Mis on misantroopia ? Mis on misantroopia? Mida tähendab inimeste vihkamine? Kas misantroopia võib viia meeleheitel inimese enesetapule? Misantroopia kui moodne haigus? Kas misantroopia on haigus mis jääb inimest kummitama terveks eluks? Kas misantroopiat põdevale inimesele on olemas mõttekaaslane? Misantroopia on tõlkes inimeste vihkamine. Tunne, mis tekitab kibedust, kurbust, südamevalu ja raskeid suhteid teiste inimestega. Alguses uut inimest tundma õppides, näevad inimesed teistes ainult head, sest seda püüavad ju kõik näidata. Mida aeg edasi, seda suuremaid avastusi inimesed teevad. Neid olukordi on palju, kui kahetsetakse, et inimest üldse tuntakse. Inimeste vihkamine on väga suur koormus. Koormus millega enamus toime ei tule, mis paneb
Üdini aus olend näeb teiste kahepalgelist maailma, mis paneb alguse põlgusele kaasinimeste vastu. Hommikul bussiga tööle sõites, poes maksejärjekorras oodates ja kogu ühiskonnas võib kuulda arutlust selle üle, kui võimatuks elu muutuda võib, olgu siis põhjusteks õhuke tengelpung või probleemid eraelus. Kui aga avastus üldisest lollusest või kahekeelsusest läkitab tõeotsijat lahkuma sellest lurnist maailmast, võib sündida sügav vihkamine inimeste vastu- misantroopia. Kahjuks või õnneks ei suuda inimesed üksteise mõtetesse piiluda ega näha seda avameelset arvamust endi suhtes. Siirameelset seisukohta võib kuulda vaid kõneleja tahte ja otsekoheste sõnade läbi, mille tasuks tuleb sageli saada halvustavaid ning salvavaid noote. Kas siis niisugune palk aususe eest ei õigusta inimloomade ja kogu võltsi maailma jälestamist? Ka noor aadlik Alceste kinnitas vastikust lipitseva ühiskonna vastu: "Ausõna, kaduda võib elamistahe, nähes pealt, kuidas
Molière'i "Misantroop" ja misantroopia tema kaasajal, täna ja homme Mustpeade maja poole sammudes arvasin, et tean mida Moliere'i näidendist misantroop oodata tänu sellele, et olin varasemalt selle läbi lugenud. Kuid juba saali minnes oli tunne, et peale etenduse vaatamist on mu vaatepunkt hoopis teine. Tegevus toimus 17. sajandil Pariisis, Celimene'i majas. Mis on misantroopia ja kes on misantroop? Sõna misantroop tuleb kreeka keelest, mis tähendab inimeste põlgajat. Misantroopia hood juhtuvad kõikidel inimestel, nii ka moliere'i kirjutatud näidendi peategelasel Alcestel. Alcest on mees, kes eristub õukonnarahvast oma aususega. Ta ei salli inimesi, kes on koguaeg võltsilt sõbralikud ning kahepalgelised. Alceste soov on, et kõik oleks üksteisega ausad, isegi siis kui see võib mainet alla tõmmata
,,Misantroop" Sõna misantroop tuleneb kreeka keelest, mis tähendab inimeste vihkajat, inimpõlgurit. Misantroopia hood juhtuvad kõikidel inimestel ning näidendi peategelane pole erand. Alceste suhtub põlglikult silmakirjatsemisse ega suuda taluda kahelpalgelisust ja kahemõttelist viisakust. Tema ainus soov on olla aus ning ta nõuab seda ka teistelt. Vahest Alceste'i agressiivsus on liiga järsk või inimesed lihtsalt ei julge oma tegelikke mõtteid avaldada, kaasmõtlejad ta igatahes ei leia. Oma aususega suudab Alceste teenida endale vaid vaenlasi, kes on kohutatud ta otsekohesusega
inimese elus. Inimkarakteri tuum on välismaailmast võrdeliselt sõltuamatu. Välismaailm kujundab dünaamilisi omadusi. Ütleb välja, et tema taotluseks on kirjutada hinge lugu. Romantism hakkas väga palju subjektiivset inimest kujutama. ,,Üksildase uitaja mõtistklused" (1772-1778). Võõrandumise moment, kangelane tunneb end maa peal võõrana. Võõrandumine hakkab muutuma kosmiliseks. Väärtustab üksildust. Eemaletõmbumine maailmast on vajalik, iseloomulik on ka misantroopia ehk sallimatus inimeste vastu. Samuti mõtted loodusest. Looduses üksinda olemine muudab inimese ükskõikseks ka vaenuliku maailma vastu. Denis Diderot (1713-1784). Voltaire'i õpilane. Tal oli ka palju järgijaid. Võib nimetada suureks mässajaks, pigem vana lõhkuv kui uut loov. Palju kirjandusteoreetilis vaateid. Peetakse prantsuse valgustuse suurkujuks. Ennekõik oli ta entsüklopeedia idee algataja. Mitmekülgne autor. Palju uusi mõtteid teatri kohapealt, ta on dramaturg
sellisest fantastilisest paatosest). 20) Inglise romantism. Ei ole üldist romantismi, kuid on erinevad suunad romantismi sees. Igal on oma eredalt väljendunud spetsiifika, oma eripära rahvuslik element. Kui vaadelda inglise romantismi, siis on näha, et sellel on oma spetsiifika/keskne meeleolu. Inglased paistsid silma suurema ühekülgsusega. Nende teadvus terviklikum kuid ka palju ühekülgsem. Ei olnud ambivalentsust, iroonia puudus. See, mis neil oli, oli põlgus maailma vastu (misantroopia, melanhoolia). Ajaloolised põhjused, miks see nii oli. Inglise romantikute hilisem tulek võib seda seletada. Byron ja Shelley tulid siis hiljem. Teised inglise näitlejad näidendeid ei kirjutanud. Väitsid, et nende näidendid ei ole mõeldud laval esitamiseks (Byron ja Shelley). Byron ütles, et ta tunneb teatrimaailma liiga hästi selleks, et luua ambitsioone. Ta teadis, et tema teosed laval ei oleks leidnud adekvaatset väljundit
9 komponenti kõige esinduslikumalt ühendab. Platonil esineb arstitehnika, kokatehnika, kõnemehetehnika, dialektikutehnika, inimene peab võimlema tehnika järgi ja õppima tehnika järgi. Platon lisab siis ritta ühelt poolt tehnika kaunistamise ja saunatamise tehnika, mis on inimese päevade sisu. Ent esineb ka usaldamise või uskumise tehnika: Misantroopia tekib nimelt siis, kui inimene liialt usaldab ilma tehnikata, ja on pidanud mõnd inimest läbini ausaks, terveks ja usaldavaks, aga õpib teda peagi tundma kui halba ja mitteusaldatavat, ja siis jälle mõnd teist. Kui see sageli kordub, siis vihatakse lõpuks kõiki ja usutakse, et mitte kelleski pole enam midagi tervet. Ka inimestega ümberkäimisesse tõi Platon sisse tehnika: Sest kui ta inimestega selle tehnika järgi ümber käiks, siis ta teaks nagu see tõepoolest on ,
Mis parata, tuleb ometi meelt lahutada.» «Lahutage oma meelt siis mileediga, mu kallis d'Artag-nan. Soovin teile seda kogu südamest, kui see teid lõbustab.» «Kuulake, Athos,» ütles d'Artagnan, «selle asemel et ennast siia sulgeda, nagu oleksite vanglas, tulge ratsutama ja tehke minuga jalutuskäik Saint-Germaini.» «Mu kallis,» vastas Athos, «mina ratsutan siis, kui mul on hobune, muidu käin ma jala.» «Olgu, mina aga,» vastas d'Artagnan, naeratades Athose misantroopia üle, mis teda kellegi teise juures oleks kindlasti solvanud, «ratsutan selle seljas, mis ma leian. Nägemiseni siis, mu kallis Athos.» «Nägemiseni,» ütles musketär, andes Grimaud'le märku Jahti teha pudel, mille see oli just toonud. 339 D'Artagnan ja Planchet hüppasid sadulasse ja suundusid Saint-Germaini poole. Kogu tee pidi d'Artagnan mõtlema sellele, mis Athos oli talle ütelnud proua Bonacieux' kohta. Kuigi d'Artagnan ei olnud eriti sentimentaalne, oli kaunis kaupmehenaine
annaabi.ee 
