Neid leitud väikestest aga väga hea kunstiga linnadest nagu Pompei ja Herculaneum. Need olid ülikute suvituslinnad, mille vesuuvi vulkaanipurse mattis laavasse. Mosaiiki tegid roomlased ja kreeklased mõlemad. Mosaiik „Aleksandri lahing“ leitud Fanni majast Tuntud on Vettiuse maja seinamaalid. Seinamaalid täitsid tapeedi eesmärki Peateemad olid motiiv aknast, mis avaneb maastikule või motiiv jumalatega Tuntuimad maalikunstnikud Kreekas. Ateenast Apollodoros ja Apelles Apollodoros- modelleeris valguse ja varjudega, algeline perspektiiv. Apelles- esimese naisakti looja ja tema maal „Aphrodite sünd“ põhjustas suure kohtuprotsessi.
Maja taga asus sammasõu taimede ning purskkaevuga. Et kõrvuti ehitatud majadel oli aknaid vaid esiseinas ning enamik ruume sai valgust aatriumi kaudu, maaliti toaseinte elustamiseks sinna vahel aknaid-uksi koos neist paistvate vaadetega. Tiiu Viirand, "Kunstiraamat noortele" ; kirjastus "Kunst", 1984. Rooma templid. Vesta tempel. 2. sajandi lõpp e.m.a. Tempel Nimes'is Apollodoros Lõuna-Prantsusmaal, Damaskusest. Panteon tuntud ka kui "Maison - kõigi jumalate tempel Carree". u. 20-19 Roomas. 118 -126 e.m.a. m.a.j. Apollodoros Damaskusest. Panteon Apollodoros
· Kujutati ka antiikseid jumalaid (Müsteeriumide Villa Pompejis) · Realistlikku kujutamisvõtet kreeka kunstis nimetatakse mimesiseks · Mimesisega käis kaasas siiski ka ilunõue · Seetõttu tunduvad maalidel kujutatud jumalad sageli idealiseerituna · Püüti võimalikult täpselt loodust matkida · Säilinud on paljude kreeka maalikunstnike nimed · 5. saj eKr maalikunstnikest oli tähtsaim Apollodoros Ateenast · Tema olevat esimesena hakanud kasutama varju ja valgust · Talle on omistatud ka perspektiivi kasutusele võtmine · 4. saj eKr ilmus ka kreeka maalikunsti jõuline, ülidramaatiline maalisuund, mida skulptuuris esindas Skopas · Selle suuna esindaja oli Nikias · Kõige kuulsam maalikunstnik oli Apelles · Apelles oli Aleksander Suure kaaskondlane ja on teinud ka tema portreesid, kuid need on hävinud
Trajanuse sammas. Niobe laste tapmine. Punasefiguuriline Teemad vaasidel: kõik mida elus kohati 1.oksendajad 2.joojad 3.kaklused 4.armastajad 5.olümpiamängijad jne. Püha Peetruse basiilika Vatkanis. krateer. u. 460-450 e.m.a. Alustatud 333, asendatud 15.-17. saj. Apollodoros praegu Peetri kirikuga. Damaskusest. Panteon Roomas. Läbilõige. *Meie ajaarvamise alguses tekkis Rooma riigi idaosas Ees-Aasias uus usund - *Kristus elas 33a. Tal oli 12 jüngrit. ristiusk ehk kristlus *Märter-kes kannatas oma valikute nimel
· Ümmargused ruumid kaeti kupliga · Komposiitkapiteel - komposiitkapiteel on stiilide segu. nt joonia ja dooria stiilidega samba segu Ehitusmälestised Tee ja sillaehitised: · Via Appia - tee · Pont-du-Grand akvedukt - veejuhe Foorumid - lahtiste sammaskäikude ja avalike hoonetega ümritsetud turuväljak. Koosneb triumfikaarest, templid, raamatukogud, kohtu- ja kaubamajad. NÄIDE: Traianuse foorum 2. saj. Arhit. Apollodoros Damaskusest Teatrid: · Marcelluse teater · Colosseum Roomas - Põhiplaanilt ovaalne. Välismüür 48m4 korrust. 3 esimest korrust koosnes kaaristutest e Arkaadidest.Kaarte vahel poolsambad( 1.k-dooria order, 2.k-joonia order, 3.k-korintose order, 4.k-pilastrid) Termid e saunad · suur ühiskondlin tähtsus · CARACHALLA - termid Via Appia ääres Templid · Maison Carree Nime's. Arhit. Apollodoros Damaskusest
· Neid on ehitatud võidukate väejuhtide auks · Väiksema võidu puhul püstitati ühekaareline, suurema võidu puhul kolmekaareline triumfikaar · On säilinud ühekaareline Tituse triumfikaar · See püstitati tagantjärele Tituse võidu auks ülestõusnud juutide üle Palestiinas · Sellega algab juutide diasparaa aeg juutide kogukond elab Palestiinast väljas · Kõige kuulsamaks Rooma Keisririigi arhitektiks oli Apollodoros Damaskusest (Süürias) · Ta oli keiser Traianuse õuearhitekt · Apollodorose tuntuim ehitis on Rooma linna suurim väljak Traianuse foorum, umbes 280×200 m · Sellel väljakul asus ka Traianuse sammas, mis püstitati keisri võitude auks Daakias · Traianuse väljak raiuti mäkke, kuna linnas ei olnud ruumi · Apollodoros ehitas ka antiikaja suurima kivisilla üle Doonau · Apollodorose suurtööks on ka Rooma linna peatempli Panteoni kuppel
templist on säilinud mõned sambad. 4) Antonius piuse ja Faustina tempel (Tempio di Antonino Pio e Faustina) Templi püstitas 141. aastal pKr keiser Antoninus Pius oma surnud ja jumalikustatud abikaasa Faustina Pärast keisri surma pühendati tempel ka talle. Otsafassaadil on kuus 17 meetri kõrgust marmorist tüvesega sammast ning pikikülgedel kaks sammast rohkem. 5) Venuse ja Roma tempel (Tempio di Venere e Roma) Selle templi ehitamist alusta 121. aastal pKr Hadrianuse arhitekt Apollodoros. Ehitis oli pühendatud linna kaitsejumalannale Romale ja keisrikoja patroonile Venusele. 6) Saturnuse tempel Rooma vanim tempel, mis ehitati Saturnuse auks ning majutas riigikassat aerarium`i.
ta lõpuks silmab ühtainust teadust, mis tegeleb iluga. See ilu on igavene, muutumatu ja absoluutne. Kõik muud kaunid asjad osalevad temas. "PIDUSÖÖK" Platoni „Pidusöök“ on tekstiliselt keerulise ülesehitusega ja kirjanduslikult peenelt läbikomponeeritud nagu suur osa Platoni dialooge. Esiteks paigutuvad jutustatavad sündmused pidusöögist Agathoni juures mitmesse raami: Platon räägib meile, kuidas Phaleroni Apollodoros räägib, kuidas Kydathena Aristodemos räägib, kuidas Phaidros jt. pidusöögil viibinud kõnesid pidasid; kusjuures Sokratese kõne sees tekib veel omakorda raamjutustus, kui Sokrates räägib, mida Diotima talle rääkinud.[1] Teiseks jutustab Platon (või Apollodoros või Aristodemos) kogu pidusöögi toimumist väga värvikalt. Jutustus algab sellest, kuidas Aristodemos tänava peal Sokratest kohanud ning nad koos Agathoni peole läinud, ning lõpeb
2. Pergamoni koolkond (Zeusi altari friisi(seinte) kaunistused 3. Rhodose koolkond (1.-7st maailmaimest on Rhodose koloss(pronkskuju 32m, majakas) Sellest pärineb veel laokooni grupp. Milo Venus pärineb ka sellest koolkonnast Maalikunst Kreeklased hindasid oma maalikunsti kõige kõrgemalt, aga kahjuks pole midaig säilinud. Vaasimaalid- mustafiguuriline vaas, Punafiguuriline vaas, Tehnikas kasutati fresko, tempera ja enkaustika Tuntumad kunstnikud olid Polygnotos, Apollodoros, Leuxis, APELLES 25.09 Etruskid Apenniini poolsaarel elasid erinevad hõimud. Etruskidel kujunes oma riik, nõrgalt seotud linnriikide ühendus. Nad on ajalukku lännud kui kuulsad ehitajad, kellelt roomlased võtsid palju üle. Tempel erines Kreeka templist: põhiplaanilt sarnases ruudule eeskoda sügavam sambad paiknesid laiemalt katus oli järsem puudus tasakaal/harmoonia Eeskuju on võtnud paljud euroopa rahvad nende majadest
· Armastati võtet, kus loodust kujutati läbi avatud ukse või akna · Kujutati ka antiikseid jumalaid (Müsteeriumide Villa Pompejis) · Realistlikku kujutamisvõtet kreeka kunstis nimetatakse mimesiseks · Mimesisega käis kaasas siiski ka ilunõue · Seetõttu tunduvad maalidel kujutatud jumalad sageli idealiseerituna · Püüti võimalikult täpselt loodust matkida · Säilinud on paljude kreeka maalikunstnike nimed · 5. saj eKr maalikunstnikest oli tähtsaim Apollodoros Ateenast · Tema olevat esimesena hakanud kasutama varju ja valgust · Talle on omistatud ka perspektiivi kasutusele võtmine · 4. saj eKr ilmus ka kreeka maalikunsti jõuline, ülidramaatiline maalisuund, mida skulptuuris esindas Skopas · Selle suuna esindaja oli Nikias · Kõige kuulsam maalikunstnik oli Apelles · Apelles oli Aleksander Suure kaaskondlane ja on teinud ka tema portreesid, kuid need on hävinud
hoolitses indiviidi, mitte aga kogu ühiskonna hüvangu eest ja keeldus aktiivsest poliitilisest tegevusest. Epikuurlastele omistatakse lause ,,Ela märkamatult". Epikuurlaste koolkond Epikurose lemmikõpilaseks oli Metrodoros, kuid too suri oma õpetaja eluajal, seega määras Epikuros testamendiga oma ainsaks pärijaks ning kooli juhatajaks Hermarchose. Teised kuulsamad epikuurlased olid veel Kolotes, Apollodoros, Zenon Sidonist, Philodemos, silmapaistvad poeedid ja kirjanikud Horatius Flaccus ja Lucretius Carus. Epikurose enda sooviks oli, et õpilased võimalikult kinni peaksid tema kujundatud vaadetest. Seetõttu ei saa ka epikuurluse hilisemas olemasolus nentida selle koolkonna ei sisulist avardumist ega arenemist. Väidetakse koguni, et tegelikult oligi filosoofia kui niisugune epikuurlastele üksnes kõrvalharrastus, millega vajaduse korral püüti põhjendada ning õigustada nende poolt õigeks
· Kujutati ka antiikseid jumalaid (Müsteeriumide Villa Pompejis) · Realistlikku kujutamisvõtet kreeka kunstis nimetatakse mimesiseks · Mimesisega käis kaasas siiski ka ilunõue · Seetõttu tunduvad maalidel kujutatud jumalad sageli idealiseerituna · Püüti võimalikult täpselt loodust matkida · Säilinud on paljude kreeka maalikunstnike nimed · 5. saj eKr maalikunstnikest oli tähtsaim Apollodoros Ateenast · Tema olevat esimesena hakanud kasutama varju ja valgust · Talle on omistatud ka perspektiivi kasutusele võtmine · 4. saj eKr ilmus ka kreeka maalikunsti jõuline, ülidramaatiline maalisuund, mida skulptuuris esindas Skopas · Selle suuna esindaja oli Nikias · Kõige kuulsam maalikunstnik oli Apelles · Apelles oli Aleksander Suure kaaskondlane ja on teinud ka tema portreesid, kuid need on hävinud
KUNSTIAJALUGU Ladina keelsed väljendid 1. Citius, altius, fortius = kiiremini, kõrgemale, tugevamini (kaugemale) 2. Per aspera ad astra 3. Cogito, ergo sum = mõtlen, järelikult olen 4. Tabula rasa = puhas leht 5. Alma mater = helde, toitev ema (Ülikoolis) 6. Terra icoglita 7. Sit tibi terra levis (s.t.t.l) = olgu muld sulle kerge 8. Per se = iseeneses 9. Manus manum lavat = käsi peseb kätt 10. Pecunia non olet = raha ei haise 11. Lupus in fabula non mordet lupum = hunt hunti ei murra 12. Lupus in fabula = kus hundist juttu.... 13. Homo homini lupusest = inimene on inimesele hunt 14. Otium reficit vires = uhkus taastab jõu 15. Ab urbe condita (a.u.c) = (Rooma) linna rajamisest 16. Omnia mea metum = kõik, mis mul on, kannan endaga kaasas (teadmised) SISSEJUHATUS KUNSTI Kultuur on kogu inimkonna saavutus...
Pärisfoorumi moodustas sammaskäikudega ümbritsetud ruutjas väljak, mille küljed olid 126 meetrit pikad ja mille keskel oli keisri ratsafiguur. Kahel küljel olid poolsõõrikujulised väljaehitised. Väljakuga liitus viielööviline Basilica Ulpia, mis kitsastel külgedel lõppes samuti poolsõõrikujuliselt. Basiilika taga oli 40 meetri kõrgune Traianuse sammas, kahel pool seda raamatukoguruumid. Neile järgnev tempel ehitati Hadrianuse ajal. Traianuse foorumi ehitas Apollodoros Damaskusest. Sama meistri tööd olid ka Traianuse termid; see oli esimene sellelaadne ulatuslikum hoone, mis hiljem oli eeskujuks veel suurejoonelisematele kavatistele (Vaga 1999: 114). Traianus oli esimene mitte-itaalia päritoluga keiser (pärit Hispaaniast); ühtlasi oli ta esimene, kes ehitustegevuses ei pidanud silmas üksnes Itaaliat ja Galliat, vaid pühendab tähelepanu ka teistele provintsidele. Toredusehitiste kõrval hoolitses ta Flaviuste eeskujul eriti tarbeehitiste eest.
sündmusi, olukordi ja tegelasi. Autor sekkub harva teostesse või on ise tegelane. On proosa- ja värsskõnes eepilisi teoseid. Neis on esikohal jutustav element, mis seondub kirjeldava või dialoogilise esitusega). Eepos: Homeros. Ilias, Odüsseia (Odysseus, Paris, Helene). Hesiodos Theogonia, Tööd ja päevad (jumalad) Tragöödia, teosed ja nende tutvustused (eesõnad: hypotheseis) (Oidipus, Medeia, Phaidra, Antigone, Elektra jne.) Rooma eepika: Ovidius Metamorfoosid, Vergilius Aeneis , Apollodoros Bibliothk. 3. Tuua näiteid, kuidas kajastub antiikaja mütoloogiline aines baroki- ja klassitsismiaja kunstis? Barokk Ideoloogia: praktiline ja kriitiline suhtumine antiiki, paavstikesksus. Kultuur: elitaarne esteetika. Stiil: kliseed, liikuvus, kirg, paatos, teatraalsus, efektid, toretsev laad. Teemad, karakterid, zanrid antiikajast. Ooper: Monteverdi, Scarlatti, Purcell, Charpentier. Arhitektuur: barokne Rooma, Bernini. Arhitektuur: palladionism Itaalias
f. klassikalise perioodi ja hilisemad allikad ( i. Herodotos, - rändas geograafina eri paikades ja täheldas üles kohalikke müüte, mistõttu need ka nüansside poolest erineda võivad ii. draama, - müüdid olid Ateena draama peamiseks sisuks. Ayschilus ja Sophokles ja Euripides võtsid müüdi sisu ploti kangelaste ajast ja trooja sõjast iii. Apollodoros, - koostas kirjandusloolisi ja keeleteaduslikke teoseid iv. Ovidius, - enim lugusid. Pannud kirja peaaegu kõik müüdid ja teinud seda kõige pikemalt. Hea luuletaja ja andekas jutustaja, ent oli jutustustest maailmavaateliselt kaugel ja hindas neid mõttetuteks v. Plutarchos, - koostas ülikute elulugusid, moraalitraktaate, vi. Pausanias); - 10 raamatust koosnev teos ,,Kreeka perigees", koostas
kaunistamiseks. Pompejis asub kuulsam mosaiikmaal, Aleksandri lahing Fauni majas. tahvelmaal on küll hävinud aga põrandamaal on alles. Mosaiiki on palju kasutatud ka palju vana kristluse kirikutes ning see on tänapäevani väga populaarne õigeusukirikutes. (Balkani ps.) Seinamaalidel oli ka kujutatud linde ja loomi, loodust. Tapeete ei tuntud, nende asemel kasutati seinamaale. Tänapäevast ruumiillusiooni nad ei tundnud perspektiivi. Apollodoros võttis kasutusele varjumõtte. Valguse ja varjuga modelleerimise. Kreeka vaase kaunistasid küllaltki silmapaistvad kunstnikud vaasimaalidega. Kõige tuntumad Kreeka vaasid olid Amfora ja krateer. Vaasimaale on leitud sadu ja seal tuuakse välja mitu erinevat stiili: · Arhailisel ajastul on kasutatud geomeetrilist stiili, kus kasutatakse geomeetrilisi ornamente. Kasutati meander'it, mis on tulnud samanimelise jõe kujust.
piiridesse. Samuti olid roomlased head teede-ehitajad ja sildade konstrueerijad. Tänavad oli sillutatud suurte kiviplaatidega, majades oli veevärk, keskküte ja kanalisatsioon. Kõige paremini on säilinud tolleaegsed linnad ja ehitised Pompejis. See linn mattus 79 a m.a.j. Vesuuvi vulkaanipurskest tulnud laava ja tuha alla ning konserveerusid mitmeteks sajanditeks peaaegu tervetena laava sisse. Alles 18. sajandil alustati selle linna väljakaevamist. Üks kuulsamaid Rooma arhitekte oli APOLLODOROS Damaskusest. ROOMA SKULPTUURIKUNST Algul domineerisid roomlaste skulptuuris kreeka meistrid. Rooma meistrid matkisid kreeklasi ja nagu ei julgenudki algul oma uute ideede ja originaalsusega algust teha. Roomlased võtsid üle Kreeka mütoloogia ja hakkasid ka oma jumalaid Kreeka eeskujude järgi kujutama. Samuti veeti vallutatud Kreekast ka palju kunstiteoseid sõjasaagina sisse. Nii vallutaski kogu kreeka kunst Rooma. Kreeka kunst sai ülikute
Kunstiliigid Arhitektuur: · sakraalehitus(püha): kirikud, moseed, templid, kabelid, kloostrid · profaanarhitektuur(ilmalik): sõjalised ehitised, nt linnused, lossid, kindlustused Skulptuur: kõvast materjalist loodud mahuline kujund · reljeefid · ümarskulptuur · vabaplastika · monumentaalplastika · ehitusplastika Maalikunst: unikaalne värviline kujund tasapinnal · seinamaal (temperavärvid; freskotehnika-märg sein, sekotehnika-kuiv sein) · tahvelmaal · raamatu- ehk miniatuurmaal · mosaiikmaal · klaasikunst ehk vitraazikunst Graafika: tasapinnaline kunstiline kujund, mis on loodud trükkimise abil · kõrgtrükk · sügavtrükk · lametrükk Tarbekunst: jaguneb materjalide järgi · keraamika · metallehistöö · klaasikunst · nahkehistöö · tekstiil · puitehistöö Kujutav kunst: Skulptuur, maalikunst, graafika Kaunis kunst: Maalikunst, skulptuur Real...
Tahvelmaale antiikajast on säilinud, neid on leitud egiptusest muumiate juurest, mis kujutasid endast portreed muumiast. (~3 saj pKr) Faijun. Reeglina kujutavad muumiaportreed noori inimesi, ilmselt on mingilmääral tegemist idealiseerimisega. kunstnikud ei tohtinud klassikalisel ajastul kujutada ei surma ega kannatust. Mimesise printsiip. klassikalise ajastu maalikunstnikest on kreeklased hinnanud kõige kõrgemalt kahte. kuigi loomingut pole säilunud. 5. saj eKr Apollodoros Ateenast - ta võttis kasutusele varju ja valgusega modelleerimise, ta on hakanud märkima tumedaid varjukohti, millega saadi reljeefsem ning silmatorkavam kujutis. oldi kindlat, et ta oli loonud oma maalidele ruumiillusiooni. sellest kaheldakse nüüd, kuna on leitud ebaõnnestunud või kohmakaid teoseid kus seda on üritatud teha. Kuna ruumiillusiooni jaoks tuleb kasutada mõõtevahendeid ei olegi nende tööd täpsed. 4
inimest, nii olevat Colosseum tühjenenud 20 - 30 minuti jooksul ). Colosseumi suurust ei ületatud, eeskujuks sai ta aga paljudele tesitele impeeriumi erinevatesse linnadesse ehitatud amfiteatritele. Lisaks amfiteatritele olid populaarsed ka tsirkused, neist kuulsaim oli Roomas ca 150 000 pealtvaatajat mahutanud Circus Maximus - vöiduajamisteks ja sõjamängudeks mõeldud suur tribüüniga ümbritsetud väljak. Impeeriumi hiilgeaja silmapaistvamaks arhitektiks oli Apollodoros Damaskusest, kes aastail 115 - 125 ehitas Rooma Panteoni, templi, mille ülesandeks oli kõikide jumalate, kui maailma juhtiva ja valitseva kõrgema jõu teenimine. Apollodoros tuli hiilgavale ideele: kuna kõik jumalad olid võrdsed ning moodustasid ühtse organismi, lahendas ta nendele pühendatud templi ümarehitisena, kus igale jumalale kuuluv paik oli samaväärne teiste omaga. Nii sündis ümar kuppelehitis, mille mõju oli rajatud siseruumile - poolkerakujulise kupli keskele jäetud
kosmogooniat, gnoseoloogiat, loogikat, eetikat poliitikat, pedagoogikat, matemaatikat, füüsikat, bioloogiat, antropoloogiat, meditsiini, psühholoogiat, filoloogiat jne. Demokritose koolis viljeletakse edaspidi selle süsteemi üksikuid aspekte. Abdera filosoofiakool eksisteeris üle saja aasta. Vanimad tunnistused mainivad järgmisi abderiite: Nessas, Metrodoros Chioselt, Diogenes Smürnast, Anaxarchos, Hekataios Abderast, Apollodoros, Nausiphanes, Diotimos, Bion Abderast, Bolos. Tuntuim nendest on Metrodoros Chioselt. Demokritose koolkonnast kasvas välja veel skeptitsismi rajaja Pyrrhon Elisest. Peale Demokritost juhtisid Abdera filosoofiakooli Nessas, Metrodoros, Diogenes ja Anaxarchos. Meos, Indrek. Antiikfilosoofia. Tallinn : Koolibri, 2000. lk. 48 75 http://www.hot.ee/indrme/platon.htm http://www.hot.ee/indrme/aristote.htm Platon (427 347 eKr) oli põline ateenlane. Ta pärines aristokraatlikust perest
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
