· Soolhapet tootvad rakud, parietaalrakud, on suured ning püramiidse kujuga. Nende tuum paikneb tsentraalselt ja tsütoplasma värvub eosinofiilselt · Parietaalrakkudel on tohutu välispind tingituna sügavatest mikrohattudega kaetud tsütoplasma sissesopistustest - kanaliikulitest Peensool Intestinum tenue Järgneb maolukutile ja lõpeb üleminekuga jämesoolde paremas niudeaugus Jaguneb kolmeks osaks - kaksteistsõrmiksooleks e. duodeenumiks (duodenum) , tühisooleks (jejunum) ja niudesooleks (ileum) Olles peamiseks imendumisalaks on peensoolel selleks vastav pinnaehitus, mis suurendab limaskesta pindala tsirkulaarkurrud hatud ja soolekrüptid Peensoole epiteeli rakuliigid Äärisrakud on kõige arvukamad hattudel ja nad funktsioneerivad absorbeerivate rakkudena valendikupoolne pind on kaetud 2-3000 tihedalt üksteise kõrval asetsevate pikkade mikrohattudega, mida katab glükokaalüks. Viimane sisaldab ensüüme (laktaas, lipaas jt.)
neerupealis) Peapk harud lülituvad ümber 1. kaelaganglionis 1. N caroticus internusplexus caroticus internusganglion pterygopalatinum, ganglion ciliare 2. Nn carotici externiplexus caroticusganglion oticum, ganglion submandibulare 3. N jugularis9 ja 10 kraniaalnärvile 4. N vertebralisplexus vertebralis Muude harude ümberlülitused: · ganglion coeliacuses - hepar, gaster, lien, duodenum · ganglion mesentericum superior jejunoileum, caecum, colon ascendens, colon transversum · ganglion mesentericum inferius colon descendens, colon sigmoideum, rectumi ülemine osa, testis, ovaris · plexus hypogastricus infganglion pelvina vesica urinaria, rectum medius/inf, corpus cavernosi penis/clitoridis n spinalisn splanchicus major/minor Pars parasympathica sakraalne osa:
maovõlv - fornix Maokeha - corpus Lukutiosa - pars pylorica Lukutikoobas - antrum pyloricum Lukuti - pylorus Paksend lukutisulgur - m. sphincter pylori Väike kõverik - curvatura ventriculi minor Suur kõverik - curvatura ventriuculi major Maomahl - succus gastriucus Peensool - intestinum tenue Kaksteistsõrmiksool - duodenum Tühisool - jejunum Niudesool - ileum Peensoole kinnisti - mesenterium on Soolenäärmed - glandulae intestinales Soolemahl - succus entericus Kõhunääre - pancreas Maks - hepar Sapipõis - vesica fellea/ vesica bilaris Maksavärat - porta hepatica Sagar - lobi (lobus) Segmendid - segmenta Sagarikud - lobuli
e) mis täidab vasaku sagitaalvao eesosa – lig. teres hepatis, tagaosa – lig. venosum d) mis täidab parema sagotaalvao eesosa - vesica biliaris, tagaosa - v. cava inferior a) milline kest paikneb kõhukelme all - tunica fibrosa b) milline jäljend on vistseraalpinnal paremal keskel, paremal taga - paremal keskel impressio duodenalis, paremal taga impressio renalis ja suprarenalis vasakul - impressio gastrica c) kuidas paikneb peritoneumi suhtes - mesoperitoneaalselt ! 5. Duodenum a) millega lõpeb ülemine osa flexura duodeni superior b) millest on tingitud duodenumil tagaseina limaskestal pikikurd ühissapijuhast c) mis ümbritseb ampulli ja mida ta reguleerib sfinkterlihas, reguleerib sapi ja kõhunäärmenõre pääsemist soolde d) skeletotoopia suuremalt osalt mediaaltasapinnal paremal 1…3. nimmmelüli kõrgusel, flexura duodenojejunalis on mediaantasapinnast vasakul 2. nimmelüli kõrgusel e) ülemise osa süntoopia puudutab maksa
Samuti hävitab soolhape mikroobe ja 2 kindlustab happelise keskkonna, mis on vajalik ensüüm pepsiini toimeks pH 1,5 3,5. Samuti soodustab soolhape raua imendumist peensooles. Kui palju toodetakse ööpäevas maomahla? 23L 17. Nimetage peensoole osad ja lisage pikkus * Kaksteistsõrmiksool ehk duodenum 25cm * Tühisool2m * Niudesol3m Milles seisneb peensoole funktsioon? Peensooles lagundatakse valke edasi ning toimub toitainete imendumine verre. Samuti peensooles silelihased liigutavad toidumassi edasi. 18. Kirjeldage lühidalt peensoole limaskesta ehitust. Limaskest omab rohkelt kurde, mida katavad soolehatud suurendavad imendumispinda 3 korda, esinevad kogu peensoole ulatuses ja annavad talle sametise ilme (u
43.MAMMA-BREAST-rind 44.NATES- BUTTOCK-tagumik 45.PATELLA-KNEE- põlvekeder 46.ANGINA PECTORIS-STENOKARDIA 47.RENAL COLIC- NEERUKOOLIKA 48.LOIN-PUUSAOSA 49.INGUINAL SWELLING- KUBEME PAISTETUS 50.THORACIC PAIN- RINDKERE VALU 51.PERIUMBILICAL RASH- ... LÖÖVE 52.ENLARGED AXILLARY NODE- SUURENENUD LÜMFISÕLM 53.MANDIBULAR PAIN- ALALÕUAN/ LÕUA VALU 54.GROIN-KUBE 55.TRUNK-TÜVI 56.HEPATIC DISEASE -MAKSAHAIGUS-OF THE LIVER 57.PANCREAS-KÕHUNÄÄRE 58.DUODENUM-KAKSTEISTSÕRMIKSOOL 59.GALL BLADDER- SAPIPÕIS 60.LIVER- MAKS 61.RIGHT KIDNEY-PAREM NEER 62.LEFT KIDNEY- VASAK NEER 63.SPLEEN-PÕRN 64.STOMACH-MAGU 65.DIGESTIVE SYSTEM- SEEDESÜSTEEM 66.BOWEL or INTESTINE- SOOL NT. SMALL BOWEL or SMALL INTESTINE 67.LARGE BOWEL- JÄMESOOL 68.ANUS-PÄRAK 69.RECTUM-PÄRASOOL 70.IN DIGESTION- SEEDEHÄIRE 71.RESPIRATION- HINGAMINE 72.RESPIRATORY SYSTEM HINGAMISSÜSTEEM 73.AIRWAYS- HINGAMISTEED 74.LUNGS-KOPSUD 75.LOBES-SAGAR 76.LARYNX-KÕRI 77
43.MAMMA-BREAST-rind 44.NATES- BUTTOCK-tagumik 45.PATELLA-KNEE- põlvekeder 46.ANGINA PECTORIS-STENOKARDIA 47.RENAL COLIC- NEERUKOOLIKA 48.LOIN-PUUSAOSA 49.INGUINAL SWELLING- KUBEME PAISTETUS 50.THORACIC PAIN- RINDKERE VALU 51.PERIUMBILICAL RASH- ... LÖÖVE 52.ENLARGED AXILLARY NODE- SUURENENUD LÜMFISÕLM 53.MANDIBULAR PAIN- ALALÕUAN/ LÕUA VALU 54.GROIN-KUBE 55.TRUNK-TÜVI 56.HEPATIC DISEASE -MAKSAHAIGUS-OF THE LIVER 57.PANCREAS-KÕHUNÄÄRE 58.DUODENUM-KAKSTEISTSÕRMIKSOOL 59.GALL BLADDER- SAPIPÕIS 60.LIVER- MAKS 61.RIGHT KIDNEY-PAREM NEER 62.LEFT KIDNEY- VASAK NEER 63.SPLEEN-PÕRN 64.STOMACH-MAGU 65.DIGESTIVE SYSTEM- SEEDESÜSTEEM 66.BOWEL or INTESTINE- SOOL NT. SMALL BOWEL or SMALL INTESTINE 67.LARGE BOWEL- JÄMESOOL 68.ANUS-PÄRAK 69.RECTUM-PÄRASOOL 70.IN DIGESTION- SEEDEHÄIRE 71.RESPIRATION- HINGAMINE 72.RESPIRATORY SYSTEM HINGAMISSÜSTEEM 73.AIRWAYS- HINGAMISTEED 74.LUNGS-KOPSUD 75.LOBES-SAGAR 76.LARYNX-KÕRI 77
keskmine ehk mediaalne medialis külgmine ehk lateraalne lateralis lähimine ehk proksimaalne proximalis kaugmine ehk distaalne distalis välimine externus või sisemine internus süva profundus või pindmine superficialis ülemine superior või alumine inferior eesmine anterior või tagumine posterior kahe struktuuri vahel intermedius a. = arteria arter aa. = arteriae arterid v. = vena veen vv. = venae veenid n. = nervus närv nn. = nervi närvid m. = musculus lihas mm. = musculi lihased dex. või dx. = parempoolne, parem ( dexter, dextra, dextrum ) sin. = vasakpoolne, vasak ( sinister, sinistra, sinistrum ) PEA CAPUT otsmik FRONS kiir VERTEX ALAJÄSE MEMBRUM INFERIUS kukal OCCIPUT vaagnavööde oimud TEMPORA vaba alajäse: ...
kurgukitsus isthmus ninaõõs cavum nasi faucium kõri larynx kõhukelme peritoneum hingetoru trachea maovõlv fornix peabronhid bronhi maokeha corpus principales kaksteistsõrmiksool kopsud pulmones duodenum kops pulmo tühisool jejunum välisnina nasus externus niudesool ileum kopsuvärat hilus pulmonis soolehatud vili intestinales kopsujuur radix pulmonis maksavärat porta hepatica kopsukelme pleura sapipõis vesica fellea / keskseinand mediastinum vesica bilaris
(двенадцатиперстная кишка) • Soole ensüümid (enterotsüüdid) • Laktoosi talumatus 24. Olulisemad seedetrakti hormoonid (gastriin, sekretiin, koletüstokiniin, somatostatiin, motiliin, ghreliin, glükagooni-sarnane peptiid-1, vasoaktiivne intestinaalne polüpeptiid) ja nende füsioloogiline roll. 50 Gastriin (mao antrumist) Sekretiin (duodenum) Kolestüstokiniin (CCK, duodenum) Pankrease polüpeptiid (pankreas) Magu inhibeeriv polüpeptiid (GIP: jejunum ja duodenum) Motiliin (jejunum ja duodenum) Glükagooni-sarnased peptiidid GLP-1 ja GLP-2 (ileum ja jämesool) Neurotensiin (peensoole alumised osad) 25. Seedimine peensooles. Pankrease nõre ensüümid. Maksa ja sapipõie roll seedimise protsessis. Jämesooles toimuvad protsessid, siin asuva mikrofloora tähendus.
- 2.5 - 4.5 m - Facies renalis, facies suprarenalis, facies lienalis, facies pancreatica, facies - osad: kaksteistsõrmiksool, tühisool ja niudesool colica KAKSTEISTSÕRMIKSOOL DUODENUM Limaskest umbes 20 cm pikkune peensoole algusosa, millel on 4 alaosa - ühekihiline silinderepiteel + tüüpkomponendid - Pars superior Reljeefi iseärasused - Pars decendens - Maokurrud plicae gastricae
Mao väliskest: serooskest – peritoneum – katab igast küljest – intraperitoneaalne. Peensool: Peensool on seedekanali pikim osa – laibal (lihaskest pole toonuses!) 5-7m, elaval – 2-3m, läbimõõt alguses 4-5 cmm, lõpus 2-2,5 cm. Peensoole ülesanneteks on toitainete lõplik lõhustamine ja valkude (peptiidide), rasvade (rasvhapete+rasvlahustuvate vitamiinide) ning süsivesikute (suhkrute) imendamine. Peensoolel on 3 osa: a)Kaksteistsõrmiksool e. duodeenum (duodenum) (siit on arenenud ka maks ja kõhunääre!) b)Tühisool e. jejunum (jejunum) c)Niudesool e. ileum (ileum) Peensoole seina ehitus: A.Limaskest: Tavalised kihid, pind kaetud ühekihilise epiteeliga (hea imendamisvõime!). Lisaks suurendavad imendumispinda: a)ring- e. tsirkulaarkurrud (plicae circulares) b) soolehatud (villi intestinales) – mikroskoobis väikesel suurendusel nähtavad, sõrmekujulised, keskel vere- ja lümfisooned (luubi all meenutab peensoole limaskesta pind froteerätikut)
3) KEELEALUNE NÄÄRE (GLANDULA SUBLINGUALIS). ASUB SUUPÕHJAS LIMASKESTA ALL, JUHAD AVANEVAD SUUPÕHJA KEELEALUSEL KURRUL. SEGANÄÄRE. 2. NIMETAGE SEEDEKANALI OSAD JÄRGNEVUSES (eesti ja lad. k.)- SUUÕÕS (CAVUM ORIS); NEEL (PHARYNX); SÖÖGITORU (OESOPHAGUS); MAGU (VENTRICULUS, GASTER); PEENSOOL (INTESTINUM TENUE); JÄMESOOL (INTESTINUM CRASSUM); (ANUS?) 3. NIMETAGE PEENSOOLE OSAD JA LISAGE PIKKUS (eesti ja lad.k)- 1) KAKSTEISTSÕRMIKSOOL (DUODENUM), 25 cm 2) TÜHISOOL (JEJUNUM), um. 2 m 3) NIUDESOOL (ILEUM), um. 3 m 4. KIRJELDAGE LÜHIDALT PEENSOOLE LIMASKESTA EHITUST- OMAB ROHKELT KURDE, SOOLEHATUD – SUURENDAVAD IMENDUMISPINDA, ENTEROTSÜÜDID KATAVAD HATTE JA SUURENDAVAD IMENDUMISPINDA VEELGI. 5. SAPIPÕIS lad.k. – VESICA BILARIS MAHT – 60 ml MILLES SEISNEB SAPIPÕIE FUNKTSIOON?- ON SAPI RESERVUAARIKS 6. JÄMESOOLE PIKKUS – 1,5 m NIMETAGE JÄMESOOLE OSAD JÄRGNEVUSES (eesti ja lad. k.)-
VII SEEDIMINE 1. Seedeelundid. Seedeprotsessi üldiseloomustus. Seedeensüümide toimeks vajalikud tingimused. Seedeelundkonna moodustavad: suuõõs, neel, söögitoru, magu, peensool,( millel on 3 osa: kaksteistsõrmiksool ehk duodenum, tema pikkus on 20-30 cm. Teine, kõige pikem osa on jejunum, pikkus u 1,5 m kolmas on ileum, pikkus 2 m). Peensool on fikseeritud kõhuõõne tagumise seina külge. jämesööl, mille lõpposa kannab pärasoole nimetust. kõhunääre ehk pankreas. Makse vahetus naabruses asub sapipõis. Maksas tekkinud sapp koguneb sapipõide, söömise vaheaegadel. sapipõis tühjeneb söömise ajal. Saadab oma sisaldise 12sõrmiksoolde. pärak (anus). Maks pole puhtal kujul seedeelund, vaid on
allaneelatud toitu), seesmine faktor (vajalik B12 vit. imendumiseks) Maomahlas leidub valke lõhustuvaid fermente Pepsinogeen lõhustab Valke Lipaas lõhustab Emulgeeritud rasvu Soolhape Pehmendab tselluloosi Ööpäev 1,5L 16. Peensoole osad INTESTINUM TENUE Pikkus 5M Kaksteistsõrmiksool DUODENUM Tühisool JEJUNUM Niudesool ILEUM Funktsioon Peensoole mahla sekretsioon, toidukördi edasitoimetamine soole peristaltiliste liigutuste abil, täielik süsivesikute, valkude ja rasvade seedimine, kaitse bakterite vastu, toitainete resorptsioon 17. Peensoole limaskesta ehitus Omab rohkelt kurde ja need kurrud on tsirkulaar- ehk ringkurrud. Limaskest toodab soolemahla Ööpäev 3L, pH = 7,8 - 8,0 18
(cellulae reticuli). Võrkmikuharja ülemises ja keskmises kolmandikus paikneb silelihaskoeline võrkmikuväät (limaskesta lihaskiht). Veise kiidekas – omasum Limaskest – sisepinda katavad kiidekalehed ja nende vahele jäävad kitsad ruumid. Lehed on külgedelt kaetud papillidega (papillae omasi). Kiideka lehtedes on kolmekordne lihasplaat (2 äärmist ja nende vahel sisemine). 54. Peen- ja jämesool Peensool - intestinum tenue - jaguneb kolmeks osaks: kaksteistsõrmik - duodenum, tühisool – jejunum ja niudesool – ileum. Peensoole sein on 3-kestaline: limaskest, lihaskest ja serooskest. Limaskest - tunica mucosa Peensoole limaskestas on kõik 4 kihti. Peensool on peamine imendumisala ja seetõttu Limaskesta pind on iseloomuliku väljanägemisega (hatud ja krüptid), mis suurendavad limaskesta pindala. Peensooles sisepinda katavad limaskesta kõrgendid sünoviaalhatud (villi intestinales). Iga soolehatt on pealt kaetud ühekihilise prismaatilise epiteeliga
· Fosfaatrühma allikaks on ATP, cAMP, GTP · Defosforüülimisreaktsiooni katalüüsivad fosfataasid · Inimese genoomis on teada 575 proteiinkinaasi kodeerivat geeni · Fosforüülimisreaktsioonid toimuvad kõikides elusorganismides Limiteeritud proteolüüs: Ensüümi polüpeptiidahela teatud peptiidsideme(te) hüdrolüüs spetsiifilise proteaasi toimel aktiveerib ensüümi. Näit. Pankrease proteaaside aktivatsioon kaksteistsõrmiksooles (duodenum). Pankrease ensüümid on pankrease nõres inaktiivsete proensüümide ehk sümogeenidena. Ensüümide aktivatsioon toimub alles kaksteistsõrmiksooles, see algab trüpsinogeeni (sümogeeni) muundamisega aktiivseks trüpsiiniks enteropeptidaasi toimel. Selles reaktsioonis `lõigatakse' trüpsinogeeni N-terminaalsest osast ära heksapeptiid. Tekkinud trüpsiin aktiveerib teised pankrease ensüümid. Glükosüleerimine (sahhariidide liitmine):
ümbritsetud jämesoole poolt. Peensoole Tartu Tervishoiu Kõrgkool 15 Koostanud M. Kolga ja A. Vahtramäe 2007 sügis Seedeelunkond http://images.google.com/imgres?imgurl=http://www.uen.org Eristatakse 3 osa: 1. kaksteistsõrmiksool e. duodenum, kinnistita maole järgnev peensoole osa. On hoburaua kujuline u. 25 cm pikk, paikneb suuremalt osalt mediaantasapinnast paremal L 1-3 kõrgusel. Ümbritseb kõhunäärme pead. Duodeenumi ülemisse ossa kaksteistsõrmiku suurel näsal papilla Vateri , avanevad ülalt ühissapijuha, vasakult kõhunäärmejuha, avause suleb sphincter Oddi. Ülemine osa puudutab maksa, alanev osa paremat neeru, taga aort ja alumine õõnesveen
See soodustab imendumist. 2. Peensoole mahla sekretsioon. 3. Täielik süsivesikute, valkude ja rasvade seedimine hatu enterotsüütides. 4. Kaitse bakterite vastu (solitaarfolliikulites, Peyeri naastudes), kes on ellu jäänud mao HCl toimest hoolimata. 5. Hormoonide pankreosümiin-koletsüstokiniinja sekretsiin sekretsioon. 6. Toitainete resorptsioon. Peensoole osad: 1) kaksteistsõrmiksool e duodeenumDUODENUM ● u 25cm, algab maolukutist, paikneb suures osas mediaantasapinnast paremal L1-3 (lumbalis) kõrgusel, ümbritseb kaarena kõhunäärme pead; ülemine osa puudutab maksa, alanev osa paremat neeru, taga on aort ja alumine õõnesveen - ainus peensooleosa, mis paikneb liikumatult samas kohas ● kogu laiuses kinnitunud kõhuõõne tagaseina külge (ülejäänud peensoole osad on fikseeritud soolekinnistigaMESENTERIUM)
purustatakse ning süljega segatakse (lisaks limaskestasisestele süljenäärmerakkudele suubuvad suhu gl. sublingualis'e, gl. submandibularis'e ja gl. parotis'e juhad). Neelamisega transporditakse toit söögitorru (oesophagus) ja makku. Maos (gaster s. ventriculus) seguneb toit maonõrega ja transporditakse maoliigutustega distaalsesse mao-ossa. Sülje ja maonõrega segunenud toidumassi nimetatakse küümuseks, mis transporditakse läbi maolukuti (pylorus) duodenum'isse. Duodeenumisse sekreteerub soolenäärmete sekreet ning siia suubuvad ka pankrease ja sapijuhad (ühissapijuha tuleb duodenumi pars descendens'isse ja avaneb papilla duodeni majori'il koos pankreasejuhaga- ductus pancreaticus'ega. Juhade lõpposad võivad olla ka ühinenud ampulla hepatopancreatica'ks). Duodeenumi limaskesta näärmerakkudes sünteesitakse palju seedekulgla hormoone, mis reguleerivad seedenäärmete tegevust. Peensoole lihaskihid
jääkained, reguleerib vere suhkrusisaldust, asendab ühed toitained teistega (vajadusel rasvad ja süsivesikud), on veredepooks, eritab sappi rasvade seedimiseks. Sapikapillaarid moodustavad maksas tiheda võrgustiku. Need ühinevad sapijuhadeks. Sapp koguneb tilkudes mööda sapipõiejuha sapipõide (Gallbladder), mis tühjeneb pärast söömist kaksteistsõrmiksoolde (Duodenum) Sapi koostise olulisemad komponendid on sapisoolad, need on rasvade imendumiseks vältimatud. Veel sisaldab sapp pigmente (sellest rooja värv), kolesterooli (mis mõnikord sadeneb ja moodustabsapikive), vett, vähemal määral ensüüme, ja palju teisi aineid. Sappi tekib umbes 0,5-1 liitrit päevas. Maks Mürgised ained (jääkained) teeb maks kusiaineks, mis viiakse verega neerudesse. Neerud filtreerivad verest välja uriini.
transporditakse nii keha rakkudesse . Seedimata jäänud toiduosad väljutatakse organismist. Seedesüsteemi moodustavad omavahel seotud elundid, mille ülesandeks on toiduainete ja jääkainete transport läbi keha. Seedetrakt Suuõõs (cavum oris) Kõri (pharynx) Neel (larynx) Söögitoru (oesophagus) Magu (ld ventriculus, kr gaster) Peensool, mille osad on: – kaksteistsõrmiksool (duodenum) – tühisool (jejunum) – niudesool (ileum) Jämesool (colon), mille osad on: – umbsool (caecum) – ussripik (appendix) – ülenev käärsool (colon ascendens) – risti käärsool (colon transversum) – alanev käärsool (colon descendens) – sigmasool (colon sigmoideum) Pärasool (rectum) koos pärakuga Seedimises osalevaid ensüüme tootvad elundid on: süljenäärmed (glandulae salivarae), kõhunääre (pancreas),
annaabi.ee 
