Üht hüvelist riiki hoiavad püsti neli voorust: tarkus, mehisus, mõõdukus ja õiglus - Platon Platon on öelnud: ,,Üht hüvelist riiki hoiavad püsti neli voorust: tarkus, mehisus, mõõdukus ja õiglus," kuid mul on olnud kange tahtmine juba pikemat aega Platonile vastu vaielda, sest meie mõttemaailmad ei ühti. Ma tahaksin asendada tema tsitaadis mõned sõnad omapoolsete voorustega, sest igal inimesel on oma mõttemaailm, ning ta vaatab asju oma vaatenurgast, ning selge on see, et kõik ei mõtle nii nagu Platon, seega ma ei näe mõtet võtta eeskujuks tema tsitaati. Samas, kui hakata mõtlema on kohati Platonil ikkagi õigus - kuidas
3) Määratluse otsimine Teadmine seisneb oskuses määratleda käesolev mõiste s.t kui inimene midagi teab, siis suudab ta seda ka defineerida ( sõna algne täpne tähendus-piiri tõmbama) ehk sõnastada > kui me ei tea, mida see või teine mõiste tähendab > ei tohiks me seda ka kasutada (nt. mõisted nagu õiglus, armastus...) Teadmiste saavutamiseks tuleb püüda see mõiste korrektselt määratleda 4) Induktsioon Üksikute näidete põhjal järelduste tegemine. Nt. et teada, mis on mehisus, tuleks leida mehisuse üksikuid näiteid (mehisus sõjas- vaprus, julgus; mehisus hambaarstitoolis- valu kannatamine jne) Määratluse leidmiseks kasutada induktsiooni
Mitte ainult, et ta seoses sellega on andunud rea vooruste huvipakkuvaid ning klassikalise väärtusega kirjeldusi, vaid on uurinud ka nende omavahelist seost ja sõltuvust. Dialoogis “Politeia” visandab ta põhivooruste või kardinaal vooruste süsteemi oma hingekäsitluse aluse. Igale hinge osale vastab siin kindel spetsiifiline voorus: mõistusliku osa esmaseks vooruseks on tarkus (“sophia”), tahtmisele vastab vaprus või mehisus (“andria”, mis võiks tähendada lihtsalt “tahtejõudu”), kuna meeleliselt himustavale hingeosale on vaja mõõdukust (“sōphrosynē” ) – mida sisuliselt võiks tõlgendada ka “enesevalitsemine”). Neid nelja kardinaalvoorust ühendab juhendavalt ning tasakaalustavalt viimaks üks kindel üldvoorus – nimelt õiglus (“dikaiosynē“), mis võimaldab kõlbeliselt harmoonilise teostamise. (6 lk 73-76) 2.3 Ideed moraali alusena
Vana-Kreeka arhitektuur v.a hellenismi periood Dooria stiil Nimetuse sai doorlaste hõimult, kus ta ka välja arenes Vanim kolmest stiilist (tekkis juba arhailisel ajastul) Iseloomulik on tugevus, mehisus ja lihtsus Madalad ja jässakad sambad, mis tõttu ehitis mõjub raske pärasena(eriti vanemad templid) Joonia stiil Tekkis väike-aasias Joonia maakonnas, kus ta levis päris-Kreekasse Hilisem stiil Kuna selle stiili sambad on peenemad ja elegantsemad siis kogu mulje ehitisest on kergem ja rikkalikum. Sambad Sammastele pöörati suurt tähelepanu Sambaid on kokku 3 stiilis
KUNSTIAJALUGU 25.Klassitsism maalikunstis. Maalikunsti eeskujud: · Polnud antiikajast otsest eeskuju leida · Eeskuju võeti skulptuuridest, eriti reljeefidest · Silueti ja üldse joonistuse domineerimine · Värv jäi tagaplaanile Varaklassitsistlik maalikunst: · Hakkasid kehtima normid, millest üleastumist peeti lubamatuks · Mehisus · Eetilised väärtused · Kunst pidi olema õpetlik ELISABETH LOUISE VIGEE-LEBRUN · Rokokoo läheb üle varaklassitsismiks · Soojatundeline · ,,Kuninganna Marie Antoinette sinises sametkleidis" · Autoportree Kõrgklassitsistlik maalikunst: · Süzeed antiikajaloost, mütoloogiast · Armastati motiive, mis olid allegooriliselt seostatavad kaasaja sündmustega · Maalide ülesehituses võeti eeskujuks kõrgrenessansi meistrite teoseid
Platoni järgi jaguneb inimese hing kolmeks: vaimuks, meeleks ja meelelisuseks. Neile hingeosadele vastavad voorused: tarkus, südidus ja mõõdukus. Üldisimaks vooruseks pidas Platon õiglust. Inimene aga sai õiglane olla ainult siis, kui tema hingeosad toimivad harmooniliselt. Õndsuse saavutamiseks pidi hing eralduma keha kirgedest ning süvenema jumalatunnetusse. · Rumalus on kõige kurja algus ja lõpp · Üht hüvelist riiki hoiavad püsti neli voorust: tarkus, mehisus, mõõdukus ja õiglus · Suund, kuhu haridus inimese viib, määratleb tema tulevase elu
riigikorraldus oleks praktiliselt võimatu. Ideaalse riigi õpetusest on eeskuju püüdnud võtta eelkõige diktaatorid katses juhtida karmikäeliselt riiki. Platoni õpetuse järgi peab ideaalses riigis olema esindatud kolm seisust. Nendeks on valitsejad, sõjamäehed, käsitöölised. Kõige väärtuslikumad on valitsejad, sõjamehed on tähtsuselt teisel kohal ning käsitöölised on madalasordilised. Ideaalset riiki iseloomustab neli voorust. Tarkus, mehisus, harmoonia ning õiglus. Filosoof leidis,et riigile annavad tarkuse arukad valitsejad,sest ainult nemad on võimelised vastu võtma tarku otsuseid. Platoni arvates teevad riigi mehiseks sõjamehed, kes võitlevad välis-ning sisevaenalaste vastu. Riik on harmooniline siis,kui kolm seisust tegutsevad kooskõlastatult. Ma arvan,et selline asi praktikas ei ole võimalik,sest mitte kunagi ei saa kolm seisust tegutseda nii,et kõik osapooled oleksid rahul.
vaniku motiivid, valgest stukist trofeekimp(lipud, mõõgad, kahurid jne). EESTIS: vara: Saue ja Rägavere mõisahooned, kõrg: Saku, Raikküla, Riisipere. Tartu kesklinn. SKULPTUUR: marmor, kreekapärased poosid jm., süzeed antiikmütoloogiast-Athenad ja Apollonid; hästiarenenud ja harmoonilised alastifiguurid, hoiduti detailidest, soliidne. Tuntuim skulptor-Antonio Canova-"Kolm graatsiat". MAALIKUNST- mehisus ja eetilised väärtused, silueti ja joonistuse domineerimine, eeskujuks reljeefid, skulptuurid. Moraliseeriv, didaktiline, tardunud ja teatraalsed poosid; vähenes huvi elava looduse vastu, maastik kuiv ja vaese koloriidiga. Olustiku kujutamine. J.L. David-"Horatiuse vanne", "Tapetud Marat", "Sabiinitarid", Napoleoni kroonimist kujutav maal, "Leonidas Termopüülides". Ingres- Napoleon keisritroonil. Hispaania kuulsaim- Francisco Goya- Ülestõusnute mahalaskmine
-mitte Tegusõna tuletis 7.Suhtumist näitav liide Jaguneb kaheks: -ke sõbrake,lapseke,mehike 1.Nulltuletus tegusõna tuletatakse teises sõna liigist liidet lisamatta. Ravi-ravima rohi-rohima Moodusta järmistest sõnadest abstraktseid 2.Tegusõna tuletatakse liite abil mõisteid. · -ta,-da,-nda suusatama Mees-mehisus · -u Nägema- nägemus (enesekohasust)sulgema,põrkuma Arvama- arvamus · -ise sisisema,susisema · -tse toorutsema Moodusta sõnast rõõm kolm erinevat ,albitsema,kurjutsema sõnaliiki. Om,teg,määr Rõõm · -ata naeratama,karjatama Rõõmustama
kõrgklassitsism:Saku, Raikküla,Riisipere. Tartu Ülikool. Soomes: Helsingi Suurkirik. Kujutav kunst: 1)Skulptuur: Eelistatud materjal oli marmor. Tegelasi kujutati kreekapäraselt. Kasutati palju antiikmütoloogiast võetud süzeesid. Tuntumaid skulptoreid: Antonio Canova ,,Kolm graatsiat"; Jean-Antoine Houdoni istuv Voltaire kuju; August Weizenberg ,,Koit" ja ,,Hämarik". 2)Maalikunst Eeskujuks võeti skulptuure, eriti reljeefe. Varaklassitsistlik: mehisus, eetilised väärtused, moraliseeriv,õpetlik. Kõrgklassitsistlik: Süzeed valiti sageli antiikajaloost ja mütoloogiast. Kompositsioon: Inimestele anti tardunud ja teatraalsed poosid. Pildi ülesehitus on sümmeetriline, tasakaalukas ja rahulik. Kaheplaaniline esimesse on koondatud kogu tegevus ja peaaegu detailideta taust. Maastiku- ja olustikukujutus: vähenes huvi selle vastu. Maastik oli enamasti kuiv ja vaese koloriidiga. Igapäevaelu oli klassitsistide arvates madal ja proosaline.
mateeria omadused on määratud täisarvudega. Paaritud arvutd on täisuslikud paaris arvud ei ole nii täiuslikud. Sofistid- Sofiste ühendab eelkõige nende kriitilisus traditsioonilise ühiskonnakorralduse, religiooni ja eelneva filosoofia suhtes. Nende peamiseks tegevusalaks võib nimetada retoorikat. Stoikud- Maailmas valitseb stoikude arvates saatus ning inimene saab olla õnnelik vaid siis kui ta allub saatusele. Tõelisteks hüvedeks on voorused: tarkus, õglus, mehisus ja arukus. Afektid takistavad tunnetamast tõelisi väärtusi. Epikuurlased- Milline on hea elu? Inimhinge kõige suurimaks mõistatuseks on valu. Valuvaigistiks oleks naudund. 1) loomulikud e hädavajalikud . 2) loomulikud- mittehädavajalikud 3) ebaloomulikud- mitte hädavajalikud. II Filosoofid Tuleb tunda alljärgnevaid filosoofe, määrata koolkond ja neile eriomased probleemid ja teemad, millega nad tegelesid Thales- oli Sokratese.eelne vanakreeka mõtleja ja üks 7st targast
ühiskond vajab tarku inimesi, sest mida rohkem on tarku inimesi, seda kergem on hakkama saada, selle tarkuse all on mõeldud tarkust, mis kaasneb vooruste järgi toimides ja käitudes, tarkus on vooruste tähtsuse mõistmine. Iga voorus on tähtis tarkuse omandamiseks. Platoni paika pandud voorused on mõõdukus, teravmeelsus, vaprus, mehisus, tarkus ja õiglusõigemeelsus. Platon jagas hinge mõistuslikuks ja mõistusetuks osaks ning käsitles voorust vastavalt nendele osadele. Voorused mõjutavad inimeste käitumist ja tegusid. Vooruslik käitumine on hea ja ebavooruslik halb. Vooruslik inimene on tark ning teab kuidas on õige tegutseda, rumal inimene ei tea vooruseid ning käitub sellepärast halvasti, seega halb, kuri, õnnetus tulenebki teadmatusest.
Õige vastus! b. üleminek tegelikult mitteolemiselt võimalikule olemisele c. üleminek mitteolemiselt olemisele. Küsimus 5 Õige Hinne 1,0 / 1,0 Küsimuse tekst Milliseid järgmistest inimlikest omadustest pidas Aristoteles (dianoeetilisteks või eetilisteks) loomutäiusteks, milliseid mitte? arukus dianoeetiline loomutäius tasakaalukus eetiline loomutäius hulljulgus see polegi loomutäius vaprus (mehisus) eetiline loomutäius Küsimus 6 Õige Hinne 1,0 / 1,0 Küsimuse tekst Kas inimesel ja taimel on Aristotelese arvates midagi ühist? Vali üks: a. Inimesel ja taimel ei ole midagi ühist. b. Nii taime kui ka inimest iseloomustavad sellised tunnused: kasvamine, toitumine, paljunemine. Õige vastus! c. Nii taimel kui inimesel on surematu hing ning mõni hing võib pärast inimeses kehastumist kehastuda taimes (nt põldoas) Küsimus 7 Õige
Rigoletto tapab ballil duke ja paari päeva pärast hukatakse. Traviata Dumasi ,, kameelia daam" põhjal. Jutustab kõrgest soost mehe armastusest alama neiu vastu. See purustatakse julmalt. Ooper kutsus esile skandaali väheste dekoratsioonide tõttu. Aida Lavalejõudmine on triumf. Telliti suessi kanali avapidustusteks 1871. Viib antiikegiptusesse, väljamõeldud naisvaarao Aida. Pealiini ajavad sõjapealik Radames ja algul veel mitte vaarao Aida. Võtmesõnad on mehisus, armastus kphusetunne, veendumus et igal rahval on õigus vabadusele, tumedate kurjusjõudude ja mittemaiste tegelaste võimuiha.
Kuidas elukeskkond inimest mõjutab? Hannes kasvas üles väga rasketes oludes, nad olid vaesed ja täis kõht sõltus mere tujudest. Samas olid nad tänulikud ka vähese eest ning hoidsid kokku ka kõige kasinamates oludes. Rannarahvas ei kaevelnud kunagi oma raske saatuse üle, nad olid tugevad ja vintsked. Nad küll paindusid mere tahte all, kuid ei murdunud kunagi. Hannese isa ei kaevelnud isegi siis, kui ta maja maha põles ja naine suri. Rannarahvale oli mehisus väga oluline teema. Nende naised olid samasugused kui mehed, seepärast ei suutnudki Hannes harjuda oma naise tujutsemiste ja nutuhoogudega. Need olid tema jaoks ebaloomulikud. Hannes- tugev, noor, tasakaalukas, julge, heasüdamlik, vaikne, probleemid naistega, usaldusväärne. Niida- noor, ilus, jõukast talust, snooblik, tüdrukuna olid tal Hannese vastu tunded, arg, kangekaelne. Taali- vaikne, töökas, aus, armastas oma poega ja Hannest, hoolitses pere eest
Platon kirjutas oma teosed vestlustena ehk dialoogidena eri filosoofide vahel.Ta arvas et kõigil silmaga nähtavatel ja käega katsutavatel asjadel on oma täiuslikud algkujud ehk ideed.Kõige tähtsamaks ideeks pidas Platon headuse ideed,kes seda mõistab,võib mõista ka kõike muud.Ta arvas,et riiki võivad juhtida need,kes suudavad mõista ideesid ja eriti headuse ideed.Platoni tsitaadid- Rumalus on kõige kurja algus ja lõpp Üht hüvelist riiki hoiavad püsti neli voorust-tarkus,mehisus,mõõdukus ja õiglus Suund,kuhu haridus inimese viib,määratleb tema tulevase elu Aristoteles(348eKr-7.märts 322eKr)Platoni õpilane ja Aleksander Suure õpetaja.Ta oli Platoni kõrval mõjukaim lääne filosoof.Aristoteles süstematiseeris oma aja teadmised ja pani aluse uutele teadusharudele.Aristotelese loogika oli 19.saj. keskpaigani ainus läänemaine loogika.Tal on suured teened bioloogias,esteetikas,eetikas,riigiõpetuses ja kosmoloogias.Aristoteles ei
Mõistuslikud loomutäiused: tarkus ja arukus. Eetiline loomutäius on oskus valida kuldne kesktee neis asjus, mis iseenesest pole ei head ega halvad. Kuna neid asju, mis iseenesest pole ei head ega halvad, on palju, siis on palju ka eetilisi loomutäiusi. Näiteks pole hirm iseenesest ei hea ega halb. Kui inimene üldse hirmu ei tunne, siis ta on hulljulge, mis Aristotelese arvates õnne küll ei soodusta. Kui aga inimene liiga palju kardab, siis ta on arg. Kuldne kesktee on mehisus. (Allikas nr. 2) Aristotelese vapruse määratlus: Vapper/mehine pole see, kes: Kogemustest teab, et midagi karta ei ole. Kogenematusest ei oskagi midagi karta. Toimib afekti(tugev lühiajaline emotsionaalne reaktsioon) mõjul. Toimub hirmu pärast häbisse jääda. KASUTATUD MATERJAL (Allikas nr. 1) wikipedia, 28.november 2011, http://et.wikipedia.org/wiki/Aristoteles (Allikas nr. 2) hot lugemisvara, http://www.hot
Kitsast vormis välistab tahtevabaduse. 26. Teleoloogia- kõige tähtsam põhjus on eesmärk, kõik on ees 27. Apeiron- määramatu, piiritu algaine Anaximandrosel. 28. Apooria- lahendamatu olukord, Elea Zenoni apooriad. 29. Arhee- algaine( tuli,vesi,õhk,maa) 30. Atarksia-hingerahu, hellenistlikes elufilosoofiates. 31. Atomism. Demokritose õpetus, et maailmas on ainult aatomid ja tühi ruum. 32. Platoni põhivoorused: mõõdukus, mehisus, tarkus ja õiglus. 33. Koopamüüt- platoni kujundlik võrdlus, millega isel. Ideede- ja meelelise maailma vahekorda. 34. Milletose koolkond- Thales, Anaximandros, Anaximenes- arhee e algaine küsimus. 35. Arstotelese 4 põhjust- materiaalne p; formaalne p; tegevpõhjus ja sihtpõhjus. 36. Peripateteetikud- Aristotelese järgijad. 37. Realism- mida õpetas keskaegne realism?- üldmõisted(universaaliad) on olulisemad ja reaalsemad kui üksikmõisted. 38
Tsitaadid "Nauding on kohutav kiusatus." "Kes ei tee halba, sel pole vajadust seaduse järele." "Suund, kuhu haridus inimese viib, määratleb tema tulevase elu." "Rumalus on kõige kurja algus ja lõpp." "Häid mehi, kes ei huvitu poliitikast, karistatakse sellega, et neid hakkavad valitsema neist halvemad mehed." "Armastus muudab igaühe meist luuletajaks." "Ainult surnud on näinud sõja lõppu." "Üht hüvelist riiki hoiavad püsti neli voorust: tarkus, mehisus, mõõdukus ja õiglus." Tänan tähelepanu eest!
ülbeks, millega ta ka poolehoidu ei võitnud. 7. Milline on Sokratese peamine sõnum meie kaasajale, mida temalt on õppida? Sellele küsimusele on mul isiklikult raske vastata. Ma arvan ja usun, et ikka ja jälle on Sokrateselt õppida arusaama, et igal inimesel on oma arvamus asja kohta. Nii nagu iga inimene on erinev on ka nende mõttemaailm ja erinevate väidete ja mõtetega on raske ühtida. 8. Miks osutus mõiste „mehisus“ defineerimine dialoogis „Laches“ nii keerukaks? Sest et Laches, kirjeldades algul mehisust aruka visadusena. Nii sa Sokratese näidete järgi aru, et mingites olukordades tundub arutum tegu mehisemana.
Filosoofid olevat ainast, kes midagi tunnevad, mis on õige Täiusliku riigi eesmärk oli kasvatada vooruslike kodanikke Platoni tsitaadid: Kes ei tee halba, sel pole vajadust seaduse järele. Rumalus on kõige kurja algus ja lõpp. Häid mehi, kes ei huvitu poliitikast, karistatakse sellega, et neid hakkavad valitsema neist halvemad mehed. Ainult surnud on näinud sõja lõppu. Üht hüvelist riiki hoiavad püsti neli voorust: tarkus, mehisus, mõõdukus ja õiglus Platon Aristoteles (eKr384-eKr322) Platoni õpilane Aristoteles oli vanaaja mitmekülgseim ja erakordselt laia silmaringiga õpetlane Tema tööd käsitlesid loodusteadusi, füüsikat, loogikat, kirjandust, muusikat, ajalugu, riigikorraldust, moraali ja maailmakorra üldisi põhimõtteid Olulised aspektid olid tal loogika vallas Aristoteles Aristoteles ei hinnanud ei aristokraatide võimu
hüvanguks. Poliitiliste probleemide taga seisab inimese loomus. Ei või oodata paremaid riike, seni kuni pole paremaid inimesi. Seepärast ongi riigi tähtsaimaid ülesandeid oma kadanikkude kasvatamine. Platon usub, et rahvas ei saa olla tugev ilma usuta jumalasse. Teise elu lootus annab meile julgust kohata surma ja taluda ka oma armsamate surma. Platoni ideaalset riiki iseloomustavad neli voorust: 1. tarkus, 2. mehisus, 3. vaoshoitus või harmoonia, 4. õiglus. Iga seisuse kohta kehtisid talle omased õigused ja kohustused. Kui iga seisus täitis vastavalt oma õigustele ja kohustustele neile pandud ülesandeid, siis kujunes riigis häireteta tasakaal ning harmoonia, mis esineb vooruslikus hinges. Selline tasakaal teostub ideaalses riigis kõiki seisusi ühendava vooruse- õigluse näol. Õiglus ühiskonnas on Platoni järgi suhete harmoonia ühiskonna klasside vahel.
I.Kant annab meile valgustuse klassikalise definitsiooni 1783 a.: "Aufkärung ist der Ausgang des Menschen aus seiner selbst versuldeten Unmündigkeit.Unmündigkeit ist das Unvergögen, sich seines Verstandes ohne Leitung eines anderen zu bedienen." - "Valgustus on inimese väljumine tema omasüülisest alaealisusest." "Alaealisus on võimetus kasutada oma aru kellegi teise juhatuseta. Ise ollakse selles alaealisuses süüdi, kui põhjuseks pole aru puudumine, vaid puuduvad otsusekindlus ja mehisus, kasutamaks oma aru kellegi teise juhatuseta." "On nii mugav olla alaealine. Oleks mul aru asemel raamat, südametunnistuse asemel hingekarjane, minu enda asemel kirjutaks mulle eluviise ette arst jne, siis poleks mul tarvis end üldse vaevata." 1740 ütleb üks autoriteetne leksikon: "Filosoof on inimene, kes oma vabaduse-usus asetab end kõrgemale tavakodaniku kohustustest ja kristlikust elust." "Filosoof tähendab inimest, kes ei keela endale midagi ega austa ka mingeid piiranguid."
2. kohtukõned (seotud minevikuga) 3. pidulikud kõned (seotud olevikuga) Seoses ülikoolide asutamisega paljudes Euroopa riikides tekkis uus kõnetüüp- akadeemiline kõne. Nendes kõnedes esitletakse kuulajatele uusi ja juba tuntud fakte, üldistatakse kogemusi ja uurimus, tutvustatakse mitmeid uusi lähenemisi juba tuntud nähtustele. Usulistest kõnedes pööratakse tähelepanu inimese sisemaailmale, ülistades inimese selliseid vooruseid nagu tarkus, mehisus, tõearmastus jne. Mis on mõiste? Mõiste on mõtlemise loogiline vorm, mis peegeldab eseme ühiseid olulisi tunnuseid. See tähendab, et mõiste on mõte, mis üldistab teatud klassi elemente nende tunnuste järgi, mis eristavad mingit eset teistest esemetest. Mõiste sisu ja maht Mõiste sisu on eseme või ühte liiki esemete klassi oluliste tunnuste kogum, mis peegeldub selles mõistes. Mõiste maht on esemete klass, mis peegeldub mõistes. Kuidas mõisteid liigitada?
Andrese tegelaskuju looja natuur, väga suur pühenduja, ,,suur armastaja" kogu oma energia, armastuse pani Vargamäele, muu jaoks seda ei jätkunud (nii jäid naine kui lapsed armastuseta). Loomingulises töös kibestus > Pearu (võitlused), lapsed(tahtis, et nad ka tulevikud Vargamäele nii pühenduksid) kannatasid. > sukeldus piiblisse, püüdis seal tõde leida. Pearu tegelaskuju oli Andrese peale kade Krõõda pärast ehk. Näitas om mehisus, piget nende vahel tekitas ka Krõõda lähesus. Tegelased läbi Tammsaare silmade: Andres mats, Pearuvurle Mats pos, traditsiooniline, püsiv, visa, alalhoidev, hoiab oma asjast kinni, armastab isegi seda, mille üle võitlust peab?? Vurle tema tunneb...; oma sisemises olemuses pole see ega teine ega kolmas; äärmiselt pealiskaudne, vahetab om aidentiteeti, ei pühendu millelegi. · Kogu kultuuri võitlus on matsi ja vurle heitlus !
nõtkema värsi ja ilmekamate tegelastega. Nii on maailmakuulsad Shakespeare'i komöödiad "Tõrksa taltsutus", "Suveöö unenägu", "Veneetsia kaupmees".... Sellesse järku kuuluvad ka verine kättemaksudraama "Titus Andronicus" ja Itaalia olustikku kantud armastustragöödia "Romeo ja Julia", milles lastakse armastusel võidutseda kahe perekonna suhteid tumestanud põlisvaenu üle. Kauni ja õilistava armastuse ajel ärkab Romeos mehisus, Julias aga oma eluõnne poole püüdlev naine. Umbes 1600- 07 kestis Shakespeare teine ajajärk, suuri kirgi ja raskeid probleeme käsitlevate tippteoste aeg. See algas elu mõtet uuriva "Hamleti", ja nõnda nimetatud tumedate e probleemkomöödiatega "Lõpp hea, kõik hea", "Mõõt mõõdu vastu" järgnesid kiivustragöödia "Othello", inimeksistentsiheitlikust ja kibedust esitlev "Kuningas Lear", roima ja süümet käsitleb "Macbet". Poliitiline temaatika on oluline Rooma tragöödias
individualism ja egoism; teistesse - kollektiivsus, inimlikkus, inimarmastus, peenetundelisus, abivalmidus, siirus, uhkus, ülbus, kõrkus ja tõearmastus; töösse suhtumist - töökus, kohusetundlikkus, algatusvõime, säästlikkus, hooletus ning laiskus. Kõige olulisemad iseloomuomadused, mis moodustavad rühma nimega ,,tahteomadused" on otsustavus, visadus, enesevalitsus, sihikindlus, iseseisvus, vastupidavus, distsiplineeritus, julgus/argus, mehisus. Need on jooned, mille järgi võib rääkida tugevast või nõrgast iseloomust. Iseloom ei ole pärilik, see kujuneb ümbritsevatest elutingimustest ja sihipärasest kasvatusest. Samas on midagi iseloomus ka pärilikku: need jooned, mis on seotud temperamendiga. Iseloomu kujunemises on tähtsad esimesed 5-6 aastat. Iseloom kujuneb ennekõige tegevusest, mille peategevused on mäng, õppimine, töö. Kasutatud allikad · Juhan Sõerdi raamat ,,Psühholoogia alused"
põhjalikumalt. Inimene on vaja vooruslikuks kasvatada, see ei ole kaasa sündinud. Mõistuse kõrval peab ta kõlbelise elu jaoks eriti tähtsaks tahtejõudu. Ta jaotab voorused kahte liiki: 1) intellektuaalsed voorused, mis tulenevad mõistusest tarkus,teadmine, mõistlikkus; 2) eetilised tahte ja karakteri voorused mehisus, tasakaalukus, suuremeelsus, lahkus, avameelsus, õiglus, sõprus. Kant (1724-1804) ütleb, et moraal on meie tahte toode. Praktiline mõistus tahab,et inimene oleks moraalne. Kant sõnastab oma kõlblusseaduse kategoorilise imperatiivina. Kategooriline imperatiiv dikteerib põhimõtte, mis on absoluutne ja tingimusteta. Kant asetab imperatiivi sõnastusse nõudmise elada looduslähedaselt, pidada lugu endast ja kõigist teistest, hüljata
põhjalikumalt. Inimene on vaja vooruslikuks kasvatada, see ei ole kaasa sündinud. Mõistuse kõrval peab ta kõlbelise elu jaoks eriti tähtsaks tahtejõudu. Ta jaotab voorused kahte liiki: 1) intellektuaalsed voorused, mis tulenevad mõistusest tarkus,teadmine, mõistlikkus; 2) eetilised tahte ja karakteri voorused mehisus, tasakaalukus, suuremeelsus, lahkus, avameelsus, õiglus, sõprus. Kant (1724-1804) ütleb, et moraal on meie tahte toode. Praktiline mõistus tahab,et inimene oleks moraalne. Kant sõnastab oma kõlblusseaduse kategoorilise imperatiivina. Kategooriline imperatiiv dikteerib põhimõtte, mis on absoluutne ja tingimusteta. Kant asetab imperatiivi sõnastusse nõudmise elada looduslähedaselt, pidada lugu endast ja kõigist teistest, hüljata
loomutäiusi. Dianoeetilised loomutäiused on tarkus ja arukus. Eetiline loomutäius on oskus valida kuldne kesktee neis asjus, mis iseenesest pole ei head ega halvad. Kuna neid asju, mis iseenesest pole ei head ega halvad, on palju, siis on palju ka eetilisi loomutäiusi. Näiteks pole hirm iseenesest ei hea ega halb. Kui inimene üldse hirmu ei tunne, siis ta on hulljulge, mis Aristotelese arvates õnne küll ei soodusta. Kui aga inimene liiga palju kardab, siis ta on arg. Kuldne kesktee on mehisus. Aristotelese loogika õpetus koosneb 3-st osast: 1)järelõpetusest e. süllogistika (2 olemasoleva näite abil saab teha kolmanda,kui matemaaltilisi sümboleid kombineeerida saab tohutult palju uusi võimlusi) 2)otsustusõpetusest. On olemas kolme liiki otsuseid ning nende abiga saab kogu maailma kirjeldada a)otsused kvantiteedi järgi (eitavad ja jaatavad) b) otsusest kvaliteedi järgi (üldised ? täpsemad ja määramatud.) c)modaliteedi järgi tehtud otsusest (tegelikud ja paratamatud).
pehmeloomuline. Seevastu olid lubatud dooria meloodia, mis sisendab vaprust, ja früügia oma, mis on ettevaatlik, kaaluv. Inimestel peab olema religioon. Platon usub, et rahvas ei saa olla tugev ilma usuta jumalasse. Veel enam kehtib see, kui usule jumalasse lisandub usk isiklikusse surematusse. Teise elu lootus annab meile julgust kohata surma ja taluda ka oma armsamate surma. Platoni ideaalset riiki iseloomustavad neli voorust: tarkus, mehisus, vaoshoitus või harmoonia, õiglus. Iga seisuse kohta kehtisid talle omased õigused ja kohustused. Kui iga seisus täitis vastavalt oma õigustele ja kohustustele neile pandud ülesandeid, siis kujunes riigis häireteta tasakaal ning harmoonia, mis esineb vooruslikus hinges. Selline tasakaal teostub ideaalses riigis kõiki seisusi ühendava ühise vooruse - õigluse näol. Õiglane on riik siis, kui kõik teevad oma tööd vastavalt oma soodumustele ja ei sega teisi.
Karl Marx Karl Heinrich Marx oli (5. mai 1818 Treier, Saksamaa- 14. märts 1883 London) saksa filosoof, kes tahtis maailma muuta, materialist, majandusteadlane ja revolutsionäär. Marx oli mitmekülgne isiksus. Talle olid iseloomulikud väärtuslikud omadused: lihtsus, südamlikkus ja elurõõm, vankumatu tahtejõud ja erakordne töövõime, kartmatus ja mehisus. Marx sündis 1818 Treieris, Saksamaal ja oli oma päritolult juut, kes oma rahvust eitas. Kuna tema isa oli advokaat, õppis ka Marx juudi perekonna pojana kõigepealt õigusteadust. Ta oli päritolult juut, kuid Karl oli esimene oma perekonnas, kes oma rahvust eitas. Teda mõjutasid nii William Shakespeare'i romantilised lood kui ka Newtoni, Locke'i ja Leibnizi ratsionaalne mõtteviis. Bonni ülikoolis, kus Marx õigusteadust õppis vaevas teda alkoholism, mis sundis
märts 1883 London) saksa filosoof, materialist, majandusteadlane ja üks rahvusvahelise kommunistliku liikumise rajajaid. Ta oli kahtlemata üks19. saj mõjukamaid sotsialistlikke mõtlejaid. Marx oli mitmekülgne isiksus. teda mõjutasid nii William Shakespeare'i romantilised lood kui ka Newtoni, Locke'i ja Leibnizi ratsionaalne mõtteviis. Talle olid iseloomulikud väärtuslikud omadused: lihtsus, südamlikkus ja elurõõm, vankumatu tahtejõud ja erakordne töövõime, kartmatus ja mehisus. Marx sündis 1818 Treieris, Saksamaal ja oli oma päritolult juut, kes oma rahvust eitas. Kuna tema isa oli advokaat, õppis ka Marx juudi perekonna pojana kõigepealt õigusteadust. Bonni ülikoolis, kus Marx õigusteadust õppis vaevas teda alkoholism, mis sundis teda siirduma Berliini ülikooli, kus ta oma isa õuduseks hülgas õigusteaduse ja siirdus filosoofiat õppima. Osales noorhegeliaanide ringi tegevuses ja pooldas Hegeli filosoofia põhiprintsiipe, kuid noorhegeliaanide
üle joonistada, mis tingib selle pikemaajalisema kestvuse. Hennatatöveering omandab õige värvuse 24-48 tunni möödudes Kujundid Budistlikud mungad: selja peal palved Samuraid ja ülikud: lubasid oma kehakaunsitada nagu siidi ,mis täis maalitakse Jaapani ainude juures kohtab tätoveeritud huuli Havailased tätoveerivad leina märgiks oma keeli Kujundid kass - sümboliseerib sõltumatust, mõttevabadust, kiiret taastumist. pull - jõud, mehisus, viljakus, impulsiivsus liblikas - paljude naiste lemmik. Sümboliseerib kui lühike ja haprus elu on. Kuid samas ka kaunis, võluv. ämblik - osav ja ohtlik tapja, kuid samas ka õnnetooja. Ning viitab kujutlusvõimele. ingel - religioonne tähendus, sümboliseerib headust, kaitset, jumala olemasolu. roos - puhta ning kauni armastuse sümbol. Komertslik tätoveerimine Sai alguse Jaapani värvilise tätoveerimiskunsti jõudmisega Läände
2) Kuidas otsusekindluse ja mehisuse puudumise korral oleme ise süüdi selles, et me ei kasuta iseseisvalt oma aru ehk selgitage milles seisneb inimese laiskus ja argus? Inimese laiskus ja argus seisnevad selles, et kõigile meeldib, kui mõeldakse nende eest ning tehakse head otsused nende eest. Ning kui midagi peaks minema halvasti siis ei pea ka ennast süüdistama, sest otsustajaks oli keegi teine. Põhjuseks pole mitte aru puudumine, vaid puuduvad otsusekindlus ja mehisus, kasutamaks oma aru kellegi teise juhatuseta. 3) Selgitage miks ja kuidas teeb vabadus publiku enesevalgustuse peaaegu vältimatuks ja miks ei ole vabanemine saavutatav üksnes revolutsiooni teel? Pigem on võimalik, et publik end ise valgustab, niipea kui vabadus antakse, ongi see peaaegu vältimatu. Leidub ikka mõni isemõtleja, kes heidab endalt alaealisuse ja hakkab seejärel enda ümber levitama isemõtlemiskutsumuse vaimu. Seejuures on
· Rumalus on kõige kurja algus ja lõpp · Häid mehi, kes ei huvitu poliitikast, karistatakse sellega, et neid hakkavad valitsema neist halvemad mehed. · Me võime kergesti andestada lapsele kes kardab pimedust; tõeline tragöödia on aga mehed kes kardavad valgust · Armastus muudab igaühe meist luuletajaks. · Ainult surnud on näinud sõja lõppu. · Üht hüvelist riiki hoiavad püsti neli voorust: tarkus, mehisus, mõõdukus ja õiglus · Luuletajad ütlevad välja tähtsaid ja tarku mõtteid, millest nad ise arugi ei saa. · Mis on hea, see on ilus. ARISTOTELES (eKr384-eKr322) ELULUGU Aristoteles sündis Makedoonias Chaldikike poolsaarel Stageiras 384 eKr. 18.37. eluaastal elas Aristoteles Platoni õpilasena Ateenas ning paistis Akadeemiasse kogunenud õpilaste seas silma. Kuigi Aristotelesel tekkisid filosoofilised lahkarvamused
tavad õõnestavad arusaamu seaduslikkusest, inimväärikusest ja -õigustest, õhutavad totrat macho-romantikat ja panevad noormehi arvama, et inimsoo jagunemine jõhkrutsejateks ja jõhkrutsetavateks on kuidagi endastmõistetav, loomulik ja riiklikult soositav. See rollijaotus tuuakse sealt siis tsiviilellugi kaasa. Lisaks sellele laostab ühiskonna moraali ka tõsiasi, et institutsioon, millega seostatakse kõige suuremaid sõnu patriotism, mehisus, vaprus, sangarlus on kõrvuni mässitud tumedasse relvaärisse. Kui mul oleks poegi, siis ma neil vähemalt senikaua sõjaväkke minna ei lubaks, kui sealne määrustik ja tavad ei hakka pisutki "tsiviliseeritud" riikide sõjaväele sarnanema. Kui selles asjas tuleb teha valik "euroopluse" ja "rahvusluse" vahel, siis praeguses seisus peaks põhimõtetega inimene paratamatult nii kurb kui see ka ei ole eelistama esimest. Ja sel eelistusel pole mingit pistmist elukauge patsifismiga.
Platonil oli koopamüüt ( lugege ise, ei viitsi lahti kirjutada siia). Platoni arvates on hing surematu, hinges on sünnipärased teadmised, tunnetamine seisneb sünnipäraste teadmiste meeldetuletamises, teadmine on vaid ideede kohta, meelelise maailma kohta on arvamus. Platon uskus reinkarnatsiooni ehk taassündi ( hing on vahepeal ideede maailmas). Platoni õpetus ideaalsest riigist. Ideaalses riigis on 3 seisust: valitsejad, sõjamehed ja rahvas. Ideaalses riigis on 4 voorust: tarkus, mehisus, harmoonia ja õiglus. ARISTOTELES Elas 4 sajandil eKr. Rajas Ateenasse oma koolkonna- Lykeioni. Jagas teadmised kolmeks: teoreetilised ( metafüüsika, matemaatika ja füüsika), praktilised ( poliitika, eetika) ja loomingulised. Metafüüsika- teosed olemisest ja tunnetusest. Ise nimetas seda esimeseks filosoofiaks. A metafüüsika põhimõisted on: mateeria ja olemus; tekkimine; võimalikkus ja tegelikkus; põhjus. Iga asja puhul saame eristada mateeriat, olemust e vormi (teeb asja selleks
· Millestki pole kasu päikese all · Kõik on tühi töö ja vaimu närimine 5 · Ka tark inimene ei pruugi olla rahul ja õnnelik o Kirjakoht · Igale asjale on määratud aeg, ja aeg on igal tegevusel taeva all Kuningas Oidipus o Saatusetragöödia mõiste · Tehku inimene mis tahes, oma saatusest ei pääse ta ikkagi o Kuidas on seotud · Mehisus Oidipus peab lubadust, tunnistab süüd · Vastutus · Valikuvabadus · Tõde karjane tuleb kohale Vana-Kreeka luule o Sappho · Kes arvatavasti maailma esimene naisluuletaja · Kus Lesbose saarelt · Millest kirjutas pulmalaulud, armastuslaulud, luule oli elurõõmus, kirglik ja emotsionaalne o Alkaios · Millest kirjutas poliitiline luule, armastuslaulud, hümnid jumalatele, joomalaulud
(seisuslikud ja varanduslikud) eelarvamused, normid ja keelud. Naeru ja nalja allikaks on eelkõige madalamast soost tegelased teenrid või talupojad. Vaimukas intriig, suur osa juhusel ja saatusel. Sellesse järku kuuluvad ka verine kättemaksudraama "Titus Andronicus" ja Itaalia olustikku kantud armastustragöödia "Romeo ja Julia", milles lastakse armastusel võidutseda kahe perekonna suhteid tumestanud põlisvaenu üle. Kauni ja õilistava armastuse ajel ärkab Romeos mehisus, Julias aga oma eluõnne poole püüdlev naine. TEINE PERIOOD (umbes 1600 - 1608) suuri kirgi ja raskeid probleeme käsitlevate tippteoste aeg, suurte tragöödiate periood, mida iseloomustab juurdlemine isiku ja ühiskonna vastuolude üle. See algas elu mõtet uuriva tragöödiaga "Hamlet"- süzee põhikude pärineb XII sajandi Taani kroonikast, mis jutustab kuninga mõrvamisest venna käe läbi. Tragöödia põhimotiiv on nimikangelase Hamleti kättemaks ja kõhklused
Koosnevad eri pikkiusega stroofidest, värsi silpide arv on väga kõikuv, kaheksast kuni 16 silbini. Hispaania kangelaslaulude käsikirjad on peaaegu kõik hävinud. Andmeid leidub ümberjutustuste näol kroonikates ja proosateostes. Täiuslikumal kujul on säilinud 13. sajandil loodus 'Laul minu Cidist'. Rüütlikirjandus 12- 13. sajandil saavutas õitsengu rüütlikirjandus, mis oli kitsalt seisuslik. Seltskondlikustunud rüütliseisust ei saadnud enam rahuldada sangarilalulude karm mehisus, vaid tekkis nõue uuelaadse, kultuuritasemelt kõrgemale eluviisile vastavama kirjanduse järele. Rüütlikirjanduse printsiibiks pole ainult kanelaslikkus, vaid samal määral taotleb see ka esteetilist ideaali. Tekib kurtaasne kirjandus, mille kõrgemad saavutused kuuluvad lüürika ja romaani valdkonda. Seniste traditsioonide kohaselt lüürikat lauldakse ja muusika saatel, eepikat aga loetakse. Luuletajate- laulikute ühiskondlik seisund tõuseb
riigi juhtimiseks vajalikud võimed, eeldused ja ettevalmistus. Neile on aga lubatud eraomand. Nende peamiseks vooruseks on mõõdukus ja enesevalitsemine. Aga Platoni ideaalriigis on enesestmõistetav koht orjandusel. Orjad (s.o. barbarid) peavad tegema ära raskema töö, omamata seejuures mitte mingisuguseid õigusi. Kuna on ideaalriik, siis ei tohi ka ori puudust kannatada. Platoni ideaalset riiki iseloomustavad neli voorust: tarkus, mehisus, vaoshoitus või harmoonia ja õiglus. Iga seisuse kohta kehtisid talle omased õigused ja kohustused. Kui iga seisus täitis vastavalt oma õigustele ja kohustustele neile pandud ülesandeid, siis kujunes riigis häireteta tasakaal ning harmoonia, mis esineb vooruslikus hinges. Selline tasakaal teostub ideaalses riigis kõiki seisusi ühendava ühise vooruse - õigluse näol. Õiglane on riik siis, kui kõik teevad oma tööd vastavalt oma soodumustele ja ei sega teisi.
Asjad on ideede varjud. Voodi idee on loonud jumal, konkreetse voodi puusepp ning voodit kujutava maailma kunstnik. Õppimine on meeldetuletamine. Tunnetus on meeldetuletamine anamnesis. Kolm võimalust: Me ei olegi neid ideesid näinud. Ideed ei ole veel meelde tulnud, sest oleme liiga noored. Õpetaja ei valda dialektika kunsti, ei oska meelde tuletada. Õpetus hingest ja riigist Hingel on kolm alget: 1)Mõistuslik asub peas tarkus. 2)Afektiivne asub südames mehisus. 3)Himustav naba ja maksa piirkonnas tasakaal. Riigi õpetus: 1)Valitsejad filosoofid. 2)Sõjamehed valvurid. 3)Käsitöölised ja põllutöölised. ÕIGLUS = Iga hingealge tähistab talle loomuomast ülesannet. Karl Popper võtab kriitliise pilgu alla selle idee. Aristoteles 384-322 eKr Pärit Makedooniast, sündis Stageiras. Isa suri Aristotelese lapseaes. Isa oli Aleksander Suure vanaisa sõber ja ihuarst. Peale Platoni surma lahkuss Aristoteles Akadeemiast. 335 naaseb ta
9 Hamlet saadetakse Inglismaale, soov tappa ta. 10 Ophelia surm 11 Hamleti tagasipöördumine 12 Laertes'i ja Hamleti võitlus 13 Hamlet sureb, Horatio jääb selgitama kõigile, mis oli juhtunud. Hamleti tõlgendusmudelid · Ühiskonnakriitika · Armastuslugu · Moraalitragöödia · Müüt · Indiviidi arengulugu Ühiskonnakriitika Platoni ideaalriigi alustoeks 4 omadust: tarkus, mehisus, mõõdukus, õiglus 1. Millised väärtused juhtisid prints Hamleti aegset Taanimaad? Otsi tekstinäiteid! Mida ütleb Hamlet Taanimaa kohta? · "Aeg liigestest on lahti, neetud rist et minult nõuab paikapanemist." · "Kogu maailm on paljude on riivide, kongide ja maa-aluste koobastega vangla, kusjuures Taanimaa on üks hullemaid." · "See purjus peaga tralling idas, läänes teeb häbi meil." · Taanimaa ja maailm kui "tüütu, läila, tuim, tühine kui rohimata aed."
Kõik eluks vajalik valmistati ise. Neil olid oma välja kujunenud kasvatamise ja õpetamise traditsioonid. Kõrbes kaameli või hobuse seljas ratsutades anti neid teadmisi noorematele edasi. Järeltulijad õppisid vibu laskma, ujuma ning ratsutama. Lisaks õpiti kirjutamist ja lugemist ning ka luuletamist. Nende kõlblusideaale võib võrrelda keskaja Euroopa rüütlikasvatusega, kus suure au sees on vaprus, järjekindlus, mehisus, lugupidamine teiste rahvaste traditsioonide vastu, heldus ning rüütellik käitumine endast nõrgemate suhtes. Islam kui usk tekkis 7.sajandil, kui prohvet Muhamed sai ilmutusi Allahilt ehk Jumalalt. Tema ilmutused muutsid tugevasti varakeskaegset maailma ja panid aluse uuele ajaarvamisele. Moslemid, islamiusu järgijad, loevad aega 662. aastast eKr, mil Muhamed pidi põgenema Mediinasse. Peale Muhamedi surma tekkisid vaidlused tema uue järglase üle, mis viis
juhtimiseks vajalikud võimed, eeldused ja ettevalmistus. Neile on aga lubatud eraomand. Nende peamiseks vooruseks on mõõdukus ja enesevalitsemine. Aga Platoni ideaalriigis on enesestmõistetav koht orjandusel. Orjad (s.o. barbarid) peavad tegema ära raskema töö, omamata seejuures mitte mingisuguseid õigusi. Kuna on ideaalriik, siis ei tohi ka ori puudust kannatada. Platoni ideaalset riiki iseloomustavad neli voorust: 1)tarkus, 2)mehisus, 3)vaoshoitus või harmoonia, 4)õiglus. Iga seisuse kohta kehtisid talle omased õigused ja kohustused. Kui iga seisus täitis vastavalt oma õigustele ja kohustustele neile pandud ülesandeid, siis kujunes riigis häireteta tasakaal ning harmoonia, mis esineb vooruslikus hinges. Selline tasakaal teostub ideaalses riigis kõiki seiseisusi ühendava ühise vooruse - õigluse näol. Õiglane on riik siis, kui kõik teevad oma tööd vastavalt oma soodumustele ja ei sega teisi. Minu arvamus:
Tunnetusteooria 9.Mille abil tajub inimene ebatäiuslikult maailma? V: meeleorganite abil 10.Mille abil tajub inimene täiuslikumalt maailma? V: mõistuse abil Riigi- ja haridusteooria 11.Millised kolm seisust peavad olema idaalses riigis? V: valitsejad, sõjamehed ja käsitöölised 12.Kes peaksid Platoni arvates riiki valitsema? V: filosoofid 13.Millised neli omadust (kardinaalvoorust) iseloomustavad ideaalset riiki ja ideaalset inimest? V: tarkus (kr sophia), õiglus (kr dikaiosyne), mehisus (kr andreia), mõõdukus (kr sophrosyne) 14.Millised kohad tuleb Platoni arvates eemaldada eepostest? V: kohad, kus kangelased ei käitu väärikalt 15.Millise filosoofi arvates sarnaneb Platoni riik Hitleri Saksamaa ja Stalini NSV Liiduga? V: Karl Popperi arvates Kosmoloogia, psühholoogia ja esteetika 16.Kelle looming on Platoni arvates materiaalne maailm? V: demiurgi 17.Mis tõestab Platoni arvates, et maailmal on demiurg (looja)? V: kosmoses valitsevad seaduspärasused 18
tervikule. • Sotsiaalne müüt - tuleb sisendada ideaalse riigi kodanikele, et veenda neid • Propagandistlik vale, mida kasutatakse riigi kui terviku ning inimeste enda huvides • Ideaalset riiki iseloomustavad omadused: 1) Tarkus - selle anndavad riigile valitsejad, kes võtavad vastu tarku otsuseid riigi juhtimiseks. Valitsema peavad tõelised filosoofid, kuid viimased ei tohi olla liiga võimuahned 2) Mehisus - mehiseks teevad riigi sõjamehed, kes võitlevad mehiselt sise- ja välisvaenlaste vastu 3) Harmoonia või vaoshoitus - kõigi kolme seisuse tegevuse kooskõlastaus 4) Õiglus - õiglane on riik siis, kui kõik teevad oma tööd vastavalt oma “soodumustele” ja ei sega teisi. Valitsejad, sõjamehed toetavad valitsejaid ning käsitöölased elavad sõnakuulmises, tehes tööd. • Ainukesed, kellel tohib olla isiklik omand on käsitöölised
Mõistuslikud loomutäiused on tarkus ja arukus. Eetiline loomutäius on oskus valida kuldne kesktee neis asjus, mis iseenesest pole ei head ega halvad. Kuna neid asju, mis iseenesest pole ei head ega halvad, on palju, siis on palju ka eetilisi loomutäiusi. Näiteks pole hirm iseenesest ei hea ega halb. Kui inimene üldse hirmu ei tunne, siis ta on hulljulge, mis Aristotelese arvates õnne küll ei soodusta. Kui aga inimene liiga palju kardab, siis ta on arg. Kuldne kesktee on mehisus. (Lisa 4) 5.1 Aristotele filosoofiamõtte näide Mõni väljavõte tema kirjapandust: "Igal inimesel üksikult ja kõikidel inimestel koos on alati teatud eesmärk, mille poole rühkides nad valivad üht ja väldivad teist. Kõik teavad, et surm on möödapääsmatu, aga et ta on veel kaugel, siis keegi temast ei mõtle. Me sõdime selleks, et elada rahus. Osalt täiustab kunst looduse loomingut, osalt jäljendab seda. " 11 6
pikk tee, nad armastavad tarkust ja see tarkus paistab neile nii suursugune ja võimas et kõike hallata ei oleks kunagi võimalik. Platoni järgi on Jumal nendesse, kes on võimelised valitsema, seganud sündimisel kulda ning seepärast on nad kõige väärtuslikumad ning mõistavad, mis on vajalik riigi ja tema kodanikkonna üldiseks heaoluks. Platoni järgi on ideaalriigi neli tunnust tarkus, mehisus, vaoshoitus, ja õiglus. Riigimeheks saadakse pikaajalise töö ja kogemuste tulemusena, siinkohal olgu mainitud et selliseks riigimeheks kel ei ole oma kasu tähtsaim element.Platoni teooria kohaselt juhivad need riiki kõige paremini, kes ei soovi ise niiväga valitseda, sest neil puudub võimuahnus, nad juhivad targalt riiki ja võtavad vastu otsuseid mis on parimad tervele riigile ning erapoolet kõigest ülejäänust.
annaabi.ee 
