Sissehingamine Sissehingamise ajal diafragma tõmbub kokku (kontraheerub) ja liigub allapoole samal ajal kontraheeruvad ka välised roietevahelised lihased ja tõstavad roided üles ja väljapoole. Rindkereõõs selle tagajärjel laieneb külgedele, üles kui allapoole; ja rõhk rindkereõõnes muutub võrreldes eelnevaga negatiivsemaks. Rindkereõõne laienemise ja rõhu langemise tõttu liigub väljapoole ka pleuraväline leste. Rõhk pleuraõõnes langeb ja liigub järele väljapoole ka kopsukude. Kopsusisene ruumala suureneb ja rõhk kopsudes langeb, õhk imetakse atmosfäärist trahhea ja bronhide kaudu kopsudesse ongi toimunud sissehingamine! Väljahingamine Väljahingamise ajal diafragma lõtvub, liigub ülespoole ja omandab kuplikuju, rindkereõõne ruumala väheneb, lõtvuvad välised roietevahelised lihased, seesmised lihased tõmbuvad kokku. Roided langevad allapoole ja rindkereõõne ruumala väheneb ka külgsuunas. Rõhk
surutakse kopsudest välja. Mahu muutused saavutatakse hingamislihaste abil, sügaval sissehingamisel lisanduvad ka abilihased. Sissehingamise ajal diafragma kontrahheerub ja liigub allapoole. Samal ajal kontr ka välised roietevahelised lihased ja tõstavad roided üles ning väljapoole, rindkereõõs laieneb, rõhk õõnes muutub võrreldes eelnevaga negatiivsemaks. Rindkereõõne laienemise ja rõhu languse tõttu liigub väljapoole ka pleura väline leste. Rõhk pleuraõõnes langeb ja nüüd liigub järele ka kopsukude. Kopsusisene ruumala suureneb ja rõhk langeb ning õhk imetakse trahhea ja bronhide kaudu kopsudesse. Väljahingamise ajal diafragma lõtvub ja liigub ülespoole ning omandab kupli kuju. Rindkereõõne ruumala väheneb pikisuunas. Lõtvudad välised roietevahelised lihased, seesm roietevah lih tõmbuvad kokku. Roided langevad allapoole ka rindkereõõne ruumala väheneb ka klgsuunas
tihedalt kokku kasvanud. Välimine on kokku kasvanud rinnaõõne seinaga ja jaguneb kolmeks osaks: roidekelme, vahelihasekelme ja keskseinandikelme. Rinnakelme on eriti valutundlik. Kopsukelme lestmete vahele jääb pilutaoline ruum pleuraõõs, milles leidub natuke seroosset vedelikku, mis vähendab kopsukelme hõõrdumist hingamise ajal. Kopsude allservad asetsevad kõrgemal vastavatest pleuraõõne piirudest, seetõttu tekivad pleuraõõne alaosas sopised siinused. Pleuraõõnes õhku pole ja rõhk on seal negatiivne. Parem ja vasak pleuraõõs omavahel ühenduses ei ole. Rinnaõõne traumade korral, kui vigastatakse pleurat ja õhk satub pleuraõõnde, tekib õhkrind ehk pneumotooraks. Seejuures ühtlustub rõhk kopsudes ja pleuraõõnes ja kops langeb kokku ning enam hingamisest osa ei võta. Kui vigastused veri langeb pleuraõõnde, tekib hemotooraks. Keskseinad ruum, mida täidavad kahe kopsu vahel rinnaõõnes paiknevad elundid. Eest
IV kursus , 11. Rühm Tartu 2011 Sisukord Sissejuhatus Rinnakelme ehk pleura on siledapinnaline kahelestmeline membraan, mis ümbritseb mõlemat kopsu. Kopsupleura katab kopsu ja on kopsukoega tihedalt kokku kasvanud ning ulatub sagarate vahele. Parietaalne ehk seinmine pleura katab rindkereõõne seinu. Kopsupleura ja parietaalse pleura vahelist pilujat ruumi nimetatakse pleuraõõneks, kus leidub vedelikku hõõrdumise vähendamiseks. Normaalselt on pleuraõõnes vähem kui 20 ml selget vedeliku. Peritoneum ehk kõhukelme on samuti siledapinnaline membraan, kuid mis vooderdab hoopis kõhuõõnt. Kõhukelme seinmine ehk parietaalne leste vooderdab kõhuõõne kõiki seinu. Kõhukelme seesmine ehk vistseraalne leste ümbritseb serooskestana kõhuõõnesiseseid elundeid. Tegelikkuses on tegemist ühe tervikliku kõhukelmega, mis teatud paikades parietaalse lestmena pöördub kõhuõõne tagaseinast sisemiseks lestmeks. Sel moel moodustab
Välimised roietevahelised lihased ja diafragma lõtvuvad, sisemised interkostaallihased kontraheeruvad ja roided langevad alla ning diafragmakuppel tõuseb üles. Selle tagajärjel kopsuõõne ruumala väheneb, rõhk rindkereõõnes, pleuraõõnes ja kopsudes suureneb ning ÕHK SURUTAKSE VÄLJA. Väljahingamist loetakse passiivseks protsessiks. Kopsu pleuraõõne hermeetilisuse rikkumisel rõhud väliskeskkonnas ja pleuraõõnes võrdsustuvad (NB! Normaalselt on pleuraõõnes rõhk atmosfäärirõhust madalam ja nüüd tungib õhk pleuraõõnde surudes pleura sisemisele lestmele ja sealt edasi kopsukoele). Nii võib pleura vigastuse tagajärjeks olla tõsine hingamishäire. Seega on hingamises osalevateks lihasteks roietevahelised lihased ja diafragma; hingamise abilihasteks õlavöötme ja kõhulihased. Normaalse rahuolekuhingamise juures abilihased ei osale. Kopsude inspiratoorsel laienemisel juhitakse atmosfääriõhk haruneva torude süsteemi
kasutamise pinnapealne hingamine tõttu põhjustatud valu sügav hingamine. Patsientidel sageli kirjeldatud pidev valu, mis võivad erineda igavus koos põhjuseks põletik. Kui kuiv pleuriit kaasneb mõne teise haigusega, siis lisanduvad kirjeldatud tunnused selle teise haigusega seotud vaevustele. 1.2. Märg pleuriit (pleuritis exsudativa) Märg ehk eksudatiivne pleuriit jaguneb veel omakorda kolmeks erinevaks liigiks, mille kõigi põhitunnuseks on vedelik pleuraõõnes. (Jaanson 1996.) Serofibrinoosne pleuriit on pleuralestmete põletik vedeliku kogunemisega pleuraõõnde. Iseseisva haigusena esineb ka see väga harva, kuid võib seostuda järgmiste haigustega: kopsupõletik, tuberkuloos, kopsuinfarkt, kopsukasvaja, kopsuvälise lokalisatsiooniga kasvajad, kõhunäärmepõletik, reuma. (Kristman 1978.) Tavaliselt on kliinilised ilmingud põhjustatud haigusest, mille tõttu märg pleuriit tekkis.
HINGAMISELUNDKOND 25.Nimeta hingamisteed: ninaõõs, nina kõrvaluked, neel, kõri, hingetoru ja bronhid. 26.Hingamiselundite erinevate osade seina toestus: Ülemised hingamisteed (neel ja üüs) kuni kõrini on luulise toestusega. Alates kõrist kuni bronhioolideni on kõhreline toestus. Peenikestes bronhides toestavad seinu üksikud kõhretükikesed, millede vahel on silelihaskiud. 27.Kõri ehitus, kõri kõhred, häälepaelad, kõri ülesanne Paikneb kaela eesmises osas 4.- 6. kaelelüli kõrgusel. Kõri on ülalt ühendatud sidemetega, keeleluuga ja alt rinnakuga. Kõri liigub aktiivselt üles-alla ja passiivselt külgsuunas. Koosneb erinevatest kõhredest mis on omavahel seotud lihaste ja sidemete abil. Selle alumises osas on häälekurrud (esikukurrud ja häälekurdud), mille vahel asub häälepilu, kus õhuvõnkumisel tekib heli. Sissepääsu kõrisse sulgeb kõrikaanekõhr. Kõri kõhred: Paaritud kilpkõhr, sõrmuskõhr, kõripealiskõhr Paaris pilkkõhred, talbkõhred, sar...
Hingamiselundid HINGAMISELUNDITE SÜSTEEM RESPIRATOORNE SÜSTEEM Hingamiselundite süsteem täidab väliskeskkonna ja organismi vahel gaasivahetuse ülesannet ja koosneb järgmistest elunditest: ninaõõs cavum nasi kõri larynx hingetoru trachea peabronhid bronchi principales kopsud pulmones ( kops - p u l m o; parem ja vasak kops pulmo dexter et sininster) Vastavalt talitlusele jaotatakse hingamiselundid: * päris-hingamiselundid - need on kopsude alveoolid, kus toimub gaasi vahetus õhu ja vere vahel * hingamisteed - kõik teised ülalnimetatud elundid, millede ülesandeks on sisse- ja välja- hingatava õhu juhtimine Kliinilises praktikas on tavaks ninaõõnt koos neelu ninamise osa ja kõriga nimetada ülemisteks hingamisteedeks; hi...
veresooned kõik kokku koos katva kopsukelme e. kopsupleuraga moodustavad kummagi kopsu kopsujuured Kopsualveool Kopsu kõige väiksem anatoominefunktsionaalsne ühik on kopsualveool e. kopsusomb, mis teostab kopsu peamist ülesannet gaasivahetust. Pleura Kopsukelme, millega on kops kaetud. See moodustab kummagi kopsu ümber kahest lestmest koosneva pleurakoti. Pleuraõõs Kopsukelme lestade vaheline ruum Pleuraõõnes a. on õhku b. ei ole õhku Mediastiinum ehk kahe pneumaõõne vahele jääv ruum Bronhiaalpuu Kopsus jaguneb peabronh puuoksataoliselt peenemateks sagara ja segmendibronhideks, moodustades õhkujuhtiva nn. bronhiaalpuu. 9. Selgitage, mis on inspiirium ehk korduv rütmiline sissehingamine 10. Selgitage, mis on ekspiirium ehk korduv rütmiline väljahingamine 11. Selgitage mõisted:
KK Hingamiselundkond KORDAMISKÜSIMUSED HINGAMISELUNDITE SÜSTEEMIST 1.Selgitage hingamise mõistet ja tähtsust. Hingamise funktsioon täidab väliskeskkonna ja organimsi vahel gaasivahetuse ülesannet. Sisse hingame hapniku ja välja süsihappegaasi. Hingamine on väga tähtis kuna hapniku on vaja meie kehal pidevalt ja suures koguses. 2.Nimetage hingamiselundid (järgnevuses) nii eesti kui ladina keeles * Ninaõõs- cavum nasi *kõri- larynx *hingetoru- trachea *peabronhid- bronchi principales *kopsud-pulmones 3. Mida mõistetakse kopsuhingamise all? See on õhu liikumine piki hingamisteid alveoolidesse ja alveoolidest atmosfääri(ventilatsioon). Siia kuulub ka gaasivahetus al...
Liikumiselundkond 91. Liikumiselundkonna struktuur Inimese keha ja selle osade liikumist võimaldab tugi-liikumiselundkonna, mis hõlmab luustikku ja listikku.Luustik on tugi-liikumselundkonna passivne, lihastik aktiivne osa. 92. Anatoomilise vaatluse orientiirid: teljed, tasapinnad: Frontaaltelg (sirutus, painutus) frontaaltasapind, sagitaaltelg(eemaldamine,lähenemine)sagitaaltasapind, vertikaaltelg (pöörlemine)horisontaaltasapind. 93.Luu kui elundi ehitus (toruluu näitel): epifüüs,epifüüsiplaat, metafüüs, diafüüs. On üks mõõde oluliselt suurem kui kaks ülejäänut. Toruluul eristatakse kahte jämenenud otsa ja silindrilist keskosa keha. Luude jämenenud otsad koosnevad peente luupõrgakeste võrgustikust käsnainest. Luu otsmise osa suurem liigesepinnapoolne osa on epifüüs, diafüüsiapoolne osa metafüüs. 94. Nimeta luude liigid. Igale näide: Toruluud(pikad): õlavarre-, reieluu, sõrmelülid, Lühikesed (randme ja kannaluud), Lameluud (rinnak...
Põlveliiges reieluu(femur), põlvekeder(patella) ja sääreluu(tibia) Kontsluu-sääreliiges ehk ülemine hüppeliiges sääreluu(tibia), pindluu(fibula ja kontsluu(talus) Hingamine Ninaõõs cavum nasi Kõri larynx Hingetoru trachea Peabronhid bronci principales Kops(ud) pulmo(nes) Pleura (kopsukelme) Kops on kaetud serooskelmega - kopsukelmega, mis moodustab kummagi kopsu ümber kahest lestmest koosneva pleurakoti. (õhutühi, veidi seroosset vedelikku) Pleuraõõnes rõhk NEGATIIVNE! inspiirium sissehingamine ekspiirium väljahingamine Düspnoe hingeldus Apnoe hingamisseiskus Hüperventilatsioon inimene hingab suurema sageduse ja mahuga kui tavaliselt Hüpoksia hapniku vaegus veres Hüperkapnia süsihappegaasi liig veres Asfüksia lämbumine Pneumotooraks - õhkrind Veri: Funktsioonid:Transport, kaitse, valgudepoo(kuna küsiti nelja funktsiooni, siis transport jaguneb gaasi ja toitainete transpordiks) Reesusfaktor Antigeen D omanik on rh
Inimene Närvisüsteem Närvisüsteem koosneb kesknärvisüsteemist ja piirdenärvisüsteemist. Kesknärvisüsteemi (KNS) moodustavad pea- ja seljaaju, mis juhivad kogu organismi tegevust. Piirdenärvisüsteemi (PNS) moodustavad närvikiud, mis paiknevad väljaspool pea- ja seljaaju. Neuron KNS-i närvirakukehad asuvad pea- või seljaajus ja moodustavad aju hallaine. PNS-i närvirakukehad asuvad närvisõlmedes ja närvipõimikutes. Neuriidid moodustavad aju valgeaine ja PNS-i närvid. Dendriidid toovad erutusi, neuriidid juhivad edasi nt lihastesse. Müeliinkest- ümbritseb neuriiti, kaitseb ja kiirendab närviimpulsi levikut. Närv-Närvikiudude kimbud (neuriidid ja neurogliiarakud) koos sidekoe ja veresoontega. Närvirakke mööda kanduvad edasi elektrilised signaalid närviimpulsid (kuni 100 m/sek). Signaali ülekanne närvirakkudes Puhkeolekus on neuroni membraani sisepinnal negatiivne laeng ja välispinnal positiivne laeng, see tuleneb lahuse ioonilisest...
võrgustikus. Õhu hapnik tungib verre, süsihappegaas verest väljub alveolaarõhku. 12) Iseloomusta rinnakelmet ja pleuraõõnt. - Rinnakelme katab kopse ja rinnaõõnt seestpoolt. Kopse ja rinnaõõnt kattev kelme ühinevad kopsude juures. Pleuraõõs kujutab endast pilu, mis sisaldab vähesel määral seroosvedelikku, mille ülesandeks on vähendada hõõrdumist kopsukelmete lestmete vahel hingamisliigutuste ajal. Pleuraõõnes valitseb negatiivne rõhk, seega õhk puudub. Parem ja vasak pleuraõõs ei ole ühenduses. 13) Mis on keskseinand; kus see asub ja mida see sisaldab? - Keskseinand on rinnaõõne keskosas kahe pleurakoti vahel paiknev ruum. Eest on keskseinand piiratud rinnaku tagapinnaga ja osaliselt roidekõhredega, tagant rinnalülidega, alt diafragmaga ja külgedelt keskseinandmise pleuraga. Keskseinand jaguneb eesmiseks ja tagumiseks osaks
toimub gaasivahetus: alveoolidest läheb verre hapnik, verest alveoolidesse süsihappegaas. Alveoolid on hingamiselundkonna pärishingamisosa. Alveoolikobar meenutab tillukest viinamarjakobarat. Täiskasvanu inimese kopsus on umbes 300-400 mln alveooli, mille üldpindala on pärast sissehingamist 70-100 m2. Kopsud on kaetud seroosse kelme pleuraga. Need kaitsevad kopse ja aitavad neil ka kuju muuta. Seinmine pleura-leste vooderdab rindkere seina, sisusmine aga katab kopsu ennast. Pleuraõõnes õhku ei ole. Kahe lestme vahel on õhuke pleuravedeliku kiht, mis niisutab pleuralestmeid ja võimaldab neil hingamisel vabalt teineteise suhtes libiseda. Hingamine. Koehingamine kudedes toimuv gaasivahetus, st hapniku kasutamine ja CO 2 eritumine rakkudes ja rakuvahelises aines. Kopsuhingamine alveoolides. Kopsu ventilatsioon kui kopsudesse tuleb pidevalt värsket õhku ja välja läheb alveoolides olev õhk. Sisse- ja väljahingatava õhu koostis, %:
Sügava sisse-ja väljahingamise ajal tänu hingamisabilihastele saab rindkere õõne ruumala muutuda veelgi ulatuslikumalt. Pneumotooraks e õhkrind on olukord kus pleuraõõne hermeetilisus on rikutud (on tekkinud ühendus pluraõõne ja atmosfääri vahel). See ühendus võib olla väljastpoolt kuid ka seestpoolt, või mõlemad korraga. Väljastpoolt nt. torkehaavade korral või roie on tunginud trauma korral pleuraõõnde. Ühendus on tekkinud väljastpoolt: pleuraõõnes on negatiivne õhk ja atmosfääri rõhk on kõrgem, õhk hakkab pleuraõõnde liikuma ja surub 1 kopsud kokku (kopsud kollabeeruvad). Kui kops on kokku surutud, siis ta ei saa enam hingamisest osa võtta ei saa. Sel juhul tuleb pneumotooraks peatada. 3. Välise hingamise näitajad ja nende ealised iseärasused. Hingamismahud ja -mahtuvused. Hingamiselundite talitluseks registreeritakse mitmesuguseid näitajaid.
3. Hingamisgaaside transport 13 4. Hingamisgaaside vahetus vere ja rakkude vahel 5. Rakuhingamine Alveolaarventilatsioon: Sissehingatav gaas jõuab alveoolidesse, alveoolides toimub gaasivahetus. Surnud ruum: Õhku juhtiv tsoon. Surnud ruumi ventilatsioon, gaasivahetust ei toimu. juhtkui "raisatud ventilatsioon". 17. Kopsude ventilatsiooni biofüüsikalised alused. Rõhu muutused pleuraõõnes ja kopsudes hingamistsükli jooksul. Kopsude venitatavus. Hingamismehaanikat illustreeriva Dondersi mudeli skeem ja tööpõhimõte. Ventilatsioon: õhu liikumine läbi hingamisteede kopsualveoolidesse ja sealt välja. Rõhugradiendi teke Atmosfäärirõhk on konstantne, gradiendi tekkeks tuleb kopsudes rõhku tõsta või langetada. Väljahingamise lõpp: rõhk kopsudes on võrdne atmosfäärirõhuga.
ja väljahingamisel. Koolilapse rindkere normaalne liikuvus on 3-5 cm. Patoloogiaks on rindkere ebaühtlane haaratus hingamisfaasides. Rinnavärin ehk fremitus pectoralis on madala sagedusega helide kandumine rindkerele nn kassinurrumise fenomen. Rinnavärina tugevnemist esineb kopsukoe tihenemise korral. 4 Rinnavärina nõrgenemist võib tunda vedelikuesinemisel pleuraõõnes või pleura paksenemise korral. Tunneme seda palpatsioonil ja kuuleme auskultatsioonil (hindamine kuulub arsti kompetentsi). Pleurahõõrdumiskahin on tunda palpeerides ja auskulteerides on kuuldav kare hingamiskahin. Trahhea asetsus Asetseb tsentraalselt ja on imikueas liikuv. (Kallas jt 1999, Whaley & Wong 2007.) 5.2.3. Hingamiselundkonna perkussiooni metoodika ja hindamine Perkuteeritakse vajadusel nii lamavas, istuvas kui ka seisvas asendis. Kirjeldatakse
Kaalu, vedeliku bilansi ja uriini mõõtmised on tavaliselt vajalikud ravi alguspäevadel. Psühhosotsiaalne seisund Pikaajaline kroonilise haiguse süvenemine võib tekitada surmahirmu. Patsient võib olla sõltuv igapäevasest abist, elumiljöö võib olla piiratud pikka aega kestnud hingamisraskuste tõttu. Õhkpatsiendi põetus Spontaansest ehk iseeneslikust pneumotooraksist kõneldakse siis, kui kopsukelme sisekesta tekib auk, mille kaudu välisõhk pääseb pleuraõõnde. Kuna pleuraõõnes on negatiivne rõhk, langeb kops kokku. Ventiilpingeline pneumotooraksi korral pääseb õhk sissehingamise ajal pleuraõõnde ja ventiilmehhanism takistab õhu väljumist. Seisund võib kiiresti muutuda eluohtlikuks, kui kops langeb kokku ja keskseinand liigub rõhu mõjul tervele poolele. Hingamine ja vereringe Jälgimine Hingamine on raskendatud ja võib esineda köhaärritus. Ventiilpingelise pneumotooraksi
Põhjused: ● veresoone seina reband ● mingi protsessi poolt aeglaselt purustatud veresoon ● veresoone seina läbilasvkuse tõus Tagajärjed: sõltuvad verehulgast, vere jooksu kiirusest ja kohast. Kiire verekaotuse korral on üks liiter surmab. Väiksed, kuid korduvad põhjustavad aneemiat. Verevalum: võib imenduda täielikult, võib tekkida tsüst, kapeldub, asendub kiudsidekoeha, tekivad liited Mõisted hemotooraks- verirind, verekogum pleuraõõnes hemoperikard- verisüdamepaun, verekogum südamepaunas hemoperitoneum- verikõht, verekogum kõhuõõnes petehhia- täppverevalum, väike punktikujuline verevalum hematoom- verimuhk,suur piirdunud verekogum kudedes meleena- veriroe, vere sisaldus rojas hematuuria- verikusesus, vere sisaldumine uriinis metrorraagia- emakaverejooks memorraagia- vererohke mensturatsioon KUDEDE VEESISALDUSE TÕUS JA LANGUS Transudaat- normaalne koevedelik Eksudaat- patoloogiline
· Kopsupleura ehk vistseraalne pleura. See on kopsuga tihedalt kokku kasvanud.kopsupleura läheb kopsujuure piirkonnas üle seinapleuraks. · Seinmine ehk parietaalne pleura. Katab rindkere siseseinu ja keskseinandit. Pleuraõõs suletud pilujas ruum mõlema pleura vahel. Selles on vähesel määral seroosset vedelikku, mis vähendab kelmetevahelist hõõrdumist. Pleuraõõnes ei ole õhku, seal püsib negatiivne rõhk. Kummagi poole pleuraõõned ei ole omavahel ühenduses. Rindkere laienedes kopsukelme õõs avardub, rõhk kopsukelme õõnes langeb veelgi ning iminapa põhimõttel kopsukelme koos kopsuga liigub rinnakelme suunas ja õhk imetakse kopsu. · Joonis lk 126 + tv joonis 13 92. Keskseinandi mõiste, selles paiknevad elundid.
16 5. DIAGNOSTILISED PROTSEDUURID Röntgenograafia: (19.04): Paremal II-III roidevahemikus lateraalsel 1.4 cm varjustus. (23.04): Esineb pneumotooraks kihipaksusega kuni 4,0 cm. Paremal rindkere pehmetes kudedes on õhku. (24.04): Võrreldes 23.04.15 ülesvõttega on pneumotooraksi maht paremal vähenenud (26.04): Võrreldes 24.04.15 ülesvõttega on paremal pleuraõõnes õhku vähem, 1,5 cm. Mõlemal pool kaelal pehmetes kudedes ja rindkereseinas on õhku rohkem. Pleuradreen on vasakul endises asendis. (28.04): Pneumotooraks paremal vähenes. (30.04): Pneumotooraks paremal suurenes. (04.05): Õhkrind paremal alles, võrreldes 30.04.15 ülesvõttega mahult vähenenud. (07.05): Õhkrind ülaväljas kuni 1cm paksuse kihina; võrreldes 04.05.15 pisut suurenenud. EKG: teostatud 19.04 ning 20.04
siseneb paremasse kopsuväratisse Hingamiselundkonda kuuluvad (1p) a) kõhuõõs b) marjand c) tüümus d) kopsutüvi Sama hapnikuosarõhu juures oleneb hemoglobiini küllastus hapnikuga (2p): PH-st, temperatuurist, süsihappegaasi (CO2) osarõhust, 2,3DPG kontsentratsioonist Keskseinand (4p) e mediastiinum seal paiknevad süda, aort, söögitoru Pleura on (1p) a) kõhukelme b) mediastiinum c) serooskelme Atmosfääriõhust (2p) a) madalama b) kõrgema õhu tõttu pleuraõõnes on kopsud kogu aeg teatud ulatuses a) väljavenitatud b) kokkusurutud ja järgivad rindkere mahu muutusi. Süsinikdioksiidi transporditakse verega (2p) hemoglobiin erütrotsüütides (nimeta transportija) Hingetoru hargnemist nimetatakse (2p) a) bifurcatio tracheae b) hingetoru- kahendharuks c) bifuratio aortae Hingetoru ülesandeks on (1p) a) tagada gaasivahetud b) olla õhuteeks c) ühendada looteeas kopsutüve ja aordikaart
Anatoomia Eksam 1. Hingamiselundid. Hingamise mõiste ja tähtsus- Higamise all mõistetakse protsesse, mis kindlustavad oraganismi kudede gaasi vahetuse. Koed varustatakse hapnikuga ja koed annavad ära süsihappegaasi. Tänu sellele saab organism elada. Hingamiselundid Ninaõõs cavum nasi Kõri larynx Hingetoru- trachea Bronhid- bronchi principales Kopsud pulmones; kops- pulmo Hingamiselundid vastavalt talitlusele: Päris-hingamiselundid : kopsude alveoolid , kus toimub gaasi vahetus õhu ja vere vahel. Hingamisteed ülejäänud elundud, mille eesmärgiks on sisse ja väljahingatava õhu juhtimine. Hingmaiselundid kliinilises praktikas: Ülemine hingamistee : Neelu ninamine osa ja kõri Alumine hingamistee: hingetoru, peabronchid ja kopsud Hingamiselundite ehituslik iseärasus: Nende iseärasuseks on suuremal osal nende seinte tugev luust või kõhkrest skelett, mis ei lase neil kokku langeda ja on alati täidetu...
Rinnakelme e pleura on sile niiske serooskelme, millel eristatakse kopsupleurat ja seinmist pleurat. Kopsupleura on kopsuga tihedalt kokku kasvanud, seinmine pleura katab rindekere siseseinu ja keskseinandit. Kopsupleura läheb kopsujuure piirekonnad üle seinapleuraks. Mõlema pleura vahele jääb suletud pilujas õõs – pleuraõõs. Selles on vähesel määral seroosset vedelikku, mis vähendab kelmetevahelist hõõrdumist. Pleuraõõnes ei ole õhku, seal püsib negatiivne rõhk. Kummagi poole pleuraõõned ei ole omavahel ühenduses. 30. Gaasivahetus alveoolis. Alveoolid on vooderdatud ühekihilise lameepiteeliga. Väljaspool ümbritsevad alveoole verekapillaarid. Alveooli ning sellega külgnevate kapillaaride seinad on väga õhukesed. Läbi sellise õhukese membraani toimubki gaasivahetus sisse/välja-hingatava õhu ja vere vahel.
5.Hapniku kasutamine rakkude ainevahetuses CO2 eemaldamine organismist toimub vastupidises järjekorras. 1.-2. nimetatakse kopsu- ehk väliseks hingamiseks, 4.-5. on koe- ehk sisemine hingamine Õhk liigub atmosfääri ja alveoolida vahel mööda trahhea ja bronhid. Järjest hargnevad bronhid lõpevad alveoolidega, kus on õhukese barjääri tõttu võimalik gaasivahetus õhu ja vere vahel. 17. Kopsude ventilatsiooni biofüüsikalised alused. Rõhu muutused pleuraõõnes ja kopsudes hingamistsükli jooksul. Kopsude venitatavus. Hingamismehaanikat illustreeriva Dondersi mudeli skeem ja tööpõhimõte. Hingamistsüklite arv minutis ehk hingamissagedus (fR) rahuolekus on täiskasvanud inimesel 12-16. Üksiku hingetõmbe sügavus e hingamismaht (VT) sisse- või väljahingamisel on umbes 0,5 liitrit. Kopsude ventilatsiooni all mõeldakse õhu ruumala, mis läbib kopsusid ühes ajaühikus.
hargnevad bronhioolideks. Bronhioolid, mille seintes on alveoolid, lähevad üle alveolaarjuhakesteks ja lõpevad laienditena – alveolaarkotikestena. 93) Rinnakelme (kopsupleura, seinapleura, pleuraõõs) Kopsupleura on kopsuga tihedalt kokku kasvanud, seinmine pleura katab rindkere siseseinu ja keskseinandit. Kopsupleura läheb kopsujuure piirkonnas üle seinapleuraks. Mõlema pleura vahele jääb suletud pilujas ruum – pleuraõõs. Pleuraõõnes on seroosne vedelik, mis vähendab kelmetevahelist hõõrdumist. Pleuraõõnes põsib negatiivne rõhk. 94) Keskseinandi mõiste, selles paiknevad elundid Keskseinand on kopsudevaheline ruum, mida piirab alt diafragma, külgedelt pleura, tagant lülisammas, eest rinnak. Keskseinandi eesosas paikneb süda, harkelund ja suured veresooned; tagumises osas asuvad söögitoru, uitnärvid, aordi rinnaosa, rinnalümfijuha
HAIGUSÕPETUS Hüpertoonia ohtlikkus ning tunnused? HÜPERTOONIA: Ehk kõrgevererõhk. Laastav kahjustav toime kogu organismis vaikselt salaja. Võib kaasneda neerupatoloogiaga ja vastupidi. Krooniline O2 def viitab kudede patoloogiateni, koed ja organid ei saa piisavalt verd. Süda püüab tugevamalt tõugata kudedesse verd, veres seintele langeb suurem rõhk ja kaotavad elastsust. Sümptomid: peavalu, eriti kuklas, hommikul ärgates ühtlane valu otsimikul, südames, pearinglus uimasus, silmade ees tume, täpid, ringid. Tursed õhupuudus, kuumus, higistamine. Kiire väsimine, unetus, meeleolu langus. Hilises st neerupuudulikkus, südamel ajuinsult. Ateroskleroosiga seotud vererõhu tõusu ära tundmine? (ülemine rõhk tõuseb) ATEROSKLEROOS: ehk veresoonte lupjumine: arterite tihknemine üldnimetus tähistab arterite seina tihknemist ja elastsuse kadumist. Arteriaal lubjastus on haigus, mille korral suurte ja keskmiste arterite sisekestal ladestuvad rasvaine...
ja kopsusisene ruumala suureneb - rõhk muutub atmosfäärirõhust madalamaks ja ÕHK IMETAKSE KOPSUDESSE 2) Väljahingamise (ekspiirium) mehhanism: Passiivne protsess Välimised roietevahelised lihased ja diafragma lõtvuvad -> sisemised interkostaallihased kontraheeruvad -> roided langevad alla ning diafragma kuppel tõuseb üles -> selle tagajärjel kopsuõõne ruumala väheneb, rõhk rindkereõõnes, pleuraõõnes ja kopsudes suureneb ning ÕHK SURUTAKSE VÄLJA Hingamises osalevad lihased: roietevahelised lihased ja diafragma Hingamise abilihased on õlavöötme ja kõhulihased - normaalsel rahulolekuhingamisel ei osale Hingamistsoon - piirkond, kus toimub peamiselt gaasivahetus Hingamisteede ülesanded: 1) Atmosfääriõhu juurdetoomine sisse hingamisel 2) "Alveolaarõhu" äraviimine väljahingamisel 3) Sissehingatava õhu puhastamine - ninaõõnes, kus limaskestale tolm püütakse
* väljahingamine muutub aktiivseks protsessiks, osalevad nii diafragma, roietevahelised lihased kui ka kõhuseina lihased * ekspiirium pikeneb * hingamistüüp muutub abdominaalseks * esineb ka kopsuemfüseemi ja astma puhul. Asfüksia korral esmalt tekib inspiratoorne, siis ekspiratoorne düspnoe. 9. Eupnoe ja tahhüpnoe- Eupnoe- normaalne rütmiline hingamine. Tagatakse veres normaalse CO2 sisaldusega. Pneumotooraks (pneumothorax) e. õhkrind õhu või gaasi esinemine pleuraõõnes. Tekkepõhjus: 1. rindkere seina läbivad traumad 2. kopsukoe rebenemisel tuberkuloosi, abstsessi, emfüseemi, gangreeni jm. tagajärjel 3. õhu tahtlikul viimisel pleuraõõnde ravi eesmärgil. Kompensatoorsed muutused: * hapnikupuudust püütakse kompenseerida ventilatsiooni tõhustamisega (tahhüpnoe), hapniku transpordi parandamisega (tahhükardia). * kopsuringe takistusest tingituna venosse vererõhu tõus. Kliiniliselt esmalt kahvatus, mis hiljem asendub tsüanoosiga. 10. Isostenuuria- 11
· Ripsmed · Lima · Bronhioolides on kuupepiteel Täiskasvanu kopsudes on umbes 300 miljonit alveooli, läbimõõduga ca 0,2 mm. Nende üldpindala on 70-100 m2. Alveoolide seinu katvates kapillaarides d=8µm erütrotsüüdid peavad seetõttu liikuma üksteise järel. Kõigis kopsukapillaarides on üheaegselt verd alla 100 ml. Seega on alveoolide seintes sama õhuke vere kiht, mille saab, kui katta ühe teeklaasitäie verega tenniseväljaku suurune ala. Pleuraõõnes on väike alarõhk. Väiksem kui õhurõhk. 2,6-6mmHg Hingamisliigutused: · Sissehingamine Olulisimad lihased on välimised roietevahelised lihased ja diafragma · Väljahingamine Olulisemad lihased on sisemised roietevahelised lihased ja kõhulihased. Gaasivahetus toimub väiksema osarõhu suunas. Daltoni seadus iga gaas avaldab gaasisegus osarõhku, mis vastab selle gaasi osale koguruumalas (ka veeaur on gaas)
· Ripsmed · Lima · Bronhioolides on kuupepiteel Täiskasvanu kopsudes on umbes 300 miljonit alveooli, läbimõõduga ca 0,2 mm. Nende üldpindala on 70-100 m2. Alveoolide seinu katvates kapillaarides d=8µm erütrotsüüdid peavad seetõttu liikuma üksteise järel. Kõigis kopsukapillaarides on üheaegselt verd alla 100 ml. Seega on alveoolide seintes sama õhuke vere kiht, mille saab, kui katta ühe teeklaasitäie verega tenniseväljaku suurune ala. Pleuraõõnes on väike alarõhk. Väiksem kui õhurõhk. 2,6-6mmHg Hingamisliigutused: · Sissehingamine Olulisimad lihased on välimised roietevahelised lihased ja diafragma · Väljahingamine Olulisemad lihased on sisemised roietevahelised lihased ja kõhulihased. Gaasivahetus toimub väiksema osarõhu suunas. Daltoni seadus iga gaas avaldab gaasisegus osarõhku, mis vastab selle gaasi osale koguruumalas (ka veeaur on gaas)
- Ülemine ja alumine kitsus toimivad sulguritena: normaalselt suletud, va neelamise ajal - ülemine ja alumine sulgurlihas eSFINKTER, avanevad vaid toidupala edasitoimetamiseks - ülemine lihas takistab hingamisliigutuse ajal õhu sattumist söögitorru - alumise lihase funktsioneerimishäired: röhitsemine; happelise maosisaldise refluks söögitorru ja neelu - sfinkterite sulguse korral on nendevahelises söögitoru osas alarõhk nagu pleuraõõnes (kasulik hingamisuuringutel) 2. Füsioloogilised e funktsionaalsed kitsused(vaid elaval inimesel tuvastatavad): ● aortaalne kitsus- ristumisel aordiga ● kardiaalne kitsus - söögitoru üleminekukoht makku Söögitoru kõverused tulenevadtema algus- ja lõpposa nihkumisest mediaantasandist vasakule, keskosa (Th5-Th10) paremale; kõverus sagitaaltasandis vastab lülisamba küfoosile (rinnakumerusele) Söögitoru seina ehitus: 1. Limaskest:
seinapleuraks. Mõlema pleura vahele jääb suletud pilujas ruum pleuraõõs. Kopsukelmes ei ole õhku, seal on madalam rõhk kui õhurõhk. Rindkerelihased ja diafragma lihaste kokkutõmbumisel rindkere õõs avardub ja selle tulemusena kopsukelme õõs suureneb ning rõhk kelme õõnes langeb veelgi ja kops iminapa 46 põhimõttel liigub kopsukelme suunas ja õhk imetakse seetõttu kopsu. Pleuraõõnes on seroosne vedelik, mis vähendab kelmetevahelist hõõrdumist. 85) Nimetage erituselundid? Neerud, hingamiselundid (kopsud), seedetrakt, nahk 86) Kuseelundkonda kuuluvad organid? Neerud (2tk), kusejuhad (2), kusepõis, kusiti 87) Neeru asend, neeru ümbritsevad kihnud? Neerud on oa kujulised, umbes 150g raskused paariselundid. Neerud asetsevad kõhuõõne tagaseinal kahel pool lülisammast viimaste rinna ja esimeste nimmelülide kõrgusel. Neeru katab 3 kihnu
siseseinu ja keskseinandit. Kopsupleura läheb kopsujuure piirkonnas üle seinapleuraks. Mõlema pleura vahele jääb suletud pilujas ruum – pleuraõõs. Kopsukelmes ei ole õhku, seal on madalam rõhk kui õhurõhk. Rindkerelihased ja diafragma lihaste kokkutõmbumisel rindkere õõs avardub ja selle tulemusena kopsukelme õõs suureneb ning rõhk kelme õõnes langeb veelgi ja kops iminapa põhimõttel liigub kopsukelme suunas ja õhk imetakse seetõttu kopsu. Pleuraõõnes on seroosne vedelik, mis vähendab kelmetevahelist hõõrdumist. 46 85) Nimetage erituselundid? Neerud, hingamiselundid (kopsud), seedetrakt, nahk 86) Kuseelundkonda kuuluvad organid? Neerud (2tk), kusejuhad (2), kusepõis, kusiti 87) Neeru asend, neeru ümbritsevad kihnud? Neerud on oa kujulised, umbes 150g raskused paariselundid. Neerud asetsevad
seinapleuraks. Mõlema pleura vahele jääb suletud pilujas ruum pleuraõõs. Kopsukelmes ei ole õhku, seal on madalam rõhk kui õhurõhk. Rindkerelihased ja diafragma lihaste kokkutõmbumisel rindkere õõs avardub ja selle tulemusena kopsukelme õõs suureneb ning rõhk kelme õõnes langeb veelgi ja kops iminapa 46 põhimõttel liigub kopsukelme suunas ja õhk imetakse seetõttu kopsu. Pleuraõõnes on seroosne vedelik, mis vähendab kelmetevahelist hõõrdumist. 85) Nimetage erituselundid? Neerud, hingamiselundid (kopsud), seedetrakt, nahk 86) Kuseelundkonda kuuluvad organid? Neerud (2tk), kusejuhad (2), kusepõis, kusiti 87) Neeru asend, neeru ümbritsevad kihnud? Neerud on oa kujulised, umbes 150g raskused paariselundid. Neerud asetsevad kõhuõõne tagaseinal kahel pool lülisammast viimaste rinna ja esimeste nimmelülide kõrgusel. Neeru katab 3 kihnu
Boyle'i seadus: P * V = const (sümbolite tähendused lk 78, 79) Gaasivahetus kopsudes, kopsude ventilatsioon: Hingamisteid jaotatakse ülemisteks (nina- ja neeluruum) ja alumisteks (alates hingetorust), nende piiriks on häälepilu. Kopsu katva pleura e. kopsukelme ja rindkere seina seesmist pinda vooderdava rinnakelme vahele jääb kapillaarne ruum kopsukelme- e. pleuraõõs, mis on täidetus üliõhukese vedelikukihiga. Atmosfäärirõhust madalama rõhu tõttu pleuraõõnes on kopsud kogu aeg teatud ulatuses väljavenitatud. Intrapulmonaalse (kopsusisese) ja intrapleuraalse (pleuraõõnesisese) rõhu diferentsi nimetatakse transpulmonaalseks rõhuks. (rõhu-mahu diagramm lk 84) Sissehingamisel rindkere maht suureneb, hingamisteedes langeb rõhk atmosfäärirõhust madalamale ja õhk voolab kopsudesse. Väljahingamisel rindkere maht väheneb, selle tagajärjel intrapulmonaalne rõhk tõuseb, ületab atmosfäärirõhu ja üks osa hingamisteedes
Sügava sisse-ja väljahingamise ajal tänu hingamisabilihastele saab rindkere õõne ruumala muutuda veelgi ulatuslikumalt. Pneumotooraks e õhkrind Pneumotooraks on olukord kus pleuraõõne hermeetilisus on rikutud (on tekkinud ühendus pluraõõne ja atmosfääri vahel). See ühendus võib olla väljastpoolt kuid ka seestpoolt, või mõlemad korraga. Väljastpoolt nt. torkehaavade korral või roie on tunginud trauma korral pleuraõõnde. Ühendus on tekkinud väljastpoolt: pleuraõõnes on negatiivne õhk ja atmosfääri rõhk on kõrgem, õhk hakkab pleuraõõnde liikuma ja surub kopsud kokku (kopsud kollabeeruvad). Kui kops on kokku surutud, siis ta ei saa enam hingamisest osa võtta ei saa. Sel juhul tuleb pneumotooraks peatada. 3. Välise hingamise näitajad ja nende ealised iseärasused. Hingamismahud ja mahtuvused. Loe raamatust!! Hingamiselundite talitluseks registreeritakse mitmesuguseid näitajaid.
Minutimaht- minutis kopse läbinud õhu maht Vitaalkapatsiteet- maksimaalne sisse- või väljahingamisel vahelduv õhu maht Jääk- e. residuaalmaht- pärast maksimaalset väljahingamist kopsudesse jääva õhu maht Kollapsi- e. minimaalõhk- õhk, mis jääb kopsudesse kopsukoe retraktsioonil Totaalkapatsiteet- vitaalkapatsiteet + jääkmaht 39) Rõhk rinnaõõnes ja kopsudes. Õhkrinna mõiste ja tagajärg. Normaalselt pleuraõõnes välise atmosfääri suhtes negatiivne rõhk, et kopsud täidaksid rindkereõõne võimalikult äielikult. See negatiivne rõhk süveneb sissehingamisel (-1,0 kPa) ja väheneb väljahingamisel (-0,3 kPa). Kui välisõhu ja pleuraõõne vahel tekib õhuühendus kas läbi rindkereseina või bronhi, kaob plauraõõnes alarõhk ja kops vajub kokku. Tekib õhkrind ehk pneumotooraks. 40) Atmosfääriõhu ja alveolaarõhu koostis. Gaaside osarõhkude arvutamine.
ÄRRITUVUS Kõikidele elusatele struktuuridele omane võime vastata väliskeskkonna mõjutustele ja sisekeskkonna muutustele bioloogiliste reaktsioonidega. See on omane nii taimedele kui ka loomadele. Ärrituvuse avaldumisvorm ja kestus olenevad koeliigist ja kudede funktsionaalsest seisundist. Närvikude lihaskontraktsioon, näärmekude - nõre eritumine ÄRRITAJAD Välis- ja sisekeskkonna faktorid, mis põhjustavad elusates struktuurides bioloogilisi reaktsioone. Elusa koe ärritajaks võib olla igasugune piisavalt tugev ja kestev ning kiirelt toimiv välis- või sisekeskkonna mõjustus. Energeetilise olemuse alusel: Füüsikalised temp, valgus, heli, elekter, mehaanilised faktorid(löök, venitus) Keemilised hormoonid, ainevahetusproduktid(laktaat, pürovaat), ravimid, mürgid Füüsikalis-keemilised osmootse rõhu, pH, elektrolüütide koosseisu muutused Füsioloogilise toime alusel: Adekvaatsed ärritajad, mille vastuvõtuks on kude evolutsiooni käigu...
Rakkudes toimuval sisemisel ehk kudede hingamisel kasutatakse hapnikku kõrgmolekulaarsete toitainete bioloogilisel oksüdatsioonil. Hingamisteid jaotatakse ülemisteks (nina- ja neeluruum) ja alumisteks (alates hingetorust), nende piiriks on häälepilu. Kopsu katva pleura e. kopsukelme ja rindkere seina seesmist pinda vooderdava rinnakelme vahele jääb kapillaarne ruum – kopsukelme- e. pleuraõõs, mis on täidetus üliõhukese vedelikukihiga. Atmosfäärirõhust madalama rõhu tõttu pleuraõõnes on kopsud kogu aeg teatud ulatuses väljavenitatud. Intrapulmonaalse (kopsusisese) ja intrapleuraalse (pleuraõõnesisese) rõhu diferentsi nimetatakse tranpulmonaalseks rõhuks. (rõhu-mahu diagramm lk 84) Sissehingamisel rindkere maht suureneb, hingamisteedes langeb rõhk atmosfäärirõhust madalamale ja õhk voolab kopsudesse. Väljahingamisel rindkere maht väheneb, selle tagajärjel intrapulmonaalne rõhk tõuseb,
Kopse on kaks: parem ja vasak. Vasak kops koosneb üla- ja alaosast, parem kops aga üla-, kesk- ja alaosast ehk -sagarast. Kopsudevahelist ruumi nimetatakse keskseinandiks (mediastiinum). Kopsud paiknevad rinnaõõnes pleurakottides. Kopsu katva pleura e kopsukelme ja rindkere seina seesmist pinda vooderdava rinnakelme vahele jääb kopsukelme- e pleuraõõs, mis on üliõhukese vedelikukihiga täidetud – see vähendab pleuralestmete hõõrdumist hingamisel. Pleuraõõnes on negatiivne rõhk. Joonis 3.22. Kopsu anatoomia 70 3.6.1. Hingamine Hingamismehaanika Sissehingamine (inspiirium) ja väljahingamine (ekspiirium) toimub rinnaõõne mahtuvuse muutumise tõttu. Vahelihas (diafragma) eraldab rindkereõõnt kõhuõõnest. Diafragma on lai kuplikujuline lihas, mis koosneb keskse paigutusega kõõluselisest- ja seda ümbritsevast lihaselisest piirkonnast. Vahelihas on peamine sissehingamislihas: kokkutõmbumisel tema kuppel lameneb ja
Kopsukapillaaride gaasivahetustsoonis olev veri rikastub hapnikuga ning annab ära süsinikdioksiidi. Väline hingamine toimub rindkere mahu muutuse tõttu. Pleuraõõs, inspiirium ja ekspiirium. *Pleuraõõs rinnaõõs ja kopsude pind on kaetud seroosse kelme e. pleuraga. Kopse katab pleura vistseraalne leste, rinnaõõne seinale kinnitub pleura parietaarne leste. Mõlema lestme vahel moodustub hermeetiliselt suletud pilutaoline ruum e. pleuraõõs, mis on täidetud seroosse vedelikuga. Pleuraõõnes on atmosfääri rõhust madalam rõhk, tänu millele on kopsud väljavenitatud ja jälgivad rindkere mahu muutusi. * Inspiirium e. sissehingamisel kontrahheeruvad roided tõstavad sissehingamislihased, diafragma kuppel lameneb. Selle tulemusena rindkere maht suureneb ja kopsusisene rõhk muutub atmosfääri rõhust madalamaks. Tekkiv negatiivne rõhk imeb õhu kopsudesse. * Ekspiirium - e. väljahingamisel
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
