihtsustatud Graafiline Nimetus Aineklass nr struktuurivalem struktuurivalem 1. CH3(CH2)2CHO 2. CH3CO(CH2)2CH3 3. CH3(CH2)3COOH 4. C2H5COOC2H5 5. CH3(CH2)2CONH2 1) Millised kaks neist on omavahel isomeerid? (Kirjutage nende ainete järjekorranumbrid). ___________________ 2) Kummal isomeeril on kõrgem keemistemperatuur ja miks? _______________________________________________________________________________ _______________________________________________________________________________ ÜLESANNE 18. (5 punkti)
Orgaanilise keemia nomenklatuur I Valemid ja struktuurivalemid: Aine keemilist koostist kirjeldatakse valemi abil. Orgaanilises keemias on mitut liiki valemeid: 1) summaarne valem näitab kui palju ja milliseid aatomeid on molekulis (summaarne aatomite arv) (näiteks: C2H6O) 2) struktuurivalem kirjeldab molekuli ehitust: a) lihtsustatud struktuurivalem (näiteks: CH3CH2OH või CH3CH2OH) b) tasapinnaline struktuurivalem näitab kogu molekuli kõiki sidemeid eraldi (suhteliselt hea viis ehituse kujutamiseks). H H | | H CCOH | | H H c) ruumiline struktuurivalem d) molekuli graafiline kujutis on kõige lakoonilisem väljendusvorm, kuid võimaldab suuri ja keerukaid molekule küllaltki kiiresti üles märkida. Sidemed märgitakse kriipsukestega, nende otspunkte ja murdekohti loetakse süsinikeks, kui ei ole märgitud muud sümbolit. Süsinikuga seotud vesinikke tavaliselt ei märgita.
alltoodud metallide hulgast sobiva metalli. Metallid: Fe, Ag, Cu, Sn, Ba, Al. Ained Reaktsiooni võrrand metall + SnCl2 (lahus) metall + lahj. H2SO4 metall + H2O metall + konts. H2SO4 4 ÜLESANNE 10. (10 punkti) Täitke tabel ja vastake küsimustele. Jrk Lihtsustatud Graafiline Nimetus Aineklass nr struktuurivalem struktuurivalem 1. CH3(CH2)2CHO 2. CH3CO(CH2)2CH3 3. CH3(CH2)3COOH 4. C2H5COOC2H5 5. CH3(CH2)2CONH2 1) Millised kaks neist on omavahel isomeerid? (Kirjutage nende ainete järjekorranumbrid). ___________________ 2) Kummal isomeeril on kõrgem keemistemperatuur ja miks? _______________________________________________________________________________ _______________________________________________________________________________ ÜLESANNE 11. (7 punkti) A
Alkoholidest tuttavamad on: · metanool CH3OH, mida rahvasuus nimetatakse puupiirituseks, sest varem toodeti seda puidu utteveest. Metanool on väga mürgine. Eksikombel tarvitatud metanool on juba väga väikestes kogustes põhjustanud nägemise kaotust või surma. · etanooli C2H5OH, mida nimetatakse ka viinapiirituseks, saadakse suhkrut sisaldavate lahuste kääritamisel pärmseente etanooli struktuurivalem abil ilma õhuhapnikuta.Tööstuses kasutatakse lähteainena tärkliserikkaid toitaineid (rukis, nisu, mais, riis), mille tärklis esmalt muudetakse suhkruks ja seejärel kääritatakse saadud suhkur alkoholiks. Etanool on väga hea lahusti ja sellepärast kasutatakse seda laialdaselt värvi- ja lakitööstuses, parfüümide, ravimite (taimsete ravimite) ja lõhkeainete valmistamisel (suitsuta püssirohi)
Alkaloidid ja Kofeiin AL ja KFP Mis on alkaloidid? Alkaloidid on aluseliste omadustega ja koos hapetega vees lahustuvaid sooli moodustavate keemiliste ainete rühm. Alkaloide leidub taimedes. Tuntuimad on kofeiin, nikotiin, morfiin. Ligi 10% tänapäeva ravimitest baseerub alkaloididel. Esimese puhta alkaloidi, morfiini, eraldas oopiumist 1806. aastal saksa apteeker Friedrich Sertürner. Nikotiin Kasulikud ja ohtlikud alkaloidid Kasulikud: Kofeiin on kesknärvisüsteemi stimulant, mis kõrvaldab uimasuse ja taastab erksuse. Morfiin on valuvaigisti, mis mõjub otse kesknärvisüsteemile. Kiniin on ravim, mida kasutatakse malaaria ning piroplasmoosi raviks. Ohtlikud: Nikotiin on stimulant, mida inimene tarbib tubakatoodete teel. Kokaiin on kesknärvisüsteemi stimulant (erguti) ja söögiisu vähendaja. Solaiin on põhiliselt kartulis esinev mürgine alkaloid. Kohvi omadused or...
1. Nimetage, millised toodud valkude reaktsioonidest on üld-, millised erireaktsioonid ja põhjendage sellist jaotust. Üldreaktsioonid ( biureedireaktsioon ) on omased kõikidele valkudele, erireaktsioonid (Mulderi, Milloni, tiooli) on iseloomulikud ainult teatud aminohappeid sisaldavatele valkudele. 2. Kirjutage aminohappe molekuli üldistatud struktuurivalem. Kuidas aminohappeid klassifitseeritakse radikaali keemilise ehituse järgi? Polaarsed mitteionogeensed radikaalid, ionogeensed radikaalid (happelised ja aluselised), apolaarsed radikaalid. 3. Kuidas tekib peptiidside? Kirjutage reaktsioonivõrrand, kasutades vabalt valitud aminohappeid. 4. Kirjutage 2 polüpeptiidahela fragmenti ja näidake, kuidas tekib biureetkompleks valguga. 5. Milliste aminohapete esinemist valgus näitab positiivne a) tioolireaktsioon Tsüsteiin - Cys
Millist toimet avaldab ATP kontsentratsiooni suurenemine järgmistele ensüümidele: a) fosfofruktokinaas (PFK) - kõrgetel ATP kontsentratsioonidel on reaktsioon kooperatiivne, kõrge ATP inhibeerib PFK, vähendades afiinsust fruktoos-6-P suhtes b) püruvaadi kinaas - ATP inhibeerib püruvaadi kinaasi ehk siis mida suurem ATP, seda väiksem reaktsiooni kiirus. 6. Nimetage, milline ühend on anaeroobse glükolüüsi reaktsiooniahela nn tinglik lõpp-produkt ja kirjutage selle struktuurivalem. Kirjeldage selle ühendi edasise transformatsiooni võimalikke radu. Anaeroobse glükolüüsi viimaseks etapiks on püruvaadi muutmine laktaadi dehüdrogenaasi vahendusel laktaadiks. 7. Mille poolest erineb püruvaadi anaeroobne metabolism pärmirakus ja inimese lihasrakus. Kirjeldage toimuvaid reaktsioone ja nende produkte. Pärmirakus toimub käärimine, 2etanooli ja 2CO2 . Lihasrakus aktiivselt kontrakteeruvates lihastes, erütrotsüütides ja mõningates mikroorganismides
sellepärast tööstuse jaoks olulised. Metaanist saadakse sünteesigaasi, millest omakordatoodetakse metanooli ammoniaaki,äädikhapet ja väetisi. Keemiatööstuses on metaan olulisem süsiniku ja vesiniku allikas. Eestis on metaanist saadud vesiniku kasutatud ammoniaagi tootmisel. Metaani kasutatakse ka süsinikdisulfiidi, etüüni,kloroalkaanide ja vesiniktsüaniigi tootmisel. Butaan Butaan (C4H10, mille struktuurivalem on CH3CH2CH2CH3 ) on nelja süsiniku aatomiga alkaan, värvusetu ja kergesti süttiv gaas. Butaani keemistemperatuur on -0,5 °C, tahkumistemperatuur -138,3 °C. Lämmastik Lämmastik on keemiliselt väheaktiivne ning veeldatud lämmastik on väga külm: -196°C. Seda omadust kasutatakse ära paljude tööstusrakenduste juures. Tähtsamad kasutusalad on toidu külmutamine, metallosade kokkutõmbekinnitus, kemikaalide ohutu tootmine, toidu pakendamine, ammoniaagi tootmine
[1] Erinevte alkoholide valemid Etanool Etanool ehk etüülalkohol ehk viinapiiritus (ka piiritus) ehk metüülkarbinool (valemiga CH3-CH2-OH) on üks tuntumaid alkohole. [2] Etanooli struktuurivalem Omadused Etanool on iseloomuliku lõhna, põletava maitsega, värvitu, veest väiksema tihedusega (0,789 g/cm³), kergesti lenduv tuleohtlik vedelik, mis seguneb veega igas vahekorras.[3] Metanooliga võrreldes on see tunduvalt vähem mürgine, kuid suurtemate koguste juures võib ka etanool põhjustada teadvusekaotust, mürgistust ning halvimal juhul ka surma. Etanooli madal sulamistemperatuur on -114 °C, mis leiab kasutust arktilistes oludes termomeetrites tavaliselt
koordinatsioonihäireid, kuid tal on perifeerseid veresooni vähesel määral laiendav ja seetõttu vererõhku langetav toime. Morfiin : - puhtal kujul on morfiin valge kristalliline aine ning meditsiinis kasutatakse seda tavaliselt valuvaigistina vedeliku kujul süstimiseks - narkomaanid süstivad morfiini naha alla või lihastesse -morfiinisõltuvust on väga raske ravida kuna keha on harjunud pidevate morfiiniannustega ja selle pidev manustamine tekitab kehas mõnutunnet Morfiini struktuurivalem avastati 1925.aastal ja kinnitati ametlikult 1952.aastal. Allikas:Eesti Loodus Kofeiin Inimestel, kes tarvitavad ohtralt kofeiini, pärinegu see kohvist, teest, sokolaadist, kofeiinitablettidest või energiajookidest, on kolm korda suurem kalduvus kuulda hääli ja näha olematuid asju kui neil, kes on pruukinud kofeiini võrdelises koguses poole tassi oakohviga (ühe tassi lahustuva kohviga).
üle vastavateks alkaanideks. Sellele viitab ka laialt kasutatav benseeni valem. Tähtsamad reaktsioonid on: halogeenimine C6H6 + Br2 C6H5Br + HBr toimub katalüsaatorite (nt AlBr3, FeCl3) toimel; nitreerimine C6H6 + HNO3 C6H5NO2 + H2O toimub konts väävelhappe toimel; sulfoonimine C6H6 + SO3 C6H5SO3H alküülimine ja atsüülimine Friedeli-Craftsi meetodil C6H6 + R-Cl C6H5R + HCl toimub katalüsaatorite (nt AlBr3, FeCl3) toimel. 11. Andke süsivesinikule nimetus, kui struktuurivalem on antud. 12. Kirjutage süsivesiniku struktuurivalem nimetuse järgi. Hargnemata ahelaga alkaane nimetatakse lähtudes süsinike arvust järgmiselt: metaan, etaan jne. Järelliide on aan. Hargnenud ahelaga alkaanide korral lähtutakse pikimast süsinikuahelast ja kõrvalahelaid vaadeldakse asendajatena, mille nimetus saadakse vastava alkaani nimetuses lõpu aan asendamisel lõpuga üül. Asendajate paiknemine näidatakse vajadusel süsiniku numbriga peaahelas, millega see on seotud.
seotud aatomi seotud elektronide arv Näide: metaan (CH4) Fl(C)=4(val e) 0(sidumata e) ½ x 8(seotud e) = 0 Kõigi formaallaengute aritmeetiline summa võrdub molekuli või iooni kogulaenguga 3. Erinevad isomeerialiigid Nähtust, kus ühesuguse koostisega, s.t. ühesuguse molekulivalemiga on mitu erineva ehitusega ainet, nimetatakse isomeeriaks Struktuuriisomeerid on erinevad ühendid, millel on samasugune molekulivalem, aga erinev struktuurivalem. Struktuuriisomeeria: ahel- (ahela erinev kuju, hargnenud, hargnemata jne),asendi- (funktsionaalrühm erineva koha peal)ja funktsionaalisomeeria Stereoisomeeria (erinevus aatomite ruumilises paigutuses): cis-trans isomeeria e.geomeetriline isomeeria ja peegelisomeeria e. optiline isomeeria Asendusrühma vanemusvahekorra määrab küllastumata süsinikuga seotud aatomi järjenumber elementide perioodilisussüsteemis: I > Br > Cl > S > P > F > O > N > C > H
1. Kirjutage mingi aldopentoosi molekul a) lineaarses vormis, b)tsüklilises furanoosi vormis. Selgitage kuidas tsükliline struktuur formuleerub ja iseloomustage kujutatud suhkru stereostruktuuri. 2. Selgitage glükogeeni kohta järgmist: a) millisesse ainegruppi kuulub? B) milline on monomeerne koostis, c) milline on molekuli struktuur, d) mis tüüpi glükosiidsidemeid temas esinevad, e) bioloogiline roll. 3. Kirjutage loodusliku 18:3 (kolmnurk: 9, 12;15) rasvhappe struktuurivalem. Andke sellele happele 1)triviaalne ja süstemaatiline nimetus, b) iseloomustage viimane kaksiksideme (oomega) paiknemise aspektist c)isomeerse vormi cis/trans iseloomustus. 4. Iseloomustage järgmiste lipiidi rühmade keemilist ehitust ja kirjutage nende üldistatud struktuurivalemid: a) triatsüülglütseroolid, b)vahad 5. Joonistage biomemebraani fragment, kirjeldage membraani koostiskomponente ja nende paigutust. Iseloomustage membraanivalke
molekuli. NADH on energia hapniku juures olekul NADH reoksüdeeritakse elektronide transpordi ahelas oksüdatsiivse fosforüleerimise käigus. Tekib ATP. Anaeroobsetes tingimustes NADH reoksüdeeritakse laktaadi dehüdrogenaasi (LDH) poolt, andes täiendava NAD+ edasiseks glükolüüsiks. 6. Milline ühend on glükolüüsi anaroobse reaktsiooniahela tinglik lõpp-produkt. Kirjutage selle ühendi struktuurivalem ja põhjendage, miks see ühend ei ole protsessi tõeline lõpp-produkt. Lõpp-produktiks on laktaat. püruvaat + NADH + H+ laktaat + NAD+ Võimalik glükolüüsi jätkata, kuid laktaat on vaja hiljem oksüdeerida. PÜRUVAADI TRANSFORMATSIOON 1. Millised on püruvaadi transformatsiooni võimalikud produktid aeroobsetes ja anaeroobsetes tingimustes? 2. Kirjutage püruvaadist piimhappe (laktaadi) moodustumise reaktsioonivõrrand.
2) hargnev CH3 -- CH -- CH2 -- CH3 | CH3 3) tsükliline Valemid ja struktuurivalemid · Aine keemilist koostist kirjeldatakse valemi abil. Orgaanilises keemias on Valemeid on mitut liiki: 1) summaarne valem näitab kui palju ja milliseid aatomeid on molekulis (näiteks: C2H6O). 6 2) struktuurivalem kirjeldab molekuli ehitust. a) lihtsustatud struktuurivalem (näiteks: CH3CH2OH või CH3CH2OH) b) tasapinnaline struktuurivalem H H | | H CCOH | | H H c) ruumiline struktuurivalem d) molekuli mudel e) molekuli graafiline kujutis
2) hargnev CH3 -- CH -- CH2 -- CH3 | CH3 3) tsükliline Valemid ja struktuurivalemid · Aine keemilist koostist kirjeldatakse valemi abil. Orgaanilises keemias on Valemeid on mitut liiki: 1) summaarne valem näitab kui palju ja milliseid aatomeid on molekulis (näiteks: C2H6O). 6 2) struktuurivalem kirjeldab molekuli ehitust. a) lihtsustatud struktuurivalem (näiteks: CH3CH2OH või CH3CH2OH) b) tasapinnaline struktuurivalem H H | | H CCOH | | H H c) ruumiline struktuurivalem d) molekuli mudel e) molekuli graafiline kujutis
2) hargnev CH3 -- CH -- CH2 -- CH3 | CH3 3) tsükliline Valemid ja struktuurivalemid · Aine keemilist koostist kirjeldatakse valemi abil. Orgaanilises keemias on Valemeid on mitut liiki: 1) summaarne valem näitab kui palju ja milliseid aatomeid on molekulis (näiteks: C2H6O). 6 2) struktuurivalem kirjeldab molekuli ehitust. a) lihtsustatud struktuurivalem (näiteks: CH3CH2OH või CH3CH2OH) b) tasapinnaline struktuurivalem H H | | H CCOH | | H H c) ruumiline struktuurivalem d) molekuli mudel e) molekuli graafiline kujutis
põhjendage sellist jaotust. Kvalitatiivseid reaktsioone on kahte tüüpi: -universaalsed e üldreaktsioonid (biureedireaktsioon-on tingitud peptiidsidemete esinemisest), mis on omased kõikidele valkudele, -spetsiifilised e erireaktsioonid (tiooli-, ksantoproteiini-, Milloni reaktsioon jt), mis on iseloomulikud ainult teatud aminohappeid sisaldavatele valkudele. 2. Kirjutage aminohappe molekuli üldistatud struktuurivalem. Kuidas aminohappeid klassifitseeritakse radikaali keemilise ehituse järgi? Valkude koostises leidub 20 proteogeenseteks aminohapeteks. Mõningad valgud sisaldavad ka nn ebaharilikke aminohappeid, peamiselt üldlevinud aminohapete hüdroksü-, metüül-, fosforüül- jt derivaate. Polaarsete mitteionogeensete radikaalidega: Gly, Ser, Asn, Gln, Thr, Cys, Tyr Ionogeensete radikaalidega aluselised Arg, Lys, His Apolaarsete radikaalidega: Ala, Val, Leu, Ile, Met, Phe, Trp, Pro
· Mõnedel juhtudel saab alküülrühma otse oksüdeerida karboksüülrühmaks, nt p-ksüleeni oksüdeerimisel tereftaalhappeks. 19.10 Ennustada aldehüüdide ja ketoonide oksüdatsioonisaadusi; Aldehüüde ja ketoone saab eristada Tollensi reagendi (Ag + ioonide soola ja ammooniaagi vesilahus) abil aldehüüdid oksüdeeruvad ja annavad hõbepeeglireaktsiooni, ketoonid aga mitte. 19.11 Kirjutada struktuurivalem estrile / amiidile, mis on saadud karboksüülhappe ja alkoholi / amiini kondensatsioonil; Estrite kondensatsioon - Estri moodustumise reaktsioon on näiteks kondensatsioonireaktsioon, kus kaks suuremat molekuli liituvad nii, et eraldub üks väike molekul (esterdamisreaktsiooni korral vesi). Amiidid 19.12 Ennustada vesiniksideme mõju orgaanilise ühendi füüsikalistele omadustele; Vesinikside muudab orgaanilise ühendi tugevamaks, peaks absorbeerima paremini niiskust 19
keelpillide resonantspõhjad, klaveri kõlalaud. Raadiotehnikas võimaldab resonants raadiosignaalise selektiivset vastuvõttu (vastuvõtja häälestatakse saatja sagedusele). Resonantsi rakendatakse laialdaselt ka televisioonis, telemehaanikas, alaldustehnikas ja materjalide uurimisel. Resonantsiteooria on keemia mittevalentssidemeid sisaldavate orgaaniliste ühendite elektronstruktuuri kirjeldamise meetod. Klassikaline struktuurivalem ei võimalda alati kujutada molekuli tegelikku laengujaotust. Parim lähend on kombinatsioon klassikalise struktuurivalemi eeskujul koostatud resonantsstruktuuridest, neis saavutatakse erisugune laengujaotus aatomite valentsolekute varieerimise või sidemete ümberpaigutamisega. Eraldi võetuna ei pruugi sellised struktuurid olla reaalsed ja on ebastabiilsemad kui molekuli põhiolek. Resonantsstruktuuride rohkus viitab molekuli ühtlasele laengujaotusele ja
rohkem polaarsus väheneb molekulis. 8. Kuidas näidata, et vees lahustumatu karboksüülhape on hape? Kirjutada võrrand. Nad reageerivad metallide, aluste, aluseliste oksiidide ja nõrgemate hapete sooladega, dissotseerumine. R-COOH = R-COO- + H+ 9. Kuidas tõestada, et etaanhape on süsihappest tugevam hape? Kirjutada võrrand. Na2CO3 + 2HCl = 2NaCl + H2O + CO2 CH3COONa + HCl = CH3COOH + NaCl Na2CO3 + 2CH3COOH = 2CH3COONa + H2O + CO2 10. Kirjutada etaanhappe (propaanhappe, butaanhappe jne.) struktuurivalem, näidata ära kõik reaktsioonitsentrid ja nende laengud. Milliste reaktsioonitsentrite osavõtul toimuvad reaktsioonid nukleofiilidega (OH- ; RO- ; Hal- jne), elektrofiilidega (Met+ ; H3C+ ; NO2+ jne.), vabade radikaalidega (Hal. ; H3C. jne.)? 11. Koostada võrrandid karboksüülahappe happeliste omaduste kohta (reageerimine alusega, aluselise oksiidiga , metalliga, soolaga, alkoksiidiga), anda saadustele nimetused. CH3COOH + NaOH = CH3COONa + H2O - naatriumetanaat + vesi
Keemilised omadused · Keskmise aktiivsusega mittemetall · Oksüdatsiooniaste IV kuni IV SÜSIVESINIKUD · Süsivesinikud Orgaanilised ained, mis koosnevad ainult süsiniku ja vesiniku aatomitest. · Alkaan Süsivesinik, mis sisaldab ainult C-C ja C-H üksiksidemeid Nimetus Summaarn Täielik Lihtsustatud Graafiline e valem struktuurivalem struktuurivale valem m Metaan CH4 CH4 Ei kasutata Etaan C2H6 CH3-CH3 Ei kasutata Propaan C3H8 CH3-CH2-CH3 Butaan C4H10 CH3-CH2-CH2- CH3 POLÜMEERID
süsinike arvu. Met C1 et C2 prop C3 but C4 pent C5 heks C6 hept C7 okt C8 non C9 dek C10 mono 1 di 2 tri 3 tetra 4 pent 5 heks 6 hept 7 okt 8 non 9 dek 10 Alkaanid on küllastunud süsivesinikud, mis tähendab, et süsinike aatomite vahel on ainule kovalentsed üksiksidemed. Alkaan koosneb ainult süsiniku ja vesiniku aatomitest. Küllastunud -C-C-C- üksiksidemed Küllastumata -C=C-C- kaksiksidemed Propaan CH3-CH2-CH3 lihtsustatud struktuurivalem C3H8 molekulvalem 8 Alkeenid on küllastumata süsivesinikud, mille molekulides on süsinike aatomite vahel vähemalt üks kaksikside. Buteen Alküünid (ÜÜN) on küllastumata süsivesinikud, mille molekulides esineb kolmikside. Pent-2-üün Areenid on benseenituuma (ehk aromaatsettuuma) sisaldavad süsivesinikud. Alkoholid (OOL) on orgaanilised ühendid, mis sisaldavad molekulis hüdroksüülrühma (OH). Pentaan 2- ool
Orgaanilise keemia õpiku küsimuste vastused I osa 1. SÜSINIKU KEEMIA (LK 24) 3. Tasapinnaline struktuurivalem Ruumiline struktuurivalem H H H H H H C O H C C C O H C C H H H H H H H H 4
Püruvaadist moodustunud atsetüülradikaalide (CH3CO-) oksüdatsioonireaktsioonide tsükkel aeroobsetes rakkudes Atsetüülrühma süsiniku aatomid konverteeruvad C02-ks, vesiniku aatomid kanduvad üle kandjate (NAD+, FAD) molekulidele. Täiendavad hapniku ja vesiniku aatomid lülituvad tsüklisse H20 koostises märgistatud (*) staadiumites. Intermediaatide nimetuste taha on märgitud süsiniku aatomite arvud. Triviaal- Nomenklatuurne Struktuurivalem nimetus nimetus Püruvaat e. 2-oksopropannhape Püroviinamarihape e. -ketopropaanhape Tsitraat e. 2-hüdroksü- sidrunhape 1,2,3-propaantrikarboksüülhape Isotsitraat e. 1-hüdroksü- isosidrunhape 1,2,3-propaantrikarboksüülhape -ketoglutaraat e. 2-oksopentaandihape -ketoglutaarhape e. -ketopentaandihape Suktsinaat e. butaandihape
ARVESTUSED Õppeaines: Keemia Klass: 11 Õpilane: Keila 2005 I Arvestus ALKAANID Alkaanid ehk parafiinid on kõik küllastunud süsivesinikud ja alifaatsed ühendid. Alkaanid on mittepolaarsed molekulid. Üldiselt on nad inaktiivsed, kuid põlevad õhus, moodustades süsinikdioksiidi, ja reageerivad halogeenidega. Neid kõiki v.a metaani, saadakse naftast. Mõnede alkaanide füüsikalisi omadusi: Üh. nimetus Molekuli valem Struktuurivalem Olek 25 oC Keemistemperatuur oC juures Metaan CH4 CH4 gaas - 161, 5 Etaan C2H6 CH3CH3 gaas - 88, 0 Propaan C3H8 CH3CH2CH3 gaas - 42, 2 Butaan C4H10 CH3CH2CH2CH3 gaas - 0, 5
Aatom koosneb aatomituumast ja elektronkattest, tuum prootonitest ja neutronitest, elektronkate elektronidest. Elektronide maksimumarv kihil = 2* n-ruudus Orbitaalid s,p ja d Massiarv = prootonite arv + neutronite arv. Elektronegatiivsus - Tõmbevõime keemilises sidemes. Metallid loovutavad elektrone Mittemetallid seovad elektrone. Muidu suureneb elektronegatiivsus paremalt vasakule ja ülevalt alla, aga B-rühmas alt üles. Ioon Laenguga aatom või aatomirühm Katioon positiivne. Anioon negatiivne. Oksüdatsiooniaste(o.a.) iooni laengu suurus. A-rühma metallidel on püsiv o.a. Maksimaalne o.a. On oksiidi valemis ja minimaalne on mittemetalli vesinikühendis. Molekul koosneb aatomitest Molekulaarsed ained koosnevad molekulidest. Mittemolekulaarsed ioonidest või aatomitest. Keemilise sideme tekkel eraldub energiat, eksotermiline. Sideme lõhkumisel neeldub energiat, endotermiline protsess. Mittepolaarne kovalentne side esineb ühe...
4) Freoone kasutatakse külmutusagregaatides, aerosoolpakendites täitegaasina (värvid, lakid, mürkkemikaalid, deodorandid jne) Küllastumata süsivesinikud Küllastumata ühenditeks nimetatakse ühendeid, kus süsinikuaatomite vahel võib esineda nii kaksik- kui ka kolmikside. Ühendeid, mis sisaldavad süsinikuaatomite vahel kaksiksidet, nim. alkeenideks. Ühendeid, mis sisaldavad süsinikuaatomite vahel kolmiksidet, nim. alküünideks. Eteen 1. Molekuli- ja struktuurivalem 2. Leidumine 3. Füüsikalised omadused 4. Keemilised omadused (põlemine; reageerimine halogeenidega, vesinikuga) 5. Mis on hüdraatimine? 6. Polümerisatsioon 7. Kasutusalad 1. C2H4; CH2=CH2 2. Leidub nafta krakkgaasides umbes 20%, suhteliselt odav tooraine. Tekib puuviljade valmimisel, kuid ka kivisöe ja põlevkivi termilisel töötlemisel. 3. Eteen on värvitu gaasiline aine, vees praktiliselt ei lahustu. Iseloomuliku lõhna ja narkoosi
Püruvaadi kinaas kui reguleeritav ensüüm on allosteeriliselt - aktiveeritav AMP ja fruktoos-1,6-difosfaadi poolt - inhibeeritav ATP ja atsetüül-CoA poolt b) milline on energiasaagis ATPna ühe glükoosi molekuli kohta - 2ATP c) millise potentsiaalse energiakandja molekulid (mitu?) tekivad lisaks ATPle. 2NAD+ muutuvad 2NADH-ks. 6. Nimetage, milline ühend on glükolüüsi anaeroobse reaktsiooniahela tinglik lõpp- produkt. Kirjutage selle ühendi struktuurivalem ja põhjendage, miks see ühend pole protsessi tõeline lõpp-produkt. Anaeroobse glükolüüsi tinglik lõpp-produkt on püruvaat. Ta pole tõeline lõpp-produkt, sest ta metabolism jätkub. Anaeroobsetes tingimustes jätkub glükolüüsis formeerunud püruvaadi metabolism fermentatsiooni e. käärimisega. 6. HARJUTUSTUND PÜRUVAADI TRANFORMATSIOONID 1
Tooge näiteid? Ravimi toime organismile sõltub ravimi omadustest, aga ka organismi seisundist, individuaalsest tundlikkusest, indiviidi vanusest, metabolismist ja imendumisest. Nt vanuritele puhul on organismi kui terviku reaktsioon ravimite toimele on tõusnud, taluvus on langenud ning ravimite kõrvaltoime avaldub sagedamini ja intensiivsemalt. Osadel inimestel on ravimi metabolism kiirem ning see elimineerub kiiresti. 31. Mille poolest erineb ddATP dATP st? Struktuurivalem? Üks on didesoksüribonukleotiid ja teine on desoksünukleotiid. Didesoksün. on terminaatoriks replikatsioonil, desoksü.n. ühiku liitmine pikendab ahelat. dATP-l esineb 3’OH, ddATP-l on 3’ positsioonis vesinik. 32. Geneetilise info transleerimise põhimõttelised etapid kuni metaboliitideni Translatsiooniks on vajalikud tRNAd, aminoatsüül-tRNA-süntetaasid, ribosoomid, erinevad translatsioonifaktorid. mRNA molekuli
1) empiirilises valemis esitatud on iga elemendi aatomite lihtsaim suhe ühendis. See ei näita iga elemendi aatomite koguarvu, kovalentse või keemilise sideme tüüpi ühendis. 2) molekulivalem (gaasid, vedelikud, molekulvõrega tahkis, nt N 2, CH4) kujutab lihtaine või ühendi ühe molekuli koostist ja näitab, milliseid elemente molekul sisaldab ja milline on iga elemendi aatomite arv molekulis, kuid ei näita keemilise sideme tüüpe molekulis. 3) lihtsustatud struktuurivalem näidatud on aatomite rühmade (nt karboksüülrühm) järjestus molekulis ja keemilise sideme tüüp nende aatomite rühmade vahel (näidatud kriipsukestena). 4) täielik struktuurivalem näitab molekulis aatomite paigutust üksteise suhtes. Valemis on märgitud ka kõik molekulis esinevad sidemed. Keemiline reaktsioon on muundumine, mille tulemusena muutuvad aine keemilised omadused või moodustub uus aine. Keemilisel
EKSAMI VARIANDID I VARIANT 1. Iseloomustage DNA ahela ehitust millistest komponentidest ahel koosneb, millised kovalentsed sidemed on komponentide vahel ja millised sidemed on ahela ehituslikuks aluseks DNA koosneb kahest nukleiinhappe ahelast moodustades kaksikspiraal, milles suhkur- fosfaat selgroog on väljaspool ja lämmastikalused asuvad heeliksi sisemuses. Lämmastikalused paarduvad omavahel vesinisidemete abil. Paarid moodustuvad puriinide ja pürimidiinide vahel. Nukleiinhappe ahela ehituslikuks aluseks on 3´5´-fosfordiesterside. 2. Kirjutage ensüümireaktsiooni algkiiruse võrrand (Michaelis-Menten'I võrrand) ja iseloomustage selles olevaid tegureid. Arvutage, millega võrdub suhe v/Vmax, kui substraadi kontsentratsion ületab 8-kordselt Km väärtust. v= Kui [S] = Km, siis v = Vmax/ 2. o Vmax = k2 [ET], (M s-1) o Km= , (M) · Vmax on ensüümi iseloomustav konstant · Vm...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
