Sissejuhatus kultuuriteooriasse (0)

SISSEJUHATUS KULTUURITEOORIASSE
020914
Enda tehtud konspekti saab kasutada eksamil. Väidetavalt MA aine.
Walter Benjamin - kirjandusteoreetik, võimalik lugeda ka eesti keeles tema raamatuid.
Rein Raud – „Mis on kultuur?“
Strinati – „Sissejuhatus poppkultuuri“
Focault ’
Schmidt, Riley „Culture Theory“
3 põhilist meest: NIETZSCHE , MARX , FREUD .
Kultuuri defineerimisel vastandumine kultuuri ja looduse vahel.
„Kui me näeme metsas puud kasvamas, siis kas see on kultuur?“
Kultuur on inimtekkeline , inimese poolt loodud, loodus on aga inimesest sõltumata/puutumata.
Filosoofiline lähenemine :
DESCARTES – 2 eraldi asuvat maailma – res cogitans (atribuudiks mõtlemine) / res extensa (atribuudiks ulatuvus). Tema ideed levisid Valgustusse.
Valgustuse üks sisu on just nimelt see, et mõistuse abil me saame looduse seadustest aru.
Loodus ei hakka vastu, me saame loovmaailma valitseda.
Kellad on looduse vastu suunatud vägivald .
Renessanss tähistab inimese taassündi inimesena. See andis inimestele teistsuguse positsiooni maailmas. Inimesel pidi olema keskajast erinev positsioon.
Renessansi ajal öeldi välja mõtted, mis.. BACON .
Looduse valitsemine toimib loodust tundma õppides.
Maailmapilt matematiseerus = täppisteadused. Inimene eraldus loodusest.
GALILEI ütles, et tema elu põhimõte on mõõta kõike, mida saab mõõta; muuta mõõdetavaks kõik, mida veel ei saa mõõta.
Looduse suur raamat on kirjutatud matemaatika keeles.
Mida rohkem meil on teadmisi, seda rohkem kerkime uuele tasandile.
Valgustusega kaasnes progressi idee. Progress teaddmiste vallas = progress ühiskonnas.
Miks on juhtunud kuriteod minevikus? Sest inimesed ei teadnud?
Inimesed asendasid ühe jumala teisega .
Inimteadmine võib areneda lõputult.
KANT ütles Valgustuse kohta „inimese lahkumine omasüülisest alaealisusest“
sapere aude – söanda teada! (teadmine on inimeses olemasas, aga nüüd julgeme selle välja tuua)
1700-1800
NEWTON – mõjutada keha, keha käitub vastavalt.
Kas inimene saab teeha midagi, mis pole talle loodusseaduste poolt ette kirjutatud? Inimene hakkas loodust valaitsema, jõudis paratamatu probleemini, et „äkki me allume loodusseadustele, võtab meid jäägitult enda alla?“
Maailm, kus valitsevad ülemeelelised seadused, ja teine maailm, kus loodusseadused – KANDI 2 maailmat .
Fenomenaalne sfäär
Inimenee suhtleb maailmaga tajude kaudu – meeleliselt – kuid millegi kaudu veel – fenomenide. Need on meil mõistuses olemas ja rakendame neid vastavalt vajadusele. Meil on aja ja ruumi taju, seega info, mida me saame, suudame me infot töödelda. Fenomenide kaudu saab võimalikuks teadmine.
Noumenaalne tasand – väljaspool inimlikku tunnetust. Asi iseeneses – me ei saa selle kohta midagi arvata v tunda, sest me ei tunneta. „Asi iseeneses pole midagi muud, kui kõigi meeleliste nähtuste ülemeeleline alus meis ja väljaspool meid.“
„Asi iseeneses“ pole rakendatav esemetega, mis on inimese poolt enda loodud.
Olemus/nähtus
Kandi meelest ei ole olemas teadust, mis suudaks noumenaalset sfääri tabada.
Valgustusajaga paralleelselt kujunes välja Romantism , mis pakkus välja lahenduse: ülemeeleliseni võimaldab meil jõuda KUNST .
Kui teadus võimaldas seletada fenomenide kaudu füüsilist maailma, siis kas kunst pole see, mis võimaldab saada ülemeeleliseni.
Tekkis 2 poolust – konfliktid – teaduslikku lähenemist peeti vägivallaks looduse kallal. Teaduse idee on seletada kõike, muidu see ei toimi. Valemid kehtivad lõpuni, 100%. ( Alkeemia oli erand , seal oli vaja juhuse/jumaluse sekkumist)
Kui allutame inimloomuse rangetele reeglitele, siis on see vägivald loomuse suhtes.
Romantismi vastukaal oli idee loomulikust inimesest – keegi, keda ei saanud lahti seletada teaduslike meetodite/ loogika kaudu. (Senimaani sama teema – kunstnikud ei sobi ühiskonda jne)
BLAKE , HUXLEY
Oluline kir. teos, mis ... SHELLEY „Frankenstein“ 1818 .
inimestele on teatud piirid – ei saa ehitada uusi inimesi.
Kuidas kunst töötab? SCHELLING
Kogu universum on kunstiteos – „Universum on loodud kui absoluutne kunstiteos selle igaveses ilus“. Loodus on loodud kui sümbolitest koostatud tekst ja kunstniku ülesandeks on seda vahendada. Kuna loodus on orgaaniline, peab seda olema ka kunst.
Kogu looduse areng on välja viinud inimeste kunsti loomiseni (mitte ei tee inimesed kunsti loodust salates) – KANT.
Kunsti ja kultuuri teke on looduseese sisse programmeeritud.
panteism – jumaliku kohalolek kõikjal
Kunstnikku, kes on võimeline jätkama looduse salaplaani, nim. geeniuseks (konkreetne mõiste, võis olla ainult mees, naine oli osa loodusest). Ta kanaliseeris looduse salaplaani.
Kunstiteosed kasvavad ise välja geeniusest. Vastandiks käsitöölised – teevad, loovad.
Kunstiteos on looduse jätk, käsitööline loob sellest imitatsioone.
Geenius toob loodusest välja selles peituva igavese ilu.
BYRON oli geenius.
Kultuur ja tsivilisatsioon
Kultuuri mõiste seotud millegi asutamise/rajamisele (kultiveerima, koloonia), millegi austamise/kummardamisega. Algselt seotud harimise protsessiga (viljakaks muutumine). Hiljem sajandite jooksul tasapisi laienes ka inimestele – harimine, kultuurseks muutumine. Veel hiljem ühiskonnas ühiskonnamudelina.
TYLOR 1871 – def. kultuuri nii et see hõlab teadmisi, usku, kunsti, moraali, seadusi, kombeid ja kõiki muid oskusi, mida inimene ühiskonnaliikmena omab. Kultuur ei ole midagi, mida saab lihtsalt kaasa, seda peab omandama (õppima). Õppimisvõime on inimestel olemas.
Kultuursed ühiskonnad = haritud ühiskonnad.
18. saj keskel tuli kasutusele teine sõna – tsivilisatsioon. Esialgu olid need sõnad sünonüümid , nüüd konfliktipaar. Barbaarsus – tehnoloogiline mahajäämus.
Romantismi suunalt tuli konflikt kultuuri ja tsivil. mõiste vahel – kultuur hakkas tähendama vaimset maailma; tsivil. materiaalset.
Massikultuur tähendab seda, et kultuur pole vaimne substants, aga on mõõdetav.
COLERIDGE def. vahe – civilization - cultivation
Ei olnud ainult tegemist erinevate sfääride vahel, cultivation pidi toimuma civilizationi kiuste.
Eliit – clerisy.
HERDER – kelle käsitluse järgi kultuur ei saanud olla midagi universaalset. Juba mõte ülimuslikust Euroopa kultuurist kui tipust on looduse solvamine .
pärispatt?
Tsivilisatsioon hõlmas üha enam tehnoloogilist arengut/industriaalset maailma – muutus mehaaniliseks.
Rahvusliku romantismi probleem – tsivil. oli miski, mis rikkus inimese.
ROUSSEAU - Kõik on hästi looja käes, kõik käib alla inimese käes. Kõik inimesed sünnivad puhta, võrdse ja süütuna.
Tema mõtted mõjutasid suuresti Pr. revolutsiooni. Terrori abil üritati luua puhtamaid inimesi?
090914
Arusaam inimesest, mis tuli koos Valgustusega, on märgitud ka sõnaga modernsus ( subjekt vastandub loodusele ning on võimeline maailmma mõistuspäraselt mõtestama).
NIETZSCHE – saksa filosoof
1844-1900
„Tragöögia sünd“ – 1871 – Nietzsche suundumustest
Kirjeldas võitlust inimloomuse 2 printsiibi vahel – laenas 2 jumalakuju sümbolit.
Apollo ja Dionysos (apollooniline printsiip vs dionüüsiline printsiip)
Apollo oli korrastaja, valvas piiride ja piiritluse, seaduste üle.
Dionysos oli vastupidine – veinijumal; joobmuse, ekstaasi, ka viljakuse jumalus.
Apollooniline printsiibi aluseks analüütilisus. On olemas asjade vorm, kuju andmine.
Kõige apolloonilisemaks kunstiks skulptuur . Kaudsest luuakse kord.
Dionüüsilisus lõhub inimese karakterit. Ekstaatiline loovus – individuaalse karakteri lõhkumine.
Kõige dionüüsilisem kunst muusika .
afekt( iivne )
Mõlemad jõud olid Nietzsche jaoks olemas kreeka tragöödiates; teda huvitasid kõige rohkem ekstaasid, primitiivsed rituaalid. Tema arusaama järgi kr. tragöödiate olemus on mõista seda, et kõik, mis on sündinud, on ka surelik – arusaam tsüklilisusest. Imetleb selle tõttu, et tragöödiates seisavad inimesed vastakuti surmaga ja ei ole kristlusele omast „pääsemist“.
Kristlikus lääneühiskonnas ei ole levinud see, et elu jaotamine käib elu surmaga koos.
Tõelise tragöödia aluseks on kahe printsiibi jagelus.
( Wagner oli Nietzsche sõber, hiljem läksid tülli, taandusid üksteisest.)
Apolloonilise pr. kohalolek on Nietzsche teoorias koondatud mõistesse „principium individnationis“ – me oleme uhked oma individuaalsuse üle, me oleme indiviidide kooslus .
^Nietzsche varasema loomingu kokkuvõte.
1880ndad
Hilisema perioodi oluline väide Nietzsche jaoks oli idee jumala surmast. Raamatus „ Rõõmus teadus“..
Jumal on surnud sellepärast, et inimesed on ta tapnud . Küsimus, mida ta endale ja teistele esitab on see, et kes Jumala asemele tuleb; mis saab edasi. Valgustusest tuttav: Jumal on asendatud teadusega – maailm on mõõdetav, hinnatav.
Vabadust ei käsitletud ...
Nietzsche tõrjub mõistuspärasuse ideed, ta räägib Valgustusillusioonist. Üks põhiline argument, miks Valgustus on illusioon, on see, et arusaam asjade loomusest ei ole inimmõtlemise tulemus, vaid peidus maailma asjades endis .
Kas aatomid on midagi, mis on päriselt olemas? Või on aatomid printsiip?
Nietzsche väitel on teadmine inimese enda loodud konstruktsioon – me fabritseerime enda jaoks reaalsust. ( mõtleme need aatomid ise välja, et kontrollida maailma)
Sellest ka valgustusidee illusioonsus??
Järelikult me ei saa teadmistepõhiselt maailma vaadelda. Mõistuse surve on see, mis inimest aitab piiritleda ja kontrollida?????
Wille zur Macht – võimutahe – Schopenhauer – „ tahe on kõige alus“
1886 „Sealpool head ja kurja“ – käsitleb võimutahte teemat.
Võimutahe võib inimese asetada väljapoole hea ja kurja piire.
Nietzsche sõnul lähtusid 19. saj läänemaailma inimesed judeo-kristlikust arusaamast.
.. loomulike tungidega. Inimloomus samuti seotud loomulike tungidega – need annavad antiikaja inimesele arenemisvõime. Kõige olulisem tung – võimutahe, mingis mõttes on see elutahe.
„Kõik elav tahab väljendada oma võimu“
Seos 1860ndate lõpul välja tulnud Darwini evolutsiooniteooriatega.
Heidegger – tahe olla midagi enamat .
Delenze – ei ole küsimus tahtes domineerida, vaid lihtsalt üks tahe valitseb teise tahte üle (jutt ei ole igatsusest võimu/jõu järele).
Nietzsche arvates võimutahe on iga kehaga seotud.
Võimutahte kontseptsioonil 2 mõõdet : kvalitatiivne aspekt – kellel on võimu rohkem, kellel vähem, kes on alamad .
...
Hea olla tähendab seda, et me ei tee midagi sellist, milleks me pole piisavalt tugev.
Meie suutmatus tugevale jõule vastu seista – suutmatuse headus. Jõuetus ja võimetus ...
Nii kujunevad moraalinormid ja nende aluseks on reaktiivsus .
Me pöördume pidevalt kellegi poole selgitamaks, et kes me oleme.
genealoogia – uurib, kuidas moraal välja kujuneb
Antiikmaaiilmas, mis oli kangelasi väärtustav kultuur – kangelaste ja jõu väärtuseks oli au ja häbi tunne.
Kristlikus maailmas – süütunne ?
Antiikne kangelaste maailm jagunes kaheks: need, kellel oli võim ja need, kellel pole.
Herrenmoral
Herdenmoral
Võtmemõiste: ressentiment – reaktiivne moraal
Kristlikus religioonis on väga tähtis (moraal) kannatuse moment – kurjade jõudude ohver.
Ühiskond teeb oma liikmetele kurja – demokraatia vähendab seda kurja.
„On mõttetu nõuda jõult, et see ei purustaks“
übermensch – üliinimene
„Nõnda kõneles Zarathustra“ – kõik jumalad on surnud, nüüd tahame, et elaks üleinimene .
Inimene kehtestas ennast maailmas läbii agressiiivsuse. Tüüpiline näide agressiivsuse mahasurumisest inimeses on südametunnistus – viis, kuidas moraalinorm kehtestada. Nietzsche eelistas tahet mõistusele. Need, kes vajavad keelt, on orjad /nõrgad – vajad piire, õigusi, seadusi, üldse ideed, et üks inimene on võrdne teisega. Võimutahte maailm ei vaja keelt, sest see pole keeleliselt väljendatav, keel ainult piirab.
Foucault
Adorno
FREUD
1856-1939
Keskne on käsitlus alateadvusest v mitteteadvusest. F. jagab inimpsüühika kahte osta: teadvus ja mitteteadvus. Mitteteadvus F.-i jaoks on individuaalne, ent mitte unikaalne. Mitteteadvus eksist. igala inimesel eraldi, aga see on korduv.
(Jung – tema arust mitteteadvus ka kollektiivne.)
Protsessid, mis toimuvad nii teadvuses kui mitteteadvuses, on inimestel samasugused.
Teadvus – infovahetus maailmaga, mitteteadvus – allasurutud instinktid , tungid , soovid, ihad.
Mitteteadvusest väljub pidevalt signaale, ei ole teadvuse kontrolli all.
Mitteteadvust üritame alla suruda ja tsenseerida. Mitteteadvus ilmutab end vahel ise, üritame sellega toime tulla.
Filosoofilisest aspektist Freudi teooria mitteteadvusest fundamentaalse kaaluga.
Descartes ütleb: „kõiges, mis asetseb väljaspool meid, tuleb kahelda“ – ratsionalistlik
„Mina olen“ – ei saa kahelda selles, kes kahtleb. „Cogito, ergo sum“
Inimesel privileeg teadvustada iseennast, enda eksistentsi.
Hullumeelsus – mõistuse kaotanud inimene.
Vastukaaluks Freud: eneseteadvus on väga väike osa teadvusest. Enese teadmine enese kohta on piiratud. Arvas , et keelevääratus hõlmab endas keelatud soovi.
160914
Freud
Lacan
Individuaalne, ent mitte unikaalne.
Freudi tuntuim skeem, mis kasvas välja tema teadvuse/mitteteadvuse eristamisest
Ego – mina – mälu, tajud – selles tekib teadvus
Superego – ülimina
Id – miski – ei ole isiksustatud sfäär, kättesaamatu mõistuslikele protsessidele / energiline, korrastamata sfäär
Vastandkoht id ja ego vahel – ratsaniku ja hobuse suhe. Ego on ratsanik ehk see, kes juhib. Egol oma energiat..
Naudingu-/ mõnuprintsiip – vastandiks reaalsusprintsiip .
Tungide sfäär, mida Freud kirjeldab – elutung (Eros), seksuaaltung, surmatung ( Thanatos )
Ego ei eksisteeri inimeses sünnist peale, see tuleneb kasvatusest – välismaailma kaudu areneb„mina“ välja.
„Mina“-l on võime mälust impulsse välja viia, viivitada osade tungide elluviimisega.
Muusika ei pea pakkuma füüsilist naudingut, see pakub midagi muud. Kultuursus tähendab vahetu füüsilise rahulduse edasilükkamist.
Superego on eeskuju ja väärtuste hoidla , mida „mina“ ideaalina kasutab. Inimene monitoorib ise käitumist, võrdleb seda superegoga, karistab end lahknevuste korral. Ülimina on ülimoraalne.
Sophokles „Kuningas Oidipus “
Freudi tõlgendus – 4-/5aastasel poisslapsel saab ema tema ihade objektiks , isas näeb rivaali, allasurutud soov isa tappa. Teda hoiab tagasi hirm kastratsiooni ees. Iha kaob, toimub samastumine isaga. (tsiviliseerumise loogika) Isa kui autoriteet internaliseeritakse (viiakse lapse sisse) ning last arendavad impulsid , moodustub südametunnistus – teadmine, mis on õige käitumine e. oma ihadest loobumine.
Tootem ja tabu
Hõimupealik – talle kuuluvad kõik naised, kõik mehed on ta pojad. Inimene sai süütunde, loodi kõrgem isakuju – jumal, kujunenes välja eetika.
Ülimina esinedab inimese sisemaailma. Kristlikus kultuuris on Jumal superego.
Ühiskond on kontroll ja piiramise protsess. Kuidas on see inimesele kasulik? Ehk on see ahistamine?
MARCUSE
uuris, kuidas kapitalistlikus ühiskonnas toimub ihade management .
Teatavad tungid inimeses suunatakse sotsiaalsetesse sfääridesse, kus see on aktsepteeritav.
Sadistlike impulssidega inimesed asuvad tööle hambaarstidena. Perverssed impulsid leiavad kunstis väljenduse.
sublimatsioon
Unenäoteooria----- unenäod töötlevad neid erinevaid stiimuleid:

välised stiimulid magamise ajal

hiljutised sündmused

...
= narratiiv
Unenäo eesmärk on jõud varjatud mõteteni ja teha kindlaks, kuidas toimub ja millest koosneb nn „unetöö“ – mis unenägudes aset leiab.
Unetöö 4 tasandit :

• tihendamine, kokkusurumine (latentne/varjatud sisu suurem, toimub kokkusurumise protsess, et algne info vähendatud kujul rakendada unenäo sisse)
  
• nihutamine (selle aluseks mingi seos ( allusioon ), üks asendatakse teisega)
  
• sümbolite abil kujutamine (mõttele leitakse pildiline vaste )
  
• sekundaarne töötlus (raskesti fikseeritav; impulsid pannakse järjekorda, tsenseerimise protsess; üldistavalt öeldes: millegi vormistamine looks )
  

Kultuuriteost nähakse osalt kui unenäo ekvivalenti. Mis on kunstiteose taga? Mis on mõte? Kunstnik arvab teadvat, mis on kunstiteoses peidus, aga tegelikult mitte ( kriitik võib üles leida).
Publikukeskne lähenemine..
Inimene jäljendab reaaalsust (Aristoteles), Freudi järgi elavad agressiivsed inimesed oma impulsid filmi vaadates/mängu mängides välja ning muutuvad kahjutumateks.
Selleks, et inimesed ravida, peab „miski saab olema „mina““
Freudi käsitluse järgi jääb „mina“ lõpuks peale.
Jacques Lacan nägi seda teistmoodi – „mina“ on juba teadvustamata protsesside tulemus.
230914
Marxi põhiprintsiibid .
300914
Frankfurdi koolkond – asus Meine’i äärses Frankfurdis; 1923.
Adorno – tuntud kui massikultuurikriitik
Marcuse – üldteooria seisukohast võtmeisik, nö Adorno jätk.
W. Benjamin – tema teeaduslik tegevus puudus – kirjutas esseid, mitte teadust. Tema elu „algas“ alles 68ndal aastal, kuigi tegi enesetapu1940ndal.
Theodor ADORNO, 1903-1969
Kuivik, tema endaks põhiliseks huvisfääriks oli muusika – mängis klaverit . Kirjutatud 44 „Valgustuse dialektika“
Adorno seotud Nietzsche teooriatega. Üks teoreet. eelis on Adornol veel – Im. Kant – autonoomia mõiste inimese jaoks. Autonoomia idee Kanti järgi kombineeris kaks mõistet - .. ja mõistus. Adorno oli selle põhimõtte vastu – ei tahtnud mõistust nii esiplaanile seada.
Autonoomne inimene on seatud mingisse süsteemi.
Mõistusest on saanud uus orjastamise viis.
Normide kohaselt, normide järgi – normid seotud autonoomia ideega, mis omakorda seotud mõistupärasega.
Freudil oli 2 printsiipi – mõnu ja reaalsuse-. Reaalsus- rakendamine hoiab inimese eemale kannatustest. Ühiskond rajatud sellele, reaalsusprintsiip korraldab ühiskonda.
repressioon Freudi kohaselt vajalik, inimene represseerib oma ihasid, ühiskond aitab seda teha.
Adorno laenab Freudilt selle skeemi – me peame tegelema oma ihade represseerimisega, et ellu jääda. Represseerimise käigus saab inimene ühiskonna liikmeks – kas allasurumine on loomulik tegevus? Adorno arust kohanemine ühiskonnaga = ühiskond surub ihad maha – inimesed ei ole vabad selle tõttu.
Valgustusaeg on kaasa toonud inimese vabanemise religioonist.
Odysseus – Trooja sõda
Teel koju kohtub Odysseus sireenidega – sireenid lauluhäälega hukutavad kuulajaid. Odysseus tahab laulu kuulda, laseb end siduda masti külge, et ei saaks liikuda . Laevaliikmetel kõrvad vaha täis. Ei kuule laulu, ei kuule Odysseust.
Kuidas interpreteerida?
Odysseuse vabadus seisneb selles, et ta on kinni seotud. Vaba inimene, kuid ei saa käituda nii nagu tahab. Adorno järgi vaba inimene see, kes suretab oma instinktid.
Odysseus on valgustatud inimene – jääb ellu tänu sellele, et on kinni seotud. A: „Me elame ajastul, mil Ego valitseb Id’i üle.“ – instinktide maailm on alla surutud.
Ta näeb, kuidas 20ndal saj tõusevad esile pragmaatilised ühiskonnamudelid. Tema jaoks üks mudel, mis oli samuti ratsionalistlik ja pragmaatiline - natsi-Saksamaa – ka tehniline. Teine, mida ta kummalisel kombel ei vastandanud natsi-Saksamaale oli kapitalistlik süsteem.
Diktaatorlikud süsteemid valgustuse tulemus. Humanism ei ole inimsõbralikkus, inimkesksus.
Kultuuritööstuslik tootmine.
Kunstiteos oma mittelõpetatuses annab edasi looduse mittelõpetatust.
Kaubavorm – sotsiaalsed suhted, mis on olnud osalised kunstiteose loomisel, peidetakse kaubavormi ära. Kaubana toimib kunst üldse teistmoodi.
See on A. jaoks tähtis küsimus, puudutab taaskord autonoomiat. Kunstiteose autonoomia ei tähenda, et kunst oleks väljaspool sotsiaalsust, ka mitte seda, et kunstiteos oleks kuidagi ükskõikne ühiskonna suhtes. Küll on autonoomia vastandatud sellele, mida A. nimetab ladina keeles reifikatsioon (res) – Verdinlichtung (saks.) – asjaks muutumine.
Kapitalismi loogika on see, et ka kunsti saame muuta „asjaks“, kaubaks. See toimib sotsiaalsete suhetega . Inimeste vahelised suhted muudetakse asjade vaheelisteks suheteks.
Kui inimene töötab tehases, juhtub see sama.
Ratsionaalsed printsiibid toimivad selle pärast, et toimub kunstiteose reifikatsioon.
mimesis – jäljendus
Kunst jäljendab reaalsust. Jäljendus ei saa kunagi olla jäägitu, Adorno on umbusklik ja kriitline filmi ja fotograafia osas, sest seal on jäljendus täpne.
Benjamini jaoks foto ja film lemmikud, hakkab neid analüüsima .
Autonoomsuse mõiste ei tähenda, et kunstiteos taaslooks reaalse maailma norme ja reegleid. Selle asemel kunstiteosel omadused, mis võimaldavad maailma teravdatult/kontsentreeritult tajuda, tajumine kriitliline ja distantseeritud. Kunstiteos ei ole maailma positiivne .. , vaid negatiivne???
Reifikatsiooni mõjul said inimesed aru, et normid ei ole universaalsed .
Vaimu emantsipatsioon mõnda aega töötas. Inimene allus ratsional. printsiipidele.
Kunstis autonoomia peab säilima, see on võimelinee vastu seisma sellele loogikale, mis inimesega ühiskonnas juhtubb. „Mida enam totaalseks muutub ühiskond, seda vähem harmooniline on kunst“
Adorno sõnul on kunst ühiskonna sotsiaalne antitees.
Autonoomia vastand - heteronoomia.
Heteronoomsus – kellegi teise seadustele allumine. Inimõigustest loobumine on heteronoomne akt = „orjameelsus“ – välistele reeglitele allumine.
Kant ja N. pidasid seda amoraalseks.
Adorno 1938. Essee „Fetiš“ – toob mängu 2 Marxi väärtust – vahetusväärtuse ja kasutusväärtuse. Esimene märgib midagi, millel turul hind – üks kaup konverteeritav teiseks.
Teine märgib eseme tarbimis-/praktilist väärtust, samas on sellisel esemel ka vahetusväärtus. Vahetusväärtus iseloomustab kaupu kapitalismis.
40% kapitalismist raha müümine.
HEGEL
Kunst peab järgma puhtalt esteetilisi eesmärke ja ei pea olema siht mingi eesmärgi saavutamiseks. Kunst on võimeline kirjeldama neid tingimusi, milles see on sündinud.
Massikultuur.....
141014
dodekafoonia
1941.a. toob välja põhiprintsiibid, mis ära kuluvad (kuidas näeb kultuuritööstust toimimas – võtted ja protsessid).
Populaarmuusika 3 väidet Adornolt:

standardisatsioon ( kultuuritööstuse produktid standardiseeritud ); mingi valem, mis edu korral leiab uuesti rakendust. Rakendus võib aset leida mõnda aega.
Klassikalises käsitluses seda ei ole. Standardisatsioonil ei olnud halbu konnotatsioone, need tulid hiljem.
pseudoindividualisatsioon – toonib tarbija jaoks, et valemil teine variatsioon? paneb unustama, et tegu standardiseeritud produktiga; kogemus homogeenne .

eskapism

sotsiaalne tsement – meie reaktsioonid on komformsed - kultuuritööstus teenib meie maharahustamise ja sotsiaalse aktiivsuse vähendamise rolli.
Adorno ei näinud oma kultuuritööstuse käsituses dünaamikat. Tema näited on teistsugused.
2 näidet, muusika puhul tõi välja kaht kuulamistüüpi:

• rütmikuulekas tüüp – rütm, millele noored alluvad , ei ole muusikaline kategooria, vaid sotsiaalne vahend
  
• emotsionaalne tüüp – naudib muusikas pehmust, sentimenti
  

Narkootikumid muudavad inimese roboti sarnaseks.
mimesis
Jäljendus on järjest realistlikum.
Hollywoodi staarid – üritame samastuda nendega, sest nad on meie moodi, aga õnnelikumad.
Masside kultuur ohustab ühiskonna elukeskkonda – aga Adorno jaoks maailm, mis vaja muutumist, selle asemel toimub sotsiaalsete suhete paigalhoidmine (?????)
Arnold
Leavis
MARCUSE (1898-1979)
Tema erinevus Adornost – temast sai omamoodi ikoon, jäi USAsse, (seos noorsooliikumistega?),
teda on tugevalt mõjutanud Freud.
Kõik ühiskonnad toimivad, sest on olemuslik lõhe selle vahel, milline inimene on ja milline on võiks olla. Peab olema midagi, mis loob rahulolematut olekut.
Marcuse: loodud uus ühiskond, kus see lõhe on kadunud. Sotsiaalse muutuse võimalikkus kaob samuti.
Marcuse vs marksistid.
211014
„Negro driving a Cadillac “
Great Refusal
repressiivne
(de-)sublimatsioon
W. BENJAMIN (1892-1940)
Benjaminil ei ole eriti palju klassikalisi teoseid, kirjutas palju esseesid.
Romantismis oli kunstnik vahendaja. Loomise akt.
Gutenberg lõi trükitehnika – 15. saj inimese jaoks oli uskumatu näha kaht samasugust raamatut/teost. Nüüd aga massiproduktsioon, lõputu reprodutseerimine. Fotol ei ole enam originaali.
Aura : hingus, oreool .
181114
Bahtin
Vološinov
istina pravda
monoloog vs dialoog
BAHTIN
Sõnad ei sünni meiega koos, sõna ei ole anonüümne üksus, mis midagi tähendab. Sõna hakkab midagi tähendama kõneleja kaudu; sõna tugevalt seotud sõnakasutajatega. Sõnal on mälu, nad „mäletavad“ eelmisi kontekste, milles neid on kasutatud. Sõnad on assotsiatiivsed, nendega kaasnevad tähendused.
Kui loeme teksti, siis moodustub dialoogidest sõnade objektiivsest tähendustest + meie oma spetsiifilistest assotsiatsioonidest.
Inimene pärast sündi võtab omaks keele fundamentaalsed seadused, normid.
Omandame keele ja selle kaudu sotsialiseerume.
monoglossia – vastandiks: heteroglossia (tõlgendusvõimaluste paljusus ?)
Keelekasutuse ja – rakenduse individuaalsus loob..
Lugemine on protsess, mis protesteerib selle vastu, et sõnadel on fikseeritud tähendus.
UMBERTO ECO
poststrukturalism
Strukturalismi järgi me tuvastame baasstruktuure, olles ise sellest otsekui eemal analüüsimise hetkel.
Post- struk . puhul on muutus.
Me saame strukturalismi mõista siis, kui oleme ajalooliselt...
Kujunevad välja kõnelemisviisid ehk diskursused.
Post-struk. puhul paistab silma see, et pole küsimus tekstilisuses v skemaatilisuses, vaid see hakkab uurima sfääre, mis pole otseselt tähenduslikud (iha, keha). Enne jäid uurimisest välja.
1926-1984
Marksismi puhul luubi all tõe väide.
251114
Postmodernism – mõiste kasutamine jääb 19. sajandi lõppu.
(taustaks) Modernismist :
Modernismile heideti ette seda, mis „tundus“ olevat modernismi probleem ......................
Modernistlik kultuur/kunst mängis liiga palju tolle aja poliitilise eliidiga.
Kunstiteos, mis vormilt uuenduslik, sellel võimalus luua pikas perspektiivis uusi arusaamu, muuta poliitilisi arusaamu.
Popkunst ja WARHOL.
Tema puhul peetakse keskseks (tema sõnul toetus tekst pealiskaudsetele uurimisandmetele; pole töö staatusest vaimustuses) – „ Postmodernne olukord“
Teos teadmiste kriisist Lääne-Euroopas.
metanarratiiv – räägib universaalsusele pretendeerivad lugusid maailma ja inimloomuse kohta.
(nt. marksism? – apokalüptiline,
nt. teadus)
Lyotard
Suured metanarratiivid töötavad välistamise ja kaasahaaramise meetodil. Alistatakse teised narratiivid, surutakse kõrvale – alles jääb keskne.
Hakkavad tööle mikronarratiivid, heterogeensuse asemel homogeensus .
Asjade pealkihis tuleb kahelda, see võib olla näiline.