Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

"doxa" - 21 õppematerjali

doxa - arvamus, uskumus Teadmine ja põhjuslikkus Teadmine on kaasajal peamiselt põhjuslike seoste kindlakstegemine asjade vahel.
thumbnail
7
rtf

Nimetu

09.2009 IV loeng AU - kahemõtteline asi Loengu põhikäigud : au ja kuulsus varases Kreekas (8.-5 saj e.Kr) · Ühiskondlik struktuur: erinevused Lähis-Ida kuningriikidest · Piiratud valitsejavõim · Nõuandev ülikute kiht · Lihtrahva kuuletumise tingimuseks "õiglus" · Oikos (majapidamine) kui üliku võimu baas; · Konfliktid oikose ja kogukonna huvide vahel Ülikute võtlus au ja kuulsuse pärast · Ülikute sotsiaalne roll: · Riiginõukogu · Sõda · Kohtumõistmine · Välissuhtlus · Võistlus prestii i pärast: "...olla alati parim ning paista silma teiste ees" (Ilias,...

Euroopa ideede ajalugu
24 allalaadimist
thumbnail
87
doc

Filosoofia materjale

Mis on filosoofia? Analüütilise ja kontinentaalse mõttetraditsiooni erinevused. Filosoofia ja kultuur. 2. Mis on esteetika? Esteetikateooriate liigid. Esteetiliste otsuste komplitseeritus. 3. Danto nägemus kunstiajaloost. Kunsti lõpp. 4. Esteetika ja interdistsiplinaarsus. Kunsti ja kunstimaitse suhted nende piiridest väljapoole jäävaga. 5. Antiikfilosoofia. Eelsokraatikud, Platon, Aristoteles. 6. Hellenism. 7. Antiikesteetika. Miks suhtus Platon kunsti alavääristavalt? 8. Platonist alanud filosoofiatraditsioon. Selle mõju kuni uusaja lõpuni ja selle heideggerlik kriitika. 9. Aristoteles. Kunst kui jäljendamine? Plotinose vaated kunstile. 10. Keskaja filosoofia peamised probleemid. Augustinus. AquinoThomas. 11. Pime keskaeg. Keskaja rehabiliteerimine. Annaalide koolkond. 12. Kunsti roll keskajal. Keskaja ja tänapäeva elutunnetuste erinevus. Umb...

Filosoofia
458 allalaadimist
thumbnail
6
docx

Filosoofia

1. METAFÜÜSIKA -- küsimine oleva terviku järele, oleva põhjuste ja algupära järele. On Aristotelesest alates esimene filosoofia, seega ka alusteadus kõigile teistele teadustele. Metafüüsika taotlus: saavutada positsioon maailmast väljaspool, et saaks absoluutseid teadmisi (jumala positsioon) 2. EPISTEMOLOOGIA-- Mida me saame teada? Teadmise ja tunnetuse probleemid. 3. EETIKA -- õpetus moraalist, mida me peame tegema? Mõistekasutus on lõtv, räägitakse ka eetilisest elust - moraalse elu tähenduses. Lääne traditsioonis on eetika olnud tihedalt seotud metafüüsikaga, mis pidi andma moraalinormidele püsiva aluse. 4.LOOGIKA -- õpetus mõtlemise struktuurist. Alates Aristotelesest arusaam, et väiteütlusel (logos apofantikos) on kindel struktuur. Kuna filosoofia koosneb väidetest, mitte näit. hüüatustest, siis saab seda loogiliselt analüüsida. Levinud määratlus analüütilises filosoofias: filosoofia on keele loogiline analüüs. 5. ESTEETIKA -- f...

Filosoofia
338 allalaadimist
thumbnail
13
doc

Antiik filosoofia

Ilmselt oli aluseid. Thalese õpilane. · PLATONI TUNNETUSTEOORIA · Ta on kirjutanud geomeetria õpiku, teinud taevagloobuse · Tunnetus areneb läbi kolme staadiumi, mis vastavad eelkäija. hinge kolmele tasandile: · ANAXIMANDROS · DOXA ­ Arvamus, kui paljas usk tuleneb otse meeltest. · Joonistas esimesena maailma kaardi. · DIANOIA ­ Ratsionaalne arusaamine · Ilmselt babüloonlaste eeskujul. · NOESIS ­ Otsene intuitsioon ideedest. · ANAXIMENES · PLATONI TUNNETUSTEOORIA 585 ­ 527 E.Kr. · Platon pooldas hingederändamise õpetust....

Filosoofia
49 allalaadimist
thumbnail
8
doc

Vana Kreeka filosoofia ja filosoofid

34 Platonile omistatud teosest peetakse 25 suure tõenäosusega ehtsaks. Pütaagoraselt võttis ta usu matemaatiliselt täpsesse mõtlemisse ja dualismi. Parmenideselt võttis ta veendumuse, et puhas mõtlemine on olemine. Sokrateselt sai ta dialoogilise meetodi. Polyteia sisaldab kõiki Platoni filosoofia põhiseisukohti. Tunnetus areneb läbi kolme staadiumi, mis vastavad hinge kolmele tasandile: 1. DOXA - Arvamas, kui paljas uks tuleneb otse meeltest. 2. DIANOIA - Ratsionaalne arusaamine 3. NOESIS - Otsene intuitsioon ideedest. Platon pooldas hingederändamise õpetust: Jumal lõi hinged ja asustas nendega tähed. Igal tähel on üks hing, hingesi juurde ei looda. Hinged toituvad ideede vaatlusest. Ideedemaailmas näeb hing ideaalset ilu ja õiglust. Hingega on nagu sõjavankriga, mille üks ratsu perutab ja kisub materiaalse maailma poole. Tõeline maailm on ideede maailm....

Filosoofia
112 allalaadimist
thumbnail
11
doc

Tunnetusteooria eksam

TUNNETUSTEOORIA EKSAM 1. Tunnetusteooria põhimõisted ( teadmine, teadmise tüübid ja vormid, ratsionaalne, empiiriline, apriori,aposteriori, intuitsioon, introspektsioon jt ) Episteme ja doxa Episteme - teadmine, teadus. Doxa - arvamus, uskumus Teadmine ja põhjuslikkus Teadmine on kaasajal peamiselt põhjuslike seoste kindlakstegemine asjade vahel. Öelda "ma tean" tähendabki peamiselt seda, et tean põhjus - tagajärg seost. Samas ei ole põhjuslikkuse probleemil ka kaasajal lõplikku lahendust. A priori ja A posteriori Vastavalt "enne kogemust" ja "kogemuse põhjal" ehk pärast kogemust. Ratsionalistid väidavad aprioorse teadmise olemasolu, st sünnipärast teadmist....

Psühholoogia
74 allalaadimist
thumbnail
15
odt

Filosoofia konspekt

Kaks koolkonda: - Joonia koolkond, mis esitab küsimuse asjade algusest ja põhjusest. (vesi, tuli,maa, õhk) - Sofistid, kes tegelevad inimese küsimustega ning otsivad elutarkust. Platon ühendab need suunad. Kolm filosoofia põhiküsimust: 1) Mis on tõene? (tõde on suhteline) 2) Mis on hea? 3) Mis on ilus? Uusajal I.Kant: -Mida ma võin teada? - metafüüsika -Mida ma pean tegema? - moraal -Mida ma võin loota? - religioon -Mis on inimene? - antropoloogia Filosoofia (tarkusearmastus) dedfinitsioon: Filosoofia on kogu tõelisuse metoodiline uurimine selle puhtas iseeneses olemises. TÖÖS! Filosoofia eesmärgiks on tervikliku maailmapildi saavutamine. Filosoofia ainevaldkonnad: Filosoofia tegeleb kõigega, kuid erilisel viisil. METAFÜÜSIKA tegeleb maailma tervikuga, s.o. ''esimene filosoofia'' (Aristoteles), siin...

Filosoofia
35 allalaadimist
thumbnail
72
docx

Euroopa ideede ajalugu

09.2012 Inimene kui ühiskondlik olend. Moraalsed ja poliitilised ideed ­ kuidas on seotud? Kes on inimene ja mis on tema eesmärgid, ihad? Üksikisiku tegutsemise sfäär ehk moraalsed ideed ­ õnn, au etc Poliitilised ideed ­ riik, demokraatia etc Moraalifilosoofia Varauusajal räägiti praktilisest filosoofiast, mis jagunes kolmeks ­ eetikaks (üksikisiku elu), ökonoomikaks (perekonnaelu) ja poliitikaks (ühiskondlik elu). Eetika ­ inimestevahelised suhted (õnn, au...), teaduslik lähenemine sõprusele (mis hoiab sõprussidemeid koos, sõprus erinevate klasside vahel jne). Kuidas see mõjutas poliitilist filosoofiat? Kas inimestevahelised sõprussidemed tulevad poliitikale kasuks või vastupidi - kas poliitiline süsteem peaks olema üles ehitatud nii, et sõprus ei mõjuta poliitikat, nii et poleks korruptsiooni? Poliitiline filosoofia Riik ­ kuidas on tekkinud, kes peaks valitsema,...

Euroopa ideede ajalugu
53 allalaadimist
thumbnail
14
doc

Filosoofia eksami vastused

Tunda filosoofia valdkondi (metafüüsika, epistemoloogia, eetika, loogika, esteetika) ning mida nad uurivad. Metafüüsika - küsimine oleva terviku järele, oleva põhjuste ja algupära järele. On Aristotelesest alates esimene filosoofia, seega ka alusteadus kõigile teistele teadustele. Metafüüsika eelnes tunnetusteooriale. Tänapäeval ei ole metafüüsika populaarne, valitseb relativistlik-liberaalne kõigi arvamuste suhtelisus. Kuna maailm ei ole enam metafüüsiliste küsimuste jaoks avatud, siis elab moodne filosoofia igavesti oma lõppu läbi. Käesoleva kursuse lähtekohaks siiski, et metafüüsika on esimene filosoofia -- mitte ainult ajalooliselt, aga ka tähtsuse poolest. Kõigis filosoofia reformimise kavades on sees varjatud metafüüsika, arusaam oleva tervikust (kuna metafüüsika fundamentalismina ei ole moes, siis sageli nüüd varjatud kujul). Metafüüsika taotlus: saavutada positsioon maailmast väljaspool, et saaks absoluutseid teadmisi (jumala...

Filosoofia
163 allalaadimist
thumbnail
4
odt

Filosoofia esimene vahearvestus

Need loovad meis küll kindla arusaama, aga teadmiste konkreetseid allikaid me välja tuua ei suuda ning seetõttu pole ka vaatlus ega põhjendus läbinisti usaldatav. 6.) Meie teadmatus on piiritu, seega teadmised küll aga piiratud. Mida rohkem teadmisi me saame, seda rohkem me teame seda, mida me tegelikult ei tea. Tekstis esinenud olulised mõisted: vaatlus- alusväide; ennem doxa kui epistēmē- ennem oletus kui teadmine; tabula rasa- teadmine ei saa alata ei millestki. Vastuväited autori väidetele on, et autor väidab, et tõde on olemas, aga me ei saa seda uskuda. Kui me ei saa seda olemasolevat tõde uskuda, siis kuidas me teame, et see tõde ka tegelikult siis olemas on. Autor mainis, et teadmine ei saa alata ei millestki, kuigi ta on öelnud ka seda, et on olemas teadmiste allikas. Kui on olemas teadmiste allikas, siis miks autor mainis, et...

Filosoofia
44 allalaadimist
thumbnail
16
doc

Eleaatide koolkond

Kuid asi võib paista mitmeti – nii nagu ta on või ka nagu ta ei ole, kuigi paistab, et on. Inimese puhul näiteks kajastub see, kuidas keegi teistele paistab, tema renomees, imagos. See on omakorda olulisel määral kujundatud teiste inimeste arvamuste poolt tema kohta. Sama kehtib ka muude nähtuste puhul – see, kuidas nad meile paistavad, on mõjutatud üldlevinud arvamustest nende kohta. Siit teine tähendus – doxa on arvamus, kuid viimast mõistetakse seejuures pelga paistmise fikseerimisena, kusjuures jääb problemaatiliseks, kas asi ise ka nii on nagu arvatakse, nagu paistab. Arvamus ei tähenda antud juhul mitte niivõrd subjektiivset otsustust, kui ebapüsivate ja petlike nähtuste peegelpilti meis. Arvamuse ebakindlus ei tulene niisiis esmajoones mitte arvaja suutmatusest, kui selle, mille kohta arvamus kehtib, enda iseloomust. Teise juhtsõna alethes tavapärane tõlge oleks – tõene...

Ajalugu
4 allalaadimist
thumbnail
28
doc

Antiikaja sofistide käsitletud filosoofilisi probleeme.

Seetõttu on sofistide poolt kujundatav väitlusoskus (mida kliendid nendelt omandada soovivad) suunatud pigem sellele, et saavutada väitluses võit, kui sellele, et selgitada välja tõde, sest tõe väljaselgitamine ei pruukinud grupihuvide seisukohalt alati kasulik olla. Kujunes olukord, mida kreekalikult võiks väljendada nii: otsustav oli doxa , mitte aletheia. Eelkõige soovitakse oma partikulaarse egoistliku huvi kajastumist üldise seaduse sõnastuses. Siit sofistide negatiivne maine – sofistid kui musta valgeks rääkijad, sõnaväänajad, need kes oskavad esitada nõrka argumenti tugevana. Aga see ei ole üksnes sofistide moraalne iseloomustus, vaid ka kriitiline diagnoos ühiskonnale, mis tekitas vajaduse sedalaadi oskuse järele. Kui aga on reaalne nõudlus, tekib ka pakkumine – see on turumajanduslik seaduspärasus....

Ajalugu
5 allalaadimist
thumbnail
20
doc

Sokratese tähendus Antiik-Kreeka filosoofia jaoks

01.053. 5. teema: Sokratese tähendus Antiik-Kreeka filosoofia jaoks Probleemsituatsioon. Sokrates (469-399) on filosoof, kes tähistab mitmes mõttes pöördepunkti Antiik-Kreeka filosoofia ajaloos. Filosoofia ajaloo alases kirjanduses on kujunenud traditsiooniks nimetada kogu varasemat perioodi Kreeka teoreetilise mõtlemise ajaloos eelsokraatiliseks ja tollaseid mõtlejaid eelsokraatikuteks. Tehnilises mõttes on osutatud periood järgnevast erinev selle poolest, et varasematelt kreeka mõtlejatelt pole säilinud terviklikke teoseid. Seevastu Sokratese-järgse aja filosoofia suurkujudeks on Platon ja Aristoteles, kellelt on säilinud ulatuslikud terviklikud teosed. See seab filosoofia-ajaloolise interpretatsiooni järgneva aja puhul muidugi hoopis soodsamasse olukorda. Tõsi, Sokrates ise on selles suhtes üsna raskesti interpreteeritav mõtleja. Temalt pole saanudki teoseid säilida, kuna ta nei...

Ajalugu
10 allalaadimist
thumbnail
22
doc

Platoni õpetus olevast.

Kas ei eelda niisugune ühiskond ühiseid baasilisi väärtushinnanguid? Sofistide poolt esindatud relativismi ohud pidid Platonile väga selgeks saama siis, kui Ateena kodanikud mõistsid demokraatliku kohtupidamise käigus surma Sokratese. Platoni jaoks kehastas Sokrates vooruslikku inimest kõige täiuslikumal kujul, kohtunikele paistis ta aga sedavõrd voorusetu, et oli nende silmis väärt surmanuhtlust. Senises filosoofilises traditsioonis abstraktselt läbimõteldud doxa ja aletheia vastandus ilmneb siin Platoni jaoks eluliselt konkreetsel ja kurjakuulutaval kujul. Mis on ühe jaoks õiglus, paistab teisele ebaõiglusena, mis ühele näib hüvelisena, see paistab teisele pahelisusena. Kuidas saab inimene end sellises ühiskonnas turvalisena tunda? Kas ei ole ta sarnases situatsioonis määratud elama pidevas 1 Andrus Tool/Sissejuhatus filosoofia ajalukku/FLFI.01.053. ebakindluses...

Filosoofia ajalugu
3 allalaadimist
thumbnail
18
doc

Platoni õpetus teadmisest ja mõtlemisest.

Kui olev kätkeb endas erinevaid oleva valdkondi, siis peavad neile epistemoloogilisel tasandil vastama ka erinevad tunnetusvormid. Platoni poolt “Politeia”`as (477a-479d) antud kirjelduse kohaselt võiks see vastavus välja näha järgmiselt: (epistemoloogiline tasand) teadmatus arvamus teadmine agnoia doxa episteme (ontoloogiline tasand) olematus “nähtav maailm” olev ise Niisiis ranges tähenduses teadmist saavat omada üksnes päriselt oleva, ideedevaldkonna kohta. Meeleliselt tajutavast maailmast saab meil olla mitte teadmine selle sõna ranges tähenduses, vaid üksnes arvamus. Ja seda mitte tunnetuse küündimatuse, vaid vastava valdkonna ontoloogilise eripära tõttu...

Filosoofia ajalugu
9 allalaadimist
thumbnail
30
doc

Platoni poliitiline õpetus.

Seetõttu tulevatki kasvavat põlvkonda harida kunsti abil, mille vastuvõtmiseks ollakse juba varases eas võimelised. Selleks tuli aga käibelolevat kunstiloomingut tsenseerida, lubades kasvatatavail kokku puutuda üksnes selliste kunstiteostega, mis on kõlbeliselt hüvelise mõjuga – jumalate auks loodud hümnide ja kangelastegude ülistuseks loodud lauludega. Selline haridus pidi kujundama kasvandikes seda, mida varem sai nimetatud õigeks arvamuseks, orthos doxa . Antud juhul on sellel terminil eelkõige kõlbeline mõte – tsenseeritud kunsti kaudu peaks inimestes kujundatama faktiliselt vooruslik käitumine. Kuid selline kasvatus ei ole piisav selleks, et inimene tänu sellele suudaks ütelda, miks selline käitumine hea 7 Andrus Tool/Sissejuhatus filosoofia ajalukku/FLFI.01.053. on, st see ei saa kujundada suutlikust anda viimasele ratsionaalset põhjendust....

Filosoofia ajalugu
5 allalaadimist
thumbnail
8
docx

Filosoofia vahearvestus 2015

Väide „mu väide on oletus“ on üksnes oletus, sest selle väite üle saab vaielda ning pole välistatud ka selle väite ümberlükkamine ning selle tõesust pole võimalik kindlaks teha. Keegi ei saa asetada ennast väljaspoole kriitikat, isegi allutades enese teiste kriitikale, sest kriitika peab jääma, kuna ei ole oletust ilma kriitikata. Oluliste mõistete definitsioonid  in infinitum – lõpmatusse, igavesti  doxa – ilmuma, tunduma  epistēmē - teadma, teadmistele tuginema  autonoomia printsiip - tegutse nii, et kohtled iga ratsionaalse olendi tahet kui universaalse seaduse andjat  tabula rasa - puhas leht, algses rikkumata ja välismõjudest vabas seisundis olev asi; filosoofiline sensualistlik tunnetusteoreetiline käsitlus: inimmõistus iseeneses on tabula rasa, igasugune teadmine tuleb meelelistest kogemustest.  anamnesis – meenutus...

Filosoofia
77 allalaadimist
thumbnail
60
docx

Sissejuhatus ideede ajalukku

IDEEDE AJALUGU, SISSEJUHATUS 2 olulist aspekti: Autori intentsioon e. kavatsus. Mitte ainult mida väidab, vaid miks väidab?  Kujundab maailmapilti (haritlastele ja eliidile suunatud) ->  Annab käitumisjuhiseid-> inimlik tegutsemine Ajalooline kontekst ja keelelised tavad e konventsioonid – mida tähendasid  Aluseks ühiskondlik mõte mingid mõisted teatud ajas.  Jagatakse moraali (armastus, õnn, au, sõprus) ja poliitika (riik, demokraatia,  Lingvistiline pööre: õiglus, vabadus, impeerium) ideedeks, mitte suurteks-väikesteks mõtlejateks....

Filosoofia
20 allalaadimist
thumbnail
46
pdf

Antiikfilosoofia

540 – 480) Poeem “Loodusest” Filosoofiline teos müüdi vormis. Jumalanna õpetus: olev peab paratamatult olema või paratamatult mitte olema või peab niihästi olema kui mitte olema, mis on aga võimatu. Parmenidese järgi on olev tekkimatu, hävimatu, jagumatu, täiuslik ja liikumatu. Esmakordselt esineb olemise mõiste! Parmenides Parmenides  Teadlikkus mõistuse ja kogemuse konfliktist  Näivus ja tõelisus  alethes - tõeline, tõene  Doxa – arvamus Sofistid  Vaidluskunsti õpetajad  Varasemate filosoofiliste õpetuste kriitika  Protagoras: “Inimene on kõigi asjade mõõt, olevaile, et nad on”  Relativism (ka subjektivism ja skeptitsism)  Filosoofia kui vahend eesmärkide seadmisel ja nende saavutamisel Sofistid: Gorgias ja skeptitsism Olevat pole olemas: 1) Mitte midagi ei ole olemas 2) Kui midagi, olekski olemas, siis meie ei saaks sellest teadmusi...

Filosoofia
6 allalaadimist
thumbnail
18
docx

LOENGUKONSPEKT semiootika

2 paralleelset ajalugu ­ tormilised muutused ja sündmused vs see mis on püsiv/järjepidev lugu. "meeste" ja "naiste" ajalugu, aga tegelikkuses 1 ei saa olla teiseta, seega ei ole 2 ajalugu. Mis on sündmus? Tähtsamad on need sündmused, millel on otsene tagajärg. Esmalt tuleb tuvastada märke, mille abil sündmuseid kirjeldatakse, mitte sündmuseid ennast. Carlo Ginzburg - "Clues, Myths and the Historical Method" 1989 "Juust ja vaglad" ­ otsis tõendeid oma teooriatele, leidis. "Universum on nagu juust" "Ajaloo ööpoolel" Semiootika 3 eelajaloolist allikat: - Jahindus ­ jahimees interpreteerib kogu aeg ilma märke, looma jälgi jne - meditsiin ­ mis on haigus? Seda me ei näe, see on kuskil sees, aga me näeme selle erinevaid märke (sümptomid). Ravimine algab samuti märkide interpreteerimisega. - kriminalistika ­ uusim nendest terminitest. Aga olukord phm...

Semiootika
10 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun