Seedesüsteem Seedesüsteem koosneb seedekanalist ja sellega seotud organitest: keel, hambad, süljenäärmed, kõhunääre, maks ja sapipõis. Seedekanal kujutab endast lihaselist toru, mida vooderdab epiteel. Epiteeli tüüp varieerub sõltuvalt täidetavast ülesandest. Seedekanali sein on peaaegu kogu ulatuses kolmekestaline. Suuõõs cavum oris Suuõõnt vooderdab mitmekihiline lameepiteel. Suuõõnes paiknevad keel, hambad, süljenäärmed ja tonsillid. Suuõõs jaguneb suuesikuks (vestibulum oris) ja pärissuuõõneks (cavum oris proprium). Tonsillid Suulaetonsill tonsilla palatina - paarilised piklikud lümfoidkoe koondised limaskesta prooprias sisemusse kulgeb 10-20 krüpti lümfisõlmekesed prooprias, allpool asuvatest kudedest eraldab sidekoeline kohn, kihnust kulgevad tonsilli sidekoelised septid. Hambad Anatoomiliselt koosnevad hambad kroonist, juurest ja neid ühendavast kaelast. Lõikunud hambal eristatakse v...
neerupealis) Peapk harud lülituvad ümber 1. kaelaganglionis 1. N caroticus internusplexus caroticus internusganglion pterygopalatinum, ganglion ciliare 2. Nn carotici externiplexus caroticusganglion oticum, ganglion submandibulare 3. N jugularis9 ja 10 kraniaalnärvile 4. N vertebralisplexus vertebralis Muude harude ümberlülitused: · ganglion coeliacuses - hepar, gaster, lien, duodenum · ganglion mesentericum superior jejunoileum, caecum, colon ascendens, colon transversum · ganglion mesentericum inferius colon descendens, colon sigmoideum, rectumi ülemine osa, testis, ovaris · plexus hypogastricus infganglion pelvina vesica urinaria, rectum medius/inf, corpus cavernosi penis/clitoridis n spinalisn splanchicus major/minor Pars parasympathica sakraalne osa:
maovõlv - fornix Maokeha - corpus Lukutiosa - pars pylorica Lukutikoobas - antrum pyloricum Lukuti - pylorus Paksend lukutisulgur - m. sphincter pylori Väike kõverik - curvatura ventriculi minor Suur kõverik - curvatura ventriuculi major Maomahl - succus gastriucus Peensool - intestinum tenue Kaksteistsõrmiksool - duodenum Tühisool - jejunum Niudesool - ileum Peensoole kinnisti - mesenterium on Soolenäärmed - glandulae intestinales Soolemahl - succus entericus Kõhunääre - pancreas Maks - hepar Sapipõis - vesica fellea/ vesica bilaris Maksavärat - porta hepatica Sagar - lobi (lobus) Segmendid - segmenta Sagarikud - lobuli
e) mis täidab vasaku sagitaalvao eesosa – lig. teres hepatis, tagaosa – lig. venosum d) mis täidab parema sagotaalvao eesosa - vesica biliaris, tagaosa - v. cava inferior a) milline kest paikneb kõhukelme all - tunica fibrosa b) milline jäljend on vistseraalpinnal paremal keskel, paremal taga - paremal keskel impressio duodenalis, paremal taga impressio renalis ja suprarenalis vasakul - impressio gastrica c) kuidas paikneb peritoneumi suhtes - mesoperitoneaalselt ! 5. Duodenum a) millega lõpeb ülemine osa flexura duodeni superior b) millest on tingitud duodenumil tagaseina limaskestal pikikurd ühissapijuhast c) mis ümbritseb ampulli ja mida ta reguleerib sfinkterlihas, reguleerib sapi ja kõhunäärmenõre pääsemist soolde d) skeletotoopia suuremalt osalt mediaaltasapinnal paremal 1…3. nimmmelüli kõrgusel, flexura duodenojejunalis on mediaantasapinnast vasakul 2. nimmelüli kõrgusel e) ülemise osa süntoopia puudutab maksa
Samuti hävitab soolhape mikroobe ja 2 kindlustab happelise keskkonna, mis on vajalik ensüüm pepsiini toimeks pH 1,5 3,5. Samuti soodustab soolhape raua imendumist peensooles. Kui palju toodetakse ööpäevas maomahla? 23L 17. Nimetage peensoole osad ja lisage pikkus * Kaksteistsõrmiksool ehk duodenum 25cm * Tühisool2m * Niudesol3m Milles seisneb peensoole funktsioon? Peensooles lagundatakse valke edasi ning toimub toitainete imendumine verre. Samuti peensooles silelihased liigutavad toidumassi edasi. 18. Kirjeldage lühidalt peensoole limaskesta ehitust. Limaskest omab rohkelt kurde, mida katavad soolehatud suurendavad imendumispinda 3 korda, esinevad kogu peensoole ulatuses ja annavad talle sametise ilme (u
English Test 1 Parts of the body 1. JEW-MANDIBLE-alalõug 2. ARMPIT-AXILLA-kaenlaalune 3. CHEST-THORAX-rindkere 4. STOMACH-ABDOMEN-kõht 5. NAVEL-UMBILICIUS-naba 6. KNEE-PATELLA-põlvekeder Hospital staf 1. TO PRESCRIBE MEDICINE- ravimi välja kirjutamine 2. DISPENSE PRESCRIPTION MEDICATION- retseptiravimeid väljastama 3. RELIVE PAIN-valu leevendama 4. BLOOD SAMPLE- vereproov 5. SPUTUM-sülje PERSONAL 6. RECEPTIONIST- vastuvõtu sekretär-a person who welcomes visitors and answers phones. 7. RADIOLOGIST- radioloog- a person who used imaging technology 8. LAB TECHNICIAN- laborant- a person who analyzes samples 9. PHARMACIST- apteeker- a person who prepares drugs //prepares and dispenses medication 10.CARDIOLOGIST- kardioloog- a person who is a heart specialist 11.PEDIATRICIAN- lastearst- 12.ANESTHESIOLOGIST-anestesialoog-a person who prevents patients form f...
English Test 1 Parts of the body 1. JEW-MANDIBLE-alalõug 2. ARMPIT-AXILLA-kaenlaalune 3. CHEST-THORAX-rindkere 4. STOMACH-ABDOMEN-kõht 5. NAVEL-UMBILICIUS-naba 6. KNEE-PATELLA-põlvekeder Hospital staf 1. TO PRESCRIBE MEDICINE- ravimi välja kirjutamine 2. DISPENSE PRESCRIPTION MEDICATION- retseptiravimeid väljastama 3. RELIVE PAIN-valu leevendama 4. BLOOD SAMPLE- vereproov 5. SPUTUM-sülje PERSONAL 6. RECEPTIONIST- vastuvõtu sekretär-a person who welcomes visitors and answers phones. 7. RADIOLOGIST- radioloog- a person who used imaging technology 8. LAB TECHNICIAN- laborant- a person who analyzes samples 9. PHARMACIST- apteeker- a person who prepares drugs //prepares and dispenses medication 10.CARDIOLOGIST- kardioloog- a person who is a heart specialist 11.PEDIATRICIAN- lastearst- 12.ANESTHESIOLOGIST-anestesialoog-a person who prevents patients form f...
keskmine ehk mediaalne medialis külgmine ehk lateraalne lateralis lähimine ehk proksimaalne proximalis kaugmine ehk distaalne distalis välimine externus või sisemine internus süva profundus või pindmine superficialis ülemine superior või alumine inferior eesmine anterior või tagumine posterior kahe struktuuri vahel intermedius a. = arteria arter aa. = arteriae arterid v. = vena veen vv. = venae veenid n. = nervus närv nn. = nervi närvid m. = musculus lihas mm. = musculi lihased dex. või dx. = parempoolne, parem ( dexter, dextra, dextrum ) sin. = vasakpoolne, vasak ( sinister, sinistra, sinistrum ) PEA CAPUT otsmik FRONS kiir VERTEX ALAJÄSE MEMBRUM INFERIUS kukal OCCIPUT vaagnavööde oimud TEMPORA vaba alajäse: ...
kurgukitsus isthmus ninaõõs cavum nasi faucium kõri larynx kõhukelme peritoneum hingetoru trachea maovõlv fornix peabronhid bronhi maokeha corpus principales kaksteistsõrmiksool kopsud pulmones duodenum kops pulmo tühisool jejunum välisnina nasus externus niudesool ileum kopsuvärat hilus pulmonis soolehatud vili intestinales kopsujuur radix pulmonis maksavärat porta hepatica kopsukelme pleura sapipõis vesica fellea / keskseinand mediastinum vesica bilaris
kontsentreeritakse (Na+, Cl-, HCO3-, vesi imenduvad verre) (Eriti rasvarikka) toidu saabudes tühjendatakse sapipõis kontraktsiooni abil sapijuha kaudu peensoolde Sapipõie kontraktsiooni kutsub esile duodeenumi limaskestast rasvhapetega stimuleerimise peale vabanenud CCK. Seedimine peensooles Peensool (intestinum tenue) • 4 m pikk, läbimõõt 2.5 cm, pind umbes 200 m2 • Jaguneb: – Duodenum e kaksteistsõrmiksool (25 cm) – Jejunum e tühisool (1.5 m) – Ileum e niudesool (2.5 m) • Ülesanded: – Küümuse segamine pankrease-, maksa- ja peensoolenõrega – Seedimine – Seedeproduktide imendumine – Seedejääkide transport distaalsele – Hormoonide sekretsioon – Immunoloogiline kaitse (GALT) 52
- 2.5 - 4.5 m - Facies renalis, facies suprarenalis, facies lienalis, facies pancreatica, facies - osad: kaksteistsõrmiksool, tühisool ja niudesool colica KAKSTEISTSÕRMIKSOOL DUODENUM Limaskest umbes 20 cm pikkune peensoole algusosa, millel on 4 alaosa - ühekihiline silinderepiteel + tüüpkomponendid - Pars superior Reljeefi iseärasused - Pars decendens - Maokurrud plicae gastricae
Siseelundid – splanchna, viscera Tavaliselt loetakse siia: a)Seede- ja hingamiselundid, b)Kuse– ja suguelundid. Sageli ka: c) Ringeelundid (vere- ja lümfielundid), d) Sisesekretsioonielundid. Mõnikord koguni pea- ja seljaaju! Siseelundid jaotatakse: a)Parenhümatoossed elundid – töötav kude täidab enam-vähem kogu elundi Näiteks: maks, põrn, keel, munasarjad jne. b)Õõneselundid – torukujulised, tööorganiks on sein, sees on valendik, milles liigub töödeldav või transporditav sisaldis. Näiteks: neel, magu, sooled, kusejuha jne. Õõneselundi seina ehitus: Klassikalistel õõneselunditel on alati 3 kesta ja nende vahel vahekihid: 1.Limaskest ehk mukoosa (tunica mucosae) a) Limaskesta alune kiht ehk submukoosa (lamina submucosae) 2.Lihaskest (tunica muscularis) b) Väliskesta alune kiht ehk subseroosa (lamina subserosa – kui on serooskate!) 3.Väliskest (kas serooskelme –serosa või väliskate ehk adventiitsia - adventitia) Tavalise limaskesta ehk mu...
MÕISTED KOLLATERAAL - KÕRVALVERESOONED KAPILLAAR – KÕIGE PEENEM VERESOON SÜDAME MINUTIMAHT- VERE MAHT, MILLE PAREM VÕI VASAK VATSAKE PAISKAB VÄLJA ÜHE MINUTI JOOKSUL. (TAVALISELT um. 5 LIITRIT; TUGEVAL PINGUTUSEL kuni 25 LIITRIT ) TAHHÜKARDIA - SÜDAMETÖÖ KIIRENEMINE ÜLE 100 KORRA MINUTIS REFRAKTAALPERIOOD – AEG, MIL SÜDAMELIHAS POLE SUUTELINE VASTU VÕTMA JA KONTRAKTSIOONIGA REAGEERIMA UUELE IMPULSILE ANEEMIA- VAEGVERESUS HÜPOTOONIA- NORMIST MADALAM VERERÕHK OSTEOTSÜÜT- KASVATANUD LUURAKUD. OSTEOBLAST – LUURAKKUDE NOORVORME nim. OSTEOBLASTIDEKS NEFRON- NEERU STRUKTUURILIS-FUNKTSIONAALNE ÜHIK, MILLES TOIMUB URIINI VALMISTAMINE (KUS TEKIB UURIA) OVULATSIOON- KÜPSE MUNARAKU VÄLJUMINE MUNASARJAST (14 MENSTRUAALTSÜKLI PÄEVAL). SÜGOOT- VILJASTATUD MUNARAKK DEFEKATSIOON- ROOJAMINE FLAATUS- SOOLESTIKU KAUDU VÄLJUV GAAS („PUUKS“:) SÜNAPS- NÄRVIIMPULSI ÜLEKANDEKOHT NÄRVI...
VII SEEDIMINE 1. Seedeelundid. Seedeprotsessi üldiseloomustus. Seedeensüümide toimeks vajalikud tingimused. Seedeelundkonna moodustavad: suuõõs, neel, söögitoru, magu, peensool,( millel on 3 osa: kaksteistsõrmiksool ehk duodenum, tema pikkus on 20-30 cm. Teine, kõige pikem osa on jejunum, pikkus u 1,5 m kolmas on ileum, pikkus 2 m). Peensool on fikseeritud kõhuõõne tagumise seina külge. jämesööl, mille lõpposa kannab pärasoole nimetust. kõhunääre ehk pankreas. Makse vahetus naabruses asub sapipõis. Maksas tekkinud sapp koguneb sapipõide, söömise vaheaegadel. sapipõis tühjeneb söömise ajal. Saadab oma sisaldise 12sõrmiksoolde. pärak (anus). Maks pole puhtal kujul seedeelund, vaid on
allaneelatud toitu), seesmine faktor (vajalik B12 vit. imendumiseks) Maomahlas leidub valke lõhustuvaid fermente Pepsinogeen lõhustab Valke Lipaas lõhustab Emulgeeritud rasvu Soolhape Pehmendab tselluloosi Ööpäev 1,5L 16. Peensoole osad INTESTINUM TENUE Pikkus 5M Kaksteistsõrmiksool DUODENUM Tühisool JEJUNUM Niudesool ILEUM Funktsioon Peensoole mahla sekretsioon, toidukördi edasitoimetamine soole peristaltiliste liigutuste abil, täielik süsivesikute, valkude ja rasvade seedimine, kaitse bakterite vastu, toitainete resorptsioon 17. Peensoole limaskesta ehitus Omab rohkelt kurde ja need kurrud on tsirkulaar- ehk ringkurrud. Limaskest toodab soolemahla Ööpäev 3L, pH = 7,8 - 8,0 18
(cellulae reticuli). Võrkmikuharja ülemises ja keskmises kolmandikus paikneb silelihaskoeline võrkmikuväät (limaskesta lihaskiht). Veise kiidekas – omasum Limaskest – sisepinda katavad kiidekalehed ja nende vahele jäävad kitsad ruumid. Lehed on külgedelt kaetud papillidega (papillae omasi). Kiideka lehtedes on kolmekordne lihasplaat (2 äärmist ja nende vahel sisemine). 54. Peen- ja jämesool Peensool - intestinum tenue - jaguneb kolmeks osaks: kaksteistsõrmik - duodenum, tühisool – jejunum ja niudesool – ileum. Peensoole sein on 3-kestaline: limaskest, lihaskest ja serooskest. Limaskest - tunica mucosa Peensoole limaskestas on kõik 4 kihti. Peensool on peamine imendumisala ja seetõttu Limaskesta pind on iseloomuliku väljanägemisega (hatud ja krüptid), mis suurendavad limaskesta pindala. Peensooles sisepinda katavad limaskesta kõrgendid sünoviaalhatud (villi intestinales). Iga soolehatt on pealt kaetud ühekihilise prismaatilise epiteeliga
Ensümoloogia alused. Kordamisküsimused Ensüüm kui valk: valgu struktuur, aminohapped, mittekovalentsed interaktsioonid, vesilahused ja unikaalsed vee omadused. Valgu funktsioneerimise tagab tema struktuur. Ensüüm kui katalüsaator: keemiline reaktsioon, termodünaamika, kineetika, katalüüs, mehhanism, ensüümide kasutamine tööstuses. Ensüüm kui bioloogiline katalüsaator: sidustatud reaktsioonid, bioenergeetika, metabolism, regulatsioon, klassifikatsioon ja nomenklatuur. Ensüümid on organismide tööhobused. 1) Ensüümkatalüüsi põhimõisted ja printsiibid + Ensüümkatalüüsi peamised tunnus- jooned. · Ensüümkatalüüs põhineb rangelt füüsikalistel ja keemilistel vastasmõjudel. · Kõik ensüümid on evolutsioonilise arengu produktid ja kujunenud selliseks, nagu me neid täna näeme, evolutsiooni ja loodusliku valiku tulemusel. Substraat seostub ensüümi aktiivtsentrisse, mis võtab end...
ümbritsetud jämesoole poolt. Peensoole Tartu Tervishoiu Kõrgkool 15 Koostanud M. Kolga ja A. Vahtramäe 2007 sügis Seedeelunkond http://images.google.com/imgres?imgurl=http://www.uen.org Eristatakse 3 osa: 1. kaksteistsõrmiksool e. duodenum, kinnistita maole järgnev peensoole osa. On hoburaua kujuline u. 25 cm pikk, paikneb suuremalt osalt mediaantasapinnast paremal L 1-3 kõrgusel. Ümbritseb kõhunäärme pead. Duodeenumi ülemisse ossa kaksteistsõrmiku suurel näsal papilla Vateri , avanevad ülalt ühissapijuha, vasakult kõhunäärmejuha, avause suleb sphincter Oddi. Ülemine osa puudutab maksa, alanev osa paremat neeru, taga aort ja alumine õõnesveen
SEEDEELUNDITE SÜSTEEM SYSTEMA DIGESTORIUM Mis moodustavad seedelundkonna/seedeelundite süsteemi? ● seedekanal ja sellega seonduvad lisaelundid (u 7m kanal + suuerd seedenäärmed: maks, pankreas) 1. ühinenud õõneselundid: suuõõs - CAVUM ORIS toidu peenestamine neel - PHARYNX neelsmine, segamine, imemine söögitoru - OESOPHAGUS jtranspordib toidu suust makku magu - GASTER, VENTRICULUS toit seguneb maomahlaga, tekib küümus peensool - INTESTINUM TENUE resorptsioon (seedimine, imendumine) jämesool - INTESTINUM CRASSUM vesi, miner.soolad imenduvad 2. lisaelundid: keel - LINGUA hambad - DENTES seinavälised seedenäärmed 3. suured seedenäärmed, mis paiken...
1. Seedeelundite ehitus ja funktsioon Mao ja soolestiku peaülesanne on muuta söödud toit resorbeeritavateks koostisosadeks ja need kehasse vastu võtta. See algab mehhaaniliste protsessidega (peenestamine, segamine, transport) ning ensüüme sisaldavate seedenõrede sekretsiooniga, mis lõhustavad hüdrolüütiliselt valgud, rasvad ja süsivesikud imendatavateks fragmentideks (seedimine). Vesi, vitamiinid ja mineraalained võetakse soolevalendikust läbi soolelimaskesra verre (resoptsioon). Seedimine algab suus, kus hammastega mäludes toit mehhaaniliselt purustatakse ning süljega segatakse (lisaks limaskestasisestele süljenäärmerakkudele suubuvad suhu gl. sublingualis'e, gl. submandibularis'e ja gl. parotis'e juhad). Neelamisega transporditakse toit söögitorru (oesophagus) ja makku. Maos (gaster s. ventriculus) seguneb toit maonõrega ja transporditakse maoliigutustega distaalsesse mao-ossa. Sülje ja maonõrega segunenud toidum...
Pilet 1. 1. Räägi lahti: Tervis: vaimne, emotsionaalne, sotsiaalne. Näited. 2. Loetle seedesüsteemi organid, nende ülesanded ja omapära. 3. Mis on seksuaalsus, seksuaalkultuur; bioloogiline ja sotsiaalne sugu? 1.Tervis on füüsilise, vaimse, emotsionaalse ja sotsiaalse heaolu seisund ( mitte lihtsalt haiguste puudumine ) Vaimne tervis on seotud inimese närvisüsteemi ja psüühikaga. See on võime : 1. tajuda ja mõista reaalsust, 2. õppida juurde uusi asju, 3. teadvustada iseennast, 4. hakkama saada pingelises olukorras jne. Vaimset tervist rikuvad: stress, muremõtted, erinevad hirmud, vihastamine, solvumine, pidev virisemine, alkoholi, tubakasuitsu ja narkootikumide tarbimine jne. Väsimus ei teki alati kehalise töö tagajärjel, vaid võib tekkida ka vaimsest pingest nagu õppimine, mõttega töö tegemine, muremõtetest ja seda nimetatak...
Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat Toimetaja Raul Adlas Koostajad: Andras Laugamets, Pille Tammpere, Raul Jalast, Riho Männik, Monika Grauberg, Arkadi Popov, Andrus Lehtmets, Margus Kamar, Riina Räni, Veronika Reinhard, Ülle Jõesaar, Marius Kupper, Ahti Varblane, Marko Ild, Katrin Koort, Raul Adlas Tallinn 2013 Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames. Õppematerjali (varaline) autoriõigus kuulub SA INNOVEle aastani 2018 (kaasa arvatud) ISBN 978-9949-513-16-1 (pdf) Selle õppematerjali koostamist toetas Euroopa Liit Toimetaja: Raul Adlas – Tallinna Kiirabi peaa...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
