looduse ja ühiskonna nähtusi teaduse saavutuste abil. 3 21.2. Üldiseloomustus Materialism on seisukoht, mis: a) vastandub idealismile, mis peab esmaseks vaimu või teadvust; b) väidab, et kõik olemasolev on materiaalne ja sõltub materiaalsest olemisest; c) eitab maailma loomist ja hinge surematust; 4 d) ajalooliselt sai alguse Vanas-Kreekas, kus tekkis õpetus nimega atomism; sellele vastavalt on maailmas ainult aatomid ja tühjus, ka hing koosnes atomistide arvates aatomitest (17. sajandil leidis atomism taas tunnustust, ent tänapäeval on arusaam aatomitest palju muutunud); e) marksistliku käsitluse järgi on konfliktis idealismiga esindanud ühte teravaimat vastuolu kogu filosoofia ajaloo vältel. 5 21.3. Teaduslik materialism See on arusaam, mille järgi maailmas ei ole
( tees+ antitees=süntees) 14. Monism- teooria, mille koahselt on olemas üks põhiline aine või alge, millest kogu reaalsus koosneb. F õp, mille koahselt olemas üks ja ainult üks substants. 15. Dualism- teooria, mille koahselt reaalsus on jagunenud kaheks, koosnedes kahest teineteisest sõltumatudt algprintsiibist e substantist. 16. Pluralism- teooria, mille koahselt reaalsus kui selline koosneb mitmest sõltumatust substantist. 17. Atomism- maailm koosneb aatomitest ja tühjusest( demokrites) 18. Substants- kõikide nähtuste ja asjade jääv alus, olemus. 19. Irratsionaalne- mõistusega loogiliselt mitteseletatav. 20. Subjektiivne-tunnetuse subjektile omane, temast ja tema teadvusest sõltuv ja tulenev. Subjektivism- tunnetava subjekti tähtsust rõhutav. 21. Objektiivne- objektiivne reaalsus on inimeteadvusest sõltumatu materiaalne maailm.
b) Anaxagoras - elemendi osakesed, kõik koosneb seemnetest n veeseemned, konkureerisid kaubanduses, püüdis oma vaateid juutidele peale suruda kahtles müütides c) juute süüdistati maailma vallutamise plaanis, viidatakse raamatule "Siiomi tarkade c) Leukippos, Democritos - atomism, maailm koosneb väikestest jagamatutest protokollid", kui sveitsis toimus kohus ja leiti et see on võltsing ja pärit tsaari venemaalt. osakestest - aatomitest, aatomite liikumise põhjus välie tegur - tühi ruum aatomite Hitleri ajal oli see koolis kohustuslik kirjandus. vahel d) juute süüdistati kommunismi lembuses, näit Karl Marx, kes oli juut 7) Mis iseloomustasid helleniseerumist Roomas
sel juhul T-d sisaldama (T T), mis on vastuolus eeldusega, et T T. Seega saime vastuolu mõlemal võimalikul juhul. Russelli paradoksi või vaadata kui antiikajas tuttava valetaja paradoksi modifikatsiooni. Russell pakkus lisaks välja järgmise modifikatsiooni. Külas on habemeajaja, kes ajab kõigi nende külaelanike habet, kes endal ise habet ei aja. Küsime nüüd, kas habemeajaja endal habet ajab. (Tamme, Tammet, Prank 1997) Loogiline atomism Loogiline atomism, , arenes 20. sajandi esimesel kolmandikul. See on tähendusteooria, mille kohaselt maailm koosneb elementaarfaktidest. Loogilise atomismi õitseaeg oli 1920. aastatel. Selle suuna üheks põhiteoseks on Russelli ,,Loogilise atomismi filosoofia" (1918). Loogilise atomismi kohaselt saab keelt analüüsida põhimisteks tähendusaatomiteks ehituskivideks, millest on loodud kõik väited (saame laused taandada objektidele vastavateks nimedeks
Seega ta ajab endal täna habet ja ei aja täna endal habet. Kui aga ta ei aja täna endal habet, siis ta ajab täna endal habet. Seega ta ei aja endal täna habet ja ajab täna endal habet. Nii et tuleb välja, et igal juhul ta ajab endal täna habet ja ei aja endal täna habet. Et see pole võimalik, siis muidugi võib järeldada, et niisugust linna ei saa olla. Seetõttu nimetatakse Russelli paradoksi mõnikord ka pseudoparadoksiks. Loogiline atomism Tähendusteooria “Loogilise atomismi filosoofia” Keelt saab analüüsida ehituskivideks, millest on loodud kõik väited. Empiirilisus Kirjelduste teooria Väide, millel puudub tõeväärtus on tähendusetu. Lausete loogiline struktuur vastand grammatilisele struktuurile. Tavaliselt kasutatakse selle illustreerimiseks väljendit "Prantsusmaa praegune kuningas", nii nagu see esineb lauses "Praegune Prantsusmaa kuningas on kiilaspea
reaalsus koosneb. Filosoofiline õpetus, mille kohaselt on olemas üks ja ainult üks substants. dualism Teooria, mille kohaselt reaalsus on jagunenud kaheks, koosnedes kahest teineteisest sõltumatust algprintsiibist ehk substantsist. pluralism Teooria, mille kohaselt reaalsus kui selline koosneb mitmest sõltumatust substantsist. atomism Maailm koosenb aatomitest ja tühjusest (Demokritos). monaad Lihtsaim ja jagamatu olemise element (Leibnitz). substants Kõikide ja nähtuste ja asjade jääv alus, olemus. Kõrgema reaalsuse loomuse teooriad ja vastavad mõisted: Vaata eelpool: monism, pluralism, dualism, idealism, realism, materialism, pragmatism müstitsism Müstikal põhinev maailmakäsitlus, usk teistpoolsuse olemasolusse ja
reaalsus koosneb. Filosoofiline õpetus, mille kohaselt on olemas üks ja ainult üks substants. dualism Teooria, mille kohaselt reaalsus on jagunenud kaheks, koosnedes kahest teineteisest sõltumatust algprintsiibist ehk substantsist. pluralism Teooria, mille kohaselt reaalsus kui selline koosneb mitmest sõltumatust substantsist. atomism Maailm koosenb aatomitest ja tühjusest (Demokritos). monaad Lihtsaim ja jagamatu olemise element (Leibnitz). substants Kõikide ja nähtuste ja asjade jääv alus, olemus. Kõrgema reaalsuse loomuse teooriad ja vastavad mõisted: Vaata eelpool: monism, pluralism, dualism, idealism, realism, materialism, pragmatism müstitsism Müstikal põhinev maailmakäsitlus, usk teistpoolsuse olemasolusse ja
reaalsus koosneb. Filosoofiline õpetus, mille kohaselt on olemas üks ja ainult üks substants. dualism Teooria, mille kohaselt reaalsus on jagunenud kaheks, koosnedes kahest teineteisest sõltumatust algprintsiibist ehk substantsist. pluralism Teooria, mille kohaselt reaalsus kui selline koosneb mitmest sõltumatust substantsist. atomism Maailm koosenb aatomitest ja tühjusest (Demokritos). monaad Lihtsaim ja jagamatu olemise element (Leibnitz). substants Kõikide ja nähtuste ja asjade jääv alus, olemus. Kõrgema reaalsuse loomuse teooriad ja vastavad mõisted: Vaata eelpool: monism, pluralism, dualism, idealism, realism, materialism, pragmatism müstitsism Müstikal põhinev maailmakäsitlus, usk teistpoolsuse olemasolusse ja
transitiivsed "punktid" eluteel Being cognition (B - cognition) " ... passive mode of perceiving. It involves letting oneself be reached, touched or affected ..." VI Metavajadused ja metapatoloogia: B - values (Metaneeds) Deprivatsioon Metapatoloogia 1. Tõde ebaausus skeptitsism (truth) 2. Headus kurjus egoism (goodness) 3. Ilu inetus vulgaarsus (beaty) 4. Terviklikkus atomism desintegratsioon (unity) 5. Tundlikkus masinlikkus tühjus, tundetus (aliveness) 6. Unikaalsus eripäratus anonüümsus (uniqueness) 7. Täius räpakus lootusetus (perfection) 8. Lõplikkus lõpetamatus tegutsematus (completion) 9. Õiglus ebaõiglus viha, ärevus (justice) 10. Kord kaos ennustamatus (order) 11. Lihtsus keerukus orientatsiooni (simplicity) puudumine 12
transitiivsed "punktid" eluteel Being cognition (B - cognition) " ... passive mode of perceiving. It involves letting oneself be reached, touched or affected ..." VI Metavajadused ja metapatoloogia: B - values (Metaneeds) Deprivatsioon Metapatoloogia 1. Tõde ebaausus skeptitsism (truth) 2. Headus kurjus egoism (goodness) 3. Ilu inetus vulgaarsus (beaty) 4. Terviklikkus atomism desintegratsioon (unity) 5. Tundlikkus masinlikkus tühjus, tundetus (aliveness) 6. Unikaalsus eripäratus anonüümsus (uniqueness) 7. Täius räpakus lootusetus (perfection) 8. Lõplikkus lõpetamatus tegutsematus (completion) 9. Õiglus ebaõiglus viha, ärevus (justice) 10. Kord kaos ennustamatus (order) 11. Lihtsus keerukus orientatsiooni (simplicity) puudumine 12
Kirjeldab inimese kujunemist. Kõigepealt tekib flora e taimestik, siis fauna e loomad ja siis inimene. Tema jaoks on maailm igavene ja hävimatu. Hippokrates- inimese keha koosneb verest, limast ja 2 erinevast sapist. (tume ja hele) 2. Anaxagoras- viib pluralismi uuele tasandile. Tema arvates on alge seeme. Tema esindab kosmopolitismi- ei määratleta konkreetse maaga, vaid kosmosega. Ütleb, ,,seal kus on taevas peakohal, on mu kodumaa." 3. Pluralismi tipuks on AATOMIÕPETUS-maailm atomism, koosneb aatomitest. Atomos- jagamatu Maailm koosneb jagamatutest osakestest. Atomismi rajaja Leokippos. Tema õpilane oli Demokritos. Demokritos leiab, et igal asjal on põhjus. Iga asi on põhjustatud e determineeritud. Oma vaadetelt oli demokraat. Leiab, et parem on olla kasvõi vaene demokraat ühiskonnas, kui olla rikas ebademokraatlikus. ,,See kes tahab valitseda teisi, peab oskama valitseda ka ennast". M.T.Cicero- filosoof. Tunetus õpetuses oli skeptik. Oli kahtleja ja stoik
keskkonnast tulevate stiimulite poolt. Õpilasena olin teadmiste passiivne vastuvõtja, kes oma töö eest ise ei tahtnud vastutada. Kuigi kasvatuses kasutatavad reeglid olid selged ja täpsed, tundus, et õppisin kellelegi teisele, mitte endale. Samas reeglid ja piirid tekitasid minus turvatunde, aitasid mind tunda kindlana ja kaitstuna. Teiseks positivistlikku paradigma tunnused. P. Kreitzberg ja S. Priimägi väidavad (1992), et positivistlikku õppimist-õpetamist iseloomustab atomism: tähendust mitteomavate infoosakeste õppimine ja nende omandatuse lineaarne standardiseeritud kontroll; õppimistulemust vaadeldakse primitiivselt õpitud teksti vms reprodutseerimisena, mitte 4 aga õppija olemasolevate ja uute, õpitavate teadmiste integratsioonina. Positivism kujutab teooria ja praktika seost ühesuunaliselt (teaduselt või teoorialt praktikale ). Positivistlik
· Like and unlike are separated through the agency of nous (mind). A friend of Pericles, but after Pericles death he was accused of heresy for claiming that the sun and stars were a flaming rocks and that we don't feel the heat of the stars because they are at a great distance from the earth. Atomists · Leucippus - Claimed by some to be the founder of Atomism, but so little is known of him that some claim that he never really existed, he was reputed, however, to be the teacher of Atom indivisible · Democritus 460-370 BC - The universe is made of indivisible particles: atoms - The universe is entirely governed by physical laws - One should thus be hedonistic (devote oneself entirely to pleasure) - hence he is called the "laughing philosopher". 15.02.2012
■ “Nõrgad ja edutud peavad hukkuma - see on meie inimarmastuse esimene seisukoht. Ja me peame neid aitama selles” 14.BERTRAND RUSSEL- briti (1872-1970) ■ ateist- jumalat ja kõige üleloomulikku eitav maailmavaade, patsifist- eitab sõda ja pooldab rahu, võitles Vietnami sõja ja tuumarelvade vastu ■ analüütilise filosoofia rajaja ■ “Principa Mathematica”- Whiteheadiga koos kirjutas ■ loogiline atomism: kõik väited on taandatavad oma baaskomponentidele “atomaarsetele” väidetele ja baasväited on analüüsitavad loogikaseaduste abil ■ “Prantsuse kuningas ei ole kiilaspäine” 1)lause on väär, kui Prantuse kuningat peetakse silmas “primaarselt” 2)lause on tõene, sest kui Prantusmaal pole kuningat, ei saa ta kiilaspäine olla ■ järeldus: on olemas tõesed väited, millel puudub empiirline tähtsus
Pragmaatiline mõõde väljendab. ( 4.loeng slaid 13) Semioos on 5-liikmeline suhe. On mark, interpretaator, interpretant, tähendus ja kontekst. 3) Peirce'i semiootika ja Saussure'i semioloogia. Teooria Filosoofiline, Deskriptiivne, üldlingvistiline normatiivne, Baseerub loomulikul keelel ülevaatlik, eeldab loogiliste suhete ja märgitüüpide universaalsust Atomism Holism Substitsionaalne Bilateraalne(kahekülgne) märk on keeles eelkõige, mitte kõnes (olemus, oluline), tekib Märgil on kindel tähendus, impersonaalne lõputu substantiivne jada, iseseisev Põhilised loogika, matemaatika, Loom. keeled, kirjandus, legendid, uurimisvald- loogikakeskne inglise (keelekeskne) konnad kõnekeel Märk kui triaad Märk kui diaad
Anaximenes pakkus aga, et selleks algeks on õhk. Seostas elu õhuga, kui õhku ei ole. Siis ei saa hakkama. 2) dualism ehk kahe alge käsitlus. Nt. keha & hing. Materiaalne & vaimne, Aristoteles pakkus välja sisu & vorm. Räägitakse kahest algest. 3) Pluralism on mitu alget. Peaks olema vähemalt kolm. Nt. Empedokles rääkis sellest, et maailm koosneb 4-jast juurest (4 juure käsitlus) maa, õhk, tuli, vesi. Jõudis tippu Leukippose poolt loodud aatomiõpetusega (atomism) aatom on jagunematu (maailm koosneb jagunematutest osakestest aatomitest). II) Epistomoloogiline tasand - (sõnast kreeka k. episteme teadmine) Tunnetamise probleemid. On olemas tunnetus õpetus e. gnoseoloogia. Kuidas on võimalik tunnetada? · Meeleline e. sensuaalne tunnetamine (nt haistmine, kuulmine, maitsmine). Sellise tunnetamise esindajaks oleks sakslane L. Feuerbach ja talle kuulub fraas ,,Sentio ergo sum!" (,,Tunnen, järelikult olen olemas
tõttu. III Leukippos-maailm koosneb väikestest jagamatutest osadest-atomostest, mis liiguvad tänu tühjale ruumile nende vahel, andmed pärinevad tema õpilaselt Demokritoselt. Atomid erinevad üksteisest(kuju,suurus,asend,temp).At. liiguvad-siis on elu.Determinism igal asjal on põhjus."Parem on olla vaene, dem. ühiskonnas, kui rikas ebadem. üh-s."See, kes tahab valitseda teisi, peab valitsema kõigepealt iseennast".Naine oli pahelisuse kehastus.Naise ilu peitub tema napisõnalisuses.Atomism oli plural. tipp. KLASS. KREEK FIL(4. saj eKr). Sokrates-tõeline fil. algab temast. Antiikaja fil-f (469-399).Teadmiste aluseks on mõiste selgeks tegemine. Oluline enesetunnetus. ,,Tunne iseennast".Keskendu tähtsamale.Elu eesmärk-hinge tõkestamine.Hing ei sure.Myops-parm.Ateena on kui laisk hobune ja tema on tüütu parm, kes hobust kiusab. Kriitiline Ateena demokr. suhtes.P.o. esindusdemokr.Meetodiks on argumentatsioon-pidev,järk järguline küsitlus. Küünikute koolkond
DEMOKRITOS (460-370 e.m.a.) "Suur maailmakord" Olev ainetega täidetud ruum, mitteolev tühi ruum. Aine koosneb aatomitest. Aatomite ühinemisel tekkimine ja sünd. Aatomite lahutumisel hävimine. Atomistid EI RÄÄKINUD KOSMOSEST (ei olnud maailm kui organism Aristoteleses). Nad arvasid, et on üks suur tühjus, mille foonil tekivad ja kaovad maailmad. EPIKUROS (341-270 e.m.a.) Filosoofia ülesanne oli aidata saada inimestel õnnelikuks. Eetika on tähtis. Atomism vabastab: 1) Hirmust surma ees "Kui oleme meie, siis pole veel surma; kui on aga surm, siis pole enam meid" 2) Hirmust jumalate ees jumal olemas, aga ta ei sekku maailmas toimuvasse (kurjuse olemasolu) LUCRETIUS CARUS (96-55 e.m.a.) Luuletaja, filosoof Filosoofia tagaks inimeste südamerahu ja tasakaalu ning vabastaks hirmust surma ja jumalate eest. Hirm tekib, sest inimene ei tea oma kohta maailmas ega tunne oma loomust. Hirmust aitab filosoofia vabaneda. 6
Rajajaks Epikuros, kes sündis Samose saarel. Rajas ka oma õppeasutuse, mida nim Epikurose aiaks. Seal käisid ka naised ja orjad. See aed on seatud Epikurose filosoofiaga. Epikuros võrdles filosoofiat aiaga. Igas aial on olemas see viljakas pinnas ehk huumuse koht, mille all mõtles füüsikat. Teine aia element oli see piirdetara, mida võrdles loogikaga, mis on filosoofia teine koostisosa. Kolmas osa on eetika, mida võrdles viljadega, mis selles aias võrsusid. Atomism oli epikuterismi II laine. Atomismi I laine rajajad leidsid, et aatomite põhjus on väline- tühi ruum teeb võimalikuks nende liikumise. Epikuurlased leidsid, et aatomid liiguvad raskusjõuga ehk sisemisel põhjusel. Moraaliõpetus- hedonism- mille järgi kõrgeim hüve on nauding ja hea on see, mis tekitab naudingut, kuid tuli jääda mõõdukuse raamidesse. Nautimine ja lõbu ei tohtinud olla liiga intensiivne, siis muutus see kahjulikuks. Epikuurlased tervitasid Epikurost peeker käes.
Elu objektivatsioon on üldine. Objektiivne tähenduste kogum on jagatud ehk ühine. Üldine tuleneb keele kaudu – luuletuse ja luuletaja puhul; luuletaja ei loo keelt, vaid loob luuletuse. Lk 85. viide holismile – kui objektiivne vaim on jagatud tähenduste sfäär, siis tähendused ei eksisteeri isoleeritult. Iga mõistmine on edasi tõmmatud järgmise tähenduse juurde. Objektiivne vaim moodustab tähenduste terviku, seotud tähendused, kus atomism on välistatud – ei isoleerita tähendusi. Algupäraselt koos ja vastastikku määratlevad. Et mõista neid, siis peab teadma kogu tähenduste tervikut, et mõista üksik tähendusi. Tervik on ajalooliselt protsessis kujundatud. Objektiivne vaim selles tähenduses on selles keskkonnas, kus omandatakse hingeelu omandatud seos (tunnetussubjekti kujunemis/konstitueeriv sfäär). Arusaamad on pärit tunnetussubjektist (tema on loonud objektiivne vaim). Ta ise on
Being cognition (B - cognition) “ ... passive mode of perceiving. It involves letting oneself be reached, touched or affected ...” VI METAVAJADUSED JA METAPATOLOOGIA. B-VAJADUSED (METANEEDS): Deprivatsioon Metapatoloogia 1. Tõde ebaausus skeptitsism 2. Headus kurjus egoism 3. Ilu inetus vulgaarsus 4. Terviklikkus atomism desintegratsioon 5. Tundlikkus masinlikkus tühjus, tundetus 6. Unikaalsus eripäratus anonüümsus 7. Täius räpakus lootusetus 8. Lõplikkus lõpetamatus tegutsematus 9. Õiglus ebaõiglus viha, ärevus 10. Kord kaos ennustamatus 11. Lihtsus keerukus orientatsiooni puudumine 12
loodusteaduslikud teadmised kõige paremini omandatavad? Senises füüsikaõppes on järjestus eel- kõige ajalooline: mehaanika, soojusõpetus, elekter, optika, mikrofüüsika (nii nagu neid järjest tundma õpiti). Käesolevas aines on topoloogiliselt esmatähtsad olemuslikud seosed nähtuste vahel. Kaasaegse füüsikalise maailmapildi info märksõnaline järjestus käesolevas aines on järgmine: kehad liikumine vastastikmõju aine ja väli atomism spinn. Seejärel vaadeldakse absoluutse kiiruse, laine-osakese dualismi, ning tõenäosuslikkuse printsiipe. Reaalsuse (mateeria) põhivormideks on aine ja väli. Aine on reaalsuse vorm, millest koosnevad kõik kehad (asjad). Väli on reaalsuse vorm, mis vahendab vastastikmõjusid kehade vahel. Liikumiseks nimetatakse igasugust olukorra muutumist. Kui muutub kehade vahekaugus, siis räägitakse mehaanilisest liikumisest.
esitada loodusteaduslikke teadmisi? Senises füüsikaõppes on järjestus eelkõige ajalooline: mehaanika, soojusõpetus, elekter, optika, mikrofüüsika (nii nagu neid järjest tundma õpiti). Käesolevas aines on topoloogiliselt esmatähtsad olemuslikud seosed nähtuste vahel. Kaasaegse füüsikalise maailmapildi info märksõnaline järjestus käesolevas aines on järgmine: kehad liikumine vastastikmõju aine ja väli atomism spinn. Seejärel vaadeldakse absoluutse 4 kiiruse, laine-osakese dualismi, ning tõenäosuslikkuse printsiipe. Reaalsuse (mateeria) põhivormideks on aine ja väli. Aine on reaalsuse vorm, millest koosnevad kõik kehad (asjad). Väli on reaalsuse vorm, mis vahendab vastastikmõjusid kehade vahel. Väli on aktiivne keskkond, mille vahendusel üks laetud keha mõjutab teist. Väli on jõu tekkimise võimalik- kus
Kui on oluline rõhutada mingi suuruse vektoriaalsust, siis on selle suuruse tähis valemis toodud rasvases kirjas (bold). Füüsikalise maailmapildi kujundamisel on otstarbekas lähtuda üldkehtivatest põhimõtetest ehk printsiipidest, mis deduktiivkäsitlustest lähtudes on aksioomid. Tähtsaimad nendest on: reaalsuse sõltumatus inimteadvusest, liikumise hävimatus, looduslike protsesside suunatus, vastastikmõju, relativism, absoluutkiirus, dualism, atomism ja tõrjutus. Reaalsuse inimteadvusest sõltumatuse printsiip väidab, et materiaalse maailma, st reaalsuse protsessid toimuvad sõltumata nendeprotsesside teadvustamisest või uurimisest inimese poolt. Ükski uurimus , käsitlus ega kirjeldamine ei muuda objektiivset reaalsust ega seal toimivaid loodusseadusi. Liikumise hävimatuse printsiip ütleb, et looduses ei lakka liikumine mitte kunagi, st. Liikumine on jääv.
moodustatud eelnimetatud kolmel teel (introspektsioon, vaatlus ja järeldus) ning kelle teadvus sarnaneb inimteadvusele. Aga võib leiduda olendeid, kelle mõisted on moodustatud teisel viisil ja kelle tunnetusele see omadus on avatud. Objektiivselt ei pruugi teadvus olla midagi väga keerulist, kuid keeruline ja salapärane on see aga just meie mõistuse tüübile. McGinn: Inimmõistus töötab CALM (“Combinatorial Atomism with Law-like Mappings”) põhimõttel - mõistame neid struktuure, mis alluvad CALM põhimõttele, st mis koosnevad elementidest, mida vastavalt seadustele saab tervikuks kokku liita. „Epifenomenilised kvaalid’. Jacksoni eesmärgiks on leida argument füsikalismi vastu, mille eeldused oleksid kõikidele vastuvõetavad. Füsikalism on tees, et meie maailm on füüsikaline maailm. Seega peaks täielik füüsikaline teadmine maailmast ammendama kõik teadmised maailmast. Fred
" Pragmaatiline. XX saj 50ndad-60ndad, egotsentriliste sõnade filosoofia, kõik põhimõisted relativiseeruvad Proust, Dostojevski, Brecht Semiootika (Peirce) ---- Semioloogia (Saussure) Teooria Filosoofiline, normatiivne, Deskriptiivne, ülevaatlik, eeldab loogiliste üldlingvistiline suhete ja märgitüüpide Baseerub loomulikul keelel universaalsust Atomism Holism Substitsionaalne, tekib lõputu Bilateraalne märk on keeles substantiivne jada, iseseisev eelkõige, mitte kõnes Märgil on kindel tähendus, impersonaalne Põhilised loogika, matemaatika, Loom. keeled, kirjandus, uurimisvald- loogikakeskne inglise kõnekeel legendid,
Kui ta suudaks, vabaneks ta ka neist piirangutest, mille seab inimloomus. Kui ta suudaks tajuda maailma nagu marslane või siiriuslane, nagu liblikas, kes elab vaid päeva või nagu olend, kes elab millioneid aastaid, siis oleks ta parim filosoof. Kuid see on võimatu, sest meid ei saa lahutada meie kehast ja meeleorganitest. Antiikajast kuni 17. sajandini ei eristatud teadust filosoofiast ning igasugune teoretiseerivat uurimist nimetati filosoofiaks. Näiteks oli atomism antiikajal filosoofiline õpetus, kuid 19. sajandil teaduslik. Seni kuni mingile küsimusele ei saa vastata täpselt, on see küsimus filosoofiline. Siit jääb mulje, et filosoofiliste küsimuste arv peaks teaduse arenedes kahanema. See on positivistlik (vt positivism) arusaam, mille kohaselt filosoofia uurimisvaldkond on kogu aeg ahenenud ning hõlmab lõpuks vaid tunnetusteooria probleeme. Loogilise positivismi seisukohalt on filosoofia ülesanne teaduse loogiline analüüs.
EHK siis sotsioloogia on niisiis teadus mis uurib inimest kui kollektiivi liiget: midagi rohkem kui osade summa. * Norra sotsioloog Dag Østerberg: sotsioloogias on uurimuse objektiks sotsiaalsed kooslused: juhuslikud (rong), kategooriad (lapsed, sotsialistid), grupid. ühiskonnad, institutsioonid, sotsiaalne interaktsioon; nende omadusi ei saa järeldada üksikindiviidide omadustest. (Vrd. vesimolekuli . H2O . omadused pole järeldatavad H ja O aatomite omadustest. Atomism: käsitlusviis, kus indiviide või ühiskonna üksikuid nähtusi vaadeldakse ilma, et arvestataks nende kuuluvust suuremasse süsteemi) * Mõnikord on ka teised jahimehed platsis . majandusteadlane, psühholoog, politoloog, etnoloog vms. Toimub töö jaotus. · Psühholoog: depressioon-ravi-töö · Sotsioloog: töökaotus-depressioon-töö - Sotsioloogi klassikalised küsimused on: * Mida inimesed teevad siin koos? * Mismoodi on nad omavahel seotud?
kristlust, matemaatika kaudu ka uusaja teadust (Newton). Atomistlik (materialistlik) teooria (Demokritos) on olemas väga väikesed muutumatud osakesed aatomid ning nende ühinemisel ja liikumisel leiavad aset kõik protsessid. Aatomid asunuksid tühjuses (vaakumi mõiste kasutuselevõtt antud juhul omakorda oli suur samm edasi loodusseaduste mõistmisel). Atomistlik maailmapilt oli väljakutse igasugusele staatilisele lähenemisele eriti mis puudutab ühiskondlikke asju. Atomism ei saavutanud kunagi suurt läbimurret pigem oli tegemist ketserlusega kuid hilisematel aegadel nt Newton või Dalton (atomistlik teooria keemias) rajasid oma teadusliku maailmavaate otseselt Demokritosele. Ateena (klassikaline) ja hellenistliku (aleksandria) perioodi jooksul kujuneb välja Antiik-Kreeka MEDITSIINITRADITSIOON, mis levib Aleksander Suure vallutuste kaudu kogu toonases maailmas. Kaasaja Euroopa tsivilisatsioonile on 7
4 Does Searle's Cluster Theory really avoid objections 1 and 2, in ways that Russell's stricter version of Descriptivism did not? 5 Can you think of an objection to Searle's theory that does not apply to Russell's original theory? 6 Can Russell rebut any of Kripke's objections 37? Even if Russell can- not, can Searle? 44 Reference and referring Further reading · Russell's Name Claim is defended most accessibly in "The Philosophy of Logical Atomism" (1918/1956). · For some criticisms of the Name Claim similar to Kripke's, see Donnellan (1970). · Searle addresses the matter of fictional names in chapter 3 of Searle (1979a). He replies to some of Kripke's objections in chapter 9 of Searle (1983). More generally, there is a huge literature on fictional names; see, for example, Everett and Hofweber (2000), Braun (2005), and the references therein. · Burge (1973), Loar (1976), Bach (1987) and others have defended more
annaabi.ee 
