Sellele, et tunneme ära, et kunst viitab millelegi, rajaneb suur osa kunsti veetlusest. Ometi ei tulene kunsti edukus jäljenduse edukusest, vaid paljudest muudest momentidest. Jäljenduse mõistmine kui ka kunsti hindamine on väga suhteline. Ilma kokkuleppeid teadmata ei saa jäljendust mõista. Täieliku koopia tegemine on võimatu, isegi kui ollakse samas kultuuris. Igasugune jäljendus erineb juba a) artisti personaalsuse b) ajastuvaimu c) stiili d) materjali valiku jne poolest. 7. Antiikesteetika. Miks suhtus Platon kunsti alavääristavalt? Platon polnud oma ajaga rahul: Sokratese surm, demokraatia vastasus, mütoloogia polnud enam usutav, selle asmele tuli sofistika (kõike on võimalik tõestada), Ateena oli sõdade tagajärjel allakäinud jne. Kunst ei aita kaoses korda luua, pidas seda jäljenduse jäljenduseks, võib eufooriat tekitada. Kunst on mõistuse seisukohalt mõttetu, sest see toetub tunnetele, mitte mõistusele
17.sajandi Prantsusmaa Helina Romantsov Anne-Liis Borgmann IIHU Poliitilised sündmused Henri IV atentaat La Rochelle'i piiramine 1627 Fronde-liikumine Poliitilised isikud Charles Paulet (1604) Richelieu (1585-1642) Louis XIII (1610-1643) Louis XIV (1643-1715) Mood Fontange Kaunistusterohke Parukamood Kunstsünnimärgid Kirjandus Peasuund klassitsism Tippteosed kuuluvad näitekirjandusse Boileau ,,Luulekunstis" on võetud kokku klassitsismi põhimõtted: -rangelt lahus hoida kõrget ja madalat stiili, koomilist ja traagilist -viljelda eelistavalt kõrgzanre nagu eepos ja tragöödia ning kasutada neis ainult müto-loogia ja vanema ajaloo ainestikku. Klassitsismi tunnused Antiikesteetika edasiarendus Ratsionalism Selgus ja korrapära Ranged reeglid, mida kunstiteos pidi järgima Selge piir kõrge ja madala vahel Draamas tehti normiks kolme ühtsuse põhimõte...
Baroki ja klassitsismi kordamisteemad 10.klassile 1.Baroki üldiseloomustus Sõna ,,barokk" päritolu ei ole kuigi selge, selle algeid nähakse juba 16.sajandi teise poole Itaalias, nii kunstiloomes, nii maalikunstis, arhitektuuris ja ka kirjanduses. Barokk on ka vastandite ühendamine (ilus põimub inetuga jne) Ajastu kriis ja moraali laostumine tõid kirjandusse ja kunsti maise elu tühisuse ja kaduvuse. Barokis levis skepsis ja pessimism. Paradoksid ja antiteesid-vaimuterav vastandite ja äärmuste seostamine Kontseptism-vaimukalt ülistatud kujundid, baroki üks peastiil Nii maalikunstis, arhitektuuris kui ka kirjanduses- kujundipeenus ja ornamentaalsus 2.Klassitsismi üldiseloomustus Klassitsismis levis vastandite lahutamine Antiikesteetika põhimõtted- 3 ühtsuse printsiip(aja-, koha-ja tegevusühtsuse), ranged reeglid: selge piir ,,kõrge" ja ,,madala" vahel kunstis, tragöödia (,,kõrge" zanr) pidi puhastama ja õilistama, ei mida...
1. Klassitsistlik arhitektuur, mille taassünd ta oli? Vaadata üle tähtsamad hooned vara- ja kõrgklassitsismis Pariisis, Peterburis, Eestis, Saksamaal, Helsinkis , Stockholmis ja Washingtonis. Klassitsism oli renessanssi taassünd, antiikesteetika edasiarendus.2. Millal oli Euroopas varaklassitsism ja millal kõrgklassitsism? Kuidas Prantsusmaal nimetati kõrgklassitsismi? Euroopas varaklassitsism 1770-1800Kõrgklassitsism Euroopas 1800- 1830Prantsusmaal nimetati seda Louis XVI stiiliks3. Klassitsistlikule arhitektuurile omased jooned on …? Ilu, rahulikkus, lihtsus, suursugusus – omadused mida rõhutas antiikkunst.4. Mis stiilis on Pariisi Madelein`i kirik Varaklassitsism5. Too näiteid Eesti arhitektuuris
kunsti veetlusest. Ometi ei tulene kunsti edukus jäljenduse edukusest, vaid paljudest muudest momentidest. Jäljenduse mõistmine kui ka kunsti hindamine on väga suhteline. Ilma kokkuleppeid teadmata ei saa jäljendust mõista. Täieliku koopia tegemine on võimatu, isegi kui ollakse samas kultuuris. Igasugune jäljendus erineb juba a) artisti personaalsuse b) ajastuvaimu c) stiili d) materjali valiku jne poolest. Tähtsamaid esindajaid 7. Antiikesteetika. Miks suhtus Platon kunsti alavääristavalt? Platon polnud oma ajaga rahul: Sokratese surm, demokraatia vastasus, mütoloogia polnud enam usutav, selle asmele tuli sofistika (kõike on võimalik tõestada), Ateena oli sõdade tagajärjel allakäinud jne. Kunst ei aita kaoses korda luua, pidas seda jäljenduse jäljenduseks, võib eufooriat tekitada. Kunst on mõistuse seisukohalt mõttetu, sest see toetub tunnetele, mitte mõistusele. Kunst ei
Calderón (Calderón de la Barca, 16001684), kes on sageli leidnud kõrvutamist Sha kes peare'iga, rõhutab oma peateoses, fi losoofi lis-religioosses draamas ,,Elu on unenägu", et inimene peab alati toimima headuse ja õigluse Jumala nimel. Kasutades rohkesti sümboleid, vastandab Calderón võimu armastusele. Ta usub, et tõelise vabaduse saavutab inimene üksnes iseendas ja Jumalas. Klassitsism Klassitsismi tunnused : Renessansis taassündinud antiikesteetika edasiarendus . Klassitsism sai valitsevaks kultuuriideoloogiaks Prantsusmaal seoses absolutistliku monarhia tekkega. Võimul oli kuningas Louis XII. Tema mõjuvõimas kardinal Richelieu asutas 1635.a 40 liikmest koosneva Prantsuse Akadeemia (PA) . PA võitles nii poliitilise kui ka kultuurilise individualismi vastu, nad püüdsid maksma panna ühtsed ja üldised riigi huvidele vastavad põhimõtted. . Emotsioonide asemel on oluline mõistus ja mõistuspärasus ratsionalism .
Kunsti määrab kandev kontseptsioon. 1969 aastal kirjutab kontseptualismi rajaja JOSEPH KOSUTH artikli „Kunst pärast filosoofiat“ ning kuulutab uut, kontseptuaalset kunsti, mis asendab mitte ainult traditsioonilist kunsti, vaid ka filosoofiat. 10 4 6). Lepajõe, Marju 2000 1998 Techne mõiste Platonil Akadeemia 3/ 552-561 (KÜSIMUS: Antiikesteetika. Miks suhtus Platon kunsti alavääristavalt?) Antiigist alates kuni romantismiaja välja, oli kunsti ülesanne JÄLJENDADA, olla mimeetiline (sõnast MIMESIS - kopeerima, jäljendama), representeerida võimalikult hästi midagi muud. Teose mõte peitus jäljendatavas objektis. Kunsti tegemine on käsitööline oskus, mis on õpitav ja mille eesmärk on üsna ühene. Kunstnik on tehniit (sõnast TECHNE - oskus, kunst, tehnika). Ilul
FILO JA ESTEETIKA 1. Mis on filosoofia? Analüütilise ja kontinentaalse mõttetraditsiooni erinevused. Filosoofia ja kultuur. 2. Mis on esteetika? Esteetikateooriate liigid. Esteetiliste otsuste komplitseeritus. 3. Danto nägemus kunstiajaloost. Kunsti lõpp. 4. Esteetika ja interdistsiplinaarsus. Kunsti ja kunstimaitse suhted nende piiridest väljapoole jäävaga. 5. Antiikfilosoofia. Eelsokraatikud, Platon, Aristoteles. 6. Hellenism. 7. Antiikesteetika. Miks suhtus Platon kunsti alavääristavalt? 8. Platonist alanud filosoofiatraditsioon. Selle mõju kuni uusaja lõpuni ja selle heideggerlik kriitika. 9. Aristoteles. Kunst kui jäljendamine? Plotinose vaated kunstile. 10. Keskaja filosoofia peamised probleemid. Augustinus. AquinoThomas. 11. Pime keskaeg. Keskaja rehabiliteerimine. Annaalide koolkond. 12. Kunsti roll keskajal. Keskaja ja tänapäeva elutunnetuste erinevus. Umberto Eco. 13
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
