Kunstiline tunnetus küll meeleline ja seega võõrandunud vorm, kuid vaim suuteline teda mõisteliseks tagasi tooma. Kunsti arengu etapid: sümboolne Vana-Ida arhitektuur klassikaline Kreeka skulptuur romantiline Uusaeg maal, muusika, poeesia GIAMBATHISTA VICO: 1668 — 1744 Ajaloofilosoof, kelle jaoks ajalugu on tõusude ja langustega ringkäik. Tõusuetapp — kunst langus – mõistus, filosoofia Homeros Platon Dante Descartes Ajalugu Vicol: Hegelil: tsirkulaarne lineaarne
kõrgusele ja siseläbimõõt on 42 m. Kupli allserva ümbritseval friisil on Jeesuse sõnad: "Sina oled Peetrus ja sellele kaljule ma võtan ehitada oma kiriku. Fassaad 116 m pikk ja 53 m kõrge. Ehitati 6 aastat, projekteerijaks Carlo Modeno Keskmine rõdu- Palvete kaaristu. Rõdu all on reljeef, mis kujutab Kristust andmas võtmeid St. Peterile. Projekteerinud on selle Buonvicino. Püha Uks pronksist Vico Consortilt ( 1950 ) Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Interjöör Click to edit Master text styles Click to edit Master text styles Second level Second level Third level Third level Fourth level Fourth level
tema mentoriks ja kes inspireeris teda liikuma arhitektuuri disainis. "Castiglioni mängis olulist rolli minu elus. See oli mees, kes seletas mulle, mida tähendab olla disainer siseriiklikus mõttes,ja seletas ka asju, milleta sa ei saa elada nt. lamp; nuga. Alates sellest ajast disain oli minu jaoks muutunud minu põhihuviks. " Pärast ülikooli lõpetamist Patricia töötas stuudios Castiglionis, siis tegi koostööd Madzhistretti Vico ja Piero Lissoniga , kuni lõpuks oli avanud oma stuudio. Mööbel mida on loonud Urquiola-seda on raske kuidagi iseloomustada ja kirjeldada, lihtsam öelda, milline ta ei ole : sile, räpakas, seksikas. See ei ole ühelegi stiili moodi ja ei tõmba tähelepanu sõnaga "disainer". Selle asemel, mööbel on erinev Patricial, väga hea kvaliteediga,ta teatab kontekstis mõistlikkult igat detaili,mööblil on elegantne lihtsus ja kodune tunne. "Igal asjal on oma iseloom
Õppimine on õppija enda tegevuse tulemus. Mis on konstruktivism?(2) · Õppijale tuleb tekitada sisemine motivatsioon, õppimine käib läbi avastusõppe õppimine läbi praktika. Õppimine ei toimu mehaaniliselt pähe õppides valmis materjalide abil. Õpetaja roll on olla toetaja, juhendaja, mentor. Ajaloost Esimesed ilminguid konstruktivismist on leitud 18.sajandi naapollasest filosoofi Giambattista Vico töödest. Tema uskus, et inimene on võimeline mõistma seda, mida on ise õppinud. J. Piaget ja J. Dewey olid järgmised, kes suutsid kaasaegsed ideed välja töötada. J. Dewey arvates on haridus mõjutatav teadmised ja mõtted tulevad esile neis olukordades, kus õppija seostab infot ja kogemusi. J. Piaget väitis, et inimese intellekti kujunemine on tingitud tema enda mõtteskeemide talletumisel mälus. Konstruktivistliku õpikäsitluse peamised seisukohad
saadakse ruumi kunstilise leiutuse vabaduseks. Väljamõeldis on õigustatud, niivõrd kui ta teenib tõde, ta on paratamatu, sest moraalseid eeskujusid ei ole ajalugu alati kätte andnud. GEORG FRIEDRICH MEIER (1718 - 1777) oli Baumgarteni õpilane. Meierit peetakse loomade õiguste eestkõnelejaks rääkides, et loomadel on hing nagu inimeselgi. 25 12 16). Joseph Maier, "Vico suur erand", tõlkinud Mart Kivimäe – Tuna 1999, nr 4 & Mart Kivimäe, "Vico ja Frankfurdi koolkond – Tuna 1999, nr 4 (KÜSIMUS: Vico kui esimene uusaegne kunstifilosoof. Vico ja Hegeli kunsti ja ajaloo mõistmise erinevused ja ühisjooned.) GIAMBATTISTA VICO (1668 - 1744) vastandus kartesiaanlikule ratsionaalsele tõele. Vico arvas, et põhjus-tagajärje seos maailmas ei ole inimese mõistusele kättesaadav. Inimesed on loonud ainult tsivilisatsiooni, mitte kogu maailma
7 No information system (manual business processes and operation 2.5 Total 100 Source: Tatari et al (2007) + What's available currently Current products offering construction planning through BIM Navisworks Synchro 4D Vico Constructor Tokmo The level of integration and planning resolution is extremely limited There are many different information sources which need to be synchronised in order to offer complete project management solution + Why a new system Currently no systems in the market that offer such functionality Lean production management Product and Process model integration
2. Barbaarsus-aiaviljelus, loomade kodustamine, eraomand 3. Tsivilisatsioon-põlluharimine, võimsad riigid Edward B Tylor Religiooni arenguastmed Animism - kõige primitiivsem Polüteism Monoteism - kõige keerulisem/täiuslikum Ray Kurzweil- singulaarsuse tulek. Singulaarsus- Pidevalt toimub midagi uut, uued muutused, uued leiutised Tsükliteooriad Ühiskonna ajalugu koosneb korduvatest tsüklitest Giovanni Baptista Vico Maailma ajaloos kordub tsükkel: Jumalata aeg- religioon domineerib Kangelaste aeg- suured juhid domineerivad Inimeste aeg- rahvamassid domineerivad Oswald Spengler Primitiivsed kultuurid- seisavad väljaspool ajalugu, neis ei toimu arengut Kõrgkultuurid- tekivad aeg-ajalt primitiivsest kultuurist mingi idee mõjul Kõrgkultuuri arengufaasid Kultuur: kasvufaas
Kultuuriajalugu Kultuuri ja kultuuriajaloo historitseerimine • kolm „sündi” • Mõiste „kultuur” sünd (Vico) • Kultuuri „ajaloolisuse” sünd (Herder) • kultuuri „ajaloolise uurimise” sünd (Buckhardt) Mõiste „kultuur” sünd • sõna „kultuur” on vanem kui mõiste, tuletatud ladina keelsest sõnast cultura, mis tähendab põlluharimist • tänapäeval kasutas seda sõna esimesena Cicero metafoorina, võrdles kui inimhing on põld, mis õige harimisega kannab vilja (filosoofia ongi hinge harimine)
suuline ja materiaalne kultuuri põlistamine eesti kultuuri mõtestamine kirjalikult “Eesti kultura”- 1 eestikeelne katse defineerida eesti kultuuri, Villem Reiman. ☼ kultuuriakadeemiline uurimine:kultuuri sotsiaalajal uurimine - inimeste ühistegevused, maarahva, lihtrahava kultuur, argipäevad. 18.02 Kultuuriajaloo sünd ja varane aeg Johann Herder (1744-1803) → kultuuri “ajaloolisuse” sünd ☼ Riia – kokkupuude talurahvaga (osales jaanipäeval) ☼ Itaalia: tutvus Vico töödega, esimene Vico tutvustaja ☼ sündis siis, kui Vico suri ☼ asjade mõistmiseks on vaja historismi-printsiip– ajalooliste avalduste analüüs – sünnilugu ☼ iga asi on ainulaadne – seda ei saa taanduda teisele nähtusele – singulaarsuse-printsiip ☼ inimkonna ajalugu = kultuuriajalugu: inimeste areng on seotud kultuuri arenguga, keele ja mõtlemisega. Et aru saada inimkonna ajaloost, peab aru saama sellest, mis toimub ja väärtusi
oodata nagu tühi vaas, millal neid teadmistega täidetakse (Selden, 1996). Kui me usume, et õppija võtab informatsiooni vastu passiivselt, siis lasub pearõhk teadmiste ülekandmisel. Kui me aga usume, et õppija konstrueerib teadmised aktiivselt maailm arusaadavaks muutmise katsetes, siis õppimine rõhutab tähenduse arengut ja mõistmist. · Esimesi märkmeid konstruktivismist on leitud 18. sajandil naapollasest filosoofi Giambattista Vico töödes, kus Vico uskus, et inimene on suuteline täielikult mõistma seda, mille ta on ise konstrueerinud. Paljud on töötanud selle mõtte juures, aga esimesed kaasaegsed, kes püüdsid arendada konstruktivismi ideed, olid Jean Piaget ja John Dewey. · J. Dewey arvates on haridus sõltuv mõjutustest. Teadmised ja mõtted kerkivad esile olukordades, kus õppijad mõtlevad kogemustele, mis omavad nende jaoks tähendust ning on olulised
kujutlusvõime, fantaasia), mis polnud enam nii rangelt tõega seotud. Üks keskseid esteetikaalaseid termineid tuli taas moodi "ülev" e. "subliimne". Mõistet kasutati juba antiigis imestamisväärsete loodusprotsesside puhul. Hiljem hakatakse sellega tähistama teatavat "negatiivset, madalat, hirmutavat" mõnu ja naudingut. Maitseküsimuste uurimisel ületab oma ajastu vaatevälja David Hume, kelle arvates ilu tekib juba objekti teatud omaduste ja vaataja vastasmõjus. 17. Vico kui esimene uusaegne kunstifilosoof. Vico ja Hegeli kunsti ja ajaloomõistmise erinevused ja ühisjooned. Vico oli esimene, kes pakkus välja, et kogu maailma alguse kujunemises on kunstil fundamentaalne roll. AJALOO KÄSITLUS Vico - ajaloofilosoof, kelle jaoks ajalugu on tõusude ja langustega ringkäik. Ajalugu liigub vastavalt kindlatele, paratamatutele seaduspärasustele. Hegel ajalugu on vaimu vabanemise, enesest teadlikuks saamise protsess, liikumine absoluutse vaimu poole. *Ajalugu
rangelt tõega seotud. Üks keskseid esteetikaalaseid termineid tuli taas moodi “ülev” e. “subliimne”. Mõistet kasutati juba antiigis imestamisväärsete loodusprotsesside puhul. Hiljem hakatakse sellega tähistama teatavat “negatiivset, madalat, hirmutavat” mõnu ja naudingut. Maitseküsimuste uurimisel ületab oma ajastu vaatevälja David Hume, kelle arvates ilu tekib juba objekti teatud omaduste ja vaataja vastasmõjus. 17. Vico kui esimene uusaegne kunstifilosoof. Vico ja Hegeli kunsti ja ajaloomõistmise erinevused ja ühisjooned. Vico oli esimene, kes pakkus välja, et kogu maailma alguse kujunemises on kunstil fundamentaalne roll. AJALOO KÄSITLUS Vico - ajaloofilosoof, kelle jaoks ajalugu on tõusude ja langustega ringkäik. Ajalugu liigub vastavalt kindlatele, paratamatutele seaduspärasustele. Hegel – ajalugu on vaimu vabanemise, enesest teadlikuks saamise protsess, liikumine absoluutse vaimu poole. *Ajalugu
(keskkonnakaitse, tervishoid, popkultuur). Vandenõukultuuri iseloomustab abstraktne usaldamatus võimuolijate (sh teaduse kui domineeriva autoriteedi) suhtes. Sissejuhatus rahvaluule mõistesse ja teadusloosse III Folkloristika kui teadusharu lähtekohti Valgustusajastu vaimsed otsingud alates 17. sajandist (rahvapärast ja etnograafiline esindamine) - Nt muinsushuvi Rootsis ja huvi kuriosse vastu venemaal 18. sajandi ajaloofilosoofia - Vico, Herder - Rahvusromantism kasvab välja Valgustusajastu vaimsed otsingud Rootsi riigi huvi muinsuste ja pärimuse vastu (nt Gustav Adolf II algatatud kogmusaktsioon 1630. aastatel (koguda vanemat pärimust kogu toonase Rootsi impeeriumi alalt, teda käivitas huvi, näidata teistele kuningakodadele pärimuse iidsust ja põlisust), 1666. a algatud Muinsuste Kollegium, hiljem ka arhiiv;
ligipääsu Aasiasse. Kui sooviti saada kalleid ning haruldaseid kaupu, oli vaja kasutada türklaste vahendust, mida nad osavalt oma kasuks ära kasutasid, lisamaks kaupadele veel omaltpoolt hindu juurde. Tekkis üles küsimus, millest peaks Genua edaspidi elama hakkama, kui pääs Idasse tõkestatakse ning kaubatee läbi lõigatakse? Soovisid ometi ju kõik kohalikud ise merd sõita ning türklased vahelt välja jätta. Seda võisid teada ainult jumalad, et Vico di Ponticello’l , Genua pisikesel põiktänaval, kasvab laps, kes ühel päeval sellele küsimusele vastata oskab. 3 Christoph Kolumbus Kolumbuse lapsepõlv Kolumbusest sai muidugi see, mida ta isa tegi : kangur. Elukutse, mille poiss omandas pigem kuulekusest kui huvist asja vastu. Kudumistelgede taga ei näinud teda siiski just sageli, pigem võis teda leida pisikesest kontorist, kus
sajandi). 11. Missuguste suundumustega Euroopa mõtteloos on seotud huvi tekkimine folkloori vastu 18.-19. sajandil? 18.-19.sajandil tekkis Euroopa mõtteloos huvi folkloori vastu, kuna levisid: Valgustusajastu ideed pöörati rõhku vaimsetele otsingutele. Näiteks Rootsi riigi huvi muinsuste ja pärimuse vastu; Vene impeeriumi rahvaste kaardistamine ja kirjeldamine. Nt ka A. W. Hupeli tegevus kandis valgustusideid; Ajaloofilosoofia (18.saj) nt Giambattista Vico ideed: muinaskultuuri väärtustamine (paganarahvaste peesia, mütoloogia), arusaam pärimuse ajaloolisest muutumisest, soov pärimust süstemaatiliselt tutvustada ja uurida; (Rahvus)romantism nt estofiilide rahvaluule alane tegevus (19.saj) 12. Missugused olid J. G. Von Herderi olulisemad folkloristika alased ideed? Käsitlus rahvast (volk), keda seovad ühine keel ja traditsioonid; Käsitlus kunstpoeesiale vastanduvast looduslikult puhtast rahvaluulest;
algatatud kogumisaktsioon 1630. aastatel; 1666.a. Muinsuste
Kolleegium)
- Venemaal Peeter I ajal loodud kummaliste artefaktide ja
eksootiliste esemete kogud (vt Kunstkamera
algatatud kogumisaktsioon 1630. aastatel; 1666.a. Muinsuste
Kolleegium)
- Venemaal Peeter I ajal loodud kummaliste artefaktide ja
eksootiliste esemete kogud (vt Kunstkamera
2. Kultuuriajalugu uurib mitte niivõrd objekte, kuivõrd nende esitusi, käsitusi, representatsioone lühidalt, tähendusi ja tähendusloomet. 3.Kultuuriajalugu tugineb veendumusel, et inimeste ettekujutustel tegelikkusest on sama suur või isegi suurem tähtsus kui tegelikkusel endal. 4.Kultuuriajaloo peamine lähtekoht: inimene on oma loomult homo culturalis liik, kes otsib ja loob tähendusi. Kultuuri ja kultuuriajaoo historiseerimine 1) Mõiste ''kultuur'' sünd (VICO) Sõna ''kultuur'' on oluliselt vanem kui kultuuri mõiste ja on tuletatud ladina nimisõnast cultura, mille tähendusväli on võrdlemisi avar ja viitab korraga nii 'hoolitsemisele', 'harimisele', 'põllundusele', 'arendamisele', 'austamisele.' Tänapäevases tähenduses sündis ,,kultuur" metafoorina, mida esimesena kasutas teadaolevalt Cicero (106 46 eKr). Renessansi-ajastul (15-16saj) hakatakse 'kultuuri' all mõistma üha enam
Vene impeeriumi rahvaste kaardistamine ja kirjeldamine. August Wilhelm Hupel (1737-1819) õppis Jena ülikoolis 1754-1757 1760-1763 Äksi pastor 1763-1804 Põltsamaa pastor Rahvaluule alane peateos ,,Topographische Nachrichten von Lief- und Ehstland" I-IV (1774- 1789) Hupelist: Jürjo, Indrek 2004. Liivimaa valgustaja A. W. Hupel 1737-1819. Tallinn: Eesti Riigiarhiiv. 18. sajandi ajaloofilosoofia Nt Giambattista Vico (1668-1744) ideed: o muinaskultuuri (paganarahvaste peoeesia ja mütoloogia) väärtustamine; o arusaam pärimuse ajaloolisest muutumisest; o soov pärimust süstemaatiliselt tutvustada ja uurida; o Vico ,,Uue teaduse" oluline mõju järgmistele uurijtatele, sh Jhann Gottfried von Herderile; Esimene euroopa autor, kes väärtustab folkloori. Johann Gottfried von Herder (1744-1803) Õppis Königsbergi ülikoolis;
saj.), LäF Henriku “Liivimaa kroonika” (13. saj.), jt. Varased rahvaste kirjeldused ja reisikirjad: nt Sebastian Münsteri “Cosmographey” (1588); Kohtudokumendid (17. saj.): nt teated usundiliste arusaamade ja rahvalaulude kohta – Vaata lähemalt: Laugaste, Eduard 1963. Eesti rahvaluuleteaduse ajalugu I. Tallinn. 13. Too esile vähemalt kaks suundumust Euroopa mõtteloos 18.-19. sajandil, millega oli seotud huvi tekkimine folkloori vastu. Giambaqsta Vico (1668-1744) ideed: - muinaskultuuri (paganarahvaste poeesia ja mütoloogia) väärtustamine, - arusaam pärimuse ajaloolisest muutumisest, - soov pärimust süstemaatiliselt tutvustada ja uurida; - Vico “Scienza Nuova” (1725) oluline mõju järgmistele uurijatele, sh. Johann Gosried von Herderile Herderi ideed: • käsitlus rahvast (Volk), keda seovad ühine keel ja traditsioonid;
Püüdis ületada loodusteaduste lähenemist vaimule ja kultuurile, mis G väitel ei õnnestunud. Gadamer alustab oma põhiteost isiku ja sootsiumi suhteid käsitlevate põhimõistete analüüsist. Haridus. Üksiku tõus üleüldise poole. Tsiteerib Hegelit: "Inimene ei ole looduse poolt see, mis ta peaks olema". Samas on haridus enese tundmine teisiti olemises, võõraste keelte, vaadete, süsteemide tundmaõppimises. Terve mõistus (sensus communis). Mõiste leidis käsitlemist itaallase Vico töös "Meie ajastu teaduse mõttest"1725. Sokratese poolt esile toodud püüdlus mõistuspärasusele (prudentia) ja ilukõnele (eloquentio) ei ole Vico arust kaotanud tähendust ka tema kaasaegses teaduses. Terve mõistus on miski, mis tekitab ühisust teiste sootsiumi liikmetega. Ta on grupi, rahva, inimkonna ühine tõe ja õiguse tunnetus. G. jälgib selle traditsiooni kulgu ning allajäämist tänapäevasele teaduslikule mõtlemisele. Otsustusvõime
saj.), Saxo Grammaticuse "Gesta Danorum" (12. saj.), Läti Henriku "Liivimaa kroonika" (13. saj.), jt. Varased rahvaste kirjeldused ja reisikirjad: nt Sebastian Münsteri "Cosmographey" (1588); Kohtudokumendid (17. saj.): nt teated usundiliste arusaamade ja rahvalaulude kohta. 12. Too esile vähemalt kaks suundumust Euroopa mõtteloos 18.- 19. sajandil, millega oli seotud huvi tekkimine folkloori vastu. Giambaqsta Vico (1668-1744) ideed: ta väärtustas muinaskultuuri (paganarahvaste poeesiay ja mütoloogiat), sai aru pärimuse ajaloolisest muutumisest, tekkis soov pärimust süstemaatiliselt tutvustada ja uurida. Vico "Scienza Nuova" (1725) - oluline mõju järgmistele uurijatele, sh. Johann Gosried von Herderile. Herderi ideed: ta käsitles rahvast (Volk) kui rühma, keda seovad ühine keel ja traditsioonid; käsitlus kunstpoeesiale (Kunstpoesie) vastanduvast
,,Cosmographey" (1588). Kohtudokumendid (17.saj) nt teated usundiliste arusaavade ja rahvalaulude kohta. 12. Too esile vähemalt kaks suundumust Euroopa mõtteloos 18.-19. sajandil, millega oli seotud huvi tekkimine folkloori vastu. August Wilhelm Hupel (1737-1819) kogus andmeid eestlaste, liivlaste vaimuelude ja kommete kohta. Andis välja etnoloogia ja rahvaluule alase peateose ,,Topographische Nachirichten von Lief und Ehstland". Giambattisca Vico (1668-1744) väärtustas muinaskultuuri(paganarahvaste poeesiat ja mütoloogiat. Oli arusaam pärimuse ajaloolisest muutumisest ja soov pärimust süstemaatiliselt tutvustada ja uurida. Teosel ,,Scienza Nuova" on oluline mõju järgmistele uurijatele. Johann Heinrich Rosenplänter (1782-1846) hakkas koguma eesti rahvajutte ja rahvalaule, neid avaldama. Väärtustas ka eesti keelt. 13. Missugused olid olulised J. G. von Herderi ideed (ja teod), mis
“Cosmographey” (1588) Kohtudokumendid (17. saj.): nt teated usundiliste arusaamade ja rahvalaulude kohta 14. Missuguste suundumustega Euroopa mõtteloos on seotud huvi tekkimine folkloori vastu 18.-19. sajandil? suhtumine rahvapärimusse muutub 18. sajandi teisel poolel, kui varasem tauniv hoiak paganlike ebausukommete suhtes muutub folkloristlikuks huviks ning enamgi veel, rahvaluules hakatakse nägema rahvuskultuuri loomulikemat allikat ja luule eeskuju. 1. Nt Giambassta Vico (1668-1744) ideed: – muinaskultuuri (paganarahvaste poeesia ja mütoloogia) väärtustamine, – arusaam pärimuse ajaloolisest muutumisest, – soov pärimust süstemaatiliselt tutvustada ja uurida; 2. Johann Gottfried von Herder (1744 – 1803) - käsitlus rahvast (Volk), keda seovad ühine keel ja traditsioonid; • käistlus kunstpoeesiale (Kunstpoesie) vastanduvast looduslikult puhtast rahvaluulest (Volkspoesie, ka Naturpoesie); •
tegelikkusest suurem tähtsus. 6. Mida tähendab, et XVII sajandil nihkus „kultuur“ individuaalselt tasandilt kollektiivsele? [Kultuuriajalugu, lk 138–139] Kui varem räägiti kultuurist eelkõige indiviidist lähtudes (inimese sisemine haritus, vaimsus, hing; nt Cicero ja renessansi humanistid), siis alates 17.sajandist muutus kultuuri mõiste kollektiivi hõlmavaks. Üks esimene mõtleja, kes hakkas rääkima kultuurist kui rahvaid hõlmavast tervikust oli Giambattista Vico, sealt edasi juba Johan Gottfried Herder, kes hakkas rääkima rahvuskultuuridest. Eristati kultuurseid ja kultuurituid rahvaid. 4 7. Millena käsitleb kultuuri Oswald Spengler „Õhtumaa allakäigus“? [Kultuuriajalugu, lk 141] Oswald Spengler (1918) käsitleb kultuure, kui elusorganisme, mis arenevad tsükliliselt nagu
Seega jäävad kõrvale analüütiline, epistemoloogiline jne filosofeerimisaines. Selle distsipliiniga haakuvad ja põimuvad läbi pigem kultruuriteooriate sotsioloogilised lähenemised, mis samuti tegelevad maailma üldiste printsiipide tuvastamisega ja nende analüüsiga. Oluline eristus ilmneb arusaamises, et kultuuril on omad, autonoomsed seaduspärad, mis ajaloos vääla hargnevad. Kultuurifilosoofia. Kultuuri mõistmine ja saksa filosoofia Itaalia filosoof ja ajaloolane Giambattista Vico (1668-1744), oli üks esimesi, kes sõnastas oma keskses teoses ,,Uus teadus" (Scienza nuova, 1725) kultuurilise ja looduskeskkonna erinevuse. Kultuuri maailm on loodud inimese poolt ja seda kujundavad kultuurilised seaduspärasused, mitte loodusseadused. Vico arutas ka kultuurilise geneesi e kultuuri tekkimise üle. Inimene teeb kultuuri, s.t ta loob teadlikult kultuurilisi institutsioone, norme jne, samas tunnistab ta, et inimene ei ole sageli teadlik oma kavatsuste tagajärgedest.
Vabade ja võrdsete kodanike enesekasvatuse idee oli tollal revolutsiooniline, kuid sotsiaalkriitika ei olnud tegelikult W-i südameasjaks. [31]Ajalooline koolkond Ratsionalistliku loomuõigusfilosoofia sisemine loogika selle rajatus ajatule alusele ei saanud arvestada ajaloolise dünaamikaga. Loomuõiguse hiilgeaegadel jäi ajalooline lähenemine õigusele seepärast tahaplaanile. Giovanni Battista Vico (keda peetakse ajaloofilosoofia rajajaks) asetas oma käsitluses peamise rõhu erinevate rahvaste ajaloole ning kritiseeris Descartes'i, kelle filosoofias ajalool ja ajaloolisusel polnud mingit kohta. Loomuõigusõpetusi kritiseeris ta selles, et need lähtusid ajaloolise maailma viimasest, aktuaalsest astmest, ega arvestanud võimalusega, et õigus võib olla ajalooliselt arenev või varieeruv. Vico põhitees: inimlik vaim
Augustinus. AquinoThomas. 11. Pime keskaeg. Keskaja rehabiliteerimine. Annaalide koolkond. 12. Kunsti roll keskajal. Keskaja ja tänapäeva elutunnetuste erinevus. Umberto Eco. 13. Heideggeri huvi kreeka mõtlemise vastu. Kunsti päritolu. 14. Foucault huvi antiikeetika vastu. Foucault endahoole kontsept. Inimene kui kunstiteos. 15. Uusaja filosoofia. Empirism ja ratsionalism. 16. Uusaja alguse esteetika kui antiikideede kordus. Baumgarten, Meyer jt. 17. Vico kui esimene uusaegne kunstifilosoof. Vico ja Hegeli kunsti ja ajaloomõistmise erinevused ja ühisjooned. 18. Hegeli ajaloofilosoofia ja vaated kunstile. 19. Kanti nn koperniklik pööre filosoofia ajaloos, selle tunnetusteoreetiline mõju. 20. Kanti kunstifilosoofia puudused ja mõju. 21. Kanti originaalsuse ja geeniusekontseptsioon. Romantism. Jena romantikute vaated. 22. Kunst kunsti pärast kontseptsiooni sisu ja tagamaad. Estetism. Oscar Wilde. 23
Antropoloogia ajalugu algab Antiik-Kreekas. Näiteks kirjeldas Herodotos 5. sajandil eKr kirjelduse Ida- ja Põhja-Kreeka poolsaare barbarite kohta, võrreldes nende käitumist ja uskumusi Ateenaga. Sellel ajal hakkas antropoloogia eristuma filosoofiast, kuna filosoofia on rohkem teoreetilisem, aga antropoloogia empiirilisem. Euroopa koolkondades tekkis huvi kultuurivariatsioonide vastu renessansiajal. 16. sajandil Michel de Montaigne, 17. sajandil Thomas Hobbes, 18. sajandil Giambattista Vico, olid Euroopa esimesed mõtlejad, kes püüdsid uurida seda, mida antropoloogia. 18. sajandil arenesid moraalsed filosoofiad ja sotsiaalsed teooriad (David Hume, Adam Smith). Samuti aitasid antropoloogia arengule kaasa mitmed 18. sajandi filosoofid: Jean-Jacques Rousseau (metslaste sotsiaalsus), Baron de Montesquieu (Pärsia kirjad), Marquis de Condorcet (matemaatika ja empiirika ühendamine ühiskonna reeglitega. Saksamaal arenes antropoloogia samal perioodil, kuid teisiti
jms.) arengustaadiume. On kalambuure ja muid sõnamänge, alliteratsioon ja assonants on sage ja võib mõnikord olla peidetud, kõlaefektid, näiteks lauses kõige sagedamini esinevad häälikud, annavad sageli edasi midagi selle olemusest, mille kohta lause jutustab; romaan „Finnegani ärkamine“ või „Finnegani peied“ (inglise keeles „Finnegans Wake“, ilm. 1939), Joyce’i viimane teos, toetub itaalia filosoofi Giambattista Vico ajastute ringkäigu teooriale. Teemaks on ühe iiri kõrtsmiku ja tema naise elu, kellel on kaksikud pojad, kuid selle loo tegevuseni jõudmine on väga raske, sest tõeliseks peategelaseks on keel kui selline üldse. Lausetesse on kokku sulatatud mitmekümne maailma keele sõnu, mida Joyce tundis, ja niimoodi loodud uusi tähendusi. 4. Italo Svevo (1861 – 1928). Esimene tähtsam itaalia modernist. Lähtus oma peateoses, romaanis „Zeno
The first and most obvious way in which this was tackled in the Crusell Bridge project was by all major participants client, designers, general contractor and major subcontractors agreeing to use the same primary BIM tool. Data exchange between these partners was thus reduced to a question of data synchronization, which is discussed later in this case study. Nevertheless, data also had to be exchanged with other applications, such as Trimble Realworks, Vico Control, PERICad, Reinforcement List v3.1 and fabricators' ERP systems. Where this required only geometry exchange, such as between TrimbleWorks and the Tekla model, the DWG file format was used. Where richer information exchange was needed, such as between the Tekla Model and PERICad, IFC files were used. Where alphanumeric data sufficed, or where geometry could be described parametrically rather than
LIFE. Cf Virginia Woolf, broad panorama of Irish reality, fundamental questions of life and death , does it through individual consciousness, all history in the happenings of one day. Structure, composition, language and style of Ulysses. Structure: depends on myth. 3 parts, Telemachus, the adventures of Odysseus, the return, Penelope (last chapter) The use of myth. Structure: the myth of odysseus->ulysses. Philosophical level, structural level, action level, Giovanni Battista Vico. History of the world, the age of gods, the age of heroes, the age of me, the cycle begins again. A complete man, a modern hero. The characters: Stephen, Bloom, Molly an d their mythological counterparts. Stephen-young, refined (peen), sensitive, cultivated, arrogant. Disappointed, a hamlet figure, returns to Ireland upon the dying wish of his mother. A sense of guilt. Earns by teaching-hates. History is a nightmare which I am trying to awake. Walks on the beach and meditates. A different
Kohavaim – paikkondlik vaimsus, mingis piirkonnas on levinud ühtemoodi tegutseda (kõik Valga poisid käivad ühtemoodi).Herder arvab, et ristiusuga niveleeriti mitmekesisust.Herderi historismi sisuks on, et vaimuteadused tegelevad üksiku ja erilisega. Historitsism : – nimi, mille andis K. Popper. Ta nimetas nii osa vaimuteadusi. Ajalooteaduse suundumus, mis on historismi vastand. Usk, et ajalool on kindlad seaduspärasused ja lõppsiht (Hegel, Vico). Vaimuteaduste vool, mis üritab leida positiivseid seaduspärasusi ka vaimuteadustele. Püüdlus positivismi kriteeriume vaimuteadustele anda(võtta positiivset üle). Eugeenika – kui eemaldame mingi inimgrupi, nt ülekaalulised, siis on maailm parem (positivism vaimuteadustes). Vaimuteadused keskenduvad sellele, mida uurida.(Fenomeloogia) Karl Propper 1902-1994 :Ta arvab, et teadus on edukas tänu sellele, et praktikas ei
inimkond jõuab singulaarsusesse ehk muutused toimuvad väga kiiresti. Ja see võib inimesele ka halb olla, sest ei suuda muutustega kaasas käia ja muutused toimuvad väga kiiresti. Tulevikus raketijaam, autokingad, korrespondent kino, maasikad on sama suured kui õunad, naised kannavad pükse ja võistlevad spordis meestega Tsükliteooriad · Klassikaline sotsioloogia muutuse teooria · Ühiskonna ajalugu koosneb korduvatest tsüklitest Giovanni Baptista Vico · Maailma ajaloos kordub tsükkel: - Jumalate aeg religioon domineerib - Kangelaste aeg suured juhid domineerivad - Inimeste aeg rahvamassid domineerivad · Saab ühendada ka evolutsiooni teooriaga Oswald Spengler (1880 1936) · Primitiivsed kultuurid seisavad väljaspool ajalugu, neis ei toimu arengut · Kõrgkultuurid tekivad aeg-ajalt primitiivsest kultuurist mingi idee mõjul · Kõrgkultuuri arengufaasid
sündmused väga pika perioodi vältel. Lõpuks jõutaksegi singulaarsuseni ehk pidevalt toimub midagi uut, radikaalsed muutused, uued tehnoloogilised leiutised jne. See on isegi negatiivne inimeste jaoks, sest inimesed ei suuda kohanenda uute asjadega. Tsükliteooria. Teine klassikaline arusaam, mis on väga vana. Seisneb selles, et ühiskonna ajaloos toimuvad teatud tsüklit, ajalugu koosneb korduvatest tsüklitest, et mingi aja pärast tuleb mingi tsükkel tagasi. Giovanni Baptista Vico (1668-1744). Maailma ajaloos kordub tsükkel: Jumalate aeg... Kangelaste aeg... ... vaata järgi Osvald Spengler (1880-1936). Primitiivsed kultuurid seisavad väljaspool ajalugu, neis ei toimu arengut. Kõrgkultuurid tekivad aeg-ajalt primitiivsest kultuurist mingi idee mõjul. Iga kõrgkultuur läbib teatud arengufaasid: kultuur: kasvufaas ja tsivilisatsioon: languste faak (ei pakuta midagi uut, toimub mandumine)
Seda ta näiski ootavat. Kaks joodikut tulid välja. Läbi ukseava lipsanud kiir heitis pilguks valgust nende lõbusatele nägudele. Mantlis mees läks üle tänava ja jäi seal majaläve varjus luurama. «Kurat ja põrgu!» ütles üks neist. «Juba saab kell seitse. See on mu kohtamise aeg.» «Ütlen teile,» sõnas ta joomakaaslane pehme keelega, «ma ei ela mitte Sõimusõnade tänavas, indignus qui inter maia verba habitat. Ma elan Jean-Pain-Mollefi tänavas, in vico Johannis-Pain-Mollet. Kui teie vastupidist arvate, siis olete sarvilisem kui ükssarv *. Igaüks teab, et see, kes kord karu seljas on ratsutanud, ei tunne enam hirmu! Kuid teie nina ajab maiustusi taga nagu võõrustaja püha Jacques.» «Sõber Jehan, teie olete purjus,» vastas teine. Too aga jätkas taarudes: «Rääkige mis tahes, Phoebus, aga ammu on tõestatud, et Platonil oli jahikoera profiil.» Lugeja on muidugi juba taibanud, et need on meie kaks vahvat sõpra, kapten ja skolaar.
kohta mingeid loogilisi seletusi. Seepärast irreaalsus ja reaalsus kokku sulanduvadki. Müüt ei seleta maailma mõistetes, vaid see teeb läbi fantaasiarikaste kujundite, metafooride ja analoogiate. See tähendab seda, et reaalset maailma seletatakse kujundilises vormis. Kuna müütide sümboolsetel kujunditel on ilmselt ka mingisugune kunstiline tähendus, siis müüti on võimalik käsitleda ka kui kunstiloomingut. Seda kinnitab näiteks antiikmütoloogia. Müüti loodi Vico arvates vastavalt inimese poeetilisele loogikale. Tema arvates lõi just poeetiline mentaalsus erinevaid müüte. Müüt mõjutab inimese tundeid läbi oma kujundlikkuse. See tekitab inimesel müüdi loo läbi elamist. See ka tugevdab inimesel müüdi tõesusesse veelgi enam. Kuid Freud arvab, et müüt aitab inimesel oma alateadvusega paremini toime tulla, mida nimetatakse ,,kaitsemehhanismiks".
kohta mingeid loogilisi seletusi. Seepärast irreaalsus ja reaalsus kokku sulanduvadki. Müüt ei seleta maailma mõistetes, vaid see teeb läbi fantaasiarikaste kujundite, metafooride ja analoogiate. See tähendab seda, et reaalset maailma seletatakse kujundilises vormis. Kuna müütide sümboolsetel kujunditel on ilmselt ka mingisugune kunstiline tähendus, siis müüti on võimalik käsitleda ka kui kunstiloomingut. Seda kinnitab näiteks antiikmütoloogia. Müüti loodi Vico arvates vastavalt inimese poeetilisele loogikale. Tema arvates lõi just poeetiline mentaalsus erinevaid müüte. Müüt mõjutab inimese tundeid läbi oma kujundlikkuse. See tekitab inimesel müüdi loo läbi elamist. See ka tugevdab inimesel müüdi tõesusesse veelgi enam. Kuid Freud arvab, et müüt aitab inimesel oma alateadvusega paremini toime tulla, mida nimetatakse ,,kaitsemehhanismiks".
kohta mingeid loogilisi seletusi. Seepärast irreaalsus ja reaalsus kokku sulanduvadki. Müüt ei seleta maailma mõistetes, vaid see teeb läbi fantaasiarikaste kujundite, metafooride ja analoogiate. See tähendab seda, et reaalset maailma seletatakse kujundilises vormis. Kuna müütide sümboolsetel kujunditel on ilmselt ka mingisugune kunstiline tähendus, siis müüti on võimalik käsitleda ka kui kunstiloomingut. Seda kinnitab näiteks antiikmütoloogia. Müüti loodi Vico arvates vastavalt inimese poeetilisele loogikale. Tema arvates lõi just poeetiline mentaalsus erinevaid müüte. Müüt mõjutab inimese tundeid läbi oma kujundlikkuse. See tekitab inimesel müüdi loo läbi elamist. See ka tugevdab inimesel müüdi tõesusesse veelgi enam. Kuid Freud arvab, et müüt aitab inimesel oma alateadvusega paremini toime tulla, mida nimetatakse „kaitsemehhanismiks“.
annaabi.ee 
