See kokkulepe on pärit ajast, kui aine ehitust ei tuntud, ega teatud missugused osakesed mis suunas liiguvad. See nn. voolu tehniline suund on kasutusel ka praegu, sest paljud juhised (vasaku käe ja parema käe reegel jt.) on formuleeritud just niisugusest voolu suunast lähtudes. Voolu suunda tähistatakse skeemidel noolega. Voolu suund 7 1.4 Voolutihedus Juhtme soojenemistingimustest lähtuvalt on oluliseks suuruseks voolutihedus. Voolutiheduseks nimetatakse voolutugevuse I ja juhi ristlõikepindala S suhet I = S voolutihedus, amprites ruutmeetri kohta 2 (A/m ) I voolutugevus amprites (A) 2 S juhi ristlõikepindala ruutmeetrites (m ) 2 Voolutiheduse ühik on A/m . Mugavuse pärast...
· Millist voolu nimetatakse alalisvooluks? Elektrivoolu, mille tugevus ajas ei muutu, nimetatakse alalisvooluks. · Millist suunda loetakse kokkuleppeliselt voolu suunaks? Voolu suund on kokkuleppeliselt määratud positiivsete laengute liikumissuuna järgi. · Kuidas on määratletud voolutihedus kui elektrivoolu iseloomustav suurus? Miks on vaja seda suurust lisaks voolutugevusele? Voolutihedus on juhi ühikulist ristlõiget läbiv voolutugevus, mis on määratud voolutugevuse ja juhi ristlõike pindala suhtena. I qnvS j= = qnv S S Voolutihedus näitab laetud osakeste kontsentratsiooni juhi ristlõikes. · Millest on põhjustatud juhtide elektriline takistus? Juhtide elektriline takistus on põhjustatud elektronide põrkumisest vastu ioone....
W 0E 2 ED Energia ruumtihedus w = = = D = 0 E V 2 2 Vaakumi korral on sama elektrivälja tekitamiseks kulutada vähem energiat kui muus keskkonnas. II ALALISVOOL 1. Elektrivool. Voolutihedus Kui läbi mingi pinna kandub nullist erinev elektrilaeng, siis nimetatakse seda elektrivooluks. Elektrivälja puudumisel läbivad läbi selle pinna mõlemas suunas võrdne arv osakesi korrapäratult, seega voolu ei ole. dq q Voolutugevus I = , alalisvoolu korral I = , ühik A (amper) dt t 4...
Üldistatud Ohmi seadus e Ohmi seadus vooluahela lõigul 1-2, kus toimib elektromotoorjõud E12 (e mittehomogeensel ahelalõigul): IR12 = 1 - 2 + E12 (I- voolutugevus, R12- takistus, 1 , 2 - potentsiaalid lõigu otstel). Diferentsiaalkujul: r r r r r r j = ( E + E × ) , kus j - voolutihedus mingis punktis, E ja E × - vastavalt elektrostaatilise 1 ja kõrvaljõudude elektrivälja tugevus samas punktis, = - erijuhtivus. Ahelalõigus takistusega R, vooluga I ja potentsiaalide vahega U lõigu otstel ajaühikus dA tehtav töö e voolu võimsus: N = = IU = I 2 R - Joule´i-Lenzi seadus. Voolu võimsus...
Elektronid kui negatiivse laengu kandjad liiguvad vastupidi voolu suunale. Elektrivoolu saab kindlaks teha temaga kaasnevate nähtuste või toimete kaudu: - soojuslik toime (vooluga juht soojeneb) - magnetiline toime (vool tekitab magnetvälja) - keemiline toime (elektrolüütides tekivad voolu mõjub keemilised protsessid) Voolutihedus on voolutugevuse ja juhi ristlõike pindala suhe J A A A 6 A j= ühik 2 praktikas ka 2 1 2 = 10 (2-2) S m mm mm m2 Lubatavad voolutihedused A - mähised lühiajalise koormusega (releed jne.) 45 10 6...
Elektri ja magnetväli on ühtsed nähtused, ning neid tuleb vaadelda sõltuvalt teineteisest. Maxwelli võrrandid on klassikalise elektromagnetvälja teooria aluseks. Maxwelli võrrandeiks nimetatakse lineaarsetest osatuletistega diferentsiaalvõrranditest koosne- vat süsteemi. Elektromagnetvälja vaakumis kirjeldavad nn. mikroskoopilised võrrandid (SI-süsteemis): kus: · on laengu ruumtihedus, · on voolutihedus . Lineaarsetes keskkondades on elektromagnetvälja mugav kirjeldada nn. makros- koopiliste võrranditega: · f on vabade laengute ruumtihedus, · on vabade laengute voolutihedus, · on elektriline induktsioon, · on magnetvälja tugevus. Sotimaa üld- ning kultuuriajalooline taust Sotimaa põlisasukad olid piktid. 82. aastal tungisid Sotimaale roomlased, kuid ei suutnud kogu Sotimaad vallutada. 122128 ehitati Tyne'i ja Solway suuete vahele Hadrianuse vall...
Indiviidi põhiproblee- miks on tunnetada oma suhet maailmaga omada adekvaatset infot maailma kohta ehk maailma- pilti. Selle info mastaabihorisondi rõhutamisel kasutatakse maailmaga samatähenduslikku mõistet universum. Maailma käsitleva info mitmekesisuse rõhutamisel kasutatakse maailma kohta mõistet loodus. Religioosses käsitluses kasutatakse samatähenduslikku mõistet (Jumala poolt) loodu. Inimene koosneb ümbritseva reaalsuse (mateeria) objektidest (aine ja välja osakestest) ning infost nende objektide paigutuse ning vastastikmõju viiside kohta. Selle info põhiliike nimetatakse religioossetes tekstides hingeks ja vaimuks. Hing on inimeses sisalduva info see osa, mis on omane kõigile indiviididele (laiemas tähenduses kõigile el...
Elektrimasinad 8.1 Elektrimasina tööpõhimõte Energia muundamiseks magnetvälja vahendusel kasutatakse elektrimasinat. Mehaanilist energiat muundatakse elektrienergiaks elektrigeneraatoris. Generaator pannakse pöörlema enamasti mitteelektrilise jõumasinaga, näiteks auru- hüdro- või gaasiturbiiniga, sisepõlemis- või diiselmootoriga. Selle jõu mõjul tekib magnetväljas liikuvas juhis elektrivool. Elektrienergia muundatakse mehaaniliseks energiaks elektrimootoris. Mootori tööpõhimõte on vastupidine: magnetväljas asuvale vooluga juhtmele mõjub jõud, mis paneb selle juhtme liikuma. Mootor paneb tööle tööpingi, mehhanismi või masina. Elektrimasinaid liigitatakse vooluliigi järgi · alalisvoolumasinad · vahelduvvoolumasinad viimaseid omakorda tööpõhimõtte järgi · asünkroonmasinad · sünkroonmasinad On veel palju teisigi elektrimasina tüüpe. Masinaosade koostöö ja energia muundamine toimub magnetvälja...
Coulomb'i seadus (vektorkujul!). Kaks punktlaengut mõjutavad teineteist jõuga, mis on võrdeline nende kehade laengutega ning pöördvõrdeline nende vahelise kauguse ruuduga. , Seda saab kirja panna, kui kasutada meile juba tuntud vektorsümboolikat: Väljatugevus ja potentsiaal, seos nende vahel. Mida tugevam on väli (tihedamalt jõujooned) seda kiiremini muutub potentsiaal (seda lähemal on üksteisele samapotentsiaalipinnad). Elektrivälja kohta kehtivad kaks teoreemi: Elektriväljad on sõltumatud; laengule mõjub summaarne väli. Elektrivälja tugevuse voog läbi kinnise pinna on võrdne selle pinna sisse jäävate laengute summaga. Gauss'i teoreem. Elektrivälja tugevuse voog läbi kinnise pinna...
Tuletage allolev valem. Tehke joonis. - Elektrivool on igasugune laengute korrapärane ümberpaiknemine. Kaks liiki elektrivoolu. 1. Juhtivusvool. Laetud kehadele mõjub elektriväli. 2. Konvektsioonvool. Laetud kehadele mõjub mitteelektriline jõud. Laetud kehale mõjub näiteks raskusjõud, Archimedese jõud. Selles osas tegeleme ikka elektrivälja poolt initseeritud kehade liikumisega. 23. Tuletage allolev voolutiheduse valem. Voolutihedus: Elektrivoolu detailseks iseloomustamiseks. Suund määratakse positiivse laengu suunatud liikumise kiirusvektoriga. 24. Lähtudes alltoodud seostest, tuletage seos pinge kohta ahela osal. Ahela osas: Enamasti on nii, et lisaks kõrvaljõududele mõjub laengukandjale ka elektrostaatiline jõud. Igas ahela punktis mõjub laengule q0 summaarne jõud Selle jõu poolt tehtud töö lõigul 1-2: 25. Esitage Ohmi seadus ahela osa kohta valemiga ja...
· Voolul on kindel suund Vool · Voolu suunaks loetakse kokkuleppeliselt positiivse laengu liikumise suunda (plussilt miinusele)) (p · K Kuna liik liikuv llaengukandja k dj elektron l kt on negatiivse laenguga, siis liigub vool tegelikult miinuselt plussile Vool · Voolu mõõtühikuks on amper - A · Vool avaldab juhile soojuslikku toimet · Sellest tulenevalt on oluliseks suuruseks voolutihedus Voolutihedus · Voolutihedus näitab, kui suur tohib olla voolu tugevus ühe pindala ühiku kohta I A = voolutihedus [A/m2] I vooll [A] S pindala [m2] S m 2 Kasutatud kirjandus · R. Lahtmets,, "Elektrotehnika II vahelduvvool",, Tallinn, 2002 · R. Lahtmets, "Elektrotehnika I alalisvool", T lli 2002 Tallinn · H. Pedusaar, "Elektro- ja raadiotehnika", Tallinn 1967 · T. R...
Eestis kehtib alates 1963. a. eelissüsteemina ja 1982. a. kohustuslikuna rahvusvaheline mõõtühikute Sl-süsteem. Eestis kehtivad kohustuslikud mõõtühikud ja nende kasutusalad on kinnitatud Vabariigi Valitsuse 29. juuni 1999. a määrusega nr 212, mis jõustus 1. jaanuaril 2000. a. Kohustuslikud mõõtühikud on rahvusvahelise mõõtühikute süsteemi (Système international d'unités, edaspidi SI) põhi- ja tuletatud ühikud, nende kord- ja osaühikud ning loetletud lisaühikud. Kohustuslike mõõtühikute kasutamist kohaldatakse mõõtevahenditele, mõõtetulemustele, mõõtühikute abil väljendatud suurustele majandustegevuses, tervisekaitses ja ohutuse tagamisel, õppetegevuses, standardite koostamisel ning haldustegevuses. Kohaldamine ei laiene transp...
Näiteks kui elektriliselt laetud keha puutub kokku elektrijuhiga.(Hõõruda villase sokiga klaasist toru). Selle hõõrdumise käigus keha laadub. Et hõõrdumist saavutada on vaja teha tööd. Hõõrdumisel eraldub soojushulk. Panen siia lõppu ka valemeid mina neist tõesti aru ei saa, kuidas seda jutuga siduda. w= e0 e E2 / 2 w= ED/2 7.Elektrivool, voolutugevus ja voolutihedus Elektrivooluks nim laengute suunatud liikumist, seda iseloomustatakse voolutugevusega (i), skalaarse suurusega, mis on võrdne ajaühikus (dt) vaadeldavat pinda läbiva laenguga (dq). i=dq/dt . Voolu suunaks võetakse pos laengukandjate liikumise suund (neg liigub vastassuunas). Elektrivoolu jaotust iseloomustakse voolutiheduse vektori (j) abil. Mis on võrdne voolutugevusega (di) jagatud antud punktis laengukandjate liikumise suunaga risti oleva pinna suurusega(dS ). j=di/ dS...
Sõnastage ja kommenteerige (millistel juhtudel on vaja neid arvestada või kasutada) Elementide ja nende ühendite omaduste muutumise perioodilisus: Keemil elem ja nendest moodust liht-ja liitainete omad on perioodilises sõltuvuses elementide aatomite tuumalaengust (elementide aatommassidest). Iga periood v.a. esimene algab aktiivse metalliga, lõpeb väärisgaasiga. Perioodi piires elementide järjenumbri kasvamisel nõrgenevad metallilised ja tugevnevad mittemetallilised omad. Suurtes perioodides nn pea- kui ka kõrvalalarühmade elementide omad korduvad perioodiliselt. Kahe esimese peaalarühma elemendid asuvad perioodi paarisarvulistes, ülejäänud paarituarvulistes ridades. Paarisarvulistes ridades on ülekaalus metallilised omad. Metallilised omadused tugevnevad peaalarühmas ülalt alla, mittemetallilised omadused ag...
3,2 Gaaskeevitus 21 4 2 27 Elekter-räbukeevitus 4,0....5,0 3,0....4,0 4,0....5,0 11,0....14,0 · Keevitusvoolu kasvul 100 A on lubatud kaare pingelangus kuni 7 V. · Elektroodkeevituse keevituskaare temp. On 5000...6000 oC, keevituselektrood sulab liiteks. · Paksukattelise elektroodiga keevitades on süvistus piirides 3...4mm. · Elektroodkeevitust iseloomustab madal voolutihedus elektroodivardas 10...20 A/mm2. · Protsessi tootlikkus kasvab elektroodi läbimõõdu suurenedes. · Elektroodkeevitust kasutatakse tööstuses, surveanumate ja katelde remondil. · Elektroodkeevitust kasutatakse terase, malmi, Ni ja Cu sulamite keevituseks. · Veealuseks keevitamiseks sobib elektroodkeevitus ainsana. · Elektroodkeevituse eelised: lihtne, lai ja hea kvaliteediga....
Kui dielektrikule rakendada laengukandjate mõjul. Elektrijuhtivus sõltub elektriväli, siis püüavad dipoolid pöörata laengukandjate konsentratsioonist võrdeliselt, sest eletrivälja suunas, kuid seda takistab mida rohkem laegukanjaid, seda suurem soojusvõhkmine. Kokkuvõttes pööravad nad vaid voolutihedus j. Oletame, et dielektrikus on ainult osaliselt elektrivälja suunas ehk dielektrik ühemärgilised laengukandjad, siis j=nqvk , kus q- polariseerub. Katsed näitavad, et dipoolide laengukandjate laeng ning vk laengukandjate täieliku pöördumist elektrivälja suunas ja keskmine kiirus elektriväljas E polarisatsiooni külastumist ei toimu. Kuna Ohmi seadus differentsiaalkujul on: j=vE ,...
Füüsika Elektrivool gaasides Sädelahendus ja kaarleek Esse Koostaja: Klass: Õpetaja: Tallinn 2009 Elektrivoolu liigid Eristatakse kahte liik elektrivoolu: alalisvool ja vahelduvvool. Elektrivoolu suund Elektrivoolu suund on kokkuleppeliselt positiivsete laengukandjate liikumise suund (plussilt miinusele). Tegelikult on üldjuhul voolu suund vastupidine, kuna juhtmetes liiguvad negatiivselt laetud elektronid (miinuselt plussile). Alalisvool Alalisvooluks nimetatakse voolu, mille suund ja t...
Paneb seadme lukku,ei magnetväljaga kui ka voolu suunaga risti. Isotroopse (igas suunas ühesuguste luba teha valet viga. Automaatkontroll?-Mõõdab tehnoloogilise protsessi füüsikaliste omadustega) juhi korral on elektrivälja tugevus E = RH x j, kus H parameetreid.Nt:Temperatuuri kontroll-Möödab temperatuuri.Võib-olla on magnetvälja tugevus, j voolutihedus ja R Halli konstant; viimane on termoomeeter võib-olla aga ka roheline või punane lamp. pöördvõrdeline vabade laengukandjate kontsentratsiooniga juhis Halli efekti Automaatreguleerimine?-Automaatregulaatorid jagunevad 1)stabilisaator. põhjustab laengukandjate kõrvalekaldumine magnetvälja mõjul risti voolu (hoiavad mingi suuruse etteantud väärtusega võrdsed.)(pinge stabilisaator). suunaga...
Sissejuhatus. 1. Elektrotehnika olemus. Mida nimetatakse elektrotehnikaks? 2. Mida nimetatakse energeetikaks? 3. Mida nimetatakse energiasüsteemiks? 4. Mida nimetatakse elektrisüsteemiks? 5. Milliseid seadmeid nimetatakse elektriseadmeiks? 6. Millised seadmed on valgustusseadmed? Tuua näiteid. 7. Millised seadmed on jõusedmed? Tuua näiteid. 8. Millised seadmed on elektrivõrgud? 9. Millised seadmeid nimetatakse elektritarbijaiks? 10.Kuidas jaotatakse elektriseadmeid pinge järgi? Pingete suurused? 11. Milline peab olema tarbija nimipinge ja võrgupinge millesse nad lülitatakse? 12. Milline peab olema tarbija nimipinge ja võrgupinge millesse nad lülitatakse? 2.Füüsikalised põhimõisted (põhikooli füüsikakursusest). 1. Mida nimetatakse mateeriaks? 2. Molekul. Kuidas on molekulid omavahel seotud? 3. Millest oleneb aine temperatuur? 4. Kuidas jaotatakse ained vastavalt nende füüsikalistele omadustele?...
Neid kasutatakse väljas või spetsiaalses ruumis. ElVar 3. Toiteallikad.RT.hor.2006 doc Leht: 8 / 26 TTÜ elektriajamite ja jõuelektroonika instituut Elektrivarustus Raivo Teemets Kuivtrafod on kallid. Kasutatakse tsehhisiseselt. Nende jahutusvõimalused on halvemad ja lubatav voolutihedus väiksem, kuid tuleohtlikkus väiksem. Sünteetiliste jahutusvedelikuga trafosid kasutatakse suurema tuleohutuse tagamiseks. Kasutatavad vedelikud on sovool (SRÜ-s), piranool (USA-s), askarüül (Saksamaa). Need on väga mürgised ja raskesti lagunevad ained. Nende põlemisel tekivad väga mürgised ained. Trafo sekundaarpinge reguleerimisviisi järgi jaotatakse: - reguleeritavad primaarmähiste ümberlülitamisega trafo pingetus olekus, - koormuse all reguleeritavad....