Nende võrgustik annab nahale vetruvuse ja elastsuse. Alusnahk Alusnahk ehk on vahelüliks naha ja nahaaluste organite vahel. Koosneb ta peamiselt kohevast sidekoest, elastiinist ja rasvarakkudest. Umbes pool keharasvas asub nahaalustes kudedes. Alusnahas asub ka rikkalikult vere- ja lümfisooni ning närvirakkude jätkeid. Toornaha keemiline koostis (Haines 1999): - vesi 60-64% - kollageen 25-29% - plasmavalgud (albumiin, globuliin, retikuliin) 4% - keratiin 3% - rasvad 2-5% - elastiin 1% - mineraalained 0,5% - süsivesikud 0,5% - muu 1% Nahahooldus Nahahoolduse eesmärgiks on soodustada naha loomuliku funktsioneerimist. Õige nahahooldus on vajalik sõltumata sellest, kas nahal on mingi haigus või mitte. Igas elukeskkonnas olgu siis päikselises, tuulises või külmas - on faktoreid, mis häirivad naha normaalset funktsioneerimist.
Nimelt sisaldab see kõige rohkem süsivesikuid. Peamise osa kuivainetest (kuni 80%) moodustab tärklis ja suhkur. Tärklist on 67-70% , 2,9% suhkruid, 9,9% kiudaineid, 15% valke, 2,3% lipiide, 1,95% toiteelemente ja 14% vett. Teisel kohal on nisujahu koostisosadest valkained, mida on jahus 12-16% kuivaine kaalust. Lisaks on umbes 80% kõigist neist lämmastikuühenditest vees lahustumatud valgud gliadiin ja gluteen ning albumiin, mis lahustub ka vees ja globuliin, mis lahustub soolalahuses, kokku 0,26-0,44% jahu kuivaine kaalust. Gliadiin ja gluteen moodustavad peale vee imemist kleepvalgu. Kleepvalku on jahu kaalus 20-45% ning seda saab jahu sees välja pesta. Pestud kleepvalku nimetatakse toorkleepvalguks. Rasvasisaldus on 0,8-2,1% jahu kuivaine kaalust. Mineraalaineid on nisujahus 0,55-1,9% kuivaine kaalust. Neid leidub kas vabade sooladena või orgaanilistes ühendites. Tähtsamad neist on fosfori, kaltsiumi ja raua ühendid.
rühma vitamiine. Lisandeid nagu puuviljatükke ja keediseid sisaldavad jäätised on rikkad C-vitamiini poolest. Piimarasv sisaldab hulgaliselt rasvhappeid, nende hulgas ka asendamatuid. Jäätises on piimarasv väikeste kuulikeste näol ümbritsetuna proteiinide kihist. Proteiinide kihis olevad valgud sisaldavad taolisi asendamatuid aminohappeid nagu arginiin, fenüülalaniin ja treoniin. Kõik jäätises olevad valgud (kaseiin, albumiin ja globuliin) on täisväärtuslikud valgud. Peamised süsivesikud, mida jäätis sisaldab, on sahharoos ja laktoos. Puuvilja-lisandiga jäätised sisaldavad tavaliselt ka glükoosi ja fruktoosi. Mineraalainetest sisaldab jäätis kõigile tuntud naatriumi, kaaliumi, kaltsiumit, fosforit, magneesiumi jm. Jäätis ON kõige tervislikum dessert nii suurele kui väikesele magusasõbrale! Siiski ei maksa jäätist kilode viisi sisse kühveldada, kuid ka paaniliselt peljata mitte
parametrid, juustutoorikute pressimine, mikroobidest juustumassi sattuvad ained ja nende elutegevust mõjutavad tegurid. Kirjeldan ensüümi toime skeem, juustus toimuvate käärimiste ja juustu valmimise skeem ning lõpuks jutustan, millised mikroobirühmad osalevad juustude valmimisel. Kõige rohkem on piimas vett (lehmapiimas on keskmiselt 87%). Muudest koostisosadest on laktoos, soolad ja vadakuvalgud (albumiin ja globuliin) vees lahustunud olekus, kaseiin moodustab vees kolloidlahuse ja rasv emulsiooni. Lisaks põhilistele koostisosadele sisaldab piim veel hulgaliselt mitmesuguseid bioaktiivseid aineid (vitamiine, ensüüme jms). [3] 3 Piimast juustu toormena Juustu tehakse kõige enam lehmapiimast, kuid suhteliselt palju kasutatakse ka kitse-, pühvli- ja lambapiima
Vesi veega Süsivesikud monosahhariiditena Valgud aminohapetena Vitamiinid ei lagune Maksa funktsioonid? Energia allikas, vere- ja veedepoo, inaktiveerib hormone, detoksikatsiooni fn, sünteesib aminohapetest plasmavalke. Milline hormoon reguleerib munarakkude arengut? Kooriongonadotropiin Millise hormooni toimel tõuseb vererõhk? Adrenaliin Koehormoonid: ained, mis difundeeruvad ilma vereringe vahenduseta. Verevalkude FN: (albumiin, globuliin, hemoglobiin, fibrinogeen) toitumisFN, transpordiFN, kandjaFN, onkootse rõhu tekitaja, kaitseFN. Vere FN: toitainete transport, hapniku transport, valgu depoo. P-sakk: väljendab erutuse levikut üle mõlema koja. Südame kestad: Endokard, Müokard, Epikard. Erütrotsüütide FN: hapniku transport kudedesse ja süsihappegaasi transport kopsudesse. Leukotsüütide FN: organismi kaitse. Trombotsüütide FN: osalemine hüübimises.
f. vahtu moodustavad ained (munavalgevalk) Gluteenivalk kolmemõõtmeline võrk 4) Valkude muutumine toiduainete töötlemisel Mehaanilisel ja termilisel töötlemisel toimuvad muutused: a. Denatureerumine b. Kalgendumine c. Desagregatsioon (valgu fibrillide lagunemine) Lihavalkude muutumine Lihaskude=lihaskiud+sidekude Lihaskiudude valgud on: a. Müogeen b. Globuliin c. Müosiin d. Aktiin Moodustavad 95% lihaskiust. Muutused algavad 3035C juures. 6065C juures on 9293,5% valkudest denatureerunud. Sidekoe valgud on: a. Kollageen 65C juures hüdrolüüsub b. Elastiin c. Retikuliin Liha pehmenemiseks 2540% lõhustunud. Kõige intensiivsem 9095C juures. Piimavalkude muutumine Kaseiin Cakaseinaadina Kuumutamisel denatureeruvad, osaliselt koaguleeruvad Kelme koosneb: a. Koaguleerunud valgud b
TÜÜP % MUNAVALGEST OMADUSED Ovalbumiin 54 Moodustab geeli Ovotranferriin 12 Soojustundlik (seob rauda) Ovomukoid 11 Talub sooja Ovomütsiin 3,5 Stabiliseerib vahtu Lüsosüüm 3,4 Moodustab vahtu (tapab baktereid) G2-globuliin 4,0 Moodustab vahtu G3-globuliin 4,0 Moodustab vahtu Ovoinhibiitor 1,5 Stabiilne ensüümide/bakt. suhtes Fitsiininhibiitor 0,05 Stabiilne ensüümide/bakt. suhtes Ovoglükoproteiin 0,8 Kaitseb riboflaviini Ovomakroglobuliin 0,5
-Hormoonide jt. Bioaktiivasete ainete transport Stabiilse sisekeskkonna tagamine ( soojuse ühtlane jaotuvus, happe-aluse tasakaal, vedeliku bilanss) Kaitsefunktsioon (antikehad) Vere fraktsioonid : Plasma , valge vererakud ja vere liistakud , punased vererakud Plasma: valgud, H2O , muud(toitained, vere gaasid , elektrolüüdid) Valgud: Albumiin : moodustab suurema osa (60%) plasma valkudest .väike molekulmass ja suur aine math, oluline transportvalk (rasvhapped jpm) Globuliin: Hõlmab endas tervet rühma sarnaseid valke, Osaleb SV transpordis (glükoproteiinid) Fibrinogeen : Oluline faktor vere hüübimisel Valged vererakud ja liistakud Leukotsüüdid (valged vererakud) - Valkjad tuumaga vererakud - Võimelised amöboidselt liikuma - Fagotsütoosi võimelised Monotsüüdid Lümfotsüüdid Granulotsüüdid Vere liistakud e trombotsüüdid Osalevad vere hüübimisel ning veresoonte terviklikkuse tagamisel MONOTSÜÜDID (4-8%)
k- (lad.k. TRACHEA) ASUB: ALGAB KÕRIST 6.-7. KAELALÜLI KÕRGUSEL JA HARUNEB RINNAÕÕNES 4.-5. RINNALÜLI TASEMEL KAHEKS PEABRONHIKS. KÜSIMUSED- 1. MIS ON KUDE- RAKUD KOOS RAKUVAHEAINEGA NIM. SIDEKUDETUGIKOE LIIGID- TROOFILISED(VERI, LÜMF, RETIKULAARNE SIDEKUDE, KOHEV SIDEKUDE, RASVKUDE); TOETAVAD FUNKTSIOONIGA(TIHE SIDEKUDE, SKELETIKOED, KÕHRKUDE, LUUKUDE). 2. SÜGOOT- VILJASTUNUD MUNARAKK 3. NIMETA VEREVALGUD (4)- ALBUMIIN, HEMOGLOBIIN, FIBRINOGEEN, GLOBULIIN 4. ÜLENEVAD(ehk ASTSENDEERUVAD) JUHTETEED ON (VALIDA ÕIGE VARIANT)- SENSOORSED 5. ALANEVAD (ehk DESTSENDEERUVAD) JUHTETEED ON (VALIDA ÕIGE VARIANT)- MOTOORSED 6. KATABOLISM- AINEVAHETUSE OSA, PRODUKTIDE LAGUNEMINE JA JÄÄKPRODUKTIDE VÄLJAVIIMINE 7. AKTIIN,MÜOSIIN- LIHASVALGUD (nn KOKKUTÕMBEVALGUD). VALGUD, MIS TOESTAVAD LIHASKONTRAKTSIOONI 8. ALBUMIIN- PLASMA VALK, VERES OLEVAKS VALGU VARUKS. GLOBULIINID- PLASMA VALK. NEED ON ERINEVAD VALGUD, MIS KANNAVAD
sool enam ei lahustunud. Sain rohkelt sadet, mis vajus põhja. Järeldus (NH4)2SO4 toimel sadestusid esimeses etapis globuliinid lahusest välja. Filtreerides poole kogusest ning lisades filtraadile soolakristalle, sadestusid välja albumiinid. Võrreldes globuliinide sadet albumiinide sademega täidetud katseklaasi, võis järeldada, et munavalgus on rohkem albumiine, kui globuliine. Esimesel korral laguneb kõrgem struktuur (globuliin) ning teises etapis temast järgmine molekulaarne struktuur (albumiin). 1.1.7. Valgu termiline denatureerimine ja lahustuvuse sõltuvus pH-st Kahte katseklaasi panin kummassegi ~2 ml munavalgu lahust. Ühte katseklaasi lisasin juurde 1 ml kontsentreeritud etaanhapet. Mõlemaid katseklaase kuumutades sain äädikhappe lisandiga lahuse puhul valge sademe, teine muutus paksuks valgeks massiks. Järeldus Ilma pH mõjutuseta e siin katses etaan- e äädikhappe lisamiseta denatureerunud munavalk
Piimarasv piima kõige kõikuvam koostisosa. Et rasv piima veefaasis ei lahustu, võtavad rasvaosakesed juba epiteelirakkudes keraja kuju (rasvakuulike). Lüpsisoojas piimas on rasv emulsioonina. Piimarasva sünteesil on olulisteks lähteaineteks vatsast pärinevad lenduvad rasvhapped. Glütseriin kui rasva lähteaine pärineb osaliselt verest, osalt moodustub glükoosist. Piimavalkudest sünteesitakse piimanäärmeis kaseiin, albumiin ja globuliin. Nende sünteesi lähteaineteks on vere aminohapped. Otseselt kanduvad verest piima immunglobuliinid ning vereseerumi albumiin. Pimasuhkur e laktoos on piima spetsiifiline ja stabiilne süsivesikuline komponent. Laktoosi lähteaineks on vere laktoos. Vitamiinid ei teki piimanäärmes. Nad imenduvad piima vahetult arteriaalsest verest. PIIMA VITAMIINID Pim sisaldab praktiliselt kõiki vitamiine, mis on vajalikud inimese normaalseks elutegevuseks
hoiavad koos peptiidsidemed 2. II JÄRK EHK SEKUNDAARSTRUKTUUR - aminohappe ahela spiraaliks keerdumisel või kõrvalahelate kokkuvoltimisel tekkiv struktuur. hoiavad koos vesiniksidemed juuste, küünte, ämblikuniidi ja siidi koostise valgud 3. III JÄRK EHK TERTSIAALSTRUKTUUR - sekundaarstruktuuriga valgu kokkuvoltimisel tekkiv kerejas struktuur keraja kujuga, gloobul nt vereplasma valk globuliin 4. IV JÄRK EHK KVATERNAARSTRUKTUUR - kahe või enama tertsiaalsturktuuriga aminohappe ahela liitmisel tekkiv struktuur. nt hemoglobiin VALGU ÜLESANDED: ENSÜMAATILINE o *amülaas (sülje ensüüm) lõhustab sahhariide o *pepsiin (maomahla ensüüm) lõhustab valke o *trüpsiin (kõhunäärme ensüüm) lõhustab valke EHITUSLIK o organellide ehituses
Vere voolamisel eristatakse: 1. Joonkiirust s.o. osakeste liikumiskiirus piki veresoont (mõõdetakse cm/s; m/s). Joonkiirus on suurem veresoone keskel. Kõige aeglasemalt liigub veri kapillaarides (mõni mm/s), kõige kiiremini aordis (~0,5 m/s). See võimaldab kapillaarides toimuda gaasi - ja ainevahetusel. Viimast soodustab ka õhuke kapillaarisein. Läbi veresoone seina ei saa normaalselt minna suuremolekulilised valgud (albumiin, globuliin, erütrotsüüdid) 2. Mahtkiirust s.o. vere hulk, mis läbib elundit, kudet ajaühikus (mõõdetakse ml/s, ml/min.). See näitaja iseloomustab elundi funktsionaalset seisundit. Nii on lihastes mahtkiirus töö ajal suurem kui rahuolekus. Veenide seinad on õhukesed, elastseid kiude ei sisalda. Veenide sisepinnal on klapid, mis aitavad verel ühes suunas voolata. Vere liikumine veenides tagavad: 1. Veene ümbritsevate lihaste kokkutõmme. 2. Klappide olemasolu veeni sisepinnal 3
kaks lehte siis, kui nende C- ja N-terminus asetsevad samas suunas. Antiparalleelsete lehtede vahel on tugevamad vesiniksidemed, sest doonor- ja aktseptor-rühmad on väiksema nurga all. Domeen Subühik – valkude kvaternaarstruktuuri moodustavad ühikud (terstiaalstruktuurid); iga subühik on eraldi sünteesitud; Supersekundaarstruktuur lingud, pöörded, aasad Globulaarsed ja fiibervalgud – globulaarsed valgud moodustavad ümaraid tertsiaal- ja kvaternaalstruktuure, nt. globuliin; fiibervalgud, nt. kollageen, moodustavad niitjaid heelikseid, superspiraale, vms. Ramachandrani plot – plot-tüüpi graafik, kus x- ja y-telgedel on peptiidsideme Φ ja Ψ nurgad erinevate väärtustega. Seal võib välja lugeda, missuguse Φ nurga puhul on missugused Ψ võimalikud ja vastupidi. Üldsegi mitte kõik variandid pole “lubatud”. Disulfiidside – kahest väävlist koosnev side struktuuride vahel; -S-S-. On oluline nt. valkude(
g) Retseptoorne: retseptorite struktuur ja spetsiifilisus tuleneb valgust h) Varufunktsioon i) Energiasubstraadi funktsioon j) Ioongradientide ja elektrokeemiliste potentsiaalide loomine k) Detoksikatsioonifunktsioon Kliinilise praktika jaoks on vaja teada põhifunktsioone: Vere kolloid-osmootse rõhu säilitamine (albumiin) Transport (albumiin – rasvhapped, sapphapped, vitamiin, bilirubiin, steroidid, hormoonid, ravimid; globuliin – süsivesikud, hormoonid, raud, ravimid) Osalemine vere pH säilitamises (peam albumiin) Kaitsefunktsioon (immuunglobuliinid) Ensümaatiline roll Proteaaside inhibitsioon Antioksüdatiivsus Markerensüümid diagnostikas 1 3. Selgita valkude käibe/aminohapete metabolismi ja aminohapete fondi tähtsust inimkeha talitluses ja lämmastiku metabolismis
Väikestest molekulidest tingituna on osakeste kogupind väga suur, see võimaldab ulatuslikult aineid siduda ja veres trantsportida. Füsioloogiline tähtsus on türoksiini sidumine, kolloidosmootne rõhk, trantspordifunktsioon(bilirubiin, urobiliin, rasvhapped, sapphappesolad ja mõningad kehavõõrad ained nagu penitsiliin), reservvalk.albumiinide hulk väheneb põletikuliste haiguste, maksa ja neerukahjustuste korral. *Plasma globuliin koos 1 globuliinide alagrupiga rändab rida konjugeeritud proteiine, umbes 2/3 plasma glükoosist leidub seotuna glükoproteiinides. 2 globuliini fraktsioonis leidub habtoglobiin, mis keemiliselt kuulub proteoglükaanide hulka ja vaske sisaldavtsöruloplasmiin. - globuliinide hulka kuuluvad tähtsamad lipiide ja polüsahhariide kandvad proteiinid; peale lipoproteiinide rändab koos - fraktsiooniga veel rühm metalle siduvaid proteiine, nende hulgas vaske ja rauda trantsportiv transfertiin
· Kaitsefunktsioon- Kaitseb organismi võõrkehade ja haigustekitajate eest · Valgudepoo- varuainena veres olemas, kui vaja Veri koosneb vereplasmast, ja vererakkudest: · leukotsüüdid kaitserakud · Erütrotsüüdid transpordib happniku ja co2 · Trombotsüüdid sulgevad viga sanaud versoone. Inimese veregrupid on AB0. Eristatakse Antigeendie alusel. Reesusfaktor on d antigeeni olemasolu ja selle puudumine. Verevalgud on albumiin , globuliin, hemoglobiin ja fibrinogeen. Seovad ja transpord. erinevaid aineid. Süstol- südame kokkutõmbe faas diastol- südame lõõgastumise faas Südame minutimaht- ver maht, mille parem või vasak vatsake paiskab välja 1 minuti jooksul Südame löögimaht- kogus, mis ühe kontraktsiooni ajal südame vatsakesest välja pumbatakse Südame löögisagedus- on sagedus, mitu korda süda minutis lööb EKG- eletrokardiogramm Tahhükardia- südamelöögisagedus üle 100
Trombotsüütide arvu järsu vähenemise trombopeenia korral langeb vere hüübimisvõime. 9 Vereplasma. Plasma kujutab endast valku sisaldavat, kergelt kollaka värvusega kleepuvat vedelikku. Vereplasma 1 liitris on umbes 900-910 g vett, 65-80 g valke ja 20 g madalamamolekulaarseid ühendeid. Suurema osa orgaanilistest ainetest moodustavad vere valgud albumiin (aitab tagada vere osmootset rõhku), globuliin ja fibrnigeen (osaleb vere hüübimises). Mineraalained, eriti naatriumkloriid, etendavad määravat osa püsiva osmootse rõhu säilitamisel veres. Vereplasma osmootne rõhk plasmas lahustunud ainete kontsentratsioon (norm 7,3 atm). Plasma osmootse rõhu reguleerimine on tähtis sisekeskkonna püsivuse ehk homeostaasi säilitamiseks. Kui rakuvaheline vedelik muutub hüpotooniliseks (rõhk väheneb), siis vesi liigub rakkudesse, tekib rakkude turse
immonoloogilise informatsiooni kandja tuleb, sellise lümfotsüüdini, kus on võimalik paljuneda ja hakkab tootma antikehasid- see on immuunreaktsioon Immuunsus: Aktiivne: loomulikult omastatud- haiguse kadu kunstlikult omastatud- vaktsiinid. Vaktsineerimine pole ohtlik!! Passiivne: antikehasid saadakse teistelt loomulikul teel-loode antikehad süstitakse-gamma globuliin gripi vastu, marutõbi, teetanus, ussimürk Fagotsüüt:[mittespetsiifiline] makrofaagid (suurõgijad)- fikseeritud membraanides, koevedelikus vabalt liikuvad ülemishingamisteed peavad saama süüa=hapnikku- sellega seoses haigestub ka treenitud sportlane kergemini?! neutrofiilid(valged verelibled) neelavad võõrkeha osa baktereid ja parasiite võivad fagotsüüdi "kõhus" edasi elada (tuberkuloos)
Külmumistemperatuur -0,55° C Pindpinevus 67-77 mN/m Vere suhteline viskoossus 4,0-5,0 Vereplasma suhteline viskoossus ~1,8 Vereplasmakoostis: 90-92% vesi; 6-8% valgud; 1-2% heterogeenne koostis madalmolekulaarseid aineid Vereplasmavalgud: albumiinid – 60%, globuliinid ja fibrinogeenid – 40% koos Üks globuliinide funktsioonidest on transport, mis on spetsiifiline (albumiinide transport ei ole spetsiifiline). Näided: alfa1-globuliin transkortiin transpordib kortisooli alfa2-globuliin tsöruloplasmiin transpordib vaske beetaglobuliin transferriin transpordib rauda 8. Ülevaade vererakkude talitlusest. Punalibled – nende füsioloogiline roll. Valgeliblede jaotus ja nende füsioloogiline roll. Vereliistakute füsioloogiline roll. Hüpertoonik – vesi välja 22 Isotooniline – vesi sisse ja välja – norm
leiduv vedelik eraldub. Fibrillaarsed valgud lagunevad kuumutamisel. Protsessi nimetatakse desagregatsiooniks. Nii denatureerumise, kalgendumise kui ka desagregatsiooni protsess toimub kiiremini happelises keskkonnas ja sõltub kuumutamise temperatuurist. Lihavalkude muutumine Lihaskude koosneb lihaskiududest, mis on omavahel ühendatud sidekoe abil. Lihaskiududest moodustuvad lihaskimbud, neist omakorda lihased. Lihaskiududes sisalduvad valgud müogeen, globuliin, müosiin, aktiin moodustavad 95% kogu lihaskiudude valkudest. Lihaskiudude valkude denatureerumine algab 30-35C. Kui liha on kuumenenud 60-65C, on 92-93,5% valkudest denatureerunud. Liha keetmisel (vee keskkonnas) läheb enne liha läbikuumenemist osa vees lahustuvaid valke keeduvedelikku, moodustades väikese kontsentratsiooniga lahuse. Edasi kuumutades valgud koaguleeruvad ja moodustavad helbed - tekib vaht lahuse (puljongi) pinnale. Kui lahusele lisatakse soola enne
kõigub või muutub liiga kõrgeks (nn. soojussokk). Stabilisaatorid suurendavad ka segu viskoossust, mis omakorda soodustab ühtlast vahustamisel õhu jaotamist tootes. Samuti on stabilisaatoritel omadus siduda vett sulamise ajal, suurendades sellega vastupanu sulamisele. Stabilisaatoreid on kahte tüüpi: valgulised ja süsivesikulised stabilisaatorid. Valguliste stabilisaatorite hulka kuuluvad zhelatiin, kaseiin, albumiin ja globuliin. Piimavalgud lisatakse segusse piima, koore ja piima rasvata kuivaine näol. Zhelatiin nõuab suhteliselt pikka valmimise aega ja võib põhjustada ebasoovitavat pisut vesist tekstuuri. Polüsahhariidsete stabilisaatorite hulka kuuluvad agar-agar (saadud pruunvetikast), karrageen (saadud punavetikast), kummiaraabik, jt. sarnased kummid ning hemitselluloos ja modifitseeritud tselluloosi komponendid. Jäätise tootmisel kasutatavad emulgaatorid aitavad kaasa väikeste, ühtlaselt
3) Trombotsüüdid ehk vereliistakud Ümarad, tuumata rakud 150-400*109/liitris Plasma Vesi Plasma pH väärtus on suhteliselt püsiv - 7,35-7,45 Elektrolüüdid Lahustunud kujul rohkesti; olulisemad Na+ ja K+; tasakaal Na+-K+ pump Osmootne rõhk Näitab plasmas lahustunud ainete kontsentratsiooni Isotoonilised lahused - lahused, millel on plasmaga sama osmootne rõhk Onkootne rõhk Rõhk, mille tagavad plasmavalgud Plasmavalgud: 1) Albumiin 2) Globuliin 3) Fibrinogeen - osaleb verehüübimisel Vere hüübimine Võtavad osa: 1) Versoon (ahaneb) 2) Trombotsüüdid 3) Verehüübimisprotsess Ei toimu suurters arterites, veenides Kõige pealt tekib valge tromb - trombotsüüdid kleepuvad vigastuse kohale kollageenkiudude külge Selle järgneb punase trombi teke - fibrinnogeen muutub trombiini toimel kiudaineks fibriiniks ja vedel veri muutub sültjaks - fibriinkiud tõmbuvad kokku poolkõvaks
kõige väiksem valk. Väikestest molekulidest tingituna on osakeste kogupind väga suur, see võimaldab ulatuslikult aineid siduda ja veres trantsportida. Füsioloogiline tähtsus on türoksiini sidumine, kolloidosmootne rõhk, trantspordifunktsioon(bilirubiin, urobiliin, rasvhapped, sapphappesolad ja mõningad kehavõõrad ained nagu penitsiliin), reservvalk.albumiinide hulk väheneb põletikuliste haiguste, maksa ja neerukahjustuste korral. *Plasma globuliin koos 1 globuliinide alagrupiga rändab rida konjugeeritud proteiine, umbes 2/3 plasma glükoosist leidub seotuna glükoproteiinides. 2 globuliini fraktsioonis leidub habtoglobiin, mis keemiliselt kuulub proteoglükaanide hulka ja vaske sisaldavtsöruloplasmiin. - globuliinide hulka kuuluvad tähtsamad lipiide ja polüsahhariide kandvad proteiinid; peale lipoproteiinide rändab koos - fraktsiooniga veel rühm metalle siduvaid proteiine, nende hulgas vaske ja rauda trantsportiv transfertiin
*ioonidena plasmas: ca 50% Hormoonide transport veres: *transporditakse veres vabalt või keemiliselt seotuna, *Katehhoolamiine ja peptiidhormoone transporditakse vabalt, *Steroid- ja türeoidhormoone transporditakse valdavalt kompleksis spetsiifiliste transportvalkudega ja albumiinidega Hormoonide transport veres: transportvalgud:*Transkortiin(seob kortisooli, kortikosterooni, progesterooni), *Suguhormoone siduv globuliin(testosterooni, östradiooli) *Plasma albumiinid (steroidhormoone), *Türoksiini siduv globuliin(türoksiini ja trijoodtüroniini) Lipiidide transport veres: *Rasvhapped, kolesterool, triglütseriidid, fosfolipiidid, *transporditakse valdavalt kompleksis albumiinidega, *Muud lipiidid mood mitmekesise koostisega komplekse valkudega lipoproteiine Mineraalainete transport veres:*Fe: seotud transferriini ja ferritiiniga, *Ca: plasmas vaid ca 0,08% organismis olevast
(alkohol, soolad, 3% vesinikülihapendilahus, antibiootikumid, joodiühendid jne); Keemiline antiseptika jaguneb pindmiseks ja sügavaks. Esimesel juhul viiakse antiseptikumi haava, teisel juhul manustatakse seda haava- või põletikukolde lähedasse koesse. Sügava antiseptika alla kuulub ka antiseptikumi viimine kudedesse vere vahendusel 4) bioloogiline passiivne immuniseerimine (teetanuse puhul vastumürk); aktiivne vaktsineerimine (nt globuliin). Antiseptilised vahendid Antiseptikum on aine, mis mikroorganisme surmab (bakteritsiidne toime) või nende arengut pärsib (bakteriostaatiline toime). Neid tarvitatakse meditsiinis naha, limaskestade, haavade ja kehaõõnte antiseptikaks. Enamik antiseptilistest vahenditest toimib nii mikroobidele kui inimese koerakkudele, põhjustades mõnikord viimaste hävimist. Parimaks peetakse preparaate, mis toimivad tugevalt
ioonselektiivse elektroodiga, samas nt puhverlashuse valmistamsieks ei mängi sama Na- sisaldus erilist rolli. Nt SiO2 sisaldus segab, kui mõõdame SiO2 sisaldust silikaatses aines, aga tiitrimist ei sega. 20. Filtreerimine: jaotus pooride suuruste järgi. 50+ m: makrofiltreerimine: juuksed, karvad, pinnas 0.1-50 m: mikrofiltreerimine: valgud, bakterid, pärmseened alla 0.1 m: ultrafiltreerimine: poori suurust mõõdetakse enamasti daltonites, trüpsiin, gamma globuliin, viirused ca 0.001 m: pöördosmoos 21. Filtreerimine: erinevad filtrimaterjalid. Hüdrofiilne filtermaterjal laseb läbi nii vesilahuseid kui orgaanilisi solvente, nt filterpaber, klaaskiudfilter. Hüdrofoobne filtermaterjal laseb läbi orgaanilisi solvente, kuid vesilahuseid üldiselt mitte. Samas kui hüdrofoobset filtrit niisutada orgaanilise lahustiga, nt etanooliga, läheb sealt ka vesilahus läbi. Hüdrofoobsed filtrid on head gaaside filtreerimiseks, tüüpiline
krevetifilee. Valmistooted on praetud, küpsetatud ja keedetud kala, kalakotletid, kala tarrendis, kalasült, kala marinaadis jt. tooted. Kunstkalamarja (valgumarja) valmistatakse kalamassist, piimavalkudest, taimeõlist ja aroomiainetest. 4. PIIMATOOTED, LINNUMUNAD JA MUNATOOTED 4.1. Piim Piima keemiline koostis ja toiteväärtus. Piima koostisse kuuluvad kõik inimorganismi normaalseks arenguks vajalikud toitained. Piim sisaldab 2,7...3,8% valku (kaseiin, albumiin, globuliin), 3...5% rasva, kuni 5% süsivesikuid (laktoosi), keskmiselt 0,7% mineraalaineid (kaltsium, fosfor, kaalium magneesium), A-, D-, E- ja B-rühma vitamiine, C-vitamiini (suvine pastöriseerimata piim), fermente ja keskmiselt 88% vett. Piima energeetiline väärtus on keskmiselt 65 kcal 100 g toote kohta. Piim on organismi poolt peaaegu täielikult omastatav. Piima töötlemine. Eesmärk on kahjulike mikroobide tegevuse tõkestamine ning kasulike arendamine soovitud suunas
lümfoleukeemia, äge leukeemia, mitte-Hodgkini lümfoom, Hodgkini lümfoom) Traumad, põletused Transfusioonide järgsed defitsiidid (koesobivuskonfliktiga seotud) Autoimmuunhaigustega seotud (passiivne, aktiivne, antikehadest sõltub, rakuline) Eksogeensed tegurid (toksilised defitsiidid) narkomaania ja alkoholismi foonil tekkiv ID ioniseeriv kiirgus immunosupressandid tsütotokslised ravimid antilümfotsütaarne globuliin Immuunrakkude kaotus splenektoomia verekaotus jne Immuunpuudulikkuse klassifikatsioon: Antikehade e B-rakuline (nt Brutoni tõbi) T-rakuline (nt DiGeorge sündroom) Kombineeritud B- ja T-rakuline (nt Wiskott-Aldrichi sündroom) Komplemendi puudulikkus (nt C1 inhibiitori puudulikkus) Fagotsütoosi puudulikkus (nt krooniline granulomatoostõbi)
Fosforüülimised toimuvad mitoosis ja meioosis. Võimendi toimib DNA peal nii kaua, kuni pole ühtegi insulaatorit, mis katkestab võimendi mõju. Võimendi aktiveerib promootoreid. Kui promootori ja võimendi vahel on insulaator, siis võimendi ei aktiveeri seda promooterit. LCR või GCR – reguleerivad geeniklastreid Hulk geene, mis asuvad lähedastes lookustes. Täiskasvanutel on globuliinid. Embrüo saab hapniku läbi platsenta (ema verest difundeerub). globiini geenid. Nt lootel on oma globuliin, et O2 emalt paremini kätte saada. Muutuvad β-ahelad. LCR kontrollib selle geeniklastri avaldumist. Eriline tähtsus sigma globiinil. ― LCR ―epsilon ―gamma ―gamma ―sigma―β― lõpus insulaator. LCR on piirkond, mis kontrollib kogu hemoglobiini geene (lookuse kontrollregioon). LCR on iseloomult võimendi. Individuaalse arengu käigus on vaja sisse lülitada teistsugune hemoglobiini geen. Võimendi osatähtsus. embrüonaalne geen lülitatakse välja, mis toimub DNA
annaabi.ee 
