sõlmpunktides aatomid (seotud tugeva koval. sidemega) Iga aatomi naaberaatomite arv = 8 – N (N - elemendi rühmanumber perioodilisussüsteemis) Lihtained: Ge, Si, Se, Te, As, C (teemant) jt. Teemant: C-aatomite tetraeedriline paigutus, koord.-arv 8 - 4 = 4 (4 naaberaatomit, sp3- hübriidorbitaalid kattuvad, väga tugev kovalentne side) Tugeva sideme tõttu on aatomkristallilistel ainetel suur kõvadus, kõrge sulamistemp., väike lahustuvus ja lenduvus. 2 Molekulvõre - sõlmpunktides neutraalsed molekulid, seotud nõrkade van der Waalsi jõududega (võivad lisanduda vesiniksidemed). Tüüpiline anorg. ühenditele ja tahkestunud gaasidele; H2O, HF. Madal võreenergia kergsulavad, sublimeeruvad 3 Ioonvõre - sõlmpunktides vaheldumisi katioonid ja anioonid (seotud tugevate elektrostaatil. jõududega), kristallil minim. pot. Energia. Tüüpiline tugeva ioonsidemega (anorg
tema esmasest funktsioonist, milleks on soojusülekanne sisepõlemismootorites. Kui antifriise kasutatakse autotööstuses, lisatakse ka korrosioonitõrjevahendid, et kaitsta auto radiaatorit, kuna radiaatorid sisaldavad tihtipeale mitmeid erinevate elektrokeemiliste potentsiaalidega metalle. Samuti lisatakse seda veepumba tihendile. Suvekodude torustikus, et talvel katkisi torusid ära hoida. · Sattumine keskkonda: Etüleenglükooli lenduvus on madal võrreldes metanooliga ja veega, seega sattub keskkonda aurustades, mida juhtub harva. Lekkida autodest talvel või suvel peale iga-aastast mootori hooldust. · Ohtlikud omadused: Mürgine inimestele ja teistele elusorganismidele. Seega tuleb teda kasutada, käidelda ja kõrvaldada nõuetekohaselt. · Juhtunud õnnetus juhtumid: Kõige tihedamalt juhtub anti-friisiga seonduvaid õnnetusi loomadega, nad limpsivad seda kuna see on magusa maitsega. Tekkitades neile
Polaarsed ühendid lahustuvad üldiselt paremini polaarsetes lahustites (vesi, dimetüülsulfoksiid, N,N-dimetüülformamiid, madalamad alkoholid) ja vähepolaarsed ühendid lahustuvad paremini mittepolaarsetes lahustites (eetrid, süsivesinikud). Anorgaaniliste soolade lahustamiseks on orgaanilistest lahustitest (solventidest) kõige sobivamad dimetüülsulfoksiid ja dimetüülformamiid. Kui lahustit on vaja hiljem lihtdestillatsioonil eraldada, on oluline ka lahusti lenduvus. Paljusid anorgaanilisi aineid (metalle, mineraale) saab viia lahusesse kasutades hapete või aluste vesilahuseid, kuid siin on tegemist keemilise lahustamisega kusjuures toimub keemiline reaktsioon. Lahuste liigitamine: -Tahked lahused -Vedelad lahused -Gaasilised lahused -Lahustamine kompleksina 4 Lahuste kontsentratsioonid
Lõhnatest Kaupo Kiilaspää 12. klass Hüpotees: Kallimad lõhnad on meeldivamad. Mis üldse on lõhn? Lõhn on ainete omadus esile kutsuda haistmisaistingut. Lõhna eelduseks on seda põhjustava aine lenduvus. Vaid lenduvad aineosakesed jõuavad meeleelunditeni. Kõikidest inimese meeleelunditest on just lõhnatajurid kõige tundlikumad ja lõhn selliseks välisärritajaks, mis kõige kiiremini kandub peaajju. Nina tundlikkuse arvuline karakteristik on tõepoolest raskesti ettekujutatav. Lõhnatesti eesmärk on välja selgitada kas kõrgema hinnaklassi lõhnad on meeldivama lõhnaga kui odavama hinnaklassi esindajad. Selleks testiks on
käärimata süsivesikud, glütseriin jt. Piirituse valmistamisel on ülesanne selles, et tuleb eraldada sellest keerulisest segust lenduvad koostisosad ja saada piiritus võimalikult puhta ja kangena. Piirituse lisandid sealjuures eraldatakse ja jaotatakse fraktsioonideks. Piirituse tootmise jäätmeks on praak, mis on hinnatud loomatoit. Piirituse eraldamine põhineb piirituse ja tema lisandite erineval lenduvusel. Lisandite lenduvus sõltub etanooli kontsentratsioonist keskkonnas.Selleks, et võrrelda lisandite ja etanooli lenduvust kasutatakse aurustumis- ja rektifitseerimiskoefitsente. Piirituse aurustumiskoefitsent=lisandi massiprotsent aurus: vedelikus Rektifitseerimiskoefitsendiks nimetatakse lisandite aurustumiskoefitsendi suhet etanooli aurustumiskoefitsenti. Rektifitseerimiskoefitsent näitab lisandite koguse suurenemist või
-juhuslikud komponendid: SO2, H2S, CO, NH3 jt. esinevad tööstusrajoonides, linnades jm. 4. Kristallivõre tüübid 1. Aatomvõre - kristallivõre sõlmpunktides aatomid (seotud tugeva kovalentse sidemega). Iga aatomi naaber-aatomite arv = 8 N (N - elemendi rühmanumber perioodilisussüsteemis) Lihtained: Ge, Si, Se, Te, As, C (teemant) jt. Tugeva sideme tõttu on aatomkristallilistel ainetel suur kõvadus, kõrge sulamistemp., väike lahustuvus ja lenduvus. 2. Molekulvõre - sõlmpunktides neutraalsed molekulid, seotud nõrkade van der Waalsi jõududega Tüüpiline anorg. ühenditele ja tahkestunud gaasidele; H 2O, HF Madal võreenergia kergsulavad, sublimeeruvad 3. Ioonvõre - sõlmpunktides vaheldumisi katioonid ja anioonid, tihedaima pakendi printsiip; Tüüpiline tugeva ioonsidemega ühenditele: soolad, hüdroksiidid, oksiidid Erinimel. ioonide vahel
Tulemusena komponendid eralduvad üksteisest, moodustades tsoonid, mis on eraldatud puhta kandva gaasi tsoonidega. Gaasi-vedelikkromatograafia puhul kasutatakse sorbendina kõrgeltkeevaid vedelikke, mis suurema kontaktipinna loomiseks kantakse tahkele kandjale (täidiskolonnid) või peene kapillaari siseseintele (kapillaarkolonnid). Komponentide eraldamine põhineb nende jaotuskoefitsientide erinevusel vedela ja gaasifaasi vahel. Siin mängib rolli nii komponentide erinev lenduvus kui erinev lahustuvus vedelfaasis. Vedelfaasis hästilahustuvad komponendid hoitakse kolonnis kauem kinni, halvemini lahustuvad väljuvad kiiremini. GVK abil saab analüüsida orgaaniliste ainete segusid, kusjuures segu komponendid peavad olema temperatuuridel, mille juures analüüsi teostatakse termiliselt stabiilsed, ka ei tohi nende keemistemperatuur olla liiga kõrge ( <400°C). Retentsiooniaeg tR koosneb inertgaasi retentsiooniajast to s.o. ajast, mille jooksul
6. ph valem v: Vesinikeksponent ehk pH = - log [aH ] Lahuse pH: selles lahuses sisalduvate vesinikioonide aktiivsuste (kontsentratsioonide) negatiivne kümnendlogaritm. 7. 3 kristallivõre tüüpi v: a) aatomvõre: kristallivõre sõlmpunktides aatomid, mis on seotud tugeva kovalentse sidemega. Lihtained nagu Ge, Si, C (teemant). Tugeva kovalentse sideme tõttu on aatomkristallilistel ainetel suur kõvadus, kõrge sulamistemp, väike lahustuvus ja lenduvus. b) molekulvõre: sõlmpunktides neutraalsed molekulid, seotud nõrkade van der Waalsi jõududega (võivad lisanduda vesiniksidemed) Tüüpiline orgaanilistele ühenditele ja tahkestunud gaasidele - nt h2, co2, n2. Madal võreenergia tähendab, et ained on kergsulavad ja sublimeeruvad. c) ioonvõre: sõlmpunktides vaheldumisi katioonid ja anioonid, mison seotud tugevade elektrostaatiliste jõududega. Kristallil on minimaalne potentsiaalne energia. Tüüpiline tugeva
Alkohol osaleb reaktsioonides: 1.millest võtavad osa ainult OH-rühma vesinikaatomiga; 2.mis toimuvad kogu hüdroksüülrühma osavõtul; 3.kus võtavad osa nii OH-rühm, süsivesinikradikaalid ning vahel ka süsinikuaatomid. Füüsikaliste omadused on alkoholidel tingitud vesiniksidemete olemasolust. Seetõttu on alkoholil hea lahustuvus vees, kõrged sulamis- ja keemistemperatuurid,väike lenduvus ning enamasti on nad vedelikud. Need omadused kahanevad molekulmassi suurenemisel. Alkoholidel on iseloomulik lõhn ning nad on tavaliselt värvusetud, läbipaistev. Alkoholid ei juhi elektrivoolu Click Clickicon iconto toadd addpicture picture ALKOHOLIDE LIIGITUS Kääritamisel saadud alkohoolsed joogid :õlu, vein, siider, šampanja, sake, sonti, kumõss, kilju, mõdu, pulke, soju jt.
harvaesineva pesemise tõttu. Isegi praegu, jääb Prantsusmaa Euroopa keskuseks parfüümi projekteerimise ja kaubandusega. 2.Parfüümide koostisained ja nende kasutamine Parfüüm on lõhnavate eeterlike õlide, teiste aroomainete ja lisaainete (lahustid ja kinnitid)segu, mida kasutatakse inimkeha, esemete ja eluruumidelõhnastamiseks. Eeterlikud õlid on hüdrofoobsed vedelikud, mille hulka kuulub hulk taimedes esinevaid lõhnaaineid, mida iseloomustab suhteliselt kerge lenduvus; molekulis sisaldub 8-15 süsiniku aatomit: ...C8...C15... Taimedes esinevad eeterlikud õlid teatud ühendite komplektina väga väikestes kogustes, andes taimele iseloomuliku lõhna. *Hüdrofoobsus · puudub vastasmõju veega · ei märgu ega lahustu vees · ei saa moodustada vesiniksidemeid · lahustuvad apolaarsetes / orgaanilistes lahustites Termin eeterlikud õlid koondab suure hulga erinevaid ühendeid (enamasti terpenoidid, on ka
1. Happed ja alused ning nende dissotsiatsioonikonstandid. 2. Füüsikaline tasakaal (aururõhk, lenduvus). Henry seadus. 3. Ainete lahustuvus ja n-oktanool/vesi jaotuskoefitsient. 4. Kirjeldage ja joonistage süsinikuringet. 5. Kirjeldage ja joonistage lämmastikuringet. 6. Kirjeldage ja joonistage fosforiringet. 7. Kirjeldage ja joonistage väävliringet. 8. Kirjeldage ja joonistage hapnikuringet. 9. Vee omadused, veering ja tähtsamad keemilised protsessid vesikeskkonnas. 10. Põhjavee teke ja keemiline koostis. 11. Millised on tähtsamad kvaliteedi näitajad? 12
Mis üldse on lõhn? Lõhn on ainete omadus esile kutsuda haistmisaistingut. Lõhna eelduseks on seda põhjustava aine lenduvus. Vaid lenduvad aineosakesed jõuavad meeleelunditeni. Kõikidest inimese meeleelunditest on just lõhnatajurid kõige tundlikumad ja lõhn selliseks välisärritajaks, mis kõige kiiremini kandub peaajju. Nina tundlikkuse arvuline karakteristik on tõepoolest raskesti ettekujutatav. Parfüüm on lõhnavate eeterlike õlide, teiste aroomainete ja lisaainete (lahustid ja kinnitid) segu, mida kasutatakse inimkeha, esemete ja eluruumide lõhnastamiseks. Parfüümide valmistamise
Parfüüm Kaupo Kiilaspää 12.klass Mis üldse on lõhn? Lõhn on ainete omadus esile kutsuda haistmisaistingut. Lõhna eelduseks on seda põhjustava aine lenduvus. Vaid lenduvad aineosakesed jõuavad meeleelunditeni. Kõikidest inimese meeleelunditest on just lõhnatajurid kõige tundlikumad ja lõhn selliseks välisärritajaks, mis kõige kiiremini kandub peaajju. Nina tundlikkuse arvuline karakteristik on tõepoolest raskesti ettekujutatav. Parfüüm on lõhnavate eeterlike õlide, teiste aroomainete ja lisaainete (lahustid ja kinnitid) segu, mida kasutatakse inimkeha, esemete ja eluruumide lõhnastamiseks. Parfüümide
3. Komponentide kokkusegamist valmistooteks- Reeglina tehakse see tootmistehastes, kus tavaliselt toimub veel mitmesuguste lisandite lisamine. Kokkusegamine on mootoribensiinide tootmise viimane vastutusrikas staadium, kus üks kaup muutub teiseks kaubaks, mis seaduslikult tähendab seda, et muutub kauba kood. 12. Mootoribensiinide tähtsamad omadused ja nende iseloomulikud näitajad: Omadus: Näitaja 1.Aurustuvus- lenduvus: t0(T0),ta(Ta), IBP; T10(t10), E70; T50(t50), E100; E150; T90(t90), E180; Tl(tl) FBP, FB; Jääk; kaoprotsent; AK/EK; küllastunud aururõhk RVP, VP, DVPE, ASVP,AVP; VLI=10 RVP+7E70, VLI=0,45T36+42,5; V/L 2.Detanatsioonikindlus: RON; MON; FS e S= RON-MON, LSK, RON100 kraadi jne tabel 3.Füüsikaline stabiilsus: kergete fraktsioonide aurustumine, süsivesinike kristalliseerumine alla 60 miinus kraadi 4.Keemiline stabiilus: oksüdatsioonistabiilsus ja faktiline vaigusisaldus 5
Taimekaitsevahendid. Insektitsiidid putukate hävitamiseks, fungitsiidid seente hävitamiseks, herbitsiidid umbrohu hävitamiseks. nematotsiidi usside hävitamiseks, bekteritsiidid bakterite hävitamiseks. 71. Mullareostuse mõju elusorganismidele. Mulla reostumise käigus paljud protsessid oleksid häiritud (nt nitrifikatsioon); populatsioonidevahelise tasakaalu rikkumine; saasteainete säilivus mullas. 72. Lahustunud saasteainete transport keskkonnas. Adsorbtsioon, ioonvahetus, lenduvus ja redoks reaktsioonid. 73. Mille alusel jagatakse lahuseid tõelisteks lahusteks ja kolloidlahusteks? Osakeste diameetri järgi (pihustatud aine peensusastme järgi). Tõeline lahus on lahus, milles on lahustunud aine ioonide või molekulidena ja osakeste suurus on alla 10-9m. 74. Mis on pindpinevus? Pindpidevus e. pinna vabaenergia on töö, mis tuleb teha pinna suurendamiseks ühe pindalaühiku võrra. 75. Mis on adsorbtsioon?
Insektitsiidid putukate hävitamiseks, fungitsiidid seente hävitamiseks, herbitsiidid umbrohu hävitamiseks. nematotsiidi usside hävitamiseks, bekteritsiidid bakterite hävitamiseks. 71. Mullareostuse mõju elusorganismidele. Mulla reostumise käigus paljud protsessid oleksid häiritud (nt nitrifikatsioon); populatsioonidevahelise tasakaalu rikkumine; saasteainete säilivus mullas. 72. Lahustunud saasteainete transport keskkonnas. Adsorbtsioon, ioonvahetus, lenduvus ja redoks reaktsioonid. 73. Mille alusel jagatakse lahuseid tõelisteks lahusteks ja kolloidlahusteks? Osakeste diameetri järgi (pihustatud aine peensusastme järgi). Tõeline lahus on lahus, milles on lahustunud aine ioonide või molekulidena ja osakeste suurus on alla 10 -9m. 74. Mis on pindpinevus? Pindpidevus e. pinna vabaenergia on töö, mis tuleb teha pinna suurendamiseks ühe pindalaühiku võrra. 75. Mis on adsorbtsioon?
70. Lenduvad orgaanilised ühendid (VOC) VOC-d on levinud pinnas ja põhjavee saastust põhjustavad ained tööstuspiirkondades. 71. Raskemetallid: Cd, Pb, Hg, raskemetallid on mullas kinni hoitud humiinainete poolt. 72. Pestitsiidid 73. Mullareostuse mõju elusorganismidele: mulla reostumise käigus paljud protsessid oleksid häiritud; populatsioonidevahelise tasakaalu rikkumine; saasteainete säilivus mullas. 74. Lahustunud saasteainete transport keskkonnas: adsorbtsioon, ioonvahetus, lenduvus, red- ox reaktsioonid. 75. Mille alusel jagatakse lahuseid tõelisteks lahusteks ja kolloidlahusteks? Tõeline lahus on lahus, milles on lahustunud aine ioonide või molekulidena ja osakeste suurus on alla 1*10-9m. Kolloidlahused on sellised heterogeensed lahused, mis silmaga vaadates tunduvad ühtlased. Seega segades liiva vette me kolloidlahust ei saa, sest liivaterad on palju silmaga nähtavad. Osakeste suurus kolloidlahuses on 1-100nm. 76. Mis on pindpinevus
93%, ülejäänusid vähe. Muutuvad komponendid: CO2, veeaur. Juhuslikud:SO2, H2S, CO, NH3 jt. Ülemistes kihtides osoon(O3) madalamal sisaldus väga väike osoonikiht. Süsinikdioksiidid kogu atmosfäär- nn kasvuhooneefekt. 4) Kristallvõre tüübid 1.aatomvõre-kristallvõre sõlmpunktides aatomid(seotud tugeva kovalentsete sidemetega).Tugeva sideme tõttu on aatomkristallilisel ainetel suur kõvadus, kõrge sulamistemp, väike lahustuvus ja lenduvus.Teemant. 2.Molekulvõre-sõlmpunktides neutraalsed molekulid, seotud nõrkade van der Waasi jõududega(võivad lisanduda vesiniksidemed).Tüüpiline anorg ühenditele ja tahkestunud gaasidele.3.ioonvõre- Sõlmpunktides vaheldumisi katioonid ja anioonid. Kristallil minimaalne pot,energia. Tüüpiline tugeva ioonsidemetaga ühenditele(soolad,oksiidid). Madal lenduvus, suur kõvadus, halvad elektrijuhid.
Ülevaade uurimusest võimaldab esitust erinevatel tasemetel. 1.2 VESI KUI AINE, VEE KASUTAMINE (16 tundi) Õppesisu Vee omadused. Vee olekud ja nende muutumine. Vedela ja gaasilise aine omadused. Vee soojuspaisumine. Märgamine ja kapillaarsus. Põhjavesi. Joogivesi. Vee kasutamine. Vee reostumine ja kaitse. Vee puhastamine. Põhimõisted: aine, tahkis, vedelik, gaas, aurumine, veeldumine, tahkumine, sulamine, soojuspaisumine, märgamine, kapillaarsus, aine olek, kokkusurutavus, voolavus, lenduvus, põhjavesi, allikas, joogivesi, setitamine, sõelumine, filtreerimine. Praktilised tööd ja IKT rakendamine: 1. Vee omaduste uurimine (vee oleku muutumine; vee soojuspaisumine; vee liikumine soojendamisel; märgamine; kapillaarsus). 2. Erineva vee võrdlemine. 3. Vee liikumine erinevates pinnastes. 4. Vee puhastamine erinevatel viisidel. 5. Vee kasutamise uurimine kodus või koolis. Õpitulemused Õpilane:
liigilise koosseisu kujundamiseks. Valgustusraiet tohib teha metsas, mille keskmine rinnasdiameeter on alla 8 cm. Puude hõrenemine vastavalt vanusele Puude hõrenemine vastavalt vanusele Arenguklass Puutaimi hektaril noorendik 5 000...10 000 keskealine puistu 1 000...2 000 valmiv puistu umbes 1000 raieküps puistu 500...600 Miks okaspuud ei saa kohe lagedat ala asustada? männi ja kuuse seemneaastad ei ole igal aastal, seemnete lenduvus on pioneerliikidel parem, kuuse ja männi kasvu pikkus on esimestel aastatel väike, mänd ja eriti kuusk on pikka aega stressis kõrreliste konkurentsi tõttu kamardunud pinnasega alal, kuuske kahjustavad oluliselt lagendikel hiliskülm ja päikesekõrvetus, rohundite varis langeb okstele ja jääb okaste taha kinni. pioneerliikidest lehtpuud ja/või nende juurevõsud varjutavad oluliselt okaspuude järelkasvu,
kindlat kuju(silikaatklaas, pigi, paljud org polumeerid) KRISTALLILINE OLEK: aineosakesed moodustavad korrapärase perioodilise kolmemõõtmelise struktuuri; kaugstruktuur, tavaliselt kristalsed ained polükristalsed (kuubiline, tetragonaalne, heksagonaalne, trigonaalne, rombiline,monokliinne Võre tüübid: aatomvõre- kristallivõre sõlmpunktides aatomidneil ainetel suur kõvadus, kõrge sulamistemp, väike lahustuvus ja lenduvus molekulvõre:sõmpunktides neutraalsed molekulid, seotud nõrkade van der Waalsi jõududegamadal võreenergia, kergsulavad, lenduvad ioonvõre:sõlmpunktides vaheldumisi katioonid ja anioonid kõrge võreenergia, rasksulavus, madal lenduvus, suur kõvadus, halvad elektrijuhid(tahkes olekus) Polümorfism:üks ja sama aine võib esineda erinevates krisatallivormides N:SiO2; CaCO3 Isomorfism: erinevatel ainetel ühesugune kristallivorm N:maarjas
Neg kasulikud elusorganismidele, teeb õhu värskemaks. Tööstuse ja transpordi heitgaasid, soojuse ja elektrijaamade tootmine > saastumine 4) Kristallvõre tüübid I Aatomvõre kristallivõre sõlmedes asuvad aatomid, mis on omavahel seotud kovalentse sidemega. Tugeva sideme tõttu on ainetel suur kõvadus, kõrge sulamistemp, väike lahustuvus ja lenduvus. II Molekulivõre sõlmpunktides neutraalsed molekulid, mis on seotud nõrkade van der Waalsi jõududega. Tüüpiline anorg ühenditele ja tahkestunud gaasidele: H2O, HF Madal võreenergia Kergsulavad, sublimeeruvad III Ioonvõre kristallvõre sõlmedes on vaheldumisi posit ja neg ioonid Suur kõvadus, kõrge keemis ja sulamistemperatuur
BUNKER-tsiviilvastutusest laevakütusereostuse korral AFS-laevakorpuse kinnikasvamist takistavatest värvidest BWM-laevade ballastvete ja setete kontroll ja käitlemine 2. Millised protsessid toimuvad merre sattunud naftaga? Merre lekkinud õli teeb läbi mitmeid protsesse, mida nimetatakse ilmastiku mõjuks („weathering“) ning mis muutuvad õli omadusi ja käitumist. Peamised tegurid, mis mõjutavad õli käitumist on: •õli füüsilised omadused, eriti erikaal, viskoossus ja lenduvus; •koostis ja keemilised omadused; •meteoroloogilised tingimused (mere seisund, päikesevalgus ja õhutemperatuur); •merevee omadused (erikaal, hoovused, temperatuur, bakterite olemasolu, toitained, lahustatud hapnik, suspendeerunud e. hõljuvad osakesed). 3. Kuidas nimetatakse seadmeid, millega korjatakse õli veepinnalt? Kirjeldage mõne tööpõhimõtet. Reostuse kogumise seadmed, skimmerid, õlitõrjelaevad Reostuskorje seadmed, mille abil kogutakse õlireostust merepinnalt,
tugevus Väike kuivainesisaldus Lahustid ja vedeldid Lahustid on keemilised ained, mis on võimelised lahustama sideainet, et viia see vedelasse olekusse Vedeldi on keemiline aine, mida kasutatakse töösegu viskoossuse reguleerimiseks. Vedeldi ei lahusta tingimata sideainet Liigitus on tinglik, kuna sama aine võib erinevates olukordades olla kas lahusti või vedeldi Põhimõte on selline, et vedeldina kasutada odavamaid aineid kui lahustid Lahustite omadused Lenduvus – vedelal kujul oleva lahusti võime aurustuda Eristatakse : kiired, keskmised, aeglased Mida kiirema lenduvusega lahusti on, seda kiiremini viimistlusmaterjal kuivab – suurem tööviljakus Aeglane lahusti võimaldab viimistlusmaterjalil paremini laiali valguda Enamkasutatavad lahustid Vesialuselistes materjalides on lahustajaks vesi Lahustibaasilistes materjalides orgaanilised lahustid Enamkasutatavad lahustid : Alkoholid Atsetaadid Ketoonid
see näitab head tugevat liimühendust. Pilet 9 Võrrelge fenüülformaldehüüdvaikude novalaki ja resiidi füüsikalisi ja keemilisi omadusi lähtuvalt nende struktuurist. novalak, resiit Novalak ei sisalda aktiivseid rühmi, ilma krosslinkeri lisamiseta ei kõvene, resiit kõveneb katalüsaatoriga aga ka ilma temperatuuri tõstes. Liimide liigid Pöörduvad liimid need on polümeeri lahused või emulsioonid, liim kõveneb lahusti aurustumise tõttu, seega solvendi lenduvus on oluline. Pöörduvad liimid lahustuvad solventides ja kuumutamisel kaotavad oma tugevuse, nt erinevad veel baseeruvad liimid (puiduliimid, PVA-liim) ja termoplatsed polümeeride lahused orgaanilistes solventides (kummiliim, polüstüreen tolueenis). Pöördumatud liimid kõvenemine on keemiline protsess, tekivad põiksidemed, ruumilise struktuuriga. Koosnevad tavaliselt kahest komponendist: poolvedelast põhipolümeerist ja kõvendist
Dünaamiline tasakaaal dünaamilise tasakaalu korral päri- ja vastassuunalised protsessid küll toimuvad, kuid võrdse kiirusega. 39. Defineerige aururõhk. Hinnake Clausiuse-Clapeyroni võrrandi abil vedeliku aururõhku ja keemistemperatuuri. Millest lähtudes saab ennustada aine lenduvust? Aururõhk on defineeritud kui vedeliku või tahkisega tasakaalus oleva auru poolt avaldatav rõhk. lnP2/P1=(H0aur/R)*(1/T1-1/T2) Mida tugevamad on jõud molekulide vahel, seda väiksem on vedeliku lenduvus. Lenduvuse prognoosimisel tuleks arvesse võtta: 1)vesiniksidemed; 2)dipool-dipool interaktsioonid; 3)dispersiooni (Londoni) jõud mida rohkem elektrone, seda tugevamad on interaktsioonid. 40. Selgitage keemise, külmumise ja sulamise olemust. Temperatuuri tõustes vedeliku aururõhk samuti tõuseb, kuni saab võrdseks atmosfääriga ja aurustumine hakkab toimuma kogu lahuse ulatuses vedelik hakkab keema. Külmumisel
saanud parfüüme esitlesid Christian Dior, Jacques Fath, Nina Ricci, Pierre Balmain jt. 2 PARFÜÜMIDE KOOSTISAINED JA NENDE KASUTAMINE Parfüüm on lõhnavate eeterlike õlide, teiste aroomainete ja lisaainete (lahustid ja kinnitid) segu, mida kasutatakse inimkeha, esemete ja eluruumide lõhnastamiseks. Eeterlikud õlid on hüdrofoobsed vedelikud, mille hulka kuulub hulk taimedes esinevaid lõhnaaineid, mida iseloomustab suhteliselt kerge lenduvus; molekulis sisaldub 8-15 süsiniku aatomit: ...C8...C15... Taimedes esinevad eeterlikud õlid teatud ühendite komplektina väga väikestes kogustes, andes taimele iseloomuliku lõhna. I. Hüdrofoobsus · Puudub vastasmõju veega · Ei märgu ega lahustu vees · Ei saa moodustada vesiniksidemeid · Lahustuvad apolaarsetes / orgaanilistes lahustites Termin eeterlikud õlid koondab suure hulga erinevaid ühendeid (enamasti terpenoidid, on ka
..2 korda). · Määrdeõli tööea suurenemine 2...3 korda. · Mürgiste ühendite sisaldus heitgaasides mitu korda väiksem. · Suur detonatsioonikindlus, mis võimaldab tõsta mootori surveastet. · Kõrge kütteväärtus. 17.10.12 [email protected] 61 Kütused:gaas Peamisteks puudusteks transpordivahenditel kasutamiseks on: · Tankimise keerukus ja ebamugavus. · Toitesüsteemi osade suur mass. · Kerge lenduvus ja plahvatusoht. · Väike tihedus. Gaaskütused jaotatakse kolme põhiliiki: · Generaatorigaas. · Surugaas. · Vedelgaas. Mootor ja õlid, määrded Määrdeained Määrdeained ehk määrded on tehnilised ained, mis liikuvate osade vahele viiduna vähendavad seal: · hõõrdumist, · kulumist · kuumenemist · väldivad sööbimist · pikendavad seadme tööiga. Samuti peab määrdekiht olema piisava tugevusega, et taluda suuri koormusi.
osmoos võib esineda ka kahe erineva konsentratsiooniga lahuse selle lahuse kohal on sõltuv aururõhust pi=yip. Kui on madal vahel. Bioloogiline tähtsus. aururõhk, on keemistemp. Kõrge. Aururõhk on tahketel ainetel 30. Lenduvuse mõiste reaalgaasidele. kõrgematel temp-l gaasifaasi madalamal vedel. Suhtel. lenduvus 33. Gaaside lahustuvus vedelikes. Henry seadus. Henry seadus gaaside lahustuvus vedelikus. gaasi lahustuvus ~ ~ µ = µ0 + RT ln j ; j = väheneb temperatuuri tõustes K H x 2 = p 2 Henry
kinnituma aluspinnale ja moodustama seal kaitsva kile Sideained kõvenevad : · Õhuhapniku toimel (kuivavad õlid ja värnitsad) · Keemilise rektsiooni toimel (vaigud) · Lahusti lendumise teel (nitrotselluloos) 20. Selgista lahusti ja vedeldi mõistet, nende ülesanne viimistlusmaterjalis · Lahustid on keemilised ained, mis on võimelised lahustama sideainet, et viia see vedelasse olekusse Lenduvus vedelal kujul oleva lahusti võime aurustuda Eristatakse : · kiired, keskmised, aeglased · Mida kiirema lenduvusega lahusti on, seda kiiremini viimistlusmaterjal kuivab suurem tööviljakus · Aeglane lahusti võimaldab viimistlusmaterjalil paremini laiali valguda Enamkasutatavad lahustid : · Alkoholid 11 · Atsetaadid · Ketoonid
Lenduvateks koostisosadeks on etüülpiiritus, vesi, orgaanilised happed, eetrid, aldehüüdid, kõrgemad piiritused - kokku ligi 50 ühendit. Mittelenduvate ühendite hulka kuuluvad pärmid, soolad, käärimata süsivesikud, glütseriin jt. Piirituse valmistamisel on ülesanne selles, et tuleb eraldada sellest keerulisest segust lenduvad koostisosad ja saada piiritus võimalikult puhta ja kangena. Piirituse eraldamine põhineb piirituse ja tema lisandite erineval lenduvusel. Lisandite lenduvus sõltub etanooli kontsentratsioonist keskkonnas. Selleks, et võrrelda lisandite ja etanooli lenduvust kasutatakse aurustumis- ja rektifitseerimiskoefitsente. Toorpiirituse eraldamiseks meskist kasutatakse alati kolonne, milles on taldrikud, millest igal toimub meskist piirituse väljakeetmine vastassuunas liikuva auru abil. Auruga kuumutamisel eraldub alati kõigepealt see koostisosa, millel on madalam keemistemperatuur. Ühekordsel meski keetmisel ja eralduvate aurude
Sideained kõvenevad : • Õhuhapniku toimel (kuivavad õlid ja värnitsad) • Keemilise rektsiooni toimel (vaigud) • Lahusti lendumise teel (nitrotselluloos) 20. Selgista lahusti ja vedeldi mõistet, nende ülesanne viimistlusmaterjalis • Lahustid on keemilised ained, mis on võimelised lahustama sideainet, et viia see vedelasse olekusse Lenduvus – vedelal kujul oleva lahusti võime aurustuda Eristatakse : • kiired, keskmised, aeglased • Mida kiirema lenduvusega lahusti on, seda kiiremini viimistlusmaterjal kuivab – suurem tööviljakus • Aeglane lahusti võimaldab viimistlusmaterjalil paremini laiali valguda Enamkasutatavad lahustid : • Alkoholid 11 • Atsetaadid • Ketoonid
Seda gaasi nimetatakse kandegaasiks. Üldiselt: mida lenduvam aine, seda lühem retentsiooniaeg. Lenduvuse nõue seab meetodile piirangud: mitte kõiki aineid ei saa gaasikromatograafiliselt analüüsida. 131. Millistele tingimustele peavad vastama ained, et neid saaks analüüsida gaasikromatograafiliselt? Peavad olema lenduvad ja rakendataval temperatuuril püsivad. Lenduvust saab iseloomustada keemistemperatuuriga. GC aparaat kannatab enamasti kuni 300 *C. Mida suurem molekul, seda madalam lenduvus. Mida rohkem polaarseid rühmi, seda vähem lenduv. Ained peavad sobima detektoriga. Väga polaarseid aineid on raske GC-ga analüüsida piikidel on sabad. Polaarsuse vähendamiseks ja lenduvuse parandamiseks võib proovi derivatiseerida. Analüüsitavate ainete hulk on piiratud: Peavad olema lenduvad; Peavad olema kõrge temperatuuri suhtes püsivad. Ained peavad olema lenduvad: lenduvust võib iseloomustada keemistemperatuuriga
Orgaaniliste lahustite omadusi Orgaanilisi lahuseid kasutatakse peamiselt : 1. Vedelate värvide ja lakkide koostises värvile vajaliku viskoosuse andmiseks 2. Ainete selektiivseks väljaleotamiseks (ekstraheerimiseks) teistest tahketest ja vedelatest ainetest 3. Metallide pindade puhastamieks õlidest ja rasvadest enne katete pealepanemist 4. Orgaaniliste ainete lahuste valmistamiseks Enamikele orgaanilistele lahustitele on omane suhteliselt suur lenduvus, madalad keemistemperatuurid ja toksilisus elusorganismidele. Tahked ained Temperatuuri tõstmisel osad ained muutuvad vedelaks, aurustuvad (sublimeeruvad) või lagunevad teisteks aineteks Sisestruktuuri järgi jagtakse tahked ained kristallseteks (kindel sulamis- ja tahkumistemperatuur) ja amorfseteks (molekulide korrapäratu asetus) . Amorfsete ainete füüsikalised omadused on isotroopsed ühesuguste füüsikaliste omaduste olemasolu sõltumata suunast.
Orgaaniliste lahustite omadusi Orgaanilisi lahuseid kasutatakse peamiselt : 1. Vedelate värvide ja lakkide koostises värvile vajaliku viskoosuse andmiseks 2. Ainete selektiivseks väljaleotamiseks (ekstraheerimiseks) teistest tahketest ja vedelatest ainetest 3. Metallide pindade puhastamieks õlidest ja rasvadest enne katete pealepanemist 4. Orgaaniliste ainete lahuste valmistamiseks Enamikele orgaanilistele lahustitele on omane suhteliselt suur lenduvus, madalad keemistemperatuurid ja toksilisus elusorganismidele. Tahked ained Temperatuuri tõstmisel osad ained muutuvad vedelaks, aurustuvad (sublimeeruvad) või lagunevad teisteks aineteks Sisestruktuuri järgi jagtakse tahked ained kristallseteks (kindel sulamis- ja tahkumistemperatuur) ja amorfseteks (molekulide korrapäratu asetus) . Amorfsete ainete füüsikalised omadused on isotroopsed ühesuguste füüsikaliste omaduste olemasolu sõltumata suunast.
kõrgetel temperatuuridel moodustuvate sadestuste tekkele. Temperatuuri tõustes oksüdeerumine kiireneb. Mõned metallid ( näit. Cu ja tema sulamid) kiirendavad õli oksüdeerumist. Lakk tekib 150 ...300 oC juures, pruun; sadestub kolbidel ja kolvirõngastel. lamm mudataoline must pehme sade, mille moodustavad õli, tahm, oksüdatsioonisaadused, vesi, jahutusvedelik; sadestub mootori külmematel pindadel nagu karter, klapimehhanismid, õlikanalid. 8. Tuhasus 9. Lenduvus 10.Vahutavus 11. Ökoloogilised omadused Nafta töötlemisel saadavad õlid jagunevad: 1. Destillaatõlid 2. Jääkõlid 3. Rafineeritud õlid Need on baasõlid, mille põhikomponentideks on : · mitmesugused tsükloalkaanid ja nende isomeerid ( 40... 80% ) · areenid ja nende isomeerid ( 15... 40% ) · alkaanid · mitmed O2, N ja S ühendid Hea mineraalõli on määrdeõlide tootmises levinuimaks tooraineks.
48. Orgaanilised lahustid ja nende kasutamine. Kasutatakse peamiselt: ➢ Vedelate värvide ja lakkide koostises värvile vajaliku viskoossuse andmiseks; ➢ Ainete selektiivseks väljaleotamiseks (ekstraheerimiseks) teistest tahketest ja vedelatest ainetest; ➢ Metallide pindade puhastamiseks õlidest ja rasvadest enne katete pealekandmist; ➢ Orgaaniliste ainete lahuste valmistamiseks. ➢ Enamikele orgaanilistele lahustitele on omane suhteliselt suur lenduvus, madalad keemistemperatuurid ja toksilisus elusorganismidele. Orgaanilised lahustid on lenduvad orgaanilised ühendid 49. Vedelkütused, iseloomustus ja kasutamine (sh mootorikütused). Bioetanool on etanool, mis asendab mootorikütusena bensiini. Saadakse taimede seemnete või suhkrutööstuse jäätmete (suhkruroog) kääritamisel, ka maisist. Biodiisel on kütus, mis peaks asendama diisliõlisid. Tavaliselt on need rasvhapete metüülestrid
keskmisest energiast suurem, ületavad naaberosakeste külgetõmbejõu ja eralduvad vedeliku pinnalt gaasilisse keskkonda. Seda nähtust nimetatakse aurumiseks ja kuna vedeliku osake on gaasilises olekus, siis ta omab mingit kindlat rõhku, mida nimetatakse auru rõhuks. Kui aurude kontsentratsioon gaasi faasis on konstantne, siis aurude osarõhku nim küllastunud aururõhuks (Pküll). N: H2O 20°C, siis Pküll = 17.5mmHg. Benseen 26.1 °C, Pküll = 100mmHg. Lenduvus on aine aurustumis- või sublimatsioonivõime. Ühel ja samal temperatuuril sõltub nende vedelike keemistemperatuurist ja aurude difusioonikiirusest ümbritsevasse keskkonda. Lenduvusest saab rääkida ainult lahtises süsteemis. Mida suuremad on jõud molekulide vahel, seda väiksem on lenduvus. Mida madalam on temp, seda suurem lenduvus: bensiin 3,5; tolueen 6,1; atsetoon 2,1. Keemine on intensiivne aurumisprotsess kogu vedeliku ruumala ulatuses.
Temp vähenedes liikumiskiirus väheneb, Ekin väheneb, kui tõmbejõud osakeste vahel ületavad tõukejõud, siis tekib osakeste vahel kindla pikkusega side ja selle järel moodustub vedelikus selle aine tahked osakesed. Kondenseerumine aurustumise vastand, osakesed lähevad gaasilisest olekust vedelasse (või tahkesse). Toimub süsteemi jahutamisel või kui välisrõhk suureneb küllastunud aururõhust. Kondensaat kondens-protsessi produkt. Vedelike lenduvus aine aurustumis või sublimatsioonivõime. Ühel ja samal temp sõltub nende vedelike keemistemp aurude difusiooni kiirusest ümbritsevasse keskkonda. Lenduvusest saab rääkida aint lahtises süsteemis. Mida suuremad on jõud molekulide vahel, seda väiksem on lenduvus. . Vedelik vedelikus sarnased vedelikud lahustuvad teineteises igas vahekorras. Temp. tõusuga suureneb lahustamine. Tahke aine vedelas absoluutselt mittelahustuvaid aineid pole olemas; rõhk olulist mõju ei avalda
(vedelik võib aurustuda mitte ainult oma pinnalt vaid kogu oma ruumala ulatuses). Kui välisrõhk langeb, siis langeb ka keemistemp ja sulamistemp. Kondenseerumine aurustumise vastand, osakesed lähevad gaasilisest olekust vedelasse. Toimub süsteemi jahutamisel või kui välisrõhk suureneb küllastunud aururõhust. Kondensaat kondens-protsessi produkt. Vedelike lenduvus ühel ja samal temp sõltub nende vedelike keemistemp aurude difusiooni kiirusest ümbritsevasse keskkonda. Lenduvusest saab rääkida aint lahtises süsteemis. Mida madalam temp, seda suurem lenduvus. Vedelik vedelikus sarnased vedelikud lahustuvad teineteises igas vahekorras. Temp. tõusuga suureneb lahustamine. Tahke aine vedelas absoluutselt mittelahustuvaid aineid pole olemas; rõhk olulist mõju ei avalda. Lahustuvus suureneb temp tõusuga, kui protsess on endotermiline
Vedelik keeb, kui Pküll vedeliku pinnal saab võrdseks välisrõhuga. Puhas vesi keeb 1atm 100°C, kui rõhk on kõrgem, siis kõrgem ka keemistemp. Keemisprotsessi ajal jääb temp samaks. Kondenseerumine: Aine taasüleminekut gaasilisest olekust vedelasse tahke aine pinnal ja saadud vesi on kondensaat. Tahkumine: Vedela oleku muutmine tahkeks aine puhul, mis toatemp-l ja atmosf.rõhul on tahke. Vedelike lenduvus ühel ja samal temp-l sõlt nende vedelike keemistemp ja aurude difusioonikiirusest ümbritsevasse keskkonda. Lenduvusest saab rääkida ainult lahtises süsteemis. Mida madalam on temp, seda suurem lenduvus: bensiin 3.5, tolueen 6.1, atsetoon 2.1. Tahke aine vedelas lahustis: Absol. mittelahustuvaid aineid pole olemas. Rõhk oluliselt mõju ei avalda. Lahustuvus suureneb temp tõustes, kui lahustumisprotsess on endotermiline(H>0).
Hüdrofoobsus on aine ja vee vastastik mõju puudumine, need ained ei pundu ega märgu. Hüdrofoobsed ained on enamik metalle ja need org.ained, mille molekulid ei sisald polaarseid aatomi rühmi. Hüdrofiilsus on aine ja vee tugev vastasmõju, need ained märguvad hästi ja nad lahustuvad või punduvad vees. Hüdrofiilsed ained on anor.soolad, savid, tärklis, oleofiilsed ained (parafiin, tahm). Org. lahuste korral antakse järgmised omadused: suhteline lenduvus, molaarmass, keemistemperatuur, inimesele ohutu piir konsentratsioon õhus (mg/m³). Näiteks vastavalt on benseenil 3,0; 78,1; 80,2; 35. 45. Keemilise reaktsiooni põhitunnus.: Keemiline reaktsioon on protsess, kus tekib uus aine ja selle käigus peab tekkima vähemalt üks ja katkema vähemalt üks side. Keemilisi reaktsioone iseloomustab energia kiirgumine (ekso - -deltaH) või neeldumine (endo- delta H). suletud süsteemis energia kiirgumise korral
eralduvad pinnalt gaasilisse keskkonda. Seda nähtust nimetatakse aurumiseks ja kuna vedeliku osakene on gaasilises olekus, siis ta omab mingit kindlat rõhku, mida nimetatakse auru rõhuks. Kui vedelik on kinnises süsteemis, siis mõne aja pärast saabub tasakaal vedelikust väljuvate osakeste vahel ja sellisel juhul vedeliku aururõhk vedeliku kohal ei muutu ja seda rõhku nimetatakse küllastunud auru rõhuks. Lenduvus aine aurustumis või sublimatsioonivõime. Ühel ja samal temperatuuril sõltub nende vedelike keemistemperatuur aurude difusiooni kiirusest ümbritsevasse keskkonda. Lenduvusest saab rääkida ainult lahtises süsteemis. Mida suuremad on jõud molekulide vahel, seda väiksem on lenduvus. N: bensiin avatud keskkonnas. Keemine intensiivne aurumisprotsess kogu vedeliku ruumala ulatuses. Keemine algab temperatuuril, kus vedeliku küllastunud auru
Vedelik keeb, kui pküll vedeliku pinnal saab võrdseks välisrõhuga. Puhas vesi keeb 1atm 100 oC, kui rõhk on kõrgem, siis on kõrgem ka keemistemp. Keemisprotsessi ajal jääb temp samaks. Kondenseerumiseks nim aine taasüleminekut gaasilisest olekust vedelasse tahke aine pinnal ja saadud vesi on kondensaat kondenseerimisprotsessi produkt. Tahkumiseks nim vedela oleku muutumist tahkeks aine puhul, mis toatemperatuuril ja atmosfäärirõhul on tahke. Vedelike lenduvus ühel ja samal temperatuuril sõltub nende vedelike keemistemperatuurist ja aurude difusioonikiirusest ümbritsevasse keskkonda. Lenduvusest saab rääkida vaid lahtises süsteemis. Aine lenduvus on seda suurem, mida madalam on tema keemistemperatuur. Tahke aine vedelas lahustis: absoluutselt mittelahustuvaid aineid pole olemas. Rõhk oluliselt mõju ei avalda. Lahustus suureneb temperatuuri tõustes, kui lahustumisprotsess on endotermiline. Väheneb temperatuuri
vedeliku pinnalt, vaid ka vedeliku seest. Vedelik keeb, kui Pküll vedeliku pinnal saab võrdseks välisrõhuga. Puhas vesi keeb 1 atm 100°C, kui rõhk on kõrgem, siis kõrgem ka keemistemp. Keemisprotsessi ajal jääb temp samaks. Kondenseerumine: Aine taasüleminek gaasilisest olekust vedelasse tahke aine pinnal. Kondensaat kondens-protsessi produkt. Tahkumine: Vedela oleku muutmine tahkeks aine puhul, mis toatemp-l ja atmosf. rõhul on tahke.Vedelike lenduvus ühel ja samal temp-l sõltub nende vedelike keemistemperatuurist ja aurude difusioonikiirusest ümbritsevasse keskkonda. Lenduvusest saab rääkida ainult lahtises süsteemis. Mida madalam on temp, seda suurem lenduvus: bensiin 3.5, tolueen 6.1, atsetoon 2.1. Tahke aine vedelas lahustis: Absol. mittelahustuvaid aineid pole olemas. Rõhk oluliselt mõju ei avalda. Lahustuvus suureneb temp tõustes, kui lahustumisprotsess on endotermiline(H>0).
Lahustid on keemilised ained, mis on võimelised lahustama sideainet, et viia see vedelasse olekusse Vedeldi on keemiline aine, mida kasutatakse töösegu viskoossuse reguleerimiseks. Vedeldi ei lahusta tingimata sideainet Liigitus on tinglik, kuna sama aine võib erinevates olukordades olla kas lahusti või vedeldi Põhimõte onn selline, et vedeldina kasutada odavamaid aineid kui lahustid. Lahustite omadused Lenduvus – vedelal kujul oleva lahusti võime aurustuda Eristatakse : kiired, keskmised, aeglased Mida kiirema lenduvusega lahusti on, seda kiiremini viimistlusmaterjal kuivab suurem tööviljakus Aeglane lahusti võimaldab viimistlusmaterjalil paremini laiali valgud Enamkasutatavad lahustid Vesialuselistes materjalides on lahustajaks vesi Lahustibaasilistes materjlides orgaanilised lahustid . Enamkasutatavad lahustid: Alkoholid
Maitseaistingu kujunemisel on oluline lipiidse faasi pehmenemise kiirus suus. Mida paremini toidulipiidid sulavad kehaomasemal temperatuuril, seda pehmem maitse suus moodustub. Näiteks kakaorasv on selline lipiid, mis sulab praktiliselt kehatemperatuuril ning see tekitabki maiustuste söömisel meeldiva maitseaistingu. Eeltooduga kaasneb ka toote veefaasi ühinemine süljega. Toodete lõhna aluseks on lipiidide ja aroomainete lenduvus. Vesikeskkonnas emulgeeritud toitudes esinevad lipiidid dispergeeritult - rasva- või õlitilgakestena. Ka nendes toitudes on lipiidid aroomikandjad, stuktuuriloojad, valguse peegeldajad, õhustajad ning stabilisaatorid. Vahustatud produktides on lipiidid oluliseks õhu stabilisaatoriks, sest õhumullid on vahustatud koores/kreemides ümbritsetud rasvkiledega. Toote õhuline konsistents annab sellele söömisel meeldivalt pehme tunde.
Happearv näitab mitu mg KOH on vaja l g õlis leiduvate orgaaniliste hapete neutrali-seerimiseks. Korrosiivsus (g/m²) määratakse sel teel, et 50 tunni vältel sukeldatakse teadaoleva massiga pliiplaati 140°C kuumutatud õlisse sagedusega 15 korda minutis. Katse lõpul arvutatakse, mitu grammi vähenes plaadi mass l m ² pinna kohta. Masinate töö ajal on õlide oksüdeerumise tulemusena võimalik hapete kogunemine õlisse ja korrosiivsuse tõus. Mootoriõlide auruvus e. lenduvus Normaaltemperatuuril (20°C) mootoriõli praktiliselt ei aurustu. Sellest kõrgemal temperatuuril hakkavad õlist eralduma kergemad fraktsioonid. Õliaurud segus õhuga võivad süttida ja põhjustada tulekahju. Samuti suur auruvus põhjustab suurt õlikulu. Mootoriõlide auruvuse kaudne iseloomustaja on õli leektemperatuur. Mootoriõli valikul peab teadma, et mida madalam on leektemperatuur, seda kergemini ta aurustub. Õli aur mootoris süttib ja põledes tekitab tahma, nõge
Happearv näitab mitu mg KOH on vaja l g õlis leiduvate orgaaniliste hapete neutrali-seerimiseks. Korrosiivsus (g/m²) määratakse sel teel, et 50 tunni vältel sukeldatakse teadaoleva massiga pliiplaati 140°C kuumutatud õlisse sagedusega 15 korda minutis. Katse lõpul arvutatakse, mitu grammi vähenes plaadi mass l m ² pinna kohta. Masinate töö ajal on õlide oksüdeerumise tulemusena võimalik hapete kogunemine õlisse ja korrosiivsuse tõus. Mootoriõlide auruvus e. lenduvus Normaaltemperatuuril (20°C) mootoriõli praktiliselt ei aurustu. Sellest kõrgemal temperatuuril hakkavad õlist eralduma kergemad fraktsioonid. Õliaurud segus õhuga võivad süttida ja põhjustada tulekahju. Samuti suur auruvus põhjustab suurt õlikulu. Mootoriõlide auruvuse kaudne iseloomustaja on õli leektemperatuur. Mootoriõli valikul peab teadma, et mida madalam on leektemperatuur, seda kergemini ta aurustub. Õli aur mootoris süttib ja põledes tekitab tahma, nõge
element 94-st Maal leiduvast) Uuringuteks saadakse kunstlikult, maksim. kasutatavad kogused on olnud 2 · 10 -9 g, lahuste konts-d 10-15 …10-9mol/l 3.30.2. Füüsikalised ja keemilised omadused At – tahke aine (värv pole teada) Sul-temp 244ºC, keem-temp 309ºC Omadustelt meenutab nii mittemetalle (halogeene) kui metalle (Po, Pb) Analoogselt joodiga lahustub hästi orgaanilistes lahustites Lenduvus on väiksem kui I2-l, sublimeerub. Vesiniku (in statu nascendi) toimel At-sisaldavatele lahustele → HAt Aniooni koostises võib redutseeruda SO2 toimel ja oksüdeeruda Br2 toimel (sarnaselt joodiga). H2S toimel võib (sarnaselt metallidele) sadestuda At2-na Saadud on mõningaid At ühendeid teiste halogeenidega. Võimalikud oksüdatsiooniastmed: -I, O, I, V, VII (?)
annaabi.ee 
