üldisimaid ja põhilisimaid seaduspärasusi. Füüsika on täpisteadus: nii füüsika põhimeetod teoreetiliselt mõtestatud eksperiment kui ka teooria rajaneb matemaatilisel alusel. Antiikajal tähistas sõna füüsika kogu tolleaegset loodusteadust. Antiikteaduse see osa, mis kuulub tänapäeva füüsikasse, piirdub peamiselt staatika ja hüdrostaatika algetega ning mõningate teadmistega optika, elektri ja magnetismi alalt; vanaaja atomistika on tänapäeva füüsikalis-keemilise atomistika eelkäija.(1) Täiesti iseseisvaks teaduseks sai füüsika 16. 17. sajandil. Algul 16.-18. sajandil oli seos füüsika harude vahel nõrk. Omaette enam-vähem vastavuses tegeliku elu nõuetega, arenesid optika, soojusõpetus, elektri- ja magnetismiõpetus ning eriti mehaanika. 19. sajandi alguses hakkas kujunema füüsikaline maailmapilt, milles kõiki nähtusi püüti tõlgendada klassikalise mehaanika alusel ja mida seetõttu nimetatakse mehanistlikus. Loodi põhjapanevad ja
Referaat Juhendaja: Õp. Ain Toom Kuressaare 2011 2 SISUKORD: SISUKORD:................................................................................................................................3 1.Ajalugu.....................................................................................................................................5 1.1Antiikaja atomistika........................................................................................................... 5 1.2 Uusaja atomistika.............................................................................................................. 5 1.3 Aatomifüüsika................................................................................................................... 6 2.Aatomi ehitus................................................................................................
Ajaloo kokkuvõte Antiik-Kreekast Tegelased: · Minos-Kreeta kuningas · Homeros- pime laulik, kes oli autoriks mitmele eeposele. · Agamemnon- · Myron-Kunstnik, tegi "kettaheitja" · Solon-Ateena seadusandja · Pheidias-Zeusi kuju looja · Aristoteles-filosoof, iseloomustas väga lai silmaring. · Aleksander suur-Kreeka valitseja · Polykleitos-Töötas välja inimese proportsioonid · Herodotos-Hakkas esimesena uurima ajalugu · Aishylos-Ateena tragöödiakirjanik 5 saj esimese poole kuulsaim · Phythagoras-filosoof, matemaatika teoreemi avastaja · Pindaros-koorilüürik, 5 saj. Esimesel poolel. · Poseidon-Merejumal · Sophokles-Ateena tragöödiakirjanik, kelle teosed pärinevad 5 saj, teisest poolest · Platon-filosoof, pani kõik kirja dialoogidena · Sokrates-filosoof, kes ei kirjutanud midagi üles vaid kõik toimus suuliselt. ...
õpetlik osa,põhines mütoloogial Tuntuim kreeka tragöödia krijanik oli spohakles ,,kuningas odipius'' Komöödia on naljalugu, ainestik pilgati tavaliselt poliitikuid,sageli väga nõmedate naljadega Kreeka teatri olulisus maailam kulruuriloos kreeka teater oli üks suurimaid kultuurilisi ettevõtmisi,sellest arenes edasi teater ja näitemängud oli riigi alus. Thales- tema arvates oli kõige aluseks vesi,oli rännanud idamaadel Demokritos atomistika koolkonna filosoof, maailm koosnes tühjusest ning sellles liikuvatest ja põrkuvatest algosadest. Filosoof on mõtleja, kes tegeleb igapäevastest küsimustest ja tavalisest praktikast kaugemale ulatuvate põhimõtteliste küsimustega. Sparta- lakoonika maakond,spartlased olid dooria päritolu sissetungijad.Sparta riigi eesotsas oli üheaegselt kaks kuningat,neile allus sõjavägi, täitsid peestri kohuseid.muudes valdkondades juhtisid riiki 30 liikmeline vanemate nõukogu
Pythagorase maailmavaate põhimõtted: *Arvud valitsevad maailma matemaatika, muusika.Püüdis järele jõuda harmoonia olemusele. Loodus on kui harmooniline terviklikkus(kui muusikateos) kosmos-loodus, harmooniline kooskõla. Arvas et harmoonia on taandatav teatud arvude süsteemile. Ella koolkond *Linn Itaalias *Filosoofid *Xenophanes Arvas, et ükski jumal ei saa olla sureliku moodi. Poluteism - usk mitmesse jumalusse <-vastuolus jumaluse mõistega Eksisteerida saab ainult 1 jumal, sest jumal=täiuslikkus, mitu jumalat ei saa täiuslikud olla (xen. on 1. monoteist) *Neil tekivad esimesed filosoofilised arutelud. Püüavad oma mõtteid loogiliselt tõestada. *Parmenides (540-470) Peri physeos - loodusest(loomusest) 1. Räägib, kuidas me maailma näeme, kuidas tajume. Selline maailm on pidevas liikumises, mitmekesine - näiv maailm(ebatõene maailm) 2. Maailm mõtlemise järgi See on olemuslik ja tõene. Tunnus on muutumatu, kuna liikumise ja mitmekesisuse v...
põhimõtetega ja operatiivne- uurib ainete valmistamise praktilisi võimalusi, pidas võimalikuks met transmut, propageeris keemilisi ravimeid. Keemia kujunemine: teaduslik-tehniline revolutsioon tõi endaga kaasa mehhanistliku maailmapildi ja praktilisema mõtlemise. Erinevalt antiik- ja keskajast sai inimtegevuse eesmärgiks maailma muutmine, ümberkujundamine, oma eesmärkide realiseerimine. Levisid uuesti atomistika ideed. Tehti palju õhuga seotud avastusi- õhk sai reaalseks aineks Hakati rakendama rohkem kvantitatiivseid meetodeid, usuti flogistoniteooriat (esimene üldisem teooria keemiliste protsesside kirjeldamiseks. Tegeleti elemendi mõist selgitamisega- Boyle: aine on element kui seda ei õnnestu lagundada edasi teisteks aineteks Robert Boyle- rajas aluse keemiateadusele, uuris ainete omadusi kvantitatiivsete
Esile kerkis luule Aleksandria luule. Filosoofid mõtisklesid millised voorused teevad inimesest hea kodaniku, kuidas peaks riik kodanikes neid voorusi kasvatama. Nende keskuseks kujunes Ateena, peaküsimuseks sai, kuidas saavutada hingerahu, st kuidas vabaneda hirmudest ja muredest. Kolm koolkonda: · Küünikud Kreeka keeles Kyned ,,nagu koer". Nende seisukoht oli, et hingerahu saabub, kui sa midagi ei soovi. · Epikuurlased toetusid Demokritose atomistika teooriale, mille kohaselt maailm koosneb tühjusest ja selles liikuvatest aatomitest. · Stoikud väitsid, et kõige aluseks on maailma mõistuse vaim e. logos e. Jumal. Inimene on nagu mikrokosmos ja maailma makrokosmos. Inimese saatus on ette määratud. Mõisted: Polis - linnriik Aristokraatia valitsemis kord, kus võim kuulub päritavate eesõigustega ülikuile Oligarhia võim on koonudnud väikese rühma kätte Spartiaadid sparta elanikud
Mileetose koolkonna rajaja ja üks seitsmest targast. Talle on omistatud ka mitme geomeetriateoreemi tõestamine. *Anaximandros - kreeka filosoof, kuulus Mileetose koolkonda. Kreeka esimese filosoofilise teose "Loodusest" autor. Anaximandrose kosmoloogilise teooria järgi on universumi keskpunktis madala silindri kujuline Maa. Tema esitas ajaloos esimesena evolutsiooni idee: nagu paljud teisedki elusolendid on ka inimene tekkinud kalast. *Demokritos - kreeka filosoof ja looduseuurija. Atomistika rajajaid, seletas maailma puhtmehaanilise põhimõtte alusel. Ta eetika keskseks mõisteks on õndsus, mis saavutatakse lõbude õige valimise teel. Ta tunnistas kahte põhialget: tühjust ja aatomeid. Filosoofiline peateos "Väike diakosmos". Kirjutas uurimusi astronoomia,füüsika, matemaatika jm aladelt. *Pythagoras - kreeka filosoof, matemaatik ja astronoom. Asutas Krotonis,Lõuna-Itaalias metafüüsikaga tegutsenud koolkonna (pütagoreism), mis oli ka poliitiliselt mõjukas salaühing.
Stoikude eetika on saatusele allumise eetika -õnnelik saab olla vaid see, kes suudab kõigesse neutraalsesse ükskõikselt suhtuda. Siit tuleneb, et vabadus on tunnetatud paratamatus. Kuid vaid tark saab olla vaba, kuna vaid tema tahab seda, mis on mõistlik. Stoikud usuvad, et maailm on mõistuspärane. Skeptikute eetiline hoiak on hoidumine igasugustest dogmaatilistest väljendustest (nt mis on hüve, kuidas saavutada õnnelikkus Atomistika. Demokritos ja Epikuros.Peamine informatsioon atomistika kohta pärineb Aristotelese teostest, kes hoolimata teravast atomistide vastu suunatud kriitikast refereerib põhjalikult nende vaateid temale veel ilmselt kättesaadavate originaalide põhjal. Traditsiooniliselt peetakse antiikatomistika rajajaks Demokritost (460-371) tema tööde kohta teatakse peamiselt teiste autorite vahendusel, säilinud on üksnes üksikud fragmendid. Üldiselt peetakse Demokritust Leukippose õpilaseks ning tema vaadete süstematiseerijaks
Sõnastas oma vaated arvukates dialoogides, milles kujutas Sokratest vaidlemas paljude sofistidega. Tänu sellele tunneme Sokratese seisukohti, samas pani Platon sinna ka omi mõtteid. Platon kujundas ka tervisliku õpetuse riigust. *Aristoteles-Platoni õpilane. Antiikaja mitmekülgseim õpetlane. Lõi oma kooli Lykeioni gümnaasiumis. Võttis eelkäijate teadmised kokku ja kujunas nende põhjal originaalsed seisukohad. *Epikuros-342/341e.Kr. Samas 271/270 Ateena. Demokritose atomistika arendaja. Lisainfot leian erinevatest ajaloo õpikutest,raamatutest ja teatmeteostest.
Vana-Kreeka Geograafilised olud- Balkani ps ja Egeuse mere saartel. Mägine, geograafiliselt liigendatud. Ühendustee naabermaadega meri. Avatud. Eripärad- tugevalt killustunud arvukateks linnriikideks. Tsivilisatsiooni lähtekoht Euroopas. Ajaloo periodiseering: 2500 eKr võeti Kreekas ja Egeuse mere rannikul kasutusele pronks, tekkisid asulad. 2200-2000 eKr Balkani ps kreeklaste esivanemad. Kreeta jäi hõivamata. Kreeta- Mükeene periood Minoiline tsivilisatsioon, keskus Knossos. 2000-1100 a eKr Kreetalased domineerisid Egeuse merel. 1600 eKr tsivilisatsioon Mandri-Kreekasse, keskus Mükeene. 1500 eKr kreeklased vallutavad Kreeta saare. 1200 eKr doorlaste sissetung. Allakäik. T...
D on kindel, et aatomid on jagamatud alusosakesed ning et nad on igavesed ja muutumatud, sarnaselt tühja ruumiga on neid lõpmatult palju. Atomistide arvates koosneb universum kahest vastandlikust põhielemendist: aatomitest- inimese poolt meeltega tajutava maailma ehituskividest, ning lõputust tühjusest, kus aatomid liiguvad. Maailm koosneb aatomitest, mis on erineva kujuga, erineva pehmuse või maitsega. Aatomid liiguvad läbi õhu tunnetusdetailidesse. Eetika ja esteetika puhul jääb atomistika põhjendamisega hätta. Demokritose järgi on inimesel südametunnistus ja tänu sellele oskab eetiliselt käituda. Hellenismi perioodil tõi atomistikateooriasse mõned uued aspektid Epikuros (341-270), kelle õpetaja Nausiphanes oli omakorda olnud Demokritese õpilane. 306 asutas Epikuros Ateenas atomistide kogukonna, mis tegutses kuni tema surmani. Arvatakse, et Epikurose poolt sisse toodud muudatused võisid olla põhjustatud Demokritese kritiseerimisest Aristotelese poolt.
eksisteerinud. 2. Tekkisid elundid, mis hakkasid korrapäratult kombineeruma koletiste ajajärk. 3. Elundid hakkasid kombineeruma korrapäraselt, tekkisid elusolenditest, mis olid aga ühest soost ja ei saanud paljuneda. 4. Tekkisid sugupooled ning elu hakkas arenema. Siin on peidus elu evolutsiooniline arenemise idee ja varjatud kujul ka olelusvõitlus (olendid, kes ei suutnud keskkonnaga kohaneda surid välja). 5. Atomistika (aatomiõpetus) Demokritos tahtis panna piiri algaine jagatavusele ja tegi geniaalse oletuse, et algosakeseks on aatom (tõlkes: jagamatus). Aatomid on lõputus langemises liitavad seejuures üksteisega ja lähevad lahku. Aatomite ahelatest tekivadki ained. Ühinemine toimub konksude abil. Ka inimese hing on kerakujuline tuleaatomite ahel. Kera oli ideaalkujund. Tuleaatomid seepärast, et kui hing on olemas, siis on keha soe
Andrus Tool/Sissejuhatus filosoofia ajalukku/FLFI.01.053 11. teema: hellenismiaja filosoofia; epikuurlaste koolkond. Hellenismiaja filosoofia probleemsituatsioon. Vt. 10. teema. Koolkond sai oma nime koolirajaja Epikurose (u. 341 – 271 e. Kr.) järgi, kes aastal 306 e. Kr. tõi oma filosoofiakooli Ateenasse. Epikurose järgijate ja õpilaste kooskäimise kohaks sai tema maavaldus Ateena lähedal, mille järgi kooli kutsuti hiljem ka “Epikurose aiaks”. Epikurose enda terviklikke teoseid ei ole säilinud. Küll leidub Diogenes Laertiose (III sajand p. Kr.) raamatus Kuulsate filosoofide elu ja arvamused kolm Epikurosele omistatud kirja, milles esitatakse tema filosoofiliste arusaamade ülevaade. Oluliseks allikaks Epikurose vaadete kohta on ka rooma luuletaja Lucretiuse (I sajand e. Kr.) poeem De rerum natura (Asjade loomusest), mis annab üksikasjaliku, eeldatavasti Epikurose enda tekstidele toetuva ülevaate tema füüsikast. Diogenes Laertiose j...
Esimeseks filosoofiks peetakse 6.sajandi algupoole Mileetose filosoofi Thalest. Tema arvates oli kõige aluseks vesi. Maailm oli tekkinud veest ja ujus vee peal. Thalese õpilase Anaximandrose meelest ei saanud maailm lähtuda ühest või teisest loodulikust ainest, seetõttu püstitas ta meeltega tajumatu piiritu alge apeironi idee. Apeiron on alati olnud ja jääb alatiseks püsima. Anaximandros oli esimene õpetlane, kes seletas maailma abstraktse mõiste alusel. 5.-4.sajandil atomistika koolkonna filosoofid, kelle seast tuntuim Demokritos. Atomistide seletuse järgi koosnes maailm tühjusest ning selles liikuvatest ja omavahel põrkuvatest jagamatutest algosadest aatomitest. Aatomites moodustuvad erinevad ahelad ja seega erinevad ained. Matemaatika Aegamööda hakkasid filosoofiast eralduma konkreetsed teadusharud. Matemaatikat edendas eriti 6.sajandi teisel poolel Pythagoras ja tema õpilased. Tema meelest põhines maailmakorraldus arvulistel suhetel
saab olla vaid see, kes suudab kõigesse neutraalsesse ükskõikselt suhtuda. Siit tuleneb, et vabadus on tunnetatud paratamatus. Kuid vaid tark saab olla vaba, kuna vaid tema tahab seda, mis on mõistlik. Stoikud usuvad, et maailm on mõistuspärane. Skeptikute eetiline hoiak on hoidumine igasugustest dogmaatilistest väljendustest (nt mis on hüve, kuidas saavutada õnnelikkus ANTIIKATOMISTIKA. Demokritos ja Epikuros.Peamine informatsioon atomistika kohta pärineb Aristotelese teostest, kes hoolimata teravast atomistide vastu suunatud kriitikast refereerib põhjalikult nende vaateid temale veel ilmselt kättesaadavate originaalide põhjal. Traditsiooniliselt peetakse antiikatomistika rajajaks Demokritost tema tööde kohta teatakse peamiselt teiste autorite vahendusel, säilinud on üksnes üksikud fragmendid. Üldiselt peetakse Demokritust Leukippose õpilaseks ning tema vaadete süstematiseerijaks.Atomistide suurim panus antiikfilosoofia
1. Mis on filosoofia? Filosoofia distsipliinid. Termini võttis kasutusele Herodotas 6.saj e.m.a. Phileo armastan Sophia tarkus Filosoofid ei pidanud end tarkadeks, vaid tarkuse armastajateks. Ei otsinud tarkust mitte inimestest, vaid kosmosest. Logos (õpetus, seaduspärasus) kuulus kosmosele. Kui kosmost suudeti tabada, siis jõuti arusaamisele. 1.tunnus : filosoofilised mõisted ehk kategooriad kõige üldisemad. Filosoofilisel mõtlemisel kasutatakse kahte vastandkategooriat (mida loogika ei luba). Igavik aeg Ruum aeg Juhuslikkus paratamatus (täppisteadus juhuslikkust ei aksepteeri) Võimalikkus tegelikkus Kvaliteet kvantiteet Sisemine välimine Olemine saamine Näivus reaalsus Eesmärk vahend Tarkus kaastunne 2.tunnus : "ultimatiivsed väited". Filosoofia on pigem "ükskõik mille teooria" kui "kõige teooria" (omane täppisteadusele). Filosoofia tekke üheks eelduseks oli mütoloogiast vabanemine. Filosoof püüdles tarkus...
Sellega tegelevaid inimesi aga filosoofideks. Tänapäeval defineerime mõistet järgmiselt: filosoofia on looduse, inimkonna ja mõtlemise üldisemaid arenemisseadusi käsitlev teadus. Järgnevalt tähtsamaid Vana-Kreeka filosoofe. · Thales - Mileetose koolkond (6. saj eKr) arvas, et kõige aluseks oli vesi. · Anaximandros (Thalese õpilane) - seletas esimesena maailma abstraktselt, püstitades meeltega tajumatu piiritu alge apeironi idee. · Demokritos atomistika koolkonna filosoof (5.-4. saj eKr) - maailm koosnevat tühjusest ning selles liikuvatest ja omavahel põrkuvatest jagamatutest algosakestest - aatomitest (kr k atomos - ,,jagamatu"). · Sokrates Ateena filosoof (5. saj eKr) - kui esimesed filosoofid tegelesid füüsilise maailma seletamisega, siis 5.sajandil tekkisid filosoofid, kes otsisid vastuseid inimlikku käitumist puudutavaile küsimustele. Tekkis filosoofiline suund sofistika,
et tegelikult rajas ta metefüüsika, mis põhineb loogikal. Xenophanese, Parmenidese, Zenoni ja Melissose sidumisest Elea koolkonna nimega ei tohiks veel julgelt tuletada nende filosoofide ühtset doktriini. Parmenidesest on olnud vahetult mõjutatud veel teisedki filosoofid või filosoofilised koolkonnad (nt. Empedokles, Anaxagoras, Demokritos). Parmenides ja Zenon kuulusid mingil ajal pythagorlaste liitu. Abderiidid Demokritose filosoofia põhineb Leukippose atomistika ja pythagorlaste õpetuste edasiarendamisel. Demokritose omapäraks teiste eelsokraatikutega võrreldes on aga see, et ta arendas välja kõikehõlmava filosoofilise süsteemi, mis käsitles olemisõpetust, kosmoloogiat, kosmogooniat, gnoseoloogiat, loogikat, eetikat poliitikat, pedagoogikat, matemaatikat, füüsikat, bioloogiat, antropoloogiat, meditsiini, psühholoogiat, filoloogiat jne. Demokritose koolis viljeletakse edaspidi selle süsteemi üksikuid aspekte
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
