Kui kolb järsult alla suruda siis aur paisub ilma soojuseta ja jahtub. Aur muutub üleküllastuseks. Kui elementaarosake satub üleküllastunud auru siis tekitab oma teel ioone. Tekivad udupiisad, millest moodustub osakeste nähtav jälg. Jäljed pildistatakse. 2. Töötava ainena kasutatakse vesinikku või propaani, mida hotakse suure rõhu all. Kui rõhku järsult vähendada satub vedelik ülekuumutatud olekusse. On vaja aurustumis keskmeid, kuhu saavad auru mullid koguneda. Tekitab teel ioone. Ioonide ümber moodustavad auru mullid- tekib osakeste jälg mida pildistatakse. Töökestus 0,1 s. 3. kamma kiirgus Ei muuda magnetväljas oma suunda. Sarnaneb röntgenkiirgusele. Laine pikkus on m . Levimise kiirus = valguskiirgus, erinevates lainetes neeldub erinevalt. Beeta kiirgus - Kaldub magnetväljast otsesuunast kõrvale. Elektronid liiguvad peaaegu valguse kiirgusega
(Kuivas, kuumas kliimas) VIHMAMETSAD-ferralisatsioon- pinnasesse imbuva rohkesademete vee mõjul kanduvad sügavamale ja alles jäävad vees vähe lah. Fe ja Al ühendid(punakas-kollakad mullad) Aineringe väga kiire.Toitained om koheselt ja huumushor. ei jõua tekkida. Tsonaalsed mullatekke iseärasused: mullad levivad vööndiliselt. Erivööndites valitsevad erinevad kliimaolud, temp, sademete ja aurustumisvahekord, mis mõjutavad oluliselt murenemisprots. *Sademete ja aurustumis vahekor. sõltub kas murendmatrj. jääb mpinnale lähedale, oma tekkekohale, või liigub, laskuva vee mõjul, mullas sügavamale. Muldade degeneratsioon, hävinemine- ohtlike jäätmete matmine mulda, vihmametsade lageraie. *Erosioon- kahjutab muldi enim.Selle toimel paigutuvad mullaosakesed mpinna kõrgematele osadelt madalamatele, mille tulem. kantakse mulla pindmisele, viljakad kihid, veekogudesse või maetakse uute erosioonisetete alla. *Tuuleerosioon e deflatsioon- toim kõrbe aladel
Elemendid: Makroelemendid: 1,....% Mikroelemendid: Fe (raud) O(hapnik) 65% Hgb(hemoglbiin) C(süsinik) Se (seleen) H(vesinik) N(lämmastik) P(Fosfor) S(väävel) Aine puudus, mis haigused? 1)Joodi puuduses tuleneb struuma. Tuleb süüa rohkem toite kus on joodiioone. Vee omadused: Maailma parim lahusti Vesi on suure soojus mahtuvusega (püsisoojus) Veel on suurim tihedus 4 C juures Kõrge aurustumis soojus (higistamine) Kapillaarsus (veel liikumine toimub juht soontes) Pindpinevus (saavad joosta mööda vee pinda: vesikirp, vesijooksik jt.) bipolaarne Aineline koostis: Anorg.a. orga.a(elusale rohkem omane) H2O (70-98%) hapnik, süsinik ja vesinik Soolad Happed (HCl) Orgaanilised ained on olulisemad, kuna need on rohkem elusale omasemad.
urufaasi. Auru vastupidine protsess on kondenseerumine, kus aur läheb üle vedelikuks või tahkeks aineks. Aurustumine võib toimuda vedeliku pinnal madalal temperatuuril, siis võib toimuda veel keemis temperatuuril ja eesmärgitu arustumise kaudu.Aurustumisel võetakse energja ümbruskonnast. Ära aurustumine tähendab seda et vedelik aurustub täiesti lõpuni. Aurustumisel vedeliku kas soojendatakse või alandatakse rõhku. Teine aurustumis viis on kas keetmine või keemine mis toimub vedelik pinnast allpool. See toimub kõik keemis temperatuuril või sellesr natuke kõrgemal temperatuuril. Aine auruvus ehk aurumisvõime on aurustamist iseloomustav suurus ja seotud ianu keemistemperatuuriga. Aurustumine neelab energiat. Kui aurumisel vedelik enam soojust juurde ei saa siis vedelik jahtub. Vedeliku aurustumise kiirendamiseks on vaja seda kuumutada. 3.Pilvede teke
I. MEHAANI KA I. Kinemaatika Koordinaat Nihe Kiirus Kiirendus s Ühtlane sirgjooneline liikumine x x 0 vt s vt v a0 t ...
soolhappe süntees, mikroelement - raud ül seob hapnikke hemoglobiini koostises, annab verele punase värvuse, osaleb hapniku transpodil veres, tagajärg kehv veresus, jood väike laste kasvuks ja arenguks, ül vajalik kilpnäärme hormoonide sünteesiks, tagajärg struuma (kilpnäärme haiglaslik suurenemine), floor ül hamba emaili tugevdamine, tagajärg kaaries, hamba augud. vesi omadused kõrge aurustumis soojus, suur soojus mahutavus, suur pindpinevus, ülesanded osalemine keemilistes reaktsioonides (fotosüntees), säilitab püsivat temp. (suur soojus mahutavus), kindlustab ringelundkondade töö (lümf), lahusti org ja anorg ainetele, ainete transpost rakus ja rakku, elukeskkond paljudele organismidele. sahhariidid (energia saamine) monosahhariid lihtsuhkur, madalamolekulaarne, süsinike arv ei ületa
a.v. K kaalium Keemilised ühendid 1. Anorgaaniline ühend a. Vesi, mineraal soolad 2. Orgaanilised ühendid a. Valgud b. Rasvad ehk lipiidid c. Süsivesikud d. Nuklehiid happed d.i. DNA d.ii. RNA Vesi H2o Rakkude põhivedelik Omadused: 1. Universaalne lahusti 2. Molekul on polaarne 3. Võime moodustada H-sidemeid 4. vee molekulid on omavahel vesiniksidemetega seotud (kõrge aurustumis soojus) 5. Hea soojusjuht, (soojeneb ühtlaselt) 6. MAX tihedus 4 kraadi juures Vee ülesanded: · Ainete lahustamine, lahust. Ainete tp. (rakus, organismis) NT glükoos · Loob keskkonna Reaktsioonide toimumiseks o Nt: tärklise lagunemine glükoosiks · Tagab raku/organismi sise keskkonna stabiilsuse o Nt: raku siserõhkraku kuju · Kaitseb nii ülekuumenemise kui ka alajahtumise eest o Kuumenemise puhul: higistamine
1 PIIRITUSE TOOTMINE Etüülpiirituse valem on C2H5 OH Tihedus 20° C juures on 789,27 kg/m³ Keemistemperatuur atmosfäärirõhul on 78,35°C. Etüülpiiritus on hügroskoopne. Ta imab niiskust õhust, taimsetest ja loomsetest kudedest. Ta on hea lahusti. Seguneb igas vahekorras vee, eetri, glütseriini, bensiini ja paljude teiste orgaaniliste lahustitega. Piiritus ja tema kanged vesilahused põlevad helesinaka leegiga, mis ei tahma. Piiritusaurud segunenuna õhuga on plahvatusohtlikud, kui kontsentratsioon on 2,8-13,7%. Piiritus saadakse kahel meetodil: 1. Fermentatiivse või biokeemilisega 2. Keemilise või sünteetilisega Esimesel juhul toimub suhkru käärimine pärmi fermentide toimel, teisel juhul toimub etüleeni ühinemine veega katalüsaatori juuresolekul. Käärinud meskist saadakse piiritus destilleerimisega. Meski destilleerimisel saadakse toorpiiritus,...
Keskkonnafüüsika kordamisküsimused II 71. Avalda 1mm Hg rõhu põhiühikus 1mm Hg = 133 Pa p=gh Hg=13600kg/m3 g=9,8 N/kg 1Pa=1N/m2 p=F/S 72. Avalda 1mm H2O rõhu põhiühikus =1000 73. Kui suur on Maa atmosfääri mass? Maa raadius on 6400 km S=4 r2 p=760mm Hg p=1at p=F/S =m/V m=? R=6400km=6,4 x 108 cm 74. Mida nimetatakse rõhumisjõuks? Jõudu, millega üks keha toetub või rõhub teise pinnale. 75. Mida nimetatakse rõhuks? Füüsikalist suurust, mis võrdub pinnale risti mõjuva jõu ja pindala suhtega 76. Nimetage rõhu põhiühik. 1Pa 77. Kui paks veekiht avaldab raskusjõu tõttu pinnale rõhku 1 Pa? h=p/g 78. Koopiamasina paberi pakendile on kirjutatud 80 g/m2. Kui suurt rõhku avaldab paberileht formaadis A4 raskusjõu tõttu lauale, kui toetub igas punktis vastu lauda? Kui kõrge peaks olema pakk, et rõhk oleks ligikaudu võrdne atmosfäärirõhuga? 80g/m2=0,08kg/m2 0,8N/m2 Vastus: 0,8 Pa 79. Mida nim...
TERMODÜNAAMIKA 1. Tuletada ideaalse gaasi siseenergia valem ja sõnastada lõpptulemus. m0 v 2 3 U = NE k = N = kTN Ideaalse gaasi siseenergia ei sõltub ainult temperatuurist ning ei sõltu gaasi 2 2 ruumalast ega rõhust. 2. Kirjuta energia jäävuse seaduse üldine sõnastus. Energia ei teki ega kao, ta võib vaid muunduda ühest liigist teise ning kanduda ühelt kehalt teisele. 3. Tuletada ideaalse gaasi poolt tehtava töö seos gaasi ruumala isobaarilisel muutumisel. Gaas saab teha tööd siseenergia arvelt. Olgu kolvis oleva gaasi rõhk p ning selle ristlõikepindala S. Leiame mehaanilise töö gaasi paisumisel.Eeldame, et tegu on isobaarilise protsessiga. Ag = F s cos F p = F = p S Ag = p s ( h 2 - h 2 ) Ag = p V S s = h2 - h2 Avj =-Ag ; Avj = Ag 4. Põhjenda, millal teeb gaas a) Positiivset ...
KÜSIMUSED: 1. Kirjelda käsitsi lakkimist. 2. Pihustuskambrid. 3. Traditsiooniline õhkpihustamine. 4. Madalsurvega pihustamine. 5. Kõrgsurvega pihustamine. 6. Airmix-tüüpi pihustamine. 7. Elektrostaatiline pihustamine. 8. Kuumpihustamine. 9. Kahekomponendiline pihustamine. 10. Automaatpihustamine. 11. Valtsidega pealekandmine. 12. Valumasinaga pealekandmine. 13. Jugadega pealekandmine. 14. Trummelviimistlus. 15. Õhk- ja kamberkuivatus. 16. Nimeta erinevaid kuivatamise viise. 17. Konvektsioonkuivatid. 18. IR-kuivatid. 19. UV-kuivatid. 20. EB-kuivatid. 21. Puitpindadele esitatavad kvaliteedi nõuded. 22. Viimistlemisel esinevad defektid. 23. Viimistlemisel tekkivate defektide tekkimise põhjused. 24. Eriviimistlusviisid. 25. Tööohutusnõuded viimistlustöödel( enne tööd, töö ajal, pärast tööd). VASTUSED: 1. Käsitsi lakkimiseks kasutatakse õli-, nitro- ja mõn...
JUHEND VEEBOILERI SOOJUSLIKUKS JA HÜDRAULILISEKS PROJEKTARVUTUSEKS Veeboileriks on antud juhul 1-sektsiooniline kesttorusoojusvaheti. Arvutamisel tuleb arvestada lähteandmetega, mis on toodud eraldi lehel. Enne arvutuste teostamist tuleb tutvuda kesttorusoojusvaheti ehitusega ja tööpõhimõttega (vt. loengumaterjale). Töö- ja arvutuskäik 1. Sissejuhatus Esitada töö eesmärk ning kirjeldada aparaadi tööd koos tähtsamate parameetritega. 2. Temperatuuride graafik ja keskmine logaritmiline temperatuuride vahe Enne temperatuuride graafiku (joonis 1) koostamist tuleb kindlaks teha mõlema keskkonna alg- ja lõpptemperatuurid. Toote (kuuma vee) puhul on teada nii alg- kui lõpptemperatuur (t1, t2). Auru temperatuur on aga protsessis konstantne (ta). Juhul kui on antud ainult auru rõhk (pa), siis tuleb temperatuur leida aurutabelist. Näide. Oletame, et sekundaarauru rõhk pa = 0,39...
Eesti Maaülikool VLI Toiduainetööstuse tehnoloogilised protsessid ja üldseadmed Veeboileri soojuslik ja hüdrauliline projektarvutus Projektarvutus Koostaja: Maarja Laur Juhendaja: Tauno Mahla Tartu 2014 Sisukord Sissejuhatus..........................................................................................................................................3 1. Temperatuuride graafik ja keskmine logaritmiline temperatuuride vahe........................................4 2. Vee keskmine temperatuur aparaadis ja sellele vastavad vee füüsikalised omadused.....................5 3. Vee voolukiirus aparaadis..............................................................................................................
vahel. Mida laiem on see vahemik, seda tõenäolisem on süttimisohtliku segu tekkimine. 21. Vedelkütuse põlemine. Vedelkütuste põletamise seaduspärasused. · Vedelkütuse keemistemperatuur on alati süttimistemperatuurist madalam ja vedelkütus põleb aurufaasis. Erandiks on vedelkütuse termiliselt lagunemisel tekkinud koksi ja tahma põlemine. Vedelkütuse põlemise kiirust saab suurendada aurustumise intensiivistamisega. Heade aurustumis ja süttimistingimuste kõrval on väga tähtis kütus kiiresti ja ühtlaselt põlemisõhuga segada. · Leegi kuju sõltub suurel määral sellest, kuidas kütus väljub pihustist kas otsevooluna või pihustatult. Vedelkütuse tilk, sattudes kõrgtemperatuurilisse keskkonda, kuumeneb koldegaasidelt saadava soojuse arvelt ja aurustub. Järgmises sammus vedelkütus laguneb pürogeneetiliselt ja seguneb hapendajaga. Sobiva
Tallinna Tehnikaülikool Soojustehnika Instituut Soojuspumbad Õppeaine kood: MSJ0120 Õppejõud: Andrei Dedov Sissejuhatus ...Energia hinna tõus ja kliimamuutus panevad inimesi otsima alternatiivseid küttelahendusi... Soojuspump on energeetiline seade, mis kasutab soojuse tootmiseks ümbritsevasse keskkonda salvestunud soojusenergiat. 12/11/10 MSJ 0120 Soojuspumbad 2 Soojustransformaatorid Termodünaamika teise seaduse Clauciuse sõnastus: Soojus ei saa iseenesest üle minna külmalt kehalt kuumemale, st ei ole võimalik niisugune protsess, mille ainsaks tulemuseks on soojuse ülekandmine külmemalt kehalt kuumemale. 12/11/10 MSJ 0120 Soojuspumbad 3 Soojustransformaatorid Soojustransformaatorid Soojuspumbad Külmutus- (jahutus) seadmed Soojuspump-kü...
I. MEH AANIK A I. Kinemaatika Koordinaat Nihe Kiirus Kiirendus Ühtlane sirgjooneline s liikumine x = x 0 + vt s = vt v= a =0 t Ühtlaselt muutuv at 2 at 2 v 2 - v 02 v - v0 x = x0 + v0 t + s = v0...
I. MEH AANIK A I. Kinemaatika Koordinaat Nihe Kiirus Kiirendus Ühtlane sirgjooneline s liikumine x = x 0 + vt s = vt v= a =0 t Ühtlaselt muutuv at 2 at 2 v 2 - v 02 v - v0 x = x0 + v0 t + s = v0...
1.VEE TÖÖTLEMISE MEETODID TEHNOLOOGILISE VEE VALMISTAMISEKS Karastusjookide valmistamisega tegelevates ettevõtetes on vee vajadus 0,166 kuni 0,2 m³/dal joogi kohta. Siirupite valmistamisel on veekulu 0,056 m³/dal kohta. Karastusjookide valmistamiseks kasutatavast veest tuleb eelkõige eemaldada Ca ja magneesiumi ioonid ning hüdrokarbonaadid. Soovitatavad vee töötlemise meetodid on järgmised: · ioonvahetus; · elektrodialüüs; · pöördosmoos; · hapetega neutraliseerimine; · reagentidega konditsioneerimine. Hüdrokarbonaatide neutraliseerimine väävel-, sool-, fosfor- ja piimhapetega on lihtsam võimalus vee aluselisuse kõrvaldamiseks. Väävel- ja soolhappe kasutamine on võimalik kui vees on olemas teatav tähtsusetu kogus sulfaate ja kloriide, aga piimhappe kasutamine kui vees sisaldub teatud kogus naatriumhüdrokarbonaate. Selle meetodi puuduseks on vee neutraliseerimine hapetega, mis moodustavad vaba süsinikdioksiidi, mis...
Soojus- ja Hdraulika ssteemid 3.KURSUS!!! SOOJUS TEHNIKA SEADMED! katlad katel seadme ldiseloomustus kesoleval ajal toodetakse ligi 70% elektrienergijast auruturbiin soojuselektrijaamades. Kik saab alguse sellel elektritootmise juures , alguse katlaseadmes , katlas toodetakse seda vajalikku soojust ja auru mis lpuks tiendab turbiini , paneb ta prlema ja turbiin kivitab generaatori. Selliseid katlaid nimetatakse energeetilisteks katlateks, aga katel seadmetes toodetakse ka tehnoloogilist auru, mida kasutatakse siis mitte turbiinides vaid seda kasutatakse tehnoloogiliseks otstarbeks , suunatakse seda vastavatele tarbijatele ja kasutatakse ka ktteks, seda tehnoloogilist auru. KATELSEADE: nimetatakse komplektset seadmestikku , mis on ettenhtud , veeauru ja kuumavee tootmiseks ja tarbijale vljastamiseks. Katelseadme moodustavad: Katel(katelagregaat), kasutatakse erilisi orgaanilisi ktuseid. Katel koosneb: plemis koldest ja erinevat...
MEHAANIKA JA MOLEKULAARFÜÜSIKA PÕHIMÕISTED NING SEADUSED Füüsika käsitleb looduse kõige üldisemaid nähtusi ja seaduspärasusi. Need ongi füüsikalised objektid. Objekt on see, millele tegevus on suunatud. Füüsikaline suurus on füüsikalise objekti mõõdetav iseloomustaja (karakteristik). Füüsika objekt (loodusnähtus) on olemas ka ilma inimeseta. Füüsikaline suurus on inimlik vahend objekti kirjeldamiseks. Suuruse mõõtmine on võrdlemine mõõtühikuga. Rahvusvaheline mõõtühikute süsteem SI kasutab 7 füüsikalist suurust põhisuurustena. Nende suuruste mõõtühikud on põhiühikud. Kõik teised suurused ja ühikud on määratud vastavalt põhisuuruste ning põhiühikute kaudu. Põhisuurused on: pikkus, aeg, mass, aine hulk, temperatuur, voolutugevus ja valgustugevus. Nende ühikud on vastavalt: meeter, sekund, kilogramm, mool, kelvin, amper ja kandela. Skalaarne suurus on esitatav vaid ühe mõõtarvuga, millele lisandub mõõtühik. Skalaarsed suurused on il...
Mehaanika. 1. Elastsusjõud. Hooke seadus Elastsusjõud esineb kehade deformeerimisel ja on vastassuunaline deformeeriva jõuga. Hooke'i seadus: Väikestel deformatsioonidel on elastsusjõud võrdeline keha deformatsiooniga. F e = -k l k-jäikus l-keha pikenemine 2. Raskuskese on punkt, mida läbib keha osakestele mõjuvate raskusjõudude resultandi mõjusirge keha igasuguse asendi korral Punktmass on keha, mille mõõtmeid antud liikumistingimustes ei tule arvestada. 3.Kulgliikumise korral liiguvad keha kõik punktid ühtemoodi (läbivad sama aja jooksul sama teepikkuse) 4. Nihe. Nihke ja lõppkiiruse võrrand. Nihe on suunatud sirglõik, mis ühendab keha algasukoha lõppasukohaga. x =Vot + at2/2; v=vo+at 5.Taustsüsteem koosneb taustkehast, koordinaatsüsteemist ja kellast. Keha kiirus on suhteline: keha kiirus sõltub selle taustsüsteemi valikust, mille suhtes kiirust mõõdetakse. Tavaliselt valitakse taustsüsteemiks maapind. 6. Hõõrdejõud- jõudu, mis tekib...
MEHAANIKA JA MOLEKULAARFÜÜSIKA PÕHIMÕISTED NING SEADUSED K. Tarkpea Füüsika käsitleb looduse kõige üldisemaid nähtusi ja seaduspärasusi. Need ongi füüsikalised objektid. Objekt on see, millele tegevus on suunatud. Füüsikaline suurus on füüsikalise objekti mõõdetav iseloomustaja (karakteristik). Füüsika objekt (loodusnähtus) on olemas ka ilma inimeseta. Füüsikaline suurus on inimlik vahend objekti kirjeldamiseks. Suuruse mõõtmine on võrdlemine mõõtühikuga. Rahvusvaheline mõõtühikute süsteem SI kasutab 7 füüsikalist suurust põhisuurustena. Nende suuruste mõõtühikud on põhiühikud. Kõik teised suurused ja ühikud on määratud vastavalt põhisuuruste ning põhiühikute kaudu. Põhisuurused on: pikkus, aeg, mass, aine hulk, temperatuur, voolutugevus ja valgustugevus. Nende ühikud on vastavalt: meeter, sekund, kilogramm, mool, kelvin, amper ja kandela. Skalaarne suurus on esitatav vaid ühe mõõtarvuga, millele lisandub mõõtühik. Skalaarse...
Üksikutes komprssori astmetes leitakse ja n on astmete arv. Veeaur põhiomadused Veeauru tableid ja diagrammid Veeauru kasutatakse kõigepeal TD keha aurujõuseadmetes: 1. Soojuskandjana soojusvahetites. Soojuskandjaks on veeaur aurkütte seadmetes. Auru saadakse kahel teel: 1.1. Tavalise aurumise teel. Vee aktiivsemad molekulid millede kineetiline energia on suurem molekuulide keskmisest kineetilisest energiast eralduvad veepinnalt. 1.2. Vee keemine. Intensiivne aurustumis protsess mis ei toimu mitte ainult vedeliku pinnalt vaid kogu vedeliku pinnalt. Tehakse vahet küllastunud veeauru ja ülekuumendatud veeaur. Keemistemperatuur sõltub rõhust. Vett mille temp. on üle 100° nim. ülekuumendatud veeks vahel. Omakorda tehakse niiske küllastunud veaur ja kuiv küllastunud veeaur. Niiske aur on keeva vee ja kuiva auru M '' x= segu
Sellelt lingilt saab tõmmata Arvo otsa soojustehnika raamatu. http://digi.lib.ttu.ee/i/?967 Faili lõpus on eksami näide, mida tunnis vaadati. 1. Termodünaamika põhimõisted, termodünaamiline süsteem, termodünaamiline keha jatermodünaamilised olekuparameetrid. Termodünaamiline süsteem. Nimetus „termodünaamika” hõlmab see mõiste kõik nähtused mis kaasnevad energiaga ja energia muundusega. Jaguneb füüsikaline, keemiline ja tehniline termodünaamika. Tehniline termodünaamika käsitleb ainult mehaanilise töö ja soojuse vastastikuseid seoseid. Termodünaamiline süsteem on kehade kogu, mis võivad olla nii omavahel kui ka väliskeskkonnaga energeetilises vastasmõjus. Väliskeskkond on termodünaamilist süsteemi ümbritsev suure energia mahtuvusega keskkond, mille teatud olekuparameetrid (T, p jne.) ei muutu, kui süsteem mõjutab teda soojuslikul, mehaanilisel või mõnel muul viisil. Termodünaamilise süsteemi üks lihtne näide on gaas balloonis. Süstee...
1 tund: Füüsika kui loodusteadus. (Sissejuhatav osa) Eesmärk jõuda füüsikasse läbi isiklike kogemuste. ● Kuidas kujunes sinu maailmapilt? (Sündmused tekitavad signaale, mida me oma meeleorganitega aistingutena tajume. Tajude tulemused töötab inimaju läbi ja nii tekibki inimese ettekujutus ehk kujutluspilt maailmast) ● Mil viisil füüsika õppimine on Sinu kujutlust maailmast muutnud? ● Kuidas füüsikas tehtud uurimused ja teadussaavutused on muutnud ühiskonna elukorraldust? (Füüsika uurimused võimaldavad luua ja välja töötada üha keerulisemaid ning paremaid seadmeid jmt.) ● Mis on maailm? ● Mida mõista loodusena ja millest see koosneb? ● Mis on füüsika? Et kreeka keeles tähendab sõna πχυσισ (physis) loodust. Sellepärast võime füüsikat julgesti pidada loodusteaduseks. Loodusteadusi on teisigi nagu bioloogia, geograafia, geoloogia, keemia ja astronoomia. Kuid kun...
FÜÜSIKA PÕHIVARA Liikumine 1. Mehaaniliseks liikumiseks nim. keha asukoha muutumist ruumis teiste kehade suhtes mingi aja jooksul. 2. Kulgliikumisel sooritavad keha kôik punktid ühesugused nihked (trajektoori). 3. Keha vôib lugeda punktmassiks, kui tema môôtmed vôib ülesande tingimustes jätta arvestamata, s. t. kulgliikumisel ja kui liikumise ulatus vôrreldes keha môôtmetega on suur. 4. Liikumine on ühtlane, kui keha kiirus ei muutu, s. t. keha läbib vôrdsetes ajavahemikes vôrdsed teepikkused (sirgjoonelisel liikumisel nihked). 5. Liikumine on mitteühtlane, kui keha läbib vôrdsetes ajavahemikes erinevad teepikkused. 6. Liikumine on ühtlaselt muutuv, kui keha kiirus muutub vôrdsetes ajavahemikes vôrdse suuruse vôrra. 7. Trajektoor on joon, mida mööda keha liigub. 8. Teepikkus on trajektoori pikkus, mille keha mingi ajaga on läbinud. 9. Kiirus on füüsikaline suurus, mis näitab ajaühikus läbitud teepikkust (nihet). v = s / t (m/s; ...
varustatud põhjaga, silindrilised mahutid, mis on kaetud sfäärilise (sageli vasest) kupli ja sellest väljuva korstnaga. välise ja sisemise keetjaga katlad Sisemise keetjaga · Vertikaalne torude pakett · Loomulik tsirkulatsioon · Efektiivne soojusülekanne Probleemid: · Pulseerimine kui temperatuur sisendis on madal · "külmad tsoonid" katlas · Kõrbemine keetjas · Kõrge aurustumis protsent 23. Millest sõltub lisatava humala kogus? Lisatavad humala kogused olenevad valmistatavast õllest: · heledale õllele lisatakse tavaliselt rohkem humalat kui tumedale; · kangele õllele lisatakse rohkem humalat kui lahjale. Humalat lisatakse virdele lähtudes -happe sisaldusest humalas. Virde keetmisel humalaga toimub humala kibeainete (-hapete) isomeriseerumine iso- - hapeteks
Arhitektuuri lahendusega. Soojuskandjad ja nende põhiomadused: · Vesi suur erisoojus C = 4,2 KJ kgK võrreldes teistega. Väikese p kogusega saab palju kütta. Soojuskandjal madal temp. 70 kraadi. Tema soojuskoormust on lihtne reguleerida. Miinuseks suheliselt suur kulu energia transpordiks. · Veeaur on võrreldes veega väga suur aurustumis soojus mis normaal tingimustel. Võib kanda endasi suhteliselt suuri soojusi. See antakse üle läbi radiaatori pinna õhule. Tänu auru väiksele kg tihedusele 0,7 on kulutused transpordiks tühised. Puuduseks m3 asjaolu et aururõhk on suur. On kohmakad ja raskesti reguleerida. · Õhk kerge keskkond(tihedus 1,29). Kulutused trans väiksemad. Erisoojus on väike(1,..). Kulu on suurem kui veel. Õhu kanalid
temperatuur seetõttu jaheneb kiiremini kui kõrgemal ja siis adiabaatiline temperatuuri gradient enam ei tööta ja siis kasutatakse tuletise valemit temperatuuri kõrguse muutuse leidmiseks. dT/dz (z kõrgus) Adiabaatiline protsess on protsess mille vältel ei toimu väliskeskonnaga soojusvahetust. Tegijapoiss 2010 Ühikulise massiga õhukoguse tõusmisel kui osa veeaurust kondenseerub väheneb eriniiskus. Märgadiabaatilise protsessi võrrand ( L aurustumis kondenserumise soojuse sümbol ;ds eriniiskus ; dz kõrgus ) Alumine peaks olema selle protsessi konstant vms. ( see sõltub temperatuurist ja õhurõhust , kuiva oma ei sõltunud) Objekt või süsteem võib olla kolmes tasakaaluolekus : stabiilne e. püsiv , mille korral kui tema tasakaalu häirida siis ümbritsev õhk või midagi sellist lükkab ta tagasi ; labiidne
1. RAHVUSVAHELINE MÕÕTÜHIKUTE SÜSTEEM SI. PÕHIÜHIKUD, ABIÜHIKUD JA TULETATUD ÜHIKUD SI-süsteem kasutab 7 füüsikalist suurust põhisuurustena ning nende suuruste ühikuid nimetatakse põhiühikuteks. Ülejäänud füüsikaliste suuruste mõõtühikud SI-süsteemis on tuletatud ühikud, need on määratud põhiühikute astmete korrutiste kaudu. Põhiühikud: m, kg, s, A, K, mol, cd. Abiühikud: rad, sr (steradiaan). Tuletatud ühikud: N, Pa, J, Hz, W, C 2. KLASSIKALISE FÜÜSIKA KEHTIVUSPIIRKOND. MEHAANIKA PÕHIÜLESANNE. TAUSTSÜSTEEM Seda makromaailma kirjeldavat füüsikat, mille aluseks said Newtoni sõnastatud mehaanikaseadused, nimetatakse klassikaliseks füüsikaks. Mehaanika põhiülesandeks on leida keha asukoht mistahes ajahetkel. Taustsüsteem on mingi kehaga (taustkehaga) seotud ruumiliste ja ajaliste koordinaatide süsteem. Taustkeha, koordinaatsüsteem ja ajamõõtmisvahend (kell) moodus...
Temp vähenedes liikumiskiirus väheneb, Ekin väheneb, kui tõmbejõud osakeste vahel ületavad tõukejõud, siis tekib osakeste vahel kindla pikkusega side ja selle järel moodustub vedelikus selle aine tahked osakesed. Kondenseerumine aurustumise vastand, osakesed lähevad gaasilisest olekust vedelasse (või tahkesse). Toimub süsteemi jahutamisel või kui välisrõhk suureneb küllastunud aururõhust. Kondensaat kondens-protsessi produkt. Vedelike lenduvus aine aurustumis või sublimatsioonivõime. Ühel ja samal temp sõltub nende vedelike keemistemp aurude difusiooni kiirusest ümbritsevasse keskkonda. Lenduvusest saab rääkida aint lahtises süsteemis. Mida suuremad on jõud molekulide vahel, seda väiksem on lenduvus. . Vedelik vedelikus sarnased vedelikud lahustuvad teineteises igas vahekorras. Temp. tõusuga suureneb lahustamine. Tahke aine vedelas absoluutselt mittelahustuvaid aineid pole olemas; rõhk olulist mõju ei avalda. Lahustuvus
eralduvad pinnalt gaasilisse keskkonda. Seda nähtust nimetatakse aurumiseks ja kuna vedeliku osakene on gaasilises olekus, siis ta omab mingit kindlat rõhku, mida nimetatakse auru rõhuks. Kui vedelik on kinnises süsteemis, siis mõne aja pärast saabub tasakaal vedelikust väljuvate osakeste vahel ja sellisel juhul vedeliku aururõhk vedeliku kohal ei muutu ja seda rõhku nimetatakse küllastunud auru rõhuks. Lenduvus aine aurustumis või sublimatsioonivõime. Ühel ja samal temperatuuril sõltub nende vedelike keemistemperatuur aurude difusiooni kiirusest ümbritsevasse keskkonda. Lenduvusest saab rääkida ainult lahtises süsteemis. Mida suuremad on jõud molekulide vahel, seda väiksem on lenduvus. N: bensiin avatud keskkonnas. Keemine intensiivne aurumisprotsess kogu vedeliku ruumala ulatuses. Keemine algab temperatuuril, kus vedeliku küllastunud auru rõhk saab võrdseks välisrõhuga või ületab selle
Põhivara aines Füüsikaline maailmapilt Maailm on kõik see, mis on olemas ning ümbritseb konkreetset inimest (indiviidi). Indiviidi põhiproblee- miks on tunnetada oma suhet maailmaga omada adekvaatset infot maailma kohta ehk maailma- pilti. Selle info mastaabihorisondi rõhutamisel kasutatakse maailmaga samatähenduslikku mõistet universum. Maailma käsitleva info mitmekesisuse rõhutamisel kasutatakse maailma kohta mõistet loodus. Religioosses käsitluses kasutatakse samatähenduslikku mõistet (Jumala poolt) loodu. Inimene koosneb ümbritseva reaalsuse (mateeria) objektidest (aine ja välja osakestest) ning infost nende objektide paigutuse ning vastastikmõju viiside kohta. Selle info põhiliike nimetatakse religioossetes tekstides hingeks ja vaimuks. Hing on inimeses sisalduva info see osa, mis on omane kõigile indiviididele (laiemas tähenduses kõigile el...
Põhivara aines Füüsikaline maailmapilt Maailm on kõik see, mis on olemas ning ümbritseb konkreetset inimest (indiviidi). Indiviidi põhiproblee- miks on tunnetada oma suhet maailmaga omada adekvaatset infot maailma kohta ehk maailma- pilti. Selle info mastaabihorisondi rõhutamisel kasutatakse maailmaga samatähenduslikku mõistet Universum. Maailma käsitleva info mitmekesisuse rõhutamisel kasutatakse maailma kohta mõistet loodus. Religioosses käsitluses kasutatakse samatähenduslikku mõistet (Jumala poolt) loodu. Inimene koosneb ümbritseva reaalsuse (mateeria) objektidest (aine ja välja osakestest) ning infost nende objektide paigutuse ning vastastikmõju viiside kohta. Selle info põhiliike nimetatakse religioossetes tekstides hingeks ja vaimuks. Vaatleja on inimene, kes kogub ja töötleb infot maailma kohta. Vaatleja tunnusteks on tahe (valikuvabaduse o...
Põhivara aines Füüsika Maailm on kõik see, mis on olemas ning ümbritseb konkreetset inimest (indiviidi). Indiviidi põhiproblee- miks on tunnetada oma suhet maailmaga omada adekvaatset infot maailma kohta ehk maailma- pilti. Selle info mastaabihorisondi rõhutamisel kasutatakse maailmaga samatähenduslikku mõistet Universum. Maailma käsitleva info mitmekesisuse rõhutamisel kasutatakse maailma kohta mõistet loodus. Religioosses käsitluses kasutatakse samatähenduslikku mõistet (Jumala poolt) loodu. Inimene koosneb ümbritseva reaalsuse (mateeria) objektidest (aine ja välja osakestest) ning infost nende objektide paigutuse ning vastastikmõju viiside kohta. Selle info põhiliike nimetatakse religioossetes tekstides hingeks ja vaimuks. Vaatleja on inimene, kes kogub ja töötleb infot maailma kohta. Vaatleja tunnusteks on tahe (valikuvaba- duse olemasol...
1. Elemendi ja lihtaine mõisted ja nimetused ning nende mõistete õige kasutamine praktikas. Süsteemsuse olemus ja süsteemse töötamise vajalikkus inseneritöös. Näiteid praktikast. Milline on süsteemne materjalide korrosioonitõrje? Keemiline element ehk element on aatomituumas sama arvu prootoneid omavate (ehk sama aatomnumbriga) aatomite klass. Lihtaine on keemiline aine, milles esinevad ainult ühe elemendi aatomid, keemilises reaktsioonis ei saa seda lõhkuda lihtsamateks aineteks. Lihtaine valemina kasutatakse vastavate elementide sümboleid (üheaatomilised: Fe, Au, Ag, C, S; kaheaatomilised: H2, O2, F2, Cl2, Br2). Enamik elementidele vastavaid lihtaineid on toatemperatuuril tahked ained või gaasid. Mõistete kasutamine: Segadust tekitavad mitmed asjaolud:1) Aatomite liigil ja nendest moodustunud lihtainetel on enamikel juh...