4.Mis on eksistentsiaalne situatsioon ja millised filosoofid seda määratlevad? On olukord ja sellele vastav meeleolu, kus enne seda kui meid paisati maailma, enne veel kui keegi meilt küsis kas me tahame siia tulla, siin olla. Maailm kus ma elan, tundub mulle ikkagi võõras. Camus- omandame elamise harjumise enne kui mõtlemise harjumuse. Heidegger- - inimene on Dasein (kohalolu). Dasein on maailmas olemine. Inimese kõige sügavam, fundamentaalsem tunnusmärk- eksistentsiaal. Filosoofia algab eksistentsiaalsest situatsioonist, inimese eksistentsiaalse situatsiooni lahti mõtestamisest. Inimene on alati sunnitud küsima, et miks ma olen, mis ma siin teen? 5.Milline on postmodernistlik kriitika filosoofia essentsialistliku määratluse kohta? Kas selline filosoofiline praktika, kus luuakse tekste, ei ole lihsalt tegevus, millest on vaimustunud inimesed kes selliste tekstidega tuttavad on. Üldkehtivat tõde inimloomuse kohta ei ole.
Eksistentsiaalsest situatsioonis. Olukord, sellele oluorrale vastav meeleolu, kus me tajume et oleme paisatud ellu või maailma enne veel, kui keegi meilt küsis kas me tahame siin olla. Camut- omandame elamise harjumuse enne, kui omandame mõtlemise harjumuse. Maailm, kuhu oleme paisatud, tundub meile võõras. Martin Heidegger- inimene on Dasein (siinolu, kohalolu). Dasein on maailmas olemine. Inimese kõige sügavam, fundamentaalsem tunnusmärk- eksistentsiaal. Kõik edasine järgneb sellest. Filosoofia algab eksistentsiaalsest situatsioonist, inimese eksistentsiaalse situatsiooni lahti mõtestamisest. Inimene on alati sunnitud küsima miks ma olen, mis ma siin teen? Mis on filosoofia? Windelband: Filosoofia on maailma tunnetamise ja elu mõtestamise üldküsimuste teaduslik käsitlus. Sellises definitsioonis ei väljendu see, et filosoofilised küsimused on eksistentsiaalselt lahendatud ja filosoofilised teadmised on eksistentsiaalselt olulised
motiveerida klienti asendama oma ebaefektiivset käitumist funktionaalsemaga. Nt ma saan asjast aru nii... ; kui ma sind kuulan, siis kangastub mulle pilt sellest ... RISK!: oma väärtuste projektsiooni oht; mõnikorda teostub sedakaudu soov teisi õpetada, kuidas teine oleks pidanud või peaks mõtlema. · Psühhoanalüüs : interpreteerimine, unenägude analüüsimine, vabade assotsiatsioonide meetod, vastupanu analüüsimine, ülekande analüüsimine. · Eksistentsiaal-humanistlik teraapia : filosoofiline vestlus nt elumõtte üle · Käitumuslik teraapia : tehnikad, mis baseeruvad õppimise teooriatel ja on suunatud käitumise muutmisele ; süstemaatiline desensitisatsioon, kehtestavuse treening, käitumise tingimine. · Kognitiivne teraapia : mõtetega töö nt irratsionaalsete mõtete leidmine, nende stoppamine, suunamine, modifitseerimine, alaneva noole tehnika, toimetulkukaardid.
Enamus tehnikatest laenatud käitumuslikust teraapiast.. Protseduurid sisaldavad veenmist, oletamist, vastandumist, otsest ründamist, õpetamist, lugemist, salvestuste kuulamist, lepinguid, kodutöid, küsitlemist, katsetamist, interpreteerimist, rollimänge, desensitisatsiooni, käitumisharjutusi, modelleerimist, hüpnoteraapiat, operantset tingimist, kehtestavuse treeningut. Ei sobi piiratud võimekusega inimestele. Võib olla üle-intellektualiseeritud mudel. Eksistentsiaal-humanistlik teraapia: Rollo May, Maslow, Frankl, Jourard, Allport, Bugental, Moustakas, Bühler, Van Kaam gkolmas jõud" psühholoogias. Filosoofia rõhutab tähenduslikkust, valikuvõimalust, vabadust, ja enese-määramise õigust. Indiviididel on võime laiendada oma eneseteadvust, mis viib vabaduseni ja vastutuseni suunata oma saatust. Elu mõte Teraapia keskendub siin-ja-praegu kogemustele ning inimese arengupotentsiaalile.
4. Abistamise-usalduse suhte arendamine 5. Positiivsete ja negatiivsete tunnete esiletoomine ja heakskiitmine 6. Teaduslike probleemilahenduste meetodite kasutamine otsustuste tegemiseks 7. Isikutevahelise õppimise-õpetamise edendamine 14 8. Toetav, kaitsev ja korrigeeriv psüühiline, füüsiline, sotsiokultuuriline ja vaimne keskkond 9. Abistamine inimese vajaduste rahuldamisel 10. Toetus eksistentsiaal fenomenoloogilistele jõududele Source: George, 1995: 319. Tabel 4. Watsoni inimesest hoolimise väärtustega seotud oletused õenduses Vajadus saada armastavamaks ja hoolitsevamaks Õendus on hoolitsemise professioon Vajadus suhtuda endasse õrnalt ja lugupidavalt Õendus on alati endas kandnud hoolitsemist inimese eest ja hoolivat hoiakut Hoolimine on õenduse sisu Inimlik hoolitsemine on olnud vähem rõhutatud kui hooldamine Õe hoolitsemise väärtused ja õendus on olnud peidetud
Tõlgendamine. Tõlgendused on nii või teisiti nõustaja enda peast tulenevad subjektiivsed . see on millegi susu andmine, millelegi, mida kuuleme ja näeme. Peame aduma tõlgenduse mõju kliendile. Peame olema valmis selle mõjuga ka toime tulema. Suunata ikkagi alternatiivse otsima, nt et minu pakutud variant on üks variant aga saaks veel äkki kuidagi jne. Näiteid koolkonna-põhistest sekkumisvõtetest Psühhoanalüüs. Eksistentsiaal-humanistlik teraapia. Filosoofiline vestlus vabas vormis Süstemaatiline desensitisatsioon kardan ülikooli tulla, hakkan sammhaaval ülikooli tulema. Kasutatakse nt erinevate foobiate puhul. Astmestik. Vähendada sammhaaval tundlikust kardetava objekti või teems suhtes. Harjumine. Perekonnateraapia. Kasutatakse palju skeeme, rollimänge, tagarääkimistehnika. VII loeng 20.10.2014 14
4.Mis on eksistentsiaalne situatsioon ja millised filosoofid seda määratlevad? Olukord ja sellele vastav meeleolu kus: ..me oleme paistatud ellu/maailma enne kui me aru saime kuhu meid on paisatud. ..see maailm, kuhu me oleme paisatud tundub meile võõras, ebakohane vastuolus meie endiga. Camus : omandame elamise harjumise enne kui mõtlemise harjumuse. Heidegger: inimene on Dasein (kohalolu). Dasein on maailmas olemine, inimese kõige sügavam, fundamentaalsem tunnusmärk eksistentsiaal. Filosoofia algab eksistentsiaalsest situatsioonist, inimese eksistentsiaalse situatsiooni lahti mõtestamisest. Inimene on alati sunnitud küsima, et miks ma olen, mis ma siin teen? 5.Milline on postmodernistlik kriitika filosoofia essentsialistliku määratluse kohta? Kas selline filosoofiline praktika kus luuakse tekste ei ole lihsalt tegevus, millest on vaimustunud inimesed kes selliste tekstidega tuttavad on. Inimloovuse kohta üldkehtivat tõde ei ole.
ära selle, kuidas midagi näeme, 2) piirsituatsioon – arusaam tajust laieneb; hetked, kus Husserl mõistis, et taju pole lihtne, seal on mingi nüanss (laud – laual on teine külg, kuid see tuleb mäluga kaasa, see pole tajuga koos); inimene tunneb ära, et taju ei ole lihtne, seal mängib rolli ka mälu, alateadlik iha, sinu soovid jms paljud komponendid. 2.Hermeneutika ajalugu, hermeneutilise situatsiooni mõiste. Hermeneutika kui vaimuteaduse metodoloogia. Dilthey. Mõistmine kui eksistentsiaal. Heideggeri «Olemine ja aeg» Sõna „hermeneutika“ tähendab teatavaks tegema, tõlkima, tõlgitsema.Hermeneutiline situatsioon- varem mõistetu osutub ajaloolise muutuse järel võõraks.Hermeneutika üleminekud on : 1.müüdilt logosele, 2. Vanalt testamendilt uuele, 3.renessanss, 4.reformatsioon, 5. 20. Saj.püsivate tõdede ja väärtuste kadumine. Spetsiaalhermeneutilised vaidlused ulatuvad antiiki ja keskaega ja renessanssi.
Formalism. T. S Eliot. Arnold. 24. Schopenhaueri pessimism ja kunst. 25. Nietzsche elufilosoofia ja kunst. Dionüüsoslik ja apollonlik alge kunstis. Nietzsche ja Heidegger. Nietzsche ja postmodernism. 26. Positivism. Eriteaduste emantsipeerumine. Loodus ja vaimuteaduste eripära otsingud. Historitsism. 27. Hermeneutika ajalugu, hermeneutilise situatsiooni mõiste. Hermeneutika kui vaimuteaduse metodoloogia. Dilthey. Mõistmine kui eksistentsiaal. Heideggeri Olemine ja aeg 28. Gadamer. Meetod ja tõde. Traditsioon, eelarvamus ja autoriteet humanitaarias. Kunst, keel ja tõde. Heideggeri Kunstiteose algupära 29. Teisi teaduskriitilisi mõtlejaid. Kuhn, Feyerabend, Foucault episteme mõiste. 30. Spekulatiivsete kunstiteooriate kriitika. Jean-Marie Schaeffer. 31. Psühhoanalüüs ja kunst. Psühhoanalüüs kui teraapia ja teadus 32. Psühhoanalüüs kui teooria ja tõlgenduspraktika
annaabi.ee 
