Plaanid puhkusele minna? Võta endale majutus AirBnb kaudu ja saad 37€ kontoraha Tee konto Sulge
Facebook Like

Keemia ja materjaliõpetuse eksam 2011 (2)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Milline on süsteemne materjalide korrosioonitõrje ?
  • Milliseid reaktsioone nimetatakse redoksreaktsioonideks ?
  • Millega iseloomus-tatakse neid sertifikaadis ?
  • Palju võib moodustuda katlakivi viiest kuupmeetrist veest (katlakivi koostiseks võtta CaCO3) ?
  • Milline protsess on lahustumine ?
  • Millistega? Millised keemilised protsessid toimuvad vee kuumutamisel üle 65 oC ?
  • Kui, siis kuidas on väimalik määrata vesilahuste pH väärtus ?
  • Kui: a) [H+]= 8,410-3 mol/L; b) [H+]= 4,210-12mol/dm-3 ?
  • Millised ained on happed ja millised alused ?
  • Millist ainet ja materjali nim tahkeks ?
  • Kuidas määratakse nende faasikoostist ?
  • Millist informatsiooni on võimalik saada röntgensaasianalüüsi abil ?
  • Mitmete kristalsete ainetega, põhjendage vastust ?
  • Millistel juhtudel toimub keemiline reaktsioon elektrolüütide vesilahustes ?
  • Kus seda leidub, kuidas tekib(on tekkinud) ?
  • Millest sõltub difusiooni kiirus ?
  • Millised reaktsioonid on redoksreaktsioonid ?
  • Millised ained on oksüdeerijad, millised redutseerijad ?
  • Kuidas valmistatakse tsinkkatet metallidele ?
  • Millest sõltub tsingikihi paksus terase kuumtsinkimisel ?
  • Millised on kasutatud kaitsmisviisi ohud ?
  • Millised on seal korrosioonitõrje meetmed ?
  • Milliseid protsesse nimetatakse elektrokeemilisteks ?
  • Kuidas seda määratakse ja millest oleneb selle suurus ?
  • Milline on kontaktkorrosioon ?
  • Millistel põhjustel need tekivad (moodustuvad) ?
  • Millised katoodiks ?
  • Millised soolad hüdrolüüsuvad ja kuidas ?
  • Kuidas määratakse vees HCO 3- sisaldust ?
  • Kui katlakivi koostiseks võtta CaCO3 ?
  • Kuidas töötavad Volta ja Jacobi galvaanielemendid (skeem ja toimuvad reaktsioonid) ?
  • Millistel tingimustel moodustuvad(tekivad) igapäevases elus galvaanielemendid ?
  • Milline protsess on elektrolüüs ?
  • Mis on lagunemispinge ja mis on ülepinge ?
  • Mida käsitlevad ja formuleerige Faraday seadused ?
  • Miks alumiiniumi kui materjali oksüdeeritakse ?
  • Milline nähtus on korrosioon ?
  • Milliste meetoditega kaitstakse metalle korrosiooni vastu (loetlege ja kirjeldage) ?
  • Milline on kemism ja tõrje meetodid ?
  • Millised reaktsioonid kulgevad alumiiniumi kokkupuutel raua ja vasega ?
  • Mis on märgamise kriteeriumiks ?
  • Kui on, siis kuidas, kui ei, siis miks ?
  • Mida nimetatakse keemiliseks reaktsiooniks ?
  • Kus ja milleks neid kasutatakse ?
  • Millest sõltub (lähtub) tsinkimise meetodi valik ?
  • Kui ja, siis kuidas ?
  • Milliste omaduste järgi hinnatakse tsinkkatte omadusi terasel ?
 
Säutsu twitteris
Keemia ja materjaliõpetus
  • Elemendi ja lihtaine mõisted/nimetused ning nende mõistete õige kasutamine praktikas. Süsteemsuse olemus ja süsteemse töötamise vajalikkus inseneritöös. Näiteid praktikast. Milline on süsteemne materjalide korrosioonitõrje?
    Keemiline element ehk element on aatomituumas sama arvu prootoneid omavate aatomite klass. Teise definitsiooni järgi on keemiline element aine, milles esinevad ainult ühe ja sama aatomnumbriga aatomid . Seega keemiline element on aine, mida ei saa keemiliste meetodite abil lihtsamateks aineteks lahutada. Lihtaine on keemiline aine, mis koosneb ainult ühe keemilise elemendi aatomitest. Näiteks puhtad metallid ja gaasid. Elementide ja nendest moodustunud lihtainetel on enamikel juhtudel üks ja sama nimi, st tuleb alati selgitada, kas tegemist on mingi elemendi aatomitega mõnes aines või selle elemendi aatomitest moodustunud puhta lihtainega või selle lihtaine osakestega mingis aines, materjalis või süsteemis. Nt kloor ja fluor esinevad ainetena Cl2 ja F2.
    Süsteem on kas vahetult omavahel seotud ja üksteist mõjutavate või ainult mõjutavate objektide ja nähtuste kogum. Kõik keemilised tehis - ja looduslikud protsessid kujutavad endast süsteemi, milles on ained, kemikaalid , seadmed , keskkond ja mõjutegurid. Seejuures võib vastasikune mõju olla väga erineva suuruse ja tähtsusega. Näiteks etamooli valmistamine koosneb tooraine ( kartul , teravili) valmistamisest, tootmistehnoloogiast, töötajatest ning aparatuurist; õlle valmistamine koosneb teravilja sordi ja kasvukoha valikust, linnaste valmistamisest, õlle valmistamise tehnoloogiast ja säilitamise viisist. Praktikas tuleb paljudel juhtudel lahendada mingis süsteemis olevat probleemi. Edukaks lahendamiseks tuleb tingimata määratleda vastava süsteemi kõige olulisemad objektid ja mõjutegurid. Kui aga jäetakse määratlemata süsteem, kus vastav aine, materjal või nähtus asub ning ilmneb, või tehakse seda ekslikult, saadakse eksitavad või valed tulemused, mis võivad viia väga tõsiste tagajärgedeni. Rajatiste ja ehitiste projektid on vastava reaalse süsteemi mudelid. Kui aga projektis jäetakse mõni süsteemi kuuluv nähtus kas üldse käsitlemata või käsitletakse ebapiisaval tasemel, võivad tagajärgedeks olla avariid, õnnetused, konstruktsioonmaterjalide hävimised jms.
    Millegi rajamisel tuleb arvestada materjalide sobivust: ükski roostevaba teras pole vastupidav kloriidioonide toimele; tsingitud terasest torudel peab kuuma vee temp olema kas alla 55o või üle 100o; kui süsinik on kontaktis teiste metallidega, siis teine metall alati hävib, ka kuld ja plaatina; õhk sisaldab alati veeosakesi aerosoolidena (Cl- ioonid ).
    NÄIDE:
    AS Paide Vesi: Roostevaba teraste keevitamine on äärmiselt probleemne, arvestamata jäeti ka roostevabaterase korrosioonispetsiifika – keevisõmbluste piirkond jäeti puhastamata keevitamisel tekkinud korrosiooniproduktidest, mistõttu roostetas keevisõblus nii õhukeseks, et võis iga hetk survele järele anda. Ning seetõttu oldi sunnitud ka kogu torustiku välja vahetama .
    Algpõhjuseks võib lugeda ebakvaliteetset projekti, nimelt puudub ''Nõuded ehitusloa taotlemisel esitatavale ehitusprojektile''sätetes osa korrosioonitõrjest, korrosioonitõrjemeetoditest, kus oleks käsitletud materjalide kokkusobivus. Selle osa koostamine pole vastavate seadusandlike dokumentide alusel kohustuslik.
  • Aine ja materjali mõiste, nende eksisteerimise füüsikalised olekud tavatingimustel, rõhu ja temperatuuri mõju nende olekule ja püsivusele. Millest sõltuvad ainete ja materjalide kõik omadused? Ainete ja materjalide klassifikatsiooni skeemi algus keemia valdkonnas. Konkreetsed näited kõikide mõistete ja omaduste juurde.
    Aine on mateeria vorm (aineosakeste paiknemine /struktuur), mida iseloomustab nullist erinev seisumass ja suhteline stabiilsus. Aineosakeste hulka kuuluvad eelkõige prooton , neotron ja elektron , millest koosnevad kõik stabiilsed aatomid. Keemiline aine on aine, mille molekulidel on ühesugune koostis ja struktuur.
    Materjal on keemilisest seisukohast mistahes keemiline aine, mille kasutamisel /töötlemisel ei toimu keemilisi muutusi.
    Tavatingimused: 20oC (293K) ja 1 atm (101325 Pa). Kõik ained, mis on tavatingimustel vedelas olekus, on võimalik üle viia tahkesse olekusse, kuid mitte kõiki gaasilisse olekusse(temp tõustes ja rõhu langedes osad ained lagunevad); tavaolekus tahke aine võib viia vedelasse olekusse, aga mitte kõiki gaasilisse olekusse. Samuti on aineid ja materjale, mis eksisteerivad vaid kahes olekus (nt kuumutamisel jood sublimeerub ehk läheb otse tahkest olekust gaasilisse).
    Ainete ja materjalide füüsikalised omadused sõltuvad osakeste massist ja nende „kokkupakitusest”(tihedus), keemilise sideme tüübist ja struktuurist(kõvadus, sepistatavus, venitatavus , sulamis-ja keemistemperatuur ), laetud osakeste liikumisvõimest(elektrijuhtivus) jne. Keemilised omadused sõltuvad elektronide paigutusest aatomis(elektronskeemist), keemilise sideme tüübist, struktuurist ja energiamuutusest.
    Ainete ja materjalide klassifikatsioon ning tähistamine: Klassifikatseerimine toimub alati mingi tunnuse alusel, sama ainet võib klassifitseerida eri tunnuste järgi, st aine võib olla eritunnustega ja kuuluda samaaegselt erinevatesse klassidesse.
    1)NIMI: a) nimi ei anna infot aine päritolu, kasutamise ega omaduste kohta(kriit, vesi); b) nimes sisaldub mingi info ( sooraud , seebikivi , lubjakivi ); c) kaubanduslik nimi ei sisalda mingit infot ( nailon , määrdeõli, kiudained ).
    2)VALEM: a) empiiriline (lihtsaim valem) näitab aine elementaarkoostist ja elementide gruppide omavahelist suhet (N2,C6H6, CH4); b) struktuurivalem (lisaks elementide ja elementgruppide suhtele näitab ka kuidas need on omavahel seotud, keemilised sidemed.
    3) TÄHTEDE JA NUMBRITE KOMBINATSIOON: nt E100-E199 toiduvärvid, saab identifitseerida käsiraamatute või Interneri otsingumootorite abil.
    4) NOMENKLATUURSED NIMETUSED: standardiseeritud puhastele ainetele JUPAC poolt, nt FeO, raud(II) oksiid .
  • 1)Kolloidsete süsteemide klassifikatsioon. Näiteid nende kasutamisest, tekkimisest ja esinemisest nii loodus- kui tehiskeskkonnas ning mõjust insenerirajatistele ja ehitistele.
    Pihustatud aine olek
    GAAS
    VEDELIK
    TAHKE
    Pihus-tus-kesk- kond
    GAAS
    Vedel aerosool
    udu, pilved , atmosfäär
    Tahke aerosool
    suits, tolmune atmosfäär
    VEDELIK
    Vaht
    vahukoor , seebivaht
    Emulsioon
    majonees, kätekreem
    Kolloidne suspensioon
    piim, värvid, tint
    TAHKE
    Tahke vaht
    vahtpolüstürool
    Geel
    või, juust, tarrendid
    Tahke kolloid
    rubiinklaas
    Süsteemides, kus on tegemist suurte õhukogustega, võivad aerosoolsed osakesed tekitada häireid. Tuleb tarvitusele võtta meetmed, et enne õhu viimist süsteemi eemaldada aeerosoolsed osakesed õhus. Suruõhusüsteemid: perioodiliselt tuleb neil kompressorid lahti võtta ja puhastada seesmisi pindasi – mere ääres näiteks hakkab kogunema keedusool , mis on metallide korrosioonikiirendaja.
    Kõik settekivimid on suuremal või vähemal määral poorsed .
    2)Liht- ja liitaine , puhta aine, materjali, homogeense ja heterogeense segu mõisted. Vastavad näited.
    Lihtaine on keemiline aine, milles esinevad ainult ühe elemendi aatomid. Nt hapnik (O2), raud (Fe). Liitaine on keemiline ühend, milles esinevad kahe või enama keemilise elemendi aatomid. Nt vesi (H2O), keedusool (NaCl), süsihappegaas (CO2). Puhas aine on kindla koostisega aine, mis koosneb ainult ühe aine osakestest, põhiainet on 99.9999%(lisandeid on 0,0001%). Materjal on keemilisest seisukohast mistahes keemiline aine, mille kasutamisel/ töötlemisel ei toimu keemilisi muutusi. Nt alumiinium pottidena, metallid, looduslikud ja sünteetilised kivimid.
    Homogeenses süsteemis või – segus on süsteemi(segu) mistahes keemiline koostis ja struktuur ühesugune. Heterogeenne süsteem või segu koosneb kahest või enamast, kas keemilise koostise või struktuuri poolest erinevast homogeensest osast.
    Tuleb arvestada, et reaktsiooni kiirus oleneb: 1)homogeenses süsteemis: a)temperatuurist (temp kasvades reaktsiooni kiirus kasvab); b)kontsentratsioonist (konts kasvades reaktsiooni kiirus väheneb); c)gaaside ja aurude korral nende rõhust; 2)heterogeenses süsteemis: a,b,c + d) faaside kokkupuutepinna suurusest (pinna suurenedes kiirus suureneb); e)reaktsiooniproduktide difusioonikiirusest; f) 2-aatomiliste gaaside dissotsiat-sioonienergiast.
  • Ainete valemite mõiste, keemilise reaktsiooni võrrand ja nende seletused . Mis on keemiline reaktsioon , viis näidet. Milliseid reaktsioone nimetatakse redoksreaktsioonideks? Keemilise reaktsiooni võrrand, selle koostamine ja kasutamine praktikas.
    1) empiiriline (lihtsaim valem) näitab aine elementaarkoostist ja elementide gruppide omavahelist suhet (N2,C6H14, CH4). 2) molekulvalem kujutab lihtaine või ühendi ühe molekuli koostist ja näitab milliseid elemente molekul sisaldab ja milline on iga elemendi aatomite arv molekulis (nt vee molekul – H2O). 3) struktuurvalem näitab molekulis aatomite paigutust üksteise suhtes; valemis on märgitud ka kõik molekulis esinevad sidemed (CH3CH2CH2CH2CH2CH3 – heksaan).
    Keemiline reaktsioon on muundumine , mille tulemusena muutuvad aine keemilised omadused või moodustub uus aine. Keemilisel reaktsioonil tekivad lähteainetest saadused . Keemiline reaktsioon on protsess, kus tekib uus aine. Keemilisel reaktsioonil katkeb vähemalt üks ja tekib juurde vähemalt üks keemiline side erinevate elementide vahel. Toimub: 1) kahe erineva aine osakeste vahel (2NaOH+H2SO4=Na2SO4+2H2O ; CuSO4 + Zn = ZnSO4 + Cu ; 2SO2 + O2=2SO3 ; CuO + H2SO4 = CuSO4 + H2O). 2) sama aine osakeste sees ( lagunemisreaktsioon : CaCO3 = CaO + CO2 ; NH4Cl =NH3 + HCl).
    1) Ühinemisreaktsioon: mood. kahest või enamast lähteainest üks uus. 2CO+O2=2CO2
    2) Lagunemisreaktsioon: moodustub ühe aine lagunemisel ja tekib 2 või enam uut ainet - 2H2O2=2H2O+O2
    3)Asendusreaktsioon: asendavad lihtaine aatomid ühendi koostises oleva elemendi aatomeid - Zn+CuSO4=Cu+ZnSO4
    4) Vahetusreaktsioon : moodustub kahest liitainest koostisosade vahetamise tulemusena, tekib 2 uut lihtainet - CaCl2 + K2SO4 =CaSO4+2KCl
    5) Redoksreaktsioonid : 2Fe+3Cl2=2FeCl3 – on väga levinud: käärimine, mädanemine, põlemisreaktsiooni, metallide tootmine, korrosioon jne.
    Klassifitseerimine käib mitmete tunnuste järgi, kuid olulisem on oksüdatsiooniastme järgi: a) Kui reaktsiooni käigus muutub vähemalt ühe elemendi aatomite oksüdatsiooniaste, nim reaktsiooni redoksreaktsiooniks;
    b) Kui elemengi o-a ei muutu, nim seda liitumis-, asendus- vm reaktsiooniks.
    Keemilise reaktsiooni üleskirjutis sisaldab reageerivate ainete ja reaktsioonisaaduste keemilisi valemeid ning näitab reaktsioonis osalevate ainete moolide arvu. Nt 2H2 + O2 = 2H2O.
    Koostamise üldpõhimõtted: 1) võrrandi vasakule poole kirjutatakse lähteaine valemid, paremale saaduste valemid. Võrrandi pooli eraldab pöördumatu reaktsiooni korral või = , pöörduva reaktsiooni korral . 2)Võrrand tuleb tasakaalustada, st elemendi aatomeid on võrrandi vasakul ja paremal pool võrdselt.
    Praktikas kasutamine: fotokeemia - valgustamine; kiirguskeemia – kiiritamine - katalüüs.
  • Ainete ja materjalide iseloomustamise printsiibid nende pakenditel ja saatedokumentidel. Sertifikaat, mõiste kahesugune sisu, vastavad näited. Mis on vesilahuste peamised omadused, millega iseloomus -tatakse neid sertifikaadis?
    Ainete iseloomustus antakse selle aine ohutuskaardis. Ohutuskaardis peavad vastavate rahvusvaheliste seadusandlike aktide alusel olema 16 punkti; 9. füüsikalised ja keemilised omadused. Kui need andmed on puudulikud, siis tuleb hankida lisateavet keemiliste reaktsioonide kohta teiste ainetega kontakti sattudes ja kuidas nad käituvad muude mõjutegurite korral nagu nt UV-kiirgus, mehaanilised põrutused või elusorganismid .
    SERTIFIKAAT:
    a) on dokument, milles on kirjas konkreetse aine või materjali kõige olulisemad omadused ning nende määramise normdokumendid. Iga aine ja materjali pakendi ja partiiga peab olema kaasas ülalloetletud sisuga dokument.
    b) on dokument, mis antakse välja mingile tootele komisjoni poolt ja milles on fikseeritud nõuded, millele peab vastama iga vastav toode või toote (ained, materjalid, esemed) partii. Selliseid sertifikaate toodetega kaasa ei anta .
    Kui on vaidlused, avariid, materjalikahjustused, siis tuleb kindlaks teha, kas materjal vastab sertifikaadile, mis oli selle materjalipartiiga kaasas!
    SERTIFIKAATIDE TÜÜPSISU:
    1. Agregaatolek normaalrõhul ja toatemperatuuril (tahke, vedel, gaas).
    2. Värvus silmale nähtava spektri ulatuses.
    3. Tahke aine korral – osakeste kuju, suurus, fraktsiooniline koostis, osakeste pinna iseloomustus.
    4. Vedelike korral: viskoossus erinevatel temperatuuridel , lahuse korral kontsentratsioon, pH.
    5. Tihedus
    6. Sulamis – ja keemistemperatuur.
    Looduslikus vees on Ca2+ + Mg2+ sisaldus 5,2 mmol∙dm-3, HCO3- sisaldus 4,0 mmol∙dm-3, kui palju võib moodustuda katlakivi viiest kuupmeetrist veest (katlakivi koostiseks võtta CaCO3)?

    n((CaCO3) = 10,0mol
    M(CaCO3) = 100 g/mol m = n ∙ M m = 10,0 ∙ 100 = 1000 g CaCO3 – e viies m3 vees.
  • Aatomi, elektroni, molekuli, iooni, valemi, mooli, faasi ja süsteemi mõisted ja sisu, näited. Hapete ja aluste teooria, hapete ja aluste tugevuse ja reaktsioonivõime mõiste, näited. pH mõiste, näited. pH arvutamine prootonite kontsentratsioonist ja vastupidi.
    Aatom on keemilise elemendi väikseim osake, mis koosneb positiivse laenguga tuumast ja seda ümbritsevast elektronkattest ning millel on elemendile omased keemilised omadused. Elektron on negatiivse elektrilaenguga püsiv elementaarosake . Molekul on lihtaine või ühendi väikseim osake, mis eksisteerib iseseisvalt ja samal ajal säilitab selle elemendi keemilised omadused. Ioon on elektriliselt laetud osake, mis tekib siis, kui aatom loovutab või liidab ühe või mitu elektroni, et moodustada stabiilselt väliselektronkihti – jaguneb katioonideks ja anioonideks. Valem väljendab molekulide koostist – empiiriline valem näitab aine elementaarkoostist ja elementide gruppide omavahelist suhet; struktuurvalem näitab lisaks ka kuidas on elemendid omavahel seotud. Mool on aine hulga SI ühik. Aine hulk, mis sisaldab 6,02* 1023 mistahes aine osakest – Avogadro arv, osakeste arv ühe mooli kohta. Süsteem on ruumi osa, mis võib olla piiratud piirpindadega (suletud süsteem) või mitte piiratud (avatud süsteem). Homogeenne süsteem on igas süsteemi osas ühesuguse keemilise koostise ja struktuuriga. Homogeenses süsteemis, milles on mitu keemilist ainet, on kõik komponendid jaotunud ühtlaselt, kas molekulide, aatomite või ioonidena – homogeense süsteemi osi ei saa eraldada filtrimisel ega muul mehaanilisel teel; heterogeenne süsteem on mitteühtlane süsteem, mis koosneb kahest või enamast kas keemilise koostise või struktuuri poolt erinevast homogeensest osast (faasist) – heterogeenset süsteemi moodustavad komponendid on põhimõtteliselt üksteisest mehaaniliselt eraldatavad. Faas on ühtlane piirpindadega eraldatud süsteemi osa. Faas on heterogeense süsteemi üks homogeenne osa. Faasid võivad erineda üksteisest füüsikalise oleku, keemilise koostise või struktuuri poolest, st et faaside vahel on piirpinnad.
    Hapete ja aluste tugevuse määrab hapete ja aluste dissotsatsiooni määr. Tugevad alused ja happed on täielikult dissotseeruvad. Nõrkade korral on see osaline. Hapete ja aluste tugevusest sõltub nende reaktsioonivõime. pH iseloomustab lahuse happelisust/vesinikioonide sisaldust lahuses. Puhta vee pH = 7. Lahus on happeline kui pH 7 ja neutraalne kui pH = 7.


  • Gaasi ja auru mõiste, nende üldised omadused ning nende omadusi väljendavad põhiseadused (normaaltingimused, tiheduste väljendamine ja määramine, mooli ruumala, kriitiline temp ja rõhk, käitumine rõhu ja temperatuuri muutumise korral, segude iseloomustamine , osarõhud).
    Gaas on aine, mis normaalrõhul ja toatemperatuuril on täielikult gaasilises olekus. Gaasilise agregaatoleku mõtteliseks mudeliks on valitud ideaalgaas – kaootilises soojusliikumises olev molekulidest koosnev süsteem. Aur on selline aine gaasilises olekus, mis on tavatingimustes kas vedelas või tahkes olekus ning mille keemistemperatuur on kõrgem kui toatemperatuur, nt veeaur.
    Gaaside kõige iseloomulikumaks omaduseks on nende kokkusurutatavus ja võime paisuda. Gaasidel ei ole kindlat kuju, nad täidavad anuma, võttes selle kuju. Gaasi ruumala ühtib anuma ruumalaga, milles ta asub. Ruumala sõltub temperatuurist ja rõhust. Gaas avaldab anuma seintele püsivat rõhku, mis on kõikides suundades ühesugune. Sublimatsioon: kõiki gaase ja aure on võimalik viia rõhu tõstmisel ja temp alandamisel vedelasse ja tahkesse olekusse. Gaaside käitumist iseloomustatakse: kriitilise temperatuuriga – temp, millest kõrgemal ei saa gaasi veeldada rõhu suurendamisega; kriitilise rõhuga - rõhk, mille korral gaas on nii vedelas kui gaasilises olekus, st vedela ja gaasilise oleku vahel on tasakaal. Kui muuta temperatuuri ja rõhku, siis on võimalik viia gaase ja aure vedelasse ja sealt edasi tahkesse olekusse, millest järeldub, et neil on sulamis-, keemis- ja veeldumistemperatuur. Normaaltingimused: p = 101325Pa = 1atm = 760 mmHg, T = 273K = 0oC. Osarõhk on rõhk, mida mingi gaasisegu (nt õhu) keemiline komponent (nt hapnik) avaldaks, kui see vaadeldav komponent esineks üksi samal temperatuuril ja samal ruumalal. Mingi gaasisegu komponentide osarõhu summat väljendab gaasisegu kogurõhk - Daltoni seadus. Clapeyroni võrrand: ; Lussaci võrrand: .
  • 80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
    Vasakule Paremale
    Keemia ja materjaliõpetuse eksam 2011 #1 Keemia ja materjaliõpetuse eksam 2011 #2 Keemia ja materjaliõpetuse eksam 2011 #3 Keemia ja materjaliõpetuse eksam 2011 #4 Keemia ja materjaliõpetuse eksam 2011 #5 Keemia ja materjaliõpetuse eksam 2011 #6 Keemia ja materjaliõpetuse eksam 2011 #7 Keemia ja materjaliõpetuse eksam 2011 #8 Keemia ja materjaliõpetuse eksam 2011 #9 Keemia ja materjaliõpetuse eksam 2011 #10 Keemia ja materjaliõpetuse eksam 2011 #11 Keemia ja materjaliõpetuse eksam 2011 #12 Keemia ja materjaliõpetuse eksam 2011 #13 Keemia ja materjaliõpetuse eksam 2011 #14 Keemia ja materjaliõpetuse eksam 2011 #15 Keemia ja materjaliõpetuse eksam 2011 #16 Keemia ja materjaliõpetuse eksam 2011 #17 Keemia ja materjaliõpetuse eksam 2011 #18 Keemia ja materjaliõpetuse eksam 2011 #19 Keemia ja materjaliõpetuse eksam 2011 #20 Keemia ja materjaliõpetuse eksam 2011 #21 Keemia ja materjaliõpetuse eksam 2011 #22 Keemia ja materjaliõpetuse eksam 2011 #23 Keemia ja materjaliõpetuse eksam 2011 #24 Keemia ja materjaliõpetuse eksam 2011 #25 Keemia ja materjaliõpetuse eksam 2011 #26 Keemia ja materjaliõpetuse eksam 2011 #27 Keemia ja materjaliõpetuse eksam 2011 #28 Keemia ja materjaliõpetuse eksam 2011 #29 Keemia ja materjaliõpetuse eksam 2011 #30 Keemia ja materjaliõpetuse eksam 2011 #31 Keemia ja materjaliõpetuse eksam 2011 #32 Keemia ja materjaliõpetuse eksam 2011 #33
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 33 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2011-01-30 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 237 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 2 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor kristiinast Õppematerjali autor

    Lisainfo

    Mõisted


    Meedia

    Kommentaarid (2)

    pres profiilipilt
    pres: päris pikk jutt, väga hea
    14:40 04-12-2011
    Skyliner profiilipilt
    Skyliner: tundub ok
    18:32 07-01-2012


    Sarnased materjalid

    48
    doc
    Keemia eksam 2011
    30
    docx
    Keemia ja materjaliõpetuse eksami küsimuste vastused
    33
    doc
    Keemia ja materjaliõpetuse eksam
    68
    docx
    Keemia ja materjaliõpetuse eksam 2014 2015 õppeaastal
    80
    docx
    Keemia ja materjaliõpetus
    19
    docx
    Keemia ja materjaliõpetus kokkuvõte
    62
    doc
    YKI 3030 Keemia ja materjaliõpetus
    11
    pdf
    Keemia ja materjaliõpetus-eksami kordamisküsimused vastustega



    Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
    Kasutajanimi / Email
    Parool

    Unustasid parooli?

    UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
    Pole kasutajat?

    Tee tasuta konto

    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun