allotroopi - osooni. See asub atmosfääris ning takistab ultraviolettkiirguse jõudmist maapinnani. Hapniku üheks kõige tähtsamaks ühendiks on divesinikmonoksiid ehk vesi (H2O), see katab 75%, on olemas õhus, pinnas ja seetõttu vett kutsutakse kõige levinumaks lahustiks. Hapnik ühendub ka teiste oksiidisega, hapetega, alustega, sooladega ning paljude orgaaniliste ainetega. Hapniku kasutusalad Hapnikut kasutatakse kõikjal. On raske leida inimese tegevusalat, kus hapnikut ei kasutata. Kõige tähtsam on hingamine, sest me hingame ju hapniku. Veri kannab hapniku meie kehas edasi rakkudesse ja see on vajalik energia tootmiseks. Samuti on hapnik väga tähtis põlemises. Hapniku kasutatakse ka keevitamiseks. Kui juhtida hapniku atsetüleenleeki võib kuumus tõusta 3000 kraadini. See on piisav metallide sulatamiseks. Samuti on kindlaks tehtud, et paljud keemilised reaktsioonid kulgevad puhtas hapnikus paremini kui õhus
Keha vastupidavus areneb tugevasti. Sellise treeningu käigus kasutab organsism ära kõik hapnikku, mis on kehas. Algajad peaksid seda sorti treeningut tegema maksimaalselt 25% kogutreeningust. Raskuselt järgmine on anaeroobne läve treening ning sellega kaasneb väga suur vastupidavuse areng. Samuti nimetatakse seda kardiovaskulaarseks treeninguks. Võimekuse määrab südame mahu suurus, et oleks võimalik pumbata rohkem verd ja hapnikku kehasse. Hapnikut jääb kehas juba liiga väheseks ning sellega kaasneb tugev hingeldamine. Samas ei ole see veel liialt raske, et treeningut mitte jätkata. Maksimaalne treening, mis on võistluskiiruse arendamine. Keha ei saa enam piisavalt hapnikut ning lihased kangestuvad. Sellist tempot ei saa hoida kaua, kuna siis tekib ülepingutusseisund. Aeroobne treening ei tee kehale head, ega halba. Sellist liiki treeningut saab jaotada kolme erinevasse rühma
OKSIIDID Oksiid aine, mis koosneb kahest elemendist, millest üks on hapnik. Aluseline oksiid aluseliste omadustega, reageerib hapetega. Happeline oksiid happeliste omadustega, reageerib alustega. Oksiidide saamine: *Põlemise teel: C+O2 CO2 2Ca+O2 2CaO *Kuumutamise teel: 2Cu+O2 2CuO HAPPED Hape aine, mis annab vesilahusesse vesinikioone. Liigitamine: Hapnikusis Prootonite Tugevuse järgi alduse järgi arvu järgi Hapnikhappe Hapnikut Üheprootonilis Mitmeprootonilis Tugevad Nõrgad d a ed happed ed happed happed happed happed Sisaldavad Ei Sisaldab ainult Sisaldab mitut Vesinikkloriid Süsihape ühe sisalda ühte vesinikiooni. , , elemendina hapnikku vesinikiooni. vesinikbromii fosforhap hapnikku.
Alguses ei olnud atmosfääri, mis kaitseks Maad päikesekiirte eest ning sellepärast ei saanud ka tekkida elusolendeid. Peale vihmatorme ja tulemägede purskamist tekkisid madalad veekogus, kus said moodustuda esimesed bakterid, millest aega mööda tekkisid erinevad elusolendid. Hakkaski palju veeloomi tekkima ning selle tagajärjel tekkis ka palju taimi. 2 miljardit peale seda tekkis maale ka hapnik, mis soodustas teistsuguste loomade ja taimede teket. Nad hakkasid tootma hapnikut aina rohkem, mille käigus moodustus hapnikurikas atmosfäär.Loodus hakkas vuhama ka väljaspool ookeane. Võime öelda, et maailm koosneb galaktikatest, mis koosneb päikesesüsteemist, mis omakorda ise veel planeetidest, tähtedest ning kuust. Planeet Maa koosneb meist inimestest, kes mõjutavad loodust. Kõik meie ümber koosneb pisikestest osakestest aatomitest.
Vajalikud vahendid katseklaas pird KMnO4 H2O2 statiiv muhv käpp Katse käik · Pandi klaasi KMnO3 · Sellele valati juurde H2O2 · Segust hakkas eralduma O2 · Klaasi otsast pandi sisse hõõguv pird. · Pird hakkas eredalt põlema. Analüüs See katse õnnestus hästi. Katse käigus nägime kuidas koguda ja tõestada hapnikut. Joonis nr. 2 hapniku saamine ja tõestamine H2O2 ja MnO2 abil 6 Kasutatud allikad [1] http://www.miksike.ee/docs/referaadid2005/hapnik_merlere.htm 7
Hapnik Hapnik on üks levinumaid ja olulisemaid keemilisi elemente Maal ning moodustab ligi poole selle massist. Teda leidub maakoores, vees, õhus ja elavates organismides kõikidest elementidest kõige rohkem. Hapnikku leidub looduses nii lihtainena kui ka paljude ühenditena (mitmesugused oksiidid ja paljud teised ühendid. Hapniku keemiline sümbol on O ja asub perioodilisustabeli 2. Perioodi VI rühmas. See on lõhnata, maitseta ja värvuseta gaas. See on vees suhteliselt väha lahustuv ja keemistemperatuur on 183°C. Keemilistes reaktsioonides käitub hapnik oksüdeerijana (v.a fluori suhtes). Molekulaarne hapnik on tavatingimustes suhteliselt väheaktiivne. Hapniku molekulide vähene aktiivsus on tingitud sellest, et aatomitevaheline side molekulis on väga tugev. Kuumutamisel muutub hapnik oluliselt aktiivsemaks.paljud ained põlevad hapnikus heleda leegiga. Atomaarne hapnik e. Monohapnik on palju tugevam ok...
mitte ainult läbi hingamisteede (aurudega) ja limaskestade vaid ka läbi naha. Aniliini sattumisse organismi lihtsustavad soe õhk ja alkoholi tarbimine. Sümptomid: · Limaskesta, kõrvade ja küünte sinikaks muutumine, kogu keha äkkiline nõrgenemine, pea valu, pea ringlemine, okse, hingamise raskused. Maks suurenenud ja valulik. Raskel mürgitamisel: · Puupillid kitsenevad, ei reageeri valgusele, süljevoolus, ei jätku hapnikut, toksiline sokk, krambid, toksiline anemia. Surmalik doos on umbes 1 g sisse söötes. Esmaabi: · Kannatanud viia mürgitamise kohast ära · Pesemine soe (mitte kuuma!) veega · Hapniku sisse hingamine · Vitamiini B12 (600 mg) Kokkuvõte Kokkuvõteks võin öelda, et aniliin on väga tähtis amiinide perekonnas ning arvan, et teema on avatud. Püüdsin joonistega ja võrranditega selgitada aniliini käitumist ning omapära. Püüdsin
õunad, banaanid, punane kala Kaltsium Ca- luu ja kõhrkoe koostises, vere hüübimisel, reguleerib vee hulka, lihastes. Leidub: piimas, kalas Magneesium Mg- luudes, rakukestas, närvisüsteemi talituses. Leidub: kala, mereannid piim, kana Kloor Cl- närviimpulsside tekkeks ja levikuks, mao soolhapete sünteesiks. Leidub: sool · Mikroelemendid- ained mida vajame väikestes kogustes: Raud Fe- verele punane värv, seob hapnikut hemoglobiini koostises. Leidub: kala, vein, maasikad Iood I- türoksiini tootmiseks, puudumisel struuma- kilpnäärme haiguslik suurenemine. Leidub: põhjakalad, must leib, õuna seemned 2 Vee tähtsus organismile: · Suur soojusmahtuvus · Hoiab ära ülekuumenemise · Kindlustab ringeelundkondade töö ( veri, lümf) · Kaitsefunktsioon( pisarad, sülg,loode liigesed) Rakus: · Hea lahusti- Hüdroofilised ained- lahustuvad vees( glükoos, keedusool);
Kloroplastide eellasteks loetakse FOTOSÜNTEESI VÕIMELISI TSÜNUBAKTEREID . Hapniku kogunemisega atmosfääri toimus kaks olulist muutust: NÄITEKS REAGEERIS HAPNIK ATMOSFÄÄRIS OLNUD MEILE MÜRGISTE GAASIDEGA JA METAANI JA AMMONIAAGIGA. ATMOSFÄÄRI KÕRGEMATES KIHTIDES MOODUSTUS HAPNIKU MOLEKULIDEST OSOOOOONI KIHT . Anaeroobne organism ei vaja elutegevuseks HAPNIKKU.Maakera esimene suur väljasuremine on seotud organismidega, kes ei SUUTNUD KOHANEDA HAPNIKUT SISALDUVA KESKKONNAGA . Proterosoikum Proterosoikum ehk Agueoon on geoloogiline eoon, mis järgnes Arhaikumi eoonile ja eelnes Paleosoikumi aegkonnale; algas 2500 miljonit aastat tagasi ja lõppes 542 miljonit aastat tagasi. Proterosoikumi geokronoloogiline tabel Proterosoikumis olid ürgkontinendid juba olemas. Kliima oli külm. Vt. õpik lk. 98! Täida kirjalikult järgnevad ülesanded. 1. Selgita mõiste ,,eukarüoot"
happe) (H2SO3) .Metallide oksiidid on põhiliselt aluselised (osad moodustavad veega aluse) (Ca(OH)2) .Kõrgema o.-a.-ga (4..8) metallide oksiidid on happelised, paljud annavad veega happe. 3.Milliseid happeid nimetatakse mitmeprootonilisteks, hapnikhapeteks, hapnikuta hapeteks? Mitmeprootonihapeks nim.hapet,mille molekul annab lahusesse kaks või enam vesinikiooni. Hapnikhapeks nim.hapet,mille koostisesse kuulub ühe elemendi hapnik.Hapnikuta hapeks nim.hapet,mis ei sisalda hapnikut. 4.Milliseid hüdroksiide nim. mitmealuselisteks? 5. Mis on leelised?-vees hästilahustuvad tugevad alused ( e.hüdroksiidid) 6. Millist soola nim. vesiniksoolaks?-happe ja soola vahelised ühendid,millest ainult osa happe aniooniga seostunud vesinikioonidest on asendunud( aluse) katiooniga. 7. Milliseid aluseid, happeid loetakse tugevateks, nõrkadeks?Tugevad happed on : HNO3 ,Hcl,HBr, H2SO4,HI. Nõrgad happed on: H2CO3,H2S,H3PO4,HNO2,CH3COOH. 8
- Disahhariidid (maltoos, sahharoos, laktoos): hüdrolüüsitakse monosahhariidideks. Maltoos + H2O 2 glükoos (maltaas) Sahharoos + H2O glükoos + fruktoos (sahharaas invertaas) Laktoos + H2O galaktoos + glükoos (laktaas) b) Reaktsioonide toimumise koht rakus punased verelibled, rasvkoes, närvikoes, lihaskoes, maks. Toimub raku tsütoplasmas. c) Protsessi aeroobsus/anaeroobsus hapnikut tarbiv / mitte tarbiv. Anaeroobsetes rakkudes on glükolüüs ainus ATPd tootev rada. Aeroobsetes rakkudes esimene etapp süsivesikute oksüdatsioonil. Anareoobse glükolüüsi käigus toodetakse 1st glükoosist 2 püruvaati ja 2 ATP molekuli. Enamikes rakkudes kulgeb edasi reaktsioon ning lõpp-produktideks saadakse etanool ja piimhape. Rakud, mis täidavad aeroobse hingamise eesmärki, toodavad rohkem ATP molekule (aga seda mitte glükolüüsi käigus)
soovitusi laevadelt ning sadamates pärinevate reostuste piiramiseks ning likvideerimiseks, koordineerib naftatankerite ning teiste ohtlikke jäätmeid vedavate laevade õnnetuste likvideerimist. Alates 1980ndatest on Helsingi komisjon välja andnud umbes 200 soovitust, mille tagajärjel on: · vähenenud orgaaniliste reoainete ja toiteelementide heide Läänemerre · vähenenud 2025% võrra hapnikut lagunemise käigus kasutavate ainete heide · vähenenud lämmastiku ladestumine atmosfääris · orgaaniliste halogeenide (näiteks toksiliste dioksiinide ja furaanide) heide vähenenud · väljaantud riiklikud regulatsioonid, mis keelustavad ohtlike aineid nagu PCB ja DDT · tugevdatud kontrolli mereranniku piirkonda jäävate tööstuste osas · paranenud rahvusvaheline koostöö mereseires · hülge ja merikotka populatsioonid taastunud
Inimese evolutsioon Hominisatsioon - inimese evolutsiooniline areng Karl von Linne homo sapiens imetajate klass, esiklooaliste selts Liik: Homo sapiens 1. sugukond : Homidae inimlased 2. sugukond: Hylobatidae-gibonlased 3. sugukond: Selts: Primates-esikloomalised Erinevus loomariigist: Püstine kõnnak abstraktne mõtlemine kõne sotsiaalne ühtekuuluvus tööjaotus, kultuur kodu Õppimise 4 tüüpi Harjumine korduvalt ettetulevad sündmused on ohutud ega vääri tähelepanu Tundlikkuse teravnemine asjad sündmused mis võivad olla ohtlikud ja nende suhtes onvaja tähelepanu teravdada Klassikaline tingimine õpitakse stiimuli ja sündmuste vahel Operantne tingimine seos oma käitumise ja tagajärje vahel Inimese võrdlus primaatidega - Ühised suunad o Küünised on asendunud küüntega o ...
· Hapnik on levinuim element maakoores ja teda leidub lihtainena kui ka ühenditena. · Väälite leidub kõige enam väävliühenditest sulfiididest(püriit DeS , PbS jt) ja õhkusaastavatest gaasilistest väävliühenditest(H S, SO ). Väävlit leidub ka looduses ehedal kujul. · Hapnik · Lõhnata, maitseta, värvuseta gaas. Vees suhteliselt vähe lahustuv. Keemis temp -183C · Hapniku o.a II. Hapniku alotroop trihapnik O ehk osoon. Hapnikut saadakse hapnikurikaste ainete(KMnO , KNO ,KClO ) kuumutamisel eriti kergesti saa hapniku H O lagunemisel katalüsaatori(MnO ) mõjul. · Hapniku kõige levinum ühend on vesi, mis on keemiliselt püsiv aine, väga nõrk elektrolüüt ja tal avalduvad nii happelised kui ka aluselised omadused. Teine veele sarnane ühed on vesinikperoksiid · H O mida kasutatakse näiteks pleeegitamisel. Hapniku levinuim allotroop on O ehk dihapnik mis tekkib fotosünteesi tulemusel
riikide ühist poliitikat Läänemere kaitseks, vahetada keskkonna-alast informatsiooni, töötada välja soovitusi mere olukorra parandamiseks ning teostada järelvalvet vastu võetud keskkonnastandardite elluviimise üle liikmesriikides. Tegevus: Alates 1980ndatest on Helsingi komisjon välja andnud umbes 200 soovitust, mille tagajärjel on: · vähenenud orgaaniliste reoainete ja toiteelementide heide Läänemerre · vähenenud 2025% võrra hapnikut lagunemise käigus kasutavate ainete heide · vähenenud lämmastiku ladestumine atmosfääris · orgaaniliste halogeenide (näiteks toksiliste dioksiinide ja furaanide) heide vähenenud · väljaantud riiklikud regulatsioonid, mis keelustavad ohtlike aineid nagu PCB ja DDT · tugevdatud kontrolli mereranniku piirkonda jäävate tööstuste osas · paranenud rahvusvaheline koostöö mereseires · hülge ja merikotka populatsioonid taastunud
toidulisandeid (Ackley 2008:577); - Jälgi patsiendi kehakaalu muutust kahe päevaga (Doenges 2010:128); - Manusta hapnikut söögi ajal, kui ilmneb hingeldus (Ackley 2008: 576 -577); 10 -Häiritud gaasi vahetus Patsiendi SpO2 väärtus on - Manusta niisutatud 2.10. (00030) seoses alveolaar 90% ühe nädalaga. hapniku arsti poolt kapillaarse membraani märatud ajaperioodil ja 8.10.
eesmärgiks on töötada välja riikide ühist poliitikat Läänemere kaitseks, vahetada keskkonna-alast informatsiooni, töötada välja soovitusi mere olukorra parandamiseks ning teostada järelvalvet vastu võetud keskkonnastandardite elluviimise üle liikmesriikides. Tegevus: Alates 1980ndatest on Helsingi komisjon välja andnud umbes 200 soovitust, mille tagajärjel on: · vähenenud orgaaniliste reoainete ja toiteelementide heide Läänemerre · vähenenud 2025% võrra hapnikut lagunemise käigus kasutavate ainete heide · vähenenud lämmastiku ladestumine atmosfääris · orgaaniliste halogeenide (näiteks toksiliste dioksiinide ja furaanide) heide vähenenud · väljaantud riiklikud regulatsioonid, mis keelustavad ohtlike aineid nagu PCB ja DDT · tugevdatud kontrolli mereranniku piirkonda jäävate tööstuste osas · paranenud rahvusvaheline koostöö mereseires · hülge ja merikotka populatsioonid taastunud
Seda saab lihast ja veretoitudest. N2: Hormoonid ja mikroelemendid. Jood ja kilpnääre. Joodi puudumisel kilpnääre tursub, ja tekib strugma. N3: Mikroelemendid ja ensüümid. Mikroelemendid kuuluvad liitensüümide koostisesse (tavaliselt metall). Mikroelemendi peal või vahetus läheduses toimub reaktsioon. NB! Ensüüm mis lagundab alkoholi sisaldab tsinki. N4: Mikroelemendid ja transportvalgud. Hemoglobiin sisalda rauda(seob ja transpordib hapnikut. Molluskitel on veres raua asemel vaskja seepärast on neil sinine veri. <-------------------------------------------------------------> Põhjused, mis mõjutavad organismide keemilist koostist. I - Elukeskkond. Kala : mageveekalal on organismis vähem Na, Cl, Mg, Ca kui meres elaval kalal. II - süstemaatiline kuuluvus. Taimedes on rohkem Kaaliumit, loomades Na, Ca ja koobaltit. III - Saastatus. N: pliisaastatus linnades (heitgaas)mõjub seentele ja taimedele.
lihaste kontraktsioonidele organismis. 4. Lihastoonus: lihaste konstantne pinge, mis säilib pika aja vältel Lihaskontraktsiooni energiaallikad: ATP on lihaste kontraktsiooni jaoks vahetu energiakandja, mida saadakse kolmest allikast: • Kreatiin-fosfaat Puhkeolekus säilitab energiat ATP sünteesi tarbeks • Anaeroobne hingamine Toimub hapniku puudumisel ja glükoosi lammutamisel. saadakse ATP ja piimhape • Aeroobne hingamine Vajab hapnikut ja lammutab glükoosi, et moodustada ATP, süsihappegaasi ja vett. Palju efektiivsem võrreldes anaeroobsega. ATP allikad ja aeg Fosfokreatiin: lühiajaline pingutus, maksimaalse jõuga Anaeroobsed: keskmise kestvusega intensiivne pingutus Aeroobne: pikaajaline, väiksema jõuga pingutus Libisevate filamentide teooria Lihase lühenemine toimub seoses aktiini filamendi libisemisega müosiini filamendi suhtes. See
5. ebastabiilne kahekihilise lõimisega muldadel põhjustatud nn. ülaveest. LP mullad. 40. Mulla õhk- ja õhureziim. Mullaõhu moodustavad: 15 1. atmosfäärist mulda tunginud gaasid 2. biokeemiliste protsesside mõjul mullas tekkinud gaasid (ammoniaak, süsihappegaas jt). Mulla õhu koostis erineb etmosfääri õhu koostisest selle poolest, et selles on rohkem süsihappegaasi ja vähem hapnikut. Mulla õhureziimi all mõistetakse mulla õhu koostise, õhuläbilaskvuse, õhumahutavuse ja õhuvahetusega seotud ajalisi muutusi. Mulla õhumahutavus näitab õhuga täidetud pooride mahtu mullas. Mulla õhuläbilaskvus on mulla võime õhku läbi lasta. Määrab õhu vahetuse mulla ja atmosfääri vahel. Mulla õhustatus ehk aeratsioon sõltub mulla poorsusest ja niiskusest, mis omakorda sõltub mulla tüübist, struktuursusest jms.
(anaeroobne seisund) Püruvaat konverteeritakse piimhappeks Piimhape difundeerub vereringesse – seda on võimalik kasutada energia allikana maksa, neerude ja südame poolt 16 Piimhapet on võimalik muuta tagasi püruvaadiks, glükoosiks ja glükogeeniks 60-120 sekundit maksa poolt – Aeroobne hingamine Vajab hapnikut ja lammutab gäükoosi, et moodustada ATP, süsihappegaasi ja vett Palju efektiivsem võrreldes anaeroobsega Glucose + O2 → CO2 + H2O + ATP Aeroobne hingamine toimub mitokondrites - vajab O2 Terve ahela reaktsioonide kaudu glükoos lammutatakse täielikult ja moodustatakse suurel hulgal ATP Silelihasrakkud – ühe tuumaga, diameter: 2-10 mikromeetrit ja pikkus 50-400 mikromeetrit
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
