Facebook Like

Euroopa ideede ajaloo konspekt (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mis võimaldavad voorust ?
  • Kes peaks juhtima laeva ?
  • Kuidas siis sõdimine maiste asjade eest õiglane ?
  • Kes päris Rooma keisririigi ?
  • Millises riigis tahtnuks sündida ?
  • Kuidas teada midag inimloomusest, mis see on ?
  • Kumb oli enne - kõne või mõtlemine ?
 
Säutsu twitteris

Metodoloogilised küsimused
  • Tekstuaalne ja kontekstuaalne meetod ideedeajaloo uurimisel
    Tekstuaalne meetod: Arthur Lovejoy.
    Metodoloogia: universaalsed probleemid, ”ühikideed”, tsüklilisus, testipõhisus.
    Kanooniliste ”suurte mõtlejate rida”
    Kontekstuaalne meetod: Cambridge ’i koolkond.
    Autori intentsioon ehk kavatsus .
    Ajalooline kontekst ja keelelised tavad ehk konventsioonid .
    Mõjutatud lingvitsiliesest pöördest ( Wittgenstein keele mäng, keel kui tööriist, Austini kõneaktid).
    Õnn
  • Platon ja Aristoteles õnne olemusest
    Platon
    Varastes dialoogides: elu ei vääri elamist, kui keha laastab haigus või hinge laastab vale toimimine . (Vaid voorusest ei piisa)
    Vabariik: Õnne jaoks on keskne vooruslik elu, mis tuleneb hinge harmooniast. Hingel kusjuures 3 osa: mõistuslik, emotsionaalne ja instinktide osa. Mõistus peab valitsema , emotsioonid toetavad ja instinktid olgu ohjeldatud.
    Pidusöök: Ilupüüdluse (armastuse erinevad astmed. Vaid see tunnetab ilu, kes elab elamisväärset elu. (Voorustest piisab õnnelikuks eluks).
    Arostoteles
    Nikomachose eetika : õnn on „hinge toimevime vastavalt loomutäiusele tervikuna “ - tähendab oskust mõistuspäraselt toimida.
    Suurim hüve on oma funktsiooni teostamine parimal viisil. Inimhinge funktsioon: mõistuspärane toimimine. Seega inimese suurimaks hüveks on täiuslikemalt mõistuspärane toimimine kogu elu jooksul. Õnn on „parim, kauneim , nauditavaim“. „Igaühele pakub naudingut see, millesse ta on kiindunud. Kuid üllusearmastajale meeldib see, mis on loomu poolest nauditav - sellised on loomutäiusest lähtuvad teod.
    Loomutäius on õnne olemuslik osa, kuid täiusliku õnne jaoks on vaja ka väliseid hüvesid. Head teod nõuavad vastavat varustust.
    „Nikomachose eetika“:
    Kõigel on suundumus hüve poole. Paljud mõistavad selle all hästi elamist või hästi toimetulemist - nautlev elu. Teiseks poliitikaga seotud elu. Poliitikaelus tähtsaim loomutäius. Kolmandaks vaimutööga seotud elu.
    Hüvesest kõneldakse kahtemoodi: need, mis on hüved iseeneses ja teised, mis on nende saavutamiseks. Kui igasugustel tegevustel on eesmärk, siis hüve olekski see, mida tegutsemisel saavutatakse . See, mis on kõigist ülim, on lõplik. Tundub, et õnn ongi kõige rohkem selline. Selle valime ju alati tema enda ja mitte kunagi muu pärast, kuulsust, naudingut, mõistust ja kogu loomutäiust valime me ju ka selle enda pärast, valime aga ka õnne jaoks, arvates, et nenda abil oleme õnnelikud.
    Inimese hüveks on hinge võime tegutseda lähtuvalt loomutäiusest, kui on aga rohkem loomutäiusi, siis lähtuvalt kõige paremats ja täiuslikumast.
    Hüved jaotuvad kolme rühma: välised, seotud hinge ja kehaga . Kõige täiuslikumad ja suuremad on hüved, mis on seotud hingega.
    Kas me mõistame ülimat hüve omamise või kasutamisena?
    Vajalik varustus .
    Õnn on hinge toimimisvõime, mis lähtub loomutäiusest.
    Kui võimalus toimida on elus määrava tähtsusega, ei saa keegi muutuda õnnetuks, kui ta on täiuslikult õnnelik, sest ta ei tee kunagi midagi eemaletõukavat või labast. ...Aga ta ei ole ka heitlik ja kergestimuutuv: tema õnne ei saa ära võtta kergesti ja juhuslike õnnetuste kaudu, vaid suurte ja korduvate õnnetuste kaudu.
    Sõprade ja järeltulijate saatus mõjutab õnne.
    Õnnelik inimene on loogiline.
    Kaht liiki loomutäius: mõistuslikkuse ja eetose juurde kuuluv. Niisiis ei teki loomutäiused looduse mõjul ega ka vastupidi loodusele, vaid me saame neid vastavalt loomusle omandada.
    Tegutsedes tuleb lähtuda õigetest põhimõtetest. Loomutäiused seostuvad tegevuste ja tunnetega, aga kõiki tundeid ja kõiki tegevusi saadavad nauding ning kannatus. Loomutäius seostub naudingute ja kannatustega: millistest tegudest ta sünnib, nendesamade kaudu ta ka suureneb ja, kui need on vastupidises, siis hävib.
    Kesktee , aga mitte alati.
  • Aristoteles, Platon ja stoikud õnne ja väliste hüvede suhtest
    Varane Platon leiab, et vaid voorusest ei piisa, hilise meelest piisab. Aristotelese meelest ei piisa (Head teod nõuavad head varustust).
    Stoikude meelest on tõeline hüve selline, mille olemasolus ei pea kahtlema, nagu rikkuse jms olemasolus. Nende jaoks õnn ja voorus ekvivalendid.
  • Aristoteles õnneliku elu eri vormidest ning õnne ja poliitika vahekorrast
    Nikomachose eetika: kolme sorti inimesed ja kolme sorti elu
  • Need, kes taotlevad naudingut ja elavad naudingutes.
  • Need, kes hindavad kuulsust ja on valinud poliitika-elu.
  • Need, kes hindavad voorust ( arete ) - võivad valida poliitika-elu, aga ka mõttetööga seotud elu.
    Poliitika eesmärgiks on õnn: õnneliku elu võimalikkuse tagamine. Filosoofid vajavad polist , st ka poliitikuid ja poliitikud vajavad filosoofe. Parim riigivorm on see, mis garanteerib inimestele õnnelikema elu: kodanikud osalevad poliitikas ning toimivad vastavalt loomutäiusele; suur keskklass.
  • Epikuurlased õnnest
    Ainus tõeline hüve on nauding. Eriline naudingutunne ataraxia - valu ja vaimse rahutuse puudumine. Saavutatakse vooruste kaudu. Eeldab häid sõpru, ihade ja ootuste piiramist. Õnnelik elu eemal poliitikast , sõprade ringis.
  • Augustinus õnnest ja poliitikast.
    Pagalnlike filosoofisse õnnefilosoofia on upsakuse märk, nende voorus ei saa olla vankumatu. Tõelised voorused on vaid vagadel inimestel, kes on uuestisündinud Kristuses. Isegi nemad pole kaitstud selle maailma hädade eest - surelik inimene ei saa kunagi tunda rõõmu suurimast hüvest (õnnest - felicitas). Nad saavad vaid oodata kannatlikult tulevast õnne (õndsust - beatitudo) teises elus ning olla “õnnelikud lootuses”. Tõeline “õndus” seisneb igaveses elus ja rahus.
    Riik on pattulangemise tulemus ja ka põhjus. Hädavajalik, et tagada kord ja rahu - seetõttu riik osa Jumala plaanist. Kristlik riik teostab õiglust kõrgemal määral. kristlik valitseja saab oma eeskujuga propageerida vagadust ja alandlikkust, teha “oma võimust Issanda teenri, kasutades seda tema kultuse levitamiseks suurimal võimalikul määral.
  • Aquino Thomas õnnest ja poliitikast
    Kuigi õndsust ei ole võimalik maa peal saavutada, on õnn siinpoolsuses teatud määral võimalik. Inimene on osa ühiskonnast, hierarhilisest süsteemist. Inimestel eri funktsioonid. Hea elu on poliitiline küsimus.
    Valitseja ülesanna seotud seadustega, mis võimaldavad voorust?
    Tõeline voorus on vaimne: seega kirik on riigist ülem.
    Ka valitseja vooruse tasuks igavene elu, mitte maised hüved.
  • Thomas Hobbesi subjektiivne õnnekäsitus
    Inimesed, nagu kõik kehad, alluvad liikumise seadusele. Inimese panevad liikuma ihad . Hea ja kuri on seotud inimeste ihadega: inimesed kas ihaldavad neid või väldivad.
    Õnn (felicity) on pidev õnnestumine nende asjade saavutamisel, mida inimene erinevatel aegadel ihaldab. “Ei ole olemas sellist asja nagu meelerahu , seni kuni me siin maailmas elame; sest elu ise on liikumine, ja ei saa kunagi olla ilma iha ega hirmuta, nagu ta ei saa olla meelteta.”
  • Shaftesbury subjektiivsest õnnest
    “Me kõik nõustume, et õnne (happyness) poole tuleb püüelda ning et seda tõepoolest ka alati tehakse.” Ent küsimus on, milles seda otsida: kas tõelise loomuse allasurumises ja ihade koondamises ainult iseendale või loomuse järgimises ning ühiskondlikes tunnetes ja tegudes. Tunnete harmoonia hinges - : vooruslik tegutsemine ja ühiskondlik harmoonia - : õnnelik elu.
    Hinge harmoonia peegeldub ka naudingutes. Harmoonilisel inimesel on mõõduka suurusega meelelisi naudinguid, suur nauding ühiskondlikest tunnetest ja suhetest, ülimalt suur refleksiivne nauding (oma ühiskondlike tunnete vaatlemisest sisekaemuses ja neist tulenevalt vooruslikest tegudest). Voorus on õnne tarvilik tingimus. Tunneme valu nähes sisekaemuses inetuid, ebaloomulikke tundeid, meenutades oma halbu tegusid .
    Õnnelik elu on elu ühiskonna teenistuses.
  • Rousseau moodsa (ühiskondliku) inimese hingehaigusest
    Ta on oma õnne nimel valmis teisi hävitama ja ei ole kunagi rahul, sest ei suuda täita oma soove, on sõltuv teistest, teiste arvamusest jms, ta ei tunne iseennast .
    Ühiskondlikust lepingust: inimene peab varasest noorusest peale õppima oma eneseimetlust kandma üle riigile.
    Émile: Inimene kasvab üles isoleerituna ühiskonnast: eneseküllasus, piiratud soovid, tõeline inimlik sõprus.
    Au
  • Aristoteles aust ja eneseväärikusest
    Nikomachose eetika: Tegelikult peaks austama ainult head inimest. Au on loomutäiuse tasu ja see omistatakse headele inimestele (ratsionaalsed valikud , loomupärased inimlikud kalduvused). Aristotelese “loomutäius” - oskus õigesti tegutseda (õiged seadumused - kindlad, mõdukad käitumisviisid), seadumused = loomulikud eeldused + harjutamine.
    “Nagu raha võtmises ja andmises on vahepealne, aga ka liialdamine ja puudulikkus … nii võib ka aupürgimus olla suurem või väiksem, kui peab, kuid ka selline, nagu peab, ja sel viisil, nagu peab.”
    Eneseväärikus - täielik loomutäius enese suhtes; õiglus - täielik loomutäius teiste suhtes. „Eneseväärikas on selline inimene, kes peab end suurte asjade vääriliseks ja ongi nende vääriline. Kes seda teeb, ilma et oleks vääriline, on rumal.“ „Paistab ilma loogilise arutelutagi, et suure eneseväärikusega inmesed on auga seotud, sest au hindavad väärikad enda juures kõige rohem, ja seda õigustatult.“
  • Cicero vabariiklase aust
    Voorused eeskätt sõjalised. Aristokraatlik väärtuskoodeks.
    “Kohustustest”: ambitsioon vs privaatsus? (mõlemad valed valikud). Hingesuurus (magnitudo animi) erinev kuulsusejanust ( gloria ). Vooruslik elu tagab siiski mõned gloria
    elemendid.
  • Kristlus ja au, Aquino Thomas pühakute aust
    Alandlikkuse voorus.
    Pühakud peavad end väärituks kõiges va Jumala armus . Vääritus pattude pärast, kuid Jumala au ja ligimeste hüve nimel suured, ennastunustavad teod. Kui talle osutatakse au, siis võtab ta selle vastu, osutades Jumalale .
  • Feodaalne au
    Feodaalau saab algselt oma sisu vallutustest. Aadlisoo kujunemine: algselt selle aluseks füüsiline suurus ja tugevus. Au vabade meeste atribuut, legimiteeris nende kõremat staatust.
    Vasalliteet: võrdsuse ja hierarhia lepitamina. Vastastikuse lugupidamise eeldamine - aadlike võistlus au pärast. Ühiskond lõhestatud, suguvõsadevaheline võimuvõitlus. Veritasu. Tseremoniaalsus.
  • Rüütliau (chivarly) koodeks kõrgkeskajal
    Alates 12. saj. “ kavaleri -ideaal”. Õigluse, mitte iseenda või isanda kaitse. Nt kuningas Arturi legendid . Kolm peamist suunda:
    • kohustused oma kaaskodanike ja kaaskristlaste suhtes (Sir Gawain and the Green Knight)
    • kohustused Jumala ees (Püha Graali legendid)
    • kohustused naiste ees ( Lancelot ja Guinevere)

  • Mandeville uhkusest ja au eri vormidest
    Antiikaegne au: ülemklasside enesesalgamine
    Germaani au: teistsugune, elumõnude nautimine, iseenda glorifitseerimine
  • Montesquieu aust monarhiates
    Au monarhiates on “vale au” - põhineb ülendats arusaamal iseendast. Igal seisusel on oma normid, mille rikkumine tähendab enda (ja oma seisuse) alandamist. Esmajoones iseloomustab au aadlit. Aadliau kõige tähtsam nõue on julgus (nii sõjas kui tsiviilelus).
    Aul monarhiates poliitiline tähtsus - tagab seaduste valitsemise. Monarh sõltub võimu teostamisel aadlist, aga au nõuete tõttu pole aadel valmis kõigeks. Majanduslik tähtsus - üldine konkurents, mis elavadab majandust.
  • 18. sajandi meritokraatlik aumõiste
    18. saj üldtendents – meritokraatlik au, mida antakse heategevuse või silmapaistmise eest oma ametialal.
    Au ja vooruse süntees
    • 18. sajandi üldtendents egalitaristlik:
      • Aadliau kriitika
      • Alternatiiviks meritokraatlik kodaniku-au
    • Omaalgatuslikud seltsid, mis premeerivad silmapaistvaid põllumehi, ametnikke, kirjanikke
    • Preisi Friedrich Suure orden “pour la mérite” – teenete orden. Üldine lootus asendada…
    • edevusel ning kadedusel põhinev ühiskondlik konkurents…
    • ausa võistlusega, mis toitub positiivse eeskuju innustusest (emulatsioon) ning on ühilduv inimarmastuse ideaaliga

  • Romantilise au paradoksid
    • Ühiskonnale vastandumine :
      • “Eneseväljenduse” ja “enesetruuduse” ideaal – uus dimensioon aule.
      • Romantilise kunstniku (boheemlase) “aukoodeks” vs filistinism.
    • Ühiskonna nimel suremine :
      • Individuaalne au seotud isamaa-armastusega, seega kollektiivse auga.
      • Au saab omandada eeskätt sõjas.

    Armastus
  • Platon armastuse olemusest ning eri vormidest (Sokratese kõne Pidusöögis)
    Armastus tähendab, et x ihaldab y
    Ihaldamise ja omamise vahekord
    Armastus ja surematusetaotlus
    Armastus ja ilu (hüve)
  • kui x armastab y, siis y on “ilus”
  • x armastab y’s ilu, ei midagi muud
  • igas tervikinimeses on ka inetust
  • seega armastatakse konkreetseid ilusaid omadusi, mitte inimest kui tervikut
    Seksuaalne armastus (keha ilule suunatud. Tuleb armastada kõiki ilusaid kehasid. Veel parem inimhingi, veel parem seadusi, tavasid, kombeid) ja sokraatiline armastus.
    Alkibiadese lugu näitab aga sellist inimest raidkujuna: kahte korraga ei saa - inimeske jääda ja sokraatiliselt armastada.
    Agathon kiidab Erose ilu ja tarkust ja seda, et tänu temale on jumalate seas rahu, kunstimeisterlikkust jms. Sokrates hädaldab, et tema arvas , et ülistuskõnedes räägitakse tõtt ja räägib oma tõe. Tõestab, et Eros oli kole ja halb. Või tegelt ei olnud ka. Diotima järgi oli ta vahepealne: “Ära käi siis peale, nagu peaks kõik, mis pole ilus, tingimata olema inetu, ja mis pole hea, osutuma halvaks.”Hea ja kauni puudumise tõttu ihaldab Eros seda, millest ta puudust tunneb.
    Filosoofid on nõnda tarkuse ja võhiklikkuse vahel. Eros on aga armastus kauni vastu, nii et Eros peab paratamatult olema filosoof , filosoofi koht on aga keskel. Põhjuseks on siin ka Erose päritolu. Poros ja Penia.
    Armastuse muud liigid - rahaahnus jms, mida ei nimetata armastuseks - kõik armastavad.
    Harmoonias sünnitamine - ka luuletusi jms. Sünnitatakse igavese elu pärast.
    Ilus keha - selle kaudu hakkab nooruk mõistma kõiki ilusaid kehasid ja ei taanda ilu ainult kehale, vaid hakkab nägema ilusaid hingesid. Lõpuks ilu enda mõistmine. Armastuse tee.
    Kes aga on sünnitanud ja üles kasvatanud tõelise vooruse, võib saada meelepäraseks jumalale ja enam kui keegi teine surematuks.
  • Apostel Paulus Jumala armust . Pauluse armastusekäsituse ühiskondlik-poliitilised tagajärjed
    Agape ja Eros.
    • Indiviidide võrdsustumine läbi Jumala armu – vendlus. Vastandumine senistele võimusuhetele:
    • “Ärge arvake, et ma olen tulnud tooma rahu maa peale; ma ei ole tulnud tooma rahu, vaid mõõka! Sest ma olen tulnud ajama inimest riidu tema isaga ja tütart tema emaga ja miniat tema ämmaga; ja inimese vaenlasiks saavad ta omad kodakondsed. Kes isa või ema enam armastab kui mind, see ei ole mind väärt; ja kes poega või tütart enam armastab kui mind, see ei ole mind väärt; ja kes ei võta oma risti enese peale ega järgi mind, ei ole mind väärt. Kes oma elu leiab, kaotab selle, ja kes oma elu kaotab minu pärast, leiab selle.” (Matteuse 10: 34)

  • Augustinus kahte sorti inimlikust armastusest ning kahest riigist (linnast)
    Inimlik ja jumalik armastus.
    Patune inimene armastab ainult iseennast mitte jumalat. Päästa võib ainult Jumala arm, mille omaksvtmine väljendub kristlikus usus.
    Lihahimu ( libido ) köidikud vs puhas armastus (delectio). Enesekesksus Looja põlgamiseni vs püüdlemine Jumala poole iseenda põlgamiseni.
    Sõprused üksikisikutesse ehk kiindumus kaduvasse vs üldine armastus kõigi vastu. Maine riik, mis on vajalik enesekesksete inimeste ohjeldamiseks ja taevane riik, mis on täiuslik harmooniline kogukond .
  • Pierre Nicole “valgustatud enesearmastusest” kui ühiskonna ja majanduse alusest
    „Valgustatud“ enesearmastus ehk omahuvi : parim viis saavutada oma (maiseid) eesmärke on aidata teistel saavutada nende omi.
  • 18. sajandi alguse valgustajad (Shaftesbury, Hutcheson, Leibniz ) loomupärasest sotsiaalsusest ja omakasupüüdmatust armastusest
    Looduses valitseb harmoonia, mille aluseks on armastus. Inimene on loomu poolest sotsiaalne ja naudib seltskonda. Seega suudab ta laiendada oma armastust (ka riigile). Riik on hea mitte siis, kui kodanikud on hirmu all, vaid kui kodankud on patriootilised riigi vastu. Sel juhul on vabariik võmalik. Sellised riigid aga ei sõdi, vaid austavad teiste õigusi. Ideaaliks üleüldine inimarmastus või inimkonna sõprus: aristotellikud, stoitsistlikud, platonlikud, pauliinlikud elemendid põimuvad augustiinlike vastu.
  • Herder ja romantikud (Novalis ja Schlegel ) armastusest
    Iga inimene on kordumatu indiviid. Herder: ”Iga inimene on iseenda mõõt, eriline talle omaste meeleliste tunnete kooskõla.
    Armastus on oma eelduste väljaarendamse tulemus ja tingimus. Schlegel: ”Ainult läbi armastuse ja armastusest teadlikkuse läbi saab inimesest inimene.” ”Armastus on terviklik ja väljendub ka meie meelelistes tunnetes”. Armastuse privatiseerumine, kõrgemale seadmine ühiskonnast ja riigist - riik peab seda respekteerima. Samas riik ise peaks samuti toetuma armastusele. Seega sunnimehhanismi kadumine, loomulik kogukond.
    Sõprus
  • Aristoteles sõpruse olemusest ning tüüpidest
    Nikomachose eetika: sõprus hoiab linnriike koos. “Sõprus” on üldmõiste vabal kiindumusel põhinevate inimestevaheliste suhete kohta. Iseloomustab perekondlikke suhteid, võimu suhet kodanikkesse, kodanike omavahelisi suhteid. Sõprus eeldab: vastastikku hea soovimist ja sellest teadlik olemist. Erineb heasoovlikkusest ja armastusest. Eeldab ka ühistegevust: “Igasugune ühistegevus paistab aga kuuluvat osana riigikorralduse juurde.”
    Sõpruse liigid vastavalt põhjusele:
    • Kasu pärat (vanade inimeste sõprus).
    • Naudingu pärast (noorte inimeste sõprus).
    • Täiuslik sõprus loomutäiuselt sarnaste inimeste vahel.

    Sõpruse tüübid vastavalt sesundile:
    • Ülimuslikkus (vanemad lapse suhtes).
    • Paremus (mees naise suhtes).
  • 80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
    Vasakule Paremale
    Euroopa ideede ajaloo konspekt #1 Euroopa ideede ajaloo konspekt #2 Euroopa ideede ajaloo konspekt #3 Euroopa ideede ajaloo konspekt #4 Euroopa ideede ajaloo konspekt #5 Euroopa ideede ajaloo konspekt #6 Euroopa ideede ajaloo konspekt #7 Euroopa ideede ajaloo konspekt #8 Euroopa ideede ajaloo konspekt #9 Euroopa ideede ajaloo konspekt #10 Euroopa ideede ajaloo konspekt #11 Euroopa ideede ajaloo konspekt #12 Euroopa ideede ajaloo konspekt #13 Euroopa ideede ajaloo konspekt #14 Euroopa ideede ajaloo konspekt #15 Euroopa ideede ajaloo konspekt #16 Euroopa ideede ajaloo konspekt #17 Euroopa ideede ajaloo konspekt #18 Euroopa ideede ajaloo konspekt #19 Euroopa ideede ajaloo konspekt #20 Euroopa ideede ajaloo konspekt #21 Euroopa ideede ajaloo konspekt #22 Euroopa ideede ajaloo konspekt #23 Euroopa ideede ajaloo konspekt #24 Euroopa ideede ajaloo konspekt #25 Euroopa ideede ajaloo konspekt #26 Euroopa ideede ajaloo konspekt #27 Euroopa ideede ajaloo konspekt #28 Euroopa ideede ajaloo konspekt #29 Euroopa ideede ajaloo konspekt #30
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 30 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2013-01-18 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 7 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor jaaaa Õppematerjali autor

    Lisainfo

    Loodan, et see on Teile kõigile abiks õppimisel!
    sõprus , voorus , armastus , suverään , monarh , loomus

    Mõisted


    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


    Sarnased materjalid

    72
    docx
    Euroopa ideede ajalugu
    31
    doc
    Ideede ajaloo kotspekst
    28
    doc
    Euroopa ideede ajalugu
    27
    doc
    Euroopa ideede ajaloo eksam 2012
    15
    doc
    Euroopa ideede ajalugu
    43
    docx
    Euroopa ideede ajalugu
    14
    doc
    Euroopa ideede ajaloo eksam
    15
    doc
    Euroopa ideede ajaloo eksamikonspekt



    Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
    Kasutajanimi / Email
    Parool

    Unustasid parooli?

    UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
    Pole kasutajat?

    Tee tasuta konto

    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun