lähteühenditest Vajalik ekstreemsetes olukordades - suur füüsiline koormus, kestev nälgimine Täiskasvanu glükoosi vajadus 160-190 g/ööp sellest aju tarbeks -120 g/ööp Glükoneogeneesi lähteained PÜRUVAAT Glükolüüsi tinglik lõpp-produkt LAKTAAT Koguneb lihastesse glükoosi anaeroobsel oksüdatsioonil GLÜTSEROOL Rasvade hüdrolüüsi produkt AMINOHAPPED Toidu- või koevalkude hüdrolüüsist Glükoneogeneesi summaarne võrrand püruvaadist lähtuvalt GLÜKONEOGENEES NB! Glükoneogenees ei ole glükolüüsi pöördprotsess, kuna osa reaktsioone (1., 3., 9.) on termodünaamiliselt pöördumatud. Glükoneogeneesis katalüüsivad neid spetsiifilised ensüümid. Glükoneogeneesi protsess toimub peamiselt maksarakkudes.
Glükogeeni metabolism Glükoosi katabolismi pentoosfosfaadi rada 1. Termin glükoneogenees tähistab uute glükoosi molekulide sünteesi metaboliitidest, mis pole süsivesikud. Millistes organites ja millises raku kompartmendis glükoneogenees toimub? Maksas, neerudes. Protsess algab mitokondris, põhiprotsess toimub tsütoplasmas. 2. Tasakaalustatud dieedi puhul on imetajate organismis glükoneogeneesi aktiivsus väga madal. Mille poolest peab imetajate dieet olema tasakaalustamata, et suureneks glükoneogeneesi aktiivsus? Süsivesikute vaene dieet peaks siis olema. 3. Milliseid a) lähteaineid b) energiakandjaid kasutavad imetajate rakud glükoneogeneesi toimumiseks?
Bioloogiliselt tähtsaimad biopolümeerid on nukleiinhapped ja valgud.Nukleiinhapped koosnevad nukleotiididest ja valgud aminohapetest.Nukleiinhapete bioloogiline funktsioon: DNA-päriliku informatsiooni säilitav aine elusorganismis.RNA-pärilikku informatsiooni realiseerimine.rRNA-seostub valkudega kompleksideks- ribosoomideks.ribosoomides viiakse läbi valgu süntees.mRNA-kannab geneetilist informatsiooni DNAlt ribosoomidele.tRNA- toimetab aminohappeid ribosoomidesse.VALKUDE struktuurid: Primaarstruktuur-aminohapete järjestus polüpeptiitides.Struktuuri aluseks on kovalentsed peptiidsidemed aminohappejääkide vahel. Sekundaarstruktuur- polüpeptiidiahela teatud lõikude konformatsioon.Fikseeritud vesiniksidemetega, mis tekivad peptiidsideme koostisesse kuulvate H ja O aatomite vahele. Sekundaarstruktuuri põhivürmideks on alfa-heeliks ja beeta- leht.Tertsiaalstruktuur- kogu valgumolekuli iseloomustav 3D struktuur.Struktuur tekib polüpeptiidiahel...
Pikaajalisel nälgmisel adrenaliini tootmine väheneb, kortisool suureneb. Silmaava ehk pupill laieneb adrenaliini mõjul. Kõhunäärme sisesekretoorne talitlus 1) pankreas produtseerib insuliini B rakkudes 2) glükagooni A rakkudes teket stim vere glükoosisisalduse langus, sümp ns-i toonuse ja adrenaliini suurenemine, vereplasmas aminohapete .... . Glükagooni metaboolsed toimed: · Maksas väheneb glükogeeni teke, suureneb glükoosi teke · Intensiivistub glükoneogenees · Intensiivistub lipolüüs · Ketokehade sünteesi tõus maksas ............ Tõstab vere glükoositaset 3) somatostatiini D rakkudes - Avaldab mõju insuliini kui ....... protsessile 4) pankrease polüpeptiidi PP rakkudes pidurdab kõhunäärme välissekretsiooni (VT INSULIINI KONSPEKTE...) Anatoomia SUGUNÄÄRMED Naisel munasarjad Mehel testised e munandid Sugunäärmeil nii sise kui välissekretroorne funktsioon.
neerupealiste, silma võrkkesta jaoks Glükoosi metabolismi põhirajad Vereglükoosi metaboolne Vereglükoosi metaboolne tootmine kulutamine Glükogenolüüs Glükolüüs B-Glükoos Glükogenees 3,3...5,5 Pentoosfosfaadi tsükkel mmol/L Lipogenees Glükoneogenees Aminohapete süntees Joonis 1. Glükoosi metabolismi põhirajad Glükoosi metabolismi põhirajad Organismis säilitatakse kindel glükoosi tase (B-Glükoos 3,3...5,5mmol/L) Vereglükoosi taseme säilitamisel on keskne roll maksal: Salvestab (liigse) glükoosi glükogeenina Lõhustab glükoosi puudusel glükogeeni glükoosiks (glükogenolüüs) Sünteesib glükoosi (glükoneogenees) Glükoosi metabolism
metaboolsete radadega • Häired Glc metabolismis – suhkrutõbi, rasvumine (üldised metaboolsed haigused) on seotud ateroskleroosi, kõrgvererõhutõve, neeruhaiguste jms. Glükoosi metaboolsed rajad • Glükolüüs – glükoosi osaline või lõplik oksüdatiivne lõhustamine (kõikides rakkudes), iidne metabolismi rada (ka bakterites) • Glükogenees – glükogeeni süntees glükoosist (lihased, maks) • Glükoneogenees – glükoosi sünteesimine piimhappest (laktaadist), glütseroolist, aminohapetest (maksas) • Glükogenolüüs – glükogeeni lõhustamine glükoosiks (maks, lihased) Glükolüüs • Glükolüüs on glükoosi oksüdatiivne lõhustamine • 2 glükolüüsi tüüpi: • Anaeroobne glükolüüs • Piimhappeline käärimine (laktaadi teke) • Alkoholkäärimine (ainult pärmides) • Aeroobne glükolüüs • Atsetüül-koensüüm A
DÜNAAMILINE BIOKEEMIA RAKU TASANDIL 1. Süsivesikute metabolism. Looduskeskne süsivesik on glükoos, seetõttu käsitletakse just glükoosi metabolismi. Ka teised süsivesikud muunduvad varem või hiljem glükoosiks. SÜSIVESIKUTE METABOLISM Katabolism Anabolism Anaeroobne glükolüüs glükoneogenees Aeroobne glükolüüs glükogeeni süntees Pentoosfosfaaditsükkel Anaeroobne glükolüüs ..... on glükoosi osaline lõhustamine, mis toimub ilma hapnikuta ja mille tagajärjeks on erinevad käärimisproduktid: mikroorganismides etanool, butanool ja võihape seentes etanool taimedes etanool loomades püruvaat (laktaat) Glükoosimolekuliga toimub väga väike muutus: 6 C 2 (3 C)
erütrotsüütide, neerupealiste, silma võrkkesta (retina), spermatosoidide jaoks. Glükoosi metabolismi põhirajad ja veresuhkur Inimorganismi kõikides rakkudes leidub glükoosi. Glükoosi vajaliku taseme hoidmiseks veres ja rakkudes funktsioneerivad organismis glükoosi metabolismi rajad: glükolüüs - glükoosi osaline või lõplik oksüdatiivne lõhustumine * anaeroobne ehk osaline * aeroobne ehk lõplik glükoneogenees - glükoosi uuesti süntees piimhappest, glütseroolist, aminohapetest glükogenees - glükogeeni süntees glükoosist glükogenolüüs - glükogeeni lõhustumine glükoosiks Tartu Tervishoiu Kõrgkool 7 Koostas M. Kolga Biokeemia
peensoolde suunamine. Toidu peenestamine ja segamine. Valgu seede algus. 7. Mao soolhape on vajalik selleks et bakterid ei saaks seal püsivalt asuda. 8. Pepsinogeeni aktiivset vormi nimetatakse pepsiiniks ja selle toimel lagundatakse proteiin. 9. Mao motoorika on vajalik selleks et tagab nii toidu vastuvõtmise, maomahlaga segamise kui ka mao tühjenemise. 10. Maksa funktsioonidest on seedimisega otseselt seotud glükoneogenees ja glükogenolüüs. 11. Sapp koosneb veest, sapphapetest ja nende sooladest, sapipigment bilirubiinist, kolesteroolist ja elektrolüütidest. ja on vajalik toidurasvade emulgeerimiseks, mõjutab sooleseina seisundit(mudab rasvadele ja rasvhapetele hästi läbitavaks), eelneva tulemusena soodustab rasvas lahustuvate vitamiinide omastamist, selgesti väljendunud soolemotoorikat stimuleeriv toime jne 12. Pankreasenõre koostises on ensüümid rasvade lagundamiseks. 13
Süsivesikute metabolism Põhiküsimused Süsivesikute metabolismi meditsiiniline tähtsus · 50-60% inimkeha toiduenergia vajadusest · Veresuhkru taseme tagamine · Monosahhariidsete eelühendite teke (riboos-5-P ja aminosahhariidide süntees) Glükoosi tähtsus · Vesilahustuv · Stabiilne struktuur ( keemiliselt inertne, ensüümse muundumise kontroll) · Organismi energia põhiallikas (ajukoe, erütrotsüütide, neerupealiste, reetina, testiste ainus kütus) Glükoosi difundeerumine 1) Na-sõltuv ko-transport 2) Kergendatud difusioon valktransporterite (GLUT) kaudu. Glükoosi aktiveerimine Keemiliselt inertse Glc fosforüülimine Glc-6-P-iks Glükoosi põhimetaboolsed rajad Anaeroobse glükolüüsi põhiskeem ( Glc+2 ADP+2 Pi -> 2 laktaat+ 2 ATP+ 2H++ 2 H2O) Anaeroobse glükolüüsi protsess I osa (võtmeensüüm allosteeriline fosfofruktoosi kinaas-1) Glc-i aktiveerimine Glc-6-P-iks (Mg2+- hek...
eritumist uriini Neerupealiste Kattehool- -adrenaliin Katehhoolamiinide peam. säsi amiinid -noradrenaliin füsioloogilised funktsioonid: 1) glükoosi konts. suurendamine veres (glükogenolüüs maksa ja lihastes ; glükoneogenees maksa ) 2) rasvhapete konts. suurendamine veres (lipolüüs rasvkoes ) 3) Südame löögisageduse ja kontraktsioonijõu suurenemine
neutraliseerida happelist peensoolesisaldist d) stimuleerib soole motoorikat 2) Glükogeeni deponeerimine glükogeen tekib maksas glükoosist, see on glükoosi talletamise tagala. Glükogeen saab vajadusel uuesti glükoosiks smutuuda energia saamiseks. Glükogeeni varyd maksas 200-300 gr öö jooksul kasutatakse ära, hommikul otsas. (TULEB KINDLASTI HOMMIKUL SÜÜA) 3) Glükoneogenees - süsivesikute (glükoosi) teke aminohapetest glütseroolist, pürovaadist (viinamarihape) ja laktaadist (piimhape). Võimalus sünteesida glükoosi teistest organismis olevatest ainetest. 4) Vereplasma valkude süntees - (albuliinide, globuliinide süntees) osmootne rõhu tekkel. 5) Osa vitamiinide depoo - B12 oluline punaliblede tekkes, K-vitamiin oluline vere hüübimisel osaleva protrombiini tekkes.
Reaktsioonid on nihutatud tugevalt produktide poole. Lihases kindlustab glükolüüsis tekkiv ATP kokkutõmbeks vajamineva energia. 3. reaktsioon fosfofruktokinaasiga 1. reaktsioon heksokinaasiga 10. reaktsioon püruvaadi kinaasiga Glükoneogenees Glükoos on oluline või lausa ainus energiaallikas näiteks ajule ja erütrotsüütidele. Keskmine aju vajab glükoosi 120 g/ööpäev, kogu keha 160 g /ööp. Kehas varudena 20 g kehavedelikes ja 190 g glükogeenina ehk ööpäeva jagu varusid. Glükoneogenees ehk glükoosi süntees lähteainetest, mis pole süsivesikud, toimub maksas ja neerudes ning aitab säilitada glükoosi varusid veres, mis viivad selle ajju ja lihastesse. Peamised lähteained on laktaat, aminohapped ja glütserool. Rasvhapetest loomad ei saa glükoosi sünteesida. Rasvadest suhkruid ei tehta (küll aga vastupidi). Ühe glükoosi sünteesiks kulub 6 NTPd (4 ATP + 2 GTP). Glükolüüs: glükoos muundub püruvaadiks. Glükoneogenees: püruvaat muundub glükoosiks.
Soovitav kogus 30g/ööpäevas. Süsivesikud lahustatakse seedetraktis monosahhariidideks, peamiselt glükoosiks, ka galaktoosiks ja fruktoosiks, mis imenduvad peensoolest verre, kantakse laiali kudedesse ja maksa. Maksas muudetakse glükoos jt monosahhariidid SV varuaineks glükogeeniks (monosahhariididest- glükogeneesiks). Glükogeen võib maksas tekkida ka piimhappest ja valkude ja lipiidide AV produktidest, siis kannab see protsess glükoneogenees. Glükogeeni kui sV varuaine säilitatakse maksas ja ka lihastes. SV vajaduse suurenemisel lammutatakse maksaglükogeen glükogenalüüsi käigus ja saadetakse verre glükoosina. SV liig korral toidus muudetakse need organismis lipiidideks, mis ladestuvad rasvadepoodesse. AV on seotud lipiidide AV-ga.glükoosi konsentratsiooni tõus veres suurendab triglütseriidide sünteesi, glük. Langus pidurdub trigl süntees ja intensiivistub nende lammutamine
Nukleofiilne SH atakeerib aldehüüdi, moodustub tiohemiatsetaal. Tiohemiatsetaal oksüdeeritakse elektronide ülekandega NAD+ koosseisu, tekib NADH. NADH eraldub ja asendatakse NAD+ poolt. Tioestrit atakeerib Pi, tekib 1,3 BPG. c. Püruvaadi kinaas- keto- enoolne tasakaal Teise ATP moodustumine. GLÜKONEOGENEES 1. Selgitage mis on glükoneogeneesi raja füsioloogiline tähtsus. Loetlege glükoneogeneesi prekursormolekulid. Glükoneogenees protsess, milles mitmesugused eellasmolekulid (laktaat, püruvaat, glütserool, aminohapped) muudetakse glükoosiks. Vajalik nälgimise korral kui glükoosi tase langeb. Glükoos on ainukeseks energia allikaks ajule, testistele, erütrotsüütidele ja neeru säsile. Prekursormolekulid: Laktaat, glükogeensed aminohapped (mitte ainult leutsiin ja lüsiin), glütserool, püruvaat. 2. Loetlege glükolüüsi pöördumatud reaktsioonid ja kirjeldage reaktsioonid, mille abil toimuvad
neerupealiste, silma võrkkesta (retina), spermatosoidide jaoks. Glükoosi metabolismi põhirajad ja vere glükoosisisaldus (nn veresuhkur) Glükoosi vajaliku taseme hoidmiseks veres ja rakkudes funktsioneerivad organismis glükoosi metabolismi rajad: ◦ glükolüüs – glükoosi osaline või lõplik oksüdatiivne lõhustumine 1. anaeroobne ehk osaline (hapnikuta); 2. aeroobne ehk lõplik (hapnikuga) ◦ glükoneogenees – glükoosi uuesti süntees piimhappest, glütseroolist, aminohapetest ◦ glükogenees – glükogeeni süntees glükoosist (nt. kui on hüperglükeemia, aitab INSULIN) ◦ glükogenolüüs - glükogeeni lõhustumine glükoosiks (nt. kui on hüpoglükeemia, toimib GLÜKAGOON) GLÜKOOS Vere glükoosisisaldus (veresuhkru) taseme normi 3,3-6,1 mmol/l säilitamises on keskne roll maksal, mis: ◦ eemaldab seedimisjärgse liigse glükoosi verest
· II etapp trioosid konverteeritakse glütseeraldehüüd-3-fosfaadiks. · III etapp Glütseeraldehüüd-3-fosfaat sünteesitakse süsivesikuteks (tärklis) · IV etapp refenereeritakse pentoos Glükoneogenees Glükoneogenees on uute molekulide süntees metaboliitidest, mis pole süsivesikud. Glükogeneesi substraatideks sobivad püruvaat, laktaat, glütserool, valdav osa aminohappeid ning kõik tsitraaditsükli intermediaadid. Glükoneogenees toimub maksas ja neerudes. Ainult 7 etappi glükolüüsi 9'st on samad. Kui toimub glükolüüs, siis lülitatakse glükoneogenees välja. Kui raku energeetiline seisund on hea, glükolüüs seiskub ning püruvaat kasutatakse glükoosi sünteesimiseks ehk glükoneogeneesiks. Kui energeetiline seisund on halb, hakkab toimuma glükolüüs. Mõlemat rada reguleerivad samad etapid. Glükogeen Glükogeen on glükoosijääkidest koosnev polümeer
KORDAMINE ENDOKRIINSÜSTEEMI TOIMIVAD RAVIAINED 1. Millisesse ravimrühma kuulub hormoon kortisool? Mis põhjustab organismis kortisooli vabanemist? Mis on kortisooli füsioloogiline ülesanne organismis? Kortisoon kuulub glükokortikoidide hulka. Sekreteeritakse neerupealiste koorest stressi olukorras, et säilitada organismi funktsioneerimine. Füsioloogiliselt on kortisool organismis vajalik põletikuvastases reaktsioonis, vererõhu stabiliseerimisel, glüogeneesis, soolhappe ja pepsiini sekretsioonil maos. Füsioloogiline ülesanne on reguleerida glükoosi taset veres. 2. Mille poolest erinevad süsteemselt manustatavad glükokortikoidid üksteisest? Toime tugevuse poolest; toime kestvuse poolest; mineraalkorikoidsuse poolest (kas tekitab turseid või mitte) 3. Kuidas on võimalik glükokortikosteroide manustada? Millisel juhul milline masn...
Aktiivne D vitamiin toodetakse (nimeta elund) maksas ja neerudes ja talletatakse maksas (nimeta elund) 16 Vitamiin D suurendab Ca resorptsiooni läbi peensoole ja vähendab Ca ja fosfaadi eritumist neerude kaudu (3p) Maksa metaboolsed funktsioonid on glükogeeni lammutamine ja selle tootmine (loetle) ja selgita termineid glükogenees, glükoneogenees, glükogenolüüs glükogenolüüs- glükogeeni lammutamine glükogenees- glükogeeni teke süsivesikutest glükoneogenees- glükogeeni teke aminohapetest või lipiididest (4p) Neelu seina kiht, mille abil ta täidab oma funktsiooni on:ma pakuks vöötlihast (2p) Aine liikumine aine kõrgemalt kontsentratsioonilt madalamale on: difusioon (2p) Mitsell koosneb sapphappest ja rasvast (rasvhape) Mono sahhariidide kergendatud difusioonis osalevad GLUT-perekonna kandurid (1p)
regulatsioon: 1. CCK läheb verre ja stimuleerib kõhunäärme ensüümide vabanemist 2. Peale selle põhjustab CCK sapipõie kokkutõmbamise ja sapiväljutuse 3. CCK põhjustab ka küllastustunde tekke. MAKSAFUNKTSIOONID 1. Sapi produktsioon 2. Mürkide kahjutusktegemine 3. Glükoosi muutmine glükogeeniks ja selle salvestamine maksas 4. Vitamiinide salvestamine ja mineraalainete salvestus 5. Vereplasma valkude süntees 6. Endokriinne funktsioon 7. Glükoneogenees 8. Aminohapete transsmineerimine 9. Uute lipiidide süntees Sapi koostis, teke, omadused ja väljutamine: üks maksa funktsioonidest. Teke: Produtseeritakse maksa valkudes. pH on 7,8-8,6. Maksas läheb sapp sapipõide, seal muutub ta kontsentreeritumaks ja omandab roheka värvuse. Väljutamine: Sapipõis tühjeneb CCK mõjul, mis vallandub söömise ajal ja järgselt. Sapp läheb sapijuha kaudu, mis enne peesoolde jõudmist ühinev pankreasejuhaga, 12sõrmiksoolde
Ensüümide klassid - oksüdoreduktaasid, transferaasid, hüdrolaasid, lüaasid, isomeraasid, ligaasid. 7. Vitamiinid. Vitamiinid - ainevahetuse regulatsioonis osalevad ühendid, toidu hädavajalikud komponendid, nende ligikaudne ööpäevane vajadus. Rasvlahustuvad vitamiinid: A, D, E ja K, nendest igaühe põhiroll inimese organismis. Erinevate veeslahustuvate vitamiinide roll ainevahetuse regulatsioonis koensüümide koosseisus. 8. Glükolüüs ja glükogenolüüs. Glükogeeni süntees. Glükoneogenees. Glükolüüs kui glükoosi anaeroobse lagunemise ensümaatiline protsess. Glükolüüsi ja glükogenolüüsi energeetiline efektiivsus. Glükolüüsi kaks peamist etappi. Glükolüüsi vaheühendite fosforüülituse tähtsus. Glükolüüsi tulemusena tekkinud püruvaadi edasine metaboolne saatus sôltuvalt raku hapnikuga varustatusest. Glükolüüsi raja vôtmeensüümid - heksokinaas, fosforülaas, fosfofruktokinaas, püruvaadi kinaas. Nende aktiivsust môjutavad faktorid - hormoonid, Mg2+
energiavaru; Süsivesikute (peamiselt glükoos) lagundamise arvelt katab organism 53-57% üldisest energeetilisest vajadusest; Ühe grammi täielikul lõhustumisel CO2-ks ja H2O-ks vabaneb 16,7- 17,8kJ energiat. Kui süsivesikud otsas, siis on veresuhkur 0 ja lipiide ei saagi organism enam kasutada. Organismis toimub kõikide energeetiliste reservide kooskasutamine, kuid eelistatult süsivesikud (kuid mitte lõplikult). Süsivesikute defitsiidi korral toimub glükoneogenees, st neid sünteesitakse lipiididest ja valkudest. * Ehitusmaterjal - taimerakkude kestades olevad süsivesikud. Olulisemad on tselluloos (40%), mis moodustab rakukestas karkjas struktuuri mikrofibrillidest ja fibrillidest. Puitumisel ladestub neile mikrofibrillidest ligniin. * Kaitse - täidavad koos teiste molekulidega (glükoproteiinsed antikehad). Taimedel avaldub tärklise hüdrolüüsil, kus tekkiv rakumahla suhkrustumine kaitseb madalate temperatuuride eest
Glükogenees on glükogeeni biosüntees glükoosist tsütoplasmas, mis algab glükoosi aktiveerimisega ATP energia arvel Glc-6-P tekkega. Glükogeeni süntaas liidab glükoosijääke sidemega (1,4) tsütoplasmas asuvale ,,juuretisele", millega pikendatakse ahelaid ning sidemete (1,6) abil luuakse hargnemispunktid. 9 Glükoneogenees on glükoosi biosüntees mittesahhariidsetest eelainetest (laktaat, püruvaat, glütserool, ossa aminohappeid). Aitab säilitada glükoositaset veres, kust seda saavad ainevahetuse vajadust katteks aju ja lihased. Toimub enamasti maksas. 36. Käärimised, sahhariidide ainevahtuse eripärad mäletsejatel Piimhappekäärimisel tekib piimhape e laktaat Alkoholkäärimise roll seisneb ATP tootmises anaeroobsetes tingimustes. Toimub pärmide ja mõnede
· Glükagooni mõjul aktiveeritakse ensüümid, mis võimaldavad energeetilisi varusid kasutusele võtta. · Kõige kiirem viis on maksa ja ka lihase glükogeenist glükoosi süntees. Öösel kasutatakse see ära, hommikuks maksas ei ole enam glükogeeni. · Edasi läheb käiku neoglükogenees- glükagoon aktiveerib ensüüme, mis neoglükoegeneesi esile kutsuvad- süsivesikute teke püruvaadist ja laktaadist, mis omakorda tekivad lihasglükogeenist. · Glükoneogenees on glükoosi teke ka amonihapetest (valgud amonihapeteks) ja glütseroolist (triglütseriidide lammutamisel). Kontrainsulaarsesse süsteem aitab tõsta vere glükoosi taset, kuuluvad kasvuhormoon STH, adrenaliin, kortisool, glükagoon (kõhunäärme hormoon, igapäevaselt osaleb vere glükoosi taseme reguleerimisel, võtab glükoosi glükogenolüüsi teel)- need on puhtal kuhul. Võimaldavad reserve kasutusele võtta. Kuuluvad ka kilpnäärme hormoonid (mitte kõik),
· Ta on tavatingimustes praktiliselt ainus arvestatav metaboolne ,,kütus" ajukoe, testiste jaoks. Suus peenestatakse toit ning amülaasi toimel algab süsivesikute seedimine. Tärklis lõhustub lihtsama ehitusega suhkruteks. Edasi liigub toit neelust mööda söögitoru makku, kus jätkub süsivesikute lagunemine. Toidukört liigub kaksteistsõrmiksoolde ning peensoolde, kus lõpeb sahhariidide lagunemine ning imendumine verre. 31. Glükolüüs ja glükogenolüüs, glükogenees ja glükoneogenees. Glükolüüs on glükoosi oksüdatiivne lõhustumine, mis on glükoosi metaboolseerumise keskne protsess. Anaeroobse glükolüüsi korral toimub osaline lõhustumine laktaadiks e piimhappeks tsütoplasmas hapniku defitsiidis, tekib 2 ATP'd. Aeroobse glükolüüsi korral toimub täielik lõhustumine CO2-ks ja veeks mitokondrites aeroobsetes tingimustes, tekib 38 ATP'd. Glükogenolüüs on glükogeeni lõhustumine glükoosiks. Glükogenolüüs lühendab korraga
2) Glükoosi muutmine glükogeeniks ehk varuglükoosiks – niimoodi maks deponeerib varuks glükoosi ja vajadusel kasutab glükogeeni jälle glükoosi saamiseks 3) Maks deponeerib (salvestab) vitamiine – B12 (vereloomeks vajalik), A, D, E, K – vajaduse korral võtab neid kasutusele. 4) Maksas toimub vereplasma valkude süntees (albumiinide ja brodumiinide vms) – osa neist valkudest vajalikud vere hüübimisel, seega maksa funktsioon seotud ka vere hüübismisega! 5) Glükoneogenees – süsivesikute teke aminohapetest, glütseroolist, laktaadist ja bürobaadist (püru???). Süsivesikutest omakorda glükoos. 6) Detoksikatsiooni funktsioon – mürgiste ainete kahjutuks tegemine, näiteks ammoniaagi kahjutustegemine (NH3 + CO2 -> NH4CO2 ehk uurea ehk kusiaine) – viiakse neerude kaudu välja. Maksaks tehakse kahjutuks ka teisi aineid, mida inimene tarvitab – näiteks alkohol (samas alkohol ise
kudede hapnikuvarustus. Sümpaatilisel NS-il hingamisele positiivne mõju. * mõju silmaavale ehk pupillile: silmaava ehk pupill laieneb laiendajalihas tõmbub kokku ja teeb silmaava suuremaks. * mõju karvapüstitajalihastele: karvapüsitajalihased tõmbuvad kokku ja karvad tõmbuvad püsti (hundil, koeral, kassil turjakarvad, inimestel ,,kananahk"). * mõju ainevahetusele: stimuleeriv: maksas suureneb glükogeeni lammutamine ja intensiivistub glükoneogenees - süsivesikute teke püruvaadist (viinamarjahape), laktaadist (piimhape), animohapetest (valgud), glütseroolist (triglütseriidide lammutamisel tekkinud varuprodukt). Glükogenolüüs glükogeenist glükoosi teke. Tulemuseks glükoositaseme tõus. Mõju ka lipiidide ainevahetusele stimuleeriv. Glükolüüsi tagajäjel triglütseroolidest (?) tekivad rasvhapped ja glütserool. * mõju vere hüübimisele: kiireneb ollakse valmis olukorraks, kus saadakse vigastus.
· Neerupealiste koore hormoonid: Glükokortikosteroidid mõjutavad valkude, rasvade ja süsivesikute ainevahetust, toimivad põletikuvastaselt. Mineralokortikosteroidid mõjutavad vee- ja elektrolüütide ainevahetust. · Glükokortikosteroidide ülesanne säilitavad organismi vedelikke homeostaasi; osalevad rakude ainevahetuses (palju erinevaid funktsioone). · Glükokotikosteroidide toime Rasvade, valkude ja süsivesikute ainevahetus: - suurenenud glükoneogenees (glükoosi süntees aminohapetest) - antagonism insuliinile - valkude SUURENENUD KATABOLISM - rasvväärastused (rasvade ümberpaigutumine, isu suurenemine) Põletikuvastane toime: - rakumembraanide stabiliseerimine - eksudatsiooni vähenemine - väheneb eosinofiilide ja lümfotsüütide arv - nõrgeneb fagotsütoosivõime Immunodepressiivne, antiallegiline toime:
sekretsiooni Endokriinne (koletsüstokiniin duodeenumis vastusena rasvale ja proteiinile, sekretiin duodeenumis vastusena maohappele, gastriin maos vastusena mao venimisele ja ärritusele) Sekretiin stimuleerib HCO3- sekretsiooni CCK stimuleerib ensüümide sekretsiooni Gastriin- stimuleerib ensüümide sekretsiooni 13. Pankrease ensüümide toime valkudele, rasvadele ja süsivesikutele. 14. Maksa funktsioonid: Glükoneogenees Glükogenolüüs Aminohapete ümberehitus, valgusüntees, sh verevalgud Vitamiinide A,B, D, K, ja glükogeeni depoo Ketokehade teke rasvhapete oksüdatsioonil täiendav energia Hormoonide, toksiinide ja ravimite detoksifikatsioon ja eritamine Sapphapete produktsioon 15. Sapi teke, koostis ja väljutamine, tähtsus rasvade seedimisel. Teke: Maksarakud sekreteerivad sappi, mis kogutakse sapijuhadesse, mis ühinevad ühisapijuhadeks.
Peamised osmootse rõhu tekitajad: *Vereplasmas - Na+ koos teda saatvate anioonidega (Cl- , HCO3 - ). *Rakusiseses ruumis - K+ . K+ transporti rakuvälisest ruumist rakku stimuleerivad mitmed hormoonid insuliin, mineralokortikoidid, katehhoolamiinid. Na-ioonidest enamus asub rakuvälises ruumis -144 mmol/l (rakusisesi vaid 10 mmol/l). Glükoneogenees- on glükogeeni moodustumine organismis mitte süsivesikutest, vaid teistest ainetest, eesmärgiga glükoosi uuestiteke · Glükoneogenees toimub maksas (85-90%) ja vähesel määral ka neerudes(10-15%). Vajab suurel hulgal energiat. · Lähteainena kasutatakse AH, oksü- ja ketohappeid, mäletsejatel ka vatsas moodustunud propioonhapet. Lihastöö käigus vabanenud piimhape muudetakse samuti glükoosiks. · Eriti oluline mäletsejatel, kuna eesmaos kääritatakse süsivesikud lenduvateks rasvhapeteks ning sooltraktist imendub glükoosi verre väga vähe.
· Süsivesikute (peamiselt glükoos) lagundamise arvelt katab organism 53-57% üldisest energeetilisest vajadusest; · Ühe grammi täielikul lõhustumisel CO2-ks ja H2O-ks vabaneb 16,7-17,8kJ energiat. Kui süsivesikud otsas, siis on veresuhkur 0 ja lipiide ei saagi organism enam kasutada. Organismis toimub kõikide energeetiliste reservide kooskasutamine, kuid eelistatult süsivesikud (kuid mitte lõplikult). Süsivesikute defitsiidi korral toimub glükoneogenees, st neid sünteesitakse lipiididest ja valkudest. Veel süsivesikute tähsusest Süsivesikud on vajalikud ka lipiidide normaalseks oksüdatsiooniks. Süsivesikute puudumisel kasutatakse põhilise energiaallikana lipiide, nende oksüdatsioon ei kulge lõpuni, mistõttu verre kogunevad mürgised ketokehad ning rikutakse happe-leelise tasakaal. Süsivesikud on ka luude, kõhrede ja rakustruktuuride koostises.
Biokeemia MLK6008 eksami küsimused 1/2 Ühe glükoosi molekuli täielik aeroobne lõhustumine tagab kuni 38 ATP molekuli sünteesi. Kirjeldage, millistes metaboolsetes radades ja mil viisil sünteesitakse glükoosi täielikul lõhustumisel ATP-d. Kirjeldage nii üksiskasjalikult kui suudate glükolüüsi. Glükoosi esmane õhustumine., mille käigus saadakse glükoosisolev energia salvestada sobivasse vormi( ATP, NADH) *Osaline lõhustumine toimub anaeroobselt. Tekib laktaat( piimhape), intensiivselt töötavates ihastes, toimub tsütoplasmas. Kui on aga hapnik olemas tekib kohe püruvaat mis läheb tsitraadi tsüklisse. *Lõplik lõhustumine toimub hapniku juuresolekul. Toimub mitokondrites tsitraaditsükli vahendusel. Tekib Co2 ja H2O. See ei ole spetsiifiline ainult glükoosile. 1 glükoosi molekulist saab 2 püruvaadi molekuli. Hapniku juures olekul saab sellest CO2 ja H2O. Hapniku puudumisel laktaat. Laktaadist lahti saamiseks on vaja see transportida maksa, ...
Kordamisküsimused Biokeemia osaeksamiks. Organismi elementaarkoostis on organismi ehituse ja talitluse alus. Elavas organismis on umbes 70-90 elementi, millest hädavajalikud on 27. Elavates organismides on 6 keemilist elementi, mida kutsutakse põhibioelementideks, need on C ehk süsinik, O ehk hapnik, N ehk lämmastik, S ehk väävel, P ehk fosfor, H ehk vesinik. Need elemendid moodustavad 96-98% elusorganismide elementaarkoostisest. Inimorganismi põhibioelemendid: O ehk hapnik moodustab 62% põhibioelementide koguhulgast. Hapniku kasutab keha biomolekulide lõhustamiseks, mis võimaldab kasutada nende energiat. C ehk süsinik moodustab 25% põhibioelementide koguhulgast ja on elava keskne bioelement. Süsinik on orgaaniliste molekulide põhiskeleti aluseks. Suudab moodustada kuni 4 stabiilset sidet teiste aatomite molekulidega või süsiniku aatomitega. H ehk vesinik moodustab 10% põhibioelementide koguhulgast. Vesinik võimaldab vesiniksidemete te...
Hargnemispunktide elimineerimine Glükoos-1-P konversioon glükoos-6-P-ks On vajalik: Veresuhkru taseme hoidmiseks Glükogenees on glükogeeni biosüntees glükoosist tsütoplasmas, mis algab glükoosi aktiveerimisega ATP energia arvel Glc-6-P tekkega. Glükogeeni süntaas liidab glükoosijääke sidemega α (1,4) tsütoplasmas asuvale „juuretisele“, millega pikendatakse ahelaid ning sidemete α (1,6) abil luuakse hargnemispunktid. Glükoneogenees on glükoosi biosüntees mittesahhariidsetest eelainetest (laktaat, püruvaat, glütserool, ossa aminohappeid). Peaaegu 90% toimub maksas ja u 10% neerukoores. Nt glükoneogenees on vältimatu ära hoidmaks hüpoglükeemiat. 36. Käärimised, sahhariidide ainevahtuse eripärad mäletsejatel Käärimisi on kaks: piimhappe-käärimine ja alkohol-käärimine. Ühel juhul tekib siis piimhape e laktaat ja teisel juhul etanool. Alkoholkäärimise roll seisneb ATP tootmises
difundeeruvad koerakkudesse - Aktiveeritakse tsütosoolis atsüül-CoA süntetaasi poolt ja transporditakse karnitiini (vit B11 või BT) abil mitokondritesse oksüdatsiooniks ATP Glütserooli saatus - Vabaneb rasvkoest (lipolüüs), võetakse maksa ja aktiveeritakse glütserool- 3-P-ks Glütserool-3-p kasutatakse - Lõhustatakse ATP saamiseks (glükolüüsil läbi DAP) saagis 22 ATP! - Glükoneogenees (substraat) - TG sünteesiks Rasvhapete oksüdatsioon beeta-oksüdatsioon - Põhikoht on maksas, ja veel südamelihases, skeletilihastes ja neerudes - Mitokondrite maatriksis toimub oksüdatsioon - RH aktiivvormi (atsetüül-CoA) oksüdatsioon beeta-süsiniku tasemel - Üks B-OX ring eraldab RH-st 2-süsinikulise aktiivse atsetüüljäägi (atsetüül- CoA vormis) - Iga ring toodab kuni 15 ATP molekuli koostöös TKT ja hingamisahelaga
duodeenumis ja jejuunumi algusosades. Kolesteroolist imendub 20...45%. Taimsed steroolid ei imendu ja nad väljutatakse. Rasvlahustuvad vitamiinid imenduvad segamitsellides ja ka sapphapetega komplekseerunult. Sapi kaustab lipiidide seedimise ja imendumise protsess. 43.Glütserooli ja rasvhapete oksüdatsioon kudedes. Rasvhapete -oksüdatsioon. Glütserool liigub vabanedes rasvarakudest maksa kus ta aktiveeritakse. Saadud glütserool-3-P kasutab nii triglütseriidide biosüntees kui ka glükoneogenees. Glütserool-3-P võib lõhustada ATP tootmiseks. Ühe glütserooli molekuli täielik oksüdatsioon annab 22 molekuli ATP. · Glütserool glütserool-3-P (kulub 1 ATP). · Glütserool-3-P DAP (tekkib NADH, mis hingamisahela kaudu annab 3 ATP). · DAP GAP (GAP lõhustub aeroobses glükolüüsis süsihappegaasiks ja veeks, mis annab 20 ATP). Seega:glütserooli ühe molekuli lõplik oksüdatsioon võimaldab salvestada 22 ATP (20+3-1=22)
Anatoomia ja füsioloogia - SISESEKRETSIOON Sisesekretsiooninäärmed on need näärmed, mis oma hormooni saadavad verre või rakuvahelisse ruumi. Välissekretoorsed ehk eksokriinsed näärmed saadavad oma produkti keha pinnale ja kehaõõnde. Sisesekretoorsed näärmed jaotatakse kahte rühma: 1) klassikalised sisesekretoorsed näärmed - suhteliselt hästi uuritud näärmed, mis koosnevad suurest hulgast ühesugustest näärmerakkudest. · ajuripats ehk hüpofüüs · käbinääre · kilpnääre · kõrvalkilpnääre · harknääre · neerupealised · kõhunääre · sugunääre Nendest on kõhunääre ja sugunäärmed seganäärmed - on nii sise- kui välissekretoorsed näärmed. Kõhunääre toodab insuliini, glükagooni ja pankrease polülipiide. Välissekretoorne funktsioon: kõhunäärme nõre tootmine. Sugunäärmete sisesekretoorne funktsioon seisneb suguhormoonide sekretsioonist. Väl...
IV etapp: ribuloos-1,5-difosfaadi regenereerimine. 1 molekuli glükoosi sünteesiks kulub 6 Calvini tsüklit ja 6 CO 2 ning sünteesitakse 12 molekuli glütseeraldehüüd-3-fosfaati, millest vaid 2 kasutatakse glükoosi sünteesimiseks, ülejäänud 10 kuluvad ribuloos-1,5-difosfaadi regenereerimiseks. XXI GLÜKONEO GENEES. GLÜKOGEENI METABOLISM 1. Glükoneogenees on uute glükoosimolekulide süntees metaboliitidest, mis pole süsivesikud. Püruvaat, laktaat, glütserool, valdav osa aminohappeid ja kõik tsitraaditsükli intermediaadid sobivad glükogeneesi substraatideks. Toimub maksas ja 1 neerudes
VII SEEDIMINE 1. Seedeelundid. Seedeprotsessi üldiseloomustus. Seedeensüümide toimeks vajalikud tingimused. Seedeelundkonna moodustavad: suuõõs, neel, söögitoru, magu, peensool,( millel on 3 osa: kaksteistsõrmiksool ehk duodenum, tema pikkus on 20-30 cm. Teine, kõige pikem osa on jejunum, pikkus u 1,5 m kolmas on ileum, pikkus 2 m). Peensool on fikseeritud kõhuõõne tagumise seina külge. jämesööl, mille lõpposa kannab pärasoole nimetust. kõhunääre ehk pankreas. Makse vahetus naabruses asub sapipõis. Maksas tekkinud sapp koguneb sapipõide, söömise vaheaegadel. sapipõis tühjeneb söömise ajal. Saadab oma sisaldise 12sõrmiksoolde. pärak (anus). Maks pole puhtal kujul seedeelund, vaid on seotud ka ainevahetusega, aga seedeelundina ta produtseerib sappi. Seedeelundkonna funktsioonid: Toidu peenestamine ja toitainete lõhustamine. Peenestamine toimub osalt suuõõnes ja enamvähem viiakse lõpule maos. Lõhustamine toimub seedenäärmete poolt p...
päevas ära sööb, siis on tegemist tõsise vaimse haigusega. Reaalses elus tuleb sageli ette vitamiinipuudust, aga vitamiinide ületarbimist peaaegu ei esine, sest liigne vitamiinikogus uhatakse veega organismist välja. 25 Maris Kallus KKS 2010 Glükolüüs ja glükogenolüüs. Glükogeeni süntees. Glükoneogenees. 1. Glükolüüs kui glükoosi anaeroobse lagunemise ensümaatiline protsess: Glükolüüsi all mõistetakse glükolüüsi anaeroobse ensümaatilise lagundamise protsessi, mille tulemusena glükoosi molekulist tekib kaks molekuli laktaati. Seejuures vabaneb iga glükoosi ühiku lammutamise käigus energia, mille arvel produtseeritakse kaks molekuli ATP-d. GLÜKOOS + 2ADP + 2Pi → 2LAKTAAT + 2H+ + 2 ATP . Glükolüüsi käigus vabaneb vaid ca 7% glükoosis kätketud energiast. 2
produktsioon. Kortisool tuntud kui stressi hormoon- organismis pinget tekitavad teguris (külm, kuumus, haiguse tekitajad) stimuleerivad hüpotaalamuses kortikoliberiini, AKTH, kortisooli. Kortisoolo prodiktsioon on mõjutatav ööpäeva ringselt, tema tase on kõige kõrgem hommikl pärikese tõusu ajal, kõige madalam õhtupoolikul, ka öösel-tsirkadiaanrütm. Kortisooli toimed organismis: · Kortsiool mõjutab maksas stimuleerivalt glükoneogenees glükoosi teke amonihapetest, püruvaadist, laktaadist, glütseroolist. Võimaldab reserve kasutusele võtta. · Pärsib immuunsüsteemi, surub alla antikehade teket. · Valgu ainevahetusele kataboolne toime- valkude lammutamist stimuleeriv mõju · Rasvkoele lipolüütiline toime- rasvkoe lammutamine. · Põletikuvastane toime- võtab turset ära, võtab valu, surub alla antikehade teket, nt allergia puhul. Kortisooli sünteetilised preparaadid on ravimid
regulatsioonis osalevad valgud · kontraktsioonifunktsioon · retseptoorne retseptorite baasstruktuuriks ja spetsiifilisuse aluseks Nälgimine võib olla mittetäielik (patoloogiliste ilmingute põhjuseks on valguvähesus) või täielik, millel eristatakse 3 faasi: 1. kestab ööpäeva organism kasutab glükogeenivarud. Insuliinihulk väheneb, kiireneb depoorasvade mobilisatsioon ja glükoneogenees 2. kestab nädalajagu depoorasvade mobilisatsioon, suureneb RH-te hulk veres, suureneb ketokehade konsentratsioon, tekib atsetoon 3. kestab nädalaid langeb valkude lagunemise kiirus, väheneb glükoneogenees, aju energiaallikkaks ketokehad Antioksüdandid ühendid, mis kontrollivad/reguleerivad oksüdatiivsete stressorite e pro- oksüdantide. Oksüdatiivne stress häire pro- ja antioksüdantide tasakaalus, mille tagajärjeks on kahjustuste teke
suurendab glükolüüsi; glükogeeni sünteesi; lipiidide sünteesi glükoosi baasil; valku sünteesi 3. inhibeerib glükogeneesi ja lipolüüsi Veresuhkru tõstmine Glükagoon (maksas) paneb kinni glükolüüsi (glükoosi ei tarbita); suurendab lipolüüsi (rasvate lammutamine); lammutab glükogeeni, stimuleerib glükoneogeneesi Adrenaliin (lihastes) sama toime; saab energiat rasvhapetest Glükokortikoidid maksas: suureneb glükoneogenees (eelühendid on AH); tõuseb glükogeeni suntees rasvkoes: langeb glükoosi utilisatsiooni; tõstab lipolüüsi lihastes: langeb glükoosi tarbimmine ja utiliseerimine; suurendab valkude lammutamine; vabanevad AH -> glükoosi süntees maksas; pidurdab valkude sünteesi 8. Ca/P metabolismi reguleerivad hormoonid Ca tase veres sõltub kolme organi vastastikusest koostööst: a) Peensool, mis tagab Ca ja P imendumise
inositool1,4,5trifosfaat) http://www.maxanim.com/biochemistry/Second%20Messenger/Second%20Messenger.htm midagi lõbusat signaalmolekulide valdkonnas:P Metabolism 1. Millised toodud protsessidest kuuluvad kataboolsete, millised anaboolsete reaktsioonide/radade hulka: 1. Tärklise hüdrolüüs amülaasi toimel 2. Glükogeeni fosforolüüs 3. Valkude hüdrolüüs proteolüütiliste ensüümide toimel 4. Glükolüüs 5. Rasvhapete biosüntees 6. Glükoneogenees 2. Kuidas jaotatakse organismid vastavalt kasutatavale süsiniku allikale. Kuidas jaotatakse organismid vastavalt energiaallikale. 3. Nimetage millised on 3 klassi protsesse, kus kasutatakse ATP hüdrolüüsil vabanevat energiat. 4.Kataboolsed reaktsioonid jaotatakse sageli esimeseks, teiseks ja kolmandaks staadiumiks. Millist staadiumit iseloomustab iga konkreetne allpool toodud väide: 1. Selles staadiumis toimub kõikide lähteühendite oksüdatsioon samade reaktsioonide abil 2
Organismis tekivad ainevahetuse käigus endal mürgid, maksas seotakse need ja väljutatakse organismist (nt uriiniga). Ka enamus ravimeid ja ka alkohol lagundatakse maksas. Vereplasma valkude süntees – globuliinid ja albumiinid. o Globuliinid on nt kaitsefunktsiooniga Glükoosi muutumine glükogeeniks – glükogeeni saab vajadusel uuesti glükoosiks muuta ja vajadusel kiiresti oma energiat taastada. Glükoneogenees - süsivesikute teke aminohapetest , glütseroolist, püruvaadist ja laktaadist. Seda saab kasutada siis, kui glükogeeni maksas enam ei ole. Vitamiinide (A, D, E, K, B12) depooks 24 Vastutav õppejõud: Ivar-Olavi Vaasa Kordamisküsikused eripedagoogika bakalaureuseeksamiks
Organismis tekivad ainevahetuse käigus endal mürgid, maksas seotakse need ja väljutatakse organismist (nt uriiniga). Ka enamus ravimeid ja ka alkohol lagundatakse maksas. Vereplasma valkude süntees – globuliinid ja albumiinid. o Globuliinid on nt kaitsefunktsiooniga Glükoosi muutumine glükogeeniks – glükogeeni saab vajadusel uuesti glükoosiks muuta ja vajadusel kiiresti oma energiat taastada. Glükoneogenees - süsivesikute teke aminohapetest , glütseroolist, püruvaadist ja laktaadist. Seda saab kasutada siis, kui glükogeeni maksas enam ei ole. Vitamiinide (A, D, E, K, B12) depooks Sapi teke: tekib pideval, ööpäeva kogus 0.5-1 l. Seedimise vaheajal koguneb sapipõide, kus ta vee välja imendumise tõttu tugevalt kontsentreerub. Sapipõis kui sapi reservuaar on suuteline mahutama 50-80ml kontsentreeritud sappi. Sapi koostis: sapphapped, bilirubiin, vesi, kolesterool, fosfolipiidid
http://www.maxanim.com/biochemistry/Second%20Messenger/Second%20Messenger.htm midagi lõbusat signaalmolekulide valdkonnas:P Metabolism 1. Millised toodud protsessidest kuuluvad kataboolsete, millised anaboolsete reaktsioonide/radade hulka: 1 Tärklise hüdrolüüs amülaasi toimel 2 Glükogeeni fosforolüüs 3 Valkude hüdrolüüs proteolüütiliste ensüümide toimel 4 Glükolüüs 5 Rasvhapete biosüntees 6 Glükoneogenees 1. Kuidas jaotatakse organismid vastavalt kasutatavale süsiniku allikale. Kuidas jaotatakse organismid vastavalt energiaallikale. 2. Nimetage millised on 3 klassi protsesse, kus kasutatakse ATP hüdrolüüsil vabanevat energiat. 4.Kataboolsed reaktsioonid jaotatakse sageli esimeseks, teiseks ja kolmandaks staadiumiks. Millist staadiumit iseloomustab iga konkreetne allpool toodud väide: 1
Insuliini sekretsioon hakkab langema siis kui vere glükoosi tase hakkab normipiiridesse jõudma. Kui glükoosi tase hakkab piirinormidesse jõudma või lähenema alumistele väärtustele (3,3 kanti), siis suureneb teise hormooni glükagooni produktsioon (glükagooni produtseerivad kõhunäärme A-rakud). Glükagoonil on insuliinile vastupidised toimed. Glükagooni mõjul väheneb maksas glükagooni teke ja vastupidi suureneb glükoonist glükoosi teke (maksas). Maksas intensiivistub ka glükoneogenees s.o glükoosi saamine aminohapetest, püruvaadist, laktaadist ja glütseroolist. Intensiivistub ka lipolüüs s.o rasvkoes triglütseriidide lammutamine rasvhapeteks ja glütserooliks. TAGAJÄRG: vereplasma glükoosi, rasvhapete, glütserooli ja ketokehade kontsentratsiooni tõus. Glükagooniga sarnast toimet omab neerupealiste säsihormoon - adrenaliin ja neerupealiste koorehormoon – kortisool . Hüperglükeemia tekib söömisjärgselt
IV etapp: ribuloos-1,5-difosfaadi regenereerimine Glükogenees on uute glükoosi molekulide süntees metaboliitidest, mis pole süsivesikud. Inimene vajab min 160 ± 20 g glükoosi päevas, sellest ~75% tarbib aju. Kust glükoosi saab? toidust tärklise ja glükogeeni hüdrolüüsi tulemusena; süsivesikute vajadus 350 400 g/ööp sünteesitakse kehas - süsivesikutevaese dieedi, nälgimise, väga raske füüsilise koormuse puhul Glükoneogenees toimub maksas (90%) ja neerudes (10%) · Soovitavalt moodustavad triglütseriidid 25...30% toidu-energiast · Triglütseriidid on peamine energiavaru organismis (~85%) · Toidurasvade hüdrolüüs toimub pankrease lipaaside toimel · Koerasvade hüdrolüüs toimub hormoon-reguleeritava lipaasi toimel · Hormoonid - glükagoon, epinefriin ja adrenokortikotroopne hormoon - käivitavad rasvadepoodes (adipotsüütides e. adipoosrakkudes) olevate rasvade
stressi situatsioonides ja kehal. pingutusel kattehhoolamiinide kiire verre eritumise. Sümpato-adrenaalsüsteemi toimimine:*Autonoomne NS tervikuna on peamiselt hüpotalamuse kaudu allutatud kõrgematele närvikeskustele,*Neerupealise säsi talitlus on sümpaatilise närvisüsteemi kontrolli all, *Neerupealiste säsis on adrenaliini (epinefriini) märkimisväärne varu Katehhoolamiinide füsiol funkts:*Glükoosi kontsentratsiooni suurendamine veres(glükogenolüüs maksas ja lihastes , glükoneogenees maksas ), *Rasvhapete kontsentratsiooni suurendamineveres (lipolüüs rasvkoes ), *Südame löögisageduse ja kontraktsioonijõu suurendamine, *Vasokonstriktsiooni stimuleerimine nahas, neerudes, seedetraktis, suguelundeis, *Vasodilatatsiooni stimuleerimine skeleti- ja südamelihases, *Hingamise stimuleerimine (hingamistakistuse vähendamine), *Seedetrakti motoorika pidurdamine sealsetesilelihaste lõõgastamise tulemusena,
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
