Kapten Rein Raudsalu MNI Loengud Eesti Mereakadeemias Teema 10-2. Koostatud 30.12..2001. Laevade ehitus. Täiendatud 23.11.2004. Laevaehitus. Teema 10-2. Ankruseade. Ankruseade. Ankruseadme ülesanne on võimaldada laeva peatamine ja paigal seismine merel või reidil merepõhja kinnituva ankru ja seda laevaga siduva ankruketi abil. See toimub ühe või mitme ankru abil. Ankrud paiknevad enamasti laeva vööris, kuid on ka laevu, millel on ankur ka ahtris. Aegade jooksul on ankur ise muutunud nööri otsas üle parda lastavast kivist keeruliseks suure efektiivsusega põhja pinnasesse haakuvaks seadeldiseks (Joon. 10.2.1. ja 10.2.2.) ja laevad tänapäeval peavad omama ankruseadet, kusjuures ankrute arvu, kaalu, ankrukettide pikkust ja kaliibrit reglementeerivad klassifikatsiooniühingute reeglid.
ANKRUSEADE Jarmo Kõster Ankruseade koosneb: ankrud, ankrukett koos ketihalsiga, ankrupeli, stopparid ankruketi kinnitamiseks, ketikast, ankru- ja ketiklüüs ning juhtpult. Ankruseadme ülesandeks on laeva asukoha säilitamine reidil või kalda lähedal ankrus seistes. Kasutatakse ka laeva kiiruse vähendamiseks sildumisel jne. Ankru tõsteseadmeks on ankrupeli või kepsel. Ankrupeli on horisontaalse võlliga mehhanism ühe või kahe ankru hiivamiseks. Suurematel laevadel on kaks ankrupeli,
kui soovitakse ankur hiivata, siis ankrupeli ei suuda seda enam välja tõsta ning ainus võimalik lahkumise võimalus on ankrukett lihtsalt katki lõigata või tervenisti ankrukett ära anda. Tugeva vooluga kitsas sängis ankrusse jäämisel tekib kriitiline moment kui laev on peatunud vee suhtes. Sel ajal ei allu ta roolile ja "tõuge edasi" võib esile kutsuda järsu segamise. Siin on väga tähtis, et ankrud oleks eelnevalt klüüsist välja lastud ja ripuks otse veepinna kohal. See võimaldab lühima aja jooksul, praktiliselt piduri vabastamise hetkel, keti vabalt jooksma lasta. Sageli puudub jões küllaldane ruum laeva pöörlemiseks pika keti otsas kui hoovuse suund muutub. Seepärast peab keti hoidma lühikese. Hoidva jõu vähesuse kompenseerimiseks võib teatud hetkedel vaja minna masina abi, et hoida ära liigset triivi (ankru liigset roomamist).
Tabulatsioon Mõnikord on vaja tekstis paigutada sõnu või tekstiosi kohakuti nagu tabelis (nö tulpadena) või määrata täpselt pikema sõnavahe pikkus. Seda tööd lihtsustavad tabulaatorid. Tabulaatori pikkust saab määrata joonlaual ankrutega. Kui tabulaatori pikkust pole ankrutega määratud, siis kehtivad nö vaiketabulaatorid, mis paiknevad 1/2 tolliste e. 1,27 cm vahedega. Ankru määramiseks klõpsatakse hiirega joonlaual, mille tulemusena ilmub sinna tabulaatorimärk (ankrud). Neid on nelja liiki: vasaktabulaator kohakuti on tekstiosa vasakpoolsed otsad; paremtabulaator kohakuti on tekstiosa parempoolsed otsad; kesktabulaator kohakuti on tekstiosa keskkohad; kümnendtabulaator kohakuti on arvu ühelised. Ankru valimine toimub joonlaua ees oleva nupukesega. Ankru eemaldamiseks tuleb ta joonlaualt lihtsalt ära lohistada (alla-või ülespoole joo...
Tartu Kutsehariduskeskus Kuidas töötab alalisvoolu mootor? Autor: nimi kursus Tartu 2012 Sisukord 1. Alalisvoolumootori põhimõte ................................................................................................ 2 2. Kuidas alalisvoolumootor töötab? ......................................................................................... 3 Kokkuvõte...................................................................................................................................4 1. Alalisvoolumootori põhimõte Alalisvoolu (ehk DC) mootor on...
Lk. 20 Cathrine'i toa kirjeldus ja tema enda kirjeldus ka, Alzire kirjeldus ka Lk. 21 Zacharie kirjeldus, Jeanlini kirjeldus Lk. 23 Maheau kirjeldus Lk. 24 selle masendava perekonna palgad Lk. 25 Mingi toa kirjeldus (ikka see perekond) Lk. 34 tõstukite kirjeldus (vmt) Lk. 39 Chavali kirjeldus, tööliste kirjeldust natukene Lk. 59 Vulkaani kohvik 1. korda, kontrollruumi kirjeldus (trossid) Lk. 63 Rasseneur (kirjeldus), kõrtsituba Lk. 66 Mingi jõgi, kanal, raudtee haru, mingid ankrud ka Lk. 68 Proua Gregoire köök, siis tuli ta mees mr. Gregoire, laud kaetud Lk. 70 Cecile kirjeldus(tuba ka vist) Lk. 71 Härra Gregoire varanduse tekkimine, Kompanii asutamine Lk. 73 Härra Gregoire lugu, kuidas ta abiellus noorelt koleda preiliga Lk. 76 Montsou vs Vandame Lk. 81 Hr. Hennebeau maja (jahulaod) Lk. 85 Maheau naine seletab enda elust Lk. 127 Kaevanduste liit(mingi küülik ka kuskil) Lk. 129 töölised pole üldse rahul, ainult vinguvad, tahetakse palka juurde jne. Lk
konstruktsiooniga. Müüritis laotakse puhasvuuk müürina, mis Weber M100/600 36 kg/m2 36000 kg kg 5616 5,616 hiljem ilma eeltöötluseta värvitakse. Vaheseinte kogumaht 1000 Tööde teostamise järjekord Seotis ankrud, 2 m . Töid teostatakse 4 6 korrusel. Tööd teostada vastavalt Eesti Ø6mm, 200mm 2 tk /m2 400 m 1,79/6m 119,33 0,11933 Seinte ladumine koosneb järgmistest omavahel seotud töödest: Vesi - 5,76 m3 1,14/m3 6,56 0,00656
Maidla Põhikool Must meri Referaat Koostas: Klass: 7. klass Maidla 2010 1 Sisukord Sisukord...................................................................................................................................... 2 Asukoht kaardil ja suurus............................................................................................................3 Ajalugu........................................................................................................................................3 Kliima..........................................................................................................................................4 Vesi............................................................................................................................................. 4 Elustik....................................................
MUST MERI 1. MERE ASEND Must meri on Atlandi ookeani ja Vahemere basseini kuuluv Kagu-Euroopa ja Väike-Aasia vahele jääv sisemeri. Joonis 1. Musta mere asend. 2. MERE NIMI Nime tekkimise põhjuste kohta on mitu versiooni. Ägedate tormide ja tiheda udu tõttu on Mustal merel sageli ohtlik. Sõna "must" võib tähendada 'ähvardav, ohtlik'. Seda seostatakse ka Noa laeva aegse veeuputusega. Pilvise ilmaga päeval või tormi ajal muutub merepind mustade pilvede all tumedaks. Arvatatakse, et Kesk-Aasiast pärit turgi nomaadid nimetasid merd sellepärast Karadeniz ('Must meri'). Mikrovetikad muudavad vee tumedaks ja väheläbipaistvaks. Türklased, kes püüdsid Musta mere äärseid rahvaid vallutada, kohtasid raevukat vastupanu tserkesside, adõgeede ja teiste rahvaste poolt, mistõttu anti merele nimeks Karadeniz 'Must meri, külalislahkuseta meri'. Raud-, vask-, hõbe- ja pliiesemed (näiteks ankrud), mis jääva...
alumise ja ülemise kivirea iga kolmas püstvuuk tühjaks. Tellisvoodri kriitilised kohad on halvasti täidetud püstvuugid ja samuti mördi ning kivi halvast nakkest tekkinud praod. Tellisvooder on õhuke ja iseseisvalt ei püsi. Tema hoidmiseks ankurdatakse vooder seina kandva kihi või sõrestiku külge korrosioonikindlate ankrutega, ∅4 mm, 4tk/m2. Ankrud peavad olema suutelised taluma tuulekoormust ja voodri toetumise juhuslikust ekstsentrilisusest tingitud koormust. Ankrud paigaldatakse kaldega soojustusest eemale, et vesi ei valguks mööda ankrut soojustuse poole. 26 13 Tellisvooder 27 14
AJUTISELT see ei ole mõeldud laeva peatamiseks.Ankrud paiknevad enamasti laeva vööris, kuid on ka laevu, millel on ankur ahtris. Ankruseade koosneb ankrust, ankruketist, ankruketi pidurist, klüüsitorust ja ankrumasinast. Laevadel on tavaliselt kaks peaankrut(mõlemas poordis). Ankruseadme juurde kuulub ka spetsiaalse konstruktsiooniga ruumketikast.See ruum hoiab ankruketti. 25. Ankur ja -keti ehitus Ankruid jagatakse kahte rühma – tokiga ja tokita ankrud. Tokiga ankrud - Tokk paigutatakse risti käppade tasandiga, et suurendada käppade haakumist merepõhjas. Tokita ankrud – pöörduvate käppadega ankrud. Tokiga ankur ei võimalda tõmmata ankrut klüüsi. Tokita ankrul on väiksem hoidejõud. HHP - hoidmisjõud on IACS nõudmisel kaks korda rohkem kui tavalisel sama massiga tokita ankrul. Ankru mass võib olla seerõttu 75% vähem tavalise ankru massist SHHP - hoidmisjõud on 4 korda suurem kui sama massiga tavalisel tokita ankrul.
Jadas võib olla seisevvõrgupüügil Eesti rannikumeres ja siseveekogudes kuni 10-20 (30) võrku.Võrkude otsad kokku liites võib pikkus olla 3-5 miili. Sõltub püügikohast, -ajast ja objektist. Võrgu sügavus varieerub 6-20 jalani.Ja pikkus on 100 kuni 400 jalga. Mõnel pool kasutatakse veel seisevvõrgujada kinnitamist veekogu põhja löödud vaiade külge, kuid peamiselt on jadade fikseerimiseks siiski mitmesugused ankrud. Järgnev puudutab seisevvõrgu püüki. Seotud võrgu sees hoidmisega terve öö. Viidi läbi uuring mis on seotud selle võrgu veeshoidmise aja ja püügi kvaliteediga. Uuring näitas et püügikvaliteet on vähenenud kui veeshoidmise aega on suurendatud. Need võrgud mis jäeti ööseks sisse , nendele tegid röövloomad rohkem kahju võrreldes võrkudega millega püüti kala ainult päeval. Peab saama infot põhja kohta, kus kalastama hakata, et teha õigeid otsuseid kuhu
Body: Overall length 11' including the hood and foot of the first heart. Wings: Two 4' x 25' Leader: Can be any length. Netting: #252 2" stretched mesh. Frames: Optional 4" x 6" aluminum first heart opening frame and second frame. Throats: One 8" x 4" second heart throat. Seisevnooda tugevusarvutus Seisevvnoodale mõjub vees peamiselt takistusjõud. Selleks, et seisevnoot püsiks püügil võimalikult muutumatul kujul (et säiliks normaalne püügivõima) on vaja, et püünise ankrud peaks ja ankruotsad ei katkeks. Takistus arvutatakse püünise osade kaupa. Juhtaia puhul võetakse tavaliselt juhtum, kus juhtaed on risti vee liikumisega (hoovusega), sest siis on takistus suurim. R ja 90 = 180 d/0.5A S v², kg (11.1) Kus d noodalina niidi diameeter, mm; A noodalina silmasuurus, mm; S noodalina pindala, m² ja v vee liikumise kiirus m/s. 180 on nn. muutumatu takistuskoefitsient.
Enamlevinud kahjustuste põhjusteks on järgmised: konstruktsiooni ülekoormamisel tekkinud tefektid, sidemete puudulikusega seotud tefektid. Puudunud sidemed või liiga vähe pandud sidemed toovad endaga kaasa selle, et fassaad hakkab välja nõtkuma ja mis võib kaasa tuua fasaadi varisemise. NB!!! Renoveerimis meetodid pakkugei ise välja, see on lihtne ju 13. Nimeta põhilisi kivikonstruktsioonide projekteerimisvigu - Pole tehtud vajalikke arvutusi - Puudulikud sidemed , ankrud ja sidekivid(voodri ja kandva seina vahel) - Liialt madal vundamendi rajamissügavus - Vajalike temperatuuri- ja vajumisvuukide puudumine - Vead vundamentide lahenduses - Valed koormused ja dünaamiliste koormuste mittearvestamine - Arvutusvead - Sõlmede tugevuse puudulik kontroll 14. Nimeta põhilisi kivikonstruktsioonide ehitusvigu - Vead vundamentide ehitamisel - Kõrvalekalded projektilistest mõõtmetest
12 Võrgupüügitehnika ja püügi korraldamine Töönduslikul võrgupüügil ühendatakse võrgud ainadega (lipsudega) jadaks. Jadas võib olla seisevvõrgupüügil Eesti rannikumeres ja siseveekogudes kuni 10-20 (30) võrku. Sõltub püügikohast, -ajast ja objektist. Mõnel pool kasutatakse veel seisevvõrgujada kinnitamist veekogu põhja löödud vaiade külge, kuid peamiselt on jadade fikseerimiseks siiski mitmesugused ankrud, nagu võisite näha üleeelmisel slaidil. 13 Võrgu asetusskeem Eesti rannikumeres 14 Usually when a net gets stuck what has happened is that the leadline or one of the sinkers has gone under a big log or stone. If the net will not come loose you must break it loose by breaking the leadline or the piece of twine that holds the sinker to it
Tehnovõrgud VESI Oluliseks oli Härjapea oja 14 saj. Annab ülemiste järv Tallinnale vett. 1867 alustati rekonst. Puittorud vahetati malmtorudeks. 1881-1883 laiendati ja ehitati Marina tänava pumpla ja Tõnismäele veetorn 1922 rajatakse 10,5 km pikkune kanal pirita jõe vee juhtimiseks Ülemistesse 1927 ehitatakse järve kaldale veepuhastusjaam 24000m3/d 1941 sügisel õhitakse venelaste poolt 1951 Taasatatakse ja jõudlus 36000m3/d, ja puhastati klooriga 1986 rekonst. Ja jõudlus 180000m3/d KANAL Vanim kanal 1422 Tallinn-Nunnakloostri vahel 19 saj. Alguses lubati tasu eest ka reovesi kanalisse.Ennem valati tänavale. Võis saada travi 1843 malm torud 1878 tehakse kanalit ka keraamisistest torudest 1882 alustati Toompea kanali ehitamist 1950 oli sada väljalaset ja 1960 keskpaiku hakkas ümbrus haisema 1968 alustati ja 1981 läks käiku puhastusseadmete 1etapp 1998 avati 2 etapp bioloogilised puhastusseadmed Muhv-toru,trossi või muu kahe detaili ühen...
Kordamisküsimused 1 Kuidas saab rakendada tarbijakäitumise tundmist? turunduskeskkonna analüüsil turu segmenteerimisel toote/brändi positsioneerimisel turundusmeetmestiku (marketing mix) - toote, selle hinnakujunduse, väljapaneku, toetusvahendite (promotsioon, reklaam jne) kujundamisel turundusuuringutes Tarbijate käitumist mõjutavate tegurite liigendus. TARBIJAST ENDAST JA TEMA SUHESTATUSEST ÜMBRUSEGA TULENEVAD TEGURID Psühholoogilised tegurid vajadused, motivatsioon, hoiakud, isiksusetüüp, emotsionaalsed ressursid jne Sotsiaal-demograafilised tegurid vanus rahvus haridus pere elukoht tulutase töökaaslased, sõpruskond huvid, elustiil religioon jne ÜMBRITSEVAST KESKKONNAST TULENEVAD TEGURID Sotsiaal-majanduslikud tegurid ühiskonna struktuur seadusandlus, normid konkurents, pakkumine, ...
3. Elektromagneteid nagu ka liuguritena 1.1 Pidurimehhanism töötavaid tikkpolte 5 on kolm, nad on 1.2 Põhiosad paigutatud sümmeetriliselt teineteise suhtes 120 nurgakraadise nihkega. Ketas 4 saab vabalt liikuda liuguritel. Elektromagnetite (mootoriga üheaegselt) sisselülitamise järel kettale 4 kinnitatud ankrud tõmbuvad elektromagnetite vastu, vedru 2 surutakse kokku ning piduriketas saab vabaks. Mootori ja magnetite väljalülitamisel surub vedru 2 pöörleva ketta taas ketta 4 ja mootori otspinna vahele ning pidur rakendub. 4 Ketaspidur koosneb: · Piduriketas · Pidurisupport · Piduriklotsid
■Laev keerab paremini vindi pöörlemise suunas Kahe vindiga laev ■Reeglina paremas pardas parema sammuga vint ja vasakus pardas vasaku sammuga vint. ■Laev nii edasi- kui ka tagasikäigul liigub otse. Sõit halva nähtavusega ■Vähendada veeväljasurvet, määrata asukoht, sügavus, teiste laevade positsioon, vaatlus. ■Lülitada sisse ja kasutada seadmeid koha ja avariiohu kindlaks tegemiseks. Vaikust! ■Päästevestid selga! ■Radarpeegeldi masti. Ankrud valmis. ■Ootamatu ohtlik sügavus: stopp, tagasikäik, ankrusse olukorra täpsustamiseks Sõit ranna lähedal ja kitsustes ■ Sõitmine liitsihtide (ka looduslike) järgi ■ Suuremastaabiline kaart. ■ Kontrollida kohta ujuvmärgistuse ja tuletornide sektorite järgi. ■ Ohtlikud peilingud ja distantsid. ■ Pöördepeilingud ja distantsid. ■ Kiiruse vähendamine. ■ Kohamääramine enne ja pärast pööret ning iga 10 min tagant
Popi on Huhuust intelligentsem, kuid tal puudub iseseisvus. Kui Huhuu raputas puuri ja puuri uks avanes, siis pani ahv peremehe riided selga . Ta matkib peremeest ka käitumises. Peale selle ahv lõhub, raiskab, reostab. Huhuu on Popi vastandiks. Ta on edev, tige, egoistlik, kuid käitumises iseseisev. Väliselt ta matkib peremees, kuid tema käitumist juhivad madalad instinktid, ahnus ja naudinguiha. Novelli teises pooles saab ahvist ohjeldamatu alkohoolik. Joonud tühjaks kõik ankrud, leiab ahv kinnikeevitatud metallkasti ning tahab selle lahti võtta. Ahv usub, et kastis on viin. Ta tõstis kasti üles ja viskas vastu põrandat. Kuuldus hirmus plahvatus ja leek tõusis laeni. Huhuu lendas vastu üht ja Popi vastu teist seina. Nõnda lõpeb lugu sadisti ja masohhisti suhetest. Popi oli liiga vana, et ahvile vastu hakata. Pealegi oli ta harjunud kedagi austama ja kartma. Nii ta alluski sadistile ilma mõtlemata, ilma vastuhakuta
Hispaaniasse minev eskaader. Eskaadri laevadel pöördusid kodumaale tagasi Kolumbuse rikastunud vaenlased. 1 Oli tuuline ja selge päev. Taevas polnud ainsatki pilvesagarat. Kolumbuse terav silm aga märkas kõrguses kiiresti kihutavaid läbipaistvaid pilvekesi. "Orkaan on tulemas," ütles Kolumbus. Ta saatis paadi eskaadri juurde kapteneid hoiatama. Paat aeti mõnituste saatel tagasi. Eskaader hiivas ankrud. Orkaan saabus öösel. Erakordselt tugev torm pühkis eskaadri meeletu jõuga laiali. Üksteise järel heitis ta laevad kaldale. Koos kullaga läksid põhja ka Kolumbuse vaenlased. Oodanud tormi lõpuni, suundus admiral Ameerika rannikule. Väina otsinguil kurseerisid tema laevad kaua aega. Oli sügis, tormide aeg. Peaaegu kolm kuud ründasid orkaanid laevu. Karavellide purjed muutusid räbalaiks. Parda plangutus hakkas vett läbi laskma. Peaaegu kõik ankrud olid kaotatud.
2 Pilet tunda tema must-kollane-must triipude järgi ja tähed H ja G. töötada teineteisest sõltumatult. topifiguuri kahe vastassuunalise koonus abil. H (hotel)- Minul on loots pardal Laeva sõidu ajal on ankrud tõmmatud 1) Kardinaalkujul märgistus Öösel on võimalik navigatsioonimärgistusi G(golf)- Vajan lootsi. ankruklüüsi. Ankru allalaskmiseks lahutatakse Kardinaalsüsteem on navigatsiooniohtude tunda ära poide tulekarakteristiku järgi. Igal ketitrummel võllist ja tema pöörlemist
seisneb tulepüsivuses. ThermoRoc on eelmistest lahendustest erinev, sest tegu ei ole õhekrohvisüsteemiga, vaid vähemalt 20 mm kihipaksusega terasvõrguga armeeritud lahendusega. Kuna ThermoRoc-süsteemi puhul kasutatakse soojustamiseks poolpehmet villa (nt. Isover FS-5), millele tehakse raabitsvõrguga armeeritud 2 cm paksune krohvikiht, siis kasutatakse villa ja krohvikihi kinnitamiseks seinale roostevabast terasest ankruid. Kõigepealt kinnitatakse seinale ankrud, seejärel surutakse villaplaadid neist läbi ning siis paigaldatakse ja fikseeritakse soojustuse pinnale metallist raabitsvõrk. Pärast võrgu paigaldamist tehakse esimene krohvikiht. Krohvimiseks kasutatakse kiududega tsementkrohvi weber.stuck 313. Esimese kihi paksus peab olema ca 8-10 mm ja krohvivõrk tuleb paigutada krohvikihi keskele. Pärast esimese kihi kuivamust tuleb teha teine, 8-12 mm kiht, samuti weber.stuck 313-ga. Seejärel kaetakse pind viimistluskrohviga.
Võrgupüügitehnika ja püügi korraldamine Töönduslikul võrgupüügil ühendatakse võrgud ainadega (lipsudega) jadaks. Jadas võib olla seisevvõrgupüügil Eesti rannikumeres ja siseveekogudes kuni 10-20 (30) võrku. Sõltub püügikohast, -ajast ja objektist. Mõnel pool kasutatakse veel seisevvõrgujada kinnitamist veekogu põhja löödud vaiade külge, kuid peamiselt on jadade fikseerimiseks siiski mitmesugused ankrud 8
7. Müüritise piirsaledus 24 8. Hoonete arvutuslikud skeemid. 24 9. Hoonete konstruktiivsed elemendid 9.1. Talade toetamine müürile 25 9.1.1. Talade toetamine otse müürile 26 9.1.2. Talade toetamine toetuspadjale 26 9.2. Ankrud 27 9.3. Sillused 9.3.1. Armeerimata kivisillused 27 9.3.2. Armeeritud sillused. 27 KIRJANDUS SÜVENDATUD TEADMISTE OMANDAMISEKS. 1. "Ehitusmaterjalid", H. Pärnamägi, 1998. 2. "Müüritööd", R.Kavaja, P.Jormalainen, E.Mentu, 1994. 3. "Kivikonstruktsioonid", V.Raidna, 1960. 4. Kivikonstruktsioonid EPN-ENV 6.1.1
jõge meid oodates hooplev sõjavägi, end piiritult üle hinnates, mis pole selle hõimu seas haruldane, soomusrüüdes ja särkides nagu vaja, tugeva kaitsevalliga ümbritsetuna, rauast riividega varustatuna, sõjamasinatega kaitstuna. Värisemata mitte kellegagi kokkupõrkamise ees ja pelgamata ühegi vaenlase nägemist, lasi kuningas KARL vahepeal jumala vägevuse toel, ainult tema õiglust mäletades, päikesetõusu saabumise eel neljandal hommikutunnil ankrud hiivata ning lendas jumala kaitsekilbi all vastaskaldale seal, märk võitluseks antud, oli kõik raua ja jõu teha. Siis paiskasid haavad, tapmine, röövsaak, õud, raev kõik segi. Maapind kattus laibakuhjade, taevas tolmuga. Võideldi kõige ägedamalt neli tundi, lõpuks aga tuli saatus täieliku võiduga meie poolele üle. Siis, laiali aetuna, põrmu paisatuna, ilma jäetuna relvist, embleemidest, sõjamasinaist, kogu
Must meri Tartu 2012 SISUKORD SISSEJUHATUS Referaadi teemaks on Musta mere tutvustamine ning kirjeldamine. Antud töös kirjutan Musta mere paiknemisest, selle vee omadustest ning vee elustikust. Teemaks valisin Musta mere, sest mulle pakub huvi selle uurimine, kuna ma sain oma eelnevaid teadmisi kinnistada ning sain ka omandada palju uusi ning huvitavaid fakte ja aspekte antud mere kohta. Kindlasti oleks üheks põhjuseks - soov oma saadud teadmisi tutvustada kaasüliõpilastele. Paiknemine Must meri (vene keeles , ukraina keeles , bulgaaria keeles , vene keeles rumeenia keeles Marea Neagr, türgi keeles Karadeniz, gruusia keeles [savi zgva]) on Atlandi ookeani ja Vahemere basseini kuuluv Kagu-Euroopa ja Väike- Aasia vahele jääv sisemeri. Merest lõunas on Väike Aasia vahele jääv sisemeri. Merest lõunas on Väike-Aasia, idas Kaukaasia, põhjas Ida-Euroopa lauskmaa ja läänes Balkani poolsaar. [4] Egeuse m...
veenduda, et ankruketi kastis ei viibiks inimesi (,,jänesed" võivad sinna peitu pugeda).Enne ankru vette laskmist tuleb kontrollida ankrupeli korrasolekut ja veenduda, et vööri all vees ei oleks ujuvvahendeid.On keelatud seista allalastava või hiivatava ankruketi liinil või vahetuses läheduses. Ankrupeli kotrollerit juhtival isikul on keelatud eemalduda kontrollerist ja tegeleda kõrvaliste asjadega. Laeva kai ääres seistes peavad klüüsis olevad ankrud olema kinnitatud kahe piduriga. Laeva väljumisel sadamast või kitsustest tuleb ankur teha mereklaariks, s.t. kinnitada kõik pidurid ja sulgeda klüüsid. 20)Laevades kasutatavad lastimisseadmed: Kraanad Losspoomid Rambid Trümmiluugid Torustik 21)MACREGOR luugiseadme tööpõhimõte(avamine/sulgumine): Luugikate koosneb reast sektsioonidest,mis omavahel ühendatud lühikeste kettidega.Igal sektsioonil on mõlemal pool otsas kaks
naudingute pöörisesse ja tapab kindlast hukust pääsemiseks oma täitmatu partneri. "Popi ja Huhuu". Taksikoer Popi ja ahv Huhuu on jäänud hea Isanda kodunt lahkumise järel omapead. Lihtsustatult öeldes on tedemist sadisti ja masohhisti suhtega. Huhuu terroriseerib Popit. Ahvib ehk matkib inimest. Põhiliselt siiski lõhub, raiskab ja reostab. Eriti eemaletõukavad on tema söömiskombed. Novelli teises pooles saab Huhuust ohjeldamatu alkohoolik. Joonud tühjaks kõik ankrud,leiab ta kinnikeevitatud metallkasti ning asub tegutsema ilmses usus, et kastis on viin. "Taevased ratsanikud". Vana türklane teenib raha tänavatel ahvi tantsitamisega. Vilepuhujaks on alaarenenud poiss nimega Bova. Ühel ööhakul kägistab näljane Bova magava türklase, võtab tema raha, sööb arutult ja proovib ära ka teised üldtuntud naudingud.Hommikuks on raha otsas. Bova tuleb tagasi ja vajub unne. Ahv, jäljendades süüdimatult poisi tegu, tapab nüüd omakorda tema. Novelli
& Gamble, ICI, Saab Combitech, Steinbergs, Alcoa, Motorola, Hewlett-Packard, Exxon, Shell, AMOCO, British Petroleum, Con Edison, the Economic Development Board of Sin- gapore, ja International Atomic Energy Agency Schein on olnud viljakas teadlane, kirjanik, õpetaja ja konsultant. Peale tema arvukad artiklid erialases ajakirjanduses, ta on kirjutanud neliteist raamatuid - 2015 1. EDGAR SCHEINI OLULISEIMAD TEOORIAD JA MUDELID 1. KARJÄÄRI ANKRUD Edgar Schein on organisatsioonipsühholoogia rajaja ja kõige tuntum organisatsioonikul- tuuri kontseptsiooni autoritest. Tema mõjukamad tööd puudutavad karjääriarendust, or- ganisatsiooni sotsialiseerumist ja organisatsioonikultuuri. Karjääriankur hoiab karjääri paigal või suunab seda kindlas suunas. Selle loovad koge- mused ja see põhineb enda arusaamal oma võimetest ja väärtustest. Mudel 1. - 2015 MÕTLE, MIS SIND MOTIVEERIB?
NAVIGATSIOONIVAHE ch. 16, GOFREP alal 6. NAVIGATSIOONIVAH NDID: ECDIS2 HAP vastav töökanal ENDID: ECDIS2 HAP mode, ECDIS1: Safety 6. NAVIGATSIOONIVAHE mode, ECDIS1 Settings, ETA vajalikku NDID: Radarid: Range - 7. STABILISAATORID: teepunkti erinevatel skaaladel, Sees 7. STABILISAATORID: Filters, AIS info, rings; 8. ANKRUD: valmis Sees ECDIS2 HAP mode, allalaskmiseks 8. ANKRUD: valmis ECDIS1: Safety Settings, 9. MASINAD: allalaskmiseks ETA vajalikku teepunkti Abimasinad: vähemalt 2 9. MASINAD: 7. STABILISAATORID: L.I.C: OFF Masina kontrollruum Sees/väljas 100% power: ON/OFF informeeritud 8. ANKRUD: Mereklaarid
MATERJALID LAEVAEHITUSES REFERAAT Õppeaines: TEHNOMATERJALID Tehnikateaduskond Õpperühm: Juhendaja: lektor Aleksander Lill Esitamiskuupäev:................... Üliõpilase allkiri:................... Õppejõu allkiri: .................... Tallinn 2018 SISUKORD SISUKORD..........................................................................................................................................2 LÜHENDID.........................................................................................................................................5 SISSEJUHATUS..................................................................................................................................6 1.1Laevaehitus.....................................................
Tartus esinevate sildade tüübid, koos mõistetega. Vantsild sillatüüp, mille korral silladekk ripub otse püloonide (rippsilla või muu massiivne tugipost) 2 külge kinnituvate vantide (kaablite või jäikade tõmbevarraste) küljes. Vantsild on toimivatelt jõududelt pigem konsoolsilla kui rippsilla moodi, kuigi vahel, näiteks Tehnikaleksikonis, loetakse vantsilda välise sarnasuse põhjal rippsilla variandiks. Vantsilla raskust kannavad püloonid, rippsilla raskust peavad kandma ankrud. 3 Näiteks Turusild. Joonis lk. 7 Kaar- ja raamsillad. Kaarsild sild, mis kasutab raskuse kandmiseks kaart. Kaarele mõjuv jõud suunatakse kaare haarade kaudu maasse. Silladekk ei pea kaarsillal olema kaarekujuline, samas võib silladekk olla kaarekujuline näiteks talasillal. 4 Kahele toele toetuvat surutud kõverast vardast moodustatud konstruktsiooni, milles vertikaalne koormus põhjustab nii vertikaalseid kui ka horisontaalseid toereaktsioone, nimetatakse kaareks. Sirgetest või
Eesti Mereakadeemia Lõkspüünis Referaat Anniki Jalast Juhendaja: Ahto Järvik Tallinn 2009 Sisukord Sisukord.............................................................................................................................. 2 Sissejuhatus.........................................................................................................................3 1. Püük lõkspüünisetga....................................................................................................... 4 1. Lubatud lõkspüünised on:....................................................................................................... 4 2. Lõkspüüniste eelised on järgmised:....................................................................................... 4 3. Lõkspüünised juba kiviajal..................................................................
44. Mida me mõistame külmasilla all? Külmasild on tarindi osa, mille soojusjuhtivus on lokaalselt suurem ümbritseva tarindi soojusjuhtivusest. Külmasild tekib hoone välispiirde soojustuse kohaliku nõrgenemise tulemusena, mis põhjustab soojusvoo suurenemist ja tarindi sisepinna temperatuuri alanemist. 45. Selgita mõisteid joonkülmasild, punktkülmasild? Too näiteid? Joonkülmasillad vuugid, akna servad, välissein ja põrand, välissein ja katus Punktkülmasillad ankrud seinakonstruktsioonis, rõdu kinnitused 46. Miks tuleb külmasildadega soojusjuhtivuse arvutustes arvestada? Mida nad põhjustavad? Külmasildade tulemuseks on suurem soojusjuhtivus, madalam sisepinnatemperatuur, kõrgem RH%. Külmasillad põhjustavad mikroorganismide kasvu, määrdumist ja veeauru kondenseerumist. Külmasillad suurendavad hoone energiakulu. 47. Kuidas arvutatakse külmasildadest põhjustatud lisasoojusjuhtivust? Standardis EVS 908-1:2010 48. Mida näitab temperatuuriindeks
oli Huhuu. Tollest hetkest hakkas ta osaliselt pidama Huhuud oma isandaks. Huhuu oli väga jõhker, piinas Popit, ajas taga ning peksis isegi ta verele. Kuid võis uus isand olla nii halb kui tahes oli temas siiski midagi head ja hoolitsevat. Kui Huhuu käis läbi akna toidu korvikesi varastamas, siis viskas ikka korviseest liha Popile, kuna ta ise seda ei söönud. Nende vahel oli teatud sümbioos, Huhuu otsis talle toitu ning Popi oli talle seltsiliseks. Ühel hetkel avastas Huhuu köögist ankrud, ehk siis alkoholi ning hakkasid koos Popiga jooma. Hommikul alustati, ning õhtul lõpetati, üks pudel teise otsa. Kuid kui alkohol otsa sai, otsis Huhuu köögist kraanikausist välja imeliku kasti, mis oli kinni joodetud. Avada seda oli pea võimatu, ning Huhuu otsustas, et ta viskab selle vastu maad. Sellel hetkel kui kast maad puudutas käis tugev pauk leegid tõusid, Popi lendas vastu ühte seina ja Huhuu vastu teist ning maja varises pooleks
PÕHI- JA ABIMATERJAL Põhimaterjaliks on • Väikeplokid • Müürisegud (tarnitakse sertifitseeritud kuivsegudena 25 kg ...1000 kg kottides, kohapeal lisatakse vajalik kogus vett ja segatakse segistis) • Moodulsüsteemi sillused • Terassillused ja -talad • Monoliitbetoon + armeeringud monoliitsete silluste jaoks Abimaterjalideks on: • Hüdro- ja auruisolatsioonid • Müürisoojustused • Müürisarrused • Terastarid • Ankrud, sidusrauad VÄIKEPLOKKIDE LIIGID K E R G K R U U S P L O K I D : Kergkruusast plokkide näol on tegemist paisutatud kergkruusast (keramsiidist) kergbetoonplokkidega, mille mahukaal on sõltuvalt tootest ca 650 - 950 kg/m3 ja tugevus 3 - 5 Mpa. Materjal on kergesti töödeldav ja hea heliisolatsioonivõimega. Tootenäidistena võiks nimetada FIBO plokke. Kergkruusplokkidest müüritist kasutatakse mitmesuguste tuletõkketarindite ja kande- ning mittekandvate vaheseinte ehitamiseks
44. Mida me mõistame külmasilla all? Külmasild on tarindi osa, mille soojusjuhtivus on lokaalselt suurem ümbritseva tarindi soojusjuhtivusest. Külmasild tekib hoone välispiirde soojustuse kohaliku nõrgenemise tulemusena, mis põhjustab soojusvoo suurenemist ja tarindi sisepinna temperatuuri alanemist. 45. Selgita mõisteid joonkülmasild, punktkülmasild? Too näiteid? Joonkülmasillad – vuugid, akna servad, välissein ja põrand, välissein ja katus Punktkülmasillad – ankrud seinakonstruktsioonis, rõdu kinnitused 46. Miks tuleb külmasildadega soojusjuhtivuse arvutustes arvestada? Mida nad põhjustavad? Külmasildade tulemuseks on suurem soojusjuhtivus, madalam sisepinnatemperatuur, kõrgem RH%. Külmasillad põhjustavad mikroorganismide kasvu, määrdumist ja veeauru kondenseerumist. Külmasillad suurendavad hoone energiakulu. 47. Kuidas arvutatakse külmasildadest põhjustatud lisasoojusjuhtivust? Standardis EVS 908-1:2010 48. Mida näitab temperatuuriindeks
1. Hoonete liigitus 3 liiki sellepärast, et neil on eraldi normid. Erinevus on tehnoloogias, suuruses, soojustuses, mikrokliimas, materjalides, kõrguses jne. Alates 9ndast korrusest on kõrghoone. · Tsiviilhooned elavad, töötavad inimesed · Tööstushooned · Põllumajandushooned loomalaudad, põllumajandussaadusi töötlevad hooned jne Liigitatakse ka materjali järgi. · Puithooned · Plokkhooned · Paneelhooned 2. Hoonete kapitaalsus · Hoonel 50 a. ametlikult, vähemalt aga 100 a. · Elektrijuhtmetel 10 a. 3. Tuleohutus elamute projekteerimisel Vt. Eraldi lehte 4. Olemasolevate taluelamute täiendav soojustamine Vundament: Hoonet tuleks tõsta nii, et vundament jääks maapinnast vähemalt 30 cm kõrgemale. Palkmaja vundament võiks olla kivikbetoonist või looduskivist laotud lintvundament. Eelistada tuleks postvundamenti. Vahelaed: Soojustama peaks ka vahelagesid tänapäevaselt. Põrand: Ka põrandaid tuleks soojustada. Keldrita taluhoonetele s...
Elektrotehnika eksami kordamisküsimused 1. Seadused alalisvooluringis a)Takistite jadaühendus Takistite jadaühenduse korral on ühenduse otstele rakendatud pinge võrdne üksikute takistuste pingete summaga. U=U1+U2+...+Un Voolutugevus on kõigil takistitel sama. I=const. Kogutakistus jadaühenduse korral võrdne üksiktakistuste summaga. R=R 1+R2+...+Rn b)Takistite rööpühendus Takistite rööpühenduse korral on pinge igal takistusel sama. U=const. Voolutugevus ühenduse otstel on võrdne takistusi läbivate voolude summaga. I=I1+I2+...+In Rööpühenduse korral on kogutakistuse pöördväärtus võrdne üksikute takistuste pöördväärtuste summaga. 1/R=1/R1+1/R2+...1/Rn. Kui kõik takistused on samad, siis kogutakistus R=R1/n (n – takistuste arv). c)Ohmi seadus Vooluahelat läbiva voolu tugevus on võrdeline selle lõigu otstele rakendatud pingega ja pöördvõrdeline lõigu takistusega. I=U/R Suletud mittehargnevas vooluringis on voolu tugevus võr...
M/S Star-il on kaks peaankrut, mille ühe ankru mass on 5850 kg. Laevas pole varuankruid ja hoovuseankruid. Ketti läbimõõt on 58 mm, ühe ankruketti pikkus on 11 seeklit ehk 275 meetrit. Ankruseadme ülesanne on võimaldada laeva peatamine ja paigal seismine merel või reidil merepõhja kinnituva ankru 23 ja seda laevaga siduva ankruketi abil. See toimub ühe või mitme ankru abil. Ankrud paiknevad enamasti laeva vööris, kuid on ka laevu, millel on ankur ka ahtris. Ankruseade koosneb: ankrutest, ankrukettidest, ankruketi piduritest, klüüsidest ja ankrumasinatest. Ankruseadme juurde kuulub ka spetsiaalse konstruktsiooniga ruum – ketkast. Laevadel on tavaliselt kaks peaankrut üks sama suur ankur varuks. Mõnel laeval võib olla varuks ka abiankruid, mida kasutatakse laeva hoidmiseks ettenähtud asendis peaankrute seismise ajal. Pääste vahendid
toepatja üldjuhul. Padja abil jaotatakse kontsentreeritud surve laiali laiemale seina alale. Ehitusmehhaanika seisukohalt on tegemist ülesandega, kus tala või plaat toetub elastsele alusele. Uurimised on näidanud, et pingejaotus padja all langeb üldjoontes kokku pingejaotusega jõu all üldse. On võimalik määrata pinged raudbetoonpadja all järgmise skeemi abil 35. Hoonete konstruktiivsed elemendid ja sõlmed (vasta järgmistele punktidele)- ankrud ja sidemed, arvutuse alused Ankrud Ankruid on vaja mitmesuguste konstruktsioonide kinnitamiseks müüritise külge. Uurimised on näidanud, et ankru välja rebimisel müüritisest (betoonist; haprast materjalist) rebitakse koos ankruga välja püramidaalne müüritise osa. Skeem Ankru töötamine Tasakaaluvõrrandi saame N + hAk = 0 , (9.25) kus N on ankrule rakenduv jõud, h on peapinge horisontaalkomponent ja
Sel juhul peab hoones olema kantav redel seinaredelile pääsemiseks. Katus, mille kalle ületab 1:10, peab olema varustatud harja juures paikneva käiguteega korstnate, antennide ja muude katusel paiknevate seadmete juurdepääsuks, koos redeliga pääsuks katuseluugi juurest käiguteele. Redelid ja käiguteed peavad olema vähemalt 35 cm laiused, kindla tarindusega ja kindlalt kinnitatud. Kui katuse kalle on 1:4 ja räästa kõrgus üle 8 m peavad katuse ja käiguteede juures olema ankrud turvavööde kinnitamiseks. 11
Selleks kasutatakse tavaliselt trosse või kette (algselt kasutati nööri ja teisi materjale), mis tõmmatakse pinge all üle takistuse ning ankurdatakse maasse. Lisaks on olemas ka teine rippsilla tüüp iseankurduv rippsild, mille puhul peatrossid kinnitatakse peatalade külge. Antud tüüpi rippsildu on suhteliselt vähe ehitatud (Silla ehitamine 2009). Rippsilla peamised osad (joonis 1) on: Tugipostid ehk püloonid (towers), mille ülesandeks on hoida trossi üleval. Ankrud (anchorages), mille ülesandeks on hoida trossi pinge all ja jaotada selle koormust ühtlaselt. Nad paiknevad mõlemal pool silda ning on tavaliselt valatud betoonist. Silladekk (deck), mis moodustub sillataladest ning millel toimub liiklus. Peakaablid (main cables), mis ulatuvad ühest ankrust üle tugipostide teise ankrusse. Tornidel läbivad nad kaablisadulaid (cable saddle). Peakaablid on ühendatud silladekiga riputidega (suspender cables).
libisevate ankrutega. Püstvarraste vahekaugus oleneb plaatide mõõtmetest ja on 30 . . . 60 cm. 17 Joonis 7.17 Plaatidega vooderdamine: a - siledate plaatide kinnitamine seina püstvarraste külge, b - klompfaktuuriga vuukidega laotavate plaatide kinnitamine seina püstvarda külge, c - plaatide ankurdamine seina sisse kinnitatud ankrutega, d - ankrud ja nende kinnitamine ettepuuritud auku mördiga, e - plaatide kinnitamine seina külge traatankrutega, f - plaatide kinnitamine rangi külge salapulga ja traadi abil, g - plaadi kinnitamine samba külge sala-pulga ja traadi abil, h - plaadi kinnitamine rangi külge konksuga ankru abil, i - plaadi kinnitamine ettepuuritud auku asetatud ankruga Seina sisse kinnitavate ankrute tarvis puuritakse vooderdustöö käigus elektripuuriga 12 . . .15 cm sügavused ja 15 . . . 20 mm läbimõõduga augud
Trepi alla ja selle ümber seatakse spetsiaalne võrk. Välimise käsipuu ja leierite külge ülemise ja alumise platvormi vahel võib olla kinnitatud purjeriidest tuulekaitse, millele harilikult on kirjutatud laeva nimi. 33. Ankruseadme otstarve, koosseis ja paigutus laeval. Ankruseadme ülesanne on võimaldada laeva peatamine ja paigal seismine merel või reidil merepõhja kinnituva ankru ja seda laevaga siduva ankruketi abil. See toimub ühe või mitme ankru abil. Ankrud paiknevad enamasti laeva vööris, kuid on ka laevu, millel on ankur ka ahtris. Aegade jooksul on ankur ise muutunud nööri otsas üle parda lastavast kivist keeruliseks suure efektiivsusega põhja pinnasesse haakuvaks seadeldiseks ja laevad tänapäeval peavad omama ankruseadet, kusjuures ankrute arvu, kaalu, ankrukettide pikkust ja kaliibrit reglementeerivad klassifikatsiooniühingute reeglid. Ankruseade koosneb ankrutest, ankrukettidest, ankruketi piduritest, klüüsidest ja ankru-
Trepi alla ja selle ümber seatakse spetsiaalne võrk. Välimise käsipuu ja leierite külge ülemise ja alumise platvormi vahel võib olla kinnitatud purjeriidest tuulekaitse, millele harilikult on kirjutatud laeva nimi. 33. Ankruseadme otstarve, koosseis ja paigutus laeval. Ankruseadme ülesanne on võimaldada laeva peatamine ja paigal seismine merel või reidil merepõhja kinnituva ankru ja seda laevaga siduva ankruketi abil. See toimub ühe või mitme ankru abil. Ankrud paiknevad enamasti laeva vööris, kuid on ka laevu, millel on ankur ka ahtris. Aegade jooksul on ankur ise muutunud nööri otsas üle parda lastavast kivist keeruliseks suure efektiivsusega põhja pinnasesse haakuvaks seadeldiseks ja laevad tänapäeval peavad omama ankruseadet, kusjuures ankrute arvu, kaalu, ankrukettide pikkust ja kaliibrit reglementeerivad klassifikatsiooniühingute reeglid. Ankruseade koosneb ankrutest, ankrukettidest, ankruketi piduritest, klüüsidest ja
Trepi alla ja selle ümber seatakse spetsiaalne võrk. Välimise käsipuu ja leierite külge ülemise ja alumise platvormi vahel võib olla kinnitatud purjeriidest tuulekaitse, millele harilikult on kirjutatud laeva nimi. 33. Ankruseadme otstarve, koosseis ja paigutus laeval. Ankruseadme ülesanne on võimaldada laeva peatamine ja paigal seismine merel või reidil merepõhja kinnituva ankru ja seda laevaga siduva ankruketi abil. See toimub ühe või mitme ankru abil. Ankrud paiknevad enamasti laeva vööris, kuid on ka laevu, millel on ankur ka ahtris. Aegade jooksul on ankur ise muutunud nööri otsas üle parda lastavast kivist keeruliseks suure efektiivsusega põhja pinnasesse haakuvaks seadeldiseks ja laevad tänapäeval peavad omama ankruseadet, kusjuures ankrute arvu, kaalu, ankrukettide pikkust ja kaliibrit reglementeerivad klassifikatsiooniühingute reeglid. Ankruseade koosneb ankrutest, ankrukettidest, ankruketi piduritest, klüüsidest ja
Lähenedes kaile, antakse esmalt kaile vöörispring ja vööri pikiots. Sildumise käigus tuleb jälgida, et ankrukett ei omaks lõtku. Töötades masinaga vöörispringil ja kasutades rooli, viiakse laeva ahter sujuvalt kai äärde ja antakse kaile ahtriotsad. Sildumine kai ääres seisvate laevade vahele, kui ruumi on napilt. Kaile tuleb läheneda 40º-50º nurga all. Kui võimaldab põhja iseloom ja sügavus ning kui teistel laevadel ei ole ära antud ankrud, tuleb ära anda merepoolne ankur ning anda järele umbes üks seekel ankruketti, nii et ankur ei lohiseks mööda põhja. Sellisel juhul laev annab minimaalse käigu ja hea juhitavuse. Kui laev jõuab kai lähedalse, tuleb anda kaile vöörispring ja vööri pikiots. Töötades edasikäiguga springil ja kasutades rooli, viiakse laeva ahter sujuvalt kai äärde. Tugeva tuule korral on selline sildumine ohtlik. Laeva sildumine pardaga kai äärde. Kõige levinum sildumise viis
1.Ehituskonstruktsioonide Tugevusarvutused tehakse asendis keha raskusjõu arvutuse põhimõtted, arvutuskoormusega Ed=Q*Fk mõjusirge.vaata KA KONSP arvutusskeemid, Ed arvutuskoormus Q LK 16-17!!! tugevusarvutuse alused. osavarutegur Fk Tugevusarvutuses normkoormus. 3. pingete leidmine lähtutakseüldjuhul Konstruktsiooni elementide ristlõikes( avaldised ja elastsusteooriast, arvutuste koormused määratakse tegelik leidmine). aluseks on ristlõikes leitud vastava materj mahumassi ja Kivimüüritise pinged. Kivimüüritise elemendi mahu alusel. tugevuskontrollil omavad tugevuskontrollil omavad Konstruktsiooni suuremat tähtsust normaal suurt tähtsust normaal ja ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
