METSAMAJANDUS JA TÖÖSTUS Näitajad metsavarude suuruse hindamiseks: o pindala (%) 48,7% Eesti o puiduvaru (kuupmeeter) o aastane juurdekasv puidul (kuupmeeter/ha) aastas tohib metsa maha võtta nii palju, kui juurde kasvab Peamised metsatüübid NIMETUS RIIK PUUDE NIMETUS AASTANE JUURDEKASV OKASMETS Venemaa, Kuusk, mänd, 12 kuupmeeter/ha Kanada, USA tsuuga, ebatsuuga, nulg, lehis, araukaaria LEHTMETS LõunaRootsi kuni Tamm, pöök, 1020 Uurali mäestik, vaher, kollane kuupmeeter/ha USA, Lääne kask, hikkoripuu, Euroopa ...
Tal on väga kõrge sulamistemperatuur, seetõttu kasutatakse teda ahjuvoodrite koostises. Magneesiumi avastamislugu: Magneesium on oma nime saanud Vana-Kreeka linna Magnesia järgi. Selle metalli avastajaks on sir Humphry Davy, kel õnnestus 1808 aastal saada seda metalli puhtal kujul. Magneesiumi leidub maakoores 2,1% ja leviku poolest on ta keemilistest elementidest 7 kohal. Magneesium kuulub ligikaudu 200 mineraali koostisesse. Ammendamatud magneesiumivarud on ookeanides ja meredes. 1 kuupmeeter merevett sisaldab kuni 4 kg magneesiumi. Koostis / struktuur: Keemiline element magneesium (Mg), heksagonaalne tihkpakendatud kristallvõre. Omadused: Hõbedane kerge (tihedus 1 738 kg/m 3) tugev metall. Magneesium sulab temperatuuril 923 K (650 °C). Keemiliselt suhteliselt aktiivne, aga sarnaselt alumiiniumile kattub õhu käes kaitsva oksiidikihiga. Peendispergeeritud magneesium süttib õhu käes hõlpsasti ja põleb heleda leegiga temperatuuril umbes 2500 K (2200 °C)
7. klassi loodusõpetuse MÕÕTMINE mõisted Kordne ühik Ühik, mis on moodustatud põhiühikust mõõtühiku eesliite abil, nt sentimeeter Tuletatud ühik Meetermõõdustiku põhiühikutest korrutus- või jagamistehte abil saadud ühik Skaala jaotise väärtus Skaala naaberjaotise vahe mõõdetavates ühikutes Ruutmeeter Pindala põhiühik Meeter Pikkuse põhiühik Kuupmeeter Ruumala põhiühik Mõõtühik eesliide Eesliide, mille lisamine annab 10, 100, 1000 jne kordselt suurema või väiksema mõõtühiku Kilo- Mõõtühik eesliide, väljendab põhiühiku tuhandekordsust, tähis on ,,k" Milli- Mõõtühiku eesliide, väljendab põhiühikust tuhat korda väiksemat ühikut tähis on ,,m" Mega- Mõõtühiku eesliide, väljendab põhiühiku...
Temperatuur t Celsiuse kraad ´C - Elektrivoolu tugevus l amper A - Fookuskaugus f meeter m - Optiline tugevus D diopria dptr D=1/f Pindala S ruutmeeter m2 S=l ruudus(2) Ruumala Suur V kuupmeeter m3 V=l kuubis(3) Tihedus roo kilogramm kuup- kg / m 3 Roo=m/v meetri kohta Jõud F njuuton N F=A/t Rõhk p paskal Pa p=F/S Kiirus v meeter sekundis m/s v=s/t Töö A dzaul J A=Fs
Pinnamõõdud 1 ruutkilomeeter = 100 hektari = 0,88 ruutversta 1 hektar = 10 000 ruutmeetrit = 0,82 tiinu 1 ruutmeeter = 10 000 ruutsentimeetrit = 0,22 ruutsülda = 10,76 ruutjalga 1 ruutsentimeeter = 0,16 ruuttolli Mahumõõdud 1 kuupmeeter = 100 liitrit = 0,1 kuupsülda = 2,8 kuuparssinat = 4,7 setverti 1 liiter = 0,038 setverikku = 0,8 pange = 1,30 pudelit Meetermõõdustiku lühendid km - kilomeeter (1000 meetrit) m - meeter cm - sentimeeter (10 millimeetrit) mm - millimeeter t - tonn (1000kg) ts - tsentner (100 kg) kg - kilogramm g - gramm km2 - ruutkilomeeter ha - hektar hl - hektoliiter (100 liitrit) dl - dekaliiter (10 liitrit) l liiter Raskusmõõdud 1 tonn = 10 tsentnerit = 61,05 puuda
Nt saab kasutada ühikruudumeetodit Sel juhul jagatakse keha pind teadaoleva pindalaga ruutudeks Nt jagame toa ruutudeks Ühe ruudu pindala on 1m2 Mis on ruumi pindala? Mida väiksema pindalaga on ruudud, seda täpsem on tulemus RUUMALA MÕÕTMINE Täites akvaariumi veega ei saa me vee kogust arvestada ei meetrites ega ruutmeetrites. Kuna vesi võtab anuma kuju on vaja omavahel korrutada pikkus, laius ja kõrgus 1m*1m*1m=1m3 Ruumalaühik on 1 kuupmeeter Tähis V RUUMALA MÕÕTMINE Tihti kasutatakse ruumala mõõtmiseks liitrit (l) 1l = 1dm3 ühes kuupmeetris on 1000 liitrit Üks milliliiter on võrdne ühe kuupsentimeetriga 1ml = 1cm3 RUUMALA MÕÕTMINE Kindla ruumala mõõtmiseks kasutatakse mõõtesilindrit See on anum ruumala mõõtmiseks Tuleb lugeda lihtsalt skaalakriipsude näitu Sellega on võimalik ka mõõta ebakorrapärase keha ruumala
ENERGIASÄÄSTUTUND Räägiti elektrienergiast, et tavaline Eesti pere kulutab aastas keskmiselt 3500-5500 kWh elektrienergiat. Väikesed tulukesed ja lamibikesed elektriseadmete küljes mis näitavad kas aparaat on puhkeasendis, väjalälitatud vms. imevad 2-3W voolu tunnis ja et säästupirnid kasutavad 70-80% vähem energiat kui tavalised höögniidiga pirnid ning nende eluiga on 8-15 korda pikem kui seda on tavalistel pirnidel. Jäätmetest räägiti seda, et ühe inimese kohta moodustub aastas ligi 400kg olmejäätmeid, koos tööstusjäätmetega on see arv 9 tonni. XX sajadi algul kaalus 1 kuupmeeter jäätmeid 500kg, täna aga 100kg. Üks paremaid looduslikke kütteallikaid on päike, projekteeritakse tänapäeval majadki nii, et päike paistaks rohkem akendest sisse ja kütaks paremini maja, tuulutada tuleks maja kiiresti ja efektiivselt. Ruum mida köetakse peab olema hästi soojustatud, vastasel juhul imbub enamus soojusest välja...
pesemist. Vanni võtmise asemel eelistage dusi all käimist. · Pudeliveel puuduvad igasugused eelised kraanivee ees. Pudelivesi on 1000 1500 korda kallim sisaldab säilitusaineid. · Liiga väike veetarbimine ei pruugi kokkuvõttes olla sugugi odav - liigväike veehulk ei suuda kanalisatsioonitorru minevat "paksu" ollust minema uhtuda ja tulemuseks on kanalisatsioonitoru ummistus, mille likvideerimine on vähemalt kümme korda kallim, kui kokkuhoitud kuupmeeter vett. https://goo.gl/WF8pQI HUVITAVAID FAKTE VEEST · Praegu puudub peaaegu igal kuuendal inimesel maailmas võimalus saada minimaalset vajalikku kogust puhast vett (20-50 liitrit) päevas. · Arvatavalt sureb igal nädalal ligikaudu 42 000 inimest joogivee halva kvaliteedi tõttu. 90% neist on alla viieaastased lapsed. · USA-s kasutatakse keskmiselt 380 liitrit vett ja Euroopas keskmiselt
-Häireteta lihastööks Luukoe vajalikuks tiheduseks -Vere hüübimiseks -Geneetilise materjali sünteesiks ja avaldumiseks -Närviimpulsside tekkeks ja edasikandeks -Rakkude pinnalaengu kujunemiseks -Biovedelike pH regulatsiooniks -Organismi kohanemiseks külmaga Leidumine looduses: Magneesiumi leidub maakoores 2,1% ja leviku poolest on ta keemilistest elementidest 7 kohal. Magneesium kuulub ligikaudu 200 mineraali koostisesse. Ammendamatud magneesiumivarud on ookeanides ja meredes. 1 kuupmeeter merevett sisaldab kuni 4 kg magneesiumi. Maakera kõikide taimede klorofülli koostises olevat magneesiumi üldhulka hinnatakse 100 miljardile tonnile!
Magneesiumituld ei saa kustutada ei vee ega süsihappegaasiga, kuna ta põleb (oksüdeerub) nendes keskkondades edasi, taandades vastavalt vesiniku ja süsiniku. Keemiliselt on ta küllaltki aktiivne. Tal on kolm stabiilset isotoopi massiarvudega 24, 25 ja 26. Magneesiumi leidub näiteks maakoores 2,1% ja leviku poolest on ta keemilistest elementidest 7. kohal. Magneesium kuulub ligikaudu 200 mineraali koostisesse. Ammendamatud magneesiumivarud on ookeanides ja meredes. 1 kuupmeeter merevett sisaldab lausa kuni 1,35 kg magneesiumi. Magneesiumi avastas 1808. aastal Humphry Davy Edinburghis. Ta oli inglise keemik , kes sündis 17. detsember 1778 Penzances ning suri 29. mai 1829 Genfis. Ta oli üks elektrokeemia teerajajaid. Magneesium on aga oma nime saanud Vana- Kreeka linna Magnesia järgi. Magneesiumil on ka oluline osa ka maise biosfääri funktsioneerimisel Looduses, kõikide taimede klorofülli koostises oleva magneesiumi üldhulka hinnatakse 100 miljardile
Ta on vahevöös hapniku ja räni järel levikult kolmas element ning moodustab umbes 20% vahevöö massist. Magneesiumi leidub maakoores 2,1% ja ta on seal leviku poolest keemilistest elementide seas 7. kohal. Magneesium kuulub ligikaudu 200 mineraali koostisesse. Tähtsamad magneesiumi allikad on puu- ja köögiviljad (eriti aprikoosid, virsikud, tomatid ja kapsas). Seda saadakse ka teraviljasaadustest, piimast ja lihast. Ammendamatud magneesiumivarud on ookeanides ja meredes. 1 kuupmeeter merevett sisaldab 1300 g/t (kuni 1,35 kg) magneesiumiioone Mg2+ ja kuni 0,38% magneesiumkloriidi. Mõne soolajärve vees on kuni 30% magneesiumkloriidi. Vihmavees on magneesiumi 1 g/t kuni 50 g/t. Magneesiumi leidub kõigis organismides. Taimede klorofülli koostises oleva magneesiumi üldhulka hinnatakse 100 miljardile tonnile. Klorofüll sisaldab ligikaudu 2% magneesiumi. Magneesium on taimedele makrotoitaine. Ta on keskse aatomina klorofülli molekuli koosseisus
Viimane peamiselt anglosaksi maades Mõõtühikud · Joonmõõtmed Kaubadokumentides näidatakse kaubaühiku suurimad mõõtmed meeter (meetri kordsed dm, cm, mm ...) jalg (foot) 1 jalg=12 tolli (inch); 1 jalg=30,48 cm · Massiühikud kaubadokumentides tuleb jälgida millist mõõtühikut kasutatakse (meeter)tonn = 1000 kg (metric ton) pikk tonn = 1016 kg (long ton) lühike tonn = 954 kg (short ton) · Mahuühikud kuupmeeter m3 liiter l 1 liiter = 0,001 m3 kuupjalg cu ft kuupsüld cord kasutatakse nt ümarmetsa veol gallon gal vedelikel: 1 gal (U.S)~3,785 m-3, 1 gal (Imp)~4,546 m-3 Mõõtühikud · Stoovimistegur S.F stowage factor kui suure ruumala võtab enda alla lasti üks massitonn. Lastide tähtsaim iseloomustaja. Stoovimisteguri ühikuks m3/t (tavaliselt) või cu.ft/t Tegurit kasutatakse laeva laaditava lasti koguse
Viimane peamiselt anglosaksi maades Mõõtühikud · Joonmõõtmed Kaubadokumentides näidatakse kaubaühiku suurimad mõõtmed meeter (meetri kordsed dm, cm, mm ...) jalg (foot) 1 jalg=12 tolli (inch); 1 jalg=30,48 cm · Massiühikud kaubadokumentides tuleb jälgida millist mõõtühikut kasutatakse (meeter)tonn = 1000 kg (metric ton) pikk tonn = 1016 kg (long ton) lühike tonn = 954 kg (short ton) · Mahuühikud kuupmeeter m3 liiter l 1 liiter = 0,001 m3 kuupjalg cu ft kuupsüld cord kasutatakse nt ümarmetsa veol gallon gal vedelikel: 1 gal (U.S)~3,785 m-3, 1 gal (Imp)~4,546 m-3 Mõõtühikud · Stoovimistegur S.F stowage factor kui suure ruumala võtab enda alla lasti üks massitonn. Lastide tähtsaim iseloomustaja. Stoovimisteguri ühikuks m3/t (tavaliselt) või cu.ft/t Tegurit kasutatakse laeva laaditava lasti koguse
m Massiühikud: gramm (g), kilogramm (kg), tsentner (ts) ja tonn (t) Pea meeles! 1 kg = 1 000 g 1 ts = 100 kg = 100 000 g 1 t = 1 000 kg 1 t = 10 ts = 1 000 kg 1 t = 10 ts = 1000 kg = 1 000 000 g Pindalaühikud: ruutmillimeeter (mm2); ruutsentimeeter (cm2); ruutdetsimeeter (dm2); ruutmeeter (m2); aar (a); hektar (ha); ruutkilomeeter (km2) Pea meeles! 1 m2 = 1 000 000 mm2 1 m2 = 10 000 cm2 1 m2 = 100 dm2 1 m2 = 1 m2 1 a = 100 m2 1 ha = 10 000 m2 1 ha = 100 a 1 km2 = 1 000 000 m2 Ruumalaühikud: kuupmeeter (m3); kuupdetsimeeter (dm3); kuupsentimeeter (cm3); kuupmillimeeter (mm3); kuupkilomeeter (km3). Mahu mõõtmisel kasutatakse sageli ka mõõtühikut liiter, tähis l. 1 liiter = 1 kuupdetsimeeter. Pea meeles! 1 m3 = 1000 dm3 1 dm3 = 1000 cm3 = 1 l 1 cm3 = 1000 mm3 1 m3 = 1 000 000 cm3 1 m3 = 1 000 000 000 mm3 1 km3 = 1 000 000 000 m3 Liiter: Vedelike ja puisteainete koguse mõõtmisel kasutatakse mõõtühikut liiter (tähiseks l). Liitrites mõõdetakse ka anumate mahtu.
1 m2 = 1 m2 1 km/h = 1 : 3,6 m/s 1 a = 100 m2 Näiteid: 1 ha = 10 000 m2 15 m/s = 15 x 3,6 km/h = 54 km/h 1 ha = 100 a 60 km/h = 60 : 3,6 m/s = 16,67 m/s 1 km2 = 1 000 000 m2 Ruumalaühikud: kuupmeeter (m3); kuupdetsimeeter (dm3); kuupsentimeeter (cm3); kuupmillimeeter (mm3); kuupkilomeeter (km3). Mahu mõõtmisel kasutatakse sageli ka mõõtühikut liiter, tähis l. 1 liiter = 1 kuupdetsimeeter. 1 m3 = 1000 dm3 1 dm3 = 1000 cm3 = 1 l 1 cm3 = 1000 mm3 1 m3 = 1 000 000 cm3 1 m3 = 1 000 000 000 mm3 1 km3 = 1 000 000 000 m3 Liiter: Vedelike ja puisteainete koguse mõõtmisel kasutatakse mõõtühikut liiter (tähiseks l). Liitrites mõõdetakse ka anumate mahtu.
pikaajalised andmeid veehulga või veetaseme muutumise kohta. Püstteljele paigutatakse vastavate mõõtühikute (kuupmeeter sekundis või sentimeeter) skaala ja rõhtteljele ajaühikute skaala. · Hüdrograaf näitab äravoolu muutumise iseloomu aasta või mingi muu ajavahemiku jooksul. MÕISTED · Lähe · Suue · Jõestik · Valgla e. äravooluala maaala millelt jõestik saab oma vee · Vooluhulk vee hulk, mis läbib jõe ristlõiget ühes sekundis ( ühik kuupmeeter sekundis) · Jõe äravool jõe kaudu äravoolava vee hulk pikema aja jooksul kui sekund · Veereziim jõe veetaseme ajaline muutus Mõisted · Jõe langus lähte ja suudme vahe · Jõe lang jõe langus mingil kindlal jõe lõigul. Piki jõge asuva kahe punkti vaheline kõrguste vahe jagatud vahemaaga (m/km) Jõgi algab 550 m kõrguselt ja suubub merre 300 m juures. Jõe pikkus on 15 km. Arvuta langus ja lang! Jõgede toitumine · Vihmaveest · Lumesulamisveest
valdkonda kuuluv katlakütus, millega kütmine on niisama puhas, mugav ja automatiseeritav kui õli- ja gaaskütte korral. Pelleteid hakati tootma selleks, et mõistlikul moel ära kasutada saetööstuses tekkivaid jääke. Saepuru ennast ei ole majanduslikult otstarbekas põletada, sest väga mahuka ja kaalult kerge kütuse vedu kauge maa taha läheks liiga kalliks. Lahenduse pakkus saepuru pressimine pelletiteks seitsmest kuupmeetrist saepurust saab kuupmeeter pelleteid, mis kaalub ligikaudu 650 kg. Pelleteid on peamiselt kahte liiki kvaliteetpelletid, mida maailmas tuntakse nime all Premium Pellets (läbimõõt 6 või 8 mm) ja tööstuspelletid (industrial pellets). Esimesi valmistatakse puhtast kvaliteetsest toormest, mistõttu nende purusus on suhteliselt väike, kütteväärtus suur ning põletamisel tekib vähe tuhka. Neid kasutatakse kodumajapidamistes ja väikeobjektidel, mille katlad nõuavad kvaliteetset kütust
nitraatsed ja oksalaatsed mineraalid. Võrreldavate mõõtmete tõttu saab magneesiumiioon kristallvõres vahetevahel asendada raud(II)-, koobalti-, nikli- ja tsingiiooni. Magneesium on mitme kivimit moodustava mineraali põhikoostisosa. Peale oliviini ja pürokseeni on ta ka amfiboolide, vilkude, talgi, asbestid ja savimineraalide põhikoostisosa. Maailmameres Ammendamatud magneesiumivarud on ookeanides ja meredes. 1 kuupmeeter merevett sisaldab 1300 g/t (kuni 1,35 kg) magneesiumiioone Mg2+ ja kuni 0,38% magneesiumkloriidi. Soolajärvedes Mõne soolajärve vees on kuni 30% magneesiumkloriidi. Organismides Magneesiumi leidub kõigis organismides.Taimede klorofülli koostises olev magneesium sisaldab ligikaudu 2% magneesiumi. Magneesium esineb ka mikroelemendina loomses organismis. MAGNEESIUM LIHTAINENA Füüsikalised omadused
Pikkus l Kõrgus h Mass m Aeg t Teepikkus s Tihedus Energia E Jõud F Töö A Pindala S Ruumala V Eesliited: MEGA M 1 milj. KILO k 1000 DETSI d 0,1 SENTI c 0,01 MILLI m 0,001 3) Pindala, ruumala ja tihedus. Pindala abil väljendatakse arvuliselt keha pinna suurust. Pindala põhiühik on üks ruutmeeter (1 m2). Pindala tähistatakse tähega S. Ruumala abil väljendatakse ruumi suurust, mille keha enda alla võtab. Ruumala põhiühik on üks kuupmeeter (1 m3). Ruumala tähistatakse tähega V. Aine tihedus näitab, kui suur on selle aine ruumalaühiku mass. 4) Keha mass. Massi abil väljendatakse keha raskust ja vastupanu liikumise muutumisele. Massi põhiühik on üks kilogramm (1 kg). Massi tähistatakse tähega m. 5) Mõisted: Keha tervislik aine kogum, alates kübemetest kuni kosmiliste objektideni. Aine füüsikas mateeria millest koosnevad kõik kehad. Nähtus kehaga toimuv muutus. Mudel ettekujutus modelleeritavast kehast.
•Tingitud tihti voolava vedeliku inertsist. Vooluteesulgemisel püüab vedelik jätkata liikumist ning avaldab takistusele survet. 23. Kavitatsioon (protsessi seletus, näide) 24.Gaaside parameetrid, ideaalgaas •Üldparameetriteks rõhk, temperatuur, tihedus ja ruumala. Rõhust ja temperatuurist sõltuvate suuruste fikseerimiseks normaaltingimuste mõiste. •Normaalrõhk: p = 1,01325 bar = 760 mmHG •Normaaltemperatuur: T = 273,15 ŗK = 0 ŗC •Normaalkuupmeeter – 1 kuupmeeter gaasi, mille rõhk on 1,01325 bar ja temperatuur 0 ŗC 25.Ideaalgaasi seaduspärad konstantse rõhu, mahu, temperatuuri korral •Ideaalgaasi olekuvõrrand: •T = const, isotermiline protsess. Ruumala pöördvõrdeline rõhuga. •p = const, isobaariline protsess. Ruumala võrdeline absoluutse temperatuuriga •V = const, isohooriline protsess. Rõhk võrdeline absoluutse temperatuuriga 26.Laminaarne ja turbulentne voolamine (seletus, joonis)
prügimäele. Kas Sa tead, et Eestis tekib aasta jooksul elaniku kohta 380 kg olmejäätmeid, millest 140 kilogrammi moodustavad kasutatud pakendid? Kas Sa tead, et riiklik keskkonnategevuskava näeb ette vähendada aastaks 2010 olmejäätmete hulka 250-300 kilogrammini inimese kohta? ...aga, kas Sa ka tead, et kui võtta arvesse ka tööstusjäätmed, siis tuleb ühe eestimaalase kohta ligikaudu 9 tonni jäätmeid aasta? Kas Sa tead, et eelmise sajandi alguses kaalus 1 kuupmeeter jäätmeid 500 kilogrammi, tänapäeval aga alla 100 kilogrammi? Millest selline erinevus?
Dolomiit on magneesiumi sisaldavatest mineraalidest eriti levinud, kohati suurte mäemassiivide valdava mineraalina. Peaaegu täielikult koosnevad dolomiidist Dolomiidid. Ka magnesiit on väga levinud. Seal, kus mere kuivades ladestub kaalisool, leidub ka kainiiti ja kiseriiti. Suure tehnilise tähtsusega on karnalliit.[1] Maailmameres[muuda | redigeeri lähteteksti] Ammendamatud magneesiumivarud on ookeanides ja meredes. 1 kuupmeeter merevett sisaldab 1300 g/t (kuni 1,35 kg[viide?]) magneesiumiioone Mg2+ ja kuni 0,38% magneesiumkloriidi[1]. Soolajärvedes[muuda | redigeeri lähteteksti] Mõne soolajärve vees on kuni 30% magneesiumkloriidi[1]. Vihmavees[muuda | redigeeri lähteteksti] Vihmavees on magneesiumi 1 g/t kuni 50 g/t. Organismides[muuda | redigeeri lähteteksti] Magneesiumi leidub kõigis organismides.
Mõisted: veondus Majandusharu, mis tegeleb kaupade ja inimeste, laiemas mõistes ka informatsiooni siirdamisega ühest punktist teise. Veonduse tehnilise baasi moodustavad veerem ja infrastruktuur (taristu) veerem Reisijate ja kaupade veol kasutatavate liiklusvahendite kogum [füüsiline ja institutsionaalne] infrastruktuur Kõigi organisatsioonide ja abinõude kogum, mis tagab tõrgeteta liikluse, elektrivarustuse, side jne, hõlmates ka avatud (liberaliseeritud) kommunikatsioone, seadusruumi (nn institutsionaalne infrastruktuur), infotöötlust ja koolitusturge transpordivõrk Kõikide veoviiside füüsilise infrastruktuuri (liiklusteede ja rajatiste) kogum teatud piirkonnas transpordisüsteem Transpordisüsteem hõlmab ka – Tugifunktsioone: eri veoviiside veeremi tootjad, remondiettevõtted, tanklad, infosüsteemid, kindlustusandjad jne; – Juhtimis ja regulatiivfunktsioone: eeltooduga seotud osa riigivalitsem...
koostisesse. Kui magneesium asetada tuleleeki, siis põleb see ereda leegiga, tekitades tiheda valge suitsu - magneesiumoksiidi. Seejuures eraldub hulgaliselt ultraviolettkiiri ja soojust. Soojusega, mis eraldub ühe grammi magneesiumi põlemisel, võib sulatada 100 g jäävett 50 kraadini. Magneesiumi leidub maakoores 2,1% ja leviku poolest on ta keemilistest elementidest 7 kohal. Magneesium kuulub ligikaudu 200 mineraali koostisesse. Ammendamatud magneesiumivarud on ookeanides ja meredes. 1 kuupmeeter merevett sisaldab kuni 1,35 kg magneesiumi. Magneesium on mikroelement, mis on organismis rakusiseselt katiooni kujul. Magneesiumi ioonid omavad tähtsust närvi-impulsside ülekandes ja lihaste kokkutõmbumise protsessis. Magneesiumi varusid meie organismis aitavad täiendada puu- ja köögiviljad (eriti aprikoosid, virsikud, tomatid ja kapsas). Magneesium osaleb loomorganismis soolade koostises luukoe tekkes ja paljude ensüümide töö tagamises. Umbes 70% magneesiumist paiknebki luudes.
TEKSTI VORMING Harjutus 1. See esimene lõik, mis siin on, tuleks "rasvaseks" teha. Kasuta selleks nupuribalt vastavat nuppu. Käesolev lõik peaks olema kursiivis e. kaldkirjas. Muuda ta siis selliseks! Seda lõiku loeme eriti tähtsaks ja joonime ta alla! Kui kõik eelnevad tööd on tehtud, siis muuda käesolev lause rasvaseks, lükka ta kaldu ja jooni alla ka! Harjutus 2. Muuda lausetes kirja suurus ja font vastavalt lause sisule : See on nii pisikene kiri, ainult 8 punktine. Kasuta nupuriba. See on normaalne, nr.12, kasutatakse dokumentides ja ametikirjades. Nr. 10 kirja kasutatakse ka tihti . Pealkirjade jaoks sobib näiteks 16 punktine kiri. Aga tõeliselt suur on 30 punktine kiri. Kas sulle meeldib Courier New ? Otsi mõni ilus vanaaegne šrift selle punkti jaoks! Parem on otsida, kui kasutate Menüüst korraldust Font. Harjutus 3. 1. Anna valemitele normaalkuju kasuta...
humanitaarkultuur - inimestega seotud massikultuur - kik mis inimesed omavahel toimetavad, televisioon jne. krgkultuur - kindel ja tnapevasel hetkel ainulooming. (Arvo Prt) ei ole kikide jaoks tehnika kujunemine - tehniline lahendus, teaduslikud avastused, disan ja vajadused Teaduste ssteem: loodusteaduste ssteem: tehnikateadused meditsiin (rahendusteadused) astronoomia bioloogia (uurivad teadused) geograafia fsika keemia geoloogia filosoofia matemaatika Tehnika harud: *mehaanika *elektroonika *tuumatehnoloogia *keemia *biotehnoloogia *kberneetika (arvuti alusteadus) Tehnika perioodid: *kiviaeg *rauaaeg *rniaeg Transport ja logistikassteemid Transpordi olemus ja vajadused selle jrele: Transport - kaupade, inimeste, teenuste ja info vedu transpordi liigid: *maismaatransport *veetranspo...
Soojusõpetus Füüsikaline suurus Tähis Ühiku nimi Ühik Temperatuur T kraad, Kelvin °; K Rõhk P paskal Pa Ruumala V kuupmeeter m3 Mass m kilogramm kg Molaarmass µ kg/mol Soojushulk Q dzaul J Konstandid: J Universaalne gaasikonstant: R = 8,31 mol K J Boltzmanni konstant: k = 1,38 10 -23
nagu süsinikdioksiid (CO2). Prügi Igapäevane tegevus tekitab paratamatult palju prügi. Enamus toiduained on pakendatud ning nende tarbimisel tekivad jäätmed, mis sageli lagunevad aastaid. Kas Sina teadsid, et Eestis tekib aasta jooksul elaniku kohta 450 kg olmejäätmeid, millest 140 kilogrammi moodustavad kasutatud pakendid? Või, et eelmise sajandi alguses kaalus 1 kuupmeeter jäätmeid 500 kilogrammi, tänapäeval aga alla 100 kilogrammi? Kindlasti väga oluline keskkonna seisukohalt on prügi käitlemine ning taaskasutus. Siin alapeatükis ongi tutvustatud erinevaid prügiliike, käitlemist, Eesti pandipakendi süsteemi ning taaskasutusvõimalusi. Ohud keskkonnale Vaevalt arvab keegi Eestis, et lumeta talv on tore. Kliimamuutus ehk globaalne soojenemine on üks tänapäeva suuremaid väljakutseid, mis mõjutab meie elu juba
pöörisesse sattuda. Tegijapoiss Lennukil tekib tiivapeale alarõhk sest seal liigub õhk kiiremini ja see tekitab tõstejõudu . Kui tõstejõu koefitsent on suur siis toimub varisemine varem , kuid suurema nurga all on võimalik tõusta . Alt nõgusad tiibadel on tõstejõud koefitsent suurem aga väriseb varem seetõttu . Need mis alt kumerad on nende tõstejõukoefitsendid on väiksemad , kuid varisevad hiljem. Õhuerikaal näitab kui palju kaalub üks kuupmeeter õhku (kG/m3) Temperatuuri tõusmisel või rõhu langemisel õhu erikaal väheneb ning vastupidi . Järelikult erikaal ka väheneb ka kõrguse suurenedes. Rahvusvaheline standardatmosfäär on tinglik õhkkond , mille omadused muutuvad olenevalt kõrgusest kindlate lihtsustatud seaduste kohaselt. Õhk on siiski kokkusurutav kuid seda kiirustel üle helikiiruse. Mida suurem on õhuvoolu kiirus , seda väiksem on staatiline rõhk.
tõttu saab magneesiumiioon kristallvõres vahetevahel asendada raua-, koobalti-, nikli- ja tsingiiooni. Magneesium on ka mitme kivimit moodustava mineraali põhikoostisosa. Suures kontsentratsioonis on magneesiumi evaporiitides, eriti mineraalides magnesiidis, epsomiidis ja dolomiidis. Magneesiumi sisaldavaid mineraale on väga palju, näiteks: oliviin, granaadid, magnesiit, kiseriit. Magneesiumi leiukohad Kõige suuremad ammendamatud magneesiumivarud asuvad meredes ja ookeanides. 1 kuupmeeter merevett sisaldab 1300 g/t magneesiumiioone ja kuni 0.38% magneesiumkloriidi. Mõne soolajärve vees on kuni 30% magneesiumkloriidi. Vihmavees võib olla magneesiumi 1 g/t kuni 50 g/t. Magneesiumi leidub kõigis organismides. Taimede klorofülli koostises oleva magneesiumi üldhulka hinnatakse 100 miljardile tonnile. Klorofüll sisaldab ligikaudu 2% magneesiumi. Magneesiumi esineb ka mikroelementidena loomses organismis. Magneesiumi tootmine
4.1 Põllumajandus. Maakera agrokliimavöötmed Tänapäeval elatab end põllumajandusliku tööga umbes 45 % maakera rahvastikust. Põllumajandustoodang ei saa praegu suureneda enam uute maade kasutuselevõtu, vaid ainult produktiivsema tootmise arvel. Põllumajanduse peamine ressurss on põllumajandusmaa, mis hõlmab peaaegu kolmandikku maismaast ning jaguneb haritavaks maaks ja looduslikuks rohumaaks. Iga riigi põllumajanduse struktuur on erinev. See sõltub looduslikest tingimusest, ajaloolise arengu iseärasustest, sotsiaalmajanduslikest suhetest ja rahvuslikest traditsioonidest. Põllumajanduse tähtsust mingis riigis iseloomustatakse tavaliselt põllumajanduses hõivatud inimeste osatähtsusega ja põllumajanduse tähtsusega SKTs. Kõige üldisemalt võib põllumajanduse jaotada kaheks: elatus ehk naturaalmajanduslikuks (omatarbeline) ja turumajanduslikuks (kaubaline). Milliseid kultuure ja kariloomi ühes või teises maai...
Meeleelundid * Meeleelundid on väliskeskkonnast ja organismist tulevaid ärritusi vastuvõtvad elundid. Meeleelundid on kohastunud füüsikaliste või keemiliste ärrituste vastuvõtuks, neid jaotatakse nägemis-, kuulmis-, tasakaalu-, maitsmis-, haistmis- ja kompimiselundeiks. Nende tundlikkus ja adaptatsioon on erisugune. Ärritus kandub erutusena meeleelundite tunderakkudest suurajukoore projektsioonikeskusesse. Need kattuvad osaliselt, olles närviteede kaudu omavahel ja efektoorsete elunditega (refleksikaare lõppelunditega) ühenduses. Meeleelunditega saadud teabe analüüsi põhjal tekivad aistingud ja tajud. Meeleelundite talitlus võimaldab organismil keerukais keskkonnaoludes kohaneda. Meeleelundeid uuritakse morfoloogiliste, psühholoogiliste, elektrofüsioloogiliste ja tingitud refleksi meetoditega. Inimene võtab informatsiooni vastu nägemise, kuulmise, haistmise, maitsmise, kompimise ja lihastunnetuse abil. Meeleelunditel on spetsiaalsed v...
kuid kerge (tihedusega 1,74 g/cm3). Ta sulab temperatuuril 650 kraadi ning on keemiliselt küllaltki aktiivne, kuid sarnaselt alumiiniumile kattub õhukäes kaitsva oksiidikihiga. Magneesiumi leidub maakoores 2,1%, kuid vabal kujul teda looduses ei leidu. Levikult on ta keemilistest elementidest 7. kohal. Magneesium kuulub ligi 200 mineraali koostisesse. Ammendamatud magneesiumivarud on meredes ja ookeanides. 1 kuupmeeter vett sisaldab kuni 4 kg magneesiumi. Klorofüll sisaldab ligikaudu 2% magneesiumi. Magneesiumi leidub kõigis eluorganismides ning palju on seda ka puu ja köögiviljades. Metalliline magneesium leiab põhilist rakendust kergsulamite koostises auto ja lennukitööstuste tarbeks ning ka masinatööstusharudes. Magneesiumi kasutamine tulebki kõne alla vaid sulamitena, kuna ta on kerge ja pehme ning peab vähe vastu. Pulbrilist magneesiumi kasutatakse
Elektrivoolu tugevus amper A I Temperatuur kelvin K Valgustugevus kandela cd J Ainehulk mool mol N Tuletatud suurused Pindala ruutmeeter m2 L2 Ruumala kuupmeeter m3 L3 Kiirus meeter sekundis m/s LT-1 Nurkkiirus radiaan sekundis rad/s T-1 Kiirendus meeter sekundi ruudu kohta m/s2 LT-2 Nurkkiirendus radiaan sekundi ruudu kohta rad/s2 T-2 Jõud njuuton N 1N=1 kg m/s2 LMT-2 Rõhk (meh
Niiskudes puit paisub, kuivades kahaneb. Ebaühtlase kuivamise tõttu võib puit praguneda või kõverduda. Kõige enam kõverduvad palgi pealispinna lähedalt saetud lauad. 8)Erimass-kõikidel puiduliikidel peaaegu võrdne. Poorsus kõigub erinevail puuliikidel 20...55% piires, seetõttu on puidu tihedus erinevatel puuliikidel erinev. 9)Tihedus antakse 12% niiskuse juures ja on tähtsamatel puiduliikidel ligikaudu järgmised: tamm 700 kg/kuupmeeter, mänd 510 kg/kuupmeeter, kuusk 450 kg/ kuupmeeter, saar 690 kg/kuupmeeter, haab 500 kg/ kpmtr, kask 640 kg/kpmtr. 10)Tugevus-on erisuundades erinev. Tugevust kontrollitakse koormisliikidele: surve pikikiudu, surve ristikiudu radiaalsuunas, surve ristikiudu tangensiaalsuunas, tõmme pikikiudu, paine, nihe pikikiudu. Puidu tugevus sõltub tema niiskusest, siis antakse puidu tugevusnäitajad 12% niiskuse juures. 1)Tõmbetugevus-110...130 N/mm ruudus. 2)Paindetugevus-70...100 N/mm rds. 3)Survetugevus pikikiudu 30...55 N/mm rds.
2.2 Füüsikaliste suuruste tähistus ja mõõtühikud (DIN 1301 1.osa ja DIN 1304 1.osa) Parameeter Tähis SI-ühik ühik Teisendused Seosed pikkus l meeter m 1 m = 100 cm = teekond s 1000 mm pindala A ruutmeeter m2 1 m2 = 10 000 cm2 = A=l×l 1 000 000 mm2 ruumala V kuupmeeter m3 1 m3 = 1000 dm3 V=A×h 1 dm3 = 1L aeg t sekund s 1s = 1/60 min kiirus vmeetrit m 1m/s = 60m/min v = s/t sekundis s kiirendus a meetrit m Raskuskiirendus a = s/t2 sekundis s2 g = 9,81 m/s2 sekundi kohta
(a) täielikult või osaliselt kinnine, moodustades kauba hoidmiseks vajaliku ruumi; (b) püsiva konstruktsiooniga ja seepärast piisavalt tugev korduvkasutuseks; (c) spetsiaalselt ehitatud ühe või mitme veoliigiga ilma vahepealse ümberlaadimiseta kaubaveo hõlbustamiseks; (d) ehitatud kauba hõlpsaks käsitsemiseks, eelkõige ühelt veoliigilt teisele ümberlaadimisel; (e) ehitatud nii, et seda on lihtne täita ja tühjendada; (f) siseruumalaga üks kuupmeeter või rohkem. (g) lähtetolliasutus konventsiooniosalise tolliasutus, kus algavad kauba pealelaadimisega või osalise pealelaadimisega TIR-veod; (h) sihttolliasutus konventsiooniosalise tolliasutus, kus lõpevad kauba mahalaadimisega või osalise mahalaadimisega TIR-veod; (i) vahetolliasutus konventsiooniosalise tolliasutus, mille kaudu maanteesõiduk, autorong või konteiner siseneb konventsiooniosalisse riiki või väljub sellest TIR-veo jooksul;
> Poolpalgid (ümarpalk lõhki saetud) > Servatud palgid (kahest küljest saetud > Servamatta lauad, paksus 13100mm > Servatud lauad (neljast küljest saetud), paksus 13100mm, laiuse ja paksuse suhe üle 2 > Prussid, neljast küljest saetud, laiuse ja paksuse suhe alla 2, paksus > 100mm > Latid, erinevad prussist sellega, et paksus <100 > Liiprid > Saematerjali valmistatakse enamasti okaspuidust, laudu tehakse ka lehtpuidust. > Saematerjali mõõtühikuks on kuupmeeter. Pooltoodete valmistamisel on neid peale saagimise veel töödeldud (hööveldatud, freesitud jne.) > Hööveldatud lauad > Põranda lauad, paksus 2237mm > Voodrilauad, paksus 1222mm > Piirlauad ja liistud > Sindlid 0.50.7m > Katuselaastud 0.5m > Kattevineer (spoon) > Ristvineer saadakse mitme spoori risti liimimisel parketiliistud. Puitlaast > Puitlaastumassi hulka viiakse sünteesilisi vaikusid (näiteks karbamiid või fenoolformaldehüüdvaigud) ja pressitakse toode kuumalt kokku
1.Milliseid metsamaterjalide sortimente saadakse tüve tükeldamisel? Saepalk tooraine saematerjalivalmistamiseks Spoonipakk tooraine spooni valmistamiseks .Paberipuu tooraine tselluloosi ja paberitööstusele, Küttepuu, Tehnoloogiline laast. Langetatud puu laasitakse okstest ja tükeldatakse kindla pikkusega ja kvaliteediga järkudeks ehk sortimentideks Igal sortimendil on oma kindel kasutusotstarve/kvaliteedi järgi. 2. Kuidas jagunevad oksad puutüves? Millest see tingitud on? Puu ladvaosas on elusad oksad, mille okkad või lehed toodavad päikesevalguse abil orgaanilist ainet. Tüve alumised oksad, mis ei saa piisavalt valgust kuivavad ja pudenevad maha. Suurem osa oksi paikneb tüve ülemises osas ehk ladvas, seal on valdavad elusad oksad Tüve alumine ehk tüükaosa on suhteliselt oksavaba. 3.Selgita mille poolest on erinevad oma kvaliteedilt tüükapalk, keskpalk ja ladvapalk (joonis)? Tüükapalk tüve oksavaba tüükaosa, kasutatakse nn. pu...
1.Milliseid metsamaterjalide sortimente saadakse tüve tükeldamisel? Saepalk – tooraine saematerjalivalmistamiseks Spoonipakk – tooraine spooni valmistamiseks .Paberipuu – tooraine tselluloosi ja paberitööstusele, Küttepuu, Tehnoloogiline laast. Langetatud puu laasitakse okstest ja tükeldatakse kindla pikkusega ja kvaliteediga järkudeks ehk sortimentideks Igal sortimendil on oma kindel kasutusotstarve/kvaliteedi järgi. 2. Kuidas jagunevad oksad puutüves? Millest see tingitud on? Puu ladvaosas on elusad oksad, mille okkad või lehed toodavad päikesevalguse abil orgaanilist ainet. Tüve alumised oksad, mis ei saa piisavalt valgust kuivavad ja pudenevad maha. Suurem osa oksi paikneb tüve ülemises osas ehk ladvas, seal on valdavad elusad oksad Tüve alumine ehk tüükaosa on suhteliselt oksavaba. 3.Selgita mille poolest on erinevad oma kvaliteedilt tüükapalk, keskpalk ja ladvapalk (joonis)? Tüükapalk – tüve oksavaba tüükaosa, kasutatakse nn. pu...
Jäätmekäitluse prioriteedid *Jäätmetekke vältimine, vähendamine *Jäätmete taaskasutamine *Jäätmete põletamine sooja saamise eesmärgil. *Jäätmete deponeerimine taaskasutamiseks kõlbmatute jäätmete ohutu kõrvaldamine ehk prügilaase ladestamine Olmejäätmed *Umbes 60% olmejäätmetest tekib kodumajapidamises ja ülejäänud 40% töökohtades. *Olmejäätmete hulk jäätmeveos on 3-4% *Olmejäätmeid on kõige raskem käidelda. *Sortimata olmejäätmeid on üsna kerge: üks kuupmeeter kaalub 150-250 kg *Iga inimene Eestis tooda aastas keskmiselt 6 korda enam olmejäätmeid kui ta ise kaalub. Olmejäätmete koostist, hulka ja omadusi mõjutavad tegurid: *aeg, *elamuliik, *majandustase, *geograafiline asend ja kliima, *elanike harjumused veendumused ja tavad, Ohtlikud jäätmed *Ohtlikkust hinnatakse jäätmete koostise ja kahjulikku toime järgi: tule- ja plahvatusohtlikud, oksüdeerivad ja söövitavad, mürgised ning nakkusohtlikud.
Metsasektori jätkusuutliku arengu aluseks on Eesti metsade tootlikus ja elujõulisus, mis loob eeldused ka metsal ja puidul põhinevatele kvaliteetsetele toodetele ja teenustele. Eesti metsadest on võimalik pika aja kestel jätkusuutlikult raiuda kuni 15 miljonit kuupmeetrit tüvepuitu aastas. Aastail 20012007 raiuti keskmiselt vaid 8 miljonit kuupmeetrit aastas ning märkimisväärne osa puittoormest jäi erinevatel põhjustel kasutamata. Iga kuupmeeter metsasektoris töödeldud kodumaist puitu toob riigikassasse 140 krooni mitmesuguste maksude näol; kodumaise puidu asendamise korral importpuiduga on see näitaja vaid 63 krooni ehk 77 krooni vähem. Lisaks luuakse iga kuupmeetri puidu töötlemisega metsasektoris 540 krooni lisandväärtust, imporditud puidu korral on see näitaja 18% madalam. Eesti metsadest varutud puidu ja sellest toodetud puittoodete eksport aitab tasakaalustada riigi negatiivset väliskaubandusbilanssi
,,Puud ja metsad on kõige kallim aare, mida loodus on inimesele andnud" (Plinius) Puitkütus M Maht õõtühikud, nendevahelised seosed. Olulisemad mõisted m3 kuupmeeter, tm (m3) tihumeeter üks m3 õhuvahedeta puitu. Võib arvestada koorega või koore- ta. Puidu ruumala (mahu-) ühik, millega arvestatakse ka puistu tagavara. rm ruumimeeter e riidakuupmeeter üks m3 puitu koos õhuvahedega (virnmaterjali mõõtühik). Selle asemel kasutatakse ka mõistet riidakuupmeeter ehk steer, pm e pm puistekuupmeeter - ühe m3 suuruses mahus (puistangus) vabalt sisalduv 3 puitkütuse (tavaliselt hakkpuidu) kogus.
Lubi 80 l 40 kg Tsement 20 l 25 kg Maht m³ kohta Liiv 480 l 3.3.2 Näidisharjutus: Mahtude tellimiskogusteks ümberarvutamine: Lubi 110 l : 80 l = 1,375 kotti Tsement 110 l : 20 l = 5,5 kotti Siiski ei ole võimalik tellida 1,375 kotti lupja. Arvutuses ei ole arvestatud kulutustega, seega on kogused ümardatud täisarvuni: Tulemus: Lubi 2 x 80 l kotti Tsement 6 x 20 l kotti Liiv 660 l : 480 l = 1,375 m3 Liiva 1,5 m3, sest liiv on saadaval kottides kogustega kuupmeeter või pool kuupmeetrit. 3.3.3 Erimördid Tavaliselt kasutatakse soojustatud blokkseinade ladumiseks kergmörti. Parema soojustuse tagab spetsiaalsete täitematerjalide, näiteks vilgukivi või polüstüreenterade kasutamine. Nende kasutamiseks on vaja erialaseid oskusi. 4 4. Osa: Lihtsad ja keerulised tellismüürid 4.1 Üldist Tellismüüride ehitamiseks on vaja kompleksseid ja mitmekülgseid teadmisi. Siinkohal
Viimsi Kool Rauno Leppik VEE KOKKUHOIU VÕIMALUSED KODUSES MAJAPIDAMISES Uurimistöö Juhendaja: õp Alge Ilosaar Viimsi 2013 SISUKORD SISSEJUHATUS Vesi on eluks kõige vajalikum osa. Inimkonmd on seda kasutanud samakaua kui on eksisteerinud. Kuid tänapäeva teadlased on uurinud välja, et joogikõlbliku vett ei ole väga palju, kõigest 1 protsent kogu maailma veest. Selle vähese vee tõttu on hakatus vett säästma ja säästmine on üha tõusev trend. Paljud teadlased ja inseneerid leiavad võimalusi, kuidas hoida vett kokku. On tehtud palju leiutisi, mis aitaks inimestel vett kokku hoida. Antud teema on maailmas väga aktuaalne, ning seda on juba uuritud ka, kuid see on selline valdkond mis muutub pidevalt, sest inimesed on hakanud mõtlema loodusele ja on haklanud rohkem säästma. Uurimustöö teoreetilises osas tutvustatakse erinevai...
MTM0010 - Metroloogia ja mõõtetehnika (õppejõud E. Kulderknup) KORDAMISKÜSIMUSED ja nende vastused õppejõu materjalide põhjal TEOORIA: 1. METROLOOGIA MÕISTE Teadus mõõtmisest ja selle rakendamine Metroloogia hõlmab mõõtmise kõiki teoreetilisi ja praktilisi aspekte, ükskõik milline ei oleks ka mõõtemääramatus ja rakendusvaldkond: - mõõtühikute määratlemine; - mõõtühikute realisatsioon ja esitamine, etalonid; - mõõtühiku jälgitavusahela kindlustamine (töömõõtevahend kuni mõõtühiku realisatsioonini); Võib eristada kolme erinevat taset sõltuvalt täpsustasemest ja rakendamisest. 1. Teaduslik metroloogia tegeleb mõõteetalonide arendamise ja organiseerimisega ning nende säilitamisega kõrgtasemel. Fundamental metrology ei ole otseselt defineeritud, kuid tegeleb metroloogia alustega täpsuse kõrgtasemel, seega teadusliku metroloogia ülemine tase. 2. Tööstusmetroloogia tegeleb mõõtevahenditega ja katsetuste, kalibreerimistega ning mõõt...
Agrokliima Mõjutab Läänemeri, Atlandi ookean, Ida- Euroopa tasandik ja Põhja jäämeri. Meie territooriumil läheb mereline kliima üle mandriliseks, eriti kagu suunas. Suurte veekogude lähedus mõjutab temperatuure. Taimekasvule oluline soojusreziimi iseloomustab efektiivsed temperatuurid, selle all mõistame üle +5 kraadi temperatuure, siis taimed kasvavad ja arenevad. Aktiivsed temperatuurid- ööpäeva keskmised temperatuurid, mis ületavad 10 kraadi päevas. Muld- maakoore pindmine kobe kiht, mida aktiivselt kasutavad kõrgemad taimed ja mikroorganismid, mis muudetakse organismide ja nende laguproduktide poolt. Muld moodustub eri kivimitele, eestis: jää- ja pärast settekivimid, oluliseks muldi kujundavad faktorid rohelised taimed, mikroorganismid ja teised elusorganismid. Kõige olulisem on viljakus- võime varustada kasvavaid taimi toiteelemenditega ja veega, ning taimejuuri hapnikuga. Põhja- Eesti- viljakad aluselised mullad( ei kasva lina- ...
Jäätmekäitluse prioriteedid: Jäätmetekke vältimine, vähendamine jäätmete taaskasutamine jäätmete põletamine sooja samise eesmärgil jäätmete deponeerimine taaskasutamiseks kõlbmatute jäätmete ohutu kõrvaldamine ehk prügilaadse ladestamine. Olmejäätmed: Umbes 60% olmejäätmetest tekib kodumajapidamises ja ülejäänud 40% töökohtades. Olmejäätmete hulk jäätmeveos on 3-4%. Olmejäätmeid on kõige raskem käidelda. Sortimata olmejäätmed on üsna kerged: üks kuupmeeter kaalub 150-250kg Iga inimene eestis toodab aastas keskmiselt 6 korda enam olmejäätmeid, kui ta ise kaalub. Olmejäätmete koostist, hulka ja omadusi mõjutavad tegurid: Aeg, elamuliik, majandustase, geograafiline asend ja kliima, elanike harjumused veendumused ja tavad. Ohtlikud jäätmed Ohtlikkust hinnatakse jäätmete koostise ja kahjuliku toime järgi: tule- ja plahvatusohtlikud, oksüdeerivad ja söövitavad, mürgised ja nakkusohtlikud.
temperatuuri. Kui joonisel kujutatud vedelik jahutada tagasi temperatuurini 20 °C, siis vedeliku tase taastub tasemele h1. Seega vedellasti mahu võrdlemiseks eri temperatuuridel tuleb kõikide mahutite vedellasti temperatuur taandada ühele ja samale suurusele, mida nimetatakse standardtemperatuuriks. Eri maades on kasutusel erinevad standardtemperatuurid: Lääne Euroopas 15 oC, USA-s 60 oF (33,3 oC). Asja muudab keeruliseks ka kahe erineva mõõtühiku kasutamine kuupmeeter ja barrel (159 l). Seega mahu ja temperatuuri ühendamisel saadakse järgnevad mõõdusüsteemid: Lääne Euroopas kuupmeeter (m3) temperatuuril 15 °C, USAs barrel temperatuuril 60 °F. Standaratemperatuuril mõõdetud vedeliku mahtu nimetatakse standardmahuks, vastavalt standardbarreliks või standardkuupmeetriks Vedellasti ruumala arvutatakse standardmahuks järgmise valemi abil Vt=15 = Vt × VCF, kus VCF on mahuparandustegur (volume correction factor), mis on antud
5.4. Hingamine Kui palju õhku tarvitab inimene ööpäevas hingamiseks? Loomulikult sõltub see inimese eripärast, kuid mingi hinnangu saab asjale ikka anda. Oletame, et inimese kopsumaht on 4 l, hingamise sagedus 12 korda minutis. Hingamisel me ei tühjenda kopsu täielikult, oletame, et see toimub 25% ulatuses. Seega tarvitame igas minutis 1l × 12 = 12 l õhku. See on umbes 1 pangetäis. Tunnis teeb see 60 × 12 = 720 l 1 m3 õhku. Kui ühes tunnis läbis kopse 1 kuupmeeter õhku, siis ööpäevas on tarvis 24 kuupmeetrit puhast õhku ehk selleks piisab toast, mille mõõtmed on 3×4×2 m3 , so 12 ruutmeetrisest toast, mille kõrgus on 2 m. See on teooria , aga praktika? Tuleb arvestada, et siin pole arvestatud hingamist naha kaudu. 5.5. Südame töö Südame tähtsusest ei maksa pikalt rääkida. Süda on pump, mis peab pidevalt töötama, kuigi mitte väga suure võimsusega. Eriuuringud näitavad, et südame võimsus jääb
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
