docstxt/130530828112644.txt
Armastus eksisteerib ainulaadsete inimeste vahel, mis seob kogu loodust ja inimkonda. Armastus on riigi kui kunstliku moodustise vastane, selle asemel nõutakse loomulikku ehk armastusel põhinevat kogukonda. Õnn 1. Platon ja Aristoteles õnne olemusest Aristoteles: õnne keskne küsimus on ,,kuidas peaksin elama?", mis puudutab eesmärke. Õnn on lõppeesmärk, sest teeme kõike, et olla õnnelikud. Õnn on tegutsemisvõime, midagi aktiivset. Voorus on õnne paratamatu eeltingimus. Õnn on hinge toimevõime vastavalt loomutäiusele tervikuna oskus mõistuspäraselt toimida. Inimese suurim hüve on täiuslikumalt mõistuspärane toimimine kogu elu jooksul. Õnn on "parim, kauneim, nauditavaim. Igaühele pakub naudingut see, millesse ta on kiindunud. Kuid üllusearmastajale meeldib see, mis on loomu poolest nauditav: loomutäiusest lähtuvad teod. Platon: õnne keskmõte on vooruslik elu, mis tuleneb hinge harmooniast
Armastab filosoofe ja tahab, et filosoofid valitseksid riiki. Aristoteles: Omakorda Platoni õpilane. Vooruste-eetika Voorus vs pahe Voorus on loomutäius. Voorused on ihasid reguleerivad iseloomujooned, mis on keskmised kahe vastupidise äärmusliku iseloomu joone (pahede) vahel. Äärmused- liiga palju, liiga vähe Nt. hirmu tekitatud äärmused on hulljulgus ja argus, parim seal vahel on vaprus. Tuleb leida kuldne kekstee. Iga inimese keskmine ei ole voorus, vaid arenenud, täiusliku, intelligentse inimese keskmine on. See ei tähenda, et tugevad tunded tuleb kõrvale heita, nt tavaliselt on vooruseks viha tagasihoidmine, kurjuse juuresolekul on vooruseks viha väljaelamine. Voorused on omandatud mitte sünnipärased. Inimene muutub vooruslikuks kui ta harjub tegema vooruslikke tegusid. Selleks, et voorused välja kujuneksid on vaja ka tarkuse väljakujunemist. Phronesis- praktiline tarkus Suurim hüve on õnn
nendesamade kaudu ta ka suureneb ja, kui need on vastupidises, siis hävib. Kesktee, aga mitte alati. 2. Aristoteles, Platon ja stoikud õnne ja väliste hüvede suhtest Varane Platon leiab, et vaid voorusest ei piisa, hilise meelest piisab. Aristotelese meelest ei piisa (Head teod nõuavad head varustust). Stoikude meelest on tõeline hüve selline, mille olemasolus ei pea kahtlema, nagu rikkuse jms olemasolus. Nende jaoks õnn ja voorus ekvivalendid. 3. Aristoteles õnneliku elu eri vormidest ning õnne ja poliitika vahekorrast Nikomachose eetika: kolme sorti inimesed ja kolme sorti elu 1. Need, kes taotlevad naudingut ja elavad naudingutes. 2. Need, kes hindavad kuulsust ja on valinud poliitika-elu. 3. Need, kes hindavad voorust (arete) - võivad valida poliitika-elu, aga ka mõttetööga seotud elu. Poliitika eesmärgiks on õnn: õnneliku elu võimalikkuse tagamine. Filosoofid
Sokratese arvates on inimese hinges palju teadmisi varjatud kujul juba olemas, kuid inimene pole sellest teadlik. Kolmandaks määratluste otsimist.Teadmine seisnes Sokratese arvates oskuses oma teadmisi sõnade abil väljendada. Neljandaks induktsiooni. Definitsiooni sõnastamiseks tuleb kasutada induktsiooni ehk üksikute näidete põhjal üldistuste tegemist. Tsitaadid: Tarkus on teadmine kui vähe me teame. Armastama peab läbi tarkuse, mitte läbi tunnete. Tarkus on ainus voorus ja harimatus ainus pahe. Kui sõna ei löö, siis ei aita isegi kaigas. Abielu, kui tõtt rääkida, on õnnetus, kuid hädavajalik õnnetus. Kõrgeim tarkus -- eristada head ja halba. Hakka rääkima, et ma sind näeksin. Ei saa ravida keha, ravimata hinge. Ma tean ainult seda, et ma midagi ei tea. Päikesel on üks puudus: ta ei saa näha iseennast Inimestel on kergem hoida keelel tulist sütt kui saladust. Milline inimene, kes on naudingute ori, ei riku oma keha ja hinge?
Erinevad arusaamad: · Kreeka kodaniku arusaam õnnest see, mida filosoofid kritiseerisid. Nt Sokrates manitses kreeka kodanikke, et ajavad taga raha ja võimu, aga mitte tarkust ja voorust. Aristotelese kriitika: need, kes elavad naudingutes; need, kes hindavad kuulsust ja on valinud poliitilise elu; need, kes hindavad voorust võivad valida poliitika-elu, aga ka mõttetööga seotud elu · Platon, Aristoteles ja stoikud keskne mõiste voorus · Epikuurlased vastandusid stoikutele Vooruse tähtsus: Arete voorus, loomutäius, täiuslikkus. Mõiste, mis käib nii elusolendite kui ka asjade kohta, kasutatakse juhul, kui on saavutatud sisemine potentsiaal parimal võimalikul viisil. Nt kirves on vooruslik, kui temaga saab hästi puid lõhkuda, kui tema funktsioon on hea. Silm näeb väga hästi vooruslik. Paideia noore mehe kasvatamine vooruslikuks (vastand banausia: käsitöö
verifitseerida. Kõige otsustavam erinevus ratsionalistiks ja pragmatistiks olemise vahel on nüüd kõigile näha. Kogemus on muutumises ja meie psühholoogilised tõetuvastused on muutumises nii paljut ratsionalism võimaldab; kuid mitte kunagi seda, et kas tõelisus ise või tõde ise oleksid muutlikud. Reaalsus on igavesest ajast täielik valmisprodukt, kinnitab ratsionalism, ning meie ideede sobimine sellega on see ainulaadne analüüsimatu voorus neis, millest ta on meile juba kõnelnud. Selle sisemise oivalisusena ei ole tõel meie kogemustega midagi pistmist. Ta ei lisa midagi kogemuse sisule. Ta ei muuda midagi tõelisuses endas; ta on midagi, mis juhtub. Tõde ei ole olemas, ta kehtib või on maksev, ta kuulub teise mõõtmesse kui faktid või faktisuhted, lühidalt, kuulub epistemoloogilisse mõõtmesse ning selle kõlava sõnaga lõpetab ratsionalism arutelu.
mai 1979, Tallinn Mõõdud: 196 cm, 125 kg Klubi: Tallinna Kalev Treener: Vesteinn Hafsteinsson Õppeasutus või amet: EBS, tudeng Saavutused: MM-kuld (2007), MM-hõbe (2005), EM-hõbe (2006), universiaadikuld (2005), EM-i 12. koht (2002), MM-i 25. koht (2003), OM-i 20. koht (2004) Esinemine Pekingi olümpial Kvalifikatsioon Esimeses voorus viskas Gerd ainult 59.65. Teda see tulemus ammugi ei rahuldanud. Teises voorus tegi ta aga korrektuure(võttis pööretel kiiruse natukene aeglasemaks) ning heitis 64.66, mis oli piisav,et pääseda finaali. Nii ta siis kolmandat katset tegema ei läinudki. Lõppkokkuvõttes jäi Gerd kvalifikatsioonis 6-ndaks. Finaal Esimene voor läks Gerdil normaalselt. Ta heitis 63.44, mis ei olnud muidugi tema tulemus, aga ta tahtis saada tunnetuse kätte järgmisteks heideteks.Teises voorus heitis Gerd 66
On olemas ka hbriidne-nende kahe vimaluse kombinatsioon. Majoritaarse ssteemi puhul on ainult ks vitja valimisringkonnas. Majoritaarne ssteem jaguneb kaheks: 1.lihthlteenamuse ssteem-riik on jagatud nii mitmeks valimisringkonnaks kui mitu kohta on parlamendis.nt.Suurbritannias. Selle ssteemi puuduseks on see et palju hli mis antakse ei lhe ldse arvesse. 2.asoluutse hlteenamuse ssteem-kahe vooruline valimistessteem mis vib he vooruliseks saada ainult siis kui keegi saab esimeses voorus le 50% hli.Teises voorus saavad osaleda ainult need kandidaadid kes on esimeses voorus saanud kvoodi tis. Selle kvooditamise phjus on see et mitte killustada parlamenti-et sinna ei pseks vhempopulaarsed kandidaadid sisse.See kes nendest kige rohkem hli saab teises voorus see saab parlamenti.nt Prantsusmaa ja Soome.See kahevooruline ssteem tingib parteidele erinevates valimisvoorudes erineva valimistaktika.Esimeses voorus kritiseeritakse konkurente,aga mdukalt
Akadeemia. Õppetöö Akadeemias toimus kuni aastani 529 m.a.j. Erinevatel aegadel tegutsesid Akadeemias erinevad koolkonnad. Kõlbelise elu alused Kõlbeline elu toetub hinge olemasolule. Tunnetusteooria: · hing on surematu · hinges on sünnipärased teadmised · tunnetamine seisneb sünnipäraste teadmiste meeldetuletamises · teadmine saab olla vaid ideede kohta, meelelise maailma kohta on vaid arvamus Voorused (ideaalse riigi 4 voorust): Tarkus valitsejate voorus Mehises sõjameeste voorus Harmoonia riigi kui terviku voorus Õiglus riigi kui terviku voorus Kõlbusseadused olid nn ideaalse riigi kord. 3 seisust: valitsejad, sõjamehed ja rahvas Milles seisneb elu mõte? Elu mõte seisneb oma koha teadmises vastavas klassis, kus valitseb tsensuur ja klassi eriline seisund. Platoni järgi jaguneb inimese hing kolmeks: vaimuks, meeleks ja meelelisuseks. Neile hingeosadele vastavad voorused: tarkus, südidus ja mõõdukus. Üldisimaks
Aug. 66 66 66 696 Sept. 78 78 66 66 791 696 Okt. 66 66 66 696 Nov. 78 78 66 66 791 696 Dets. 66 66 66 696 Toota aastas 385 tonni sealiha 385 000 kg : 6 vooru= 64166,7 kg liha eluskaslus on vaja toota igas voorus 641166,7:100= 641,67 (realiseerida ühes voorus) 641,67x100:98=654,76 (sigade suremus 2%) 654,76 x 100: 98= 668 siga (remondiks 2%) 668 x 100: 96= 695,83 (sigade suremus võõrdepõrsaperioodil 4%) 695,83 x 100: 88= 790,7 (sigade suremus imetamisperioodil 12%) 790,7:12= 65,89 siga igas voorus (emiste keskmine viljakus 12 põrsast) 65,89 x 100 : 85= 77,5 emist seemendada igas voorus (emiste tiinestumisprotsent on 85% ) 385 tonni tootmiseks peab emised olema 78 x 3 = 234 svatamine - nuum
naudingud, neist piisab õnneks)(,,Pidusöök", varem väitis vastupidist). Aristoteles leidis, et kuigi loomutäius on õnne olemuslik osa, on täiusliku õnne jaoks vaja siiski ka väliseid hüvesid: head teod nõuavad vastavat varustust(,,Nikomachose eetika", nt sõbrad, raha, päritoli, välimus). Kuid o keha hüved ja välised hüved on vajalikud hinge pärast, mitte vastupidi(,,Poliitika"). Stoikud: õnn ja voorus on kattuvad mõisted. Voorusliku tegutsemise aluseks on mõistuslik tunnetus me peame aru saama, mis on hüved. Tõeline hüve on ainult see, mis on seesmiselt, oma loomult hea. Tervis, nauding, ilu, rikkus, kuulsus ei ole tõelised hüved, sest nende väärtus põhineb sellel, kuidas neid kasutatakse (neil endil puudub sisemine väärtus). Voorused on seesmiselt head. Tõelised voorused on meie tegutsemisviisid (õiglus, mõõdukus jne). Õnn tähendab stoikude jaoks
kõige rohkem hääli saanud kandidaat jääb üks ühe vastu konkurentsis alla kõigile teistele või mitmele tugevamale kandidaadile. Üheteistkümnes Euroopa demokraatlikus riigis valitakse president kaudselt. Mõningates riikides tehakse seda parlamendis, Tsehhis kodade ühisistungil, Saksamaal ja Itaalias valimiskogus. Valimiskogud on iseloomulikud föderaalsetele või kahekojalise parlamendiga riikidele. Tsehhis on reeglistik üpriski keeruline: kahes esimeses voorus peab edukas kandidaat saama mõlema koja koosseisu enamuse toetuse, teises voorus osalevad kandidaadid, kes kogusid enim hääli esindajatekojas ja senatis ning kolmandas voorus piisab valimiskogu häälteenamusest. Eestis, Ungaris, Kreekas ja Itaalias eeldatakse edukaks osutuvalt presidendikandidaadilt tavaliselt esimeses voorus rohkem kui kahe kolmandiku toetust. Lätis, Tsehhis ja Saksamaal kehtib koosseisu enamuse reegel juba esimeses voorus
I häältelugemisvoor lihtmandaadi selgumine Arvutatakse välja iga ringkonna lihtkvoot (häältekogus, mille eest antakse nimekirjale üks saadikumandaat) valimisringkonna kehtivate hääletussedelite summa jagatakse valimisringkonna mandaatide arvuga. Kõik kandidaadid, kes on isiklikult kogunud hääli vähemalt kvoodi võrra, osutuvad valituks. Niimoodi täidetakse 15-17 RK kohta. II häältelugemisvoor ringkonnamandaat II voorus osalevad vaid need erakonnad, kes on saanud üle riigi vähemalt 5% häältest (s.o valimiskünnis Eestis): 1. Ringkonna kõigi nimekirjade kandidaatidele antud hääled liidetakse eraldi kokku 2. Summad jagatakse läbi ringkonna lihtkvoodiga 3. Jagatis näitab, mitu mandaati omandab üks või teine nimekiri selles ringkonnas Selle tulemusena täidetakse umbes kolmandik RK kohtades III häältelugemisvoor kompensatsioonimandaat
· Seotud eelkõige Riigikoguga. · Ülesanded: EV Põhiseadus ptk V §78 ja Vabariigi Presidendi töökorra seadus. Presidendi valimine: ·Sätestab EV Põhiseadus ja Vabariigi Presidendi valmimise seadus. ·Peab olema 40+ , sünnilt EV kodanik. ·Valitakse: Riigikogus või Valimiskogus. ·60-100 päeva enne ametis oleva presidendi ametiaja lõppu. Riigikogus: · Kandidaadi ülesseadmise õigus viiendikul Riigikogust. · I ja II voorus uus ülesseadmine 20 isikut. · Salajane hääletus. · Valitakse juhul, kui kogunud 2/3 häältest (68). · Kokku 3 vooru · Viimases voorus hääletatakse II voorus enim hääli saanud 2 kandidaadi vahel. · Sarnane süsteem 1992 Lennart Meri 59 häält. Valimiskogus: · Kutsutakse välja kohe järgmisel päeval pärast III vooru. (reaalselt nädala jooksul, otsus kohe) · Koosneb RK liikmetest ja KOV esindajatest.
Vestles moraaliküsimustest huvitatud Akadeemia. üldist korraldust aristokraatlike noortega Ta vaated põhinesid eelkäijate Sõnastas oma vaated arvukates põhjalikul tundmisel. Tema veendumuste kohaselt olid dialoogides, milles kujutas Sokrates voorus ja hüve midagi püsivat, vaidlemas paljude sofistidega. Tegutses peamiselt Ateenas reaalset ja inimeste omavahelisest asutas oma kooli Lykeion kokkuleppest sõltumatut gümnaasiumis. Dialoogid - Sokratese seisukoht
Hiljem muutis Rahvaerakond Mõõdukad oma nime Sotsiaaldemokraatlikuks Erakonnaks. 2004. aasta Euroopa Parlamendi valimistel kandideeris Ilves Sotsiaaldemokraatliku Erakonna nimekirja esinumbrina ja osutus valituks. Europarlamendi saadikuna kuulus Ilves Euroopa Sotsialistide Parteisse. 2006. aasta Eesti presidendivalimised 2006. aasta presidendivalimistel oli Toomas Hendrik Ilves presidendikandidaat 29. augustil Riigikogus toimunud valimiste teises ja kolmandas voorus. Ta kogus Riigikogu koosseisu vajaliku 2/3-lise häälteenamuse ehk 68 hääle asemel mõlemas voorus 64 häält, ega osutunud seega valituks. Nii nagu esimeses voorus, kus kandidaadiks oli seatud Ene Ergma, ei võtnud valimistest osa Keskerakonna ega Rahvaliidu poliitikud, kes olid otsustanud Riigikogus toimuvaid valimisi boikoteerida ning seada oma kandidaat, ametis olev Vabariigi President Arnold Rüütel, üles alles valimiskogus. Valimiskogus toimunud valimiste esimeses voorus 23
Merit-Mariam Saleem 9.b Presidendi valimis kord Vastavalt Vabariigi Presidendi valimise seadusele on kandidaadi ülesseadmise õigus vähemalt viiendikul riigikogu koosseisust. Valitakse salajasel hääletusel ning igal Riigikogu liikmel on vaid üks hääl. Kui keegi ei saa nõutvat häälteenamust, siis korraldatakse järgmisel päeval uus hääletusvoor. Enne teist hääletusvooru toimub uute kandidaatide ülesseadmine. Juhul, kui teises voorus ei saa samuti ükski kandidaat nõutavat häälteenamust, toimub samal päeval kolmas hääletusvoor kahe kandidaadi vahel, kes said enim hääli teises voorus. Peale kolmandat hääletusvooru, kutsub RK esimees ühe kuu jooksul kokku valimiskogu Eesti Presidendi valimiseks. Valimiskogu Valimiskogu koosneb Riigikogu liikmetest ja kohaliku omavalitsuse volikogude esindajatest. Kandidaadi ülesseadmise õigus on vähemalt 21 valimiskogu liikmel.
pessimistlikumaks. Tema arvates oli ideaalseim valitsemiskord aristokraatia ehk parimatevõim. Parimad olid keskajal rikkamad ja kõrge või kuningliku perekonna sugulased. Platon, aga pidas parimateks neid, kes oma elu püüdlevad tarkuse poole. Platon arvas et inimesel on hingejaod, mis jagunevad 3. Ükshingejagu peaks neist olema domineeriv ja see määrab ära inimese töö. 3hingejagu olid: mõistuslik, söekas ja ihalev hingejagu. Mõistusliku hingejao voorus on tarkus. Söeka hingejao voorus vaprus ja õiglus. Ihaleva hingejao voorus mõõdukus. Mõistusliku hingejaoga inimene sobis siis valitemise ametisse, söekusega sõjalisse ja administratiivsesse, ihalev tootmisega seaotud ametisse. Aristokraatias domineerib mõistuslik hingejagu ja see oligi Platoni arvates ideaalne valitsemiskord. Varsti tõukavad söeka hingejaoga inimesed aristokraadid võimult ja moodustavad timokraatia klassi. Timokraatia on auahnus.Nad hakkavad laiendama alasid ja saavad
· Kandidaatide nimekiri · (1) Erakond koostab: 1) kandidaatide ringkonnanimekirjad; 2) kandidaatide üleriigilise nimekirja. · Isik võib kandideerida ainult ühes valimisringkonnas ja ühe erakonna kandidaatide nimekirjas. · Hääletamine toimub elukohajärgses valimisjaoskonnas. · Põhiliseks reegliks hääletamisel on, et iga valija hääletab isiklikult ja paneb ise oma hääletussedeli valimiskasti. · Esimeses voorus osutuvad valituks kandidaadid, kes ringkonnas saavutasid või ületasid lihtkvoodi · 2. voorus selgub, millised erakonnad saavad esinduse Riigikokku! · Kolmandas voorus jaotatakse jaotamata jäänud mandaadid üleriigiliselt kompensatsioonimandaatidena üleriigiliste mandaatide alusel. · tulemused kuulutab Vabariigi Valimiskomisjon välja hiljemalt 10-ndal päeval pärast valimisi.
Sokrates Platon Aristoteles Eluaastad 470 - 399 eKr 427 - 347 eKr 384 - 322 eKr Ideed Voorus ja hüve on midagi püsivat, reaalset ja Voorus ja hüve on midagi püsivat, reaalset ja Mitmeid töid eri valdkondades. inimeste omavahelist! Kokkuleppest inimeste omavahelist! Kokkuleppest sõltumatut. Loogika alused. sõltumatut. Sõnastas oma vaated dialoogidena, paljude sofistide Ei kirjutanud ühtegi teost. vaidlused. Halb tegu kahjustab ka toimijat ennast (tema Mille taga hüve põhineb
Tava-arusaama kriitika -Platoni ,,Sokratese apoloogia".Sokrates noomib ateenlasi valede eesmärkide eest. -Aristotelese ,,Nikomachose eetika", eristab kolme sorti inimesi ning selle alusel kolme sorti elu: 1.kes taotlevad naudinguid 2.kes hindavad kuulsust ja on valinud poliitiku-tee 3.need kes hindavad voorust-mõtte-tööga seotud elu VOORUSE TÄHTSUS *Arete:voorus, täiuslikkus, loomutäius *Paideia:noore mehe kasvatamine vooruslikuks (vastand: banausia) *antiikfilosoofid nõustuvad, et voorus on õnne paratamatu tingimus PLATON (ca 428-348 eKr) Voorusest ja õnnest: Platoni keskmised dialoogid: -õnne jaoks keskne vooruslik elu -hingel 3 osa:mõistuslik,emotsionaalne ja instinktid -õiglus:iga osa täidab oma funktsiooni -mõistus valitseb, emotsioonid toetavad ja instinktid ohjeldatud Platoni hilised dialoogid:(Pidusöök) -vooruslik elu sünnib ilupüüdlusest (armastusest) -erinevate ilupüüdlustega seotud erinevad õnnelikkuse määrad
eraldi 1, Tallinn 3 valimisringkonda. Sõltuvalt valijate arvust on ringkondadele eraldatud 4-12 mandaati e kohta 101 kahalisest riigikogust. Kandidaadid seatakse üles erakondade valimisnimekirjades. Keelatud pole üksikkandidaatide osalus. Erakonnad koostavad 2 nimekirja: Ringkondade nimekirjad (avatud tüü)- need erakonna liikmed, kes just seal loodavad koguda rohkem hääli. Üleriidiline valimiskirjade (suletud tüüp) kõik selle erakonna kandidaadid Kuidas jaotatakse mandaadid? I. Voorus arvutatakse välja ringkonna lihtvoot (kehtivate hääletussedelite arv jagatakse eraldatud mandaatide arvuga. Kõik sõltumata erakonnast, kes on kogunud hääli vähemalt 1 kvoodi jagu saavad juba siit Riigikogu mandaadi, (enamasti jagatakse nii üle vabariigi 15-17 mandaati). II. Voorus: a) Arvutatakse üle riigi välja need erakonnad, kes on ületanud valimiskünnise e kelle
14.11.2012 Slide 22 Slide 23 Voorusteooria peaks ütlema: Mis on voorus? Mis on voorus? Aristotelese jaoks oli voorus Missugused iseloomuomadused on iseloomuomadus, mis avaldus voorused? kalduvuslikus (harjumuspärases) toimimises.
Kibe tõde või ilus vale? On inimesi , kes alati ütlevad otse tõe välja ilustamata, mis võib väga haiget teha. Teised aga juskui kardaksid tõde kuulda ja seda ka välja öelda. Ausus on kiiduväärt voorus, kuid mina arvan, et kõik vahel valetavad või ilustavad tõde. Ma tean mõnda inimest, kes on väga otsekohene. See on just eriti hea tunne, kui keegi midagi otse välja ütleb ja võibolla ma isegi natukene pelgan selliseid inimesi. Niisuguseid inimesi pole just minu ringkonnas palju, kes on väga otsekohesed ja ausad, kuid mõni kogemus ikka on. Ma usun, et iga inimene ilustab tõde mingil määral ja arvan, et ka valetamine on mõnes mõttes voorus
tingimused oma vaadete tutvustamiseks Mis iseloomustab majoritaarset või Majoritaarsele valimisüsteemile on iseloomulikud propotsionaalset valimissüsteemi? ühemandaadilised ringkonnad. Võimalusi on kaks lihthäälte enamus või absoluudne häälte enamus. Kuidas selgitatakse välja kohad riigikogus? Esimeses voorus kehtib valem: kehtivad hääletussedelid Lihtkvoot= ringkonnamandaadid Teises voorus osalevad üle 5% saanud nimekirjad ehk valimiskünniste ületanud. Kehtib valem: partei poolt antud hääled
jutustas audioraamatute headest ja halbadest külgedest. Tublile II kohale tuli Jane Saluorg, kes pakkus variandi eesti rahvuskala, räime, kilu vastu ümber vahetada. Väärika III koha saavutas meie enda kooli õpilane Sirli Tell, kes tõi telemeedia toel avalikkuse ette meie suurepärase okuse kõike ja kõiki meie ümber kritiseerida. Zürii ei jätnud märkimata ka Ivar Piterskihh oratoorlikku esinemist. Kõnevõistlus koosnes II voorust. I voorus esitati 5-7 minuti pikkune kodus ettevalmistatud kõne. II voorus seevastu kõneldi zürii poolt valitud lühiteemal ,,Kas sunnitöö teeb laisa tragiks?" Kõnelejaid hindas zürii koosseisus Ene Ergma, Margus Oro, Keiu Kess, Tanis Kulp ning eelmise aasta võitja Karl Kull. III parimale sai osaks preemia Ene Ergma poolt. Nimelt kutse Toompeale, Kalevipoja saali pidulikule söömaajale, kus arutatakse kuuldud teemade ja erinevate küsimuste üle.
esimees. Hiljem muutis Rahvaerakond Mõõdukad oma nime Sotsiaaldemokraatlikuks Erakonnaks.2004. aasta Euroopa Parlamendi valimistel kandideeris Ilves Sotsiaaldemokraatliku Erakonna nimekirja esinumbrina ja osutus valituks. Europarlamendi saadikuna kuulus Ilves Euroopa Sotsialistide Parteisse. Esimene presidendi karjäär sai alguse 2006. aasta presidendivalimistel kus Toomas Hendrik Ilves oli presidendikandidaat 29. augustil Riigikogus toimunud valimiste teises ja kolmandas voorus. Ta kogus Riigikogu koosseisu vajaliku 2/3-lise häälteenamuse ehk 68 hääle asemel mõlemas voorus 64 häält, ega osutunud seega valituks. Nii nagu esimeses voorus, kus kandidaadiks oli seatud Ene Ergma (65 häält), ei võtnud valimistest osa Keskerakonna ega Rahvaliidu poliitikud, kes olid otsustanud Riigikogus toimuvaid valimisi boikoteerida ning seada oma kandidaat, ametis olev Vabariigi President Arnold Rüütel, üles alles valimiskogus.Valimiskogus
Seisundi järgi jagab nii: ülimuslikkus, paremus ja võrdsus. Aust ja eneseväärikusest Au on loomutäiuse tasu ning omistatakse headele inimestele. Au põhineb voorusel. Eneseväärikus on täiuslik loomutäius enese suhtes. Eneseväärikas inimene peab end ja on suurte asjade vääriliseks. Suure eneseväärikusega inimesed on auga seotud, sest väärikad hindavad enim au. Õnn Koos Platoniga leiavad, et õnn on teatud sorti tegutsemisvõime, aktiivne, mitte passiivne. Õnne tingimus on voorus (aga kas piisav?). Loomutäius on õnne olemuslik osa, kuid täiusliku õnne jaoks on vaja ka väliseid hüvesid. Riigimehe elu: poliitiline juht, kes rakendab õigluse, julguse, eneseväärikuse voorusi kogukonna hüvanguks, aga mitte oma eluks. Oma voorusi rakendab ta ebatäiuslikes olukordades (sõda nt). Filosoofi elu (eelistatuim): filosoof praktiseerib tarkuse voorust. Selle saavutanu, mõtiskleb maailma üle oma valguses. Jumalasarnane elu.
kreeklased hakkasid vaidlustama et maailm on jumalike jõudude toime, 16. Mis on filosoofia? Maailma üldist korraldust puudtavate probleemide üle juurdlemine 17. Mille üle arutlesid esimesed filosoofid?püüdsid selgitadaa millest kõik maailmas on tekkinud ja mis selle kõik liikuma paneb,jumalate põlvnemise üle ja püüti seletada maailma mõistuspäraselt, 18. Mis on sofistika?inimese käitumine ja moraaliküsimused 19. Oska iseloomustada Platoni filosoofiat.hüve ja voorus on midagi püsivat inimeste omavahelistes kokkuleppest sõltumatut,hüve on igavene ja muutumatu sp et põhineb igavestel ja muutumatutrl ideedel 20. Oska iseloomustada Aristotelese filosoofiat.kuidas tuletada olemasolevatest eeldustest korrektseid ja vältida vigaseid järeldusi,ei pidand õigex platoni ideesid, 21. Oska iseloomustada Sokratese filosoofiat.oli vaja filosofeerida sellex et mõista mis on hüve ja milles seisneb voorus
Rahvarinde juht- Edgar Savisaar Eesti Komitee esimees-Tunne Kelam Eesti Vabariigi Ülemnõukogu esimees-Arnold Rüütel EKT juht 1988-1991- Väino Väljas 1990-1992 Eesti Vabariigi Ülemnõukogu 1991-1992 Eesti komitee(kongress) 1992-2002 Riigkogu Reasta varaseimast sündmusest: Fosforiidikampaania Loominguliste liitude ühispleenum Rahvarinde loomine Suveräänsusdeklaratsioon Eesti Kongressi avamine Eesti iseseisvuse taastamine 23.08.87-asutati eesti muinsuskaitse selts (esimene võimudest sõltumatu legaalne massiorganisatsioon) 16.11.88- võeti vastu suveräänsusdeklaratsioon 24.02.89- Tallinnas Toompea Pika Hermanni torni heisati sini-must-valge lipp.See päev sai iseseisvuspäevaks 23.08.89-toimus balti kett 20.08.91-ülemnõukogu võttis vastu otsuse eesti riiklikust iseseisvusest 31.08.94-lahkus üle eesti piiri viimane sõdur Muinsuskaitse selts 1987 Fosforiidikampaania1986 Moodustati rahvarinne 1988 Võeti vastu keeleseadus 1989.jaan. Rahareform 1...
10. Minos- legendaarne Kreeta kuningas, Kreeta kultuur sai nime Minose järgi. Homeros- pime laulik, omistati talle kaks eepost (Ilias ja Odüsseia) Aristoteles- Platoni õpilane, füüsika, loodusteadus, loogika, kirjandus, muusika, ajalugu, riigikorraldus, moraal ja maailmakorra üldised põhimõtted, (mõte-inimene on riiklik elusolend). Platon- Sokratese tuntuim õpilane, suursuguse päritoluga, filosoof, pani teosed kirja dialoogidena, veendumus – voorus, ideede õpetus. Pythagoras- matemaatik, püüdis mõista arvude olemust ja uuris sellest tulenevalt matemaatilisi probleeme, Pythagorase teoreem (idee – maailmakorraldus põhineb arvulistel suhetel). Sokrates- Ateena filosoof, edastas oma vaateid suulistel vestlustel ja ei võtnud tasu, voorus, arvas et sofistid ei tea mis voorus on. Hippokrates- kuulus arst, kes kirjutas raamatu meditsiinialastest teadmistest (teos sisaldab haiguste sümtomite ja kulgemiste
mahu ja jaotuse kohta, mille nad esitavad Rahandusministeeriumile. Seejärel algavad pikad ja rasked läbirääkimised vajaduste ja võimaluste kokkuviimiseks, mille käigus peavad kõik eelarveüksused loobuma mingist osast oma kavandatavatest kulutustest. Kui eelarve on koostatud ja seletuski valmis, siis esitatakse see hiljemalt 31.septembriks Riigikogule. Riigikogu menetleb seda kolmel lugemisel, kusjuures teist lugemist võib korduvalt katkestada parandusettepanekute esitamiseks. Teises voorus võivad parandusettepanekuid esitada kõik Riigikogu liikmed, kuid kolmandas voorus saavad seda teha vaid Riigikogu komisjonid ja fraktsioonid ning Vabariigi Valitsus.
Riigikogu. Igal Riigikogu liikmel on üks hääl. Valituks tunnistatakse kandidaat, kelle poolt hääletab Riigikogu koosseisu kahekolmandikuline enamus. Kui ükski kandidaat ei saa nõutavat häälteenamust, korraldatakse järgmisel päeval uus hääletusvoor. Enne teist hääletusvooru seatakse üles uued kandidaadid. Kui teises hääletusvoorus ei saa ükski kandidaat nõutavat häälteenamust, siis korraldatakse kahe teises voorus enim hääli saanud kandidaadi vahel samal päeval kolmas hääletusvoor. Kui Vabariigi Presidenti ei valita ka kolmandas hääletusvoorus, kutsub Riigikogu esimees ühe kuu jooksul Vabariigi Presidendi valimiseks kokku valimiskogu. Valimiskogu -koosneb Riigikogu liikmetest ja kohalike omavalitsuste volikogude esindajatest. Iga kohaliku omavalitsuse volikogu valib valimiskogusse vähemalt ühe esindaja, kes peab olema Eesti kodanik
on suhtelised mõisted. Mõtet edasi arendades jõuti arusaamale, et ühiskond koosneb tugevatest ja nõrkadest ning saamatutest liikmetest. See mis on tugevatele hea ei pruugi olla hea nõrkadele. Sofistid leidsid, et on õigustatud see, et tugevad peavad nõrkade üle valitsema, sest nii on ka looduses, kus tugevad ja agresiivsed loomad nõrkadest toituvad. Sofistide loogika vastu astus välja sokrates, kes on Kreeka üks kõige kuulsamaid filosoofe, kes võttis kasutusele mõiste voorus. Kuna ka sofistid kasutasid mõistet voorus, süüdistas Sokrates neid selles, et nad ei teadnud tegelikult seda, mis see voorus on. Sokrates kaa ei määratle mõistet voorus, vaid järeldab, et iga inimene selleks, et saada vooruslikuks peab tunnetama vooruse olemust. Kõigile ei ole antud tunnetada voorust, kuna selle tunnetamine on seotud teadmistega, oli selle tunnetamine võimalik ainult haritud inimestel. Lähtudes sellest teadmisest kritiseeris
peaks kaotama ära võimaluse, et presidenti ei valita. See tähendab, et tuleks kaotada ära enamuse poolthäälte nõue ja valituks lugeda see kandidaat, kes sai rohkem hääli. Sellisel juhul ei oleks võimalik sellel aastal juhtunud olukord, kus lõpuks sai Eesti Vabariigi presidendiks nn kompromisskandidaat. Kokkuvõtvalt leian, et valimissüsteem ei vaja radikaalseid muudatusi. See, et otsustusõigus on jäetud Riigikogule ja viimases voorus valimiskogule, on hea lahendus. Halb praeguse süsteemi juures on see, et esimeses voorus esitatud kandidaadid ei pruugi olla need, kellest saab Eesti president, mis omakorda teeb mõttetuks eelmised voorud ja võib viia nn kompromisskandidaadini Andreas Reinula
Aeg Kapital (Sirel, Piisang, 2010, lk 50). 1.1.1. Ringsüsteemi põhimõtted Ringsüsteemi põhimõtteks on, et iga osavõtja mängib iga teise osavõtjaga läbi ning võit saavutatakse kogutud punktide pealt. Ringsüsteemi kasutades kõrgematel võistkondlikel mängudel ei tohi iga võistkond mängida päevas üle ühe mängu. Selleks, et aega maksimaalselt ära kasutada, tuleb osavõtjad jaotada paaridena voorudesse nii, et kõik saavad üheaegselt mängida. Igas voorus on poole vähem mänge kui võistlustel osalejaid. Näiteks kuue osavõtja puhul on viis vooru. Kui osavõtjate arv on paaritu, on voore sama palju kui osalejaid, kuna igas voorus on keegi mänguvaba. Kui osavõtjad jaotatakse alagruppidesse, tuleb arvutused teha iga alagrupi kohta eraldi (Sirel, M. Piisang, 2010, lk 51) Paremusjärjestuse selgitamine käib ringsüsteemis läbi punktide. Kui võistlustel ei ole aktsepteeritud viigiga, antakse võidu eest ühe punti ja kaotuse eest null punkti
Hing on pärit ideede maailmast, inimese kehasse satub ta läbi sünni, kus ta on vangis ning igatseb tagasi ideede riiki. Aristoteles ütle, et hing on kõikidel elusolenditel lihtsalt keha vorm. Hing oli nii inimestel, taimedel kui ka loomadel. Aristotelese arvates hing peale surma ei säili. Selle põhjal võib arvata, et Aristotelese õpetuse järgi polnud hing algselt kuskilt pärit ja ta polnud igavene/surematu. Eetika oli Platoni jaoks kõlblus. Ta hindas voorusi. Kõige olulisem voorus oli Platoni jaoks headus. Selle all mõistis ta ideed, Päikest ja jumalust. Selleni jõudmine on suurim eesmärk. Aristoteles pidas eetikat teaduse loojaks. Vooruslikkus tähendas tema jaoks meisterlikkust. Voorus tuleb valida liialduse ja puuduse vahel leida kuldne kesktee. Näiteks lugupidamine enesest on kesktee edevuse ja alavääristamise vahel. Nii Platon kui ka Aristoteles arvasid, et iga inimene vajab riiki, et olla õnnelik. Platonile oli
01.053. väljend Sokratese kõnelemisviisi, mida võiks tinglikult nimetada ka Sokratese meetodiks. Hiljem omas too termin olulist kohta Platoni õpetuses ja on sealtpeale käibel – kuigi üsna erinevates tähendustes – läbi kogu filosoofia ajaloo. Sokratese kõnelemine, tema “jumala teenimine”, mis, nagu öeldud, seisnes iseenda ja kaasvestleja teadmiste kriitilises kontrollimises, algas tavaliselt küsimusega tüübist “Mis on X?” Näiteks – mis on hüve või mis on voorus. Sarnaseid küsimusi küsivad lapsed oma vanematelt, täiskasvanud inimene jätab sedalaadi küsimusi esitades endast kaasvestlejatele mulje kui naiivsest, lihtsameelsest inimesest. Sokratese dialektilises vestluskunstis ei olnud need küsimused aga sugugi nii lihtsad, kui nad esimesel pilgul võivad paista. Igapäevaelus saab sedalaadi küsimustele ka üsna mitmeti vastata, mistõttu polegi tõesti iseendast otsekohe selge, millist laadi vastust neile oodadakse.
PLATON Aigar Iva 11E LÜHIÜLEVAADE ELULOOST · 427 347 e.m.a · Ateena · Vana ja jõukas aristokraatlik suguvõsa · Kasvas mugavuses ja rikkuses FILOSOOFILISED SEISUKOHAD · Kaks maailma · ,,Koopamüüt" · Hing ja voorus · Ideaalriik FILOSOOFILINE PÄRAND · Platoni dialoogid · Tänapäevane Platoni-uurimine · Esimene filosoof, kes keskendub keelele ja mõistete määratlemisele
* Pragmatism. 3 isa: Pierce, James, Deney. * Hea on see, mis toob võimalikult palju tulu. Kapitalism. * Inimene peamiselt tahtev ja tegutsev olend. * Iseenesest vahend, millega jõuda soovitud tulemuseni. * Tõde on see, mida saab tõestada teadusliku meetodi abil. * Iseloom. * Voortuste eetikateooriad. * Ei pruugi olla teadlikult käitutud moraaliseaduste järgi, aga teab, mis on õige ja väär. * Rajajaks Aristoteles. * Antiikajal vooruslikkus ja pahed. * Voorus kahe äärmusliku iseloomujoone vahel. * Liiga vähe voorus liiga palju. * Argus voorus (vaprus) hulljulgus. * Kitsidus voorus (hellus, lahkus) priiskamine. * Voorust hakati kutsuma kuldseks keskteeks. * Vooruste eetika = areetiline eetika. * Sõltub konkreetsest olukorrast. * Tahte ajel, ei ole loomupärane (distsiplineeritud). * Inimene on potensiaalselt ambivalentne nii vooruslik kui paheline. Ei ole sündinud ei heaks ega kurjaks.
(Tema pooldajad tegelesid esialgu Samose saarel, hiljem Itaalias Krootonis). Ateena filosoofia Kreeka kolooniatst tuli Ateenass hulgaliselt rändõpetlasi ja filosoofe ning nad tegelesid noorukite kasvatamisega. Neid hakati kutsuma sofistideks, mis tuleneb kreeka keelsest sõnast "õpetatud". Sofistide filosoofia põhijooneks oli suhtelisuse tunnistamine. Tähtsamad filosoofid: Sokrates - peaprobleem oli vooruse olemuse mõistmine kuna voorus pidi olema midagi kindlat ja püsivat. Ta suhtus halvustavalt demokraatlikku riigikorda. Sokrates väitis, et valitsemises osalevad võhikud ja seega ei saa see riigikord olla vooruslik. Platon - Sokrates´e õpilane, vahendas tema seisukohti. Platon kirjutas oma tööd dialoogivormis ja andis oma mõtted edasi Sokrates´e sõnade läbi. Ideeõpetus: ideed on muutumatud ja tõelised. Meeltega tajutavad asjad on vaid nende ebatäiuslikud koopiad.
aatomitest, mille kohaselt koosneb maailm tühjusest ja selles liikuvatest ning omavahel põrkuvatest jagamatutest algosakestest ehk aatomitest. Vana-Kreeka tuntumad filosoofid olid Sokrates, Platon ja Aristoteles. 5. saj. eKr Ateenas elanud Sokrates ei ole endast maha jätnud ühtegi teost ning tema mõtteid teame tema õpilase Platoni kirjutatud dialoogide kaudu. Sokratese arvates oli filosoofia peamine mõte mõista hüve ja vooruse olemust. (Hüve see, mis on olemuselt hea, voorus see, mis aitab hüveni jõuda.) Milles vooruse olemus Sokratese arvates seisnes, pole täpselt teada. Filosoofi arvates oli oluline teada, mis voorus on, sest ainult nii saab inimene käituda vooruslikult. Sokrates võttis sõna ka riigivalitsemise teemadel. Talle ei meeldinud demokraatlik riigikord, sest valitsemises osalesid ka täielikud võhikud. See tekitas Sokratesele tõsise probleemi ta anti
Peamine tunne on armastus, mille kutsub välja hüve ligitõmme. Armastada saab ainult seda, mis on hea tõeliselt või näiliselt. 6. Kas tunded on kõlbeliselt head või halvad? 6. Tunded pole meeleliigutustena iseenesest head ega halvad. Nad on head, kui nad aitavad kaasa heale teole, ning nad on halvad vastupidisel juhul. Neid võib ülendada voorustesse kaasates või neid võib vääratada pahede läbi. 7. Mida tähendab voorus? 8. Millised on nn peamised inimlikud ja jumalikud voorused? 7. Voorus on jääv, kindel kalduvus teha head. Ta ei võimalda inimesel mitte üksnes häid tegusid teha, vaid ka anda oma parimat. Kõigi oma meeleliste ning vaimsete jõududega pürgib vooruslik inimene heale. Ta püüab seda saavutada ning otsustab oma konkreetsete tegevuste puhul selle kasuks. 8. Peamisi inimlikke voorusi nimetatakse kardinaalseteks* voorusteks. Nende alla rühmituvad kõik
2. Aristoteles, Platon ja stoikud õnne ja väliste hüvede suhtest Platon väitis, et esikohal on vaimsed naudingud, neist piisab õnneks(,,Pidusöök", varem väitis vastupidist). Aristoteles leidis, et kuigi loomutäius on õnne olemuslik osa, on täiusliku õnne jaoks vaja siiski ka väliseid hüvesid: head teod nõuavad vastavat varustust(,,Nikomachose eetika"). Keha hüved ja välised hüved on vajalikud hinge pärast, mitte vastupidi(,,Poliitika"). Stoikud: õnn ja voorus on kattuvad mõisted. Voorusliku tegutsemise aluseks on mõistuslik tunnetus me peame aru saama, mis on hüved. Tõeline hüve on ainult see, mis on oma loomult hea. Tervis, nauding, ilu, rikkus, kuulsus ei ole tõelised hüved, sest nende voorus põhineb sellel, kuidas neid kasutatakse. 3. Aristoteles õnneliku elu eri vormidest ning õnne ja poliitika vahekorrast Riigimehe elu: Riigimees on poliitiline juht, kes rakendab õigluse, julguse, eneseväärikuse voorusi kogukonna hüvanguks
Isa Goriot fotoromaan Kõrgema seltskonna mõju & manipuleerimine KÕRGEMA SELTSKONNA MÕJU ,,Ma ei süüdista rikkaid, et kiita lihtrahvast: inimene on ikka seesama, olgu ta üleval, all või keskel." Härra Vautrin KÕRGEMA SELTSKONNA MÕJU ,,Võrgutada naine, et ennast ühiskonnaredelil teatud pulgale upitada." Härra Vautrin KÕRGEMA SELTSKONNA MÕJU ,,Vautrinil on õigus, rikkus ongi voorus!" Eugene de Rastignac KÕRGEMA SELTSKONNA MÕJU ,,Mina jälle ei armasta poolikuid rõõme, tahan teatrisse sõita omas tõllas, istuda omas loozis ja ka tagasi tulla igati seisusekohaselt. Kõik või mitte midagi see on minu deviis. ,, MANIPULEERIMINE ,,Oh, isa, kas me katastroofi hetkel oleme siis oma tunnete peremehed?" Delphine de Nucingen MANIPULEERIMINE ,,Isad peaksid meie eest mõtlema." Delphine de Nucingen MANIPULEERIMINE
Maja ei ole ju ainult kuhi telliseid, et majast saaks maja, peab tal olema maja vorm. Maja võib olla valmistatud ka betoonist, kuid ta on ikkagi maja. Vorm on asjade olemas olemise seletus. Vormi mõiste jagab ta neljaks üksteist täiendavaks põhjuseks. Aineline põhjus millest see on? Toimiv põhjus mis selle tekitab? Vormiv põhjus mis annab sellele äratuntava kuju? Lõpp-põhjus miks see on? Aristoteles uskus, et on olemas kuldne kesktee. Selle kohaselt asub voorus võrdselt kaugel kahest äärmusest., mis mõlemad on pahed. Heldus on kesktee priiskamise ja ihnuse vahel, julgus kesktee hulljulguse ja argpüksluse vahel. Eesmärgiks on tasakaalustatud isiksus. See ongi Aristotelese meelest tee õnnele. ARISTOTELES´E FILOSOOFIA Inimelu on protsess, millel on temale eriomane liikumine. Järelikult peaks sellele rakenduma ka Aristotelese füüsika poolt kirjeldatud üldine liikumisekarakteristika. Elavate
VOORUSTE EETIKA Aristoteles (384-322 eKr) Oli Platoni õpilane. Vana-Kreekas polnud moraaliks õige ja vale, vaid asjade hindamiseks oli voorus ja pahe. Vooruse tähistamine aretee tähendab algelt ,,täiuslikkus" või ,,täius"; tähendas asjade tegelikku eesmärki. Eesti keeles kasutatakse sõna loomutäius. ,,Nicomachose eetika" Aristotelese üks eetikaalasemaid teoseid. ,,Voorused on ihasid reguleerivad iseloomujooned, mis on keskmised kahe vastupidise äärmusliku iseloomujoone vahel." Äärmuslikud iseloomujooned ongi pahed. Äärmused: liiga palju või liiga vähe. Hirm või kirg on inimese loomulikud tunded
· kandidaat peab olema sünnijärgne Eesti kodanik · vähemalt 40-aastane · kohtulikult karistamata · iga isik võib presidendiks kandideerida max 2korda järjest(st. 10-ks aastaks) 2)Presidendi valimine. · kandidaate saavad üles seada vähemalt 21 riigikogu liiget · presidendi valib riigikogu vähemalt 68 poolthäälega · kokku on võimalik kokku korraldada 3 valimisvooru 2-l päeval(3 vooru) · kui riigikogu ei suuda ka 3-das voorus presidenti valida,kutsutakse kokku valimiskogu kuhu kuuluvad kõik riigikogu liikmed ja kõikide omavalitsuste esindajad 3)Presidendi ülesanded · esindada Eestit välismaal · kinnitada seadusi · kuulutada välja riigikogu valimised · leida peaministrikandidaat ja kinnitada valitsus · anda riiklikke teenetemärke ja sõjaväelisi auastmeid · nimetada ametisse kohtunikke ja diplomaate · kuulutada välja sõjaseisukord ja mobilisatsioon
Tänapäeva terve ja tubli inimene Arvatakse, et tänapäev inimesed on terved ja tublid, kuid kas see ikka nii on ja kas kaks sellist iseloomuomadust käivad üksteisega käsikäes-vastuseid võib ola mitmeid. Tubli on inimene, kes on loomult hea ning on rahul sellega, mida ta juba omab ning ei püüa end kellegi teise pärast paremaks muuta. Elada tuleks oma südame järgi, mis suunab alati ja näitab kätte kuidas toimida, olgu see siis halb või hea. Tubli kodanik näeb iseend just sellisena nagu ta on ning elab vabana, ilma ühegi kahetsuseta eluteel. Kui sellist eluviisi jörgida, siis see ongi kõik, mida on vaja, et olla terve ning tubli inimene. Sageli aga ei olda iseenda ega oma välimusega rahul, mistõttu peidetakse oma kehaved suursuguste riiete varju, lootes, et see teeb asjad olematuks, kuid nii see siiski ei ole, tegelikkus jääb tegelikkuseks. Ühesõnaga on targa ja tubli inimese kombed lihtsad, kuid loomulikud ning ko...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
