II. VESI JA VESILAHUSED. TERMODÜNAAMIKA ALUSED. 1. Vesi omadused, struktuur, H-sidemed vees ja jääs. · Kõrge sulamis- ja keemistemperatuur (00C ja 1000C) · Suur aurustumissoojus (540kcal/kg ehk 2260 kJ/kg) · Suur soojusmahtuvus (1kcal/kgdeg) · Kõrge pindpinevus · Kõrge dielektriline constant · Maksimaalne tihedus vedelas olekus · Nurk kahe hapniku vahel 104,3 o. · Jäik struktuur teeb vee molekuli polaarseks · Võime moodustada neli H-sidet molekuli kohta · Vee molekul on tugeval polariseerunud, O-H side on 33% ioonsusega. · H-sideme doonor ja akseptor · Mitte tetraeedrilised sideme-nurgad · Jää: 4 H-sidet 1 vee molekuli kohta, sideme eluiga ca 10 mikrosekundit · Vesi: 2,3 H-sidet 1 vee molekuli kohta, sideme eluiga ca 10 pikosekundit 2. Vesi kui lahusti ioonide hüdratatsioon, hüdrofoobsed interaktsioonid vesi-keskkonnas ja entroopia muut. Millised on amfifiils...
H2O = OH- + H+ Tugevad elektrolüüdid = ained mis vees peaaegu täielikult dissotsieeruvad ioonideks (nt KCl, HCl, NaOH, KOH) HCl dissotsiatsioon vees: HCl + H2O = H3O++ Cl Nõrgad elektrolüüdid = ained mis vees dissotsieeruvad ioonideks ainult vähesel määral (nt äädikhape, süsihape) Ka happe dissotsiatsioonikonstant, tasakaalukonstant. HA = H+ + A- >= Ka = H+*A-/HA pKa pH väärtus mille juures on hape pooles ulatuses dissotsieerunud. Puhver vesilahused mille koostise muutudes tema parameeter säilitab püsiva väärtuse, nt puhvri pH väärtus ei muutu väikese koguse happe või aluse lisamisel. II. AMINOHAPPED. PEPTIIDID. (Õpik lk 35-44) 1. Aminohapped: molekuli ehitus, proteogeensete aminohapete üldarv, grupid tulenevalt keemilisest ehitusest, struktuurid, nimetused ning ühe- ja kolmetähelised koodid. Milliseid ebaharilikke aminohappeid teate? Valkude koostises on 20 alfa-aminohapet ehk proteogeenset aminohapet
ELEKTROLÜÜTILINE DISSOTSIATSIOON on ioonide teke aine lahustumisel vees. Vastavalt sellele , kuidas ained vees lahustudes käituvad, jaotatakse need 1) elektrolüüdid ja 2) mitteelektrolüüdid ELEKTROLÜÜDID on ained, mille vesilahused sisaldavad ioone. Aineklassiti on elektrolüüdid alused, happed ja soolad, sest need ained lagunevad vees lahustudes ioonideks. Elektrolüüdid jaotatakse 1) tugevateks ja 2) nõrkadeks vastavalt sellele, kui palju nende vesilahustes ioone tekib. Tugevate elektrolüütide vesilahustes on ainult ioonid, järelikult nende molekulid ja kristallvõred lagunevad vee molekulide toimel täielikult ioonideks. Aineklassiti kuuluvad
vedelik) Vaht (vedelik + lahustumatu gaas) Aerosool (gaas + tahke aine/ vedelik) Elektrolüütiline dissotsiatsioon Elektrolüütiline dissotsiatsioon all mõistetakse elektrolüütide lahustumisel toimuvat ioonide eraldumist lahusesse st ainete lahustumine lahustites. Elektrolüüdid on ained, mille vesilahused sisaldavad ioone ja juhivad seepärast elektrivoolu. NT: aluste, hapete, soolade vesilahused. Mitteelektrolüüdid – ained, mille vesilahused ei sisalda ioone. Ei juhi elektrivoolu Paljud orgaanilised ained, lihtained, oksiidid. NT: suhkur Lahustumiseprotsess KEEDUSOOLA LAHUSTUMINE VEES Na+ CL- Cl- H2O CL- Na+
· Tugevad elektrolüüdid esinevad lahuses ainult ioonidena (tugevad happed, leelised ja soolad) · Nõrgad elektrolüüdid lahuses esinevad nii molekulid kui ka ioonid (nõrgad happed ja alused) · Ioonilise ja tugevalt polaarse kovalentse sidemega ained. · TH: 5tk H2SO4, HCl, HNO3, HBr, HJ · TA: 10tk IA, IIA, Ca · Mitteelektrolüüdid ained, mille vesilahused ei sisalda ioone ei juhi elektrivoolu. · Lahuses on ainult molekulid (paljud orgaanilised ained, lihtained, oksiidid) · Nõrgalt polaarse ja mittepolaarse kovalentse sidemega ained. · Elektriline dissotsiatsioon elektrolüütide jagunemine ioonideks nende lahustumisel vees. · Dissotsiatsiooni põhjustab hüdraatumine vee molekulide seostumine ioonidega.
ELEKTROLÜÜTILINE DISSOTSIATSIOON on ioonide teke aine lahustumisel vees. Vastavalt sellele , kuidas ained vees lahustudes käituvad, jaotatakse need 1) elektrolüüdid ja 2) mitteelektrolüüdid ELEKTROLÜÜDID on ained, mille vesilahused sisaldavad ioone. Aineklassiti on elektrolüüdid alused, happed ja soolad, sest need ained lagunevad vees lahustudes ioonideks. Elektrolüüdid jaotatakse 1) tugevateks ja 2) nõrkadeks vastavalt sellele, kui palju nende vesilahustes ioone tekib. Tugevate elektrolüütide vesilahustes on ainult ioonid, järelikult nende molekulid ja kristallvõred lagunevad vee molekulide toimel täielikult ioonideks. Aineklassiti kuuluvad
Mida lahjem lahus, seda suurem α. Mida suurem on kontsentratsioon, seda väiksem on dissotsiatsiooniaste α. 2. Temperatuurist – mida kõrgem temperatuur, seda kõrgem α 3. Lahusti iseloom Mida suurem on lahusti molekulide polaarsus, seda enam ta nõrgendab ioonilisi sidemeid 4. Elektrolüüdi omadustest 5.Samanimelisi ioone sisaldava elektrolüüdi lisamine Elektrolüüdid – ained, mille vesilahused sisaldavad ioone– Kuna ioonid on laengukandjad, siis juhivad elektrolüütide lahused elektrivoolu .Ioonilise ja tugevalt polaarse kovalentse sidemega ained• Tugevad elektrolüüdid – esinevad lahuses ainult ioonidena (tugevad happed, leelised ja soolad) • Nõrgad elektrolüüdid – lahuses esinevad nii molekulid kui ka ioonid (nõrgad happed ja alused)’ Mitteelektrolüüdid – ained, mille vesilahused ei sisalda ioone– Ei juhi elektrivoolu
mida kasutatakse seinte krohvimisel ja müüride ladumisel. Soolad · Kristalsed ained, milles on valdav iooniline side. · Suhteliselt kõrge sulamistemperatuur · Plastilisus puudub, kristallid on küllaltki kõvad kuid haprad · Enamasti valged · Tugevad elektrolüüdid. · Nende soolade lahustuvus vees on külaltki eriev. Leelismetallide soolad on reeglina vees hästilahustuvad. Leeliste ja tugevate hapete soolade (NaCl jne) vesilahused on neutraalsed. · Tugevate aluste katioonid ja tugevate hapete anioonid veega ei reageeri, seega nende solade vesilahustes hüdrolüüsi ei toimu.Leeliste ja nõrkade hapete soolade vesilahused on aga anioonide osalise hüdrolüüsi tõttu aluselise reaktsiooniga. Hüdrolüüs on seda tugevam, mida nõrgema happe soolaga on tegemist. · Tuntuim ja tähtsaim leelismetalli sool on naatriumkloriid ehk keedusool. Keemiatööstuses üks tähtsamaid tooraineid
soola e elektrolüüsi l Broom Pruunikas aurav (Br2) Ravimid, HBr gaasiline, vees vedelik, terav merevee värvainete hästi lahustuv, lõhn, sööbiv, töötlemisel tootmine, vesilahused on mürgine klooriga pestitsiidid, tugevad happed veepuhastus Fluor Õrnalt kollakas (F2) Hambapastad (F2) lagundab HF värvuseta, gaas, terav Sulatatud es, vett, andes suitsev, lõhn, sööbiv, flouriidide jahutusvedelik dihapniku ja teravalõhnaline, vees
HAPPED Happed on ained, mis annavad lahusesse vesinikioone. Happed on ained, mis loovutavad prootoni H+. Enamik anorgaanilisi happeid on värvuseta läbipaistvad söövitavad vedelikud, hapetel on hapu maitse. Kõikide hapete vesilahused on söövitavad vedelikud. Happe valemis on alati vesiniku sümbol (H), kuid mitte kõik ained, mille koostises on vesinike aatomeid, ei ole happed. Nii happed kui nende vesilahused muudavad indikaatorite värvust. Indikaatorid on ained, mis muudavad sõltuvalt keskkonnast oma värvust. Õpime 8.kl hiljem. Happe sattumisel nahale tuleb nahka pesta suure hulga veega ja seejärel vastavat kohta neutraliseerida söögisooda lahusega. Happe vesilahuse valmistamisel tuleb valada alati hapet vette, mitte vastupidi! Happe lahustumisel eraldub palju soojust, st eraldub soojust ja selliseid protsesse, mille käigus eraldub soojust, nimetatakse eksotermilisteks reaktsioonideks
ELEKTROLÜÜTIDE LAHUSED 1. Elektrolüüdid ja mitteelektrolüüdid Lahuste elektrijuhtivuse alusel võib aineid jaotada 2 liiki: 1) elektrolüüdid hapete, aluste, soolade vesilahused. Elektrolüüdid juhivad elektrivoolu vesilahuses ja sulatatud olekus (kuna sisaldavad vabu laengukandjaid ioone); 2) mitteelektrolüüdid destilleeritud vesi, suhkru, alkoholide ja paljude orgaaniliste ainete vesilahused. Mitteelektrolüüdid praktiliselt ei juhi elektrivoolu (ei ole võimelised vabu ioone moodustama). Elektrolüüdid- ained, mille vesilahused Mitteelektrrolüüdid- ained, mille sisaldavad ioone vesilahused ei sisalda ioone Tugevad elektrolüüdid- Nõrgad elektrolüüdid- Lahuses on ainult molekulid lahuses on peamiselt ioonid, lahuses on nii molekulid kui Praktiliselt ei juhi
Elektrivool elektrolüütides Elektrolüüdid liigitatakse: juhid ( aluste ,- hapete ,- soolade vesilahused), pooljuhid ( sulaseleen, sulfiidid) , dielektrikud ( destilleeritud vesi ) soolade vaba vesi. Lisades veele lahustuvat soola , alust või hapet , siis need ained lahustuvad ja lagunevad elektrolüütiliselt laetud ioonideks, sellist protsessi nimetatakse elektrolüütiliseks dissotsiatsiooniks. Asetades elektrolüüti elektroodid ( metallvardad ) ja juhtida neist läbi elektrivool, hakkavad ioonid korrapäraselt liikuma, vastavalt iooni teooriale 1833 a
2NO2 + H2O = HNO2 (lämmastikushape) + HNO3 (lämmastikhape) CrO3 + H2O = H2CrO4 (kroomhape) 2CrO3 + H2O = H2Cr2O7 (dikroomhape) 5 Aluseliste oksiidide hulka kuuluvad metallioksiidid. Nad reageerivad alati hapete ja happeliste oksiididega: CaO + H2SO4 = CaSO4 + H2O Fe2O3 + 6HCl = 2FeCl3 + 3H2O CuO + 2 HCl = CuCl2 + H2O Hapete keemilised omadused on tingitud vesinikioonide olemasolust. Seetõttu on happed hapu maitsega ning vesilahused muudavad indikaatorite värvust (lilla lakmus muutub punaseks). Hapetele iseloomulikud reaktsioonid on järgmised: 6 Soolad on ühendid, milles metallioonid on mittekovalentselt seotud happeaniooniga. 7 Aineklasside tähtsamad omadused Põlemine(täielik oksüdeerumine) CH4+2O2CO2+2H2O Pürolüüs(kuumutamine õhu juurdepääsuta) reag. leelismetallidega: 2 C2H5OH+2Na2 C2H5ONa + H2
tõmbejõud Pol.kov side Aatomvõre Sio2 Krist.sõlmp asuvad Kõrgemad temp.; aatomid, mida ühendab lahustumatu; ei juhi tugev kov side soojust/elektrit molekulvõre Krist..... asuvad Kõrgem temp; molekulid; molekulis lahustuvad; vesilahused on tugev kov side; võivad juhtida elektrit; molekulide vahel on halvad soojusjuhid elektrostaatiline tõmbejõud H-sidemega Krist..... asuvad Kõrgemad temp; molekulvõre molekulid; molekulide toatemp vedel;
Pliiakude laadimisel Jahutusvedelikena Akvaariumides Laborites laborinõude puhastuseks Veepuhastusteenus Membraantehnoloogia Kosmeetika ja farmaatsiatööstuses Tööstus Viinavabriku vasksed üleajamisaparaadid Tööstuslikud destillatsiooni tornid Destilleeritud vee joomine Ohustab tervist Vedeliku tasakaal viiakse paigast Kahjustab mao limaskesta Imeb organismist kõik soolad endasse ( vesi on üks parimaid lahuseid) (vesilahused) Puudub joogiveele iseloomulik maitse Kasutatud kirjandus http://www.umsl.edu/~orglab/documents/distillation/dist.htm http://www.i4at.org/surv/distill.htm http://www.act4mybalticsea.eu/arkiv/dokumentarkiv/Veemaj_Saaremaa.pdf http://et.wikipedia.org/wiki/Destilleeritud_vesi http://et.wikipedia.org/wiki/Joogivesi http://www.mercola.com/article/water/distilled_water.htm http://www.whatisdistilledwater.net/
1. Selgitage mõisteid.Tooge iga mõiste kohta ka üks näide. Elektrolüütiline dissotsiatsioon- Elektrolüütide jagunemine ioonideks nende lahustumisel vees. Põhjustab hüdraatumine vee molekulide seostumine ioonidega. Nt soola dissotsiatsioon:KCO 2K+CO² Mitteelektrolüüdid-ained, mille vesilahused ei sisalda ioone , ei juhi elektrivoolu.(Lihtained nt O-hapnik, oksiidid nt CaO-kaltsiumoksiid, paljud orgaanilised ained nt metaan-CH) Nõrk elektrolüüt-lahuses esinevad nii molekulid, kui ka ioonid.(nõrgad happed, nõrgad alused) Tugev elektrolüüt- esinevad lahuses ainult ioonidega( tugevad happed, leelised, soolad) Nt HCl H+Cl 2. Millised järgmistest ainetest kuuluvad tugevate elektrolüutide, millised nõrkade
Elektrivool elektrolüütide vesilahuses Elektrolüüt-vedelik, mis juhib elektrivoolu. need on kõik soolade, hapete ja leeliste vesilahused. Elektrivool vedelikes on positiivsete ja negatiivsete ioonide suunatud liikumine elektrivälja mõjul. Näide: NaCl vesilahus Vabadeks laengukandjateks võivad keedusoola vesilahuses olla positiivsed (Na) ja negatiivsed (Cl) ioonid. Aines tekib elektrivool siis kui aines on vabu laengukandjaid. Elektrivool tekkis keedusoola vesilahuses, järelikult selles aines on vabu laengukandjaid. Kuna keedusool koosnen naatriumi positiivsetest ioonidest ja kloori negatiivsetest
kõige kergemini muundatav osa.;Diool-alkohol , milles 2OH rühma; eetrid-R1 -O-R2 Metanool-CH3OH(puupiiritus) kasut.keemiatööstus. lahustite koostisosana. Väga mürgine,värvuseta,iseloomuliku lõhnaga vedelik,lahustub hästi vees,,hea lahusti. Etanool (samad om.)C2H5OH,piiritus.Kasut. lahustina ja sünteeside lähtainena. Inimesele mõju-mõjutab närvisüsteemi.narkootilise toimega.kahj.maksa ja neere. Etanool-atanaal-etaanhape-CO2+H2O Etaandiool-HOCH2CH2OH, 198¤tp. Lahust.hästi vees,vesilahused madala külmumis temp.kasut. automootorijahutuss.koostises. Propaantriool(glütserool)HOCH2CH(OH)CH2OH Looduslik ühend,isegi toitaine. Kuulub rasvade mol.koostisesse. Viskoosne vedelik,seguneb hästi veega,värvitu,magus maitse,lahtistava toimega. Kasut. kosmeetikaap.,hoiab niiskustasakaalu. Põlemine.-dekanool-C10H21-OH+O2--10CO2+11H2O Keemil.püsivuse põhj.-Sidemed tugevad(C ja O vahel) MTBE- CH3OC(CH3)3 kasut.lisandina ökoloogilise bensiini tootmisel.saastab vett
Enne Esimest maailmasõda seda ärilistel eesmärkidel ei toodetud. Esimese maailmasõja ajal hakati seda kasutama lõhkeainete koostises. 1929. aastaks hakati seda kasutama peaaegu kõigi dünamiiditootjate poolt. Üldteave Etaandiool HOCH2CH2OH on tehnikas tuntud etüleenglükooli nime all. Värvuseta ja lõhnatu magus siirupitaoline mürgine hügroskoopne vedelik. Kõrge keemistemperatuuriga ( 197,3°C). Lahustub vees hästi. Tema vesilahused on madala külmumistemperatuuriga. Tihedus:1,1132 g/cm3. Molaarmass: 62.068 g/mol. Sulamistemperatuur:12,9°C Tootmine Etaandiooli molekule ei esine Maal looduses, küll aga avakosmoses. Praegu toodetakse seda etaanoksiidi ja vee reageerimisel: C2H4O + H2O HOCH2CH2OH See reaktsioon toimub aluste või hapete osalemisel katalüsaatorina või kõrgel temperatuuril. Aastas toodetakse etaandiooli u 6.7 miljonit kg. Kasutusalad
OH side molekulis puudub. Etanool (C2H5OH) ehk etüülalkohol (piiritus) Tähtis lahusti ja sünteeside lähteaine. Kasutatakse farmaatsiatoodete puhul, kosmeetika,alkohoolsed joogid. Eteen on naftatöötlemise saadus. Metanool (CH3OH)ehk puupiiritus Kasutatakse keemiatööstuses suurtes kogustes, üks lahustite koostisosi, etanoolile äärmiselt sarnane, väga mürgine. Etaandiool (HOCH2CH2OH) tehnikavaldkonnas etüleenglükool Kõrge keemistemperatuuriga, lahustub hästi vees ning tema vesilahused on madala külmumistemperatuuriga. Kasutatakse automootorite jahutussegude koostises. Väga mürgine. Propaantriool Aitab ära hoida tiheda jääkihi moodustumise lennukikerel ja tiibadel. Ei ole mürgine
tavaliselt elektrone. Üheaegselt tekib alata kaks laetud keha. Elektrone kaotanud kehal tekib tasakaalustamata (+) laeng ja elektrone juurde saanud kehal tekib sama suur (-) laeng. Laengute vastastikmõju: Iseloomustatakse elektrijõu abil. Samaliigilise elektrilaenguga kehad tõukuvad ja eriliigilise elektrilaenguga kehad tõmbuvad. Juhid ja mittejuhid: Elektrijuhid on ained, milles on suur hulk vabu laengukandjaid ehk nad juhivad elektrit (Nt: Metallid; Vesilahused; Ioniseeritud gaas.) Mittejuhtides ehk dielektrikutes pole vabu laengukandjaid ja järelikult nad ka elektrit edasi ei juhi (Nt: puit; Plastmass; keraamika; Kumm; Paber) Elektriväli: Eriline mateeria vorm, mis ei koosne osakestest. Elektriväli on kõige lihtsam. Teda ei saa koostisosadeks jaotada. Elektriväljal on energiat. Elektrivälja tekitaja on laetud keha; Elektriväli avaldab mõju laetud kehadele.
keemilistes reaktsioonides Lingid: http://et.wikipedia.org/wiki/Puhverlahus http://tera.chem.ut.ee/~peeter/Loeng/AK/HA_tiitrimine/sld003.htm http://pedja.edu.ee/~neeme/failid/keemia/analyys.htm http://www.slideserve.com/malia/vee-struktuur-ja-f-sikokeemilised- omadused-puhverlahused http://www.kl.ttu.ee/atrik/ope/kky3031/ptk05p2.pdf http://et.wikipedia.org/wiki/PH Küsimused: 1) Mis on puhverlahus? Puhverlahused on teatud ainete vesilahused, mis suudavad lahusesse lisatud vesinik- (H+) või hüdroksiidiioone (OH-) siduda, ilma et nende pH seejuures märgatavalt muutuks. 2) Mille käigus tekib puhverlahus? Nõrga happe või aluse segunemine 3) Millest enamasti koosneb puhverlahus? nõrgast happest, alusest ja tema soolast 4) Mis on puhvermahutuvus? Mingi puhverlahuse, mille ruumala on 1 liiter, pH muutumist mingi aine lisamisel (tavaliselt tugev alus või tugev hape) 1 ühiku võrra. 5) Mis on pH
Elektrivoolu toimed. Galvanomeeter. Ampermeeter. Voolutugevuse mõõtmine. Elektrivooluga kaasnevaid nähtusi nimetatakse voolu toimeteks. Vooluga juht soojeneb, selles seisnebki voolu soojuslik toime. Tavalistes tingimustes soojenevad voolu toimel nii metallid kui ka elektrolüütide vesilahused. Voolu keemiline toime seisneb selles, et elektrivool eraldab juhist selle koostisosi. Voolu keemiline toime kaasneb elektrivooluga ainult elektrolüütide vesilahustes või elektrolüütide sulandites. Vooluga mähis mõjutab magnetnõela, selles ilmnebki voolu magnetiline toime. Voolu magneetiline toime kaasneb elektrivooluga nii metallides kui ka elektrolüütide vesilahustes. Elektrivoolul on kolm toimet: Soojuslik Keemiline Magneetiline
Füüsikalised omadused: vedelikud, õlised, hüdrofoobsed, lahustab vaiku, rasvu, vähepolaarseid aineid, narkootiline toime Kasutamine:lõhkeaine, meditsiinis, tooraine orgaan. Sünteesis, valuvaigistites, Fenoolid alkohol ehk hüdroksüareen. Kuulub alkoholidega ühisesse aineklassi, kuid tal on olulisi erinevusi tänu OH ja aromaatse tuuma vastastikmõjule. C6H5OH Keemilised omadused: 1) Vesilahused happelise reaktsiooniga, seega reageerivad leelistega C6H5OH + NaOH -> C6H5ONa + H2O Na-fenolaat 2) OH rühma tõttu on benseeni tuumas H kergesti asendatav Br'iga + 3Br2 -> + HBr2 Füüsikalised omadused: värvuseta, kristallsed, hügroskoopsed(imavad õhust niiskust), etanoolis, kuumas vees lahustub hästi, mürgine
*Elektrivool gaasides ehk gaaslahendus elektronide ja ioonide suunatud liikumine, seega esineb gaasides nii elektron-, kui ka ioonefektiivsus *elektrivool vaakumis elektrivoolu tekitamiseks vaakumis tuleb sinna viia laetud osakesi, seda on võimalik teha termoemissiooni abil 2)Elektrolüüs nähtus, kus elektrolüüdist eraldub elektrivoolu toimel metall. Kasutamine galvanosteegias, puhaste metallide saamises maakidest. 3)Elektrolüüdid hapete, aluste ja soolade vesilahused 4)sõltumatu gaaslahendus - gaaslahendus, mis säilib ka ilma välise ionisaatorita Sõltuv gaaslahendus gaaslahendus, mis välise ionisaatori mõju lakkamisel katkeb 5)põrkeionisatsioon nähtus, kus elektronid saavutavad nii suure energia, et ioniseerivad neutraalse aatomi 6)termoemisioon nähtus, kus kõrgel temperatuuril kuumutatud katood kiirgab välja elektrone 7)pn-siire kahe erineva juhtimisliigiga pooljuhi kontakt. KASUTATAKSE voolu alaldamiseks. 8)POOLJUHTSEADMED: 1
Tegelikeks laengukandjateks on enamasti elektronid, s.t negatiivse laenguga osakesed. Kuid voolu kokkuleppeliseks suunaks loetakse just positiivsete laengukandjate liikumise suunda. Elektrijuhid on ained, milles on suur hulk vabu laengukandjaid. Mittejuhid on ained, milles pole vabu laengukandjaid. Joonis 1 Elektrivoolu toimed. Galvanomeeter Tavalistes tingimustes soojenevad voolu toimel nii metallid kui ka elektrolüütide vesilahused. Seda nimetatakse elektrivoolu soojuslikuks toimeks. Voolu keemiline toime seisneb selles, et elektrivool eraldub juhist selle koostisosi. Voolu keemiline toime kaasneb elektrivooluga ainult elektrolüütide vesilahustes või elektrolüütide sulandites. Galvanomeeter on analoogmõõteriist, millega tehakse kindlaks elektrivoolu olemasolu, suurus ja suund elektrijuhis. Joonis 2 Voolutugevus. Voolutugevuse ühik ja selle mõõtmine. Ampermeeter
..6,3 Na2CO3 + fenoolftaleiin punane, järelikult pH suurem kui 8,3...9,9 Al2(SO4)3 lahuse pH-d hinnata metüülpunase lisamisega. Metüülpunane pöördeala (värvuse muutumise pH vahemik) pH 4,2...6,3 (sellest väiksema pH juures punane, suurema juures kollane). Na2CO3 lahuse pH-d hinnata fenoolftaleiini lisamisega. Fenoolftaleiin pöördeala pH 8,3...9,9 (sellest väiksema pH juures värvitu, suurema juures punane). Anda selgitus, miks nende soolade vesilahused ei ole neutraalse reaktsiooniga. Soolade vesilahused ei ole neutraalse reaktsiooniga, kuna Al2(SO4)3 soolas on koos nõrk metall ja tugeva happe anioon ning Na2CO3 soolas on tugev metall ja nõrga happe anioon. 3. Gaasi teke Katse 5. CO3 2 ioone sisaldavale lahusele (1...2 ml) lisada mõni tilk indikaatori fenoolftaleiini lahust. Millise reaktsiooniga (happeline, aluseline) on lahus? Miks? Lisada tilkhaaval 1 M HCl vesilahust. Miks muudab indikaator värvust
muutuvad tagasi esialgseteks ühenditeks millest neid saadi. Keemiline korrosioon esineb siis, kui metallid puutuvad kokku keemiliselt agressiivsete ainetega. Keemiline korrosioon tekib: · sisepõlemismootorite detailidel, · elektrisoojendite kütteelementidel, · summutites, heitgaaside torustikes jm Seda põhjustavad mitmesugused gaasid. Keemiliselt aktiivsed ja korrosiooni põhjustavad vedelikud on: · kõik naftasaadused, · kemikaalide vesilahused, · mineraalväetiste lahused (samuti tahked väetised), · vasksulfaat jms Kaitseks korrosiooni eest kasutatakse metalseid ja mittemetalseid katteid. Metalsed katted on: tsink, kroom, tina jt , Mittemetalsed katted on värvid, plastid, fosfaadid jt. Elektrokeemiline korrosioon tekib metallidel nende kokkupuutel voolu juhtivate vedelikega (elektrolüütidega). See korrosioon sarnaneb oma olemuselt galvaanielemendi protsessiga.
vastastikmõjus. Laetud kehade vahelise kauguse suurenedes elektrijõud väheneb. Mõisted: elektriline vastastikmõju, elektrijõud 3§ Elektroskoop. Juhid ja mittejuhid. Elektroskoobiga on võimalik vaadata, kas keha on laetud või mitte. Elektrijuhtideks nim. aineid või ainesegusid, mida mööda elektrilaeng saab ülekanduda ühelt kehalt teisele. Elektrijuhid on metallid, soolade vesilahused. Mittejuhtideks ehk dielektrikuteks nim. aineid ja ainetesegusid, mida mööda elektrilaeng ei saa üle kanduda ühelt kehalt teisele. Mittejuhid on platsmass, kumm, portselan. Dielektrikust valmistatud keha nim. isolaatoriks. Laetud keha ühendamist elektrijuhi abil Maaga nim. maandamiseks. Mõisted: elektroskoop, elektrijuht, mittejuht, dielektrik, isolaator, maandus
Elektroskoop. Juhid ja mittejuhid. Elektroskoop – seade, millega saab kindlaks teha, kas keha on laetud või mitte. Elektroskoobi töö põhineb samaliigilise elektrilaenguga kehade tõukumisel. Mida suurem on elektroskoobi elektrilaeng, seda suurem on osuti kalle. Elektrijuhiks nimetatakse ainet või ainete segu, mida mööda elektrilaeng võib kanduda ühelt kehalt teisele. Metallid; hapete, soolade ja leeliste vesilahused; maa; inimese keha Mittejuhiks ehk dielektrikuks (ka isolaatoriks) nimetatakse ainet või ainete segu, mida mööda elektrilaeng ei kandu ühelt kehalt teisele. Merevaik; klaas; kvarts; marmor; kumm; eboniit; siid; plastik; petrooleum; puhas (destilleeritud) vesi; õhk Laetud keha ühendamist elektrijuhi abil maaga nimetatakse maandamiseks. Samaliigilise laenguga elektroskoopide ühendamisel jaotub kummalegi elektroskoobile pool neil olnud laengu suurusest.
Al3+ + H20 = AlOH2+ + H+ CO32- + H20 = HCO3- + OH- Al2(SO4)3 metüülpunase lisamisel muutus lahus punaseks. Na 2CO3 fenoolftaleiini lisamisel muutus lahus lillakas-roosaks. Metüülpunase pöördeala on ph 4,2...6,3; järelikulr on lahuse pH 4,2. Lahus on happeline st lahuses on ülekaalus H+ ioonid. Fenoolftaleiini lisamisel muutus lahus lillakas-roosaks st. pH 9,9; järelikult on aluseline keskkond, sest ülekaalus on OH- ioonid. Anda selgitus, miks nende soolade vesilahused ei oleneutraalse reaktsiooniga. Soolade vesilahused ei ole neutraalse reaktsiooniga, kuna Al2(SO4)3 soolas on koos nõrk metall ja tugeva happe anioon ning Na2CO3 soolas on tugev metall ja nõrga happe anioon. Gaasi teke: Katse 5. CO32 ioone sisaldavale lahusele (1...2 ml) lisada mõni tilk indikaatori fenoolftaleiini lahust. Millise reaktsiooniga (happeline, aluseline) on lahus? Miks? Lisada tilkhaaval 1 M HCl vesilahust. Miks muudab indikaator värvust
liikuda. Elektrivool tekib vabade elektronide suunatud liikumisel juhul kui juhis on elektriväli ehk peab olema ühendatud vooluallikaga. 7. Millised osakesed on vabadeks laengukandjateks elektrolüüdi vesilahuses? Elektrolüüdi vesilahustes on laengukandjateks ioonid. 8. Iseloomusta elektrivoolu toimeid (3). Millised neist sõltuvad voolu suunast? a)Soojuslik toime voolu toimel soojenevad nii metallid kui ka elektrolüüdi vesilahused. b)Keemiline toime elektrivool eraldab juhist selle koostisosi ja esineb elektrolüüdi vesilahuses. c)Magnetiline toime tekib nii metallis kui ka elektrolüüdi vesilahuses. (sõltub voolu suunast) 9. Too näiteid elektrivoolu toimete kasutamisest igapäevaelus. Soojusliku toime: elektripliit, radiaator. Vesi keeb elektrilises veesoojendis. Keemiline toime: patarei ja aku töö. Mitmete metallide tootmine, metallesemete pindade katmine Ni ja Cr .
Elektrilaeng on füüsikaline suurus, mis näitab, kui tugevasti laetud kehad osalevad vastastikmõjus. Elektroskoop - seade millega saab kindlaks teha, kas keha on laetud või mitte. Elektroskoobi töö põhineb samaliigilise elektrilaenguga kehade tõukumisel. Elektrijuhiks nimetatakse ainet või ainete segu, mida mööda elektrilaeng võib kanduda ühelt kehalt teisele. Juhtideks on kõik metallid, happed, soolad ja leelised vesilahused. Mittejuhiks ehk dielektrikuks nimetatakse ainet või ainete segu, mida mööda elektrilaeng ei kandu ühelt kehalt teisele. Laetud keha ühendamist elektrijuhi abil Maaga nimetatakse maandamiseks. Elektrivool Elektrivooluks nimetatakse elektrilaenguga osakeste suunatud liikumist. Laetud osakesi, mis saavad aines vabalt liikuda, nimetatakse vabadeks laengukandjateks. Elektrivool tekib siis kui on täidetud kaks tingimust:
olekut Visioon- näemis aisting; välismaailma erinevuste tajumine sensoorseste muljete tulemusena, mis kutsutakse esile valuskiirte sattumisel silma. Tundlikkus ehk sensitiivsus- on võime kindlaks teha või eristada kvalitatsiivselt või kvantitatiivselt ühte või mitut ärritajat meeleelundite abil. Hapu- on haistmis või maitsmisaistingu kogum, mis on tingitud tavaliselt orgaaniliste hapete olemasolust. Magus- põhimaitse, mille annavad mitmesuguste ainete sh. suhkrute vesilahused. Mõru ehk kibe- põhimaitse, mille annavad mitmesuguste ainete nagu hinini ja kofeiini Soolane- põhimaitse, mille annavad mitmesuguste ainete nagu keedusoola vesilahused Lõhn- teatud lenduvate ainete nuusutamisel haistmismeelega tajutav organoleptiline omadus. Kõrvallõhn- tootele mite omane või moondunud lõhn Põhimaitse- Iga üksik eristatav maitse Mälumine- on suus keele , hammste ja igemetega tajutava puuteaistingud. Aroom- meeldiv lõhn
Õpperühm: Kontrollitud: Arvestatud: Töö teostamise kuupäev: Joonis 1. Stalagmomeeter Töö eesmärk Uurida adsorptsiooni piirpinnal lahus/õhk. Valmistada butanooli vesilahus kontsentratsiooniga 0,6 M ja 5 järjestikust lahjendust 1:2. Mõõta lahuste pindpinevused stalagmomeetri abil. Töö käik Valmistada butanooli vesilahused vastavatel kontsentratsioonidel. Pindpinevus määratakse stalgmomeetri tilkade lugemise meetodil. Selleks tõmmatakse uuritav vedelik kummibalooni abil stalgmomeetrisse, nii et nivoo oleks kõrgemal ülemisest märgist A stalgmomeetri kaelal. Eemaldada kummibaloon ning kasta vedelikul tilkuda alla pandud keeduklaasi. Lugeda tilkade arv vedeliku nivoo langemisel stalgmomeetri ülemisest märgist A alumise märgini B. Katset korratakse 2-3 korda. Katseid alustatakse destilleeritud veega ning
Elektrolüüdid – ained mille vesilahused sisaldavad ioone autoakud – väävelhape NaCl Äädikas Orgaanilised ained vesi Tugevad Nõrgad Mitte Kõik soolad Nõrgad happed Tugevad happed – Hcl, HI, Hbr, Nõrgad alused HNO3, H2SO4 Tugevad alused, leelised ja Ca'st alla poole Aine lagunemist ioonideks nimetatakse elektrolüütiliseks dissotsiatsiooniks. HCl + H20 = H3O + Cl hüdrooninumioon Hcl – H + Cl 1. Sideme lõhkumine, jahtumine 2. Hüdraatumine (tekib uus side, energia eraldub), soojenemine Kui aineid lahustada vees siis lahus soojeneb või jahtub. CuSO4 x 5H2O kristallvesi – kuumutades lendab minema, õhu käes tuleb tagasi NaCl esineb ilma kristallveeta Dissotsiatsioonivõrrandid 1. Soolad +2 - Mg(NO3)2 Mg + 2NO3 Ühte pidi nool tule...
a) Elektrivoolu tekitamiseks peavad aines olema vabad elektrilaengud. b) Et vabad elektrilaengud kindlasuunaliselt liiguksid, peab neile mõjuma elektriline jõud. c) Selle elektrijõu tekitamiseks peab olema aines elektriväli. d) Elektrivälja tekitamiseks ühendatakse aine (nt traat) vooluallikaga. 3. Vool metallides? Elektrivoolu suund metallides on miinus laengute liikumise suund. 4. Elektrolüüt, vool elektrolüütides. Elektrolüüdid on soola, happe ja aluse vesilahused. Elektrivool elektrolüütides on '+' ja '-' ioonide kindlasuunaline liikumine. 5. Voolu toimed. a) Soojuslik toime Igast juhist voolu läbiminekul eraldub soojust. NT Elektripliit. b) Magnetiline toime Kui traat kerida pooliks ja lasta sealt läbi vool, siis pool muutub magnetiks ja tõmbab ligi raudesemeid. Seda toimet kasutatakse elektrimootorites ja elektrimõõteriistades. c) Keemiline toime Voolu toimel eralduvad lahustest puhtad ained. d) Füsioloogiline toime
vastastikmõjus. Laetud kehade vahelise kauguse suurenedes elektrijõud väheneb. Mõisted: elektriline vastastikmõju, elektrijõud 3§ Elektroskoop. Juhid ja mittejuhid. Elektroskoobiga on võimalik vaadata, kas keha on laetud või mitte. Elektrijuhtideks nim. aineid või ainesegusid, mida mööda elektrilaeng saab ülekanduda ühelt kehalt teisele. Elektrijuhid on metallid, soolade vesilahused. Mittejuhtideks ehk dielektrikuteks nim. aineid ja ainetesegusid, mida mööda elektrilaeng ei saa üle kanduda ühelt kehalt teisele. Mittejuhid on platsmass, kumm, portselan. Dielektrikust valmistatud keha nim. isolaatoriks. Laetud keha ühendamist elektrijuhi abil Maaga nim. maandamiseks. Mõisted: elektroskoop, elektrijuht, mittejuht, dielektrik, isolaator, maandus 4§ Elektriväli Elektrilaenguga kehasid ümbritseb elektriväli
Metanooli kasutatakse keemiatööstuses suurtes kogustes on näiteks metanaali tootmise lähteaine metanoolist toodetakse lõhna- ja värvaineid ravimeid mürkkemikaale Metanool on lahustite koostisosaks Tänapäeval kasutatakse metanooli ka automootorite kütusena. Click icon to add picture Etaandiool (HOCH2CH2OH) Etaandiool Värvuseta ja lõhnatu magus siirupitaoline mürgine hügroskoopne vedelik Kõrge keemistemperatuuriga, lahustub vees hästi ja tema vesilahused on madala külmumistemperatuuriga Seetõttu kasutatakse teda antifriiside (automootorite jahutussegude) koostises Kasutatakse , antifriisides, polümeeride lähteainena, loodusliku gaasi torustikes ja paljudes tarbekaupades Toodetakse veel mittekortsuvat riiet lavsaani ja sünteetilisi värvaineid (emailvärve) Click icon to add picture Glütserool (HOCH2CH(OH)CH2OH) Propaantriool e. glütserool Vanema nimega tuntud glütseriin Looduslik ühend
5. Kirjelda elektrivoolu vedelikes. Kuivas keedusoolas ja puhtas vees elektrivoolu ei teki(isolaatorid). Elektrivool tekib keedusoola vesilahuses. Vette puistatud keedusool lahustub ja tekivad naatriumi positiivsed ning kloori negatiivsed ioonid, mis liiguvad lahuses korrapäratult 6. Milles seisneb elektrivoolu soojuslik toime?too näiteid selle kaustamisest. Vooluga juht soojeneb(tavlistes tingimustes soojenevad voolu toimel nii metallid kui ka elektrolüütide vesilahused). Nt: elektrilabi hõõgniit soojeneb ja hakkab kiirgama valgust, kui selles tekitab elektrivool. 7. Mida mõõdetakse apermeetriga? Voolutugevust 8. Teisenda 0,0005 A = 0,5 mA 2000 mA = 2 A 9. Milline toime kaasneb alati elektrivooluga?põhjenda. soojuslik, magnetiline või keemiline toime, sest elektrivoolu toime on nähtus mis kaasneb elektrivooluga 10. Mida tähendab 800 mA? Järelikult juhi ristlõiget läbib 1s jooksul elektrilaeng suurusega(800mA=0,8 A)0,8 C
Tahkes olekus vett nimetatakse jääks. Jää on kristallilise ehitusega ja selle kristallvõres esinevad tühimikud, mistõttu on jää tihedus väiksem, kui vedelal veel. Vett võib leida peaaegu kogu Maalt ja seda vajavad kõik avastatud elusorganismid. Nad koosnevad suures osas veest, mõned vees elavad organismid isegi kuni 99% ulatuses. Vesi katab ligikaudu 70% Maa pinnast. lahusteid Enamik protsesse eluslooduses kulgeb vesikeskkonnas lahustunud ainete osavõtul. Vesilahused osalevad näiteks ainevahetuslikes protsessides, vesilahustena omastavad ka taimed mullast toitaineid. Vesi on üks levinumaid ja parimaid , selles lahustuvad hästi väga paljud gaasilised, vedelad ja tahked ained. Vesi Maal võib olla kolmes agregaatolekus: ·Tahkes jää ·Vedelas vesi ·Gaasilises aur Füüsikalised omadused. · Keemiline valem: H2O · Välimus läbipaistev, värvusetu vedelik. · Keeb umbes 100 °C juures. · Vesi muutub tahkeks umbes 0 °C juures.
Kõrvetava maitsega Veest kergem ja seguneb sellega igas olukorras Hea lahusti, lahustab hästi orgaanilisi ühendeid Hea sünteeside lähteaine Kasutatakse alkohoolsete jookide tootmisel, termomeetrites, kütusema reaktiivmootorites, sisepõlemismootorites Mõju organismile on keerukas, kõige enam kannatab aju Etaandiool (HOCH2CH2OH) Tehnikas tuntud etüleenglükooli nime all Avastati aastal 1859 Kõrge keemistemperatuuriga Lahustub vees hästi Selle vesilahused on madala külmumistemperatuuriga Väga mürgine Magusa maitsega Õlikas vedelik Sulab 13 C juures ja hakkab keema 196-198 C juures. Kasutatakse antifriiside ja piduriõlide valmistamiseks Propaantriool e. Glütserool (HOCH2CH(OH)CH2OH) Vanem nimi glütseriin Looduslik ühend Tema molekuli osa kuulub kõikide rasvade koostisesse Viskoosne vedelik Seguneb hästi veega Veest raskem Ei ole mürgine, mõjub lahtistavalt
teise elektroskoobi osuti kõrvale ei kaldu. Teine elektroskoop ei laadu. Mööda plastjoonlauda ei kandu elektrilaenng üheld elektroskoobilt teisele. Millist ainet nimetatakse elektrijuhiks? Ained ja nende segud liigitatakse elektrijuhtideks. Elektrijuhiks nimetatakse ainet või ainete segu, mida mööda elektrilaeng võib kanduda ühelt kehalt teisele. Juhtideks on kõik metallid ning hapete, soolade ja leeliste vesilahused. Ka Maa ja inimese keha on elektrijuhid. Millist ainet nimetatakse mittejuhiks? Mittejuhiks ehk dielektrikuks (ka isolaatoriks) nimetatakse ainet või ainete segu, mida mööda elektrilaeng ei kandu ühelt kehalt teisele. Mittejuhid on merevaik, klaas, kvarts, marmor, kummi, eboniit, siid, plastmassid, petrooleum, puhas vesi, õhk jt. Kui laetud elektroskoobi metallvarrast puudutada käega, kaotab elektroskoop laengu. Elektrilaeng kandub elektroskoobilt inimesele
Vahelduvvooluks (AC - inglise keeles Alternating Current) nimetatakse elektrivoolu, mille suund ja tugevus perioodiliselt muutuvad. Elektrivool metallides:Vastavalt sellele, kas aines saab tekkida elektrivool või mitte, jaotatakse need juhtideks ja mittejuhtideks. Elektrijuht on aine, milles on suur hulk vabu laengukandjaid. Mittejuhis vabu laengukandjaid pole ja seetõttu ei teki selles ka elektrivoolu. Elektrijuhid on näiteks metallid ning soolade, hapete ja leeliste vesilahused. Tahkes olekus on metallid kristallilise ehitusega. Nende aatomid paiknevad korrapäraselt ja moodustavad kristallvõre. Kuna elektronid on metalli aatomitega nõrgalt seotud, siis vabanevad nad ja liiguvad positiivsete ioonide vahel. Vabade elektronide korrapäratu liikumine ei põhjusta elektrivoolu. Alles elektrivälja mõjul hakkavad elektronid suunatult liikuma ja tekib elektrivool. Selle tulemusena liiguvad negatiivse laenguga elektronid vooluallika positiivse pooluse suunas
Ühendid. Al2O3 (Alumiiniumoksiid) on valge kristalne aine, mis esineb mitmes kristallvormis. Teisend on korrund. Keemiliselt inertne aine, mis eriti ei reageeri. Al(OH)3 (Alumiiniumhüdroksiid) on valge tahke aine, mis vees praktiliselt ei lahustu. Võib saada ainult kaudselt. AlCl3 + 3NaOH = Al(OH)3 + 3NaCl. Lahustub nii hapetes kui ka leelistes. Kuumutamisel laguneb oksiidiks ja veeks. Alumiiniumisoolad on enamasti valged tahked ained. Soolade vesilahused on tugevalt happelise reaktsiooniga. Al2(SO4)3 (Alumiiniumsulfaat), mis esineb kristallhüdraadina. Kasutatakse joogivee puhastamisel. RAUD Iseloomustus. dmetall ehk siirdemetall. Asub 4. perioodi VIIIB rühmas. Selles rühmas paiknevad elemendid triaatidena. Välise elektronkihi salakihil kaks elektroni, mida saab loovutada keemilise sideme moodustamiseks. Ühendeid on mitmes oksüdtasiooniastmes. Põhilised oksüdatsiooniastmed on +2 ja +3
Tuleb teada: 1. Milliseid happeid -jagunevad lahuses praktiliselt täielikult ioonideks,happe molekule lahuses ei esine.ja aluseid loetakse tugevateks, milliseid nõrkadeks Nõrgad happed jagunevad vaid osaliselt.? 2. Mis on a) neutralisatsioon, b) soolade hüdrolüüs -ehk.soolade reageerimine veega,mille käigus tekib sool ja hape. 3. Millise iseloomuga (happeline, aluseline või neutraalne) on hapete, aluste, soolade vesilahused? 4. Milline keskkond tekib, kui vette lisada oksiidi, metalli? 5. Milline ioon põhjustab happelise keskkonna teket ja milline aluselist keskkonda? 6. Mida näitab pH?-näitab lahuste happelkisust või aluselisust. Milline on aluselise-ph >7, happelise- pH<7 ja neutraalse lahuse pH=7 7. Mida näitab lahuse molaarne kontsentratsioon?näitab lahustunud aine moolide arvu ühes liitris lahuses. Milline on valem selle suuruse arvutamiseks? c=N/V 8. Mida näitab keemilise reaktsiooni kiirus
Olekumuutused · . Hetkel, mil kogu jää on · Vesi keeb 100 °C juures. See on muutunud veeks, on vee vee keemistemperatuur. Vett temperatuur 0 °C. Seda võib keeta ükskõik kui kaua, nimetatakse jää kuid temperatuur enam ei tõuse. sulamistemperatuuriks. Keemine · Vedeliku muutumine gaasiks keemistemperatuuril · Sõltub: · rõhust vedeliku pinnal · kõrgusest üle merepinna · Vedeliku puhtusest (vesilahused või puhas aine) Näide: 40% soolvesi keeb temperatuuril 108 ºC Vee keemistemperatuuri sõltuvus õhurõhust (normaalrõhust suuremate väärtuste korral kPa) Mõningate ainete keemistemperatuurid normaalrõhul Vee keemistemperatuuri sõltuvus kõrgusest
-) Metalliline side (metalli aatomite vahel) metallivõre. Happed, alused ja soolad * Neutraalsed oksiidid hapete, aluste ja veega ei reageeri. (tähtsamad on: NO, N2O, CO) * Hape aine, mis koosneb vesinikioonidest ja happeanioonidest. * Kütuste põlemisel tekivad oksiidid SO2, NO ja NO2. * Hapnikhapped vasavate oksiidide reageerimisel veega. * Hapnikku mittesisaldavad happed vastavate gaasiliste ainete vesilahused. * Nõrgad happed vastavate soolade reageerimisel tugevama happega. * Alused on ainsed, mis annavad vesilahusesse hüdroksiidioone tüüpilised alused on hüdroksiidid, mis koosnevad metalliioonidest ja hüdroksiidioonidest. -) Leelis vees lahustuv alus (ka vähelahustuv) ja nad on tugevad alused. -) Raskelahustuvad alused vees ei lahustu ja nad on nõrgad alused. * Soolad koosnevad aluse katioonist ja happe anioonist.
I Vahelduvvoolu graafik t Vastavalt võimele juhtida elektrivoolu jaotatakse kõik ained elektrijuhtideks, isolaatoriteks ja pooljuhtideks. Elektrijuht aine, misjuhib hästi elektrivoolu. Head elektrijuhid on: metallid - elektronjuhtivus, kus laengukandjateks on elektronid; hapete, aluste ja soolade vesilahused - ioonjuhtivus, kus laengukandjateks on positiivsed ja negatiivsed ioonid; ioniseeritud gaasid - elektron- ja ioonjuhtivus, kus laengukandjateks on nii elektronid kui ka ioonid. Tähtsaimad elektrijuhid on metallid, eriti hõbe, vask ja alumiinium. Isolaator (dielektrik) väga väikese elektrijuhtivusega aine, praktiliselt mittejuht. Isolaatoriteks on: õhk, klaas, portselan, parafiin, kummi, õlijt.
on küllaltki kõvad kuid haprad. *enamasti valged *tugevad elektrolüüdid. Lahustuvus vees on erinev, Leelismetallid SOOLAD reegline hästilahustuvad *Leelismetalli katiioonide vastastiktoime anioonidega on nõrk. *leelismuldmetallide katiioonide vastastiktoime anioonidega vastastikmõju On tugevam., sest katioonide iooniraadiused on väiksemad ja ioonide laengud suuremad. Paljud leelismuldmetallide soolad on seetõttu vees vähelahustuvad. Leeliste ja tugevate hapete soolade vesilahused on neutraalsed nt NaCl,BaBr2. Tugevate aluste katioonid ja tugevate hapete anioonid veega ei reageeri Leeliste ja nõrkade hapete soolade vesilah, on aga anioonide osalise hüdrolüüsi tõttu aluselise reaktsiooniga. Mida nõrgem hape sool seda tugevam hüdrolüüs. Tuntuim leelismetalli sool keedusool (NaCl) Vajalik keemiatoostuses. Leidu lahustunud merevees,soolajärvedes. Kas toiduainete säilitamisel,puistatakse teedele. Naatriumkarbonaat e sooda. (Na2HCO3)
annaabi.ee 
