üldisimaid ja põhilisimaid seaduspärasusi. Füüsika on täpisteadus: nii füüsika põhimeetod teoreetiliselt mõtestatud eksperiment kui ka teooria rajaneb matemaatilisel alusel. Antiikajal tähistas sõna füüsika kogu tolleaegset loodusteadust. Antiikteaduse see osa, mis kuulub tänapäeva füüsikasse, piirdub peamiselt staatika ja hüdrostaatika algetega ning mõningate teadmistega optika, elektri ja magnetismi alalt; vanaaja atomistika on tänapäeva füüsikalis-keemilise atomistika eelkäija.(1) Täiesti iseseisvaks teaduseks sai füüsika 16. 17. sajandil. Algul 16.-18. sajandil oli seos füüsika harude vahel nõrk. Omaette enam-vähem vastavuses tegeliku elu nõuetega, arenesid optika, soojusõpetus, elektri- ja magnetismiõpetus ning eriti mehaanika. 19. sajandi alguses hakkas kujunema füüsikaline maailmapilt, milles kõiki nähtusi püüti tõlgendada klassikalise mehaanika alusel ja mida seetõttu nimetatakse mehanistlikus. Loodi põhjapanevad ja
Referaat Juhendaja: Õp. Ain Toom Kuressaare 2011 2 SISUKORD: SISUKORD:................................................................................................................................3 1.Ajalugu.....................................................................................................................................5 1.1Antiikaja atomistika........................................................................................................... 5 1.2 Uusaja atomistika.............................................................................................................. 5 1.3 Aatomifüüsika................................................................................................................... 6 2.Aatomi ehitus...............................................................................................
Esimesel poolel. · Poseidon-Merejumal · Sophokles-Ateena tragöödiakirjanik, kelle teosed pärinevad 5 saj, teisest poolest · Platon-filosoof, pani kõik kirja dialoogidena · Sokrates-filosoof, kes ei kirjutanud midagi üles vaid kõik toimus suuliselt. · Achilleus- · Zeus-Kreeka peajumal · Athena-Sõjajumalanna · Dionysus- Veinijumal · Apollon-valgusejumal · Xerxes- · Demokritus-atomistika filosoof · Perikles-Kreeka valitseja 5 saj. · Archimedes-matemaatik, füüsik, leiutaja Kunsti arengust soodustavad tegurid kreekas: · Geograafiline asend (kreetal arenenud minoiline kultuur) · Demokraatlik riik(kreeka ühiskonnakord) · Nad kujutasid jumalat kui enda sarnast.(vaba inimese looming ühiskonnas) · Humanistlikkus(inimlikkuse väärtustamine) · Kaanoni vabadus(reeglite puudumine) Kunsti perioodid Kreeka ajaloos:
õpetlik osa,põhines mütoloogial Tuntuim kreeka tragöödia krijanik oli spohakles ,,kuningas odipius'' Komöödia on naljalugu, ainestik pilgati tavaliselt poliitikuid,sageli väga nõmedate naljadega Kreeka teatri olulisus maailam kulruuriloos kreeka teater oli üks suurimaid kultuurilisi ettevõtmisi,sellest arenes edasi teater ja näitemängud oli riigi alus. Thales- tema arvates oli kõige aluseks vesi,oli rännanud idamaadel Demokritos atomistika koolkonna filosoof, maailm koosnes tühjusest ning sellles liikuvatest ja põrkuvatest algosadest. Filosoof on mõtleja, kes tegeleb igapäevastest küsimustest ja tavalisest praktikast kaugemale ulatuvate põhimõtteliste küsimustega. Sparta- lakoonika maakond,spartlased olid dooria päritolu sissetungijad.Sparta riigi eesotsas oli üheaegselt kaks kuningat,neile allus sõjavägi, täitsid peestri kohuseid.muudes valdkondades juhtisid riiki 30 liikmeline vanemate nõukogu
Järeldus: 1)liikumist ei eksisteeri 2) ei saa olla tekkimist ega hävimist 3) olemine peab olema ühtne Parmenidese arusaam maailmast 1. Arvamuse järgi - ettekujutus 2. Mõtlemise järgi - tõene maailm *Zenon Tuntud apooria järgi(Apooria- mõtlemise raskus, väljapääsmatu olukord mõtlemises.) Kuidas väljendada liikumist, arengut mõtlemises? Apooriad: 1)Dihotoomia- igat ruumilõiku võib lõpmatuseni jagada 2)Achilleus ja kilpkonn- aega saab lõpmatuseni jagada Antiik atomistika(aatomiõpetus) Leukippos *Demokritos(u460-370 eKr) Võtavad kasutusele mõiste aatom->antiikajal oli sellel teine tähendus Atomos- jagamatu aineosake Eksisteerivad ainult aatomid ja tühjus. Tunnetatav mõtlemistasandil. Kõik reaalsed esemed ongi aatomite kooslus. Kvantitatiivsed tunnused-aatomite paigutus, järjekord. Determinism - õpetus, mis väidab, et kõik siin maailmas omab põhjust, ei ole olemas juhuslikkust. (Ei suuda nähtuste põjust selgitada)
põhimõtetega ja operatiivne- uurib ainete valmistamise praktilisi võimalusi, pidas võimalikuks met transmut, propageeris keemilisi ravimeid. Keemia kujunemine: teaduslik-tehniline revolutsioon tõi endaga kaasa mehhanistliku maailmapildi ja praktilisema mõtlemise. Erinevalt antiik- ja keskajast sai inimtegevuse eesmärgiks maailma muutmine, ümberkujundamine, oma eesmärkide realiseerimine. Levisid uuesti atomistika ideed. Tehti palju õhuga seotud avastusi- õhk sai reaalseks aineks Hakati rakendama rohkem kvantitatiivseid meetodeid, usuti flogistoniteooriat (esimene üldisem teooria keemiliste protsesside kirjeldamiseks. Tegeleti elemendi mõist selgitamisega- Boyle: aine on element kui seda ei õnnestu lagundada edasi teisteks aineteks Robert Boyle- rajas aluse keemiateadusele, uuris ainete omadusi kvantitatiivsete
Esile kerkis luule Aleksandria luule. Filosoofid mõtisklesid millised voorused teevad inimesest hea kodaniku, kuidas peaks riik kodanikes neid voorusi kasvatama. Nende keskuseks kujunes Ateena, peaküsimuseks sai, kuidas saavutada hingerahu, st kuidas vabaneda hirmudest ja muredest. Kolm koolkonda: · Küünikud Kreeka keeles Kyned ,,nagu koer". Nende seisukoht oli, et hingerahu saabub, kui sa midagi ei soovi. · Epikuurlased toetusid Demokritose atomistika teooriale, mille kohaselt maailm koosneb tühjusest ja selles liikuvatest aatomitest. · Stoikud väitsid, et kõige aluseks on maailma mõistuse vaim e. logos e. Jumal. Inimene on nagu mikrokosmos ja maailma makrokosmos. Inimese saatus on ette määratud. Mõisted: Polis - linnriik Aristokraatia valitsemis kord, kus võim kuulub päritavate eesõigustega ülikuile Oligarhia võim on koonudnud väikese rühma kätte Spartiaadid sparta elanikud
Mileetose koolkonna rajaja ja üks seitsmest targast. Talle on omistatud ka mitme geomeetriateoreemi tõestamine. *Anaximandros - kreeka filosoof, kuulus Mileetose koolkonda. Kreeka esimese filosoofilise teose "Loodusest" autor. Anaximandrose kosmoloogilise teooria järgi on universumi keskpunktis madala silindri kujuline Maa. Tema esitas ajaloos esimesena evolutsiooni idee: nagu paljud teisedki elusolendid on ka inimene tekkinud kalast. *Demokritos - kreeka filosoof ja looduseuurija. Atomistika rajajaid, seletas maailma puhtmehaanilise põhimõtte alusel. Ta eetika keskseks mõisteks on õndsus, mis saavutatakse lõbude õige valimise teel. Ta tunnistas kahte põhialget: tühjust ja aatomeid. Filosoofiline peateos "Väike diakosmos". Kirjutas uurimusi astronoomia,füüsika, matemaatika jm aladelt. *Pythagoras - kreeka filosoof, matemaatik ja astronoom. Asutas Krotonis,Lõuna-Itaalias metafüüsikaga tegutsenud koolkonna (pütagoreism), mis oli ka poliitiliselt mõjukas salaühing.
Stoikute ja skeptikute eetika. Stoikude eetika on saatusele allumise eetika -õnnelik saab olla vaid see, kes suudab kõigesse neutraalsesse ükskõikselt suhtuda. Siit tuleneb, et vabadus on tunnetatud paratamatus. Kuid vaid tark saab olla vaba, kuna vaid tema tahab seda, mis on mõistlik. Stoikud usuvad, et maailm on mõistuspärane. Skeptikute eetiline hoiak on hoidumine igasugustest dogmaatilistest väljendustest (nt mis on hüve, kuidas saavutada õnnelikkus Atomistika. Demokritos ja Epikuros.Peamine informatsioon atomistika kohta pärineb Aristotelese teostest, kes hoolimata teravast atomistide vastu suunatud kriitikast refereerib põhjalikult nende vaateid temale veel ilmselt kättesaadavate originaalide põhjal. Traditsiooniliselt peetakse antiikatomistika rajajaks Demokritost (460-371) tema tööde kohta teatakse peamiselt teiste autorite vahendusel, säilinud on üksnes üksikud fragmendid. Üldiselt peetakse Demokritust Leukippose õpilaseks ning tema
Sõnastas oma vaated arvukates dialoogides, milles kujutas Sokratest vaidlemas paljude sofistidega. Tänu sellele tunneme Sokratese seisukohti, samas pani Platon sinna ka omi mõtteid. Platon kujundas ka tervisliku õpetuse riigust. *Aristoteles-Platoni õpilane. Antiikaja mitmekülgseim õpetlane. Lõi oma kooli Lykeioni gümnaasiumis. Võttis eelkäijate teadmised kokku ja kujunas nende põhjal originaalsed seisukohad. *Epikuros-342/341e.Kr. Samas 271/270 Ateena. Demokritose atomistika arendaja. Lisainfot leian erinevatest ajaloo õpikutest,raamatutest ja teatmeteostest.
Mileetose koolkonna rajaja ja üks seitsmest targast. Talle on omistatud ka mitme geomeetriateoreemi tõestamine. *Anaximandros Kreeka filosoof. Kuulus Mileetose koolkonda. Kreeka esimese filosoofilise teose ,,Loodusest" autor. Anaximandrose kosmoloogilise teooria järgi on universumi keskpunktis madala silindri kujuline Maa. Tema esitas ajaloos esimesena evolutsiooni idee: nagu paljud teisedki elusolendid on ka inimene arenend kalast. *Demokritos Kreeka filosoof ja looduseuurija. Atomistika rajajaid, seletas maailma puhtmehaanilise põhimõtte alusel. Tema eetika keskseks mõisteks on õndsus mida saavutatakse lõbude õige valimise teel. Ta tunnistas kahte põhialget: tühjust ja aatomeid. Filosoofiline peateos ,,Väike diakosmos". Kujutas uurimusi astronoomia, füüsika, matemaatika jm aladelt. *Pythagoras Kreeka filosoof, matemaatik ja astronoom. Asutas Krotonis, Lõuna-Itaalias metafüüsikaga tegutsenud koolkonna (pütagoreism), mis oli ka poliitiliselt mõjukas salaühing.
aritmeetilise keskmisena. Ta ei arva, et äärmuslikke lahendusi peab alati vältima. Tähtis on üldine tasakaal, mitte üksikud teod. Mõnikord sobib jõuline emotsionaalne käitumine, teinekord jälle rõhutatud vaoshoitus. Kesktee on elu üldmääratlus, mis ei puuduta üksikuid tegusid. Praktiline süllogism a) püüdlen eesmärgile; b) usun, et ei saavuta eesmärki x, kui ei soorita tegu y; c) järelikult: hakkan sooritama tegu y Atomistika põhiprintsiibid. 7 Traditsiooniliselt peetakse antiikatomistika rajajaks Demokritost (460-371) tema tööde kohta teatakse peamiselt teiste autorite vahendusel, säilinud on üksnes üksikud fragmendid. Üldiselt peetakse Demokritust Leukippose õpilaseks ning tema vaadete süstematiseerijaks. Atomistide suurim panus antiikfilosoofia mõttemaailma oli tühja ruumi olemasolu aktsepteerimine. Demokritos arvas samuti, et tühi ruum on liikumise hädavajalik eeltingimus
eksisteerinud. 2. Tekkisid elundid, mis hakkasid korrapäratult kombineeruma koletiste ajajärk. 3. Elundid hakkasid kombineeruma korrapäraselt, tekkisid elusolenditest, mis olid aga ühest soost ja ei saanud paljuneda. 4. Tekkisid sugupooled ning elu hakkas arenema. Siin on peidus elu evolutsiooniline arenemise idee ja varjatud kujul ka olelusvõitlus (olendid, kes ei suutnud keskkonnaga kohaneda surid välja). 5. Atomistika (aatomiõpetus) Demokritos tahtis panna piiri algaine jagatavusele ja tegi geniaalse oletuse, et algosakeseks on aatom (tõlkes: jagamatus). Aatomid on lõputus langemises liitavad seejuures üksteisega ja lähevad lahku. Aatomite ahelatest tekivadki ained. Ühinemine toimub konksude abil. Ka inimese hing on kerakujuline tuleaatomite ahel. Kera oli ideaalkujund. Tuleaatomid seepärast, et kui hing on olemas, siis on keha soe
Andrus Tool/Sissejuhatus filosoofia ajalukku/FLFI.01.053 Kolmas kriteerium – afektsioon – kujutab endast “läbielamist”, mis kaasneb iga tajuga. Tajusid elatakse läbi kas meeldivate või ebameeldivatena, ning niisugused läbielamised on tajusituatsioonide vahel valimise kriteeriumiks. See kriteerium on aga seotud enam Epikurose eetika kui epistemoloogiaga. Epikuurlaste füüsika. Epikurose ontoloogilised arusaamad toetuvad varasema kreeka atomistika pärandile. Kirjas Herodotosele võtab ta need vaated teesiliselt kokku. Lähtuda tuleb sellest, et eimiskist ei saa midagi tekkida ja miski ei saa ka eimiskiks muutuda. Kui see nii ei oleks, ei tekiks kõik meile teadaolevad asjad kindlast materjalist, pealegi oleks sel juhul maailm juba ammu eimiskisse lagunenud. Maailmakõiksus on igavene ja muutumatu, sest pole midagi muud, milleks ta võiks muutuda või mis oleks väljapool ja võiks muutuse esile kutsuda.
Esimeseks filosoofiks peetakse 6.sajandi algupoole Mileetose filosoofi Thalest. Tema arvates oli kõige aluseks vesi. Maailm oli tekkinud veest ja ujus vee peal. Thalese õpilase Anaximandrose meelest ei saanud maailm lähtuda ühest või teisest loodulikust ainest, seetõttu püstitas ta meeltega tajumatu piiritu alge apeironi idee. Apeiron on alati olnud ja jääb alatiseks püsima. Anaximandros oli esimene õpetlane, kes seletas maailma abstraktse mõiste alusel. 5.-4.sajandil atomistika koolkonna filosoofid, kelle seast tuntuim Demokritos. Atomistide seletuse järgi koosnes maailm tühjusest ning selles liikuvatest ja omavahel põrkuvatest jagamatutest algosadest aatomitest. Aatomites moodustuvad erinevad ahelad ja seega erinevad ained. Matemaatika Aegamööda hakkasid filosoofiast eralduma konkreetsed teadusharud. Matemaatikat edendas eriti 6.sajandi teisel poolel Pythagoras ja tema õpilased. Tema meelest põhines maailmakorraldus arvulistel suhetel
saab olla vaid see, kes suudab kõigesse neutraalsesse ükskõikselt suhtuda. Siit tuleneb, et vabadus on tunnetatud paratamatus. Kuid vaid tark saab olla vaba, kuna vaid tema tahab seda, mis on mõistlik. Stoikud usuvad, et maailm on mõistuspärane. Skeptikute eetiline hoiak on hoidumine igasugustest dogmaatilistest väljendustest (nt mis on hüve, kuidas saavutada õnnelikkus ANTIIKATOMISTIKA. Demokritos ja Epikuros.Peamine informatsioon atomistika kohta pärineb Aristotelese teostest, kes hoolimata teravast atomistide vastu suunatud kriitikast refereerib põhjalikult nende vaateid temale veel ilmselt kättesaadavate originaalide põhjal. Traditsiooniliselt peetakse antiikatomistika rajajaks Demokritost tema tööde kohta teatakse peamiselt teiste autorite vahendusel, säilinud on üksnes üksikud fragmendid. Üldiselt peetakse Demokritust Leukippose õpilaseks ning tema vaadete süstematiseerijaks
Atomos (kr) jagamatu. Atomistidel: Maailmas on 2 alget: 1) Olemine aatomid (jagamatu, tal ei ole osi, ei saa näha ega katsuda, igavesti liikuvad, asjad aatomite kooslused) 2) Mitteolemine tühjus (selle abil võimalik aatomite liikumine põrkumine, ühinemine, eraldumine). Vabade aatomite liikumisest tuleneb tahtevabadus. Kõrgeim väärtus elu eraldatuses, sellest tuleneb hingerahu. LEUKIPPOS Vana-Kreekast (5.saj e.m.a.) Atomistika rajaja. Demokritose õpetaja. Varem oli arvatud universumit liikumatuks (mitteolevat ei lubatud otsida), Leukippus eeldas lõpmatu hulka igavesti liikuvaid elemente (aatomeid). Olev aatomid, mitteolev aatomid liiguvad tühjuses. Olev, mitteolev võrdselt asjade tekkimise põhjuseks. DEMOKRITOS (460-370 e.m.a.) "Suur maailmakord" Olev ainetega täidetud ruum, mitteolev tühi ruum. Aine koosneb aatomitest. Aatomite ühinemisel tekkimine ja sünd.
Sellega tegelevaid inimesi aga filosoofideks. Tänapäeval defineerime mõistet järgmiselt: filosoofia on looduse, inimkonna ja mõtlemise üldisemaid arenemisseadusi käsitlev teadus. Järgnevalt tähtsamaid Vana-Kreeka filosoofe. · Thales - Mileetose koolkond (6. saj eKr) arvas, et kõige aluseks oli vesi. · Anaximandros (Thalese õpilane) - seletas esimesena maailma abstraktselt, püstitades meeltega tajumatu piiritu alge apeironi idee. · Demokritos atomistika koolkonna filosoof (5.-4. saj eKr) - maailm koosnevat tühjusest ning selles liikuvatest ja omavahel põrkuvatest jagamatutest algosakestest - aatomitest (kr k atomos - ,,jagamatu"). · Sokrates Ateena filosoof (5. saj eKr) - kui esimesed filosoofid tegelesid füüsilise maailma seletamisega, siis 5.sajandil tekkisid filosoofid, kes otsisid vastuseid inimlikku käitumist puudutavaile küsimustele. Tekkis filosoofiline suund sofistika,
et tegelikult rajas ta metefüüsika, mis põhineb loogikal. Xenophanese, Parmenidese, Zenoni ja Melissose sidumisest Elea koolkonna nimega ei tohiks veel julgelt tuletada nende filosoofide ühtset doktriini. Parmenidesest on olnud vahetult mõjutatud veel teisedki filosoofid või filosoofilised koolkonnad (nt. Empedokles, Anaxagoras, Demokritos). Parmenides ja Zenon kuulusid mingil ajal pythagorlaste liitu. Abderiidid Demokritose filosoofia põhineb Leukippose atomistika ja pythagorlaste õpetuste edasiarendamisel. Demokritose omapäraks teiste eelsokraatikutega võrreldes on aga see, et ta arendas välja kõikehõlmava filosoofilise süsteemi, mis käsitles olemisõpetust, kosmoloogiat, kosmogooniat, gnoseoloogiat, loogikat, eetikat poliitikat, pedagoogikat, matemaatikat, füüsikat, bioloogiat, antropoloogiat, meditsiini, psühholoogiat, filoloogiat jne. Demokritose koolis viljeletakse edaspidi selle süsteemi üksikuid aspekte
annaabi.ee 
