välistingimustest: temperatuurist, elektrolüüdi lahuse koostisest, õhuhapniku juurdepääsust, metallis leiduvatest lisanditest jms. Metall, mis sisaldab lisandina vähemaktiivseid lisandeid, korrodeerub kiiremini kui puhas metall. Korrosiooni võivad soodustada ka lahuses esinevad lisandid. · Korrosioonitõrje võimalused: Metalli isloeerimine väliskeskkonnast kaitsekihiga. Saab ka kaitsta emaili-, värvi- või lakikihi abil. · Protektorkaitse kaitstav ese on ühendatud aktiivsema metalliga, mis annab kaitstavale esele elektrone, kui need otsa saavad, siis te ei kaitse enam seda eset.
raudplekki, teise tükike tinaga kaetud raudplekki. Jälgida, kummas katseklaasis on plekiservade ümbruses näha sinist värvust st kummas katseklaasis tekivad lahusesse Fe2+ ioonid (korrodeerub raud). Mis on anoodiks ja katoodiks esimesel juhul, mis teisel juhul? Kirjutada mõlema katse kohta anoodil ja katoodil toimuvate reaktsioonide võrrandid. Millisel juhul on tegemist anoodse, millisel juhul katoodse kaitsekattega? Kummal juhul on kaitsekatte vigastused ohtlikumad? 4) Protektorkaitse Valada katseklaasi 5 cm3 ja väikesesse keeduklaasi 1 cm kõrguseni väävelhappelahust ning lisada mõlemasse klaasi kaks tilka Fe2+ ioonide tõestusreaktiivi (K3[Fe(CN)6]). Keeduklaasi asetada tükk raudtraati (rauast kirjaklamber) ja tsingigraanul nii, et nad kokku ei puutu. Katseklaasi asetada raudtraadiga (kirjaklambiga) kokkuühendatud tsingigraanul (protektor). Jälgida, kummas klaasis toimub intensiivsem raua korrosioon (on märgata rohkem sinist värvust)
keskkonnast õli-, värvi-, laki- ja emailikihiga. Korrosioonikindlad on metallkeraamilised ja fosfaatkatted. · Korrosiooniinhibiitorid. Inhibiitorid aeglustavad korrosiooniprotsessi. Korrosiooni vähendava toimega on naatriumnitriti, naatriumkromaadi ja naatriumfosfaadi lahused, mida kantakse vesilahusena esemete pinnale või immutatakse nendega paber, millesse ese pakitakse. · Protektorkaitse. Protektorkaitse puhul kinnitatakse korrodeeruva metalli külge aktiivsemast metallist plaadike: moodustub galvaanielement, milles korrodeerub aktiivsem metall. Sel juhul metallplaat korrodeerub, põhimetall aga säilib. Protektorkaitset rakendatakse näiteks laevakerede kaitseks: rauast laevakerele kinnitatakse Zn - protektor. Roostevaba teras: Roostevaba teras on terasetüüpide üldnimetus, mis sisaldavad vähemalt 12% Cr ning
• Mittemetalsed kaitsekatted - Metalli välispind isoleeritakse ümbritsevast keskkonnast õli-, värvi-, laki- ja emailikihiga. Korrosioonikindlad on metallkeraamilised ja fosfaatkatted. Korrosiooniinhibiitorid. Inhibiitorid aeglustavad korrosiooniprotsessi. Korrosiooni vähendava toimega on naatriumnitriti, naatriumkromaadi ja naatriumfosfaadi lahused, mida kantakse vesilahusena esemete pinnale või immutatakse nendega paber, millesse ese pakitakse • Protektorkaitse - Protektorkaitse puhul kinnitatakse korrodeeruva metalli külge aktiivsemast metallist plaadike: moodustub galvaanielement, milles korrodeerub aktiivsem metall. Sel juhul metallplaat korrodeerub, põhimetall aga säilib. Protektorkaitset rakendatakse näiteks laevakerede kaitseks: rauast laevakerele kinnitatakse Zn - protektor KORROSIOONI KAITSE • Korrosiooniinhibiitorid - Inhibiitorid aeglustavad korrosiooniprotsessi. Korrosiooni
Mittemetalsed kaitsekatted. Metalli välispind isoleeritakse ümbritsevast keskkonnast õli-, värvi-, laki- ja emailikihiga. Korrosioonikindlad on metallkeraamilised ja fosfaatkatted. Korrosiooniinhibiitorid. Inhibiitorid aeglustavad korrosiooniprotsessi. Korrosiooni vähendava toimega on naatriumnitriti, naatriumkromaadi ja naatriumfosfaadi lahused, mida kantakse vesilahusena esemete pinnale või immutatakse nendega paber, millesse ese pakitakse. Protektorkaitse. Protektorkaitse puhul kinnitatakse korrodeeruva metalli külge aktiivsemast metallist plaadike: moodustub galvaanielement, milles korrodeerub aktiivsem metall. Sel juhul metallplaat korrodeerub, põhimetall aga säilib. Protektorkaitset rakendatakse näiteks laevakerede kaitseks: rauast laevakerele kinnitatakse Zn - protektor.
Varasemat tüüpi kroomimisel oli nõrgaks kohaks nikli ja kroomi ühenduvus, kuid see on siiski kordades parem võrreldes kroomi ja vase ühendust. Kuna kroomimisel on amperaaz vähemalt 200 A, siis energia suhtes on kroomiga katmine tsinkimisega võrreldes palju kallim. Vastavad detailid ei kannata absoluutselt kuuma, kuna vasel on madal sulamistemperatuur. Kuna kroomi lahused on reeglina tsüaniidlahused, siis nii vedelikud, kui aurud on surmavalt mürgised. Elektrokeemiline kaitse ehk protektorkaitse Protektorkaitse puhul kinnitatakse korrodeeruva metalli külge aktiivsemast metallist plaadike: moodustub galvaanielement, milles korrodeerub aktiivsem metall. Sel juhul metallplaat korrodeerub, põhimetall aga säilib. Protektorkaitset rakendatakse näiteks laevakerede kaitseks: rauast laevakerele kinnitatakse Zn - protektor. Metalli isoleerimine väliskeskkonnast Metalli välispind isoleeritakse ümbritsevast keskkonnast õli-, värvi-, laki- või emailikihiga
Zn: Zn0-2e-=Zn+2 . Raua kui vähemaktiivsema metalli pinnal toimub: happelises keskkonnas H+ redutseerumine: 2H++2e- =H2 , neutraalses või aluselises keskkonnas vees lahustunud hapniku redutseerumine: O2+2H2O+4e- =4OH- Korrosioonitõrje: · korrosioonikindlamate sulamite kasutamine (roostevaba teras) · korrosioonikindlamate metallkatete kasutamine (kroomimine) · mittemetalsete kaitsekatete kasut. (värvimine, lakkimine, õlitamine) · protektorkaitse (aktiivsema metalli plaat ühendatakse kaitstava metallesemega) · inhibiitori ehk korrosiooniaeglustaja kasutamine (NaNO2, Na3PO4, Na2CrO4 )
Mittemetalsed kaitsekatted. Metalli välispind isoleeritakse ümbritsevast keskkonnast õli-, värvi-, laki- ja emailikihiga. Korrosioonikindlad on metallkeraamilised ja fosfaatkatted. Korrosiooniinhibiitorid. Inhibiitorid aeglustavad korrosiooniprotsessi. Korrosiooni vähendava toimega on naatriumnitriti, naatriumkromaadi ja naatriumfosfaadi lahused, mida kantakse vesilahusena esemete pinnale või immutatakse nendega paber, millesse ese pakitakse. Protektorkaitse. Protektorkaitse puhul kinnitatakse korrodeeruva metalli külge aktiivsemast metallist plaadike: moodustub galvaanielement, milles korrodeerub aktiivsem metall. Sel juhul metallplaat korrodeerub, põhimetall aga säilib. Protektorkaitset rakendatakse näiteks laevakerede kaitseks: rauast laevakerele kinnitatakse Zn - protektor Kasutatud kirjandus 5 1. H. Karik "Üldine keemia" Tallinn "Valgus" 1981 Lk: 142-151 2
anoodne kaitse , Zn korrodeerub Zn + H2SO4 → ZnSO4 + H2 Zn + 2H⁺→ Zn²⁺ + H2 Oksüdeerija:H⁺ Redutseerija:Zn anood:Zn - 2e⁻→ Zn²⁺ katood:2H⁺ + 2e⁻ → H2 katood: Fe Teine katseklaas: katoodne kaitse Fe + H2SO4→ FeSO4 + H2 Fe + 2H⁺ → Fe²⁺ + H2 Oksüdeerija: H⁺ Redutseerija:Fe anood:Fe - 2e⁻ → Fe²⁺ katood(Sn-pinnal):2H⁺ +2e⁻ → H2 Tinakatte puhul on kaitsekatte vigastused ohtlikumad, sest raud ei tohi oksüdeerijaga kokku puutuda. 3.4 Protektorkaitse Valasin katseklaasi ∼5 cm3 ja väikesesse keeduklaasi ∼1 cm kõrguseni väävelhappelahust ning lisasin mõlemasse klaasi kaks tilka Fe2+ ioonide tõestusreaktiivi (K3[Fe(CN)6]). Keeduklaasi asetasin rauast knopka ja tsingigraanuli nii, et nad kokku ei puutuks. Katseklaasi asetada kirjaklambiga kokkuühendatud tsingigraanul (protektor). Knopka korrodeerub kiiremini, sest keeduklaasis olev tsingigraanul ei puutu rauast knopkaga kokku ja ei tekita
O2 + 2H2O + 4e- 4OH— Soodustavad tegurid: Oksüdeeruva metalli kokkupuude vähemaktiivse metalliga-aktiivsem metall oksüdeerub, vähemaktiivse metalli pinnal toimub O2 redutseerumine), kõrgem temperatuur, happeline keskkondoksüdeerijaks on H+-ioonid.2H+ + 2e- H2; erinevate ioonide olemasolu lahuses (soolad) Korrosioonikaitse: Metalli värvimine, lakkimine, õlitamine Metalli katmine korrosioonikindla metalli kihiga Elektrokeemiline kaitse (protektorkaitse)– metalli ühendamine aktiivsema metalli tükiga Inhibiitor – korrosiooni aeglustaja Metalli redutseerimine maagist: koksiga (redutseerijaks koksi põlemisel tekkiv CO) odav.Fe2O3 + 3CO 2Fe + 3CO2 vesinikuga - puhaste metallide tootmisel CuO + H2 Cu + H2O aluminotermia – rasksulavate metallide tootmisel Cr2O3 + 2Al 2Cr + Al2O3 sulandi elektrolüüs – aktiivsemate metallide tootmisel Maagi töötlemise etapid:
Mittemetalsed kaitsekatted. Metalli välispind isoleeritakse ümbritsevast keskkonnast õli-, värvi-, laki- ja emailikihiga. Korrosioonikindlad on metallkeraamilised ja fosfaatkatted. 4. Korrosiooniinhibiitorid. Inhibiitorid aeglustavad korrosiooniprotsessi. Korrosiooni vähendava toimega on naatriumnitriti, naatriumkromaadi ja naatriumfosfaadi lahused, mida kantakse vesilahusena esemete pinnale või immutatakse nendega paber, millesse ese pakitakse. 5. Protektorkaitse. Protektorkaitse puhul kinnitatakse korrodeeruva metalli külge aktiivsemast metallist plaadike: moodustub galvaanielement, milles korrodeerub aktiivsem metall. Sel juhul metallplaat korrodeerub, põhimetall aga säilib. Protektorkaitset rakendatakse näiteks laevakerede kaitseks: rauast laevakerele kinnitatakse Zn - protektor. 6. KORROSIOONI EEMALDAMINE Tihti on võimalik keemiliselt eemaldada korrosiooni saadusi. Näiteks fosforhapet saab
3. Mittemetalsed kaitsekatted. Metalli välispind isoleeritakse ümbritsevast keskkonnast õli-, värvi-, laki- ja emailikihiga. Korrosioonikindlad on metallkeraamilised ja fosfaatkatted. 4. Korrosiooniinhibiitorid. Inhibiitorid on ained, mis aeglustavad korrosiooniprotsessi. Korrosiooni vähendava toimega on naatriumnitriti, naatriumkromaadi ja naatriumfosfaadi lahused, mida kantakse vesilahusena esemete pinnale või immutatakse nendega paber, millesse ese pakitakse. 5. Protektorkaitse. Protektorkaitse puhul kinnitatakse korrodeeruva metalli külge aktiivsemast metallist plaadike: moodustub galvaanielement, milles korrodeerub aktiivsem metall. Sel juhul metallplaat korrodeerub, põhimetall aga säilib. Protektorkaitset rakendatakse näiteks laevakerede kaitseks: rauast laevakerele kinnitatakse tsinkprotektor. 5 Kasutatud kirjandus
Mittemetalsed kaitsekatted. Metalli välispind isoleeritakse ümbritsevast keskkonnast õli-, värvi-, laki- ja emailikihiga. Korrosioonikindlad on metallkeraamilised ja fosfaatkatted. Korrosiooniinhibiitorid. Inhibiitorid aeglustavad korrosiooniprotsessi. Korrosiooni vähendava toimega on naatriumnitriti, naatriumkromaadi ja naatriumfosfaadi lahused, mida kantakse vesilahusena esemete pinnale või immutatakse nendega paber, millesse ese pakitakse. Protektorkaitse. Protektorkaitse puhul kinnitatakse korrodeeruva metalli külge aktiivsemast metallist plaadike: moodustub galvaanielement, milles korrodeerub aktiivsem metall. Sel juhul metallplaat korrodeerub, põhimetall aga säilib. Protektorkaitset rakendatakse näiteks laevakerede kaitseks: rauast laevakerele kinnitatakse Zn - protektor Puidu korrosioon Puidu korrosioon ( puidu lagunemine õhu ja vee toimel). Korrosiooniks nimetatakse tahke materjali lagunemist ümbritseva keskkonna toimel
Metalli välispind isoleeritakse ümbritsevast keskkonnast õli-, värvi-, laki- ja emailikihiga. Korrosioonikindlad on metallkeraamilised ja fosfaatkatted. lKorrosiooniinhibiitorid. Inhibiitorid aeglustavad korrosiooniprotsessi. Korrosiooni vähendava toimega on naatriumnitriti, naatriumkromaadi ja naatriumfosfaadi lahused, mida kantakse vesilahusena esemete pinnale või immutatakse nendega paber, millesse ese pakitakse. lProtektorkaitse. Protektorkaitse puhul kinnitatakse korrodeeruva metalli külge aktiivsemast metallist plaadike: moodustub galvaanielement, milles korrodeerub aktiivsem metall. Sel juhul metallplaat korrodeerub, põhimetall aga säilib. Protektorkaitset rakendatakse näiteks laevakerede kaitseks: rauast laevakerele kinnitatakse Zn - protektor. lKokkuvõtteks Korrosioon on looduslik protsess , mis hävitab metalle lihtsalt öeldes. Luuakse järjest
•Metall oksüdeerub Fe - 2e ® Fe •Neutraalses keskkonnas on oksüdeerijaks õhuhapnik — O2 + 2H2O + 4e ® 4OH BIOLOOGILINE KORROSIOON Korrosiooni põhjustavad bakterid Näit. raua-või väävlibakterid KORROSIOONITÕRJE PÕHIMEETODID •Metalli värvimine, lakkimine, õlitamine •Metalli katmine korrosioonikindla (vähemaktiivsema) metalli kihiga •Metalli katmine aktiivsema metalliga- elektrokeemiline kaitse (protektorkaitse) •Inhibiitor – korrosiooni aeglustaja(nim. ka negatiivne katalüsaator) SULAMID •Sulam on kahe (või enama) metalli või metalli ja mittemetalli •kokkusulatamisel saadud materjal. •Sulameid saadakse enamasti koostismetallide kokkusulatamisel,kõrge •sulamistemperatuuriga metallide korral metallide kokkupaagutamisel. (paagutamine on peenepulbrilise metallide segu kokkupressimine rõhu abil kõrgel temperatuuril).
42. Mis on tahketeks osisteks kütustes ja mida nad põhjustavad? 43. Kuidas mõjutab kütuseid vee sisaldus ja kuidas vett eemaldada? 44. Defineeri: keemiline korrosioon. 45. Defineeri: elektrokeemiline korrosioon. 46. Mida tähendab mittemetalliline kaitse? 47. Mida tähendab metalliline kaitse? 48. Missugused on korrosioonikindlad sulamid? 49. Mis on inhibiitorid? Nimeta mõni. 50. Mida tähendab protektorkaitse? Too näiteid kasutamise kohta. Vastused: 1. Värvus, tihedus, sulamistemperatuur, elektrijuhtivus, magnetism. 2. Kõvadus, tugevus, plastsus ja elastsus, sitkus. 3. Valatavus sepistatavus, keevitatavus, lõikeriistadega töödeldavus. 4. Korrosioonikindlus, kulumiskindlus, pinnaomadused, tulekindlus, soojuspüsivus, ohutus, keskkonnasäästlikkus. 5. Tugevus on materjali võime purunemata taluda koormust, ebaühtlast temperatuuri vms. Autode detailid 6
1.3. Värvkatted ja kaitsemäärded. 2. Inhibiitorite lisamine vedelale ja tahkele keskkonnale (karbamiid, urotropiin, NaNO2, polüfosfaadid, kromaadid). Inhibiitorid vähendavad oluliselt korrosiooni kiirust. Kasutatakse sageli tööstuses, kus metallid puutuvad kokku happelahustega (ka näiteks katlakivi eemaldamise lahustes, autode jahutusvedelikes). 3. Elektrokeemilised meetodid on kasutatavad seal, kus saab tekitada vooluringi. 3.1 Protektorkaitse. 3.2 Katoodkaitse. 3.3 Anoodkaitse. 8. Milles seisneb protektorkaitse? Protektorkaitse puhul kinnitatakse korrodeeruva metalli külge aktiivsemast metallist plaadike: moodustub galvaanielement, milles korrodeerub aktiivsem metall. Sel juhul metallplaat korrodeerub, põhimetall aga säilib. Protektorkaitset rakendatakse näiteks laevakerede kaitseks: rauast laevakerele kinnitatakse Zn - protektor. 9. Mis on inhibiitorid ja kuidas neid kasutatakse?
edasist õhuhapniku ja vee juurdepääsu metallile, aga ei kaitse hapete eest 2. Metalli isoleerimine väliskeskkonnast kaitsekihiga: emaili-, värvi- või lakikiht. Kaitseb kuni kiht on terve. (autod, masinad, raudteesillad jms) 3. Metalli kaitsmine korrosioonikindlamast metallist kaitsekihiga (enamasti nikli- või kroomikihiga elektrolüüsi teel) 4. Raudesemete kaitsmine õhukese tina- või tsingikihiga kastetakse metallese vastavasse sulametalli. 5. Elektrokeemiline kaitse/ protektorkaitse: kaitstav seade, nt niiskes pinnases asuv metalltoru, ühendatakse juhtme abil aktiivsemast metallist (Zn või Mg) plaadiga nn. protektroiga. Sellisel juhul jaotuvad oksüdeerumius- ja redutseerumisreaktsioonid erinevate metallide vahel: aktiivsem metall(protektor) oksüdeerub ja läheb ioonidena pinnasesse või merevette. Vabanenud elektronid liiguvad juhtme kaudu kaitstavale metallseadele, millel kulgeb redutseerimisreaktsioon. Elektrokeemiline
38.Metallide pingerida- metallide (ka H2) järjestus keemilise aktiivsuse (redutseerimisvõime) järgi vesilahustes kulgevates reaktsioonides 39.Metalli korrosioon- metalli hävimine (oksüdeerumine) keskkonna toimel 40.Korrosioonitõrje- metalli isoleerimine väliskeskkonnast kaitsekihiga (metalli kaitsmine email-, värvi või laki kihi abil; metalli kaitsmine korrosioonikindlamast metallist kaitsekihiga; protektorkaitse) 41.Elektrolüüs- elektrivoolu läbijuhtimisel lahusest või sulatatud elektrolüütidest elektroodidel kulgev redoksreaktsioon 42.Keemiline vooluallikas- seade, milles keemilises reaktsioonis vabanev energia muudetakse vahetult elektrienergiaks 43.Elektrolüüt- aine, mis lahustumisel või sulamisel jaguneb täielikult või osaliselt ioonideks ja juhib elektrit 44.Mitteelektrolüüt- aine, mis vesilahuses ei jagune ioonideks ja mille lahus ei juhi elektrit 45
38.Metallide pingerida- metallide (ka H2) järjestus keemilise aktiivsuse (redutseerimisvõime) järgi vesilahustes kulgevates reaktsioonides 39.Metalli korrosioon- metalli hävimine (oksüdeerumine) keskkonna toimel 40.Korrosioonitõrje- metalli isoleerimine väliskeskkonnast kaitsekihiga (metalli kaitsmine email-, värvi või laki kihi abil; metalli kaitsmine korrosioonikindlamast metallist kaitsekihiga; protektorkaitse) 41.Elektrolüüs- elektrivoolu läbijuhtimisel lahusest või sulatatud elektrolüütidest elektroodidel kulgev redoksreaktsioon 42.Keemiline vooluallikas- seade, milles keemilises reaktsioonis vabanev energia muudetakse vahetult elektrienergiaks 43.Elektrolüüt- aine, mis lahustumisel või sulamisel jaguneb täielikult või osaliselt ioonideks ja juhib elektrit 44.Mitteelektrolüüt- aine, mis vesilahuses ei jagune ioonideks ja mille lahus ei juhi elektrit 45
Esimesel juhul: Anood (Zn): Katood (Fe): Teisel juhul: Katood (Fe): Anood (Sn): Millisel juhul on tegemist anoodse, millisel juhul katoodse kaitsekattega? Kummal juhul on kaitsekatte vigastused ohtlikumad? Esimesel juhul on tegemist anoodse kaitsekihiga, antud juhul on kaitsekatte vigastused ohtlikumad. Teisel juhul on tegemist katoodse kaitsekihiga. 4. Protektorkaitse 4.1. Valada katseklaasi umbes 5 cm3 ja väikesesse keeduklaasi ligikaudu 1 cm kõrguseni väävelhappelahust ning lisada mõlemasse klaasi kaks tilka Fe2+ ioonide tõestusreaktiivi (K3[Fe(CN)6]). Keeduklaasi asetada tükk raudtraati (rauast kirjaklamber) ja tsingigraanul nii, et nad kokku ei puutu. Katseklaasi asetada raudtraadiga (kirjaklambiga) kokkuühendatud tsingigraanul (protektor)
edasist korrosiooni; 1.3. Värvkatted ja kaitsemäärded. 2. Inhibiitorite lisamine vedelale ja tahkele keskkonnale (karbamiid, urotropiin, NaNO 2, polüfosfaadid, kromaadid). Inhibiitorid vähendavad oluliselt korrosiooni kiirust. Kasutatakse sageli tööstuses, kus metallid puutuvad kokku happelahustega (ka näiteks katlakivi eemaldamise lahustes, autode jahutusvedelikes). 3. Elektrokeemilised meetodid on kasutatavad seal, kus saab tekitada vooluringi. 3.1 Protektorkaitse. 3.2 Katoodkaitse. 3.3 Anoodkaitse. 8. Milles seisneb protektorkaitse? Protektorkaitse. Raud roostetab siis, kui ta osutub anoodiks. Seega kui ühendada raua külge (vt skeem 6.4, A) mõni temast negatiivsema potentsiaaliga metalli tükk elektrood (Mg, Zn), saab anoodiks viimane: Zn(t) 2e¡ = Zn2+(t,v) (6.21) raud on aga katoodiks, mille pinnal redutseerub õhuhapnik, raud ise säilib: O2(g) + 2H2O(v) + 4e¡ = 4OH¡(v) (6.22)
edasist korrosiooni; 1.3. Värvkatted ja kaitsemäärded. 2. Inhibiitorite lisamine vedelale ja tahkele keskkonnale (karbamiid, urotropiin, NaNO 2, polüfosfaadid, kromaadid). Inhibiitorid vähendavad oluliselt korrosiooni kiirust. Kasutatakse sageli tööstuses, kus metallid puutuvad kokku happelahustega (ka näiteks katlakivi eemaldamise lahustes, autode jahutusvedelikes). 3. Elektrokeemilised meetodid on kasutatavad seal, kus saab tekitada vooluringi. 3.1 Protektorkaitse. 3.2 Katoodkaitse. 3.3 Anoodkaitse. 8. Milles seisneb protektorkaitse? Protektorkaitse. Raud roostetab siis, kui ta osutub anoodiks. Seega kui ühendada raua külge (vt skeem 6.4, A) mõni temast negatiivsema potentsiaaliga metalli tükk – elektrood (Mg, Zn), saab anoodiks viimane: Zn(t) – 2e¡ = Zn2+(t,v) (6.21) raud on aga katoodiks, mille pinnal redutseerub õhuhapnik, raud ise säilib: O2(g) + 2H2O(v) + 4e¡ = 4OH¡(v) (6.22)
edasist korrosiooni; 1.3. Värvkatted ja kaitsemäärded. 2. Inhibiitorite lisamine vedelale ja tahkele keskkonnale (karbamiid, urotropiin, NaNO 2, polüfosfaadid, kromaadid). Inhibiitorid vähendavad oluliselt korrosiooni kiirust. Kasutatakse sageli tööstuses, kus metallid puutuvad kokku happelahustega (ka näiteks katlakivi eemaldamise lahustes, autode jahutusvedelikes). 3. Elektrokeemilised meetodid on kasutatavad seal, kus saab tekitada vooluringi. 3.1 Protektorkaitse. 3.2 Katoodkaitse. 3.3 Anoodkaitse. 8. Milles seisneb protektorkaitse? Protektorkaitse. Raud roostetab siis, kui ta osutub anoodiks. Seega kui ühendada raua külge (vt skeem 6.4, A) mõni temast negatiivsema potentsiaaliga metalli tükk elektrood (Mg, Zn), saab anoodiks viimane: Zn(t) 2e¡ = Zn2+(t,v) (6.21) raud on aga katoodiks, mille pinnal redutseerub õhuhapnik, raud ise säilib: O2(g) + 2H2O(v) + 4e¡ = 4OH¡(v) (6.22)
edasist korrosiooni; 1.3. Värvkatted ja kaitsemäärded. 2. Inhibiitorite lisamine vedelale ja tahkele keskkonnale (karbamiid, urotropiin, NaNO 2, polüfosfaadid, kromaadid). Inhibiitorid vähendavad oluliselt korrosiooni kiirust. Kasutatakse sageli tööstuses, kus metallid puutuvad kokku happelahustega (ka näiteks katlakivi eemaldamise lahustes, autode jahutusvedelikes). 3. Elektrokeemilised meetodid on kasutatavad seal, kus saab tekitada vooluringi. 3.1 Protektorkaitse. 3.2 Katoodkaitse. 3.3 Anoodkaitse. 8. Milles seisneb protektorkaitse? Protektorkaitse. Raud roostetab siis, kui ta osutub anoodiks. Seega kui ühendada raua külge (vt skeem 6.4, A) mõni temast negatiivsema potentsiaaliga metalli tükk elektrood (Mg, Zn), saab anoodiks viimane: Zn(t) 2e¡ = Zn2+(t,v) (6.21) raud on aga katoodiks, mille pinnal redutseerub õhuhapnik, raud ise säilib: O2(g) + 2H2O(v) + 4e¡ = 4OH¡(v) (6.22)
Fe 2 e¿ 2-¿ ¿ Anood (Sn): -¿=Sn ¿ Sn+2 e Millisel juhul on tegemist anoodse, millisel juhul katoodse kaitsekattega? Kummal juhul on kaitsekatte vigastused ohtlikumad? Esimesel juhul on tegemist anoodse kaitsekihiga, antud juhul on kaitsekatte vigastused ohtlikumad. Teisel juhul on tegemist katoodse kaitsekihiga. 4. Protektorkaitse 4.1. Valada katseklaasi umbes 5 cm3 ja väikesesse keeduklaasi ligikaudu 1 cm kõrguseni väävelhappelahust ning lisada mõlemasse klaasi kaks tilka Fe2+ ioonide tõestusreaktiivi (K3[Fe(CN)6]). Keeduklaasi asetada tükk raudtraati (rauast kirjaklamber) ja tsingigraanul nii, et nad kokku ei puutu. Katseklaasi asetada raudtraadiga (kirjaklambiga) kokkuühendatud tsingigraanul (protektor). Jälgida, kummas
mõlema katse kohta anoodil ja katoodil toimuvate reaktsioonide võrrandid V: Sinist värvust on on näha tinaga kaetud raudpleki juures ehk siis tina puhul raud korrodeerub. 1) Anood Zn 2e- = Zn2+ Katood Fe + 2e- = Fe-2 2) Anood Fe - 2e- = Fe2+ Katood Sn + 2e- = Sn-2 Millisel juhul on tegemist anoodse, millisel juhul katoodse kaitsekattega? Kummal juhul on kaitsekatte vigastused ohtlikumad? V: Anoodiks on Sn. Kaitsekatte vigastused on ohtlikumad Sn puhul. 4. Protektorkaitse Valada katseklaasi 5 cm³ ja väikesesse keeduklaasi 1 cm kõrguseni väävelhappelahust ning lisada mõlemasse klaasi kaks tilka Fe2+ ioonide tõestusreaktiivi (K3[Fe(CN)6]). Keeduklaasi asetada tükk raudtraati (rauast kirjaklamber) ja tsingigraanul nii, et nad kokku ei puutu. Katseklaasi asetada raudtraadiga (kirjaklambiga) kokkuühendatud tsingigraanul (protektor). Jälgida, kummas klaasis toimub intensiivsem raua korrosioon (on märgata rohkem sinist värvust). Millega seda seletada?
Raua kui vähemaktiivsema metalli pinnal toimub: happelises keskkonnas H+ redutseerumine: 2H++2e-=H2 , neutraalses või aluselises keskkonnas vees lahustunud hapniku redutseerumine: O 2+2H2O+4e-=4OH- Korrosioonitõrje: 4. korrosioonikindlamate sulamite kasutamine (roostevaba teras) 5. korrosioonikindlamate metallkatete kasutamine (kroomimine) 6. mittemetalsete kaitsekatete kasut. (värvimine, lakkimine, õlitamine) 7. protektorkaitse (aktiivsema metalli plaat ühendatakse kaitstava metallesemega) 8. inhibiitori ehk korrosiooniaeglustaja kasutamine (NaNO2, Na3PO4, Na2CrO4 ) Sulamid Sulam on kahe (või enama) metalli või metalli ja mittemetalli kokkusulatamisel või nende pulbrilise segu paagutamisel saadud materjal. Sulamite omadused erinevad koostismetallide omadustest: sulamid on tavaliselt kõvemad ja madalama sulamistemperatuuriga.
Uurimistöö teemal: Korrosioon Haljala Gümnaasium 2009 Mis on korrosioon? · Korrosioon (ladinakeelest corrodere) on metallide aatomite oksüdeerumine ümbritseva keskkonna toimel. (vesi, nii kuiv kui ka niiske õhk, erinevad gaasid, lahused jms.) · Korrosioon on raua roostetamine, vase kattumine paatinakihiga, alumiiniumi tuhmumine, hõbeda tumenemine jne. · Korrosioon sõltub keskkonnast, temperatuurist, mõjuteguridest jms. · Metallide korrosioon on loomulik protsess, sest metallidest tekkivad jälle püsivad ühendid. · Korrosioon on redoksreaktsioon, kus metallide aatomid oksüdeeruvad olles ise redutseerijad. · Metallide pinnale tekkiv oksiidikiht, kas kaitseb metalli või hävitab metalli täielikult. · Korrosiooniproduktid on mahult suuremad, kui algne materjal. · Korrosiooni võib jaotada kolmeks : 1. Keemiline korrosioon 2. Elektrokeemiline korrosioon ...
Kahe metalli vahel tekib galvaanielement ning aktiivsem metall korrodeerub(hävineb). Korrosioonikaitse *Korrosioonikindlad sulamid- näiteks roostevaba teras *korrosioonikindlad metallkatted – kroomimine,nikeldamine,tsinkimine jne *mittemetalsed kaitsekihid- värv,lakk,email,õli jne *protektorkaitse-kaitstava metalli külge kinnitatakse aktiivsemast metallist plaat. *korrosiooniinhibiitorid *inhibiitor-aeglustaja. Mittemetallid ja nende ühendid. MITTEMETALLIDE ÜLDOMADUSED: *Mittemetallid asuvad perioodilisuse süsteemi neljandas kuni kaheksandas peaalarühmas st.välisel elektronkihil on 4-8 elektroni.
Galvaanielemendi elektromotoorjõud - on põhjus, mis tekitab ja säilitab vooluringis (s.o kinnises juhtivas kontuuris) elektrivoolu. Elektrokeemiline korrosioon – toimub elektrolüüte sisaldavates keskkondades ja seda põhjustavad elektrokeemilised reaktsioonid metalli ja elektrolüüdi kokkupuutepinnal. Võimalused metallide kaitsmiseks korrosiooni eest – nt metallkatted, oksiid- ja fosfaatkatted, värvkatted ja kaitsemäärded, inhibiitorite lisamine, protektorkaitse, anood- ja katoodkaitse. Protektorkaitse – kaitstava metalli ühendamine temast pingereas eespool oleva metalliga. Inhibiitorid – ained, mis vähendavad oluliselt korrosiooni kiirust. 1. Selgitada, kuidas iseloomustab metalli keemilist aktiivsust tema asukoht pingereas? õige aktiivsed metallid on need, mis on kõige esimesed. Nende aktiivsus väheneb vasakult K paremale. Aga redokspotenstsiaal vaid suureneb vasakult paremale. 2
korrosiooni; 1.3. Värvkatted ja kaitsemäärded. 2. Inhibiitorite lisamine vedelale ja tahkele keskkonnale (karbamiid, urotropiin, NaNO 2, polüfosfaadid, kromaadid). Inhibiitorid vähendavad oluliselt korrosiooni kiirust. Kasutatakse sageli tööstuses, kus metallid puutuvad kokku happelahustega (ka näiteks katlakivi eemaldamise lahustes, autode jahutusvedelikes). 3. Elektrokeemilised meetodid on kasutatavad seal, kus saab tekitada vooluringi. 3.1 Protektorkaitse. 3.2 Katoodkaitse. 3.3 Anoodkaitse. 8. Milles seisneb protektorkaitse? Protektorkaitse. Raud roostetab siis, kui ta osutub anoodiks. Seega kui ühendada raua külge (vt skeem 6.4, A) mõni temast negatiivsema potentsiaaliga metalli tükk elektrood (Mg, Zn), saab anoodiks viimane: Zn(t) 2e¡ = Zn2+(t,v) (6.21) raud on aga katoodiks, mille pinnal redutseerub õhuhapnik, raud ise säilib: O2(g) + 2H2O(v) + 4e¡ = 4OH¡(v) (6.22)
Väheaktiivne metall (NiAu) ei reageeri veega Väärismetall keemiliselt väga püsiv metall (Ag, Pt, Au) Sulam kahe või enama metalli või metalli ja mittemetalli kokkusulatamisel saadud lahus. Korrosioonitõrje korrosiooni saab vältida, takistades hapniku juurdepääsu metallile või peatades sellest elektronide äravoolu.Rauda ja terast saab kaitsta rooste eest galvaniseerimisel tsingikihiga. Korrosioonikindlad sulamid, metallkatted, mittemetalsed kaitsekatted , protektorkaitse (s.t. et lisatakse põhimetalli hulka veidi aktiivsemat metalli, mis korrodeerub lisandina varem ja nii jääb põhimetall püsivamaks), värvikihid, jt. Molekuli struktuur Üksikside side, kus aatomite vahel on vaid 1 keemiline side (1 ühine elektronpaar). Kaksikside side, kus aatomite vahel on 2 keemilist sidet (2 ühist elektronpaari). Kolmikside side, kus aatomite vahel on 3 keemilist sidet (3 ühist elektonpaari).
Lisaks sellele avaldavad metallidele mõju ka biokorrosioonil tekkivad mikroorganismide elutegevussaadused(happed, alused jne.). Biokorrosioonist on eriti ohustatud laevad ja veesolevad metallkonstruktsioonid. Korrosioonikaitse korrosioonikindlad sulamid- näiteks roostevaba teras korrosioonikindlad metallkatted- kroomimine, nikeldamine, tsinkimine jne. mittemetalsed kaitsekihid- värv, lakk, email, õli jne. protektorkaitse- kaitstava metalli külge kinnitatakse aktiivsemast metallist plaat. Tekib galvaanielement, plaat hävineb ning põhimetall säilib. 6 Mittemetallid Aatomi ehitus Mittemetallid asuvad perioodilisuse süsteemi neljandas kuni kaheksandas peaalarühmas st. välisel elektronkihil on 4- 8 elektroni. Eranditeks on vesinik, mille väliskihil on 1 elektron, heeliumil on 2 ja booril 3 elektroni
oksüdeerub Zn: Zn02e=Zn+2 . Raua kui vähemaktiivsema metalli pinnal toimub: happelises keskkonnas H+ redutseerumine: 2H++2e=H2 , neutraalses või aluselises keskkonnas vees lahustunud hapniku redutseerumine: O2+2H2O+4e=4OH Korrosioonitõrje: korrosioonikindlamate sulamite kasutamine (roostevaba teras) korrosioonikindlamate metallkatete kasutamine (kroomimine) mittemetalsete kaitsekatete kasut. (värvimine, lakkimine, õlitamine) protektorkaitse (aktiivsema metalli plaat ühendatakse kaitstava metallesemega) inhibiitori ehk korrosiooniaeglustaja kasutamine (NaNO 2, Na3PO4, Na2CrO4 ) 13. Erinevate metallide sulamid, nende koostis ja kasutamine Rauasulamid: Malm (Fe+üle 2% C), habras, raskesti töödeldav (pliidirauad) Teras (Fe+alla 2% C), hästi töödeldav (mitmesugused tööriistad) Eriterased (Fe+ mitmesugused legeerivad lisandid), eriomadustega
kõrvaldamine Asendatakse vähepüsivad metallid vatupüsivate metallidega või sulamitega(legeerimine)- kõrvaldatakse keskkonnast agressiivsed komponendid (veeaur, hapnik, väävli, lämmastiku, kloori ühendid jt.) -passiveeritakse metallide pinda oksüdeerimise, fosfaatimise jm. teel -rakendatakse elektrokeemilist kaitset välisalalisvooluallikaga (katoodkaitse) või aktiivsest metallist protektoriga( protektorkaitse)-metalsed pinnakatted (galvanotehnika, nt. terase puhul tsinkimine)-mittemetalsed pinnakatted (lakid, bituumen, emailid, plastmassid, millega katmist tuleb teha perioodiliselt. Ekspluatatsioonis olevate konstruktsioonide korrosioonikaitse põhiline viis on kaitsekatete kasutamine, mis vastavad keskkonna agressiivsusele, mis võivad olla püsivad värvid-lakid, plastikkiled või püsivad metallkiled. Põhiline on värvid-lakid. Kate koosneb krundist, pahtlist ja värvist
kõrvaldamine Asendatakse vähepüsivad metallid vatupüsivate metallidega või sulamitega(legeerimine)-kõrvaldatakse keskkonnast agressiivsed komponendid (veeaur, hapnik, väävli, lämmastiku, kloori ühendid jt.) -passiveeritakse metallide pinda oksüdeerimise, fosfaatimise jm. teel -rakendatakse elektrokeemilist kaitset välisalalisvooluallikaga (katoodkaitse) või aktiivsest metallist protektoriga( protektorkaitse)-metalsed pinnakatted (galvanotehnika, nt. terase puhul tsinkimine)-mittemetalsed pinnakatted (lakid, bituumen, emailid, plastmassid, millega katmist tuleb teha perioodiliselt. Ekspluatatsioonis olevate konstruktsioonide korrosioonikaitse põhiline viis on kaitsekatete kasutamine, mis vastavad keskkonna agressiivsusele, mis võivad olla püsivad värvid-lakid, plastikkiled või püsivad metallkiled. Põhiline on värvid-lakid. Kate koosneb krundist, pahtlist ja värvist. Vana
Millised on korrosiooni peamised liigid? Materjalide hävimises, mis on tingitud keskkonna mõjust, reaktsioonidest keskonnas sisalduvate ainetega. Peamised ligiid: keemiline, elektrokeemiline, bio-, erosioon-. 67. Kuidas kaitsta metalli korrosiooni eest? Kaitsekatete (metallist, oksiid-ja fosfaat, värvkatted ja kaitsemäärded), inhibiitorite lisamine vedelale ja tahkele keskkonnale, elektrokeemilised meetodid (võimalik seal kus saab tekitata vooluringi) 68. Milles seisneb protektorkaitse? Raud roostetab kui ta on anood. Kui ühendada raua külge mõni elektrood, saab anoodiks viimane. Raud on siis katoodiks, mille pinnal redutseerub õhuhapnik ja raud ise säilib. 69. Mis on inhibiitorid ja kuidas neid kasutatakse? Protsessi või reaktsiooni pidurdavad või takistavad ained. Vähendavad korrosiooni kiirust. Kasutatakse tööstustes, kus metallid puutuvad kokku happelahustega. 70. Millised reaktsioonid toimuvad, kui HCl lahuses olev tsingigraanul viia kontakti vasktraadiga
katoodreakts, st anoodipürkond on piirkond, kus toimuvad anoodreakts (Me seob endaga elektrone, muutudes neg); katoodipiirkonnas aga katoodreaktsioonid (Me loovutab oma elektrone anoodile, muutudes ise seejuures pos). Anoodipiirkonnaks on korrudeerunud metalli pind ja katoodipiirkonnaks on korrudeerunud puutumata met pind. Elektrokeemiline korrosioonitõrje esiteks katoodkaitse ja kaustatakse kahte metoodikat: elektrolüüsiviis ja kalvaanipaaride viis (protektorkaitse). Esimesel juhul ühendatakse kaitstav objekt välise alalisvoolu negatiivse poolega ehk objekti rikastatakse pidevalt elektronidega. Teisel juhul tekitatakse objektist makrokalvaanipaar ja anoodiks on negatiivsema potentsiaaliga metallist keha. 33. Galvaanipaar - Elektrolüüdid on ained, mille lahused või sulatised juhivad elektrit. Kui elektrolüüdi lahuses või sulatises (soolade, aluste, hapete lahustes, aga ka
Antudreaktsioonides vesinikku ei eraldu. Nende reageerimisel metallidega on oksüdeerijaks happe anioonid, mitte vesinikioonid. Sellisteks hapeteks on kontsentreeritud H2SO4 ja mistahes kontsentratsiooniga HNO3. 22. Mis on korrosioon? Kuidas selle vastu võidelda? Korrosiooniks nimetatakse metallide keemilist hävinemist väliskeskonna toimel. Võitlemine: metalli isoleerimine väliskeskonnast (oksiid- ja fosfaatkatted, värvkatted ja kaitsemäärded) katoodkaitse protektorkaitse katmine korrosioonikindlama metalliga (Cr, Ni, Zn, Sn) inhibiitorite kasutamine polümeeri vesilahus vahekiht 23. Millega tegeleb elektrokeemia? Milleks kasutatakse elektrokeemilisi protsesse? Elektrokeemia on keemia haru, mis tegeleb spontaansete reaktsioonide arvel elektrivoolu saamisega, elektrivoolu toimel mittespontaansete reaktsioonide läbiviimisega ja kõige sellega seonduvaga.
standardpotentsiaaliks. 58. Mida iseloomustab pE? pE iseloomustab mulla/ vee süsteemi redokstingimusi; kõrge pE- oksüdeerivad tingimused ja madal pE- redutseerivad tingimused. 59. Mis on korrosioon? Kuidas selle vastu võidelda? Korrosiooniks nim metallide keemilist hävinemist väliskeskkonna toimel. Korrosioonitõrje: Metalli isoleerimine väliskeskkonnast (oksiid- jaa fosfaatkatted, värvikatted ja kaitsemäärded); katoodkaitse; protektorkaitse; katmine korrosioonikindlama metalliga (Cr, Ni, Zn, Sn); inhibiitorite kasutamine. 60. Maakoore koostis. Koosneb tard-, sette- ja moondekivimitest. 61. Mulla koostis. Koosneb eluta ja elus maailmast ja omab mõlema tunnuseid. 62. Mullatekkeprotsess. On bio-füüsikalis-keemiline protsess; vajalik sobiv kivimisubstraat ja lähtekivim; sobilikud keskkonnatingimused; 20 cm paksuse mullakihi moodustamiseks kulub 1500- 7500 aastat. 63. Orgaaniliste ühendite peamised klassid mullas.
oksüdeerub Zn: Zn0-2e-=Zn+2 . Raua kui vähemaktiivsema metalli pinnal toimub: happelises keskkonnas H+ redutseerumine: 2H++2e-=H2 , neutraalses või aluselises keskkonnas vees lahustunud hapniku redutseerumine: O2+2H2O+4e- =4OH- Korrosioonitõrje: 4. korrosioonikindlamate sulamite kasutamine (roostevaba teras) 5. korrosioonikindlamate metallkatete kasutamine (kroomimine) 6. mittemetalsete kaitsekatete kasut. (värvimine, lakkimine, õlitamine) 7. protektorkaitse (aktiivsema metalli plaat ühendatakse kaitstava metallesemega) 8. inhibiitori ehk korrosiooniaeglustaja kasutamine (NaNO2, Na3PO4, Na2CrO4 ) Sulamid Sulam on kahe (või enama) metalli või metalli ja mittemetalli kokkusulatamisel või nende pulbrilise segu paagutamisel saadud materjal. Sulamite omadused erinevad koostismetallide omadustest: sulamid on tavaliselt kõvemad ja madalama sulamistemperatuuriga. Sulamite liigitus ehituse järgi: 9
arvutada redoksreaktsiooni Gibbsi energia muut, mis omakorda võimaldab määrata reaktsiooni iseenesliku kulgemise suunda. 66. Mis on elektroni aktiivsus? H2 → 2H+ + 2ē E° = 0 V 67. Mida iseloomustab pE? Mõõtühikuta suurus, mis iseloomustab keemilise süsteemi võimet vahetada elektrone ja seal toimuvaid redoksreaktsioone. 68. Mis on korrosioon? Kuidas selle vastu võidelda? metallide keemiline hävinemist väliskeskkonna toimel. metalli isoleerimine väliskeskkonnast, katoodkaitse, protektorkaitse, katmine korrosioonikindlama metalliga (Cr, Ni, Zn, Sn), inhibiitorite kasutamine. 69. Mille alusel jagatakse lahuseid tõelisteks lahusteks ja kolloidlahusteks? Keskkonna ja aine omaduste (suuruse), tõeline lahus-molekulaarne süsteem, milles lahustunud osakesed esinevad ioonidena või molekulidena (soola- ja suhkrulahus). kolloidlahuses on osakesed suuremad kui tõelises lahuses. 70. Mis on pindpinevus? Pinna püüe kokku tõmbuda. 71. Mis on adsorbtsioon
standardpotentsiaaliks. 58. Mida iseloomustab pE? pE iseloomustab mulla/ vee süsteemi redokstingimusi; kõrge pE- oksüdeerivad tingimused ja madal pE- redutseerivad tingimused. 59. Mis on korrosioon? Kuidas selle vastu võidelda? Korrosiooniks nim metallide keemilist hävinemist väliskeskkonna toimel. Korrosioonitõrje: Metalli isoleerimine väliskeskkonnast (oksiid- jaa fosfaatkatted, värvikatted ja kaitsemäärded); katoodkaitse; protektorkaitse; katmine korrosioonikindlama metalliga (Cr, Ni, Zn, Sn); inhibiitorite kasutamine. 60. Maakoore koostis. Koosneb tard-, sette- ja moondekivimitest. 61. Mulla koostis. Koosneb eluta ja elus maailmast ja omab mõlema tunnuseid. 62. Mullatekkeprotsess. On bio-füüsikalis-keemiline protsess; vajalik sobiv kivimisubstraat ja lähtekivim; sobilikud keskkonnatingimused; 20 cm paksuse mullakihi moodustamiseks kulub 1500- 7500 aastat. 63. Orgaaniliste ühendite peamised klassid mullas.
· Kõrge pE- oksüdeerivad tingimused · Madal pE- redutserivad tingimused · pE-pH diagrammid võimaldavad iseloomustada vee/mulla peamisi omadusi · pE ja pH väärtused määravad, mis osakestena ja millises oksüdatsiooniastmes erinevad elemendid võivad eksisteerida 61. Mis on korrosioon? Kuidas selle vastu võidelda? Korrosioon nim metallide keemilist hävinemist väliskeskkonna toimel. Tõrje: metalli isoleerimine väliskeskkonnast; katoodkaitse; protektorkaitse; katmine korrosioonikindlama metalliga; inhibiitorite kasutamine. Vahendid: polümeeri vesilahus, vahekiht. 62. Maakoore koostis: SIO2, Al2O3, CaO, MgO, Na2O, FeO. K2O, Fe2O3, H2O, TiO2. 63. Mulla koostis: · Muld on taimse protsessi produktsiooni saadus · Mullateke saab alguse taime orgaanilisest ainest · Mulla tähtsaim omadus on viljakus · Mullas on 50% tahket osa, 25% õhku ja 25% vett. · Mulla teke on vastastikuses seoses teda ümbritsevate keskkonnatingimustega 64
124. Oksiid- ja fosfaatkatted- Metallkattega võrreldes vähemefektiivsed, aga sobivad hästi atmosfäärikorrosiooni tõrjeks ja on heaks aluspinnaks värvidele. 125. Pinna isoleerimine katetega- polümeerid, emailid, keraamilised katted, biokile. 126. Inhibiitorid- Inhibiitorid vähendavad oluliselt korrosiooni kiirust. Näited- automootorite jahutusvedelikud, alusvärvid metallide värvimiseks. 127. Elektrokeemiline kaitse: protektorkaitse- Raud roostetab siis kui ta osutub anoodiks. Seega kui ühendada raua külge mõni temast pingereas eespool oleva metalli tükk (Mg, Zn), saab anoodiks viimane. Katoodkaitse- Veel üks võimalus on ühendada kaitstav ese alalisvooluallika negatiivse poolusega - tekitada temast katood. Anoodiks aga kasutada suvalist vanametallitükki. Anoodkaitse- Kaitstav objekt ühendatakse alalisvooluallika posit. poolusega; neg. poolusega ühendatakse sobivast materjalist nn. abielektrood. 128
Uitvoolusid põhjustavad trammid, metroo, elektrirongid, keevitusseadmed, elektrolüüsivannid. Vool saabub tarbijasse alalisvooluallikast õhuliini kaudu ja pöördub sinna tagasi mööda relssi. Osa elektrivoolu satub relsilt pinnasesse ja torustikesse (kui need on lähedal), ning hiljem torustikust läbi pinnase relssi tagasi. Uitvoolude raadius sõltub pinnase iseloomust (kümned km). Kaitse: Liidete isoleerimine dielektrikutega, katoodkaitse, protektorkaitse 121. Biokeemiline korrosioon: mõiste, näited. Biokorrosiooni põhjustavad mitmesugused pinnases ja õhus leiduvad aeroobsed ning anaeroobsed mikroorganismid (bakterid, seened ja vetikad). organismid toodavad aineid, mis korrodeerivad metalli. Bakterite elutegevusest tekkivad orgaanilised happed kahjustavad isegi roostevabu teraseid. Bakterid ja seened kahjustavad ka maa sees olevaid torustikke. Kõige parem elukeskkond on bakteritele ja seentele pinnaveed, muld, turbamuld, reoveed.
torustikust läbi pinnase relssi tagasi. inertgaasi kk-s. · Uitvoolude raadius sõltub pinnase iseloomust (kümned km). Plasmapihustus- saab katta keerulise kujuga konstruktsioone. Kaitse: Liidete isoleerimine dielektrikutega, katoodkaitse, protektorkaitse 124. Elektrokeemilise korrosiooni tõrje: metallkatted. Metallkatted. Raua võib katta elektrokeemiliselt 118. Biokeemiline korrosioon: mõiste, näited. mõne teise metalliga (Zn, Sn, Cr, Cu, Ni, Co, Pb, Au- Ni; Au-Ag) - Biokorrosiooni põhjustavad mitmesugused pinnases ja õhus leiduvad galvaniseerimine või kuumsukeldusmeetod.
redutseerub katoodil metall; · Uitvoolude raadius sõltub pinnase iseloomust (kümned km). 4. Hapnikhapete anioonid anoodil ei oksüdeeru, oksüdeeruvad vee molekulid; Kaitse: 5. Hapnikuta hapete puhul oksüdeeruvad anoodil Liidete isoleerimine dielektrikutega, katoodkaitse, protektorkaitse anioonid; 6. Anoodil oksüdeerub sageli ka anoodi materjal ise (tekivad tema ioonid lahusesse 118. Biokeemiline korrosioon: mõiste, näited. Biokorrosiooni põhjustavad mitmesugused pinnases ja õhus leiduvad aeroobsed ning anaeroobsed 113. Elektrolüüsi kasutamine
f) metalli, kantakse peale elektriväljas vaakumis g) emailid h) keraamilised katted (TiC, TiN, Al2O3, ZnO2). 2) Metalli pinnale tekitatakse mõne ühendi kiht: a) oksiid (oksüdeerumine) oluliseim b) kromaadid c) fosfaadid (96-98 `C kuumutatud lahuses tooted 0,5- 2 tundi)näit: Mn(H2PO4)2. 3) Elektrokeemiline kaitse: kaitstavate konstruktsioonide külge ühendatakse elektroodid, mis on anoodiks. Anoodid ühendatakse kaitstava konstruktsiooniga paljudest kohtadest, kindla vahemaa järgi a) Protektorkaitse: Anood kaitseb pinda, kuna see hävib enne. b) Katoodkaitse välise vooluallika abil: vooluringist lastakse läbi alalisvool c) Anoodkaitse: pinnale moodustub passiivne oksiidi kiht (joonis) 4) inhibiitorid (ained, mis vähendavad keemilise reaktsiooni kiirust) 5) Kaitsemäärded 6) Tõrje kuiva õhuga (õhu kuivatamine silikongeeliga). Pilukorrosioon võib leida aset, kui metalli pinnale satub mustus, seega tuleb metalli pinda puhtana hoida ja seda pidevalt puhastada.
annaabi.ee 
