20 sajandi teadusfilosoofilised debatid Popper, Kuhn, Feyerabend Viini ringi filosoofid pidasid teaduslikkuse kriteeriumiks verifitseeritavust. Teaduslikuks võib pidada vaid neid teooriaid, mida põhimõtteliseltki on võimalik empiiriliselt kontrollida. Selle arusaama järgi on kõik faktide põhjal üldistatud teooriad õiged. Seda kritiseeris Karl Popper, kelle nägemuses faktidest ei tulene tingimata teooria faktide põhjal tehtud järeldus võib pigem asjade seostamise harjumusele viidata. Samuti ei pruugi faktid teooriat lõplikult kinnitada
Vastus: Berkeley 6. loeng (24.03.10) 3. TEEMA: Teadmise probleem 1. Leida üks formaalteadus kolme faktiseaduse seast. Vastus: loogika 2. Kes on pöördeline teadusfilosoof, kes määratles teadusliku teadmise põhimõttelisefalsifitseerimis nõude kaudu Vastus: Popper 3.Üks ei kuulu loodusteaduses valitsevate tunnetuslike ideaalide hulka. Vastus: poeetiline väljendumine 4. Milline teadusfilosoof on tuntud epistomoloogilise anarhiana? Vastus: Feyerabend 7. loeng (31.03.10) 4. TEEMA: Tõe probleem. 1. Mida arvavad tõest skeptikud, nt. Nietzsche? Vastus: Pole võimalik leida mõttekat tõe kriteeriumi, parem oleks tõe mõistest üldse loobuda. 2. Kuidas nimetatakse tõeteooriat, mille järgi tõde on vastavussuhe väite ja väidetava objekti vahel? Vastus: Tõe korrespondentsiteooriaks 3. Kuidas nimetatakse tõeteooriat, mille järgi tõde iseloomustab tegelikkust ennast, mitte väidab suhet tegelikkusega?
Chalmers võtab esmaselt arvesse selle argumendi elujõulisust mis väidab, et teadus põhineb kindlatel vaadeltavatel faktidel. Seejärel arvestab ta tajumise rolli ja siis teoreetilise struktuuri rolli millelt faktid on tõlgendatud.Mõlemad need arvestused toovad meid tagasi mitte ainult vaatlejale vaid ka vaatleja sisemise subjektiivsele kogemusele. Falsifikatsionismi lähenemine oli esmalt välja öeldud Karl Popperi poolt.Ta pakkus välja, et ühtegi teooriat ei saa tõestada. Vaatlused on lõplikud aga seeeest võimalused on lõputud.Üks rääkides teisele vastu tõestab, et sellel väitel tõesti on null tõenäosus tõesusele.Teooriaid saame me ainult ümber lükata ja falsifikatsionnerida neid.Kui teooriat esitatakse viisil kus seda on võimatu falsifikatsioneerida loogika või experimendi abil, siis on selle kasu teadmiste ja teaduse arengule. Lõpuks iga teooria on falsifikatsioneeritud ja asendatud sellisega mis on rohkem jõuline vaatlustes. F...
Teadus filosoofiata on halvatud ja filosoofia teaduseta on pime Aastakümneid on vaieldud teemal, kas teadus ja filosoofia saavad koos eksisteerida. Mõne teadlase arvates ei ole filosoofial teaduses kohta, see vaid segab. Teised usuvad, et filosoofia edendab teadust, lubab areneda, luua hüpoteese. 23. jaanuaril 1924 sündis Viinis teadusfilosoof Paul Feyerabend. Ta nägi teaduses koos kunsti ja religiooniga tunnetusvõimalust. Samas ei saanud erinevaid lähenemisi tõele võrrelda, kuna need on omavahel ühismõõduta. Feyerabend oli range metoodika, see tähendab ka Karl Popperi vastane, kuna selle järgimine takistab pikapeale teaduse arengut. Üleüldse oli Feyerabend ette kirjutatud teadusmeetodite vastane, kuna see piiravat tegevust. Ainus lähenemine, mis kedagi ei piira, on ,,kõik kõlbab"
4. Relativism (ld relativus "suhteline") 4.1. Sissejuhatuseks Relativism millegi suhtelisust rõhutav õpetus või seisukoht. Relativism väidab, et: a) inimeste käitumisviiside väärtus ei ole absoluutne, vaid on hinnatav konkreetsest kontekstist lähtuvalt; b) üks seisukoht ei saa olla teistega võrreldes priviligeeritud. 2 Mõned esindajad: Paul Karl Feyerabend Ludwig Wittgenstein Peter Winch Thomas Kuhn Richard Rorty Michel Foucault Jacques Derrida http://assets.cambridge.org/052135/8779/cover/0521358779.gif 3 4.2. Üldiseloomustus 4.2.1. Relativismi tekkeloost Esimesena sõnastas relativismi sofist Protagoras (u 480410 eKr), kes arvas, et inimene on kõikide asjade mõõt
tõttu). *See, mida inimene näeb, sõltub Kuhni arvates nii sellest, mida ta vaatab kui ka sellest, mida ta on õppinud nägema (nt Kuhn kaardilugemise puhul). Väide, et Maa liigub (ümber oma telje ning ümber Päikese), on Feyerabendi arvates vastuolus faktidega vaid juhul, kui fakte Feyerabend tõlgendatakse Aristotelese füüsika valguses (nt ilma inertsiseadust sõnastamata). L. Feuerbach meeleline e. Senusaalne tunnetamine. 1) piiratud (sakslane) iseloomuga 2) võib olla näiline -mitte tegelik Ettemääratud harmoonia teooria. Monadoloogia. G.W Leibniz (saksa) ,,Puhkusest nürimeelsuseni on ainult üks samm" religioosne tunnetamine
Continental philosophers accuse analytic philosophers of petty narrowness and detachment from real human concerns Analytic Philosophy Logical Positivism Rudolf Carnap Hans Reichenabch Karl Popper Analytic Philosophy Ordinary Language Analysis John Austin Gilbert Ryle Elisabeth Anscombe Analytic Philosophers Willard Van Orman Quine John Searl Thomas Kuhn Paul Feyerabend Analytic Philosophers Hillary Putnam Richard Rorty Noam Chomsky Saul Kripke Continental Philosophy Critical Theory of Science Hermeneutic Philosophy Post-modernism Critical Theory of Science Martin Horkheimer Theodor Adorno Herbert Marcuse Jürgen Habermas Hermeneutic Philosophy Hans Georg Gadamer Post-modernism Jean-François Lyotard Michel Foucault Jacques Derrida Gianni Vattimo
võtma ka praktikas saavutatud tulemusi ning kui Chalmersi käsitlus on õige, siis toimub teooriatevahetus teadlikkuse üleselt ja omaette tasandil objektiivselt. Tänapäeval ühe huvitaivam teaduskäsitlus kuulub Paul Feyerabendile, kelle loosungiks on ,,kõik on lubatud". Ta üritab tõestada, et ükski senistest teadusteooriatest ei ole sobilik ning väidab, et kui kellelgi on teadusharule midagi anda, peab ta seda tundma. Feyerabend kaitseb humanitaarset lähenemist, mille kohaselt inimene peab olema vaba ning loobuma kõigist metodoloogilistest piirangutest. Samuti annab ta võimaluse valida teaduse ja teiste tunnetusvormide vahel ning väidab, et isegi koolis surutakse lastele peale teadust etteandtud vormis, millega võteakse võimalus valida endale sobiv. Erinevate teooriate omavaheliseks võrdlemiseks pakub Feyerabend välja mooduse, kus tuleb teooriad panna
Mina. Berkley 22. Leia üks formaalteadus kolme faktiteaduse seast. Loogika 23. Kes on see pöördeline teadusfilosoof, kes määratles teadusliku teadmise põhimõttelise falsifitseerimisnõude kaudu? Popper 24. Üks neljast ei kuulu loodusteadustes valitsevate tunnetuslike ideaalide hulka: Poeetiline väljendumine 25. Milline teadusfilosoof on tuntud epistemoloogilise anarhistina, peateos ``Meetodi vastu``? Feyerabend 26. Mida arvavad tõest skeptikud, nt Nietzsche? Pole võimalik leida mõttekat tõe kriteeriumi, parem oleks tõe mõistest üldse loobuda. 27. Kuidas nimetatakse tõeteooriat, mille järgi tõde on vastavussuhe väite ja vaieldava objekti vahel? Tõe korrespondentsteooriaks 28. Kuidas nimetatakse tõeteooriat, mille järgi tõde iseloomustab tegelikkust ennas, mitte väidete suhest tegelikkusega? Ontoloogiline tõeteooria 29
Mina. Berkley 22. Leia üks formaalteadus kolme faktiteaduse seast. Loogika 23. Kes on see pöördeline teadusfilosoof, kes määratles teadusliku teadmise põhimõttelise falsifitseerimisnõude kaudu? Popper 24. Üks neljast ei kuulu loodusteadustes valitsevate tunnetuslike ideaalide hulka: Poeetiline väljendumine 25. Milline teadusfilosoof on tuntud epistemoloogilise anarhistina, peateos ``Meetodi vastu``? Feyerabend 26. Mida arvavad tõest skeptikud, nt Nietzsche? Pole võimalik leida mõttekat tõe kriteeriumi, parem oleks tõe mõistest üldse loobuda. 27. Kuidas nimetatakse tõeteooriat, mille järgi tõde on vastavussuhe väite ja vaieldava objekti vahel? Tõe korrespondentsteooriaks 28. Kuidas nimetatakse tõeteooriat, mille järgi tõde iseloomustab tegelikkust ennas, mitte väidete suhest tegelikkusega? Ontoloogiline tõeteooria 29
Vastus: Berkeley 6. loeng (24.03.10) 3. TEEMA: Teadmise probleem 1. Leida üks formaalteadus kolme faktiseaduse seast. Vastus: loogika 2. Kes on pöördeline teadusfilosoof, kes määratles teadusliku teadmise põhimõttelisefalsifitseerimis nõude kaudu Vastus: Popper 3.Üks ei kuulu loodusteaduses valitsevate tunnetuslike ideaalide hulka. Vastus: poeetiline väljendumine 4. Milline teadusfilosoof on tuntud epistomoloogilise anarhiana? Vastus: Feyerabend 7. loeng (31.03.10) 4. TEEMA: Tõe probleem. 1. Mida arvavad tõest skeptikud, nt. Nietzsche? Vastus: Pole võimalik leida mõttekat tõe kriteeriumi, parem oleks tõe mõistest üldse loobuda. 2. Kuidas nimetatakse tõeteooriat, mille järgi tõde on vastavussuhe väite ja väidetava objekti vahel? Vastus: Tõe korrespondentsiteooriaks 3. Kuidas nimetatakse tõeteooriat, mille järgi tõde iseloomustab tegelikkust ennast, mitte väidab suhet tegelikkusega?
Faktiteadused loodusteadused (füüsika, keemia, bioloogia, isiksuse psühholoogia), kultuuriteadused (sotsiaalpsühholoogia, sotsioloogia, majandus, politoloogia) Kes on pöördeline teadusfilosoof, kes määratles teadusliku teadmise põhimõttelise falsifitseerimisnõude kaudu Vastus: Popper Üks ei kuulu loodusteaduses valitsevate tunnetuslike ideaalide hulka. Vastus: Poeetiline väljendumine Milline teadusfilosoof on tuntud epistomoloogilise anarhiana? Vastus: Feyerabend Teaduse reegleid on aeg-ajalt rikutud. Iga reegli jaoks leidub tingimus, kus tead pole mõttekas järgida. Teaduses kõik lubatud. Millist seisukohta tahtevabaduse küsimuses pooldavad kristlased ja eksistentsialistid? 4 Vastus: Indeterminism väidab, et maailma ei valitse ranget põhjuslikkust. Järelikult on juhus ja valik võimalikud. Inimesel on tahtevabadus.
positivismi esindajad teaduses. Postpositivism tekkis 20. saj 60ndatel. Mõiste "postpositivism" hõlmab neopositivismi, asendades selle laiema mõistega. Postpositivism ei esine ühtsust: paljudes küsimustes, on "sisemine" arutelu. Väljendades ühe oma tuntumima esindaja Thomas Kuhn'i mõtteid, paljudes küsimustes esineb sisemine paradigma. Võib välja tuua kaks peamist valdkonda (muidugi tekib vahel teisitimõtlejate kogukondi): relativistlik, esindaja Thomas Kuhn, Paul Feyerabend Michael Polanyi, ja fallibilistlik, see grupi eest peaks vastutama eelkõige Karl Popper ja Imre Lakatos ja J. Watkins, J. . Agassi, J. Fetzer. Esimese esinadajad veenavad hetkeseisu suhtelisust, tavalisust, teaduslike teadmiste olukorrast olenemist, omistavad suurt tähtsust sotsiaalsed tegurite mõjule teadusele. Teise filosoofia põhineb teaduslike teadmiste patulisusele, selle ebastabiilsusele ajas. Postppostitivism võõrandub prioriteetsest ja loogilisest sümbolite uurimisest (keel,
teooria kontrollimise loogika. Siit tulebki avastuskonteksti ja õigustuskonteksti erinevus. 8 Popperi mõju Suuresti tänu Popperile sai teadusfilosoofiast omaette distsipliin analüütilise filosoofia raames. Ta aitas sellele kaasa nii omaenda kui ka oma mõjukate õpilaste, eriti Imre Lakatosi ja Paul Feyerabendi tööde kaudu. Lakatos küll revideeris Popperi positsiooni ja Feyerabend heitis selle täiesti kõrvale, kuid mõlema looming oli Popperist sügavalt mõjutatud. Popperit peetakse ka üheks põhiliseks mässajaks Viini ringi loogilise positivismi vastu. Liitudes David Hume'i skeptilise hoiakuga induktsiooni suhtes ning võttes demarkatsiooniprobleemi lahendusena kasutusele falsifitseeritavuse kriteeriumi, mis on mitteinduktsionistlik, oli ta üks positivistliku teadusekäsituse juhtivaid kriitikuid. Üks peatükke Popperi mälestusteraamatus
Peterburi,hiljem siirdus tagasi Saksamaale Nikolai Karamzin 1789 reisis Peterburist üle Riia Euroopasse Christain Hieronymus Justus Schlegel ,Eestimaal 1780-1783 koduõpetajana,seejärel Mogiljovis vaimulik ja Peterburis riigiametnik,korduvad reisid Peterburist Tallinna. On kirjeldanud eestlaste rahvariiet,rahvalaule ja seda teinud suure empaatiaga. William Thomson pseudonüüm Andrrew A. Swinton, reisis 1788 Inglismaalt (üle Riia ,Pärnu ,Tallinna )Peterburi Karl Feyerabend,reisis Liivi- ja Eestimaal 1797 Johann Gottfried Seume ,reisis 1805 Saksamaalt üle Riia ,Tartu ,Paide Teel Paldiskist Tallinnasse J.L.Orlich : leiab enam mugavusi kui Saksa piirkondades,kõrts asub mugavalt maantee ääres õlle või viina müümiseks,varustab kõrtsi kõige vajalikuga,või pakub võõrastemaja Saksa päritolu inimestele.Mugav ja puhas võõrastemaja,iga miili järel võib kohata kõrtsi või võõrastemaja,pakutakse hästi valmistatud toite,pakutakse rohkem kui
siis, kui on tekkinud konkureeriv teooria, mis on lihtsam ja faktidega paremini ühilduv. Ei räägi enam teadmistest teooria sees, vad teooriaid sisaldavatest võrgustikest. Uurimisprogrammidest. Igal programmil on oma tuum, lisaks veel kaitsevöö ja heuristiline aparatuur. Teadusrevolutsioonide teooria- Kuhn, oli suunatud teaduslike teadmiste kumulatiivse kasvu vastu. Teduses vahelduvad normaalteadused revolutsiooniga. Epistemoloogiline anarhism- feyerabend- kindlat meetodit ei ole. Kõiki reegleid on aeg.ajalt rikutud. Teaduses on kõik lubatud. Tuleb kaitsa ja pooldada pluralismi. Formaalteadused- loogika ja matemaatika. 6. Mõista erinevust ontoloogilise ja epistemoloogilise lähenemise vahel tõe probleemile. Tunda erinevust tõe korrespondentsiteooria, pragmatismi tõeteooria ja tõe koherentsusteooria vahel. Mida arvavad tõe mõistest skeptikud (Nietzsche näitel).
mõttehoone kivihaaval lammutamisest." (Remmel 2007, 9). Nii ei saagi ilmselt küsida, kas raamatu autori arvates on tegemist teadusliku uurimustööga ja millel see põhineb, sest vastust ilmselt ei kostugi... 4 Relativistliku teaduskäsitluse alusel on muidugi hoopis keeruline määrata, mis on teadus ja mis mitte, kuid relativismi üks esindajaid Paul K. Feyerabend, kelle teadusteooria hulka kuulub tõdemus ,,anything goes", eristab ometi veidrikku ja teadlast. Nimelt viimane neist rahuldub pärast teatud vaatenurga omaksvõttu sellega esialgsel kujul, loobudes edasiarendamisest ning raskuste ja vastuväidete tunnistamisest (Chalmers 1998, 189). Eelnevas lõigus esitatud tsitaat peaks andma vastuse, millist osapoolt neist kahest M. Remmel esindab. Veel enne kokkuvõtet vajaks märkimist üks oluline sisuline ebakõla, mis läbib tervet
teadmised võimaldavad falsifitseerida alles siis, kui on tekkinud konkureeriv teooria, mis on lihtsam ja faktidega paremini ühilduv. Ei räägi enam teadmistest teooria sees, vad teooriaid sisaldavatest võrgustikest. Uurimisprogrammidest. Igal programmil on oma tuum, lisaks veel kaitsevöö ja heuristiline aparatuur. Teadusrevolutsioonide teooria- Kuhn, oli suunatud teaduslike teadmiste kumulatiivse kasvu vastu. Teduses vahelduvad normaalteadused revolutsiooniga. Epistemoloogiline anarhism- feyerabend- kindlat meetodit ei ole. Kõiki reegleid on aeg.ajalt rikutud. Teaduses on kõik lubatud. Tuleb kaitsa ja pooldada pluralismi. Formaalteadused- loogika ja matemaatika. 18. Epistemoloogiline tõekäsitlus- tõde peab olema inimesele kättesaadav, muidu pole ta normina rakendatav. Tõde on teatud laadi suhe, mille ük pool on inimeses ja teine väljaspool. Jaguneb: 1) korrespondentsiteooria- ei tegele ülemeelelise tõeluse kirjeldamisega, vaid
3)mõtlemise objektiivse sisu e teadmiste maailm. Teadmine on midagi sellist, kui peab täpselt arutlema ja ei tohi järgida näivaid sarnasusi. 16. Tunda ära olulisi mõisteid ja filosoofide seisukohti teadusliku teadmise küsimuses: induktivism (+ Hume'i induktsioonikriitika), verifikatsionism, falsifikatsionism (Popper), uurimisprogrammid (Lakatos), teadusrevolutsioonide teooria (Kuhn), epistemoloogiline anarhism (Feyerabend). Formaalteaduse ja intersubjektiivsuse mõisted. Formaalteaduste ja faktiteaduste erinevus. Induktivism - teaduslik teadmine algab faktidest, empiirilistest teooriavabadest üksustest. Induktiivne üldistus saab olla ainult tõenäoline, kuna lõplikult ei saa sel moel midagi tõestada. Verifikatsionism - seisukoht, et kõik i kõttekaid lauseid saab kogemuslikult verifitseerida. Selleks tuleb laused taandada esmasteks protokoll-lauseteks.
26. Positivism. Eriteaduste emantsipeerumine. Loodus ja vaimuteaduste eripära otsingud. Historitsism. 27. Hermeneutika ajalugu, hermeneutilise situatsiooni mõiste. Hermeneutika kui vaimuteaduse metodoloogia. Dilthey. Mõistmine kui eksistentsiaal. Heideggeri Olemine ja aeg 28. Gadamer. Meetod ja tõde. Traditsioon, eelarvamus ja autoriteet humanitaarias. Kunst, keel ja tõde. Heideggeri Kunstiteose algupära 29. Teisi teaduskriitilisi mõtlejaid. Kuhn, Feyerabend, Foucault episteme mõiste. 30. Spekulatiivsete kunstiteooriate kriitika. Jean-Marie Schaeffer. 31. Psühhoanalüüs ja kunst. Psühhoanalüüs kui teraapia ja teadus 32. Psühhoanalüüs kui teooria ja tõlgenduspraktika. Freud, Oidipus, unenäod. Teadvuse struktuur, kultuuriuuringud 33. Kierkegaard, Jung, Fromm, Marcuse. Eksistentsifilosoofia. Võõrandumiskontsptsiooni arendusi 20. sajandil. Antipsühhiaatriline liikumine. 34
Igal programmil on oma tuum, millest sõltuvalt valitakse meetodeid ja uurimisvaldkondi. Võib sisaldada ja metafääsilisi elemente. Lisaks tuumale on kaitsevöö ja heuristiline aparatuur teooria kaitsmiseks ning meetodite valimiseks. Thomas Kuhn Teadusrevolutsioonide teooria- suunatud teadususlike teadmiste kumulatiivse kasvu vastu. Kuhni kaudu jõudis relativism teadusfilosoofiasse. On ka selliseid teadusfilosoofe, kes eeldavad objektiivset teadmist. Paul Feyerabend Epistemoloogiline anarhia- teaduses on kõik lubatud. Tuleb kaitsta ja pooldada pluralismi. Pidas oluliseks teaduse lahutamist riigist. 16. Epistemoloogiline tõeteooria: tõde on vastavussuhe väite ja väidetava objekti vahel,tõde kui teadmiskindlus. Ontoloogiline: tekkis vastandus doxa(arvamus)-teadmine. Omistab omaduse olla tõene olevale endale, mitte väitele või teadmisele. Tõe tunnetamiseks vaja menetlust. Skeptikud võitlevad ontoloogilise vastu
Heidegger arvab, et kunst on üks ilmsikstoomise viise. Kunst toob asja varjamatusse, seab tõe teosesse. Kunstiteos avab ühe maailma, seab maailma esile. Tõde ei ole siin aga uusaegselt mõistetud kooskõla asjaga. Heideggeri järgi tõde armastab end varjata ja loodub riiuna. Riiuna avatuse, varjamatuse ja nähtavuse pärast. Riius esildub maailm, saavad asjad oma aegluse ja kiiruse, kauguse ja läheduse, avaruse ja ahistuse. 5.Teisi teaduskriitilisi mõtlejaid. Kuhn, Feyerabend, Foucault «episteme» mõiste. Teadus on tõestatud teadmine. Teaduslikud teooriad tuletatakse rangelt kogemusfaktidest, mida saadakse teada vaatluse või eksperimendi käigus.Isiklikul arvamusel, eelistusel ega spekulatiivsetel kujutlustel pole teaduses kohta.Teadus on objektiivne. See arusaam hakkas levima pärast teaduslikku revolutsiooni, mis leidis aset peamiselt 17. Saj jooksul ja mille põhjustasid eelkõige suured teadlsed Galilei ja Newton
Vihalemm Lakatos jagab pigem popperi seisukohta, et teadus on ikkagi vigadele allutatud sõdikas lähenemine tõesele pildile maailmast. Ei meeldi aga Kuhni eitav suhtumine tavapärasesse arusaama. , mille järgi teaduse areng on vaadeldav liikumisena objektiivse tõe poole. Lakatos üksnes hindab rohkem teaduse ajalugu ja väljakujunenud teooriaid, kui et pakub mingisuguseid vahendeid heade teooriate välja töötamiseks. Normaalne (Kuhn) ja filosoofiline (Popper) komponent teaduses. Feyerabend – indiviidid täielik vabadus, teaduses ei ole mingeid metodoloogilisi piiranguid. - Laktosi teooria on aidanud kaasa empiristliku (induktivistliku) ja naiivse falsifikatsionistliku metodoloogia paikapidamatuse tõestamisele. - Jätab põhjendamata, miks kasutab füüsikat teaduse etalonina või miks on teaduslik teadmine kõigist tunnetuse vormidest parim. Lakatos käsitles iseenesestmõistetavalt, et füüsika esindab ratsionaalsuse ja hea teaduse
Seejärel tekib kriis teaduses. Alles nüüd pööratakse tähelepanu teistele teooriatele. Leidub geniaalne teadlane (nt Einstein) või teadlaste grupp, kes töötavad välja uue paradigma (nt relatiivsusteooria). Sellele järgneb jällegi normaalteaduse periood. Erinevad paradigmad on ühismõõdutud. Teadlased aga on isikud, teadus pole subjektivaba. Paljud teooriad surevad lõplikult alles koos nende kandjatega. Paul Feyerabend (1924-1994) oli äärmusrelativist. Tema järgi sõltub teadustermini tähendus teooriast. Erinevaid teooriaid ei saa võrrelda. Teadus ei erine müüdist ega religioonist. Teaduses on kõik lubatud, sest kõiki reegleid on millalgi mõttekas rikkuda. Pole olemas teaduslikku meetodit. Teadus tuleb lahutada riigist ja ühiskond teaduse surve alt. Ilja PRIGOGINIE (1917) Teadusliku teadmise küsitavus ei tule üksnes uurija ebatäiuslikkusest, vaid maailm on ka ise ebatäiuslik ja ebastabiilne.
halvatud isikutel on uskumused ja soovid.Ei saa öelda, et neil oleksid need seisundid, mida saaks omistada, kui nad käituksid normaalselt. Dennett: halvatutel on vaimuelu, et see võib ajapikku kuhtuda, jättes järele vaid ajaloolise jälje selle kunagisest intentsionaalsusest. 9. Eliminatiivmaterialism(Churchland, Eliminatiivmaterialism ja propositsioonilised hoiakud) Varajane eliminativism. Teadusfilosoof Paul Feyerabend, varane Rorty: identsusteooria ründamine praegu kõneldava keele seisukohast (vaimsete mõistete omadustest lähtudes) ei ole mõttekas, sest keel areneb koos meie teooriatega. See rünnak sarnaneks vaidlusega, kus väitele, et üleloomulikud nähtused on tegelikult teatud loodusnähtused, vaieldakse vastu, kasutades argumendina seda, kuidas kõnelevad ebausklikud inimesed. Eliminatiivmaterialistide järgi seostab samasusväide sama asja aegunud ja areneva seletuse. Need
vusi. Teadlaste valikuid ei tohiks mõjutada Lakatosi metodoloogia. Mitte ühegi katsega ei saa kirjeldada teooriavahetusi. Teatud mõttes jätkas Lakatosi uurimisprogramm Popperi ratsionalismi ja ta arendas seda teadusfilosoofia ajaloo baasil. Lakatos soovis sellist metodoloogiat muuta üldiseks kasutuseks teaduses, kuid see ei õnnestunud. 59 Anarhistliku tunnetusteooria sõnastas 1975. aastal Austria teadusfilosoof Paul Feyerabend. Tema arvates ei ole olnud ükski teadusmetodoloogia edukas, sest teadlastele antavad reeglid ei ole olnud sobivad. Reegel muutub ebareaalseks siis, kui see suhtub liiga üheselt inimese annetesse ja olukor- dadesse. Ja reeglid muutuvad kahjulikuks siis, kui neid surutakse vastu tahtmist peale. See tähendab seda, et metodoloogia reeglid ei tohi muutuda teadlastele ahistavaks, kuid kõik muu on lubatud. See nende jaoks ei kehti, kes ei ole valmis teooriate tõesust kontrollima
vusi. Teadlaste valikuid ei tohiks mõjutada Lakatosi metodoloogia. Mitte ühegi katsega ei saa kirjeldada teooriavahetusi. Teatud mõttes jätkas Lakatosi uurimisprogramm Popperi ratsionalismi ja ta arendas seda teadusfilosoofia ajaloo baasil. Lakatos soovis sellist metodoloogiat muuta üldiseks kasutuseks teaduses, kuid see ei õnnestunud. 56 Anarhistliku tunnetusteooria sõnastas 1975. aastal Austria teadusfilosoof Paul Feyerabend. Tema arvates ei ole olnud ükski teadusmetodoloogia edukas, sest teadlastele antavad reeglid ei ole olnud sobivad. Reegel muutub ebareaalseks siis, kui see suhtub liiga üheselt inimese annetesse ja olukor- dadesse. Ja reeglid muutuvad kahjulikuks siis, kui neid surutakse vastu tahtmist peale. See tähendab seda, et metodoloogia reeglid ei tohi muutuda teadlastele ahistavaks, kuid kõik muu on lubatud. See nende jaoks ei kehti, kes ei ole valmis teooriate tõesust kontrollima
vusi. Teadlaste valikuid ei tohiks mõjutada Lakatosi metodoloogia. Mitte ühegi katsega ei saa kirjeldada teooriavahetusi. Teatud mõttes jätkas Lakatosi uurimisprogramm Popperi ratsionalismi ja ta arendas seda teadusfilosoofia ajaloo baasil. Lakatos soovis sellist metodoloogiat muuta üldiseks kasutuseks teaduses, kuid see ei õnnestunud. Anarhistliku tunnetusteooria sõnastas 1975. aastal Austria teadusfilosoof Paul Feyerabend. Tema arvates ei ole olnud ükski teadusmetodoloogia edukas, sest teadlastele antavad reeglid ei ole olnud sobivad. Reegel muutub ebareaalseks siis, kui see suhtub liiga üheselt inimese annetesse ja olukor- dadesse. Ja reeglid muutuvad kahjulikuks siis, kui neid surutakse vastu tahtmist peale. See tähendab seda, et metodoloogia reeglid ei tohi muutuda teadlastele ahistavaks, kuid kõik muu on lubatud. See nende jaoks ei kehti, kes ei ole valmis teooriate tõesust kontrollima
annaabi.ee 
