Olustvere Teenindus ja Majandus kool Elektrikeevitus sulava elektroodiga (Referaat) Autor: Janno Kolk Juhendaja: Heino Kannel Olustvere 2016 1 Sisukord 1. sissejuhatus...............................................................................................................2 2. Elektrikeevitus.............................................................................................
Ülekatteliidet (Joon. 8) kasutatakse õhema lehtmetalli kokkukeevitamiseks. Käsikaarkeevitus Sulas olekus põhi- ja elektroodimetall segunevad keevitusvannis ja tardudes moodustavad keevisõmbluse. Metallelektrood on kaetud erilise kattekihiga, mis sulades tekitab gaase ning räbu, kaitstes sellega keevitusvanni pinda ning elektroodimetalli tilkasid hapniku ja lämmastiku kahjuliku mõju eest. 2.1 Käsikaarkeevituse skeem sulava elektroodiga 1. Ühendus vooluvõrguga 2. Keevitusseade 3. Keevitusjuhe käepidemele 4. Tagasivoolu keevitusjuhe 5. Elektroodihoidja 6. Sulav elektrood 7. Tagasivoolu juhtme kinnitusklemm 8. Detail 9. Keevituskaar 2.2 Keevitusvann 1. Sulavelektroodi varras 2. Sulavelektroodi kate 3. Tilga ülekanne 4. Kaitsegaasi kuppel 5. Vedel räbu (šlakk) 6. Tardunud räbu (šlakk) 7. Vedelkeevitusvann 8. Keevisõmblus 9. Detail 10. Keevituskaar Kasutusala
Selleks asetatakse ühendatavad detailid servadega ülestiku ja surutakse elektroodiga kokku (joon.34). Joonkeevitusel saadakse pidev õmblus jadamisi asuvate ja üksteisega kattuvate punktidega. Elektroodina kasutatakse rulle, mis on ühendatud vooluallikaga ning mis annavad liidetavaile detailidele surve ja pööreldes nihutavad neid edasi. Keevitusseadmetena kasutatakse statsionaarseid keevitusaparaate ja teisaldatavaid punktkeevitustange. Keevitamine sulava elektroodiga e. MIG/MAG keevitus Keevitamisel sulava elektroodiga on elektroodiks spetsiaalne keevitustraat Seepärast nimetatakse seda keevitusviisi ka traadikeevituseks. Kaarleek tekitatakse keevitustraadi ja keevitatava detaili vahele. Keevitustraat antakse etteandemehhanismi abil kaarleegi piirkonda traadi sulamiskiirusega võrdse kiirusega. Keevisvannis oleva sula metalli kaitseks juhitakse kaarleegi piirkonda kaitsegaas (Joon. 25). Keevitustraat valitakse keevitatavale metallile
......................... 9 1.3. Keevisliidete liigid ................................................................................................................................ 10 1.4. Keevisõmbluste liigid............................................................................................................................ 12 2. Kattega elektroodiga käsikaarkeevitus (MMA) e. elektroodkeevitus .................................................. 14 2.1. Käsikaarkeevituse skeem sulava elektroodiga ...................................................................................... 14 2.2. Keevitusseadmed................................................................................................................................... 15 2.2.1. Keevitustransformaator ................................................................................................................ 16 2.2.2. Keevitusalaldi.............................................................
Sisukord Keevitamine................................................................................................................................3 Sissejuhatus elektrikaarkeevitusse..............................................................................................4 1. Elektroodkeevitamine......................................................................................................5 2. MIG/MAG-keevitus e. sulava elektroodiga kaarkeevitus kaitsegaasis...........................7 3. TIG-keevitus e. sulamatu elektroodiga kaarkeevitus kaitsegaasis...................................8 4. Kaarkeevitus räbustis.......................................................................................................9 5. Elekter-räbukeevitus e. räbukeevitus.............................................................................10 6. Plasmakeevitus......................................
vastasmõjud. 6. Milline on mkt teooria põhivõrrand, rõhu ja keskmise kineetilise energia seos, tähised valemis? p=m0nv2/3 p-rõhk, n-konts, v2-kiiruste ruutude keskmine p=2nK/3 p-rõhk- n-konts, K-kineetiline energia 7.Mida nim. soojuslikuks tasakaaluks? See on olek, kus kõik oleku parameetrid(V, t,p) püsivad kaua muutumatutena. 8. Mida iseloomustab temperatuur, kuidas on saadud Celsiuse temperatuuri skaala? See iseloomustab lihtsalt aine soojendatust. 1 punt sulava jääga olek. 2 punkt keev vesi js vehe jaotatakse 100-ks võrdseks osaks. 9. Mida nim. temperatuuri absoluutseks nulliks? Püsitemp, mille puhul ideaalse gaasi rõhk jääval ruumalal muutub nulliks. 10. Kirjelda absoluutset temperatuuri skaalat, selle skaala seos Celsiuse skaalaga? Madalaim temp looduses, skaalal puudub neg temp. Mõlema skaala ühikud on võrdsed. 11.Miks kehtib väide, et absoluutne temperatuur on molekulide keskmise kineetilise
Käsikaarkeevitus MMA 6 Käsikaarkeevituse tehnoloogia 7 Keevitusvoolu ja elektroodi läbimõõdu valik 8 Kaare süütamine 8 Elektroodi asend ja liikumine 9 Käsikaarkeevituse seadmed 10 Kaitsegaasis keevitamine 11 Keevitamine sulamatu elektroodiga e. TIG keevitus 11 Keevitamine sulava elektroodiga e. MIG/MAG keevitus 12 MIG/MAG keevituse tehnoloogia 13 MIG/MAG keevituse seadmed 15 Kontakt e. punktkeevitus 16 Plasmakeevitus 17 2 Elektrikeevitus Keevitamiseks nimetatakse metalldetailide ühendamist nende kokkupuutekoha kohaliku kuumutamise teel kuni
......................................8 8. Elektroodi asend ja liikumine.....................................................................................9 9. Käsikaarkeevituse seadmed......................................................................................10 10. Kaitsegaasis keevitamine........................................................................................11 11. Keevitamine sulamatu elektroodiga e. TIG keevitus (Tungsten Inert Gas)............11 12. Keevitamine sulava elektroodiga e. MIG/MAG keevitus......................................12 13. MIG/MAG keevituse tehnoloogia..........................................................................13 ......................................................................................................................................16 15. Kontakt- ehk punktkeevitus....................................................................................17 16. Plasmakeevitus.............................................
Valmib septembris, säilib paar nädalat. Vili keskmine kuni suur, tömpkooniline. Põhivärvus rohekaskollane, kaetud pruunikaspunase kattevärvusega. Viljaliha kollakasvalge, kore, magushapu, mahlane. Kivisrakke vähe. Puu on tugevakasvuline, võra noorelt püramidaalne, hiljem laiuv. Talvekindlus rahuldav. Vastupidavus kärntõvele hea. 'Mliivska rannja' - Vili keskmise suurusega. Maitsev ja mahlane. Sulava viljalihaga, mis on ilma kivisrakkudeta. Ei säili kuigi kaua. Tarbimisküpsus augustist, viljad valmivad puul järkjärgult. Isetolmleja. Varjane sügispirn. Rahuldava talve- ja hea haiguskindlusega. 'Pepi' - Vilja värvus roheline või kollane, vilja pinda katab triibuline puna. Viljaliha valge, sulav ja magus, ilma kivisrakkudeta. Valmimisaeg septembrer. Külmhoidlas seisab novembrini. Ei vaja tolmuandjat. Talvekindlus keskmine. Küllaltki haiguskindel
Kustunud, suikuvad ning aktiivselt vulkaanid 9. Kuidas magma mõjutab oma omaduste kaudu vulkaanide kuju ja purskeprotsesse? Vulkaanide kuju , ehitus ja purskeprotsessid on seotud neid toitva magma iseloomuga. 10. Kuuidas saab jaotada vulkaane ehituse järgi? Kilpvulkaanid ja kihtvulkaanid 11. Millised nähtused kaasnevad vulkaanipursetega? Vulkaanidest eralduva''suitsu'' põhiline koostisosa veeaur aga ka mürgised gaasid. Vulkaanilised mudavoolud- tekivad vulkaani tipus sulava lume ja liustike vete segunemisel vulkaanilise materjaliga. 12. Kuidas saab vulkaanipurskeid ennustada? Tehakse vaatlusi aktiivsete ja ärkavate vulkaanide juures; mõõdetakse vulkaani koonuse pinnatemperatuuri ja jälgitakse maapinnalt põhjavete seisundimuutusi; mõõdetakse maapinna kõrguse muutusi. 13. Millised lained kaasnevad maavärinatega? Seismilised lained: 1) kehalained- levivad maapinnas kerapinnalaadsete
Kustunud, suikuvad ning aktiivselt vulkaanid 9. Kuidas magma mõjutab oma omaduste kaudu vulkaanide kuju ja purskeprotsesse? Vulkaanide kuju , ehitus ja purskeprotsessid on seotud neid toitva magma iseloomuga. 10. Kuuidas saab jaotada vulkaane ehituse järgi? Kilpvulkaanid ja kihtvulkaanid 11. Millised nähtused kaasnevad vulkaanipursetega? Vulkaanidest eralduva''suitsu'' põhiline koostisosa veeaur aga ka mürgised gaasid. Vulkaanilised mudavoolud- tekivad vulkaani tipus sulava lume ja liustike vete segunemisel vulkaanilise materjaliga. 12. Kuidas saab vulkaanipurskeid ennustada? Tehakse vaatlusi aktiivsete ja ärkavate vulkaanide juures; mõõdetakse vulkaani koonuse pinnatemperatuuri ja jälgitakse maapinnalt põhjavete seisundimuutusi; mõõdetakse maapinna kõrguse muutusi. 13. Millised lained kaasnevad maavärinatega? Seismilised lained: 1) kehalained- levivad maapinnas kerapinnalaadsete
Vastused: 1.Saadi kokkuleppe teel,aluseks võeti veerand meridiaan mille pandi nimi 1m. 2.pikkus- üks meeter (1m), mass- üks kilogramm(1kg), aeg üks sekund (1s) 3. 1)põhiühikutest suuremad ja väiksemad ühikud saadakse selle ühiku korrutamisel või jagamisel kümmnega, sajaga, tuhandega jnt. 2)Kordsete ühikute moodustamisel kasutatakse kindla tähendusega eesliiteid. 3)Põhiühikutest moodustatakse uusi ühikuid korrutamis või jagamistehte abil.Selliseid ühikuid nimetatakse tuletatud ühikuteks. 4.Mõõtmistulemuste vahemikku, milles tõeline väärtus asub, nimetatakse mõõtemääramatuseks 5.Hodomeeter on mõõdetaval pinnal lveerev ratas.Mõõdetakse tee pikkust. 6.Kraadiglaas.Näitab inimese keha temperatuuri. 7.Pindala ühik tuletatakse m2 pikkus korrutada iseendaga. 8.Põhiühik on 1m2 ja S 9.Otse mõõtmine on mõõteühikuga võrdlemine aga kaudsel mõõtmisel arvutatakse suurust teistet mõõdetud suuruste kaudu. 10.Ruumala abil väljendatakse ruumi suurust, mill...
4) Tardkivim - magma tardumisel (enamasti kristalliseerumisel) tekkinud kivim. 5) Moondekivim - kõrge rõhu ja temperatuuri tingimustes ümberkristalliseerunud ehk moondunud kivim. 6) Laam - litosfääri plokk, mis triivib astenosfääril. 7) Laamtektoonika - geoloogia haru, mis uurib laamade triivi ja sellest tulenevaid nähtusi. 8) Tsunami - merepõhjas toimunud maavärina tekitatud hiidlaine. 9) Kuum täpp - süvavahevööst kerkiva kuuma ja sulava kivimimassi ehk pluumi tõusukoht Maa pinnal, kuhu tekib vulkaan või vulkaaniline ala. 10) Kontinentaalne rift - venituspingete tagajärjel tekkinud mandrilise maakoore kolmeharuline rebend, tüüpiliselt pangasmäestikulise reljeefiga. 11) Maavärina kese e epitsenter - maavärina kolde kohal paiknev koht maapinnal ja merepõhjas. 12) Maavärina kolle e. fookus - koht maapõues, kust algab kivimite rebestumine. 13) Seismograaf - seade, mis registreerib maapinna võnkumisi ja
Vee erisoojus on 4200J/kgºC, see tähendab et ühe kilogramm vee soojendamiseks ühe kraadi võrra tuleb talle anda soojust 4200J Sulamine ja Tahkumine 1. Sulamine on tahke keha muutumine vedelikuks. 2. Sulamine toimub kindlal temperatuuril, mida nim. sulamistemperatuuriks. 3. Amorfsetel kehadel pole sulamist. 4. Sulamise ajal temperatuur ei muutu, kogu energia läheb kristallvõrede lõhkumiseks. 5. Soojushulk, mis kulub aine sulatamiseks sulatamistemperatuuril sõltub sulava aine koguses ja ainest. · Tahkumine on vastupidine protsess. · Tahkumise käigus eraldub soojust, tekib kristallvõre. · Tahkumise käigus ruumala väheneb, sulamisel suureneb. Soojushulga arvutamine sulamisel ja tahkumisel Q =+ m Q-soojushulk J + -sulamisoojus J/kg m-mass kg Sulamisoojus Füüsikaline suurus, mis näitab kui suur soojushulk on vaja õhe massi ühiku aine sulatamiseks sulamistemperatuuril. Jää sulamissoojus on 3
ümara läbilõikega lõõri, mis lõpeb kraatriga. Selline vulkaanitüüp on maapinnal tavalisim ja nii enamik inimesi vulkaane ette kujutabki. kaldeera- vulkaani tippu plahvatuse või langatuse käigus tekkinud rohkem kui 3km läbimõõduga süvend. lõõmpilv-kuumadest gaasidest ja tuhast koosnev vulkaanipurske pilv, mis rullub mööda vulkaani nõlvu alla. mudavool-vulkaani tipus plahvatusliku purske käigus silmapilkselt sulava lume ja liustike vee ning mitmesuguste kivimmaterjali segu, mis vulkaani nõlvu mööda alla valgub. fumarool-vulkaanilisele alale iseloomulik ava või lõhe maapinnas, kust väljub kuum, kollast värvi sadestav gaasijuga. kuumaveeallikas- allikas, mille vee temperatuur on üle +20 °C või ületab asumispiirkonna aasta keskmist õhutemperatuuri. geiser-perioodiliselt purskav kuumaveeallikas. laamtektoonika-geoloogia haru, mis uurib laamade triivi ja sellest tulenevaid nähtusi.
Käsikaarkeevitus MMA 7 Käsikaarkeevituse tehnika 9 Keevitusvoolu ja elektroodi läbimõõdu valik 9 Kaare süütamine 10 Elektroodi asend ja liikumine 10 Käsikaarkeevituse seadmed 12 Kaitsegaasis keevitamine 13 Keevitamine sulamatu elektroodiga e. TIG keevitus 13 Keevitamine sulava elektroodiga e. MIG/MAG keevitus 14 MIG/MAG keevituse tehnika 16 MIG/MAG keevituse seadmed 18 Elektroodid 19 Varraselektroodid 19 Keevitustraat 21 Abivahendid 21 Vead keevitamisel 22
või plasmakeemilise protsessi vahendusel. Tehnokeraamikas kasutatakse: TaB2, TiB2, ZrB2. Silitsiidid on metallide keemilised ühendid. Nad on füüsikaliste ja keemiliste omaduste poolest üpriski sarnased boriididele. Nad on head soojus ja elektrijuhid ja on happe ja ka leelise kindlad. Osad silitsiidi ei oksudeeru isegi kõrgel temperatuuril. 2.3 Segakeraamika Segakeraamika aluseks on kahe või rohkema raskesti sulava materjali segu. Kõige tavalisemad segakeramika esindajad on näiteks karbiidid jne. 5 Karbonitriidid on karbiidi ja nitriidi baasil tardlahused või keemilised ühendid. Nad on mõnede füüsikaliste omaduste poolest nitriididest ja karbiididest paremad. Näiteks on Ti paindetugevus suurem kui TiC ja TiN oma.
Kirjelda gaasikeevitust. Energiaallikana kasutatakse hapniku ja põlevgaasi segu põlemissoojust Gaaskeevitamisel juhitakse hapnik ja põlevgaas balloonidest läbi gaasireduktorite ja keevitusvoolikute põletisse, kus nad segunevad ja tekitavad gaasileegi. MMA keevitus ehk elektroodkeevitus. Kaarkeevitusel kasutatakse energiaallikana elektrikaare e. kaarleegi poolt eralduvat soojusenergiat. Keevituskaare abil sulatatakse liidetavate detailide servad. Enamasti kasutatakse lisametalli sulava elektroodi näol. MIG Keevitus - Traatkeevitus inertgaasi keskkonnas MAG keevitus - Traatkeevitus aktiivgaasi keskkonnas TIG keevitus - Keevitus sulamatu elektroodiga inertgaasi keskkonnas Gaasikeevituse gaasid ja nende otstarve. Põlevgaasiks võib olla atsetüleen, propaan või butaan. Kõige laialdasemalt kasutatakse hapniku (O2) ja atsetüleeni (C2H2) segu, mis annab sulatustemperatuuriks kuni 3200°C. Hapnik on temperatuuri reguleermiseks.
Kuumvormstantsimist liigitatakse kasutatava seadmestiku järgi: kuumvormstantsimine vasaratel ja pressidel. Sepistus- ja vormistantsimisseadmete tüübid: auruvasar, hõõrdevasar, vastulöögivasar, väntpress, hüdropress, kruvipress. (joonis: stantsi ülemine- ja aluminepool; Kradisoon; Toode) 1) Keevitusmeetodid Sulakeevitus: 1. Kaarkeevitus: Elektroodkeevitus 1) Lastutekkemisprotsess MIG/MAG-keevitus e. sulava elektroodiga Lastutekkeprotsess- kujuneb lokaalses kaarkeevitus kaitsegaasis, nihkeprotsess. TIG-keevitus e. sulamatu elektroodiga Materjali nihkele ja laastu tekkele eelneb lõigatava kaarkeevitus kaitsegaasis, materjali elastne ja plastne survedeformatsioon, Kaarkeevitus räbustis, millega kaassneb meterjali kalestumine. Plasmakeevitus
Koos rauaga redutseerusid maagis olevad lisandid - väävli, fosfori ja teiste elementide ühendid. Redutseerunud väävel ja fosfor halvendasid aga oluliselt raua kvaliteeti. Vanasti töödeldud raud jäi arvatavasti lisandite tõttu rabedaks. Räbustite ülesandeks oli kõrvaldada maakides leiduvad mehaanilised lisandid (liiv, savi) ning põletamisel tekkiv tuhk. Vanasti kasutati selleks lubjakivi. Lagunemisel moodustas see kaltsiumoksiidi, mis andis aherainega kergesti sulava ühendi - räbu e. slaki. Maagist redutseeritud raud vajus põletuskolde põhja. Et rauda kätte saada, tuli kolle lammutada. Ka kolde seinteks olev savi võttis osa raua redutseerimisest. Lubjarikka savi kuumutamisel 700 - 9000C temperatuuril eraldusid sellest karbonaadid ning keraamikamassi jäid kaustiline magnesiit ja kustutamata lubi. Nõnda võis ahju materjal täita üksiti ka räbusti osa. Tööstusliku revolutsiooni kaks etappi I etapp Juba 1760.-1780
Ei kasutata lisametalli, räbusteid, kaitsegaase, kuid rkaendatakse survejõudu. Lk 179-180 16. Gaaslõikamine- termolõikamisprotsess, mis põhineb lõigatava metalli põlemisel kõrgetel temperatuuridel, kusjuures lõigatava metalli süttimiseks vajalik temp. Saavutatakse põlevgaasi põlemisel hapnikus. Kõige paremini saab lõigata konstruktsiooniteraseid (süsinikusisalduseni kuni 0,7%). 17. MIG/MAG keevitus on sulava elektroodiga kaitsegaasis kaarkeevitus. Materjalid: legeer- ja mittelegeerterased, Al, Cu, Ni, Ti- sulamid. TIG on sulamatu elektroodiga kaitsegaasis kaarkeevitus. Materjalid: kõrglegeerterased, Al, Mg, Cu, Ni, Ti- sulamid. 18. Põkk-, nurk-, ots- e. serv-, katte- ja T-liide e. vastakliide. 19. Millistel füüsikalistel tingimustel on jootmine teostatav? 20. Jooteräbusti on mittemetalne keemiline aine joodetava metalli ja joodise
Tsingi sulamis temperatuur on madal , ligi 500 kraadi.Parimat tulemust annab argoonkaarkeevitus kuid võib rakendada ka veidi süsiniku rikkama leegiga kaaskeevitust.Räbusteid ei tarvitata , lisametall juhitakse sulametalli oksiidikihi alla. Keevitus kaitsegaasi keskkonnas Kui kattega elektroodidega keevitamisel kaitsevad keevisvanni õhulämmastiku ja hapniku toime eest tekivad gaasid ja räbu siis samaks otstarbeks et kasutada ka kaitsvaid gaase . Seejures eristatakse keevitust sulava elektroodi traadiga , aktiivse gaasi (MAG) või inerntgaasi (MIG) keskkonnas ja sulamatu inertgaasi keskkonnas (TIG).Firma Kemppi valmistab laias valikus keevitus seadmeid ka nõnda nimetatud multisüsteemseid , see tähendab täiuslikke komplekte , kõigi kaarkeevitus viiside tarbeks.Keevitus akrekaad paigaldatakse tavaliselt ratastele , et kergendada teisaldamist , ning see koosneb järgnevatest seadmetest : 1) elektrivoolu generaator milleks on staatiline aparaat transformaator alaldiga.
suikunud e. uinunud vulkaan- vulkaan, mis pikka aega pole tegutsenud, aga teadaolevalt kunagi on pursanud lõhevulkanism- asub ookeani põhjas laamade lahknemisalal lõõrvulkanism- kaldeera e. hiidkraater- vulkaani tippu plahvatuse vüi langatuse käigus tekkinud süvend, kuhu võib tekkida järv lõõmpilv- kuumadest gaasidest ja tuhast koosnev vulkaanipurske pilv mudavool e. lahaar- vulkaani tipus plahvatusliku purske käigus silmapilkselt sulava lume ja liustike vee ning kivimaterjali segu, mis valgub mööda vulkaani nõlvu alla fumarool- vulkaanilisel alal ava või lõhe maapinnas, kust väljub kuum ja kollast värvi sadestav gaas kuumaveeallikas e. geiser- perioodiliselt purskav kuumaveeallikas laamtektoonika- geoloogia haru, mis uurib laamade triivi ja sellest tulenevaid nähtuseid laam- litosfääri hiigelplokk, mis piirneb seismiliselt aktiivsete vöönditega.
suvalise asendi puhul (põranda, seina ja laeõmblused), suhteliselt lihtsad ja teisaldatavad keevitusseadmed (keevitustrafod, keevitusalaldid). 2 Koostas: Reppy 21.11.2012 MIG/MAG Keevitus: MIG/MAG keevitamist e. sulava elektroodiga kaarkeevitamist kaitsegaasis liigitatakse kasutatava kaitsegaasi järgi kahte gruppi: · MAG-keevitamine e. kaarkeevitamine aktiivkaitsegaasis (CO2), · MIG-keevitamine e. kaarkeevitamine inertgaasis (argoonis). Kuna mõlemad keevitusprotsessid erinevad vähe ja kasutatakse samu seadmeid, siis on sageli rahvusvaheliselt käibel lühend MIG/MAG-keevitamine.
peaaegu ei põlegi,püsiv hapete,bensiini jms suhtes); polüamiid (kasutatakse sünteeskiudude, lakkide,värvide ja liimide tootmiseks); räniorgaanilised polümeerid ( e silikoonid,taluvad kõrgeid temperatuure) jne. 2.4 Vilk Levinuim anorgaaniline dielektrik.Looduses leidub vilku kristallidena.Kasutatakse nii puhtal kujul kui ka erinevate lisanditeha.Koos lisanditega on elektrilised omadused märksa nõrgemad.Jahvatatud vilgu ja kergesti sulava klaasi kuumpressimisel saadakse kergesti töödeldav kuumakindel materjal mikaleks. Vilku kasutatakse erineval kujul kommutaatorites ning tänu headele omadustele kasutatav paljudes teistes kohtades isoleermaterjalina. 2.5 Klaas Anorgaaniline termoplastne materjal.Omadused sõltuvad koooostisse lisatud oksiididest.Mehaanilistest koormustest talub klaas hästi survet.See on põhjus,miks klaasidetaile konstrueeritakse nii, et nad ei töötaks tõmbeolukorras
langevad. 12. Vedeliku keemistemperatuur oleneb vedeliku keemilistest omadustest ja välisrõhust. Koos välisrõhu suurenemisega suureneb ka vedeliku keemistemperatuur. Näiteks, kiirkeedupottides valmib toit kiiremini, kuna suletud anumas tõuseb rõhu suurenemise tõttu ka keemis temperatuur. 13. Veeaurustumisgraafikult võime lugeda järgmist: *5 bar rõhul on vee keemistemperatuur 152 C *-0,9bar rõhul on vee keemistemperatuur 20 C 14. Püsival rõhul keeva või sulava aine temperatuur püsib koguaeg agrekaatolekus muutuse aja muutmata. Kogu juurde juhitud soojus kuulub aine agregaatoleku muutuseks. 15. Ujumast tulles on ka kuuma ilmaga tunda et hakkab jahe. Põhjus on selles et nahalt aurustuv vesi viib endaga kaasa kehasoojust, mida rohkem vett aurustub seda suurem on jahutus effekt. 16. Kompressoris surutakse kõlmutusaine aur kõrge rõhu all kokku, mistõttu aine kuumeneb. 17. Kliimaseadmeid eristatakse külmutusaine paisumist ohjava seadise järgi,
MIG/MAG keevituse puudused: Ei sobi kasutamiseks välitingimustes, Keevitustraatide valik väiksem kui kaarkeevituse elektroodidel, Lühikaarkeevitamisel võib tekkida palju pritsmeid.Kaitsegaas valitakse sõltuvalt keevitatavast materjalist. MIG/MAG keevitusel kasutatakse vastupolaarset alalisvoolu st. elektrood on ühendatud vooluallika plussklemmiga ja tagasivoolujuhe miinusklemmiga. Osad: Vooluallikas ja juhtimisaparatuur; Traadi etteandeseade; Gaasiseadmed Keevitamine sulava elektroodiga ehk MIG/MAG-keevitus keevitamisel kasutatakse keevitustraati. Kaarleek tekitatakse keevitustraadi ja keevitatava detaili vahele. Keevitustraat antakse etteandemehhanismi abil sulamiskiirusele vastava kiirusega kaarleegi piirkonda. Kaitsegaas võib paikneda eraldi mahutis, kus voolikute abil juhitakse see kaarleegi põlemispiirkonda või paikneda keevitustraadis. 9. TIG- ja plasmakeevitus.
Kevade imepärases tervituses tajudes looduse veetlust, mis ärkab igal aastal talve külmast pimedusest vastu päikesele ja elule. Midagi saladuslikumat kaasakiskuvat on peidus selle heledapäise, lilledega ehitatud tütarlapse julges ja avalas pilgus. Kuid hoidke end. Kevad on ohtlik aastaaeg! Vaadates hoogsalt liikuvat pikajalgset kauitari, kogete tahtmatult seda imelikku ja üllatavat tunnet, mis tekib palaval maikuisel keskpäeval, kui teid tabab ootamatult jäine, niiske mulla ja sulava lume järgi lõhnav tuuleiil. Flora jälgib teid hindava pilguga. Tema on ainus, kelle pilk on publiku poole pööratud. Kõik pildil toimuv on tema ilmumise taustaks. Ja kuigi kompositsiooni keskel on Veenus, on see vaid vormiliselt nii- kompositsiooni tegelik kese on Kevad. Botticelli jäädvustas lummava, justkui juhuslikult nähtud hetke loodusest. Kuigi süzee, ruum ja perspektiiv on täiesti tinglikud, on pildis tunda igapäevase elu olustikku," kirjutab kunstiteadlane Dolgopolov.
(---) Himaalaja mäestiku tekke põhjustajaks oli kunagi laamade põrkumine, Eesti uhkeima kõrgustiku oluliseks vormijaks mandrijää. Täpsemini oli Eesti katuse ehk Haanja kõrgustiku kujunemisel aga oluline, et mandrijää sulaveed teda väga palju ei rikkunud. Kõrgustik sirutus jääpaisjärve kohale enne kui suurem osa Eestit. Mujal kulutasid veel pinnavorme lamedamaks. Haanja kõrgustiku harjad jäid aga enam-vähem samasuguseks nagu siis, kui nad ligi 12 000 aastat tagasi esmakordselt sulava jääpantseri alt hakkasid välja paistma. (Relve, 2008) Vällamägi Absoluutselt kõrguselt on Suur Munamägi kindlalt Eesti kõige kõrgem tipp. Looduslike pinnavormide seas on aga kõige kõrgema suhtelise kõrgusega tipp Vällamägi, mille kõrgus jalamilt kuni tipuni on 84 meetrit.. Mägi asub Suure Munamäe naabruses, jäädes sellest vaid 2,5 km põhja poole. Vällamäel on 2 tippu, üks absoluutse kõrgusega 304 meetrit ja teine 302 meetrit
11 10 Joonis 1.2. MAG-seadme põhiosad: 1kaitsegaasi balloon koos reduktori ja gaasikulu mõõturi- rotameetriga; 2 traadi etteandemehhanism; 3 traadi pool; 4 etteanderullid; 5 keevitustraat; 6 peavoolik; 7 keevituspüstol; 8 kaitsegaasi juga; 9 kaitsegaasi pilv; 10 traadi siirdumine keevi tusvanni; 11 voolukontakti kaugus. 1.2. MIG/MAG-keevituse liigitamine ja kasutatavad lühendid Elekterkeevitus sulava elektroodiga kaitsegaasis e kaitsegaasis kaarkeevitus kannab üldnimetust kaitsegaasmetallkaarkeevitus (gas shielded metal-arc welding, gas metal-arc welding). Kaarkeevitus kaitsegaasis liigitatakse kasutatava kaitsegaasi omaduste järgi kahte gruppi. Keevita- mist aktiivkaitsegaasis (nt CO2 või gaasisegudes CO2 + Ar jm) nimetatakse aktiivgaaskaarkeevituseks või kaarkeevituseks aktiivgaasis (metal-arc active gas welding, MAG-welding, gas metal arc welding, GMAW)
G2Ni2 0,06-0,14 0,4-0,8 0,8-1,4 2,1-2,7 0,15 0,02 0,15 G2Mo 0,08-0,12 0,3-0,7 0,9-1,3 0,15 0,4-0,6 0,02 0,15 G4Mo 0,06-0,14 0,5-0,8 1,7-2,1 0,15 0,4-0,6 0,02 0,15 G2Al 0,08-0,14 0,3-0,5 0,9-1,3 0,15 0,15 0,35-0,75 0,15 1.8.3. : 1. 2. 3. 4. 5. Inertsgaasis sulava elektroodiga keevitamine pole eriti levinud, sest õmblusmetallis tekib intensiivselt poore. Pooriteket inertgaasis või nende segudes keevitamisel põhjustab inertgaasi suur lisandisisaldus, sulametalli puudulik kaite, aktiivgaside suur sisaldus põhimetallis ja keevitustraadis, ebapiisav desoksüdeerijate sisaldus keevitustraadis, niiskus keevitatavate detailide pinnal jms. 1.3.1. Lämmastikus keevitamine Värviliste metallide suhtes on lämmastik inertgaas. Kasutatakse suure puhtusega
12.Juura Paljasseemnetaimed, dinosaurused, roomajad, imetajad 13.Kriit Õistaimede teke 14.Paleogeen Lindude ja imetajate areng, dinosauruste väljasuremine 15.Neogeen Jääaegade ajastu 16.Kvaternaar Inimese eellased 2.LITOSFÄÄR Pangasmäestik – laamade lahknemispiirile, makoore rebestusvööndisse tekkinud mäestik, mis koosneb kerkinud ja vajunud kivimiplokidest. Kuum täpp – süvavahevööst kerkiva kuuma ja sulava kivimimassi ehk pluumi tõusukoht Maa pinnal, kuhu tekib vulkaan või vulkaaniline ala. Kontinentaalne rift – venituspingete tagajärjel tekkinud mandrilise maakoore kolmeharuline rebend. Maavärina kolle ehk fookus – koht maapõues, kust algab kivimite rebestamine. Epitsenter ehk kese –maavärina kolde kohal paiknev koht maapinnal või merepõhjas Seismilised lained – kivimikeskkonna elastsed deformatsioonid. Richteri skaala – maavärinat iseloomustatakse magnituudides.
polüetüleenist kilekotid, mida reklaamitakse kui biolagunevaid ja isegi kompostuvaid, mis tegelikult ei vasta ühelegi biolagunemise ja veelgi vähem kompostuvuse standarditega kehtestatud nõuetele. 6. Pakendamismeetodid, tarbija nõudmised. Kašeerimine – kasutatakse peamiselt paberitööstuses 2 ja enama kihi paberi või papi ja mõne muu materjali ühendamiseks liimiga või kergesti sulava plastikuga (PE, PP, PVC). Ühendamine toimub valtsidevahelisel tööpinnal. Kasutatakse näiteks 2-5 paberikihi ühendamiseks, saadakse papp või kartong Lainepapi saamiseks – ühendatakse papp ja laineline paber Läikiva pinnaga või rasvakindla paberi ühendamine papiga Lamineerimine (kiletamine) – 2 või enam materjalikihti liimitakse üksteise külge mitmekihiliseks materjaliks, näit. paber, foolium, plastik või erinevad plastikud
keevitamiseks. 1940-ndail viidi Ameerikas läbi mitmeid katseid inertsete gaasidega (Ar, He).Volframelektroodi kasutamisel oli võimalik kaart üle kanda ilma elektroodi sulamiseta, mis võimaldas keevitust teostada ka täitematerjalita (õhukeste materjalide keevitusel). Seda meetodit tuntakse tänapäeval TIG-keevitusena (kaarkeevitus sulamatu elektroodiga inertgaasi keskkonnas). Mõned aastad hiljem arendati välja MIG- keevitusprotsess (kaarkeevitus sulava elektroodiga inertgaasi keskkonnas), mis kasutas elektroodina pidevalt etteantavat metalltraati. Algselt kasutati nn kaitsegaasidena heeliumi ja argooni. Ljubavski ja Novoshilov kasutasid kaitsegaasina edukalt CO2 , sest see oli kergemalt kättesaadav nn MAG-keevitus (kaarkeevitus sulamatu elektroodiga aktiivgaasi keskkonnas). Selleks ajaks olid enamik tänapäeval kasutatavaid keevitusprotsesse leiutatud. Hiljem lisandusid neile laserkeevitus ja hõõrdkeevitus. Keevitamise liigitus
eemale. Loomade abistamise osa seisnes selles, et lükatakse tagasi võrku kalad, kes proovivad välja pääseda, kui saak üles tõstetakse. 2007 aasta raport Wildlife Conservation Society andmetel näitab, et delfiinide abiga oli võrgu saagiks 27 kg ning ilma delfiinide abita ligikaudu 5 kg. (Holland, 2015) PRÜGI MERES Vesi on Maal pidevas ringluses ning ühendab omavahel kõiki planeedi osasid. Kilekott võib ookeani sattuda näiteks metsaalt, kus see vihmavee või sulava lumega jõkke uhutakse ja sealt juba edasi ookeanisse. Plastikust kotte on leitud näiteks vaaldade, delfiinide, kilpkonnade, hüljeste ja merelindude seedesüsteemidest kui ka hingamisteedest. Plastiku ohtlikkus seisneb selles, et ei kõdune ning vette jääb ulpima pinnakihtidesse, kus elavad enamus vee organismidest. Siiski laguneb plastmass vees valguse ning ainete toimel mikroplastikuks, milles näiteks linnud toitu näevad. Siiski ei mõju see hästi, sest
Kuna türklane kohupiima ei tunne, siis on koogid ja tordid pigem erinevate kreemidega, banaani, suhkrustatud kastani ja sokolaadiga, pisikesed pirukad aga täidetud oliivide, juustu ja köögiviljadega. Minu lemmik on rohelise läätse täidisega pirukas. Kuulsad Türgi maiused Maiustuste hulgast on kõige kuulsam baklava, mis on pähklipuruga kihiline krõbe koogike suhkrusiirupis. Baklava-sorte on väga palju ja maitse sõltub jällegi kvaliteedist. Näiteks kvaliteetse suus sulava pistaatsia-baklava kilohind jääb 500 krooni kanti. Populaarsed on ka eri maitsete ja küpsetusviisidega piima baasil tehtud pudingud, näiteks riisi- või mandlipuding. Omapärane on magus sültjas piimapuding, kuhu on lisatud ülipeenikesi broileri rinnafilee kiude, mis annavad nätskema tekstuuri. Minu lemmikuks on aromaatne damla sak?zä'i puding, mis tehakse mastikspistaatsia puust saadavast lõhnavast kummivaigust. Väga omapärane lõhn ja värskendav maitse. Teiseks lemmikuks
27.Metallurgia Metallurgia on metallide ja metallisulamite ning nendest pooltoodete tootmise tööstusharu. Eristatakse: · rauametallurigat e. ferrometallurgiat, mis hõlmab raua ja rauasulamite (teras, malm) tootmist; · mitterauametallurgiat e. värvilismetallide metallurgiat, mis hõlmab mitterauametallide (Cu, Al, Mg, Ti jt.) toomist. Pürometallurgia metallide ja sulamite tootmine kõrgetel temperatuuridel, mis tekib kütuse põlemisel 29. Valamine liivvormi või teiste keemiliste reaktsioonide toimel. Liivvormvalu puhul valand vormitakse Hüdrometallurgia metallide saamine nende liivvormis, mille siseõõnsus soolade vesilahustest; kasutatakse paljude kopeerib valandi kuju. mitterauametallide tootmisel. Liivvorm koosneb ülemisest ja · Elektrometallurgia metallide ja sulamite saamine alumisest vormipoolest...
pühendatud ta esimese loominguperioodi armastuslaulud – Jaan Lellepiga. [5] Just Lydia Koidula surm 1886. aastal oli see, mis ajendas noort kirjandusehuvilist avaldama oma luuletust ,,Postimehes’’. Luuletus kandis pealkirja ,,Koidulale’’ ning Anna avaldas selle varjunime ,,Üks Eesti neiu’’ all. Aasta lõpus avaldas luuletaja veel mitu luuletust, mille eest ta honorari ei saanud, sai ta aga küll tasuta kirjutuspaberit. 1887. aasta algul avaldatud luuletused püüdsid oma sulava musikaalsuse ja sooja lürismiga juba laiemat tähelepanu. August Hermann toetas noort luuletajat ning andis soovituse koguda luuletused kokku raamatuks. 1888. aastal ilmuski Anna esimene, tagasihoidlik luulekogu: ,,Anna Haava. Luuletused I.’’ Tänu heale vastuvõtule ja tunnustusele ,,Postimehe’’ poolt sai võimalikuks ka kahe aasta pärast teise luulekogu: ,,Luuletused II’’ ilmumine. See oli kõige päikesepaistelisem ajajärk Anna Haava elus, millele järgnes langus. [6] 1891
150c ning puhastatakse terasharjaga lisametallina tarvitatakse sarnase detaili materjalist valatud vardaid mille läbimõõt võrdub keevitatava seina paksusega.Tsingi sulamite sulamis temperatuur on madal ligi 500c parimaid tulemusi annab argoon kaar keevitus kuid võib rakendada ka veidi süsiniku rikkama leegiga gaas keevitust,räbustit ei tarvitata lisa metall juhitakse sulametalli oksiidi kihi alla. Keevitus kaitse gaasi keskonnas Tuleb eristada keevitus sulava elektrood traadiga aktiivse gaasi(MAG)või inert gaasi(MIG)keskkonnas ning sulamatu(volfram) elektroodiga inert gaasi keskkonnas(DIG).Firma kemppi valmistab laias valikus keevitusseadmeid agregaat paigaldatakse tavaliselt ratastele et kergendada teisaldamist ja koosneb järgmistest seadmetest-1.elektrivoolu generaator milleks on staatiline aparaat,transformaator alandiga.2.juhtpaneel voolupinge ja tugevuse ning keevitus viisi süsi elektroodiga 3
Cathy Ross leiab ka, et peale shokolaadi söömise on olemas palju paremaid võimalusi oma tervise parandamiseks. 9 SHOKOLAADI SULATAMINE Vale sulatamise puhul kaotab shokolaad läike ja muutub tükiliseks, halvemal juhul täiesti kasutamiskõlbmatuks. Tasub siis meeles pidada, et: * tume shokolaad talub kuumust kuni 45 °C, valge shokolaad aga veelgi vähem, ainult 38-40 °C. * veeaur või veetilgad muudavad sulava shokolaadi känkraks, mida uuesti sulatada pole võimalik * otsekohe pärast sulatamist glasuuriks kasutatud shokolaad kaotab jahtudes läike Sulatamine mikroahjus: Pane 220 g tumedat shokolaadi tükeldatult anumasse ja kuumuta 650vatises mikroahjus poole võimsuse juures kolm minutit. Heledama shokolaadi puhul kasuta madalamat võimsust. Sulatamine kilekotis: Pane shokolaaditükid kilekotti, suru kotist võimalikult palju õhku välja ja sulge kott tihedalt.
Õues on pakane, toas soe. Kuidas kraadiklaasita määrata toa temperatuuri, kui teil on patarei, voltmeeter ja ampermeeter, külluses vaskjuhet ja põhjalik füüsikateatmik? Ühendame järjestikku patarei, traadikera ja ampermeetri, volt- meetri lülitame mõõtma pingelangu traadikeral. Kummagi mõõturi näitude järgi arvutame Ohmi seadusest traadikera takistuse toa-temperatuuril RT. Siis pistame kera sulavasse lumme. Nüüd saame arvutada kera takistuse sulava lume temperatuuril R0. Takistus sõltub temperatuurist valemi Rt=R0(1+T) kohaselt, siit leiame õhutemperatuuri toas. Toatemperatuuri lähedal on = 0,0043 K-1. Isa, kes parasjagu märkis üles voolumõõtja näitu, lubas poja tunniks õue.Isal kella pole. Kuidas ta saab poega kontrollida? Voolumõõtja näit on kilovatt tundides mis on võimsus tunnis. Võimsus N=U·I mõõdetakse vattides (W=J·s-1) Kuidas määrata hoburaudmagneti pooluseid (tähised on kustunud) televiisori abil?
Sellega saab lõigata metallisulameid, mille hapniku süütamise temp on selle sulamistemp madalam; moodustuvate metallioksiidide sulamistemp on metalli sulamistemp madalam; põlemissoojus on protsessi pidevuse seisukohalt piisav; metalli soojusjuhtivus ei tohi olla liiga suur; lõikamisel tekkiv räbu peab olema kergesti eemaldatav. 46. Milline on kaitsegaaskaarkeevitamismeetodite (rahvusvaheliste tähistega MAG, MIG ja TIG-keevitus erinevus ja kasutusalad? MIG/MAG keevitus toimub sulava elektroodiga kaitsegaasis, TIG keevitus aga sulamatu elektroodiga kaitsegaasi keskkonnas. MIG/MAG keevitusel kasutatakse vastupolaarset alalisvoolu, neid keevitusviise loetakse poolautomaatseteks, kuna elektroodi etteandmine on mehaniseeritud, kuid seda saab ka täielikult mehaniseerida. MIG/MAG protsessi iseloomustab kõrge tootlikkus, keevitamisel ei teki räbu, võimalik keevitada kõigis ruumiasendites, lühike keevitaja väljaõppeaeg, ei sobi kasutamiseks välistingimustes
Pidime kasutama väga erinevaid tööriistu. Praktika meeldis mulle sest see oli kahes vahetuses õhtune- ja hommikune vahetus ning siis sai olla nii õhtul kui ka hommikul praktikal. Praktika möödus väga kiiresti sest koguaeg said millegi kallal nokitseda. 24 MAG-keevitusest Süsinikteraste ja roostevaba terase keevitamisel kasutatakse sulava elektroodiga aktiivgaasis keevitamist e. MAG-keevitust. Al - sulamite keevitamisel suurte tootmismahtude korral keevitust inertgaasis e. MIG keevitust. MIG/MAG - keevituse eelised on loetletud, millele tuleb lisaks märkida võimalust keevitada õhukest plekki nt. autoremondil, aga ka keevitajate lühikest esmaväljaõppeaega. Puuduseks võib lugeda CO2-keevitamisel suurt pritsmete hulka, keevismetalli gaasikaitse puudumist välitingimustes ning tuuletõmbe käes
1. Aatomi ehituse skeem suhtena. Kõvaduse määramine Rockwelli meetodil Kõvadus Rockwelli meetodil määratakse sissesurumise jälje sügavuse järgi: teraskuul läbimõõduga 1,6 mm ja jõud 980 N (100 kgf) – skaala B; teemantkoonus tipunurgaga 120° ja jõuga 580 N (60 kgf) või kõvasulamkoonus jõuga 1470 N (150 kgf). Kõvadust iseloomustab kuuli või koonuse ...
Kui temperatuur langeb aga väga madalale (29 kraadini) ja õhuniiskus on 100%, siis arenevad veepiiskade asemel hoopis jääkristallid, seda laadi udu nimetatakse külma- ehk jääuduks. Lume osa udu tekkes võib märgata eriti kevadel või ka üldiselt lume sulades, mil lumepinna temperatuur on umbkaudu null kraadi, õhutemperatuur aga tunduvalt kõrgem. Soojus liigub siis õhust lumme ning energia kulub lume sulatamisele. Selleks, et õhu küllastunud olek sulava lume kohal säiliks, on vaja intensiivset niiske õhu juurdevoolu, mis taastaks kondenseerunud veeauru hulga. Jäide on Eesti teedel talvel üsna tavaline, aga sageli ka ohtlik nähtus. Kui lääne poolt saabuv soojema õhuga madalrõhuala liigub jahedama Eesti kohale, põhjustades advektiivse udu, siis sama tsükloni soojas sektoris sadav uduvihm tekitab teedele läbipaistva või poolläbipaistva kihi, mida rahvasuus nimetatakse ka mustaks jääks. 1.4.1. Massisisesed udud
Sangaste, Ugandi ja Järva jääaeg. 10 000 aastat tähistab Pleistotseeni (jääaja) ja Holotseeni (pärastjääaja) rahvusvaheliselt kokkulepitud piiri. 9 Aluspõhja pealispinna reljeef. Pinnakatte paksus. Liustike teke 10 Liustikud tekivad maismaal, lume kuhjumisel ja eeldusel, et maha sadava lume hulk ületab aastaringselt sulava lume koguse. Liustike tekkeks on vaja mõõdukalt külma kliimat. Mandrijää levialad on ja olid ka minevikus ümbritsetud ookeanidest. Kui liustiku tekke eeldused on olemas, algab esmalt aastaringse ehk igilume kujunemine, mille paksenemise, tihenemise ja ümberkristalliseerumise tulemusel võib moodustuda liustikujää. Kohev õhurikas lumi muutub kõigepealt sõmerlumeks ehk firniks ning lõpuks tihedaks, massiivseks ja tavaliselt sinaka värvusega liustikujääks.
Olemuselt on järsunõlvalised, kus teravaharjalised vallid võivad moodustada kümnete kilomeetrite pikkusi ahelikke. Eeestis on need kuni 35m kõrgused ning 6080m laiused. Oosid jagunevad: Pikioosid mandrijää liikumise suunas. Kitsad ja moodustavad oosiahelikke. Põikoosid vastassuunas. Liivikud ehk kruusaliivatasandikud Fluvioglatsiaalsed deltad suurem osa PõhjaEesti fluvioglatsiaalsetest deltadest on tekkinud vee all, sulava liustiku serva ees, liustikujõgede deltana. Sandurid on moodustunud jääserva ees maismaal vabalt rännelnud, kindla sängita jääsulamisvee jõgede kokkukantud setteteist. Nende pind peamiselt tasane. Jääsulamisvee äravooluorud on liustikujõetekkelised kulutuspinnavormid. Erinevalt tavalistest jõeorgudest ei arvesta need sageli nüüdisreljeefi kallakust.
sideaine, eriti koobalti, lendumine vaakumis paagutamisel). On teada, et vedela faasiga paagutamise kineetika sôltub vedela faasi kogusest, vedela faasi märgumisnurgast WDKNHOIDDVLO (joon.10) ja komponentide vastastikusest lahustuvusest. 26 Joon.10 Vedelfaasi märgamine tahke alusega Kôvasulamite paagutamine toimub vedela faasi juuresolekul s.t. paagutus toimub ülevalpool kergemini sulava komponendi (Fe,Co,Ni) sulamistemperatuuri. Vedelafaasilisele paagutamisele eelneb tahkefaasilise paagutamise staadium, kus toimuvad järgmised füüsikalis-keemilised protsessid (joon.10): - plastifikaatori väljapõlemine, - sisepingete, mis tekkivad pulbrisegude jahvatamisel ja pressimisel, vähenemine ja kadumine, - karbiidi lahustumine sideaines, - poorsuse vähenemine ja pressise mõõtmete kahanemine.
[ilmneb seal, kus esinevad vees kergesti lahustuvad kivimid (lubjakivid, kips, kivisool). Lubjakivide puhul tekivad nn karstinähtused. (Kostivere karstiala)]. 9. Tuule ja jää geoloogiline tegevus. Tuule geoloogiline tegevus avaldub nõrkade kivimite levikualal, kus taimkate on kidur või puudub üldse. Kõige tugevam liivakõrbetes. Tuule transporti nimetatakse deflatsiooniks ja tuule kulutust korrasiooniks. Jääliustikud tekivad seal kus sadava lume hulk ületab oluliselt ära sulava lume hulga. Vastavalt suurusele eristatakse mäestikuliustikud ja mandrijää. Jääajal toimusid jää pealetungid ja taganemised. Toimus pinnavormide kujunemine. Iga mandrijää tõi kaasa murendmaterjali, millest jää taganemisel tekkisid setted. Jääsetted ehk moreenid on sorteerimata pudedad kivimid, millel puudub kihilisus. Otsmoreenid tekivad jääst väljasulanud ja kuhjatud materjalist jääserva ees. Kui jääserva taganemine
Liivast, kruusast ja veerisest koosnevad järsunõlvalised ja teravaharjalised vallid, mis võivad moodustada oosiahelikke. Pandiveres, Kõrvemaal, Kirde-Eestis Iisaku-Illuka oosistik. (õpik lk. 28) Mõhnad liivast ja kruusast koosnevad künklikud pinnavormid, mis settisid liustikega külgenenud veekogudes. (õpik lk. 28) Liivikud liustiku serva ette settinud liiva ja kruusatasandikud. Põhja-Eesti liivikud on tekkinud vee all, sulava liustiku serva ees liustikujõgede deltana. Lõuna- Eesti liivikud on tekkinud maismaal, ilma kindla sängita voolanud sulamisvees sandurid. 3. VOOLUTEKKELISED PINNAVORMID Jäärakud ehk ovraagid ilma püsiva voolusängita omavahel liituvad ja hargnevad uurded, mille tekkimist soodustab tugev vihm ja loodusliku taimkatte puudumine. Kõige suuremad voolutekkelised pinnavormid on jõeorud. Sängorg üksnes voolusängist koosnev vähearenenud org, mida leidub
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
