ELEKTROLÜÜTIDE KASUTUSALAD TÄNAPÄEVA ELUS Laurene Männik Pärnu Hansagümnaasium 11.c 2013 Sisukord 1. Elektrolüüdid ja mitteelektrolüüdid 2. Elektrolüütide tugevus 3. Dissotsiatsioonivõrrandid 4. Dissotsiatsioonimäär 5. Vesinikeksponent 6. Keemilisi reaktsioone elektrolüütide lahustes 7. Soolade hüdrolüüs ELEKTROLÜÜDID ja MITTEELEKTROLÜÜDID Mis on elektrolüüt ja mitteelektrolüüt? · Elektrolüüt on aine (happed, alused, soolad), mis vesilahuses jaguneb täielikult või osaliselt ioonideks. · Mitteelektrolüüt on aine (paljud orgaanilised ained, lihtained, oksiidid), mis vesilahustes ei jagune ioonideks. · Elektrolüütili ne dissotsiatsioon on ioone sisaldavate lahuste
aluse/happega on tegu. VEE IOONKORRUTIS vee dissotsieerumine: H2O ⇋H+ + OH- Puhtas vees: [H+] = [OH-] = 10-7 M; happelises lahuses: [H+] > 10-7 ; aluselises lahuses: [OH-] > 10-7 Antud temperatuuril on Kw konstantne suurus, mis ei sõltu ei veele lisatud elektrolüütide iseloomust ega kontsentratsioonist. Kw sõltub temperatuurist. VESINIKEKSPONENT vesinikeksponent: pH=-log a H+ =-log [H+] hüdroksiideksponent: pOH=-log a OH- = - log [OH-] pH + pOH = Kw = 14 (25o C) vesinik/hüdroksiideksponendi arvutamine 1) tugev hape/alus pH=- log [H+], pOH= - log [OH-] 2) nõrk hape/alus (kui α < 0.05) 3) soola lahus a) tugev hape + nõrk alus b) nõrk hape + tugev alus c) nõrk hape + nõrk alus 4) puhverlahus
5. Humphry Davy v: Inglise keemik ja füüsik, Londoni Kuningliku Seltsi liige ja president, uuris elektrivoolu toimet keemilistele ühenditele, üks elektrokeemia rajajaid. Avastas ja eraldas elektrolüütiliselt Na, K,Mg,Ca, Ba, Sr. Üks element boori avastajaid, tõestas, et kloor on element. N2O koostis ja valuvaigistav toime, esitas hapete vesinikteooria, konstrueeris ohutu kaevanduslambi, avastas Pt ja Pd katalüütilise toime, sai esimesena Pt-musta. 6. ph valem v: Vesinikeksponent ehk pH = - log [aH ] Lahuse pH: selles lahuses sisalduvate vesinikioonide aktiivsuste (kontsentratsioonide) negatiivne kümnendlogaritm. 7. 3 kristallivõre tüüpi v: a) aatomvõre: kristallivõre sõlmpunktides aatomid, mis on seotud tugeva kovalentse sidemega. Lihtained nagu Ge, Si, C (teemant). Tugeva kovalentse sideme tõttu on aatomkristallilistel ainetel suur kõvadus, kõrge sulamistemp, väike lahustuvus ja lenduvus.
4. Reaktsiooni kiirus on keemias reaktsioonis osaleva aine kontsentratsiooni muutus ajaühikus. Sõltub: b.i.1. Aine iseloomust b.i.2. Kontsentratsioonist b.i.3. Temperatuurist b.i.4. Kokkupuute pinnast (segamine) b.i.5. Katalüsaator (inhibiitor) 5. Vesinikeksponent ehk vesinikueksponent ehk pH on negatiivne logaritm lahuse vesinikioonide kontsentratsioonist (mol/l). pH näitab lahuse happelisust.pH väärtused jäävad reeglina vahemikku 0...14. On siiski ka ülihappelisi lahuseid, mille pH on negatiivne. Samuti on tugevalt aluselisi lahuseid, mille pH väärtus on suurem kui 14. Puhta vee pH on 7. Lahus on happeline kui pH < 7, aluseline kui pH > 7 ja neutraalne kui pH = 7. 6. Keemilise sideme liigid: a
K= c 2 , 1- c K dissotsiatsioonikonstant, c elektrolüüdi molaarne kontsentratsioon. Tugevate elektrolüütide lahustes erineb ioonide vastastiktoime tõttu nende efektiivne kontsentratsioon tegelikust kontsentratsioonist: aktiivsus (a) efektiivne kontsentratsioon: a = c , c molaarne kontsentratsioon; aktiivsustegur (enamasti < 1). 3. Vee ioonkorrutis, vesinikeksponent [ H+ ][ OH- ] Vesi on väga nõrk elektrolüüt: K H 2O = 1.8 10 16 ( T = 25 °C ). [ H 2 O] Vee ioonkorrutis: Kw = [H+][OH-] , Kw 10-14 ( T = 25 °C ); puhtas vees: [H+] = [OH-] = 10-7 M; happelises lahuses: [H+] > 10-7 ; aluselises lahuses: [OH-] > 10-7 . Vesinikeksponent, pH ( T = 25 °C ): pH = -log aH+ - log [H+] ; pOH = -log aOH- - log [OH-]; pH + pOH = 14 .
1− α c K – dissotsiatsioonikonstant, c – elektrolüüdi molaarne kontsentratsioon. Tugevate elektrolüütide lahustes erineb ioonide vastastiktoime tõttu nende efektiivne kontsentratsioon tegelikust kontsentratsioonist: aktiivsus (a) – efektiivne kontsentratsioon: a = γ⋅c , c – molaarne kontsentratsioon; γ – aktiivsustegur (enamasti γ < 1). 3. Vee ioonkorrutis, vesinikeksponent [ H+ ][ OH− ] Vesi on väga nõrk elektrolüüt: K H 2O = ≈ 1.8 ⋅ 10 –16 ( T = 25 °C ). [ H 2 O] Vee ioonkorrutis: Kw = [H+][OH-] , Kw ≈ 10-14 ( T = 25 °C ); puhtas vees: [H+] = [OH-] = 10-7 M; happelises lahuses: [H+] > 10-7 ; aluselises lahuses: [OH-] > 10-7 . Vesinikeksponent, pH ( T = 25 °C ): pH = -log aH+ ≈ - log [H+] ;
Aktiivne kontsentratsioon [a = c]; a näiline konts. aktiivsustegur (=näiline ). Aktiivsustegur näitab, millise määäaga on lahus kôrvale kaldunud ideaalsest. Reeglina < 0. Mida konstentreeritum lahus (kôikide ainete c), seda väiksem . Ioontugevus 1) 1 elektrolüüt (NaCl) I = cNaCl. 2) 2 elektrolüüti (NaCl (0,1M) + Na2SO4 (0,2M)). [I = 0,5(c1Z12 + c2Z22 + ...)] = 0,5[(0,1 + 20,2)12 + (0,2)22 + (0,1)12] IV Vee ioonkorrutis, vesinikeksponent. K = [H][OH] / [H2O] = 1,810-16 (H2O H + OH). c(H2O) = 1000g / 18/g/mol = 55,56. K näitab, kui suur hulk dissotseerub, tugevate hapete puhul pea lôpmatu. Vee ioonkorrutis [Kw = [H+][OH-] = 10-14] [Kw = K[H2O]]. Puhta vee ioonide konts: [H] = [OH] = 10-7 (toatemperatuuril). Vesinikeksponent 1) Ainult nôrkade hapete korral: pH = -log[H]. 2) Kehtib alati: pH = -logaH+; a aktiivsus. Pisarad pH = 7,5; maomahl pH = 1,7; tomatimahl pH = 4,5. pH oleneb lahusest ja konsast.
dissotsieeruvad lahuses vastavateks ioonideks. Brnstedi-Lowry üldistatud prootoniteooria (1923): molekuli või iooni happelised omadused seisnevad võimes loovutada prootoneid teisele osakesele. Järelikult: esinevad nii molekulaarsed kui ioonilised happed ja alused ; happelisus ja aluselisus sõltub konjugeeritud paarist, võimaldab arvutada hapete tugevust. Vesinikeksponent (pH): Happelisust-aluselisust ebamugav väljendada arvu 10 astmetena; S.Sorensen (1909): vesinikeksponent pH = - log aH Lahuse pH: selles lahuses sisalduvate vesinikioonide aktiivsuste negatiivne kümnendlogaritm Ioonireaktsioonide lõpuni kulgemise tingimused: Tekib vähelahustuv sade: Tekib lenduv ühend: Kompleksiooni moodustumine: Vähe dissotsieeruva ühendi teke: (neutralisatsioonireaktsioonid (tugev hape + alus) või nõrga happe väljatõrjumine tugeva happega) Redoksreaktsioonid - Keemil. reaktsioonid on vahetus- või redoksreaktsioonid
Happe voi lahuse lisamisel muutub pH vahe. Lahuse pH on ligikaudselt arvutatav. Puhverlahustel on oluline roll keemilistes ja bioloogilistes süsteemides. Organismis varieerub pH suuresti - maomahl 1.5, veri 7.4. Nende väärtuste säilitamise eest hoolitsevad keerulised puhversüsteemid. Ka paljude analüüside (näit. sadestamine) läbiviimisel on oluline hoida keskkonna pH muutumatuna. 68. Vee dissotsiatsioon. Vee ioonkorrutis, vesinikeksponent, lahuse pH skaala. pH – suurus, mis iseloomustab vesinikioonide konsentratsiooni lahuses. Mida madalam on pH, seda rohkem H+ ioone on. Vee ioonkorrutis [H+] • [OH-] = 1•10-14 Vesi on vähesel määral dissotsieerunud ioonideks: H2O H+ + OH- pH = – log [CH+] Lahuse pH (vesinikeksponent) on lahuses sisalduvate vesinikioonide kontsentratsioonide negatiivne kümnendlogaritm. pH mõõdetakse ainult vesilahustes. Vesilahuste pH väärtuste skaala on vahemikus –1...15 (0..
Puhverlahused. Puhverlahused on mõningate ainete vesilahused, mis suudavad lahusesse lisatud vesinik- (H+) või hüdroksiidiioone (OH-) siduda, ilma et nende pH seejuures märgatavalt muutuks. Puhverlahused koosnevad enamasti kas nõrgast alusest ja selle soolast tugeva happega või nõrgast happest ja selle soolast tugeva alusega. Puhverlahused tekivad alati nõrga aluse või happe tiitrimise käigus. 68. Vee dissotsiatsioon. Vee ioonkorrutis, vesinikeksponent, lahuste pH skaala. Dissotsiatsioon on keemiliste ühendite või molekulide lagunemine ioonideks, aatomiteks või lihtsamateks molekulideks. Vesi dissotsieerub üheaegselt kui hape ja kui alus, tal on võrdselt nii happelised kui ka aluselised omadused: vesi on amfoteerne. puhtas vees on võrdne arv H+ ja OH- ioone [H+] = [OH-] =1• 10 -7 ioonkorrutis [H+] • [OH-] = 1•10-14 Vesinikeksponent ehk vesinikueksponent ehk pH on negatiivne logaritm lahuse vesinikioonide
Biosfäär ja selle koostisosad Biosfäär ja selle koostisosad- on see osa Maast ja teda ümbritsevast, kus on levinud elusorganismid. Haarab alumise osa troposfääri, kuni osoonikihin ca. 20km, hüdrosfääri; maakoore st litosfääri ülemise osa · Troposfäär · Hüdrosfäär · Litosfääri ülemine osa · Elusaine ehk biomass Fotosüntees: CO2+H2O+hv->CH2O+O2 CH2O-karbohüdraat- protsess, kus anorgaanilistest ainetest päikeseenergia toimel toodetakse orgaanilist ainet ja vabaneb hapnik. Atmosfääri koostis- on piirialaks Maa ja kosmose vahel. Tema kaudu toimub Maa ainevahetus kosmosega. Põhilisteks koostisosadeks on lämmastik(kaalu78,08%; mahu 75,5%) ja hapnik(20,95%;23,16%) ja veel mõned hulga teised gaasilised ained(argoon, süsinikdioksiid). Hüdrosfäär- on Maad ümbritsev veekiht. Vesi esineb kõigis kolmes agrekaatolekus. Vesi- hästi liikuv, auruna(pilvedena), on hea lahusti. Sisaldab 35 promilli lahustunud aineid, katioonides peamise...
2 toodud sisse vesinikeksponendi ehk pH mõiste. CH +¿ Ioontugevuse reegel ühesuguse ioontugevusega . Vesinikeksponent näitab pH =-log ¿ I lahustel on ühesugune aktiivsuskoefitsent , vesinikioonide kontsentratsiooni suurusjärku; mida mis ei sõltu lahuse koostisest
Mõõduka koguse aluse lisamisel aga reageerib etaanhape alusega andes vähedissotsieeruva ühendi - vee: Puhverlahustel on oluline roll keemilistes ja bioloogilistes süsteemides. Organismis varieerub pH suuresti - maomahl 1.5, veri 7.4. Nende väärtuste säilitamise eest hoolitsevad keerulised puhversüsteemid. Ka paljude analüüside (näit. sadestamine) läbiviimisel on oluline hoida keskkonna pH muutumatuna. 68. Vee dissotsiatsioon. Vee ioonkorrutis, vesinikeksponent, lahuste pH skaala. Destilleeritud vesi on äärmiselt nõrk elektrolüüt. 556 miljoni vee molekuli kohta dissotsieerub üks molekul vett. Vesi dissotsieerub üheaegselt kui hape ja kui alus, tal on võrdselt nii happelised kui ka aluselised omadused: vesi on amfoteerne. Et vee molekulide dissotsiatsioonil tekib võrdne arv vesinik- ja hüdroksiidioone, siis on puhtas vees nende kontsentratsoon vordne: [H+] = [OH-]
happed dissoteeruvad vesiniklahustes oksooniomi iooniks (H3O+) ja katiooniks ja aniooniks. Alused dissorbeeruvad vesilahustes metalliks ja hüdrooksiidiks, kusjuures mitme aluselised happed dissotseeruvad astmeliselt ja aluseliselt. NT: Hüdroksiide, mis dissotseeruvad vesilahustes nii aluselise kui happelise skeemi järgi nim. amforteerseteks. Pb(OH)2+H2O=H+-[Pb(OH)3]-; Pb(OH)2=OH-+[Pb(OH)]+ 6.9 Vee elektrolüütiline dissotsiatsioon. Vee ioonkorrutis. Vesinikeksponent. Indikaatorid. Puhverlahused vesi on elektrolüüt, mis dissotseerib vastavalt järgmisele võrrandile: H2O=H++OH-("H2O=H3O+OH-) Vee ioonkorrutiseks nim. vesinik ja hüdroksiidioonide kantsentratsioonide korrutist, mis arvulislt 22 C juures on 1*10 - 14 Kuna puhtas vees on vesinikioonide konts. Sama kui hüdrooksiidide konts, siis vesinikkonts: H+=1*10 -7 ja vesinikeksponent (ePH)=-log[H+]. Happelises lahuses on suurem kui 1*10 -7 ja pH väikseim kui 7. neutraalses lahuses
www.eaei-ttu.extra.hu Keemia ja materjaliõpetus Kokkusobivus sõltub ainete ja materjalide omadustest ja keskkonna omadustest, milles ained või materjalid on kokkupuutes. Puhaste ainete ja materjalide omadused sõltuvad ainete ja materjalide elementkoostisest ja sisestruktuurist. Materjal on keemilisest seisukohast mistahes keemiline aine, mille kasutamisel (töötlemisel) ei toimu keemilisi muutusi. Keemiliste omaduste olulisus sõltub vastava aine või materjali kasutamise eesmärgist (viisist) või käitlemise ja hoidmise tingimustest. Teades mingi aine või materjali omadusi nii üldisemalt kui täpsemalt, on võimalik määratleda: 1. nende mõju ümbritsevale keskkonnale ja vastupidi keskkonna toime neile 2. erinevate materjalide omavahelist kokkusobivust või kokkusobimatust. Kokkupuutes (eriti niiskes keskkonnas) ei tohi olla Cu ja Al; Cu ja Fe; Cu ja Zn; Fe ja Al ja Betoon ja Al. Keemia karisid 1. Aatomite liigil ja nendest moodu...
www.eaei-ttu.extra.hu Keemia ja materjaliõpetus Kokkusobivus sõltub ainete ja materjalide omadustest ja keskkonna omadustest, milles ained või materjalid on kokkupuutes. Puhaste ainete ja materjalide omadused sõltuvad ainete ja materjalide elementkoostisest ja sisestruktuurist. Materjal on keemilisest seisukohast mistahes keemiline aine, mille kasutamisel (töötlemisel) ei toimu keemilisi muutusi. Keemiliste omaduste olulisus sõltub vastava aine või materjali kasutamise eesmärgist (viisist) või käitlemise ja hoidmise tingimustest. Teades mingi aine või materjali omadusi nii üldisemalt kui täpsemalt, on võimalik määratleda: 1. nende mõju ümbritsevale keskkonnale ja vastupidi keskkonna toime neile 2. erinevate materjalide omavahelist kokkusobivust või kokkusobimatust. Kokkupuutes (eriti niiskes keskkonnas) ei tohi olla Cu ja Al; Cu ja Fe; Cu ja Zn; Fe ja Al ja Betoon ja Al. Keemia karisid 1. Aatomite liigil ja nendest moodu...
ioonideks. Elektroluudid on polaarsed ained, mis koosnevad ioonidest voi tugevasti polaarsetest molekulidest. · Elektorluudid on alused, happed ja soolad. · Elektroluutide lahustumisel vees katkevad nendes esinevad keemilised sidemed ja lahuses moodustuvad vastava aine ioonid. Seda protsessi nimetatakse elektrolüütiliseks dissotsiatsiooniks. · Elektrolüütiline dissotsiatsioon on lahustumisega kaasnev aine jagunemine ioonideks. 12. Mis on pH ja kuidas seda määratakse? · Vesinikeksponent ehk pH on negatiivne logaritm lahuse vesinikioonide kontsentratsioonist (mol/l). pH naitab lahuse happelisust. · pH vaartused jaavad reeglina vahemikku 0...14. On siiski ka ulihappelisi lahuseid, mille pH on negatiivne (N: pH=0 on vaga tugevalt happeline lahus). Samuti on tugevalt aluselisi lahuseid, mille pH vaartus on suurem kui 14 (N: pH=14 on vaga tugevalt aluseline lahus). · Neutraalsetes lahustes on vee dissotsiatsioonil tekkinud H+ ja OH- ioonide (molaarsed)
Puhverlahused on mõningate ainete vesilahused, mis suudavad lahusesse lisatud vesinik- või hüdroksiidiioone siduda ilma, et nende pH seejuures märgatavalt muutuks Puhverlahused koosnevad enamasti kas nõrgast alusest ja selle soolast tugeva happega või nõrgast happest ja selle soolast tugeva alusega. Puhverlahused tekivad alati nõrga aluse või happe tiitrimise käigus. 68. Vee dissotsiatsioon. Vee ioonkorrutis, vesinikeksponent, lahuste pH skaala. Dissotsiatsioon on keemiliste ühendite või molekulide lagunemine ioonideks, aatomiteks või lihtsamateks molekulideks. Destilleeritud vesi on äärmiselt nõrk elektrolüüt. 556 miljoni vee molekuli kohta dissotsieerub üks molekul vett. Vesi dissotsieerub üheaegselt kui hape ja kui alus, tal on võrdselt nii happelised kui ka aluselised omadused: vesi on amfoteerne. Et vee molekulide dissotsiatsioonil tekib
Tasakaal nihkub saaduse kontsentratsiooni *suurendamisel lähteainete tekke suunas *vähendamisel saaduste tekke suunas Tasakaal nihkub rõhu *tõstmisel väiksema gaasi molekulide arvu suunas *alandamisel suurema gaasi molekulide arvu suunas Tasakaal nihkub temperatuuri *tõstmisel endotermilise protsessi suunas (H>0) *alandamisel eksotermilise protsessi suunas (H<0) 13. Mis on pH ja kuidas seda määratakse? pH iseloomustab vesinikioonide sisaldust lahuses. Vesinikeksponent ehk vesinikueksponent ehk pH on negatiivne logaritm lahuse vesinikioonide kontsentratsioonist (mol/l). pH näitab lahuse happelisust. pH arvutatakse valemist pH= -logCH C= lahuse vesnikioonide konsentratsioon (mol/l). pH+pOH=14 pOH=-logCOH Neutraalne lahuses pH=7; Happelises keskkonnas pH<7; Aluselises keskkonnas pH>7. 14. Mis on aine olek? Nimeta aine põhiolekud ja iseloomusta igaüht lühidalt! Millest aine oleku muutus sõltub? Aine olek ehk agregaatolek on aine vorm,
Amfifiilne molekul sisaldab nii hüdrofiilseid kui hüdrofoobseid rühmi ning mida tõmbab samaaegselt nii polaarse kui apolaarsesse keskkonda. Vesikeskkonas organiseerub molekul nii, et hüdrofiilsed osad orienteeruksid mitselli pinnale ja interakteeruvad polaarsete vee molekulidega; hüdrofoobsed osad orienteeruvad tsentrisse ja neile toimivad hüdrofoobsed vastasmõjud. Negatiivse pinnalaengu tõttu mitsellid tõukuvad üksteisest ning tulemusek on suhteliselt stabiilne lahus. pH vesinikeksponent, negatiivne logarithm lahuse vesinikioonide kontsentratsioonist. Osmoos aine liikumine läbi poolläbilaskva membraani, mis eraldab kaht erineva kontsentratsiooniga lahust. Osmootne rõhk osmoosist tingitud rõhk kõrgema kontsentratsooniga lahuse poolel. Vesi ioniseerub, kuna suurem ja tugevalt elektronegatiivne hapniku aatom tõmbab ära elektroni ühelt vesiniku aatomilt, mille tulemusena prooton dissotsieerub. POAARSUS. ELEKTRONEGATIIVSUS.
Mass ja energia. Aine on mass. Mis tagab ainel sellise omaduse olemasolu see on on üks aine ehituse mõistatustest. (Bosonid Higginsi boson). Iga aine püüdleb Maa tsentri suunas. Albert Einsten 1879 1955 juba (!) 1905 aastal väitis, et ka energial on mass seetõttu kaldub ka kiirgus (energia) massi suunas maailm ei ole lineaarne, vaid deformeeritud. Energia ja massi seos: 2 E = mc , Energia joulides, mass kilogrammides ja valgus kiirus meetrit sekundis 8 2,9979 × 10 , ehk ligikaudu 300 000 km/sec. SI seitse põhiühikut Pikkus - meeter m Mass - kilogramm kg Aeg - sekund s Elektrivoolu tugevus - amper A Absoluutne temperatuur - kelvin K Ainehulk - mool mol Valgustugevus - kandela cd Mool ja kordsete suhete seadus. Kordsete suhete seadus (nimetatakse ka Daltoni seadus) on oluline keemiaseadus. See väidab, et kui kaks keemilist elementi moodustavad teineteisega mitu keem...
Kas ja kui, siis kuidas on võimalik määrata vesilahuste pH väärtusi? Millised on lahuste pH väärtused, kui: a) [H +] = 8,4 x 10-3 mol / L; b) [H+] = 4,2 x 10-12 mol/dm3 ? Dissotsiatsioon ioonideks lagunemine Vee dissotsiatsioon: 2H2O H3O+ + OH , lihtsustatult: H2O H+ + OH. Temperatuuri tõusuga dissotsiatsioon suureneb. Prootonite kontsentratsioon kui prootoneid on rohkem, kui hüdroksiidioone, siis keskkond on happeline. pH ehk vesinikeksponent negatiivne logaritm lahuse vesinikioonide kontsentratsioonist (mol/l) vesilahuste pH väärtuste diapasoon pH väärtused jäävad üldjuhul vahemikku 0...14, ülihappeliste lahuste puhul on siiski pH negatiivne, tugevalt aluseliste lahuste puhul võib pH ka olla üle 14, normaalne pH tase on umbes 5,5. Lahus on happeline kui pH < 7, aluseline kui pH > 7 ja neutraalne kui pH = 7. Vastavaid keskkonnaolekuid nimetatakse aluselisuseks (pH > 7) ja happesuseks ehk happelisuseks (pH < 7).
KEEMIA Mateeria kogu meid ümbritseva maailma mitmekesisus oma nähtuste ja asjade koguga. Peamised avaldumisvormid on aine ja kiirgus. Aine mateeria eksisteerimise vorm, mis omab kindlat või püsivat koostist ja iseloomulikke omadusi. Keemia teadus ainete muundumisest ning nendega kaasnevatest nähtustest, uurib ainete omadusi, nende koostist ja ehitust ning reaktsioone ainete vahel, mille tulemusena moodustuvad uued ained. Element kogum ühesuguse tuumalaenguga aatomeid. (Aine, mida ei saa keemiliselt enam lihtsamateks aineteks jagada) Keemiline ühend keemiliste elementite ühinemisel moodustuv ühend. Keemiliseks aineks ei loeta sulameid ja muid segusid (nt. õhk). Molekul aine väikseim osake, millel on antud aine keemilised omadused ning mis võib iseseisvalt eksisteerida. Lihtaine moodustub ainult ühe ja sama keemilise elemendi aatomitest (O; Fe, Hg, S). Liitaine koosneb eri...
aluste dissotsatsiooni (osaline või täielik lahustumine ioonideks) määr (dissotsiatsioonikonstant). Tugevad alused ja happed on täielikult dissotseeruvad. Nõrkade korral on see osaline. Dissotsiatsioonikonstant sõltub väga oluliselt keskkonnast (lahustist), kus reaktsiooni läbi viiakse, seetõttu võib ühes lahustis tugeva happena käituv aine olla teises lahustis suhteliselt tagasihoidliku tugevusega ja vastupidi. Hapete ja aluste tugevusest sõltub nende reaktsioonivõime. Vesinikeksponent ehk pH iseloomustab vesinikioonide sisaldust lahuses ja on negatiivne logaritm lahuse vesinikioonide kontsentratsioonist (mol/l). pH väärtused ulatuvad reeglina 0...14. On siiski ka ülihappelisi lahuseid, mille pH on negatiivne. Samuti on tugevalt aluselisi lahuseid, mille pH väärtus on suurem kui 14. Puhta vee pH = 7. Lahus on happeline kui pH < 7, aluseline kui pH > 7 ja neutraalne kui pH = 7. pH skaala kehtib ainult standardtingimustel (1 atm ja 25°C). Näiteks NaOH pH on 14,0
Lahused on nõrgad puhvrid. Happelises keskkonnas on aminohapped katioonid, aluselises keskkonnas on anioonid. Isoelektriline täpp pI on keskkonna pH, mille korral on valgu molekuli summaarne laeng null. Selle juures valgud sadenevad kõige kergemini, valgulahus on kõige ebastabiilsem. Aminohapped elektriväljas ei liigu, on elektriliselt neutraalne, anioonsed ja katioonsed laengud on võrdsed. pH < pI positiivselt laetud pH > pI negatiivselt laetud pI isoelektriline täpp pH vesinikeksponent pK dissotsiatsioonikonstant 8. Valkude füüsikalis-keemilised omadused Laeng: COO NH3+ (see ei anna laengut!) C terminaalne ots N terminaalne ots Laeng on põhjustatud koostises olevate AH radikaalide laengutest. Laeng kindlustab vaba liikumise elektriväljas ja tagab stabiliseeruva H2O molekulkihi ümber valgu, seega ka valkude lahustuvuse. Kui summaarne laeng on 0, sadeneb kergesti välja. Lahustuvus veres ja veresoola lahustes
ioonidks) määr (dis. konstatnt). Tugevad alused ja happed on täielikult dissotseeruvad. Nõrkade korral on see osaline. Dissotsiatsioonikonstant sõltub väga oluliselt keskkonnast (lahustist), kus reaktsiooni läbi viiakse, seetõttu võib ühes lahustis tugeva happena käituv aine olla teises lahustis suhteliselt tagasihoidliku tugevusega ja vastupidi. Hapete ja aluste tugevusest sõltub nende reaktsioonivõime. Vesinikeksponent ehk pH-iseloomustab vesinikioonide sisaldust lahuses ja on neg logaritm lahuse vesinikioonide kontsentratsioonist (mol/l). pH väärtused ulatuvad reeglina 0...14. On siiski ka ülihappelisi lahuseid mille pH on negatiivne. Samuti nagu on tugevalt aluselisi lahuseid mille pH väärtus on suurem kui 14. Puhta vee pH = 7. Lahus on happeline kui pH < 7, aluseline kui pH > 7 ja neutraalne kui pH = 7. pH skaala kehtib ainult standardtingimustel, mis on ühe atmosfääriline rõhk ja 25°C temperatuur
· Vee saasteluba · Jäätmeluba · Reoveesette laotusluba · IPPC- Integrated Pollution Prevention and Control-Saastuse komplekne vältimine ja kontroll Saastetasu rakendamine · orgaanilisi aineid · fosforiühendeid · lämmastikuühendeid · hõljuvaineid · sulfaate; · ühealuselisi fenoole · naftat, naftasaadusi, mineraalõli ning tahke kütuse ja muu orgaanilise aine termilise töötlemise vedelprodukte · heitvett, mille vesinikeksponent (pH) on suurem kui 9,0 või väiksem kui 6,0 · käesolevas lõikes nimetamata muid ohtlikke aineid. Õhusaastemaks - finantsinstrument kasvuhoonegaasi emissioonide vähendamiseks Saastetasude kehtestamisel tuleb arvestada järgmiste tingimustega: 1.Maks on keskkonnakaitse majandusliku mõjutamise vahend, eesmärgiks ei ole maksu kogumine · maksul peavad olema selged eesmärgid; · maksumaksjal peavad olema reaalsed alternatiivid;
Difusioon – ainete iseeneselik segunemine ehk ühe aine molekulide tungimine teise aine molekulide vahele. Passiivse transpordi üks viise. Osmoos – lahusti (nt vee) difusiooni läbi poolläbilaskva membraani, kusjuures lahusti liigub madalama kontsentratsiooniga lahusest (vee puhul kõrgem veepotensiaal) lahusesse, kus on kõrgem lahustunud aine kontsentratsioon (vee puhul madalam veepotensiaal). Osmoos kontrollib vee jagunemist keha erinevate vedelikuruumide vahel. pH – Vesinikeksponent ehk pH on negatiivne logaritm lahuse vesinikioonide kontsentratsioonist (mol/l). pH väärtused jäävad reeglina vahemikku 0...14. On siiski ka ülihappelisi lahuseid, mille pH on negatiivne. Samuti on tugevalt aluselisi lahuseid, mille 6 Maris Kallus KKS 2010 pH väärtus on suurem kui 14. Puhta vee pH = 7
pH, puhverlahused, keemilise sideme tüübid. Tähtsamate ühendite klassid Hüdrolüüs – soolade reageerimine veega. Toimub nõrga pärast ja tugev annab keskkonna => ei toimu tugeva aluse ja tugeva happe soolades (NaCl). Nõrga happe ja tugeva aluse soolad annavad aluselise keskkonna (Na2CO3 + H2O NaHCO3 + NaOH, lühidalt CO32- + H2O HCO3- + OH-). Tugeva happe ja nõrga aluse soolad annavad happelise keskkonna. Vesinikeksponent ehk vesinikueksponent ehk pH on negatiivne logaritm lahuse vesinikioonide kontsentratsioonist (mol/l). pH näitab lahuse happelisust. pH väärtused jäävad reeglina vahemikku 0...14. On siiski ka ülihappelisi lahuseid, mille pH on negatiivne. Samuti on tugevalt aluselisi lahuseid, mille pH väärtus on suurem kui 14. Puhta vee pH on 7. Vihmavee pH on kergelt happeline, sest vesi reageerib õhus oleva
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
