Facebook Like

Füsioloogia kordamisküsimused 2014 (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Miks magu iseennast ei seedi ?
 
Säutsu twitteris
Füsioloogia kordamisküsimused
  • Füsioloogia mõiste. Homöostaasi mõiste. Homöostaatilise kontrolli mehhanismid .
    Füsioloogia on teadus bioloogilise organismi ja tema osade talitlusest e. funktsioonist. Eksisteerib erinevaid viise füsioloogia jaotamiseks. Physis + logos, kr. physis tähendab loodust ja kr. logos mõistet või käsitlust. Aristotelese järgi hõlmab see kogu looduse tõlgendamist ja mõistmist, olles seega midagi natuurfilosoofia taolist. Aristotelese füsioloogia tegeleb looduses ettetulevate nähtuste, jõudude ja seadustega. Füsioloogia kuulub teadusliku meditsiini alusdistsipliinide hulka, sest nii tervis kui haigus on seotud teatud viisil organism talitlemisega ning arst ja meditsiini valdkonnas töötavad teadlased vajavad teadmisi ning oskusi organismi seisundi hindamiseks ja mõistmiseks.
    Homöostaas – > kr homoios ‘taoline, sarnane’ + stasis ‘seisund’ - bioloogiliste ja küberneetiliste süsteemide
    võime säilitada neis toimuvate protsesside tasakaalu ning vältida süsteemi ohtlikke kõrvalekaldeid, kohaneda ümbritsevate tingimustega, et tagada eluks vajalik sisekeskkonna suhteline püsivus. Organismi ekstratsellulaarse vedeliku teatud füüsikaliste ja keemiliste omaduste püsivus. Homöostaasi iseloomustab dünaamiline tasakaal sisekeskkonna näitajate vahel. Homöostaasi aitavad säilitada vajadustekohased käitumisreaktsioonid.
    Claude Bernard – sisekeskkonnd püsivuse mõiste. Organismi sisekekskonna iseloomustamine vereplasmanäitajate järgi, mille osm rõhk on 7,3 atm, pH on 7,37-7,43 ja temperatuur 37C.
    Walter Cannon – temalt pärineb tänane homöostaasi mõiste.
    Homöostaasi komponendid:
    • O2 ja CO2 kontsentratsioon
    • Toitainete ja jääkproduktide kontsentratsioon
    • Sisekeskkonna pH
    • Soolade and teiste elektrolüütide kontsentratsioon
    • Ekstratsellulaarse vedeliku maht, temperatuur ja rõhk

    Homöostaatilise kontrolli mehhanismid.
    Organismi regulatoorsete mehhanismide jaotused:
    • Ajaline dimensioon : kiired ja aeglased
    • Ruumiline dimensioon: kohalikud ( lokaalsed ) ja üldise(ma)d
    • Vahendiline dimensioon: humoraalsed ja neuraalsed mehhanismid

    Tagasiside süsteemid:
    • Positiivne tagasiside
    • Avaldub selles, et reguleeritava suuruse tõus või langus kutsub esile reguleeritava süsteemi vastuse, mis muudab või püüab muuta reguleeritavat suurust esialgse nihkega samas suunas.
    • rõhutab seda, et kui kõrvalekalle normist aset leiab, siis süsteem talitleb moel, et seda kõrvalekallet veelgi suurendada
    • Võib viia süsteemi tasakaalust välja, võib süsteemi destabiliseerida
    • Seotud patoloogiliste protsessidega
    • Füsioloogilised näited: sünnitustegevus, ovulatsioon , verehüübimine, tegevuspotentsiaal

    • Negatiivne tagasiside
      • Avaldub selles, et reguleeritava suuruse tõus või langus kutsub esile reguleeritava spsteemi vastuse, mis muudab või püüab muuta reguleeritava suuruse tegelikku väärtust esialgse nihkele vastupidises suunas, nii et see võimalikult vähe erineks reguleeritava suuruse etteantud väärtusest.
      • Kui mõnda faktorit on liiga palju või vähe, siis kontrolli‐süsteemid algatavad negatiivse tagasisideme , mis koosneb tervest reast muutustest, et viia faktor tagasi kindla keskmise väärtuse suunas ja selle kaudu säilitada homöostaasi
      • Stabiliseerib süsteemi
      • Arteriaalse vererõhu regulatsioon baroretseptorite vahendusel
      • CO2 regulatsioon ekstratsellulaarses vedelikus
      • Hormoonide vabanemise regulatsioon

    • Ennetav side
      • Põhjustab reguleeritavas süsteemis muutused, mis püüavad ära hoida reguleeritava suuruse nihet enne, kui häiring on mõju avaldanud.
      • Niiviisi valmmistatakse organism eelseisvaks tegevuseks ja ümbritsevate tingimuste muutuseks ette.
      • Esineb närvisüsteemis. Näiteks: Tingitud reflex
      • Näiteks ka olukord, kus inimene enne külma vette hüppamist hakkab üle keha värisema
      • Seedimise kefaalne faas

    Homöostaas saavutakse regulatsiooni kaudu:
    • Regulatsioon närvisüsteemi poolt
    • Neuraalne regulatsioon:
    • Refleks -refleksikaar ( Retseptor , aferentne/sensoorne närv, refleksikeskus, eferentne/motoorne närv, efektor)
    • Nt. Põlverefleks
    • Reflektoorsel tegevusel on oluline roll homöostaasi säilitamisel. Refleks – organism sihipärane kohastumisreaktsioon, mis toimub refleksikkare kaudu, vastuseks sise- või väliskeskkonnast pärinevatele stiimulitele (ärritajatele). (õpik, lk 18)

    • Humoraalne regulatsioon
      • Humoraalne regulatsioon hormoonide vahendusel
    • Autoregulatsioon
      • Organi sisemine võime tagada normaalne keskkond ilma närvisüsteemi või hormonaalsete mõjudeta. Näiteks: Verevoolu autoregulatsioon metaboolsete ja müogeensete mehhanismide abil.

    Näide: Skisofreenia kui haiguse iseärasused (loeng, lk 31)
  • Organismi talitluste regulatsiooni üldised põhimõtted. Rakkudevaheline kommunikatsioon füsioloogia kontekstis. Autokriinne, parakriinne ja endokriinne regulatsioon. Närviülekanne. Keemilised ja elektrilised sünapsid . Virgatsained . Virgatsainete retseptorid .
    Organismi talitluste regulatsiooni üldised põhimõtted.
    Tagasiside mehhanismid: negatiivne, positiivne, ennetav (vt. K.1)
    Rakkudevaheline kommunikatsioon füsioloogia kontekstis.
    Rakud kontakteeruvad omavahel kolmel viisil:
  • Diffundeeruvad keemilised signaalid ( toimivad distantsil )
  • Otsene kontakt plasma membraani ja lähedal asuvate rakkude vahel (on tähtis näiteks lümfotsüütide puhul, kui nad liiguvad kudedes ja skaneerivad rakke: kas seal on võõrad antigeenid).
  • Otsene tsütoplasmaatiline kontakt gap-ühenduste vahendusel ( mulk - ühendused ) (tähtis roll lihasrakkudes)
    Diffundeeruvad keemilised signaalid kasutatakse:
    Parakriinne signalisatsioonsome are local mediators that act on neighboring cells, reaching their targets by diffusion over relatively short distances
    Autokriinne signalisatsioon – secreted chemical also acts on the cells that secreted it
    Endokriinnääre – hormones are secreted into the blood by specialized glands – to act on various tissues around the body
    Sünaptiline signaliseerimine – nerve cells release chemicals at their endings to affect the cells they contact
    Autokriinne, parakriinne ja endokriinne regulatsioon.
    Parakriinne: signaalid “atakeerivad” neid rakke, mis asuvad lähedal. Nt: mast cells (тучные клетки, мастоциты)- rakudes , mis asuvad sidekudedes on palju sekretoorseid graanuleid, mis sisaldavad enndas histamiini , mis sekreteeritakse infektsiooni või vigastuse vastusena. Seedetraktis.
    Autokriinne: prostoglandiinid sekreteeritakse, et „atakeerida“ naaberrakke, et stimuleerida rohkem prostoglandiinide sünteesi. Närvisüsteemis.
    Endokriinne: endokriinsed rakud sünteesivad hormoone ja sekreteerivad neid ekstratsirkullaarsesse ruumi, kust nad difundeeruvad vere sisse. Endokriinnäärmed sünteesivad hormoone vastusena erinevatele signaalidele:
  • Veres olevate komponentide tase, nt. Insuliini sekretsioon on reguleeritud glükoosi kontsentratsiooniga veres
  • Tsirkuleeritavate hormoonide tase võib reguleerida hormoonide aktiivsust, nt. Suguhormoonide sekreteerimine, estorgeenid, testosterone
  • Hormoonid võivad olla reguleeritud närvide aktivatsiooniga, nt. Oksitoksiin
    Hormoonide sisaldus veres on 10-9 mol/l → retseptorite kõrge afiinsus hormoonide vastu. Kõik keharakud osalevad hormonaalses regulatsioonis. Kõige suurem hormonaalne süsteem inimese organismis on veresoonte sisepind.
    Sünaptiline signaliseerimine (Närviülekanne): närvide otsene kontakt märklaudrakkudega aksonite (1m) kaudu. Närvid edastavad signaalid väga kiiresti. Elektriline signal edastatakse from nerve body to nerve terminal ja neurotransmitterid vabastatakse märklaurakudesse. Närvi terminal asub väga lähedal märklaudrakust – 20 nm. (HP, p51)
    Depolariseerumine, Ca-ioonide rakudest väljumine või vabastamine retikulumist. Raku laengu muutumine.
    Neurohormonaalne regulatsioon: neuroepofüüs, hormoonide trantsport ajuriptsi tagumisse ossa ja siis organism laiali.
    Keemilised ja elektrilised sünapsid. (õp., lk 177-178)
    Ühel neuronal võib olla kuni mitukümmend tuhat sünapseid.
    Keemilised sünapsid :
    Aktsioonipotentsiaali toimel vabaneb presünapsi põiekestest transmitter , tungib sünapsipilusse ja kutsub sõltuvalt sünapsi liigist esile postsünapsimembraani potentsiaali muutuse. Potentsiaali muutus : 1) erutuv postsünaptiline potentsiaal e EPSP (erutussünapsis: ülekandeaine toimel tekib postsünapsimembraani hüpopolarisatsioon või depolarisatsioon ) 2) inhibeeriv postsünaptiline potentsiaal ehk IPSP(pidurdussünapsis : tekib postsünapsimembraani hüperpolarisatsioon)
    Elektrilised sünapsid:
    Membraanidevahelised ühendused on väga tihedad . Kui üks rakkudest erutub, siis suundub Na-ioonide vool läbi avatud naatriumikanalite teise rakku ja depolariseerib selle. Elektrivoolu kandvad ioonivoolud läabivad rakumembraane piirkondades, mida nimetatakse neksusteks ehk mulkühenduseks.
    Virgatsained ehk Signaalmolekulid:
    vees lahustuvad (aminohapeline iseloom)/ hüdrofoobsed (nt. Prostoglandiinid, steroidhormoonid - testosteroon )
    väiksed (nt. glycine ˂100) / suured (nt. kasvuhormoon – ca 21 500)
    Atsetüülkoliin – sagedasem, võetakse presünapsisse tagasi või lammutatakse atsetüülkoliini esteraasi poolt (erutusjuhtivuse säilitamiseks)
    Noradrenaliin
    Serotoniin
    Gamma -aminovõihape
    Virgatsainete retseptorid.
    Retseptorid on spetsiifilsed kindlatele keemilistele signaalidele. Kui retseptor on ära tundnud signaalmolekuli, siis kutsub ta esile raku vastust ( transduktsioon ). Agonist – ühendid, mis seonduvad ja aktiveeritavad retseptoreid. Antagonist – ühendid, mis blokeerivad agonistide toimet.
    Kõik retseptorid on valgud ja paljud nendest asuvad plasma membraanis, kus nad on võimelised seonduma vees lahustuvaid signaalmolekulid, mis asuvad ekstratsellulaarses vedelikus. Tsütoplasmaatilised ja tuumaretseptorid seonduvad hüdrofoobseid signaalmolekulid (nt. steroidhormoonid).
    Rakupinna retseptorite erinevad tüübid:
  • Ligandite poolt juhitavad ioon -kanalid
  • Põhjustavad kanali konformatsiooni muutuse, ioonid liikuvad
  • Ca roll: intratsellulaarses vedelikus tase on madalam
  • Elektriliste laengute muutumisel → Ca liikumine
  • Põhjustab palju protsesse rakus
  • Hoitakse rohkem tsütosoolis
  • Struktuurseid muutusi põhjustavad retseptorid
  • Müjutavad tsütoskeletti
  • Ensüümidega seotud retseptorid (türosiini kinaas )
  • Türosiin kinaas-valkude fosforüleerimine → onkogeenide jt toimetamisel
  • G-valk seoselised retseptorid
  • Levinud väga palju, rakendus selles, et ravimeid arendada
    ANADAMIIB
    KANABINOIDID
    VANILODI RETSEPTOR
    Neli võimalust, kuidas retseptorid võivad raku aktiivsust esile kutsuda:
  • Ioon - kanalite avamine ja memraanpotentsiaali tekitamine
  • Ligand-gated ion channels – retseptor- kanal kompleks , mis avatakse lühikeseks perioodiks vastusena nende spetsiifilistele agonistidele.
  • Võivad otseselt aktiveerida membraan -seoseliseid ensüüme ( proteiin - kinaasid , nt. Insuliin retseptor)
  • Võivad aktiveerida G-valguga seondunud ensüümid , mis võib moduleerida ioon-kanalid või muuta spetsiifiliste kemikaalide kontsentratsiooni intratsellulaarses ruumis (second messager)
  • Second messagers sünteesitakse vastusena spetsiifiliste retseptorite aktiveerumisele (retseptorid edastavad signaalid plasmamembraanilt ensüümidele või intratsellullaarsetele retseptoritele)
  • G-valgud või GTP-seoselised regulatoorsed valgud – spetsiifiline klass membraanseoselistest valkudest, mis aktiveeritakse, kui retseptor seondub selle valgu spetsiifilise ligandiga.
  • G-valkudel on 3 subühikut: alfa, beta ja gamma.
  • Kui G-valk aktiveeritakse, siis GDP muutub GTP-ks.
  • G-valkude funktsioon: avada ioon-kanalid või muuta Second message -i tase (nt. Cyclic AMP või IP3)
  • Võivad aktiveerida intratsellulaarseid retseptoreid selleks, et moduleerida spetsiifiliste geenide transkriptsioon
  • Autonoomse närvisüsteemi talitluse põhijooned . Sümpaatilise ja parasümpaatlise süsteemi anatoomiline ehitus. Autonoomse närvisüsteemi virgatsained ja retseptorid. Sümpaatilise ja parasümpaatilse närvisüsteemi roll organism talitluses.
    Hüpotalamus on põhiline ANS integratiivne keskus.
    Sisend ajukoorest limbilise süsteemi kaudu mõjustab hüpotalamuse funktsiooni.
    Teised kontrolli mehhanismid on seotud ajukoore, retikulaarformatsiooni ja seljaajuga.
    Autonoomsel NS-l kahe neuroniline ühendus KNS ja sihtorgani vahel. Sünapsid 1. ja 2. neuroni vahel paiknevad närvisõlmedes ehk ganglionides.
    Efektorid : ANS jaoks südamelihas, silelihased ja näärmed .
    Tugevasti müeliniseeritud aksonid somaatilistes motorneuronitest ühendavad KNS efektoriga.
    ANS omab kahe-neuronilist sidet. Preganglionaarne neuron omab peenikesi müeliniseeritud aksoneid. Ganglionite müeliniseerimata aksonid jõuavad efektorini.
    Sageli saavad siseorganid nii sümpaatilise kui ka parasümpaatilise innervatsiooni. Mõnes kohas on vaid üks innervatsioon .
    Sümpaatiline närvisüsteem on siseorganites laialdasemalt levinud.
    Enamasti on sümpaatilise ja parasümpaatilise närvisüsteemi mõju vastandlik ehk antagonistlik. Saavutatakse siseorganite täpne dünaamiline kontroll kahe alasüsteemi abil.
    Parasümpaatiline NS.
    Hoiab organismi energia tarvet madalal, juhib “koduhoidvaid” aktiivsusi.
    Seotud nn. D aktiivsustega – digestion (seedimine), defecation (defekatsioon), and diuresis (diurees). Tema aktiivsust on võimalik iseloomustada inimese näol, kes on lõõgastunud peale sööki: vererõhk , südame löögisagedus ja hingamise sagedus on madalal, seedetrakti aktiivsus on kõrge, nahk on soe ja pupillid on ahenenud.
    Sümpaatiline NS.
    Sümpaatiline süsteem on seotud “põgeneda või võidelda”ˇreaktsiooniga vastusena ohule (W. Cannon)
    Seotud nn. E aktiivsustega – exercise (kehaline aktiivsus), excitement (pinge), emergency (hädaolukord), and embarrassment (piinlikkus).
    Juhib ümberkorraldusi füüsilise pingutuse ajal: siseorganite (seedeorganid) verevarustus väheneb ja lihaste varustatus verega suureneb
    Tema aktiivsust iseloomustab ohustatud inimese näide: südame löögisagedus on suurenenud, hingamine on sage ja sügav, nahk on külm ja higine ning pupillid on laienenud .
    Neurotransmitterid ja retseptorid.
    Atsetüülkoliin (ACh) ja noradrenaliin (NE) on kaks põhilist virgatsainet ANS-s.
    ACh vabaneb kõikidest ANS-i preganglionaarsetest aksonitest ja kõikidest parasümpaatilistest postganglionaarsetest aksonitest.
    Koliinergilised närvikiud – ACh-vabastavad kiud.
    Adrenergilised närvikuid – sümpaatilised postganglionaarsed aksonid, mida vabastavad NE.
    Koliinergilised retseptorid: muskariin, nikotiin . Asuvad: Motoorsel lõpp-plaadil (somaatilise närvisüsteemi sihtmärk); Sümpaatilise ja parasümpaatilise närvisüsteemi ganglioni neuronitel; Neerupealse säsi hormoone produtseerivatel rakkudel; Kesknärvisüsteemis. Atsetüülkoliini toime nende retseptorite kaudu on alati stimuleeriv.
    Muskariini retseptorid: Postganglionaarsete koliinergiliste kiudude poolt innerveeritud sihtorganitel paiknevad muskariini retseptorid. Erandina on higinäärmete sümpaatiline aktivatsioon seotud ACh vabanemise ja muskariini retseptoritega. Samuti asuvad need retseptorid kesknärvisüsteemis
    (skopolamiin).
    Atsetüülkoliini toime on:
    See võib olla nii pidurdav kui ka stimuleeriv
    Sõltub sihtorgani retseptori tüübist (M1-M5)
    Adrenergelised retseptorid: Kahte tüüpi retseptoreid: alfa ja beeta. Igal tüübil on omad alaklassid (alfa1, alfa2, beta1, beta2 , beta3).
    Noradrenaliini ja adrenaliini toime on:
    Alfa retseptorite vahendusel on see üldiselt stimuleeriv
    Beeta retseptorite vahendusel on see üldiselt pidurdav
    Märkimisväärne erand on noradrenaliini toime südamele, mis beeta retseptorite vahendusel on stimuleeriv.
    Sümpaatiline toonus :
    Sümpaatiline osa omab põhilist kontrolli vererõhu üle ja ta hoiab veresooni püsiva osalise konstriktsiooni
    (ahenemise) seisundis, mida nimetatakse sümpaatiliseks (vasomotoorseks) toonuseks.
    Ahendab veresooni ja põhjustab vajadusel vererõhu tõusu.
    Paneb veresooned viivitamatult laienema kui vererõhk peab alanema.
    Alfa-adrenoretseptorite antagonistid mõjustavad vasomotoorseid kiude ja neid kasutatakse hüpertensiooni raviks.
    Parasümpaatiline toonus:
    Parasümpaatilise osa on ülekaalus südame ning seedimise ja uriini süsteemide regulatsioonis, nendel
    organitel esineb parasümpaatiline toonus.
    Parasümpaatiline osa vähendab südame talitlust.
    Sümpaatiline osa võib nendes efektidest “üle sõita” stressi korral.
    Ained, mida blokeerivad parasümpaatilisi efekte suurendavad südame löögisagedust ning põhjustavad
    väljaheite ja uriini peetumist organismis.
    Sümpaatiline osa reguleerib paljusid funktsioone, mida ei mõjusta parasümpaatiline süsteem: neerupealsed, higinäärmed, karvu tõstvad lihased, neerud ja enamik veresoontest saab ainult sümpaatilise innervatsiooni.
    Sümpaatiline osa kontrollib:
    Termoregulatoorset vastust kõrgele välistemperatuurile
    Reniini vabanemist neerudest
    Metaboolsed toimed
    Horneri sündroom
  • Lihaskoe põhitüübid. Erinevate tüüpi lihasrakkude ehituslikud ja funktsionaalsed iseärasused. Lihasraku membraani bioelektrilised omadused. Müoneuraalne sünaps : ülekande mehhanismid.
    Silelihas, vöötlihas, südamelihas.
    Silelihasrakkud – ühe tuumaga , diameter: 2-10 mikromeetrit ja pikkus 50-400 mikromeetrit. Puudub troponiin (Ca-ioone siduv valk, mis on iseloomulik vöötlihastele). Selle asemel on kalmoduliin.
  • Spontaanaktiivsuseta e mitmik -üksus
  • Iseseisva kontraktsioonivõimega lihaskiud
  • Neid innerveerivad üksikud vegetatiivsest NSst pärit närvikiud
  • Silma vikerkesta ja ripskeha silelihased, karvapüstitaja lihas
  • Spontaanaktiivsusega e üksik-üksus
  • Lihaskiud on tihedalt üksteise vastas ja on ühendatud mulkühendustega
  • Sajad ja tuhanded lihaskiud moodustavad funktsionaalse , samaaegslet kontraheeruva üksuse
  • Siseelundutes, mao- ja sooleseinas, sapiteede, kusepõie ning emaka seintes
  • Aktsioonipotentsiaalid, mis põhjustavad lihaskontraktsiooni , tekivad eneses olevates rütmurrakkudes
  • Ca-ioonide sissevoolu tagajärjel tekivad rütmurpotentsiaalid, mis depolariseerivad membraani kriitilise depolarisatsiooniläveni
  • 80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
    Vasakule Paremale
    Füsioloogia kordamisküsimused 2014 #1 Füsioloogia kordamisküsimused 2014 #2 Füsioloogia kordamisküsimused 2014 #3 Füsioloogia kordamisküsimused 2014 #4 Füsioloogia kordamisküsimused 2014 #5 Füsioloogia kordamisküsimused 2014 #6 Füsioloogia kordamisküsimused 2014 #7 Füsioloogia kordamisküsimused 2014 #8 Füsioloogia kordamisküsimused 2014 #9 Füsioloogia kordamisküsimused 2014 #10 Füsioloogia kordamisküsimused 2014 #11 Füsioloogia kordamisküsimused 2014 #12 Füsioloogia kordamisküsimused 2014 #13 Füsioloogia kordamisküsimused 2014 #14 Füsioloogia kordamisküsimused 2014 #15 Füsioloogia kordamisküsimused 2014 #16 Füsioloogia kordamisküsimused 2014 #17 Füsioloogia kordamisküsimused 2014 #18 Füsioloogia kordamisküsimused 2014 #19 Füsioloogia kordamisküsimused 2014 #20 Füsioloogia kordamisküsimused 2014 #21 Füsioloogia kordamisküsimused 2014 #22 Füsioloogia kordamisküsimused 2014 #23 Füsioloogia kordamisküsimused 2014 #24 Füsioloogia kordamisküsimused 2014 #25 Füsioloogia kordamisküsimused 2014 #26 Füsioloogia kordamisküsimused 2014 #27 Füsioloogia kordamisküsimused 2014 #28 Füsioloogia kordamisküsimused 2014 #29 Füsioloogia kordamisküsimused 2014 #30 Füsioloogia kordamisküsimused 2014 #31 Füsioloogia kordamisküsimused 2014 #32 Füsioloogia kordamisküsimused 2014 #33 Füsioloogia kordamisküsimused 2014 #34 Füsioloogia kordamisküsimused 2014 #35 Füsioloogia kordamisküsimused 2014 #36 Füsioloogia kordamisküsimused 2014 #37 Füsioloogia kordamisküsimused 2014 #38 Füsioloogia kordamisküsimused 2014 #39 Füsioloogia kordamisküsimused 2014 #40 Füsioloogia kordamisküsimused 2014 #41 Füsioloogia kordamisküsimused 2014 #42 Füsioloogia kordamisküsimused 2014 #43 Füsioloogia kordamisküsimused 2014 #44 Füsioloogia kordamisküsimused 2014 #45 Füsioloogia kordamisküsimused 2014 #46 Füsioloogia kordamisküsimused 2014 #47 Füsioloogia kordamisküsimused 2014 #48 Füsioloogia kordamisküsimused 2014 #49 Füsioloogia kordamisküsimused 2014 #50 Füsioloogia kordamisküsimused 2014 #51 Füsioloogia kordamisküsimused 2014 #52 Füsioloogia kordamisküsimused 2014 #53 Füsioloogia kordamisküsimused 2014 #54 Füsioloogia kordamisküsimused 2014 #55 Füsioloogia kordamisküsimused 2014 #56 Füsioloogia kordamisküsimused 2014 #57 Füsioloogia kordamisküsimused 2014 #58 Füsioloogia kordamisküsimused 2014 #59 Füsioloogia kordamisküsimused 2014 #60 Füsioloogia kordamisküsimused 2014 #61 Füsioloogia kordamisküsimused 2014 #62 Füsioloogia kordamisküsimused 2014 #63 Füsioloogia kordamisküsimused 2014 #64 Füsioloogia kordamisküsimused 2014 #65 Füsioloogia kordamisküsimused 2014 #66 Füsioloogia kordamisküsimused 2014 #67
    Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
    Leheküljed ~ 67 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2014-12-09 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 8 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor Angelina.K Õppematerjali autor

    Meedia

    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


    Sarnased materjalid

    36
    doc
    Füsioloogia eksami küsimused
    35
    doc
    Füsioloogia eksami kordamisküsimused-vastused
    98
    docx
    Kordamine füsioloogia eksamiks
    29
    doc
    Füsioloogia
    12
    doc
    Inimese füsioloogia eksami kordamisküsimused
    34
    doc
    Kordamisküsimuste vastused
    27
    doc
    Füsioloogia eksami vastused
    24
    doc
    Füsioloogia eksami kordamisküsimused vastustega



    Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
    Kasutajanimi / Email
    Parool

    Unustasid parooli?

    UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
    Pole kasutajat?

    Tee tasuta konto

    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun