Suure Venemaa võit Põhjasõjas andis talle mitmeid uusi valduseid, mida oldi ammustest aegadest ihaldatud, et arendada ja suurendada oma majandust ning võimu. Oma võimu püsima jäämises poldud, aga sugugi kindlad. Selle muutmiseks oli vaja korraldada pisut ümberkorraldusi, mida nimetatakse balti erikorraks. Võimas impeerium vajas kellegi toetust. Ainus, kes seda pakkuda võis, oli kohalik baltisaksa aadel. Juba sõja ajal hakati toetuse võitmiseks korraldama ümberkorraldusi. Käituti väga kavalalt, andes endistele omanikele nende mõisad tagasi, võites sellega ka rahva poolehoiu. Uuskaupunki rahuga sätestati Balti erikorra alused. Säilisid senised seadused ja maksukorraldus, luteri usk, saksakeelne asjaajamine ning tollipiir. Pisikeste vabaduste andmine andis palju kasu, sest näidati, et venestamine polnud oluline. Tähtis oli siiski poolehoiu võitmine ning see saatis edu. Poolehoiu suurendamiseks ning oma valduste kindlustamiseks vajati suuremat
Kas prantsuse revolutsioon tõi prantsuse rahvale pigem kasu või kahju? Suure Prantsuse revolutsiooni alguses levisid monarhiavastased väljaastumised üle Prantsusmaa. Arvatavasti pani see ka aluse kõigele järgnevale. Toimus mitmeid ümberkorraldusi erinevates valdkondades , kus osa neist olid positiivse ja osad negatiivse mõjuga. Nimelt sisaldas see revolutsioon muutusi nii religioonis, majanduses ,ühiskonnas , poliitikas jne. Revolutsioon kui selline puhkes tulenevalt riigi ebastabiilsest olukorrast ning vana korra ja tavade eitamisest ning tahtes neid muuta . Rahvas mängis suurt rolli kõige algatamisel ning tegelikult nad ka saavutasid üht-teist. Hakati mõtlema üha rohkem kodanikele ning nendele kui riigi tulevikule. Rõhku pandi haridusele millega kaasnes mitmete koolide rajamised. Täpsemalt siis iga 1000 elaniku kohta tuli asutada kool , kus on õpetus tasuta ning mille õpetajad saavad palka riigilt. Nii võimendati riigi tööjõud...
Kas 19. sajandi Inglismaa oli hea või halb koht, kus elada? 19. sajandil valitses Inglismaal parlamentaarne monarhia ja palju oli neid, kes pooldasid demokraatlikke ümberkorraldusi ning nõudsid riigikorra uuendamist. Sealne sisepoliitika käärimine aga aina tugevnes. Rahva majanduslik kehv olukord näitas, et riik vajab ümberkorraldusi. Inglismaal kardeti, et Prantsusmaal vallandunud revolutsioon võib mässumeelsust tuua ka nende riiki ning saavutada ettearvamatuid tagajärgi. Et pidurdada igasugused revolutsioonilised mõtted, karmistas parlament tsensuurieeskirju,
Jaapan Aasia imelaps Jaapan oli USA okupatsiooni all 1945. aastast kuni 1951. aastani. Sellel ajal tehti palju ümberkorraldusi. Ameeriklaste juhtimisel tehti majanduslikud ja poliitilsed ümberkorraldused, mis muutsid Jaapani ühiskonna ülesehitust, riigikorda ning jaapanlaste mõttelaadi. Üks tähtsamaid ümberkorraldusi oli maareform, millega kaotati suur territoorium ning maad anti talupoegadele. USA pidas vajalikuks varem Jaapani majandust valistenud suurettevõtete liitude tegevuse piiramist või hoopis nende kaotamist. Aastal 1946 võeti vastu uus põhiseadus, selle käigus kehtestati riigis parlamentaarne kord. Jaapanist sai põhiseaduslik monarhia ja hakati piirama keisri õigusi, mis meenutas Briti monarhia oma. Jaapanis kehtestati mitmeparteiline parlamentaarne demokraatia, mida seal varem ei tuntud
1956 tõi laev Granma salaja Kuubasse rühma revolutsionääre, juht Fidel Castroga. Alustas diktaator Batista vastu partisanisõda. Edukas, 1959 tuli C võimule. Algul peeti C-d liberaaliks, kes taastab demokraatia, kuid ta muutis meelt ja kehtestas oma diktatuuri. Alustati pahempoolseid ümberkorraldusi. Suhted USA-ga halvenesid, USA ei ostnud enam Kuuba suhkrut, oleks majandusele surmahoobi andnud, aga NSVL ostis selle ise ära. C natsionaliseeris ameeriklaste ettevõted, siis ka kuubalaste ja kuulutas, et toimub sotsialistlik revolutsioon. USA verivaevlase rollis, oli häiritud NL sateliitriigi tekest lähinaabrusesse. Washington katkestas Havannaga diplomaatilised suhted ja kuulutas majandusblokaadi. 1961 üritasid C vastased, keda oli välja õpetanud ja varustanud USA, alustada võitlust,
vastuolus. Nende plaan nägi ette sõjaväeosade koondamise Peterburi Senati väljakule, võimu kukutamise, pärisorjuse kaotamise, kodanikuvabaduse kehtestamise jm. Plaan aga ei teostunud, keiser Nikolai I surus selle veriselt maha. Väljaastumise toimumise kuu järgi on hakatud salaühingute liikmeid nimetama dekabristideks ja nende vastuhakku dekabristide ülestõusuks. Nikolai I ei kavandanud ulatuslikke reforme ja ümberkorraldusi, vaid võttis eesmärgiks kehtiva poliitilise korra säilitamise ja kindlustamise pinnapealsete ümberkorraldustega. Vaidlused venemaa edasise arengutee üle Lääne-Euroopa arengutee pooldajad läänlased ja Venemaa ainulaadsuse kaitsjad slavofiilid. Slavofiilid ülistasid Venemaa minevikku ja süüdistasid Peeter I selles et ta katkestas tsaaririigi eripärase arengutee ning kehtestas vene rahvale lääne kombed. Slavofiilid olid isevalitsuse pooldajad. Läänlased
Nüüd pääsesid võimule ka madala päritoluga ja oma karjääri lihtsõdurina alustanud väepealikud. Nii mõnelgi juhul tõusis selliseid sõjaväelaste valitud sõdurkeisreid esile mitu korraga, üks ühes impeeriumi osas, teine teises, nin see tähendas lakkamatuid kodusõdu nende vahel. Aastal 284 võimule tulnud keiser Dioletianus suutis aastakümneid kestnud segadused lõpetada, ja riigis kord tagasi võita. Ta tegi riigi valitsemises ja halduses põhjalikke ümberkorraldusi. Seetõtte arvestatakse hilise Rooma keisririigi algust Diocletianuse valitsusajast. Ta kehtestas nelja keisri koosvalitsemise. Selle mehe ümberkorraldusi jätkas keiser Constantinus Suur. Ta kuulutas välja üldise usuvabaduse. Constantinus ise suhtus kristlastesse sümpaatiaga ja toetas nende tegevust. Ristiusust hakkas peagi kujunema impeeriumi valitsev religioon. Veel lasi Constantinus rajada riigi idaossa, Euroopa ja Aasia piirile, uue pealinna Konstantinoopoli
LadinaAmeerika Rasmus Roos Arenguteede otsimine Pärast teist maailmasõda tekkinud kahepooluselises maailmas otsisid LadinaAmeerika riigid oma arenguteed. Esines kolme eri liiki poliitilisi rühmi: Reformimeelne rahvuslik liikumine, kes arvasid, et riik peaks valima erilise suuna. Konservatiivsed, kes Toetasid vabaturumajandust ja Vasakradikaalid, kes otsisid tuge vasakpoolsetest käremeelsetest õpetustest. LadinaAmeerika kuni teise maailmasõja lõpuni 1920.1930. aastatel olid LadinaAmeerika riigid väliselt küll vabariigid, kuid tegelikult valitsesid seal sageli autoritaarsed diktatuurid eesotsas caudillodega. Majanduselu iseloomustas põllumajandus ja suurmaaomandid. Kasvasid linnad, kuid tööstus ei kasvanud. LadinaAmeerika riigite osalemine Hitlerivastases koalitsioonis väljendus põhiliselt majandusliku abi saamises. Pärast sõja lõppu aga pakkusid mõned LadinaAmeerika riigid varjupaika natsi tegelastele, kes...
Nõukogude Liidu taandumine. Kõige olulisemaks välisteguriks oli Nõukogude Liidu mõju taandumine. Järk-järgult nõrgenes Moskva kontroll Ida-Euroopa riikide üle. Gorbatsov ei pidanud enam vajalikuks sekkuda sotsialismileeri riikide siseasjadesse ja ta heitis ette mitmele sotsialismileeri riigile, et need ei suuda ühiskonna uuenemisega kaasas käia. Tema lähedased seda heaks ei kiitund, et ei sekkuta, nad nõudsid korra jaluleseadmist. 1990.a lakkas eksisteerimast ka Varssavi Lepingu Organisatsioon. 1990.a keskpaigaks viidi kõikidest Ida-Euroopa riikidest Nõukogude väed välja. Sotsialismi ammendumine Ida-Euroopas. Sotsialismimudel oli end sisemiselt ammendanud.Kommunistlikud reziimid ei suutnud enam rahuldada ühiskonna vajadusi. Majandustaseme allakäik tõi kaasa elatustaseme languse. Sotsialistlik jaotussüsteem ja sotsialistlike riikide omavaheline kaubavahendus enam ei toiminud. Puudust tunti alates tualettpaberist lõpetades teleritega. Tse...
Route 66 ● Route 66 valmis 11. novembril 1926. ● Route 66 järgi on tehtud filme ja seriaale. ● Selle juures on peetud erinevaid muusika üritusi. ● Kokku on Route 66 pikkuseks 2448 miili (3940 km). ● Route 66 on maantee USA-s, mis läbib Chicago, Illinoisi, Missouri, Kansase, Oklahoma, Texase, New Mexico, Arizonase ja California osariiki ning lõppeb enne Los Angelesi. ● Route 66-l on tehtud mitmeid teeparandusi ja ümberkorraldusi, mis muutsid tee kogupikkust. ● Paljud trassimuudatused vähendasid liiklusummikuid. ● Kõige suurem ümberkavandamine oli Los Angelese juures Santa Monica linnas. ● Pärast pandi maantee nimeks "Ajalooline Route 66". Veel on sellele nimeks pandud "Main Street of America", "Suur Diagonaaltee" ja praegune mitteametlik nimi "Will Rogers Highway" . TEXAS Holbrook MOTELL Illinois, 2006
· 1946. aastal valiti presidendiks Juan D. Perón · Kehtestas reforme, mis parandasid inimeste elu · 1950. aastate keskel riigi majanduslik seis halvenes · Demokraatia teele asuti pärast 1982. aastat Argentiina kaart · 1973. astal kukutas Tsiili armee valitsuse · Kehtestati autoritaarne diktatuur · Riigis asuti turumajanduslikke ümberkorraldusi tegema · 1980. aastate lõpul Pinochet loobus võimust Augusto Pinochet · 1970. aastate lõpul tuli võimule käremeelne vasakliikumine · Sandinistid tühistasid senised seadused ja saatsid laiali parlamendi · Kontrastid alustasid uue valitsuse vastu sõjategevust, millest arenes kodusõda · Sandiniste toetasid NSV Liit ja Kuuba ning kontraste toetas USA · 1980. aastate lõpul loobusid sandinistid
20 aasta jooksul oli prantsusmaal võimul 41 valitsust. 1930. Aastate keskpaigani hoidis juhtivat positsiooni paremerakondade valitsuskabinetid. Neil tuli ka asumaadega seotuid probleeme. 1920. Aastate keskpaigas suruti maha ülestõusud Põhja- Aafrikas Marokos ning Lähis-Idas Liibanonis. Majanduskriisi mõju prantsusmaale: 1936. aasta parlamendivalimisetel saavutas rahvarinne ülekaaluka võidu ja moodustas valitsuse ning hakkas riigis laialdasi ümberkorraldusi tegema. Üritati tõsta elanike ostujõudu ja tagada neile väärikamat elu. Vähendati töönädala pikkust 48st tunnist 40le jättes töötajate palga samaks. Rahvarinne püsis koos 1938.aastani ning selle tegevusel oli suur tähtsus majanduskriisi ületamisel. Majanduse elavnemisega suudeti välistada siseriikliku diktaktuuri ohu, kuid 1930.aastate lõpul tekkis suur välisoht, natsionalistlik Saksamaa.
Senati kõrval tegelesid valitsemisasjadega kolleegiumid. Peterburi rajamine. 1703.a. alustas Peeter I Neeva jõe suudmesse uue pealinna ehitamisega. Selle keskmeks kujunes Peeter-Pauli kindlus Neeva jõe saarel. 1712 jõuti ehitusega nii kaugele,et pealinn võidi Moskvast üle tuua. Peeter I valitsusaja lõpuks oli 75 000 elanikuga Peterburi saanud juba Põhja- Euroopa suurimaks linnaks. Euroopaliku elulaadi sisseviimine. Pärast välismaalt naasmist alustas Peeter I õukonnas ümberkorraldusi. Keelati maani ulatuvate hõlmade ja varrukatega kuued. Samuti toimetati habemetega või nõuti nende eest habememaksu. Peterburis hakati korraldama seltskonnakogunemisi- assambleesid, millest võtsid osa ka naised. Taolistel kogunemistel tantsiti, mängiti kaarte või malet. Euroopalikumaks muudeti ka ajaarvamine. Senini loendati Venemaal aastaid maailma loomisest (1. september 5508 eKr), alates 1700. aastast aga Kristuse sünnist nagu mujal Euroopas. Ühtlasi viidi aasta algus üle 1
Valitses 30 eKr 14 pKr, oli Rooma riigile igati soodne. Hoidis häid suhteid lihtrahvaga ja nobliteetidega. Oli senati liige, võttis endale aunimetuse princeps. 8. Caesar hävitas Pompeiuse väed, sai Rooma riigi ainuvalitsejaks, lasi nimetada ennast diktaatoriks, tapeti 44. eKr senaatoritest vandenõulaste poolt senati istungi ajal. 9. Colosseum - Rooma suurim amfiteater 10. Constantinus Suur jätkas Diovletianuse ümberkorraldusi. Valitses aastatel 306-337. Kuulutas välja usuvabaduse, mis tähendas kristluse legaliseerimist. 11. Diktaator (vabariigi ajal) valiti ametisse riigi tõsise ohu korral kuueks kuuks 12. Diocletianus - 284 .a võimule tulnud keiser, suutis riigis taas kindla korra jalule seada. Tegi palju ümberkorraldusi. (hiline keisririik) 13. Etruskid asusid Apeniini ps loodeosas, mida kutsutakse Etruuriaks 14. Foorum orus asuv sillutatud turu-ja koosolekuplats. 15
Inimesed: Victoria -(1837- 1901) Ta oli tasakaalukas ja arukas valitseja. Ta ei sekkunud sisepoliitilistesse pisitülidesse ega sidunud end kummagi parteiga, tõstes sel viisil monarhia autoriteeti rahva hulgas. Nikolai I - Ei kavandanud ulatuslikke reforme ega ümberkorraldusi. Oma peamise eesmärgina nägi ta kehtiva poliitilise korra säilitamist ja kindlustamist pinnapealsete ümberkorraldustega. Aleksander I - Värskelt troonile saanud valitseja oli noor, suhtlemisaldis, vabameelne, hea hariduse ja kasvatusega. Troonile asudes lubas Aleksander I valitseda riiki oma vanaema Katariina II seaduste ja südamesoovide järgi. David - Kõige järjekindlamalt klassitsistliku maalikunsti pähimõtteid järgiv prantslane. Ta
Venemaa 18. sajandil Peeter 1. (1682 1725) Kuna lapsepõlv ei möödunud mitte Kremlis, vaid Moskva lähedal külas. Seega tekitas tulevases tsaaris soovi teha riigis peale Põhjasõda ulatuslikke ümberkorraldusi. Ta nõudis: 1. Uut korraliku väljaõppe ja relvastusega sõjaväge 2. 2. Korraldada ümber maksusüsteemi 3. Parandada valitsemiskorda Peeter 1. tegi: 1. Sõjavägi moodustati eluaegsesse sõjaväeteenistusse võetud nekrutitest. 2. rajati sõjakoore 3. suurendas makse 4. muudeti Venemaa valitsemiskorda Peeter 1. teostatud reformid võimaldasid Venemaal Põhjasõda võita. Venemaast oli saanud Ida Euroopa võimsaim riik. Impeeriumi rajaja Peeter 1
Halastamatu, julm, kättemaksuhimuli ne ja täpne. Peale keiser Aleksander I surma tekkisid segadused, mida kasutasid ära salaühingud. Salaühingute põhimõtete vastu olid tsaarivõim ja pärisorjus, mis Venemaal kehtisid. Mäss suruti veriselt maha ja salaühingute liikmeid hakati nimetama Dekabristideks. Eesmärgiks oli poliitilise korra säilitamine ja kindlustamine. Ei toimunud ulatuslike reforme ja ümberkorraldusi – pinnapealsed. Läänlased Slavofiilid ülistasid taotlesid Lääne- Venemaa Euroopa arengutee minevikku ja pooldamist ja olid süüdistasid Peeter veendunud, et I tsaaririigi Peeter I päästis eripärase Venemaa, arengutee pöörates tsaaririigi katkestamises. läänelikule arenguteele. Elanikkonnast moodustasid ligi 80%
8. Iseloomusta vabadussõdalaste liikumist Eestis1930ndatel (eesmärgid tegevus) · Majanduskriis mõjutas Eesti sisepoliitikat rahvas oli rahulolematu ja toetas vabadussõdalasi. Vapside eesmärkideks oli tugevam võim Eestis ja © Siimo Lopsik 2011 presidentaalne vabariik. Esimeste ettevõtmistena keelustati vabadussõdalaste liit ja liikmed arreteeriti. 9. Milliseid ebademokraatlikke ümberkorraldusi teostati Eestis vaikival ajastul? · 1)1935 keelustatakse erakonnad 2)Asutati Võimu ainupartei Isamaaliit 3)Piiratakse sõnavabadust tsensuur 4)Erinevate kutsealade esindajad koondati kutsekodadesse 5)Kohalike omavalitsuste õigusi vähendati keskvalitsuse kahjuks 6)Koolireform rõhutas kutsehariduslikku suunda 10. Võrrelge 1920.a. ja 1938.a. Eesti põhiseadust ning tooge välja peamised erinevused?
8. Iseloomusta vabadussõdalaste liikumist Eestis1930ndatel (eesmärgid tegevus) · Majanduskriis mõjutas Eesti sisepoliitikat rahvas oli rahulolematu ja toetas vabadussõdalasi. Vapside eesmärkideks oli tugevam võim Eestis ja © Siimo Lopsik 2011 presidentaalne vabariik. Esimeste ettevõtmistena keelustati vabadussõdalaste liit ja liikmed arreteeriti. 9. Milliseid ebademokraatlikke ümberkorraldusi teostati Eestis vaikival ajastul? · 1)1935 keelustatakse erakonnad 2)Asutati Võimu ainupartei Isamaaliit 3)Piiratakse sõnavabadust tsensuur 4)Erinevate kutsealade esindajad koondati kutsekodadesse 5)Kohalike omavalitsuste õigusi vähendati keskvalitsuse kahjuks 6)Koolireform rõhutas kutsehariduslikku suunda 10. Võrrelge 1920.a. ja 1938.a. Eesti põhiseadust ning tooge välja peamised erinevused?
2. Milline oli Saksamaa ühendamise tähtsus? 3. Saksamaa oli liitriik. Mida see tähendas? 4. Kuidas toimus Saksa liitriigi valitsemine? 5. Võrdle Saksamaa välispoliitikat Wilhelm I ja Wilhelm II ajal. 6. Miks puhkes 1870.a Prantsusmaa ja Saksamaa vahel sõda? Milline oli sõja tulemus prantslastele ja milline sakslastele? 7. Miks puhkesid 1871. Pariisis rahutused? Nimeta kaks põhjust. Kuidas rahutused lõppesid? 8. Kuidas toimus Prantsusmaa valitsemine? 9. Milliseid ümberkorraldusi tegi 1870. aastatel võimule saanud Vabariiklik Partei? 10. Miks halvenes Prantsusmaa majanduslik olukord vaadeldaval perioodil? 11. Millised olid Prantsusmaa välispoliitilised eesmärgid 19. saj. lõpul ja 20. saj algul? Kuidas neid ellu viidi? 12. Millised parteid olid Inglismaal? 13. 19. saj. keskpaigaks oli Inglismaa muutunud juhtivaks tööstusriigiks maailmas. Selgita, kuidas sai see võimalikuks. 14. Miks hakkasid töölised looma ametiühinguid? 15
See pidi toimuma sotsialistliku ühiskonna täiustamise ja ümberkorraldamise ehk perestroika teel. Hakati uuendama ka riigi juhtkonda. Gorbatšovi võimuletulekuga muutus Nõukogude Liidu välispoliitiline kurss. NSV Liidu uuenev juhtkond seadis oma eesmärgiks suhete parandamise lääneriikidega. Moskvas mõisteti, et kui suhted Ameerika Ühendriikide ja Euroopa juhtriikidega ei parane, pole võimalik ka siseriiklikke ümberkorraldusi ellu viia. Pealegi ei kannatanud NSV Liidu majandus enam välja pikku aastaid kestnud võidurelvastumist. Seetõttu pakkuski Gorbatšov välja ulatusliku relvastuse vähendamise (desarmeerimise) kava, mida aga Lääs kohe heaks ei kiitnud. Nõukogude-Ameerika suhted hakkasid paranema pärast 1986. aastal Reykjavíkis toimunud Gorbatšovi ja president Reagani tippkohtumist. Nõukogude välispoliitika muutus paindlikumaks, see tõi kaasa olulisi muudatusi rahvusvahelistes suhetes. Senine
· Malthuse seoseid kasutati näiteks veel 1950ndatel Inglimaa ja Walesi rahvastikuprognooside koostamistel, enne kui arenesid statistilisemad ja tehnilisemad meetodid. · Üleilmastumine toob kaasa selle, et elu mitmekesisus puutub kõigisse. Teooriast lähtuvalt on olemas võimalus, et ühiskonna arenedes langeb sündimus ise, kuid see on pikk protsess ning enne jõuab maailma rahvastikus toimuda palju hariduslikke ja religioosseid ümberkorraldusi. · Mitte kunagi varem pole maakeral elanud nii palju noori, viljakas eas rändevalmis inimesi kui 21. sajandi alguses. · Alla 25aastased moodustavad peaaegu poole maailma 6,8miljardilisest rahvastikust. · 41 protsenti maailma riikidest peab sündide arvu oma territooriumil liiga suureks.
varustamiseks ehitati akvedukte, ühiskondlik keskus oli foorum.Foorumiga külgnes turg. Väga olulised olid saunad-termid(suurus, raamatukogud,basseinid) Roomlased panid aluse monumenditraditsioonile...lõid esimesed ratsafiguurid. Triumfikaar oli auvärav. Skulptuur-Portreed Maalikunst-rooma seinamaalid , mosaiik ja fresko-täiesti värskele märjale krohvile. Hiline Rooma keisririik-võimule tuli keiser Diocletianus-lõpetas segadused..tegi riigi valitsemises suuri ümberkorraldusi. ..Tema ümberkorraldusi jätkas keiser Constantinus Suur -kuulutas välja üldise usuvabaduse ja lasi rajada riigi idaossa uue pealinna Konstantinoopoli. ...Impeerium jagunes kaheks sisuliselt teineteisest sõltumatuks osaks-Lääne-Rooma ja Ida-Rooma riigiks. Suur rahvasteränne, keisrid kaotasid oma võimu, See sündmus märgib Lääne-Rooma ja vanaaja lõppu Kokkuvõte:Seega enne senati aktiivsel osalusel toiminud keisrivõimust oli saanud absoluutne monarhia, mis teostas end ametnikkonna abil
1) Mis on kolmas maailm Kolmandasse maailma kuuluvad vaesed riigid ehk arengumaad. Selle moodustavad Aasia, Aafrika, Okeaania ja Ladina-Ameerika riigid. Tänapäeval üha enam proovivad mõned riigid kolmandast maailmast rohkem sõnaõigust saada. 2) Kuidas suhtusid kolmandasse maailma suurriigid? Neid ei peetud endaga võrdväärseteks, kasutati oma eesmärkide elluviimiseks. Neile suruti peale ebasoodsaid lepinguid. Neid maid kasutati oma uute relvade katsetamiseks. 3) Kolmanda maailma probleemid. Raske majanduslik olukord, sõltuvus endistest emamaadest, monokultuurid, nälg, veepuudus, haigused, AIDS, sagedased riigipöörded ja kodusõjad. 4) Iraan sahh Reza Pahlavi - Valge revolutsioon. Iraan asub Pärsia lahe idarannikul. Seda riiki iseloomustab vähe arenenud põllumajandus ja tööstus. Nende peamine rikkus on nafta. 20.saj algul tõrjuti islami usujuhid nende traditsioonilistelt positsioonidelt ja ...
Rahvaluule kogumine (Jakob Hurt) Eesti Üliõpilaste Selts EÜSi sinimustvalge lipp (1884) 1909 ERM Kolm rahvarohket laulupidu Miina Härma Gümnaasium 1906 Eestlasi ei õnnestunud ära venestada, sest venelased ise polnud sellele väga pühendudnud ehk nende reeglitest sai mööda hiilida. Muidugi mängis selles ka rolli eestlaste tugev ühtekuuluvustunne. 2. Eesti iseseisvumine miks Vene keisririik kokku varises, milliseid ümberkorraldusi tehti Eestis 1917. aastal, kuidas mõjutas Eestit enamlaste riigipööre 1917. aasta sügisel, millal ja millistes oludes õnnestus välja kuulutada iseseisvus, milliseid ümberkorraldusi tegi Eesti Saksa okupatsioonivõim. Ptk. 27-28. 1917. aastaks oli Esimene maailmasõda viinud Venemaa kokkuvarisemise ääreni. Majanduses oli tugev inflatsioon, valitses puudus kütusest, toidust ja tarbekaupadest ning riigi transpordisüsteem ei toiminud
Kui ma oleksin Poseidon Nimi Kui ma oleksin Poseidon, muudaksin ma siin maailmas paljusid asju, mis puudutavad merd. Neid ümberkorraldusi teeksin tänu inimeste põhjustatud probleemidele. Nad on toiminud valesti, enne tekitanud probleemi ning nüüd üritavad tagajärgi likvideerida. Kuid ma arvan, et nad ei saa ise sellega hakkama, seega ulatan neile oma abistava käe. Alustada tuleks ujuvate prügimägede likvideerimisega. Need põhjustavad loomadele, kelle koduks on meri, suuri probleeme. Paljud arvavad, et meres hõljuvad kilekotid ja muu prügi on toit, aga tegelikult see nii ei ole
12b Mihhail Sergejevits Gorbatsov v 2. märtsi 1931 v Stavropol v vene-ukraina segaperekond v õppis Moskva Riiklikus Ülikoolis õigusteadust v kahtlemata üks 20. sajandi vastuolulisemaid isikuid v noorim liider NSV Liidus pärast Stalini võimuletulekut Poliitika v uskus kindlalt sotsialismi paremusse kapitalismi ees v veidrad harjumused v võime tundide kaupa vahetpidamata rääkida v oli veendunud, et NSV Liit vajab ümberkorraldusi v eesmärgiks käsumajanduse ning impeeriumi päästmine v kommunistlikud ideed Ametid v 19801991 NLKP KK Poliitbüroo liige v 19851991 NLKP peasekretär v 19881990 NSVL Ülemnõukogu esimees v 19901991 Nõukogude Liidu esimene ja viimane president Tegevus NLKP peasekretärina v 1985. aastal sai uueks juhiks v Laiaulatuslikud reformid v Uuenduspoliitika: perestroika ja glasnost v Korruptsiooni- ja alkoholismivastast võitlus v
EESTI TAASISESEISVUMINE 1985.aasta märtsis sai uueks Nõukogude Liidu Kommunistliku Partei peasekretäriks Mihhail Gorbatsov. Ta tuli võimule Nõukogude Liidu jaoks keerulisel ajal. Gorbatsov hakkas läbi viima mitmesuguseid muudatusi ja ümberkorraldusi. Majandusuuenduste kõrval tekkis ka sõnavabanduse avardumine. Tsensuurireeglid pehmenesid. Riigipöördekatse läbikukkumine kiirendas oluliselt Nõukogude Liidu lagunemist. Boriss Jeltsini eestvedamisel ja Gorbatsovi teadmata sõlmiti Venemaa, Valgevene ja Ukraina 8. detsembril 1991. aastal Minskis omavaheline liiduleping, moodustades Sõltumatute Riikide Ühenduse. Pärast liitus sellega veel 8 riiki. Nõukogude liit lagunes lõplikult. 1987. aasta lõpul loodi esimene demokraatlikele põhimõtetele tuginev massiorganisatsioon nagu Eesti Muinsuskaitse Selts. Perestroika toetuseks esitati üleskutse moodustada Eestimaa Rahvarinne ja sellest kujunes kõige suurem rahvaliikumine. 17....
Milliseid ümberkorraldusi tegi Eestis nõukogude võim? Likvideeriti sõjavägi, politsei ja kohtuasutused, kehtestati Nõukogude konstitutsioon ja seadused, loodi kõrgemad riigiorganid. Senised riigiametnikud asendati kommunistidega ning kommunistlikust parteist sai ainus lubatud poliitiline erakond, mille kätte koondus kogu ük juhtimine. käivitati repressioonid. Vangistati või hukati vanad pässid ja hakati vangistama inimesi kõigis rahvakihtides .Millal toimus Eesti ja saksa okupatsioon?NKO (17juuli 1940-juuli 1941) (sept 1944-20aug 1991) SO (juuli 1941-sept 1944). Millal püüdsid Eestlased oma iseseisvust taastada? 18.sept 1944. Eesti sai ainult olla paartundi iseseisev kuna Eestil polnud sõdureid et punaarmeed tagasi tõrjuda . Paljud valitsuse liikmed langesid nõukogude repressiivorganite kätte. Millised olid teise maailmasõja tagajärjed Eestis. Eesti sai rängalt kannatada: Narva linn oli peaaegu hävitatud ,Tallinn, Tartu ja mitmed teised...
Nende plaan nägi ette sõjaväeosade koondamise Peterburi Senati väljakule, võimu kukutamise, pärisorjuse kaotamise, kodanikuvabaduse kehtestamise jm. Plaan aga ei teostunud, keiser Nikolai I surus selle veriselt maha. Väljaastumise toimumise kuu järgi on hakatud salaühingute liikmeid nimetama dekabristideks ja nende vastuhakku dekabristide ülestõusuks. Nikolai I reformid 19 saj. Nikolai I ei kavandanud ulatuslikke reforme ja ümberkorraldusi, vaid võttis eesmärgiks kehtiva poliitilise korra säilitamise ja kindlustamise pinnapealsete ümberkorraldustega. Vaidlused venemaa edasise arengutee üle Lääne-Euroopa arengutee pooldajad läänlased ja Venemaa ainulaadsuse kaitsjad slavofiilid. Slavofiilid ülistasid Venemaa minevikku ja süüdistasid Peeter I selles et ta katkestas tsaaririigi eripärase arengutee ning kehtestas vene rahvale lääne kombed. Slavofiilid olid isevalitsuse pooldajad. Läänlased olid veendunud et
Euroopa Napoleoni sõdade ajal Nö Napoleoni sõjad toimusid 19. sajandil ning sellesse oli kaasatud kogu Euroopa. Sõjad said alguse peale 1799. aasta riigipööret, mil jäi püsima vabariik, kuid võim läks Napoleoni kätte. Napoleon püüdles ainuvalitsemise poole ning tegi palju ümberkorraldusi. Ta parandas riigi majanduslikku olukorda ja ta tõusis rahva seas suureks autoriteediks. Napoleoni sõdadega väljus osa Prantsusmaast kontrolli alt. Kontrolli alt väljunud riigid liideti teiste Prantsusmaa riikidega ja need moodustasid Reini Liidu, mille eesotsas oli Napoleon. Euroopa riikide valitsejad jätkasid Prantsusmaa vastast sõda ning Prantsusmaa peamiseks vaenlaseks sai Inglismaa. Inglismaa oli enim arenenud riik, mistõttu liitusid sellega ja võtsid Inglismaast eeskuju ka teised riigid, kuid Napoleonist ei saadud sõdaliselt jagu. Vallutustega oli Prantsuse keisririigiga liidetud Holland, Belgia, osa Itaaliast...
Euroopa Napoleoni Sõdade Ajal 19. Sajandi algul kaasati peaaegu kogu Euroopas sõdadesse, mida on nimetatud ka Napoleoni sõdadeks. Sõdade ajastu tõi endaga kaasa olulisi muutusi kogu Euroopas. Aasta 1799, riigi pöörde järel jäi Prantsusmaa veel vabariigiks, selle järel võim läks Napolèon Bonaparte kätte, ta alustas suuri ümberkorraldusi, mis ka parandas riigi majanduslikku olukorda.1802. Aastal valiti ta eluaegseks konsuliks ning 2 aastat hiljem, kuulutati ta Pranslaste keisriks senati poolt ja tänu sellele sai prantsusmaast jälle monarhrik riik. Isevalitsuslik võim tugevnes. Olulised otsused kehtestati Senati või siis keisri enda poolt. Vahetati ümber kohtupidamised ja seadus andlus. 1804
Euroopa Napoleoni Sõdade Ajal 19. Sajandi algul kaasati peaaegu kogu Euroopas sõdadesse, mida on nimetatud ka Napoleoni sõdadeks. Sõdade ajastu tõi endaga kaasa olulisi muutusi kogu Euroopas. Aasta 1799, riigi pöörde järel jäi Prantsusmaa veel vabariigiks, selle järel võim läks Napolèon Bonaparte kätte, ta alustas suuri ümberkorraldusi, mis ka parandas riigi majanduslikku olukorda.1802. Aastal valiti ta eluaegseks konsuliks ning 2 aastat hiljem, kuulutati ta Pranslaste keisriks senati poolt ja tänu sellele sai prantsusmaast jälle monarhrik riik. Isevalitsuslik võim tugevnes. Olulised otsused kehtestati Senati või siis keisri enda poolt. Vahetati ümber kohtupidamised ja seadus andlus. 1804
Eesti taasiseseisvumine 1985. aasta märtsis sai uueks NLKP peasekretäriks Mihhail Gorbatsov. Venemaal olid keerulised ajad. Gorbatsovi kandidatuuri tooetati ning tema pidi riigi kriisist välja tooma. Ta hakkas riigis tegema ümberkorraldusi ehk perestroikasid. Eestis tekkisid perestroika ajal omad organisatsioonid. Massiorganisatsioon- Eesti Muinsuskaitse Selts, poliitiline erakond- Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei ning perestroika teotuseks Eestimaa Rahvarinne. Üheks suurimaks rahvarohkeks ürituseks oli massimeeleavaldus 150 000 inimesega, kus rahvas tähistas Vaino Väljase nimetamist uueks parteijuhiks. Kõige suuremaks ürituseks võib nimetada aga massiüritust " Eestimaa laul ". Seal oli kohal 300 000 inimest
mahasurumist ja oma võimu kindlustamist. · Saadeti laiali parlament. · Kehtestati ebademokraatlikke põhiseadusi Tugevamad lahingud toimusid Ungaris, kus taheti taastada Austria võim. Austriale tuli ka appi Venemaa 5. Revolutsioonide tagajärjed · 1848-1849 aasta reyblutsioonid said lüüa. · Võimule tulid Euroopa riikides tagurlus . · Feodaal-absolutistlik kord oli nõrgenenud . · Riikides tehti poliitilisi ümberkorraldusi, et ennetada järgmiseid revolutsioone . · Tehti rahvale mitmeid sotsiaal-majanduslikke järeleandmisi . · Rahvas sai kogemusi, kuidas revolutsioone läbi viia
PÕHJAMAAD · Põhjamaade nõukogusse kuulusid: Rootsi, Taani, Norra, Island ja Soome. · Neid riike eristas teistest eelkõige sotsiaaldemokraatlike erakondade suur mõjuvõim. · Iga maa areng oli ainulaadne. ROOTSI: · Jäi Esimeses maailmasõjas erapooletuks, kuid sõda mõjus ka sellele riigile. Toimus elatustaseme langus. Esile tõusid sotsiaaldemokraatlikud parteid. · Rootsi sotsiaaldemokraadid tegid sõdade vahelisel ajal mitmeid ühiskondlike ümberkorraldusi: töökindlustused, peretoetused, puhkusetasud, 8-tunnine tööpäev jms. · Suutis jääda Teises maailmasõjas ainukesena otsesest sõjategevusest kõrvale. · Jätkas ka peale Teist maailmasõda neutraliteedipoliitikat. · Arenenud tööstusriik. · Ei pidanud kulutama raha riigi taastamiseks ja kasutas ära sõjajärgset kaupade puudumist, ning hakkas ohtralt oma toodangut välja viima. · Kujunes heaoluühiskond. · Liitus Euroopaliiduga 1995.aastal. TAANI:
Autor: Magnus Lehiste Kambja 2012 Sisukord 1. Tiitelleht 2. Sisukord 3. Napoleon väejuht ja riigimees 4. Pilte Napoleonist 5. Kasutatud kirjandus 2 Napoleon väejuht ja riigimees 1804. aastal kuulutati Napoleon Prantsuse keisriks ning parlament saadeti laiali. Sellest ajast peale hakkas ta tegema palju ümberkorraldusi. Ta kaotas revolutsioonikalendri ning pöördus tagasi kristliku ajaarvamise juurde, lisaks sellele tegi ta Prantsusmaast monarhistliku riigi ning võttis vastu ,,Tsiviilkoodeksi", mis sätestas inimeste võrdsuse seaduse ees, eraomanduse puutumatuse ning kiriku lahutamise riigist. Tänu sellele kuulutati enamus prantslaste usuks katolik usk. Aastal 1806 lõi Napoleon Reini liidu, mis moodustati 16st Prantsusmaa kontrolli all olevast Saksa riikidest, mille eestkostjaks sai Napoleon
kasutades taas etnilise puhastuse taktikat. · Kuna Serbia ei nõustunud vägivalda lõpetama, hakkas NATO 1999. aasta kevadel Serbiat pommitama. · Rohkem kui kaks kuud kestnud pommirünnakute järel oli Serbia sunnitud alistuma ning 1999. aasta suvel saabusid Kosovosse rahvusvahelised rahuvalvejõud, kes konflikti lõpetasid · 2000. aastal toimunud Serbia presidendivalimistel kaotas Milosevic võimu ning riigis alustati demokraatlikke ümberkorraldusi. · 2003. aastal nimetati Jugoslaavia ümber Serbia ja Montenegroks. · 2006. aastal kuulutasid Montenegro ja Serbia end iseseisvateks riikideks. · Olukord Balkani poolsaarel on aga endiselt pinev.
o Austria o Ungari · Prantsusmaal kuulutati välja nn teine vabariik. Esimene vabariik aastatel 1792 1804, teine vabariik 1848 1852. Vabariigi presidendiks valiti Louis Napoleon. Nimetab enda keisriks mõni aeg hiljem. Revolutsiooni saavutused · 1848. Aasta revolutsioonid lõppesid paljudes kohtades Euroopas verevalamisega ning endise võimu kindlustumisega. V.a Prantsusmaa. Võimu säilitamiseks oli vaja teatud ümberkorraldusi: o Kuulutati välja põhiseadus või alustati tööd põhiseaduse loomiseks o Valitsemisesse kaasatakse ka kodanlus o Sätestatakse rida ülddemokraatlikke õigusi ja vabadusi o Sõltuvalt riigist viidi läbi ja sotsiaalmajanduslikke ümberkorraldusi, millega oli seotud põhiliselt töölised ja talupojad Rahvusriikide loomine Rahvuseks nimetatakse inimeste gruppi, keda iseloomustab ühine ajalugu, kultuur, keel ja rass
kaasa põhjalikke muutusi senistest sotsiaalsetes, majanduslikes ja poliitilistes suhetes. IKT arengul on märkimisväärne mõju tööle, tööprotsessidele, tööhõivele, õppimisele ja kõikidele teistele olulistele tegevusvaldkondadele. Suureneb produktiivsus ja võetakse kasutusele uued paindlikud töövormid. Muutub radikaalselt töö olemus ning kogu ühiskonna struktuur. IKT revolutsioon on muutnud ja muudab meie tänast maailma tunduvalt, kuigi paljusid eesolevaid ümberkorraldusi me veel täielikult ei hooma. Silmapaistvat osa ülemaailmse infoühiskonna ideede arengus on etendanud UNESCO, kes lähtub oma tegevuses põhimõttest, et infoühiskond peab kindlalt toetuma inimeste põhiõigustele ja -vabadustele ning kindlustama õiguse haridusele, kultuurile ja sõnavabadusele tegelikkuses, kaitstes ja tugevdades teabe kui avaliku hüve positsioone, toetades kultuuride ja keelte mitmekesisust,
Vabariigi valitsus. Valitsuse tegevust juhtis riigivanem, kes lisaks peaministri kohustele täitis ka mõningaid riigipeale kuuluvaid esindusülesandeid. Laialdase demokraatia tingimustes kujunes välja mitmeparteiline erakondlik süsteem. Sellesse kuulusid agraarerakonnad, liberaalsed erakonnad, sotsialistlikud erakonnad ning vähemusrahvuste erakonnad. Majanduselu-Kuna enne iseseisvumist oli Eesti majandus allutatud Venemaa huvidele, siis vajas senine majandussüsteem põhjalikke ümberkorraldusi. Esimeseks sammuks sai radikaalne maareform, mille aluseks oli 10 okt 1919 vastu võetud maaseadus. Reformi käigus riigistati mõisate maa, hoomed, tehnika, kariloomad jne. Lõviosa võõrandatud maadest jagati välja, kokku loodi 35 000 uut asundustalu. Pärast Vabadussõja lõppu algas ülikiire majandustõus. Kuid majandustõus osutus liiga kiireks ja tõi 1923 aastal kaasa kriisi. 1924 kevadel käivitas rahaminister Otto Strandmann uue majanduspoliitika
töökust. Armutult kihutas ta õukonnast välja need, kes ei tahtnud kaasa minna uuendustega. Sisepoliitikas jätkas Peeter I keskvõimu tugevdamist. Ta korraldas ümber haldusjaotuse, asendas vanad riigi- ja haldusorganid uutega ning asutas kiriku võimu kitsendamiseks Püha Sinodi, mille liikmed ta määras ise. Aadliriigi tugevdamine suurendas rahva koormisi. Selle tagajärjel puhkenud ülestõusud suruti karmilt maha. Ta tegi ka armees ümberkorraldusi. Ta võttis kasutusele Lääne- Euroopaliku rõivastuse ning lasi tõlkida ka paljudest keeltest raamatuid ümber. Samas oli ta ka valitsejana küllaltki jõhker, tahtis saada kõike mida unistas. Oma eesmärkide saavutamiseks ei valinud ta vahendeid ja inimelul puudus temajaoks väärtus. Sageli käitus ta mõtlematult ja meeletult, tegutses esimese emotsiooni mõjul.
maksude tõstmine muutis rahva rahulolematuks. Seepärast kehtestati Seadusandliku Kogu poolt konstitutsiooniline monarhia: seadusandlikuks riigivõimuorganiks sai Seadusandlik Kogu; täidesaatev võim jäi kuningale; kohtuvõimu hakkasid teostama valitud kohtunikud. 21.september 1792 võttis Rahvuskonvent vastu seaduse, millega kukutati kuningavõim sootuks ning kuulutati välja vabariik. Jakobiinide diktatuuri ajal tehti sõjalisi ümberkorraldusi. Prantsusmaal kehtestati üldine sõjaväekohustus ning sellega kaasnes uus ohvitserkond. Riigis hoogustus relvatootmine. Sõjapidamistaktikas võeti suuresti eeskuju USA-st, mis oli Ameerika iseseisvussõdade üheks mõjuks. Prantslased tegid mitmeid muudatusi oma mõõdu- ja kaaluühikute süsteemis ning mindi üle revolutsioonikalendrile. Uued mõõtühikud põhinesid nüüd loodusel. Pikkusühikuks sai meeter, mis oli veerandmeridiaani
okupeeritud Kuriili saared, Venemaa ei ole nõustunud neid tagastama. 8. Milleks pidas Adenauer ja SLV idapoolset SDVd? Kuidas seda suhtumist väljendavat poliitikat nimetati? · Hallsteini doktriin 9. Milline oli sõjajärgse Norra,Taani, majandus? · Taanis oli peamiseks majandus haruks põllumajandus · Norras olid peamiseks majandus haruks kalandus 10. Millised Põhjamaad on kuningriigid? · Rootsi · Taani · Norra 11. Milliseid ümberkorraldusi teostasid enne II maailmasõda Rootsi sotsiaaldemokraadid? 12. Kas NSVLil oli juriidilist ja moraalset õigust pärast II maailmasõda Soome (riigitegelaste) üle kohut mõista ja Soomet süüdistada? Põhjenda! Ei, sest Soomel oli õigus end kaitsta välise agressori eest · Ei, sest Soome riigitegelased täitsid vaid rahvatahet 13. Millised Põhjamaad kuuluvad Euroopa Liitu? Soome, Rootsi, Taani
Katariina. Õppis ruttu selgeks vene keele ja omandas väga hea hariduse. Pühendus kogu hingega vene olemuse tundmaõppimisele ja tegi kõik, et väärida krooni. Peale Peetri ema surma asusid valitsema Peeter ja Katariina, kuid Katariinale oli Peetri poliitika väga vastuoluline. 1762 kõrvaldas Katariina kaardiväeohvitseride abiga Peeter III troonilt ja kuulutas end Venemaa valitsejaks. Mis muudatusi ta läbi viis? Valitsejana oli Katariinal kavas läbi viia suuri ümberkorraldusi nii seadusandluses, ühiskondlikus elus, riigi halduskorralduses ja teistes valdkondades. 1764. aastal viis ta läbi kiriku maade riigistamise, mille tulemusena seni kirikule kuulunud pärisorjad ja maavaldused läksid riigi omandusse. Katariina viis läbi muudatusi riigihalduses (1775. aasta kubermanguseadus), püüdes vähendada liigset tsentraliseeritust. Saavutused 1763. a. asutati vaeslaste varjupaigad. 1766. a. pandi Õilsate Aadlineiude Ühingu
Napoleon väejuhina ja valitsejana 1804. aastal kuulutati Napoleon Prantsuse keisriks ning parlament saadeti laiali. Sellest ajast peale tegi Ta palju ümberkorraldusi. Ta kaotas revolutsioonikalendri ning pöördus tagasi kristliku ajaarvamise juurde, tegi Prantsusmaast monarhistliku riigi, võttis vastu ,,Tsiviilkoodeksi",mis sätestas inimeste võrdsuse seaduse ees, eraomanduse puutumatuse ning kiriku lahutamise riigist ja katoliku usk kuulutati enamiku prantslaste usuks. Ta lõi Reini Liidu, aastal 1806, mis moodustati 16st Prantsusmaa kontrolli all olevast Saksa riigist, mille eestkostjaks sai Napoleon.Hiljem liitusid ka teised Saksa liidu, v
alla. Vastasel juhul võib varsti poes hoopis rubladega maksta. Lisaks aitab ühisraha oluliselt kaasa ka Eesti majandusele, sest väisinvestoritel pole enam hirmu krooni devalveerumise ees. Selle tulemusel hakkavad viie aasta pärast tõusma palgad ja tekib juurde uusi töökohti, sest välismaised firmad on altimad oma tehaseid ja kontoreid Eestisse tooma. Valitsustega on ikka nii, et üks on kallis ja teine paha ja mida tuleviku seisukohalt olulisemaid ümberkorraldusi tehakse, seda halvemaks rahva silmis valitus muutub. Hetkel on hinnatõus paratamatus, millega tuleb leppida, sest ka maailma majandusel pole praegu hea olukord. Tegelikult läheb elu koos maailma ja meie riigi arenguga järjest paremaks, ehkki tal praegugi nii palju viga pole, nagu keskmine eestlane ütleb. Vähemalt saame me oma riigi majandamisega ise hakkama, mitte ei aja eelarvet lõhki nagu näiteks Kreeka, keda nüüd terve Euroopa Liit elus peab hoidma.
Varasemad majanduskriisid olid lõppenud 1-2 aastaga,sest majandus suutis ise toibda.Nüüd oli aga vaja riigipoolset sekkumist.1932 aastal valiti presidendiks Franklin Delano Roosevelt.Ta asus riisgis teostama reforme.Selleks koostas ta suure tegevuskava mitme aasta peale,mida nimetati New Deak-iks.See kava ergutas tööstust ja lõi uusi töökohti.1933.aastal hakkas majandus paranema,kuigi lõpplikult toibuti alles pärast teist maailma sõda.Sarnaseid ümberkorraldusi tehti ka teistes riikides.Kriisi aastail kadus paljudel inimestel usaldus demokraatia vastu. Nendes riikides kus demokraatia oli nõrk asendus see diktatuuriga.See tähendas seda et riik sekkus aktiivselt tootmis-ja kaubandusettevõtete ning pankade tegevusse.Riik otsustas mida ja kui palju toota,kellele millistel tingimustel toodangut müüa.
Lisaks laenude soetamisele tekkis majanduskriis veel maailmamajanduse kohanematuse ja kaupade ületootmise tõttu. Kuna USA oli maailmamajandusejuhtriik, siis jõudis majanduskriis ka Euroopa riikidesse. Majandus hakkas paranema alles 1933. aastal, kui aasta eest oli valitud USA uueks presidendiks F.D.Roosevelt, kes asus teostama reforme ja koostas mitme aasta peale jagatud tegevuskava, mida Roosevelt nimetas New Deal-iks. Roosevelti reformidega sarnaseid ümberkorraldusi tehti ka teistes riikides, kus oli piisavalt vajalikke vahendeid ja tugev demokraatlik korn (näiteks Prantsusmaal). Paraku oli ka teine viis majanduskriis ületada. Seda kasutati sellistes riikides, kus demokraatia oli nõrk. Seal mindi üle diktatuurile. Majanduselus tähendas see seda, et riik sekkus aktiivselt tootmis- ja kaubandusettevõtete ning pankade tegevusse. Riik otsustas, mida ja kui palju toota. Neid, kes ei täitnud riigi otsuseid, ootas karm karistus. See juhtus
Vana Rooma Algus: Müüt: Romulus ja Reemus 753 eKr Arheoloogid: Karjused u 600 eKr. Kuningas valiti rahvakoosolekul, valitses koos Senatiga. Vaene kodanik elas kliendina rikka(patrooni) kaitse all. Sai patroonilt maad, andis talle saagi, käis temaga sõjaretkedel. Peategevus põlluharimine ja sõdimine. Viimane kuningas langes 510 eKr, algas Vabariigi ajastu. Rooma vabariik: Riiki juhtis Senat ja ametnikud, kellest 2 kõrgemat olid konsulid. 450 eKr 12 karmi seadust. Sai otsa 30 eKr. Sõjad: 1. 1. Puunia sõda 264 241. Sardiinia, Sitsiilia ja Korsika 2. 2. Puunia sõda 218 201. Said Hannibalilt lüüa Cannae lahingus. Hiljem võitsid Sürakuusa riigi sitsiilias ja kartaago valdused väljaspool aafrikat 3. 3. Puunia sõda 146. Kartaago. 4. 149. eKr - Makedoonia 5. 133 eKr testamendiga Väike Aasias asunud riik. Valitsemispoliiika: Vabariigi lang...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
