hõljuvainete eemaldamine tehismärgalades- Settimine, keemiline sadenemine orgaanilise aine eemaldamine tehismärgalades orgaanilise aine eemaldamine tehismärgalades- Mikroobne lagundamine ja higamine, keemiline sadenemine ja settimine lämmastiku eemaldamine tehismärgalades lämmastiku eemaldamine tehismärgalades- mikroobne muundamine gaasilisteks ühenditeks, taimne sidumine, mikroobne immobiliseerimine ja ladustamine mullas orgaanilise lämmastikuna, ammooniumi lendumine. fosfori eemaldamine tehismärgalades fosfori eemaldamine tehismärgalades- fosfori osakeste settimine ja keemiline sadenemine, mulla sorptsioon, lahustunud fosfori taimne sidumine, mikroobne immobiliseerimine ja ladustamine mullas orgaanilise fosforina. filtratsioonisüsteemid ja nende töö põhimõte Vabaveeline tehismärgalapuhasti, ujuvate veetaimedega tehismärgalapuhasti, ujuvate veetaimedega tehismärgalapuhasti, horisontaalse pinnasisese vooluga tehismärgalapuhasti,
kontrollitav, vale hoolduse korral võib muutuda sekundaarseks reostajaks. hõljuvainete eemaldamine tehismärgalades- Settimine, keemiline sadenemine orgaanilise aine eemaldamine tehismärgalades- Mikroobne lagundamine ja higamine, keemiline sadenemine ja settimine lämmastiku eemaldamine tehismärgalades- mikroobne muundamine gaasilisteks ühenditeks, taimne sidumine, mikroobne immobiliseerimine ja ladustamine mullas orgaanilise lämmastikuna, ammooniumi lendumine. fosfori eemaldamine tehismärgalades- fosfori osakeste settimine ja keemiline sadenemine, mulla sorptsioon, lahustunud fosfori taimne sidumine, mikroobne immobiliseerimine ja ladustamine mullas orgaanilise fosforina. ökotehnoloogia mõiste- tehnoloogilised lahendused, mis tarbivad võimalikult vähe energiat ja loodusressursse, tekitavad minimaalselt jäätmeid ning mõjutavad nii vähe kui võimalik looduslikke tasakaalusüsteeme.
radioktiivne kiirgus võib levida plahvatuse epitsentrist tuhandate kilomeetrite kaugusele ning on kõigile kahjulik, enamusel võimsamatel riikidel on olemas tuumalõhkepead, esimese välja tulistamine took kaasa tuumasõja, mis ilmselt tähendaks inimkonnale lõppu, keda ei tapa plahavatus, tapab kiiritus, keda ei tapa kiiritus tapab tuumatalv, mille põhjuseks on päiksekiirguse puudumine tänu tolmule ja muu sodi lendumine taevasse, mis võib hõljuda seal kuni 10 aastat. Päikesekiirguse kadumise tagajärjel surevad kõigepealt taimed, siis loomad ning seejärel inimesed. Ülerahvastumine on üks neist suurtest probleemidest, millest inimkond peab võitu saama, räägitakse, et varsti on käes piir kus maakeral pole enam võimalik kasvatada nii palju toitu kui inimene seda vajab, mitmed Aasia riigid rakendavad juba preagu seadusi, mis piiraks
Kergkruus reoveepuhastuses kasutatakse pinnasefiltrina. See on sobiv lahendus oludes, kus odavat imbsüsteemi rajada ei ole võimalik või majapidamistes, mis ei ole ühendatud ühiskanalisatsiooniga. Tavaliselt kasutatakse selleks Fibo kergkruusa. Kergkruus põllumajanduses kasutatakse lägahoidlate katmiseks. Kergkruusgraanulid on kerged ja jäävad pinnale ujuma, moodustades sinna aluspinda kopeeriva ujuva katte. Rootsis tehtud katsed näitavad, et lämmastiku ja ammoniaagi lendumine vähenevad 90%, vähendades seeläbi ümbruskonna õhusaastet. Lisaks sellele on hoidla väljanägemine puhas ja esteetiline. Kergkruus kaitseb mahuti sisu päikese mõju eest, vältides nii lägakooriku teket ja sellele rohttaimede kasvamist. Seetõttu vähenevad ka pumpla ummistumised. Leca kergkruus 2-4 mm Kasutuskohad: Soojustus ja täitematerjalina põrandates, vahe- ja katuselagedes, (spordi) platside all Koormuse vähendajana hoonete/rajatiste all, põrandates
- Kohalikud tuuled, mis esinevad suurte veekogude rannikul. Merebriis on valitsev päeval, kui mere kohal on kõrgrõhuala ja maa kohal madalrohuala. Tuul puhub KM. Atmosfäär on Maa kaitsefilter - Atmosfääris asub osoonikiht, mis ei lase neelab endasse suure osa kahjulikust UV-kiirgusest. Too näiteid inimtegevuse mõjust kasvuhoonegaaside hulge suurenemisele atmosfääris. Millise gaasi hulk suureneb. Autode heitgaasid CO2 ja N2O; prügilatest lendumine, veisekasvatus- CH4; põldude väetamine N2O; eraldumine külmutusseadmetest, deodorantide ja tulekustutusseadmete kasutamine freoonid
Esimest korda väetatakse lägaga mullaharimise ajal Külvi eel antakse mineraalne kompleksväetis Teist korda lägaga väetamine koos vaheltharimisega alates 2-3 lehe faasist kuni taimede kõrgus ei ületa 20 – 25 cm Tahke orgaaniline väetis on soovitav anda sügisel Sügisel laotada läga, ohuks toitainete väljauhtumine Pilt 5. Maisi vaheltharimine koos väetamisega Segamislaoturid + ühitatud läga laotamine ja mullaharimine, ammoniaagi lendumine madal (5%), haisu pole laotamise ajal, kallakutel sõnniku ära uhtumine koos harimise käigus kobedaks muutunud mullaga, võimalik laotada suhteliselt suure vedelsõnniku normiga - suurem veojõu vajadus, lausharimisseadmega ühtitatud laoturid sobivad ainult taimikuta pinna töötlemiseks, eraviisiliselt paigutatud tööseadistega laoturit saab kasutada ainult juhul kui mullaharimisseadiste vahe on sobiv taimeridade vahekaugusega Pilt 6. Fliegl GUG segamisklaotur tüükultivaatoriga
See neeldub õhus, mille tagajärjel atmosfäär soojeneb. Peamiseks soojuskiirguse neelajaks on: CO2,CH4, N2O, O, O3. · CO2 süsinikdioksiidi hulka suurendavad: metsade maharaiumine, autode heitgaasid, tsemendi tootmine · N2O- naerugaas: autode heitgaasid, põldude väetamine, eraldumine lennukite düüsidest · CH4-metaan: märgaladest õhkupaisumine, riisikasvatustes, prügilatest lendumine, veisekasvatus · Freoonid: eraldumine külmutusseadmetest, deodorantide kasutamine, tulekustutusseadmete kasutamine. Öösel maismaa jahtub kiiremini kui meri, mere kohal madalrõhu ala. Päeval soojeneb maapind kiiremini kui meri. Soojem õhk paisub ja kerkib, jahedam õhk liigub maa poole. 40.laiuskraadidel valitseb Lähis-Troopiline kliima, kus esineb sademeid talvel. Ekvaatori lähedane piirkond saab rohkesti kiirgust aasta läbi. Polaaraladel on päikesekiirguse
granuleerituna ületab selle lämmastikusisaldus 28 massiprotsenti. Ammooniumlämmastikku võivad savimineraalid vähesel määral fikseerida analoogiliselt kaaliumiga, ent see jab ka mullas fikseerununa mullaorganismide poolt kasutatavaks, mis edasi allub nende sünni ja surma seaduspärasustele. Põllule antavas sõnnikus sisalduva kergesti omastatava lämmastiku efektiivsust vähendavad kaks põhilist lämmastikukadu, need on: · ammoniaagi lendumine ehk emissioon; · nitraatide väljakanne ehk väljauhtumine. Lämmastik kaob sõnnikust kergesti, lahustudes vees või lendudes gaasina atmosfääri. Sõnnikus esineb lämmastik nii mineraalsel kui ka orgaanilisel kujul . Lämmastiku esinemisel ammooniumina võib kaotsi minna õhku lenduva ammoniaagi gaasina. Mullas toimuva protsessi tulemusena saab ammooniumlämmastikust ammooniumnitraat, mille kaod tekivad nitraatide väljauhtumise ehk leostumise ja mullas toimuva lagunemise
Põhjapoolsel polaaralal sulab see suvel täielikult ja paljastab veest tekkinud jää. Ka lõunapoolses polaarpiirkonnas võib olla tavalist jääd. See pole kindlalt teada, sest sealne süsihappest koosnev lumi ei sula täielikult kunagi. Marsil võib kohata nii liiva- kui ka kivikõrbeid. Need alad on tasase ja ühtlase reljeefiga, kus kraatrid on väga harvad. Esineb vaid üksikuid mügerikke. Kevadel algab süsinikdioksiidi kiire lendumine, mis põhjustab suvel ülitugevaid tolmutorme. Nende tormide tagajärjel küllastub õhk tolmukübemetega ja Marsi taevas muutub roosakaks. Sel ajal võib üles kerkida kuni 1 miljard tonni tolmu. Huvitavad ja mõistatusliku päritoluga on voolava vee jäljed. Praegusel ajal leidub vett ainult jää või auruna. Arvatakse, et kui kogu Marsil olev jää sulaks, siis polaaraladest pärinev vesi ujutaks planeedi üle 10 meetri paksuse veekihiga. Teise sama mõõtu
valgus ei suundu otse monitorile, olemas ka loomulik valgus (akna olemasolu), seda saab vajadusel kata rulooga. Riski tase: I SISEKLIIMA- Pole piisavalt soe ega vasta, on olemas küll keskkütte radiaatorid. Mõju tervisele- haigestumine, keha jahtumine Riski tase: I I Tervisekahjustuse vältimise meetmed: Tuleks paigutada ruumi lisa soojusallikas. VENTILATSIOON- Ebapiisav õhuvahetus/värske õhk. Ventilatsiooni mittehooldamisel tolmuosakeste lendumine tööruumidesse. Suuresti mõjutab ka rohke elektroonika olemasolu tööruumis. Mõju tervisele- Väsimus, keskendumisraskused, peavalu. Riski tase: I Tervisekahjustuse vältimise meetmed: Võimalusel tuulutada tööruumi, filtrite tihedam vahetamine. ELEKTER- Elektriseadmete kahjustused, elektrilöök. Mõju tervisele- Elektrilöök, põletushaavad. Riski tase: I Tervisekahjustuse vältimise meetmed: Juhtmed panna jooksma ühest kohast kinni ja
2. Olukord Eestis Suur (ja ainuke) tsemendi tootja Eestis on AS Kunda Nordic Tsement, firmal on ajalugu 138 aastat, mis tänaseks päevaks on rahvusvahelise HeidelbergCement Groupi liige. Eestis hakati tsementi tootma 1860. aastate lõpul, kui Kunda mõisa omanik John Girard de Soucanton huvitus võimalusest valmistada kohapealsest merglist ja sinisavist tsementi. 1870.a. toodeti juba esimesed tonnid tsementi. Nõukogude okupatsiooni perioodil oli tolmu välja lendumine tehastes erakordselt kõrge, ulatudes mõnel aastal üle 100,000 tonni aastas.Tolmu saaste, mis on tugevalt leeliseline, on põhjustanud palju probleeme keskkonnale, tervisele, hügieenile, majandusele ning esteetikale . Viimaste aastate jõupingutused on olukorda palju paremaks muutnud kuigi siiani on õhus keskkonna küsimusi, mis on suunatud tehasele. 2008 2009 2010 2011 Tsemendi ja
Vedel orgaaniline lämmastik on paremini omastatav, nt. läga ~50% omastatav 1a-l. 5) Mineraalväetistega mulda antav lämmastik Mineraallämmastiku kogus ei tohi ületada saagi formeerumisel puudu jäävat lämmastiku kogust. Külvimaterjali, seemnetega läheb väike osa lämmastikust mulda, ka taimejäänustega jääb. NB! LÄMMASTIKUGA MULLAS TOIMUVAD PROTSESSID On ka 5 kao allikat: 1. välja uhtumine (nitraatlämmastik, mitte ammooniumlämmastik). 2. Mulla pinnalt NH4+ ammooniumi lendumine ja denitrifikatsioon. Tingimisi kaod: - fiksatsioon taimed ei suuda omastada. - immobilisisatsioon aastati omastatav. Orgaanilised lämmastikuühendid mullas 11 AMMONIFIKATSIOON NH4+ mulla pinnalt NH3+ lendumine
Ökoloogia ja keskkonnakaitse Süsinikuringe Süsinikuringe väljendab süsiniku ja selle ühendite liikumist ja muundumist Maa kõigis sfäärides: bio-, pedo-, lito-, hüdro- ja atmosfääris. Tegemist on kõige olulisema ringlusega, kuna see teeb võimalikuks biosfääri olemasolu. Suurim süsinikuvaru on talletanud maakoorde (80%), kuid maapinnale lähematest kihtidest on suurim varamu ookeanivesi. Okeanivees toimub peamine imendumine maapinda, lendumine atmosfääri ning ühendite sidumine. Atmosfäärist kasutatakse süsiniku taimede fotosünteesiks, kust see eraldub taimede või mulla hingamise tagajärjel. Süsinikku vabaneb ka erinevate põlemisprotsesside ning vulkaanipursete tagajärjel. Jõgede abil kandub orgaaniline süsinik veekogudesse ja ookeani. Süsihappegaas on põhiline süsiniku transportija atmosfööri ja maismaa ning ookeani vahel. Inimeste puhul mõjutab peamiselt süsinikusisaldust fossiilsete kütuste põletamine.
Küllastumata rasvhappete tuvastamine lipiidides: Küllastunud rasvhappeid sisaldava proovi reaktsioonil broomiga viimasele iseloomulik pruun värvus lahjeneb, küllastumata rasvhapete puhul aga muutub lahus toimuva liitumisreaktsiooni tõttu momentaalselt värvituks. Real juhtudel võib lahus värvituks muutuda ka küllastunud süsinikuahelate esinemise korral toimub asendusreaktsioon, mida küllastumata sidemetaga toimuvast liitumisreaktsioonist võimaldab eristada eralduva vesinikkloriidi lendumine. Liebermann- Burchard´i kolesterooli määramise test: Heppelises keskkkonnas moodustub kolesterooli reaktsioonil happe anhüdriidiga iseloomu7lik rohelise värvusega reaktsiooniprodukt. Olenevalt kolesterooli sisaldusest proovis võib roheline värv tekkida ka üle punase ja sinise vaheühendi. Ainete idenfitseerimine õhukese kihi kromotograafia teel ÕK kromotograafia on üks kiiremaid jaotuskromotograafia liike, mis võimaldab Idenfitseerida segus olevaid komponente väga väikese proovi
põhjustab vaimset väsimust ja töövõime langust Ventilatsioon Õhuvahetus/värske õhk. Väsimus, Võimalusel tuulutada ventilatsiooni keskendumisraskused tööruumi. Töökorras sisse- ja mittehooldamisel väljatõmbega tolmuosakeste lendumine sundventilatsioon, filtrite tööruumidesse õigeaegne vahetamine ja süsteemi puhastamine Füüsikalised ohutegurid Ohutegur Ohuteguri iseloomustus Mõju tervisele Tervisekahjustuse vältimise meetmed
enesetunne). Ventilatsioon * Ebapiisav * Võimalusel õhuvahetus/värs I tuulutada tööruumi. Sundventilatsi ke õhk. Töökorras sisse- ja oon Ventilatsiooni väljatõmbega mittehooldamise sundventilatsioon, l tolmuosakeste filtrite õigeaegne lendumine vahetamine ja tööruumidesse süsteemi puhastamine * Väsimus, keskendumisrask used, peavalu. Vibratsioon * Autopesulast * Vibratsiooni tingitud I summutavate 8 vibratsioon
Prügilagaas on tule- ja Prügilagaas on kasvuhoonegaas plahvatusohtlik • Metaan: annab 6-13% globaalsest gaasitoodangust • Tavaliselt ei ole plahvatusoht probleemiks. • Prügilat annab rajada nii, et gaasi tekiks vähem või et • Ebasoodne on madalrõhk, sest siis suureneb gaasi lendumine see oksüdeeritaks oluliselt. • Kas CO2 on oluline? On, kuid CH4 on olulisem • Kui nüüd peaks tulema kõvasti vihma, võib see pinnasepoorid täis • Prügila CO2 kutsutakse neutraalseks – see on panna ja gaas ei pääse välja. taastuvatest allikatest • Selle peale hakkab gaas otsima teisi väljapääse ja võib rännata
Kordamiskiisimused agrokeemias 1. Muld, kui elusorganism ja taimede nõuded mullale, kui toitekeskkonnale Omad iseregulatsioonivõimet. Ainevahetus ümbritseva keskkonnaga. 2. Liikuva lämmastiku allikad ja kao võimalused mullas · Kaod NH3 lendumine, kui ammofikatsioon mulla pinnal; Fiksatsioon; Denitrifikatsioon; Immobilisatsioon; Väljauhtumine. · Allikad 3. Kaalium ja tema vormid mullas Üldsisaldus 0,8-2,8%. Väiksem liivmuldades, suurem karbonaatsetes muldades. 99% on liitsilikaatidena, seda taimedele vaid 1% omastatav. Kergetel muldades leostub kergelt välja, kolloidide sisaldus väike. Mulla liikuva K varudest ei tohiks ära kasutada teraviljadel 20-40%, trühvelviljadel 40-60%.
Kordamiskiisimused agrokeemias 1. Muld, kui elusorganism ja taimede nõuded mullale, kui toitekeskkonnale Omad iseregulatsioonivõimet. Ainevahetus ümbritseva keskkonnaga. 2. Liikuva lämmastiku allikad ja kao võimalused mullas · Kaod NH3 lendumine, kui ammofikatsioon mulla pinnal; Fiksatsioon; Denitrifikatsioon; Immobilisatsioon; Väljauhtumine. · Allikad 3. Kaalium ja tema vormid mullas Üldsisaldus 0,8-2,8%. Väiksem liivmuldades, suurem karbonaatsetes muldades. 99% on liitsilikaatidena, seda taimedele vaid 1% omastatav. Kergetel muldades leostub kergelt välja, kolloidide sisaldus väike. Mulla liikuva K varudest ei tohiks ära kasutada teraviljadel 20-40%, trühvelviljadel 40-60%.
süsihappelumest. Põhjapoolsel polaaralal sulab see suvel täielikult ja paljastab veest tekkinud jää. Ka lõunapoolses polaarpiirkonnas võib olla tavalist jääd. See pole kindlalt teada, sest sealne süsihappest koosnev lumi ei sula täielikult kunagi. Marsil võib kohata nii liiva- kui ka kivikõrbeid. Need alad on tasase ja ühtlase reljeefiga, kus kraatrid on väga harvad. Esineb vaid üksikuid mügerikke. Kevadel algab süsinikdioksiidi kiire lendumine, mis põhjustab suvel ülitugevaid tolmutorme. Nende tormide tagajärjel küllastub õhk tolmukübemetega ja Marsi taevas muutub roosakaks. Sel ajal võib üles kerkida kuni 1 miljard tonni tolmu. Huvitavad ja mõistatusliku päritoluga on voolava vee jäljed. Praegusel ajal leidub vett ainult jää või auruna. Arvatakse, et kui kogu Marsil olev jää sulaks, siis polaaraladest pärinev vesi ujutaks planeedi üle 10 meetri paksuse veekihiga.
Pärnumaa Kutsehariduskeskus Marss Referaat Merili Mätas MT-12 Pärnu 2014 Sisukord: 1.Üldised andmed 2.Marsi pind 3.Marsi kaaslased 4.Kas Marsil on elu? 5."Mars Pathfinder" 6.Lühikokkuvõte 7.Kasutatud kirjandus Üldised andmed Aeg-ajalt võime taevas jälgida huvitavat taevakeha, mis eristub teistest oma punaka värvuse poolest ja ei vilgu nagu tähed. See on planeet Marss. Punakas värv on tingitud planeedil leiduvatest vettsisaldavatest rauaoksiididest. Marss on kauguselt Päikesest neljas planeet. Lähemal on vaid Merkuur, Veenus ja Maa. Nagu kõik teisedki planeedid, tiirleb ka Marss ümber Päikese mööda kõverjoont, mis on lähedane ellipsile. See taevakeha on oma tänapäevase nime saanud vanadelt roomlastelt. Marss oli nende sõjajumal, ja meenutab ju planeedi punane värvus verevalamisi, mis sõjaga kaasnevad. Kuna Marsi orbiit on...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Prügilate sulgemine Referaat Üliõpilane. Tõnis Klaas EAKI 82 matr.031312 Juhendaja: insener Olev Sokk TALLINN 2008 7. Prügila sulgemine Pääsküla prügila näitel..................................................................................10 8. Järelseire teostamise vajadus...................................................................................................... 12 11. Fotod.........................................................................................................................................14 12. Kasutatud kirjandus.................................................................................................................. 16 ...
KKRH Sai alguse 20 saj. Lõpus aastal 1983 kemikaalidega seotud risk Direktiivid: kemikaalide ohtlikkus, sellest tuleneva riski ohjamise meetmed(märgistamine), uutest kemikaalidest inimesele ja keskkonnale põhjustava ohu riski hindamine Eestis on kemikaali seadus KKRH 4 olulist komponenti: Mõju allikas- kust mõju vallandub Levikutee- mille kaudu mõju levib, sihtmärk- objekt mida mõjutatakse, mõju- kahjulik muutus objektis. Risk on planeeritud ettevõtmine mis ei pruugi õnnestuda, see on tõenäosus et ebaõnnestumise tagajärjed võivad tabada inimest, vara või keskkonda. See on vigastuse haiguse või surma tõenäosus. KKR on tõenäosus, et võimaliku kkohu toime tagajärjel inimene haigestub, saab viga või sureb, on ka keemilisest reostusest tulenev oht inimese tervisele, lisaks veel tervise elustiku,loodus ressursi või ökosüsteemi kahjustumise oht. Algsündmus, mis viib õnnetuseni, mille kulg ja tagajärjed on erinevad. Halvim juhtum- võimalik ...
*Sademeteveega mulda sattuv nitraatlämmastik (10...15kg/ha). *Org väetistega mulda antud N, kusjuures 1tonni sõnnikuga antakse mulda 5kg/ha N, millest ca25%on esimesel aastal taimedele omastatav, ülejäänud vabaneb järelmõjuna 2-3 aastal. *Mineraalväetistega mulda antud väetis, mis reeglina ei tohi ületada saagi formeerimiseks mullas puuduolevat N kogust. Kao võimalused: mulla pinnalt neeldumine ja sademetega põhjavette uhtumine, NH3 lendumine, kui ammofikatsioon mulla pinnal; Fiksatsioon; Denitrifikatsioon; Immobilisatsioon; Väljauhtumine. 3. Kaalium ja tema vormid mullas – kaaliumit on rohkem karbonaatsetes savimuldades, vähem leetunud liivmuldades. Kaaliumi üldvarust 99%on raskestilahustuvate liitsilikaatide koostises ja seega vaid 1% on mullas omastataval kujul. Omastatavad on mullalahuses olev K ja asendatavalt neeldunud K. Mulla savimineraalide poolt asendamatult seotud K on fikseeritud ja läheb vabalt omastavaks üle
ta kas kupaaziaparaati või mahutisse. Kui siirup on jahtunud 20ºC-ni lisatakse siirupisse ülejäänud 50-70 % mahlast ja teised retseptuuris ettenähtud toorained vastavalt külma meetodi juures toodud toorainete järjekorrale. Kuuma meetodi puhul pannakse kogu mahl siirupikeetmise katlasse kuumutatakse 50-60ºC- ni ja lisatakse kogu suhkru kogus. Edasine protsess sarnane soojale meetodile. Jookidel hea läbipaistvus ja säilivus. Sooja ja kuuma meetodi puuduseks on aromaatsete ainete lendumine siirupi valmistamise käigus. Tööstuslik meetod.Kõigepealt valmistatakse 66-72% kuivaine sisaldusega suhkrusiirup, mis peale keetmist jahutatakse 70ºC-ni ja viiakse läbi siirupi inverteerumine lisades toiduappeid. Happe kulu, mida kasutati siirupi inverteerimiseks tuleb maha arvestada kupaazisiirupisse lisatava happe kogusest. Seejärel valmistatakse kupaazisiirup segades suhkrusiirupile juurde kõik retseptuuris ettenähtud koostisained. Peale hoolikalt segamist määratakse kuivaine ja
(toimub ka kuival ajal, sadeneb lämmastik maa ja mere pinnale atmosfäärse turbulentsi kaudu). Lepad saavad siduda sümbiontselt õhulämmastikku Frankia abil. Mullas leiduv N ammonifitseerivad ja nitrifitseerivad bakterid viivad N-i mineralsesse vormi. Lämmastikku siseneb depotsitsioonid, sümbiontne sidumine, translokatsioon (enne kui lehed lahti lastakse võetakse hea ja parem ning viiakse juurde/koorde/võrasse). Väheneb: erosioon, ammoniaagi lendumine, leostumine, denitrifikatsiooni tagajärjel. Gaasiliselt suur osa N 2, osa ka N2O (kasvuhoonegaas). Oluline roll on lämmastiku sidumisel sümbiontselt, sest aastane netomineralisatsioon ei kata lämmastikuvajadust. 37. Kuidas määratakse Eestis puistu raievanus? Raievanus küpsusvanus on selline vanus, mille ajal on majandusolusid, puuliiki, kasvukohta arvestades kõige otstarbekam teha puistus uuendusraiet. Suurim kogus kvaliteetset puitu saadakse kui puistu on raieküps
sukeldatud filtrid. Oluline on biokile puhul suur kinnituspind ja hea aereeritus. Retsirkulatsioon- osa puhastud veest suunatakse tagasi filtrisse, see suurendab puhastusprotsessi efektiivsust. Heitvee puhastamise kolmas etapp. Heitvee puhastamise kolmanda etapi eesmrgiks on bioloogiliselt mittelagunevate hendite ja lmmastiku ning fosfori mineraalsete vormide eemaldamine veest. Peamiselt kasutatakse keemilisi meetodeid (fosfori setitamine kaltsiumi- ja rauasooladena, ammoniaagi lendumine krge pH juures). Bioloogiline mineraalse lmmastiku eemaldamine: nitrifikatsioon ja sellele jrgnev denitrifikatsioon - akt. muda protsessist tulnud vett aereeritakse, toimub ammoniaagi nitrifikatsioon, seejrel lisatakse substraat ja anaeroobsetes tingimustes toimub denitrifikatsioon. Bioloogiline fosfori eemaldamine: Acinetobacter-Moraxella-Mima rhm, anaeroobsetes tingimustes koguvad need bakterid endasse rasvhappeid, mida silitatakse pol-.- hdroksbutraadina. Fosfaadid kogunevad vette.
Majavammi seeneniidistik ja viljakehad hävivad mis temperatuuril? - +20 kraadi - -20 kraadi - +45 kraadi - -45 kraadi Majavammi arenguks vajalikud tingimused? - miinuskraadid - päikesevalgus - niiskus - kuumus "Seeneallergia"-Kaisa Kamenik 1. Milline alljärgnevatest seentest põhjustab inimestel vereliblede kokkukleepumist ja hävimist? a) Kühmvöödik b) Valge kärbseseen c) Tavavahelik d) Kevadkorgits 2. Mis võib põhjustada seeneallergiat? a) Seente söömine b) Seeneeoste lendumine toas c)Pisiseente tolmu sissehingamine d)Seene otsene kontakt nahaga 3. Millised seened on Eestis seeneallergia peamistekspõhjustajateks? a) Kottseened b) Krohmseened c) Hallitusseened d) Söögiseened 4. Mis on hallitusseente arengu eelduseks siseruumides? a)Ei levi üldse siseruumides b) Kuiv õhk c)Pidev toa tuulutamine d) Püsivalt kõrge õhuniiskus "Salumetsade seened"-Annika Juhkanson Millised metsad Eestis on seente poolest liigirikkaimad? a) madalsoometsad b) palumetsad
Ning kuna õhu komprimeerimisel veeauru mahuprotsent ei muutu seni, kuni veeaur ei kondenseeru, tuleneb võrrand: . Viimase võrrandi abil saab arvutada rõhu, mille juures hakkab komprimeeritavas õhus sisalduv veeaur kondenseeruma. Õhu kokkusurumisel suureneb üldrõhu suurenemisega ka veeauru osarõhk õhus, sest veeauru osarõhu suurus ei muutu. + ülesanded. 12. Vedeliku mõiste ja üldised omadused: aurumine(küllastatud auru rõhu mõiste), lendumine, keemine, kondenseerumine(mõiste ja tingimused), kondensaat(mõiste), tahkumine(mõiste ja põhjused). Näited. Mis toimub tavatemperatuuridel vedelate lahustega(vedelik vedelikus, tahke aine vedelas lahustis) kinnises ja avatud süsteemis(aururõhud, lendumine, lahustunud tahke aine käitumine) ? Vedelikud on ained, mis voolavad raskusjõu mõjul. Voolamine on osakeste ühesuunaline liikumine üksteise suhtes raskusjõu mõjul
sisalduv veeaur kondenseeruma. Õhu kokkusurrumisel suureneb üldrõhu suurenemisega ka veeauru osarõhk õhus, sest veeauru osarõhu osa suurus ei muutu. Üldrõhul, mille juures veeauru osarõhu suurus ületab küllastatud auru rõhu suuruse sellel temperatuuril hakkab veeaur kondenseeruma. 10. Vedeliku mõiste ja üldised omadused: aurumine (küllastatud auru rõhu mõiste), lendumine, keemine, kondenseerumine (mõiste ja tingimused), kondensaat (mõiste), tahkumine (mõiste ja põhjused). Näited. Mis toimub tavatemperatuuridel vedelate lahustega (vedelik vedelikus, tahke aine vedelas lahustis) kinnises ja avatud süsteemis (aururõhud, lendumine, lahustunud tahke aine käitumine)? a. Vedelikeks nim. aineid, mis voolavad raskusjõu mõjul. Nendes on osakeste vahelised sidemed nõrgemad kui tahketes ainetes, seega
Voolu ristlõikepindala ja voolukiiruse meetod - ristlõiget läbiv vooluhulk Q= S×vkesk Selleks on vaja määrata voolu ristlõike pindala ja mõõta voolukiirus (märkained, hüdroloogiline tiivik) Vooluhulga (kaudne) hindamine Proovivõtmise vead · Osaproovide hulk ei ole piisav · Proovivõtu protseduurist põhjustatult osakeste sadenemine, ainete lendumine · Proovi muutumine enne analüüsi (biodegradatsioon, adsorptsioon). Proovide konserveerimine ja säilitamine Proovid peavad olema võimalikult värsked Soovitav on vältida proovide konserveerimist Konserveerimata proovi analüüsi tuleb alustada üldjuhul 24 tunni jooksul Konserveerimine et säilitada proovi omadused ja määratavate ainete sisaldused muutumatutena võimalikult pika aja jooksul.
Õhu kokkusurumisel suureneb üldrõhu suurenemisega ka veeauru osarõhk õhus, sest veeauru osarõhu osa suurus ei muutu. Üldrõhul, mille juures veeauru osarõhu suurus ületab küllastatud auru rõhu suuruse sellel temperatuuril, hakkab veeaur kondenseeruma. Kondensaadi kogus Lühidalt: 1) Boyle-Mariotte Gay-Lussac seadus, 2) Boyle-Mariotte Gay-Lussac seadus 3) P H20/Püld = VH2Oaur/100 11. Vedeliku mõiste ja üldised omadused: aurumine (küllastatud auru rõhu mõiste), lendumine, keemine, kondenseerumine (mõiste ja tingimused), kondensaat (mõiste), tahkumine (mõiste ja põhjused). Näited. Mis toimub tavatemperatuuridel vedelate lahustega (vedelik vedelikus, tahke aine vedelas lahustis) kinnises ja avatud süsteemis (aururõhud, lendumine, lahustunud tahke aine käitumine) ? Vedelikud ained ja materjalid, mis voolavad tavatingimustel raskusjõu mõjul.
sellel tempil, hakkab veeaur kondenseeruma. Arvutusülesannete näited kodulehel Meeme loengute materjalid all. 11.Vedeliku mõiste ja üldised omadused: aurumine (küllastatud auru rõhu mõiste), lendumine, keemine, kondenseerumine (mõiste ja tingimused), kondensaat (mõiste), tahkumine (mõiste ja põhjused). Näited. Mis toimub tavatemperatuuridel vedelate lahustega (vedelik vedelikus, tahke aine vedelas lahustis) kinnises ja avatud süsteemis (aururõhud, lendumine, lahustunud tahke aine käitumine)? Vedeliku mõiste ja üldised omadused. Vedelik: On aine või materjal, mis voolab tavatingimustel raskusjõu mõjul; tekib gaaside jahutamisel ja kokkusurumisel ning tahkete ainete kuumutamisel; ei oma kindlat kuju, kuid omab kindlat mahtu. Kokkusurutavus on väga väike, selleks on vaja väga suurt rõhku. Aurumine: Aine üleminek vedelast olekust gaasilisse. Vedelas olekus on kõik osakesed kaootilises liikumises, seega kõigil osakestel teatud kin. energia
V2=V1*P1/P2. Sellest leitakse kondenseeruva õhu maht: Vaur=Pveel*V2/Püldkompr. Veeauru mass leitakse: m=Vaur*Pkompr*T0*M/P0*T1*V0. 12. Vedeliku mõiste ja üldised omadused: aurumine (küllastatud auru rõhu mõiste), lendumine, keemine, kondenseerumine (mõiste ja tingimused), kondensaat (mõiste), tahkumine (mõiste ja põhjused). Näited. Mis toimub tavatemperatuuridel vedelate lahustega (vedelik vedelikus, tahke aine vedelas lahustis) kinnises ja avatud süsteemis (aururõhud, lendumine, lahustunud tahke aine käitumine) ? Vedelikud on ained ja materjalid, mis voolavad tavatingimustel raskusjõu mõjul; tekivad gaaside
Liiga madal paagutustemperatuur põhjustab suure jääkpoorsuse (vedel metal ei tungi karbiidiosakeste vahele) ja faasidevaheliste sidemete nõrgenemise ning lõpptulemusena omaduste languse. Paagutuse kestus on see vahemikus 0,5 - 2 tundi ja sõltub paagutavate detailide suurusest ning kogusest ahjus. Liiga pikk paagutusaeg pole soovitatav, kuna paagutuse ajal võib muutuda kermiste keemiline koostis (süsiniku väljapõlemine või rikastumine, sideaine, eriti koobalti, lendumine vaakumis paagutamisel). On teada, et vedela faasiga paagutamise kineetika sôltub vedela faasi kogusest, vedela faasi märgumisnurgast WDKNHOIDDVLO (joon.10) ja komponentide vastastikusest lahustuvusest. 26 Joon.10 Vedelfaasi märgamine tahke alusega Kôvasulamite paagutamine toimub vedela faasi juuresolekul s.t. paagutus toimub ülevalpool kergemini sulava komponendi (Fe,Co,Ni) sulamistemperatuuri.
ainult ühefaasilised. Neid kasutatakse valatuna (head valuomadused tänu väikesele kristallisatsioonivahemikule) või kuumsurvetöödelduna ühefaasilisi messingeid kasutatakse mõningate messingjoodiste põhimaterjalina. Üle 50% Zn-sisaldusega messingeid prakitiliselt ei kasutata, kuna struktuuri tulev -faas teeb sulami hapraks. Messingid ei nõua sulatise desoksüdeerimist enne vormi valamist, kuna esiteks alandab Zn tunduvalt messingi sulamistemperatuuri (970°C), teiseks tõrjub osa Zn lendumine sulatistest hapnikku (kerged tsingiaurud moodustavad vedelmetalli pinnal kaitsva keskkonna). c)Pronksid 1)Tinapronksid Tinapronkside Sn-sisaldus ei ületa kasutatavais tinasulameis 20%, kuna struktuuri tulevad haprad - ja -faas. Tõsi, valusulameis juba alates 5% Sn-sisaldusest tuleb struktuuri mõningal määral -faas. See on tingitud eelkõige nende sulamite laiast kristallisatsiooniintervallist (likvidus- ja solidusjoone vahest), mistõttu kristalliseerumise
tõenäosusega seda, et analüüsil saadud tulemus on mingites piirides. Määramatus ei tähenda valesti mõõtmist. Mõõteviga iseloomstab tegeliku suuruse ja mõõdetud suuruse erinevust. 15. Millised määramatuse allikad esinevad keemilisel analüüsil? Millised neist on enamasti rohkem ja millised vähem olulised? Proovi võtmine (mitteesinduslikkus), proovi eeltöötlus (proovi ebahomogeensus, analüüdi proovist eraldamise ebatäielikkus, analüüdi adsorptsioon või lagunemine või lendumine, ebatäielik reaktsioon, saastumine), lahuste valmistamine, kaalumine, kalibreerimine, mõõtmine (segajad, korduvus, triiv, mäluefektid). LABORITÖÖ PRAKTILISED ASPEKTID 16. Ainete puhtus. Miks on ainete puhtus raskesti määratletav? Tooge näiteid erinevate kasutusvaldkondade jaoks olulistest ja ebaolulistest lisanditest. Lisandid on ainetes nt seepärast, et sünteesi lähteained ei ole puhtad, sünteesil tekivad
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
