Hobbesi kogemus kodusõdadega lõhestatud maailmast ütleb, et inimene on inimese hunt: homo homini lupus est. See ei ole Hobbesi moraaliotsustus, vaid lihtsalt loodusliku seisundi kirjeldus. Inimesed kisuksid üksteist lõhki, kui neil puuduks aru, mis ütleb, et on üks asi, mis on nende kõikide huvides - see on rahu. Seetõttu sõlmivad nad lepingu, millega nad loovutavad tsentraalse instantsi - suverääni kasuks osa oma loomulikust õigusest võimalikult palju kasu saada. Suverään peab suutma tagada, et kõik peavad kinni ühiskondliku lepingu tingimustest. Sellepärast peab tal olema sõjaline jõud ja maksustamisõigus. Samuti peab ta kontrollima riigi vaimu- ja usuelu, et suuta eos lämmatada enda vastu suunatud salasepitsusi. Suverään-riigivõim- võib olla usurpaator nagu Inglise revolutsiooni juht Oliver Cromwell, kelle võimu all 1651. aastal esimest korda ilmus Hobbesi riigiteooriat põhjalikult esitav raamat
Riik ongi Hobbesi jaoks kunstlik moodustis, inimeste poolt loodud "surelik jumal", mis on loodud nende endi kaitseks iseenda eest. Suverääni võim lepinguga loodud ühiskonnas ehk riigis tagatakse sellega, et tema ei sõlmi inimestega lepingut, vaid võtab neilt antud võimu lihtsalt vastu, seega ei ole ta neile andnud mingeid siduvaid kohustusi. Valitsejal on sisuliselt täielik vabadus oma võimu teostamiseks täpselt sellisel teel, nagu ta parimaks peab. Oma võimu suverään jagada ei tohiks, sest see viiks rivaalitseva võimukeskuse tekkeni ning kodusõjani (nagu oli tema ajal Inglismaal ka läinud). See seisukoht kehtib ka religioosse võimu osas: riigis saab olla kas teokraatlik või poliitiline suverään. Hobbes eelistab viimast, sest selle võim on ratsionaalsem, seetõttu ka efektiivsem. Nõnda peaks kirik olema riigile allutatud, parimaks lahenduseks oleks aga see, kui monarh oleks ise kirikupea, nagu see Inglismaal Hobbesi ajal oli ja praegugi on
ihuliikmete üle, annab ühiskondlik leping riigile samasuguse võimu kõigi tema liikmete üle. Seda üldise tahte poolt juhitavat võimu nimetatakse suveräänsuseks. Oluline on esiteks selgesti eristada kodanike ja suverääni vastastikuseid õigusi ning teiseks kodanikel alamatena täita olevaid kohustusi neist loomulikest õigustest, mis kuuluvad neile kui inimestele. Kodanik võlgneb riigile suverääni esmese nõudmise peale kõik teened, mida ta iganes saab talle osutada. Kuid ka suverään ei või koormata alamaid ühegi ühiskonnale tarbetu nõudmisega. Üldine tahe (kui ta tahab tõesti üldine olla) pean olema üldine nii eesmärkide kui oma olemuse poolest. Ta peab lähtuma kõigist, et käia kõigi kohta. Üldisena ei saa ta midagi öelda ühegi inimese ega üksikjuhtumi kohta. Suverään tunneb ainult rahvust kui tervikut ega erista ühtegi selle liiget. Mis siis õigupoolest on suveräänsuse akt? See pole ülema
Mis poliitilised momendid soodustasid Eesti iseseisvumist? Eesti: Poliitilised ringkonnad ja juhid olid iseseisvumisega ühel nõul. Autonoomia- saadi valitsemiskogemus Venemaa: Kodusõda- suur osa sõjaväest oli juba demoraliseerunud, riik nõrgestatud. Ei suudetud piisavalt jõuliselt Eesti riigile vastu hakata Maailm: I maailmasõda- Saksamaa ja Venemaa oli nõrgestatud, sakslased olid sunnitud Eestist lahkuma 3 tähtsamat sammu omariikluse suunas. *Kuulutati välja isesesvus - see näitas maailmale, et Eesti tahab olla vaba *Eesti sai autonoomia - asjaajamine läks eesti keelde, saadi valitsemiskogemus *Vabadussõda- võideti sõda, tänu millele tunnustas Venemaa Eesti iseseisvust Mis olid veebruarirevolutsiooni põhjused Venemaal? ° Petrogradi vilets varustamine toiduainetega °rahvas polnud tsaariga rahul ° sõjatüdimu...
Eesti sõdades 1914-1920 Esimene maailmasõda 1914-1918 Mobiliseeriti Vene armeesse 100 000 meest Eesti rinne oli lähitagalas Tallinnas oli mitu sõjatarvete tehast Muutis Eesti siseelu Pingestas majandust Kaartisüsteem Otsest näljahäda ei olnud Esimene maailmasõda Paljud tööstusettevõtted lõpetasid töö Tööjõud suunati maale 1917. aastal algas nii tehaste sisseseade, aga ka Tartu ülikooli vara evakueerimine Venemaale. Keelati Saksa keele rääkimine avalikkes kohtades Määruse rikkumise eest võis saada trahvi Suleti saksakeelsed koolid Eesti iseseisvuse väljakuulutamine 1918 Päästekomitee kuulutas Eesti iseseisvaks Saksa väed okupeerisid Eesti Eesti Ajutine Valitsus läks põranda alla Juunis algas eesti poliitilise juhtkonna vahistamine Ajutine Valitsus sai de facto tunnustuse Suurbritannialt, P...
Kas 1934 aasta riigipööre oli demokraatia kaitseks? Eesti kuulus enne Vabadussõda Venemaale. 402 päeva kestnud vabadussõja aga võitis Eesti ning 1920.aastal kirjutas Venemaa alla rahulepingule, milles loobus igaveseks ajaks kõigist suverään-õigustest, mis olid Venemaal Eesti rahva ja maa kohta. See andis võimaluse hakata üles ehitama Eesti Vabariiki. Demokraatliku Eesti arenedes tõusid nii mitmedki erinevad organisatsioonid esile, kelle hulgas olid näiteks Vabadussõjalased. Eesti ei leidnud majanduskriisis poliitikas stabiilsust ning valitsused vahetusid pea iga kuue kuu tagant. 1934 aastal tegi K. Päts riigipöörde väites, et see on demokraatia kaitseks ning ta päästis rahva vapside kavandatud riigipöörde käest. Oli see riigipööre ka tegelikult demokraatia kaitseks? Vabadussõjalased, hüüdnimega vapsid, olid Vabadussõjas võidelnud inimesed, kes leidsid, et nende vabaks võideldud riik ei toimi nii nagu nemad seda endale ette kujutasid. Na...
Kultuurielu Eestis kahe maailmasõja vahelisel ajal 1. Kultuuri arengule Eestis aitas kaasa riik. Kultuuri rahastati nii riigieelarvest, kui ka Kultuurkapitali vahendusel. Kultuurkapital premeeris ja jagas ka stipendiume kirjanikele, kunstnikele, näitlejatele, heliloojatele, sportlastele jne ja toetas olulisemaid kultuuriasutusi ja ühinguid. Tänu väliskontaktide laienemisele tekkisid ka uued kultuurimõjud, saksa ja vene mõjude asemele. Aktiivselt tegutsesid mitmed organisatsioonid - Eesti kultuuri tutvustati välismaal ja vastupidi. Kindlasti aitas kultuuri arengule kaasa ka omariikluse saavutamine, sest nüüd kui oli oma iseseisev riik, siis tekkis paljudel soov tähtsustada just oma rahvust ja riiki ja tegeleda rahvuskultuuriga ning näidata seda ka teistele. 2. kõrgkultuur tegutseb palju elukutselisi kirjanikke, kunstnikke, muusikuid ja näitlejaid, professionaalsed teatrid, koorid ja orkestrid. rahvuskultuur...
Miks kaotas Eesti 1940. aastal iseseisvuse? Eesti Vabariik loodi 24. veebruaril 1918. aastal, kuid pingeline olukord võõrvõimudega kestis 1920. aasta 2. veebruarini, mil sõlmiti Tartu rahuleping. Rahulepinguga tunnustas Nõukogude Venemaa Eesti iseseisvust ja loobus vabatahtlikult ning igaveseks ajaks kõigist suverään-õigustest Eesti rahva ja -maa kohta. Sõltumatut iseseisvust said Eestlased nautida Teise Maailmasõja alguseni, täpsemalt 1939. aasta septembrini, mil kirjutati alla Nõukogude Liiduga vastastikuse abistamise paktile. Selle lepinguga lubas Eesti oma territooriumile NSVLiidu väed , mis oli iseseisva riigi lõpu üheks otsustavamaks teguriks. 1940. aasta kevadel okupeerisid Nõukogude väed Eesti. Millised olid põhilised tegurid Eesti iseseivuse kaotamisel? Eesti geograafiline asend ei tulnud vabaduse säilitamisele kasuks. Olles Venemaa läänepoolne naaber, on Eesti olnud läbi aegade alati ...
Alates 5. sajandist nimetati sedasi Rooma piiskoppi, kellest sai läänekiriku pea. Esimesena võttis endale selle tiitli Leo I Suur, keda kutsuti ka Rooma salakeisriks. Pärast seda paavstlus nõrgenes, kuni Gregorius Suur ja tema järglased aktiivse misjonipoliitikaga paavstide prestiizi taas tõstsid. Ametlik tiitel: Rooma piiskop, Jeesuse Kristuse asemik, apostlite järglane, algkiriku pea, Õhtumaa patriarh, Itaalia priimas, Rooma kirikuprovintsi peapiiskop ja metropoliit, Vatikani Riigi Suverään, Jumala teenrite teener. 8. sajandil õnnestus paavstidel sõlmida liit Frangi riiki valitsevate Karolingidega ning saada seeläbi Kesk-Itaalia valitsejateks. Edaspidi langes paavstide autoriteet taas, kui nad muutusid mängukannideks Itaalia valitsejate käes. Nende positsiooni parandas aga oluliselt kirikureform 11. sajandi keskel. Paavst sai sellega Õhtumaade kiriku vaieldamatuks peaks ning Gregorius VII ajal esitati esimest korda ambitsioon olla nii vaimulik kui ka ilmalik suverään
Ühiskondlik seadus on ainuke seadus, mis loomu poolest nõuab üksmeelset heakskiitu, sest kodanike ühinemine riigiks on ju kõige vabatahtlikum akt. Riik on kord rajatud ning siis tingib elukoht vastava riigiga nõustumise. Riigi territooriumil elamine tähendab enda allutamist tema suveräänsele võimule. Kui näiteks inimesel on mõjuvõim enda keha üle, siis samamoodi on indiviid üks osa riigist ning seetõttu allutatud mingil määral suveräänsele riigile. Suverään tunneb ainult rahvust kui tervikut ega erista ühtegi selle liiget. Suveräänsuse jagamine on viga, mis tuleneb sellest, et suveräänse võimu mõistet pole endale täpselt selgeks tehtud ja et tolle võimu osadeks on peetud seda, mis tegelikult on üksnes tema tegevuse tagajärg. Riik kujutab endast kui vaimset indiviidi, kes on suverääni moodi aktiivne ning riigi mõistes passiivne ning mis kokkuvõttes ei saagi ületada kokkulepete piire.
Landeswehri sõda oli 1919.aasta suveks võidetud, kuid Vabadussõda kestis edasi. Eraldirahu variant hakkas 1919.aasta suvel huvitama mõlemat poolt. Selle üks avaldus oli, et Lenini valitsus saatis vaikselt laiali Eesti Töörahva Kommuuni seni veel eksisteerivad asutused ja lõpetas näitemängu"iseseisvast töörahva riigist". Teine teise vastu sõdisid kaks riigi, Eesti Vabariik ja Nõukogude Venemaa. Eesti sõltus lääneriikide, eriti Inglismaa toetusest. Venemaa jälle ei lugenud seaduslikuks Eesti Vabariiki ja pidas Eestit Venemaa võõrandmatuks osaks. 1919.a oktoobris asus jõulisele pealetungile Vene valgekaartlaste Loodearmee kindral Judenitsi juhtimisel. Esialgu saavutas Judenits märkimisväärset edu ja tungis Petrogradini välja. Narva kaitselahingud Vabadus sõja kõige raskemad ja ohviterohkemad. Kõige ohtlikum hetk tekkis 7. Detsembril, kui punaväel õnnestus Krivasoo juures õle Narva jõe tungida ja selle läänekaldal sillapea luua, millega t...
Vabadussõda Autorid: Rauno Sander Karlo Kalamees Vabadussõda sõda, mida Eesti Vabariigi väed pidasid Eesti iseseisvuse säilitamiseks ja kindlustamiseks 28. novembrist 1918 3. jaanuarini 1920 Nõukogude Venemaa vägede ja 1919. aastal Lätis Landeswehr'ist ja nn. Rauddiviisist koosnenud Saksa väekoondise vastu. Sõjakäik 28. novembril tungis Punaarmee kahe diviisi jõududega üle Eesti piiri, armeese kuulusid kokku umbes 12000 meest. Eesti väed asusid vastupealetungile. 24. veebruaril 1919. 12. mail läks Eesti armee üldpealetungile ja vallutas 25. mail Pihkva. Eestit toetasid Vabadussõjas mitmed riigid. Novembris ja detsembris 1919 toimusid Narva rindel Vabadussõja ägedaimad lahingud. 2. veebruaril 1920 sõlmiti Tartus rahuleping. Vabadussõda=kaitsesõda Strateegiliselt oli Eesti Vabadussõda kaitsesõda, olles täielikus kooskõlas Eesti tolleaegsete välispoliitiliste eesmärkidega. 1919 aasta ja...
on ta võimeline vormima nende kõigi tahteid nii, et nende kodudes on rahu, ja organiseerima nende omavahelist abi välisvaenlaste vastu. Ja temasse on koondunud riigi olemus, mis seisneb (kui seda defineerida) ühes isikus, kelle tegude autoriks on teinud suur rahvahulk vastastikuste lepingute alusel enda hulgast igaühe, eemärgil, et ta võiks kasutada nende kõigi tugevust ja vahendeid nii, nagu ta peab otstarbekaks nende rahu ja ühise kaitse tagamiseks. Kes on suverään, kes alam. Ja seda, kes seda isikut kannab, nimetatakse SUVERÄÄNIKS, ja öeldakse, et tal on suveräänne võim, ja kõik ülejäänud on tema ALAMAD. Sellise suveräänse võimuni võib jõuda kahel moel. Üks on loomuliku jõu abil, nagu siis, kui mees sunnib oma valitsemisele alluma oma lapsed ja veel nende lapsed, olles suuteline neid keeldumise puhul hävitama, või siis, kui ta sõjaga alistab vaenlased oma tahtele ja jätab nad ellu vaid allumise tingimusel
endale võimalikult palju aega ega hooli oma ligimesest. Ta ei ole oma loomult seltsi otsiv 4 olend nagu Aristotelese Zoon politikon, inimene on kui poliitiline loom, vaid uusaegne, pidevalt omataolistega konkureeriv kodanlane, varajane kapitalist. Seetõttu sõlmivad nad lepingu, millega nad loovutavad tsentraalse instantsi-suverääni-osa oma loomulikust õigusest võimalikult palju kasu saada. Suverään peab suutma tagada, et kõik peavad kinni suveräänse lepingu tingimustest. Sellepärast peab tal olema sõjaline jõud ja maksustamisõigus. Samuti peab ta kontrollima riigi vaimu-ja usuelu, et suuta eos lämmatada enda vastu suunatud salasepitsusi. Suverään peaks olema absoluutne valitseja, keda ei kontrolli teised instantsid, sest tema võimu igasugune kärpimine tooks kaasa segaste võimuvahekordade tekkimise ning seetõttu ka kodusõdade ohu. (1) Inimese loomulikud kired viiksid sõjani
1. Mis impeeriumid hävitas I ms. Euroopas? Saksa, Vene, Austria-Ungari ja Türgi 2. Miks ei osatud Baltikumi iseseisvumist sõja eel ette näha? Sest see eeldas venemaa ja saksamaa lüüasaamist 3. Mis sõja osapoolt ja miks toetasid baltisakslased? Vene impeeriumit, sest nii oli neil ainuke võimalus kaitsta oma privileege 4. Miks on I ms. nimetatud positsioonisõjaks? Sest kaitserelvade areng oli tunduvalt kiirem kui ründerelvade ja siis paljud hukkusid proovides ülevõtta teatud positsioone? 5. Mis tegi Venemaa sõjaväe nõrgaks I maailmasõjas, kuigi nad ületasid arvuliselt kõiki oma vastaseid? 1917. aastaks oli Venemaa sõdinud juba ligi kolm aastat. Alalised kaotused ja taganemised sõjaväljal olid kasvatanud sõdurite vastumeelsust sõja suhtes ja ka tavakodanikud ootasid majandusraskuste tõttu pikisilmi sõja lõppu. 6. Kuidas mõjutas I ms. Eestit ja kuidas see meile kasulik oli? Üle 100000 Eesti sõduri mobiliseeriti vene armeesse, kellest umbes ...
Eesti Vabadussõda Sõja algus 28. novembril 1918 algas Narva all Eesti Vabadussõda. Punaarmee 6. kütidiviisi üksused (kokku 7000 meest) tungisid üle Narva jõe. Pealetungis osalesid ka eesti kommunistlikud polgud Viljandi ja Tartu kütipolk. Punaarmee esimese rünnaku Narvale olid 22. novembril tagasi löönud veel sakslased, ent ühtlasi kiirendas see Saksa vägede lahkumist Eestist. Ajutine Valitsus saatis Narva alla kõik käepärast olevad väed. Viru rinne oli Vabadussõja alguse tähtsaim kaitsesuund, sest punaste pealetung ohustas Tallinna. Kaitset juhtis 1. diviisi ülem kindralmajor Aleksander Tõnisson. 1. diviisile allusid Virumaa Kaitseliit ning 1., 4., ja 5. jalaväepolk, lisaks veel suurtükivägi ja soomusrongid. Kokku oli Viru rindel umbes 2500 Eesti sõjaväelast. Mitme tunni vältel lõid Saksa ja Eesti üksused Punaarmee rünnakud Narvale tagasi, ent järgmisel päeval oldi sunnitud linn loovutama. Ka...
püüda ühiskonna arenvule seljapööramise ja seisunditele taandamise ideoloofilisi aspekte , mis domineerivad uuemate sotsioloogiateooriate käsitluses, määratleda üksnes viitega nende klasside ideaalidele, kelle lootused, soovid ja ideaalid ei tugine tulevikule, vaid olemasoleva säilitamisele. Seega pole domineerivate sotsiaalsete jõudude vastuolu pelgalt sotsiaalsete funktsioonide esmase jagunemise tulem, vaid seda vastuolu taastoodab teadlikult suverään ise, kes mängib üht gruppi teise vastu, et tagada seeläbi riigi monopoli säilimiseks vajalik ,,pingete tasakaal." Õukonnast saab oluline isntitutsioon, mille ülesandeks on korrastada pingevõrgustikku, mis tagab kuninga võimutäiuse. Inimeste mõttelaadi teisenemine on tingitud kahest põhjapanevast tõsiasjast. Esiteks vägivalla riiklik monopoliseerimine, mis tagab sotsiaalse ruumi vaigistamise ja sunnib inimesi oma
6. Mis on Hobbesi järgi loodusseadused? Mida need ütlevad? 7. Selgitage individuaalse ja kollektiivse ratsionaalsuse erinevust? Kollektiivne ratsionaalsus on see, mis on parim igale üksikisikule, eeldades et kõik teised käituvad samuti nii ratsionaalsus saavutatakse kollektiivselt. Individuaalne ratsionaalsus on see, et üksikisik käitub vaid endast lähtuvalt kuidas talle parim on ratsionaalsus saavutatakse üksikisikuliselt. 8. Millist rolli mängib Hobbesi käsitluses suverään? Suverään on see, kes karistab seadustele mitteallujaid, hoides sellega inimesi seaduse juures. 9. Milline on Locki arusaam loodusseisundist? Locki järgi on loodusseisund täiusliku vabaduse seisund, võrdsuse seisund ja on seotud loomulike seadustega. Kellelgi pole õigust kedagi teist alla suruda. 10. Millise rolli annab Locke oma teoorias karistamisele? Locki järgi on isegi loodusseisundis olemas teostatav ja tõhus moraaliseadus, mida toetab loomulik karistamisõigus
Eesti iseseisvumine- kas õnnelik juhus või plaanipärase ja sihikidla tegevuse tulemus 24. veebruaril 1918 toimus iseseisva Eesti Vabariigi väljakuulutamine Tallinnas. Eesti Maapäeva poolt vastuvõetud Manifest kõigile Eestimaa rahvastele on Eesti Vabariigi iseseisvusmanifest ja selle esimene ajalik ettelugemine toimus 23. veebruaril Pärnu teatri rõdult ning manifest avaldati Riigi Teatajas. Aga teekond selle saavutamiseks sisaldab endas nii õnnelikke juhuseid kui ka plaanitut tegevust. Eesti iseseisvuse eeldusteks saab pidada seda, et eestlaste venestamiskatsed andsid vähe tulemusi: põlisele omakultuurile tuginev eesti etniline identiteet oli ärkamisliikumise käigus sedavõrd tugevnenud, et massiline ümberrahvastamine polnud enam võimalik. Samuti ei suutnud lühiajaline venestamiskampaania lõhkuda regiooni sajanditepikkust saksa kultuuritraditsiooni ning Venemaa Balti provintside saks...
Miks kaotas Eesti 1940. aastal iseseisvuse? Kui 1920. aastal kirjutati alla Tartu rahulepingule, deklaleeris Nõukogude Venemaa, et ,,tunnustab ilmtingimata Eesti riigi rippumatust ja iseseisvust, loobudes vabatahtlikult ning igaveseks ajaks kõigist suverään-õigustest, mis olid Venemaal Eesti rahva ja -maa kohta...". 402 päeva kestnud Vabadussõda lõppes Eesti täieliku võiduga ja alles nüüd saabus võimalus hakata juba pea kaks aastat tagasi välja kuulutatud Eesti Vabariiki tegelikult üles ehitama. Iseseisvuse aastate jooksul võeti Eesti vastu Rahvasteliitu (1921. aastal), arendati välja Euroopa tasemel seisev rahvuskultuur ja ka majanduses paranes seis. Siiski oli palju negatiivset, mida tuli läbi elada: 1929. aasta suur majanduskriis, 1934. aasta sõjaväeline riigipööre ja head ei tõotanud Baltimaadele ka Nõukogude Liidu aktiviseerumine. Kuid millised olid kõige määravamad aspektid, miks Eesti kaotas 1940. aastal isese...
EESTI MAAILMASÕJAS JA ISESEISVUSE SÜND 1. Mis impeeriumid hävitas I ms. Euroopas? Saksa, Vene, Austria-Ungari ja Türgi 2. Miks ei osatud Baltikumi iseseisvumist sõja eel ette näha? Sest see aeg ei olnud väikeriike ja ei usutud, et keegi neid loob ka. 3. Mis sõja osapoolt ja miks toetasid baltisakslased? Venemaad, kuna Venemaa kaitses neid. 4. Miks on I ms. nimetatud positsioonisõjaks? Sest rohkem hakati keskenduma kaitsele ja seega jäid rinded paigale ning sõda toimus ühekoha peal. 5. Mis tegi Venemaa sõjaväe nõrgaks I maailmasõjas, kuigi nad ületasid arvuliselt kõiki oma vastaseid? Halb organiseerimine. Kõik oli läbimõtlemata (toitu ei saadud õigel ajal, riietus oli poolik ja ka liikumisega oli probleeme) 6. Kuidas mõjutas I ms. Eestit ja kuidas see meile kasulik oli? Eesti mehed said vajaliku kogemuse tulevasse Vabadussõtta. 7. Veebruarirevolutsiooni tagajärjed Eestile (3)? ...
NÄIDISARUTLUSED Kuidas valitseti Eesti Vabariiki aastatel 1920-1940 ? Tallinnas 24. veebruaril 1918 iseseisvaks kuulutatud Eesti Vabariik sai õieti funktsioneerima hakata pärast Vabadussõda (28. nov 1918 2. veebr 1920 Tartu rahu), kui 15. Juunil 1920 võttis Asutav Kogu vastu põhiseaduse, mis tolleaegses Euroopas paistis silma oma demokraatlikkusega: valitsemisvorm oli parlamentaarne ning kõrgeim suverään oli rahvas. Samas võis esmalt edumeelselt inimesekeskses demokraatias leida ka varjukülgi, nimelt oli rahvaesinduse parlamendi kätte kogunenud suur võim, mis polnud tasakaalus valitsuse omaga, samuti leidsid parlamenti tee suhteliselt paljud erakonnad. See kõik viis vähemusvalitsuste ning valitsuse-parlamendi vaheliste lahkhelide tõttu tihedate valitsuskriisideni (20-ndatel oli valitsuste keskmine eluiga 11 kuud). Teatud
PRANTSUSE REVOLUTSIOON Mis on Prantsuse revolutsioon? Aastatel 1789-1799 toimunud pöördelised sündmused, vana korraldus asendati uuega. Revolutsioon lükkas käima ,,vana korra" lagunemise ja oli varauusaja lõpuks ning uusasja alguseks. Revolutsioon sünnitas revolutsionäärid st. keegi ei kutsunud üles riiki pöörama või monarhiat kukutama. Revolutsiooni põhjused: Ülevaatlikult on need ühiskondlik kriis, poliitiline kriis, kuningavõimu kriis ja majanduskriis. POLIITILISE kriisi põhjustas kõigi kolme seisuse väga erinevad poliitilised eesmärgid. Esimesed kaks seisust tahtsid seisust säilitada, kolmas soovis võrdsust. Selleks, et reforme läbi viia vajas kuningas kõiki seisuste toetust, kutsus kokku generaalstaadid ehk seisuste esinduskogu. Mõttetu, sest nad ei suutnud kokku leppida, kas hääletus seisuste kaupa või ühiselt. KUNINGAVÕIMU kriis põhjustas eelnevai...
valitsust ning reeglid ja otsused tehakse kollektiivselt juhindudes seejuures sageli tavadest või religioonist. Nüüdisaegsele riigile kui spetsiifilisele valitsemisinstitutsioonile peetakse aga iseloomulikuks viit peajoont, mis eristavad neid varasematest riigisüsteemidest. 1. Riik on ülejäänud ühiskonnast eristuv (ja koguni eraldiseisev) spetsiifiline institutsioon või institutsioonide kogum ning ühiskonnas eristuvad riigi ja eraelu valdkonnad (avalik- ja eraõigus?). 2. Riik on suverään, oma territooriumil kõrgeima võimu kandja, ning omab absoluutset võimu kõikide seaduste kehtestamiseks ja elluviimiseks ning selleks vajalikke sunnivahendeid. Seejuures loovad avaliku õiguse riigiametnikud ning riigi tahte elluviimise tagab riigile kuuluv jõu kasutamise formaalne monopol. 3. Riigi suveräänsus laieneb tema territooriumil kõikidele, sh ka seadusandliku, täidesaatva ja kohtuvõimu teostajatele, mistõttu ei samastu suveräänsus isikute grupiga, kes mingil
ilmutusele. Kirik õpetab, et katoliiklased peaksid austama protestante, kes samuti usu ja ristimise läbi päästetakse. "Katoliku kiriku lapsed tunnustavad neid kui vendi" (Dekreet oikumeeniast, 3). , Paavst ehk Rooma paavst on katoliku kiriku pea ja ühtlasi üks patriarhidest. Ametlik tiitel: Rooma piiskop, Jeesuse Kristuse asemik, apostlite järglane, algkiriku pea, Õhtumaa patriarh, Itaalia priimas, Rooma kirikuprovintsi peapiiskop ja metropoliit, Vatikani Riigi Suverään, Jumala teenrite teener (Episcopus Romanus, Vicarius Christi, Successor principis apostolorum, Caput universalis ecclesiae, Pontifex Maximus, Patriarcha Occidentis, Primatus Italiae, Archiepiscopus ac metropolitanus provinciae ecclesiasticae Romanae, Princeps sui iuris civitatis Vaticanae, Servus Servorum Dei). Kreekakeelset sõna "pappas" ('isa') kasutati Hommikumaal algselt abtide, piiskoppide ja patriarhide kohta. Alates 5. sajandist nimetati sedasi Rooma piiskoppi, kellest sai
- Timo seisab oma kirjades talupoegade e lihtrahva ja nende õiguste eest, on rajanud oma isiklikus elus (fantaseerinud) silla üle kuristiku, mis lahutab mõisnike ja talupoegi - Jakob näeb imelikku unenägu, et Jette tuleb talle külla, põues oma isa – keiser Aleksandri – pea, öeldes et Jakob, enam ei takista sind miski - Jakob käis pärnus, mõeldi põgenemisplaanist - Timo arvates peab nende paberite järgi ristiusk olema põhikorra aluseks, suverään peaks valitsema seaduse järgi, isamaa esindajad peavad olema rahvuse saadikud, rahval võrdne kaitse ja ühesugune kodanikuvabadus olenemata klassist – võrdsed seaduse ees, karistama peab ainult valet, laimu, mässu. - Timo ja Eeva poeg Jüri saadetakse lütseumi õppima - Jüri pidas Jakobit oma usaldusisikuks, küsis kas peab nüüd keisri sõbraks hakkama (polnud seda varem olnud isa pärast, mis keiser talle tegi)
§9. Demokraatliku Venemaa autonoomse osana Veebruarirevolutsioon 1917 veebruaris Petrogradis puhkenud rahutused kasvasid üle revolutsiooniks, mille tulemusena tsaar Nikolai II loobus troonist ning võim läks kodanlikule Ajutisele Valitsusele. Siinsete sündmuste sõlmpunktiks kujunes Tallinn. 2. märtsil arenes tööseisakutest tehastes ülelinnaline streik ja miiting Uuel turul. Paksu Margareeta juures tapeti vangla ülem ja valvurid, vangid vabastati. Rüüstati politseijaoskondi ja kohtuid. Öösel jätkusid tulekahjud. Taolised sündmused toimusid ka teistes asulates, kus oli palju vene töölisi. Korratused likvideeriti, senised kubernerid tagandati. Eestimaa kubermangu komissariks sai Jaan Poska. Revolutsiooni ajal tekkisid ka Tööliste ja Soldatite Saadikute Nõukogud. Autonoomia Eestis taheti kasutada sobivat hetke vajalike reformide teostamiseks. Eesmärgiks seati autonoomia saavutamine Venemaa koosseisus. Märtsi lõpus avaldati ...
36.Esimene maailmasõda ja 1917 aasta Maailma sõda puhkes sellepärast ,et 1914 aasta juulis tappis serbia anarhist Gavrilo Princip Austria- Ungarile kuuluva Bosnia provintsi pealinnas Sarajevos Austria-Ungari kroonprintsi, ertshertsog Ferdinandi.ühele poolelele asetuseid saksamaa, austria-ungari,türgi ja bulgaaria ; teisele poolele asetusid Prantsusmaa,inglismaa,Venemaa, ja lõppkokkuvõttes enamik maailma riike, k.a. Ameerika Ühendriigid. Põhjuseks olid ka mitmete riikide vahelised vastuolud. Eestalsed oli 1914 aasta augustist saadik sõdiva riigi alamad.Mobiliseeriti umb 60000 eestlast (kohe);hiljem veel kümmneid tuhandeid. Kokku said vene mundri selga umbes 100000 eesti meest, kellest surma said 10000. entusiastlik meeleolu;venemeelseks muutus riigi valitsus.keelati saksakeel ametlik kasutamine;olmelised ebamugavused( paljud tarbekaubad ,,kaardi peale");1915 sakslased riia all. Veebruari revolutsioon ; 1917 aasta veebruaris puhkesid Petr...
enamuse otsusele. Põhjendus on niisugune: suverääni määramiseks tulid inimesed kokku vabatahtlikult ning juba sellega andsid nõusoleku alluda enamusele. Kui nüüd keegi protestib enamuse otsuse vastu, siis rikub ta lepingut ning toimib ebaõiglaselt. Kui ta ei nõustu, siis ei kehti tema kohta riigi seadused ning tema suhtes pole seega miski ei õiglane ega ebaõiglane. Seadusandja saab olla vaid suverään ning ainult tema saab seadusi ka tühistada. Suverään ise ei allu riigi seadustele, sest kuna tal on õigus seadusi välja anda ja tühistada, on tal võimalus teda takistav seadus tühistada ning anda välja uus. Hea seadus on see, mida on vaja rahva heaolu jaoks ning mis on seejuures üldarusaadav. Monarhil võib olla endal õigus määrata oma järeltulija valitsema või määrab selle keegi teine isik või mingi kogu vastasel juhul riik laguneks. Hegeli ajaloofilosoofia 124
Bodin on suveräänsusteooria rajaja: riik algab seal, kus on suverään ja alam; kõik muud suhted - sotsiaalsed, eetilised, usulised - alluvad riigile (suveräänile). Riik eksisteerib vaid siis, kui kodanikud alluvad ühisele suveräänile. · Suveräänsuse kandjaks eelistatult monarh (või aristokraadid). · Suveräänsus on alaline, ühtne, jagamatu ja piiramatu, delegeerimatu, ei allu seadustele, ei saa olla vastutav oma alamate ees. · Suverään allub vaid jumalikule ja loomuseadusele · Valitsusvormid pole olulised. Küsimus on vaid, kellel (või kui räägime institutsioonidest, siis "kelles" parlamendis, kuningas) on suveräänne võim, viimane otsustusvõim. Kui see on rahvaesindajatel, siis on demokraatia, kui kuningale annab parlament nõu, aga selle järgimine pole kohustuslik, siis monarhia. Kui vastupidi ja parlament koosneb aadlitest, siis aristokraatia.
Antiik Platon Armastus Armastus on tõe, headuse ja ilu tunnetamise ühendus. On aga ka eros meeleline armastus armastus abikaasa vastu. Tajutakse meeltega. Viitab ka Sokratesele, et armastus ei saa olla täiuslik, sest siis ei oleks püüdlusi. Inimene, kes midagi armastab, taotleb head, mis selles leidub. Armastus on iha head jäädavalt vallata. Õnnelik elu kooskõlas loomutäiusega. Kõik pürgib hüve/headuse poole ning kõige elava eesmärgiks on õnn. Valitsemisest Ideaal on filosoofide valitsemine (seega monarhia või aristokraatia). Kaks võimalust: kas filosoofid haaravad võimu või kuningas hakkab filosoofiks. Demokraatlik inimene tahab ju vabadust kuritarvitada. Türannia kasvab just sellest demokraatias valitsevast seadusetusest. Epikuurlased Õnn on teatud seisund (rahulikkus). Saavutatakse vooruse läbi. Õnnelik elu on elu sõprade ringis, eemal poliitikast. Aristoteles Sõprus Leidis, et linnriike hoiab koos just sõprus. Sõprus ise...
arvata, et üksikisikul Luccas on rohkem vabadust oma vabariigi teenimisest [seadustele allumisest] kui Konstantinoopolis. Olgu valitsus vabariiklik või monarhistlik, vabadus on ikka samasugune." · Vabariiklased on oma ebaloogilise vabadusemõistega inimeste pead segi ajanud · Riigi ülesandeks on tagada kord, mitte vabadus Jean Bodin o "Kontrrevolutsiooniline" suund: igasugune vastuhakk on põhimõtteliselt lubamatu. Mitte rahvas ei ole suverään, vaid riik! Kesksed mõtlejad: Jean Bodin ja Thomas Hobbes Jean Bodini suveräänsusteooria ja selle rakendamise probleeme Bodini suveräänsusteooria: o Kord ja ühtsus on tagatud suveräänsusega o Suveräänsus: "Absoluutne ja igavene võim riigis" (puissance absolue et perpetuelle) o "Absoluutne" = kõrgeim. Suverään ei allu ühelegi teisele võimule o "Absoluutne" = jagamatu. Riik saab olla monarhia, aristokraatia või demokraatia,
1. asukoht (kõrgeim võim poliitilis-õiguslikus hierarhias) 2. järjestatus (lõplik otsustusõigus poliitilis-õiguslikus hierarhias) 3. mõju (üldisus, üldkehtivus igas tegevuste voos) 4. autonoomia (suverään peab olema sõltumatu oma suhetes teiste (nii sisemiste kui välimiste) osapooltega). 4. Jean Bodini suveräänsusteooria. Suveräänse valitseja võimu olemus ja piirid Suveräänsus: "Absoluutne ja igavene võim riigis" (puissance absolute et perpetuelle). Absoluutne = suverään ei allu ühelegi teisele võimule; jagamatu. Riik saab olla monarhia, aristokraatia või demokraatia, aga mitte nende kombinatsioon. Suveräänsus kuulub sellele, kellel võim anda seadusi. Rahvas loovutas kuningat valides suveräänsuse. Valitseja tahe on seadus. Valitseja ei allu positiivsetele seadustele, vaid üksnes Jumalikule õigusele ja loomuõigusele. Seega inimlik sanktsioon puudub, karistada saab "üksnes" Jumal. 5. Bodini suveräänsusteooria rakendamise võimalikkusest Euroopas
Vabadussõda (19181920) ja Tartu rahuleping 1 1917. a suvel moodustati Venemaa autonoomse Eestimaa kubermangu valitsemiseks Maanõukogu. 19. veebruaril 1918. a võttis Maanõukogu vastu otsuse Päästekomitee moodustamisest, kuhu kuulusid Konstantin Konik, Konstantin Päts ja Jüri Vilms. Koostati Iseseisvusmanifest, milles nimetati Eestit esmakordselt iseseisvaks demokraatlikuks vabariigiks. 24. veebruaril sõitsid Päästekomitee liikmed tulevase Eesti Panga hoonesse. Seal moodustati Eesti Vabariigi Ajutine Valitsus, mille peaministriks sai Konstantin Päts. Samas loeti ette ka Iseseisvusmanifest. Iseseisev Eesti Vabariik oli sündinud. Saksa vägede edasitung idarindel aga jätkus. Brestis toimunud rahuläbirääkimised Nõukogude Venemaa ja Keskriikide vahel olid katkenud ning baltisakslaste küüditamine Eestist andis ka sobiva ettekäände. 1918. a märtsiks oli sakslaste kätte läinud kogu Eesti territ...
Eesti iseseisvumine I Iseseisvumise eeldused A) kultuurilised: 1) kirjakeele ühtlustamine 2) eestikeelsete raamatute ja ajakirjade levik 3) rahvusliku intelligentsi ja rahvuskultuuri kujunemine 4) rahva eneseteadvust tugevdavate suurürituste (laulupidude, rahvaluule ja vanavara kogumine) korraldamine 5) aktiivne seltsitegevus B) majanduslikud: 1) talude päriseksostmise tulemusena muutus talupoeg oma maa peremeheks 2) tööstuse areng, eriti 20.sajandi algul, mil Eesti muutus üheks tööstuslikult enam arenenud Venemaa piirkonnaks 3) algas linnade eestistumine 70 % linlasest eestlased (majaomanikud, haritlased, väikekaupmehed, töölised) C) poliitilised: 1) 1905.a revol äratas rahva poliitilisele aktiivsusele 2) hakati looma parteisid e erakondi 3) kerkisid esile eestlastest poliitikud 4) suurenes eestlaste osalus maa- ja linna omavalitsustes, sealt saadi haldamiseks vajalikke kogemusi 5) arenes ühisettevõtlus (meiereid, põllutöömasinate ühis...
valevanduja kohe paljastada ning teda välgulöögiga rabada. Seepärast oli ka Dius Fidiuse Kvirinaali künkal asuvas templis osa katusest eemaldatud. Ent kõikidest Jupiteri templitest oli tähtsaim siiski Kapitooliumil asuv pühamu, mis oli pühendatud J.Optimus Maximusele, Junole ja Minervale. Tempel oli etruski stiilis, tõstetud kõrgele poodiumile. Jupiteri kuju asus keskmises cella's ja kahe jumalanna kujud kahes äärmises. Oluline on, et Jupiter domineerib, ta on suverään, Maximus, kaks naist on mõnes mõttes ta külalised. Pärimuse kohaselt oli Jupiteri kuju autor Vejist pärit Vulca-nimeline etruski meister. Kuju on valmistatud savist ja värvitud punaseks. Ent juba mõte kujust, mis jäljendas jumalat, oli midagi täiesti uut. JUNO Jumalanna Juno oli hierarhias Jupiterist järgmine, teda kutsutakse ka regina'ks, ent mitte seepärast, et Jupiter on rex. Sõna regina meenutab Juno muistset
KOOL NIMI klass JACQUES DERRIDA Referaat Juhendaja: õpetaja 2014 Sisukord JACQUES DERRIDA..........................................................................................................................1 Sissejuhatus..........................................................................................................................................3 1. Elukäik..............................................................................................................................................4 1.1 19301959.................................................................................................................................4 1.2 19601982.................................................................................................................................5 1.3 19832004..........................................
36. peatükk Esimene maailmasõda ja 1917. aasta Esimese maailmasõja puhkemine 1914 juulis tappis Serba anarhist Austria-Ungarile kuuluva Bosnia provintsi pealinnas Sarajevos Austria-Ungari kroonprintsi, hertsog Ferdinandi, selle halva iseloomuga mehe mõrvamisest sai alguse sündmusteahel, mis viis seninägematu maailmasõjani. Ühel poolel Saksamaa, Austria-Ungari, Türgi ja Bulgaaria. Teisel pool Prantsusmaa, Inglismaa, Venemaa ja lõpuks terve maailm kaasa arvatud Ameerika Maailmasõda ja Eesti Eestlased olid sõdiva riigi all, mistõttu pidid hakkama oma verd ohverdama (alguses 60 000 meest, pärast veel kümneid tuhandeid kokku u. 100 000 meest, kellest u. 10 000 langes) Sõja puhkedes olid eestlased lojaalsed ja isegi entusiastlikud tänu Saksa-vastasele propagandale. Peterburg muudeti Petrogradiks keelati saksa keele avalik kasutamine Sakslased pakkusid eestlastele igasuguseid asju, kuid eestlas...
421.Root system juurte süsteem 422.Routine maintenance igapäevane hooldus 423.Runoff- äravool S 424.Sanctuary-pühamu 425.Scale- mõõtkava, suurus, skaala 426.Sediment- sete 427.Seed- seeme, külvama 428.Self-contained room- omaette, kinnine ruum 429.Severe storms suured tormid 430.Shrub- põõsas 431.Shrubbery põõsastik 432.Silt - muda 433.Slope- kallak 434.Soil muld 435.Sovereign- vürst, valitseja, ülim, suverään 436.Specimen- eksemplar, näidis, ilutaim 437.Staircase- trepp 438.Stormwater- sademevee 439.stream- jõgi, oja 440.Suburb-eeslinn 441.Sunken beds- veealune peenar 442.Surroundings- ümbrus, keskkond 443.Swampy- soine T 444.Tapestry of colour- värvide lai valik 445.Teahouse teemaja 446.Terrace-terrass, ridamaja 447.Terrain maastik 448.The focal point- keskne punkt, fookus 449.The main entrance- peasissepääs 450
suveräänsusele, paavst ja keiser kaotasid võimu. Uusaegne riik on impersonaalne ning suveräänne, riigi võim ei võrdu valitsejate võimuga, vaid kogukonna ehk rahvaga. Abstraktne süsteem, mis on lahus nii valitsejast kui valitsetavatest. Ta on seaduste ja institutsioonide struktuur, mida administreerivad/valitsevad inimesed. Alamate kohustused on abstraktse 'riigi', mitte valitsejate või teiste alamata suhtes. Riik ise (mitte valitseja ega kodanikud) on selles kontseptis suverään (ehk sõltumatu kõrgeim võimukandja) 2. Partikularistliku (püüe keskvalitsusest sõltumatusele) mõtlemise areng (Aristotelesest Machiavellini) Partikularistliku mõtlemise ideoloogilised juured on antiigiideedes, kus ei olnud universaalse võimu kontseptsiooni vaid riigivõimukorralduseks oli polislik riik. Aristotelese järgi oli Kreeka polis poliitilise korralduse loomulik ja ideaalne vorm. Juba keskajal (13. SAJ) sai Aquino Thomas
Võib tagasi võtta (kui türannia) monarhiad; Inglismaal: parlament kehastab rahva suveräänsust vabariigid (Veneetsia, Firenze, Madalmaad); “Kontrrevolutsiooniline” suund: igasugune vastuhakk on põhimõtteliselt keisririik lubamatu. Mitte rahvas ei ole suverään, vaid riik! Kes kvalifitseerub tegutsejaks, “indiviidiks” poliitilisel areenil? Kesksed mõtlejad: Jean Bodin ja Thomas Hobbes Ühisnimetajaks sai “riik”. “Riikluse” olemasolu hakkas defineerima Jean Bodin (1530-96) “suveräänsus” 1576 “Kuus raamatut riigist” (Les six livres de la république) ‘State’, ‘etat’, ‘stato’
36.ptk Esimene maailmasõda ja 1917.aasta Esimese maailmasõja puhkemine *1914.a juulis tappis serbia anarhist G.P. Sarajevos Austria-Ungari kroonprintsi, ertshertsog Ferdinandi. Sellest sai alguse sündmuste ahel, mis viis seninägematu maailmasõja puhkemiseni ja kogu maailmakorra kokkuvarisemiseni. *Tänaseks on ajaloolased juba üsna üksmeelsed,et II MS oli I MS tagajärg ja teine vaatus. *1914.a puhkenud I MS ühele poolele asetusid Saksamaa, Austria-Ungari, Türgi ja Bulgaaria, teisele poolele Prantsusmaa, Inglismaa, Venemaa ja lõppkokkuvõttes enamik maailma riike, k.a USA.Selle riikidegrupi südamikuks oli Prantsusmaa ja Inglismaa liit, nn Antant. *Sõja puhkemise ja laienemise põhjusteks olid mitmesugused riikidevahelised vastuolud, peamiselt aga see,et teistest hiljem suurriigiks tõusnud Saksamaa nõudis endale tunduvalt rohkem ,,eluruumi" ja võimu, kui tal 20.saj alguse seisuga oli. Maailmasõda ja Eesti *Kokku sai vene mundri selga 100 0...
peten Pädevuse suur ulatus, ühendab ja Juhivad vaid mõnda üksikut riigijuhtimise tsi ulatu suunab halduse kõigi või enamiku valdkonda. Nt ministeerium, amet se harude juhtimist. Nt: riigi järgi keskhaldusorgan (meil Valitsus) Läht Esmased riigiorganid Teisesed ehk tuletatud riigiorganid udes Valib vahetult rahvas kui suverään, Sõltuvad oma kujundamisviisilt ja volitustelt riigio rgani need organid on riigiaparaadi esmastelst. kohas poliitiliseks aluseks, sest nad t ja väljendavad kõige täielikumalt rahva tähen suveräänsust. Neil on määrav osa duses kõigi teiste riigiorganite t riigia moodustamisel. paraa dis Mood Valitavad riigiorganid Mittevalitavad riigiorganid usta Moodustatakse valimiste tulemustel
sajandi alguses haripunkti Inglise kuningas James I, kes väitis, et "kuningad pole vaid Jumala asemikud maa peal, kes istuvad Jumala troonil, vaid Jumal ise nimetab neid jumalateks... Ilma kuningata oleks rahvas vaid peatu mass... kuningad on seaduste autorid ja tegijad, mitte seadused ei tee kuningaid." Kuningavõimu vastased väitsid, et kuninga võim tuleneb rahvast, lepingust. Suveräänsusteooria rajas Jean Bodin (1529/301596), kes väitis, et suveräänsuse ainsaks kandjaks on monarh, suverään on ühtne, jagamatu ja piiramatu; suverään annab välja seadusi ja ei allu kellelegi peale jumaliku seaduse ja loomuseaduse; suverääni enda suhtes need seadused ei kehti ning Bodin leidis ka, et põhimõtteliselt võib suverääniks võib olla ka aristokraatide grupp, siiski teostub valitseja suveräänsus kõige paremini absoluutses monarhias. Juba Bodin rääkis, et võim loob ühiskondliku hüve läbi selle, et tagab julgeoleku. Kõik see oli olemas juba enne Hobbesi.
maisemaid asju. Kapitalism püüab hävitada püüet püha poole. Inimene töötab selleks et süüa ja sööb selleks et töötada. Pühaduseks ei jää ruumi. Taastootmine et saaks töötada. Inimene saab ja ei kujutatud ette hetki, et saab. Töötaja saab ka nautida korraks. Seos mingi pühadusega, pääsetakse ringist välja. Igasugune utoopiline mõtlemine püüab leida pühadust kindlast etteantud ringist väljas. Ramatus tuuakse välja mõiste suverään. Püüdlus pühaduse poole on sellega seotud. Suverään on keegi kes kulutab aga ei tooda. Elu on rajatud kulutusele. Tootmine tähendab teenimist. Teadmine on millegi teadmine millegi jaoks. Suveräänsus on hetk väljaspool teadmist. See on hetk. Nagu veinijoomine. Korraks. Hetketi saame välja astuda ringist. Tunda mis on suveräänsus, milles seisneb. Seda mõistuse kontrolli ringlust häirivad tugevad, bioloogilised hetked. Suveräänsus võib avalduda nutmises või naerus. Viivad
Roosna-Alliku Põhikool Vabadussõda uurimisöö Koostaja: xxx IX Juhendaja: xxx Roosna-Alliku 2007 Sisukord ......................................................................................................................................... 10 Kokkuvõte Nagu näha oli Vabadussõda meie jaoks kasulik, kuna eestlased võitlesid välja endale sellega Iseseisvuse. Enne iseseisvumist viimane ja otsustav lahing oli Võnnu lahing mille eestlased võitsid. 1918................................................................................................................................. 11 2 Sissejuhatus Uuri...
Tallinna Polütehnikum Eesti Vabadussõda Referaat Erki Tõnne PA-12A Tallinn 2013 Sissejuhatus 19. veebruaril 1918 moodustas Maanõukogu vanematekogu Päästekomitee, kuhu kuulusid Konstantin Konik, Konstantin Päts ja Jüri Vilms. Koostati Manifest kõigile Eestimaa rahvastele (Joonis 1), milles nimetati Eestit esmakordselt iseseisvaks riigiks ja mis kuulutati välja 23. veebruaril Pärnus ja 24. veebruaril Tallinnas. 24. veebruaril moodustati Tallinnas praeguses Eesti Panga hoones ka Ajutine Valitsus, mille peaministriks sai Konstantin Päts. Iseseisev Eesti Vabariik oli sündinud. 1917. aasta novembri lõpus olid Saksamaa ja tema liitlased teinud idarindel Nõukogude Venemaaga vaherahu ja asunud pidama rahuläbirääkimisi. Nende katkemisel 1918. aasta veebruaris alustas Saksamaa 1918. aasta koos liitlastega idarindel uut suurpealetungi. Demoraliseerunud Vene armee taganes peaa...
Eesti iseseisvumine 1. Iseseisvumise eeldused A. Kultuurilised eeldused · Ühtlustus kirjakeel · Levisid eestikeelsed raamatud ja asutati uusi ajalehti · Kujunes välja rahvuslik haritlaskond · Rahva eneseteadvust tugevdasid suurüritused (laulupeod, folkloori ja vanavara kogumine) · Aktiivne seltsielu - kasvas selle organiseerituse tase A. Majanduslikud eeldused · Talude päriseksostmise tulemusena muutus talupeog oma maa peremeheks · Algas tööstuse areng, eriti 20 saj algul toimunud hüppega muutus Eesti üheks tööstuslikult arenenumaks piirkonnaks · Laienes tööstus- ja põllumajandustoodete saatmine Vene siseturule · Lagas linande eestustumine (majaomanikud, haritlased, väikekaupmehed) B. Sisepoliitilised eeldused ...
Erinevalt A.Thomasest: need on loomupärases konfliktis. Ülim eesmärk on riigi säilitamine, parimaks vahendiks ekspansioon, sest võim sõltub teiste riikide võimu suurusest. 6 3. Suveräänsuse põhidefinitsioon ja kaks dimensiooni Suveräänsus absoluutne 4. Jean Bodini suveräänsusteooria. Suveräänse valitseja võimu olemus ja piirid Suveränsus absoluutne ja igavene võim riigis. Suverään ei allu ühelegi teisele võimule. Riik saab olla monarhia, aristokraatia või demokraatia, aga mitte nende combo. Suveräänsus kuulub sellele, kellel võim anda seadusi. Valitseja tahe on seadus. Valitseja ise ei allu positiivsetele seadustele, vaid üksnes Jumalikule õigusele ja loomuõigusele. Inimlik sanktsioon puudub, karistada saab üksnes Jumal. 5. Bodini suveräänsusteooria rakendamise võimalikkusest Euroopas
põhimõtteliselt mõjutavad kõiki kodanikke, mitte niivõrd täidesaatvaid korraldusi, mis võivad olla sihitud konkreetsetele isikutele või rühmadele. Meid peaksid valitsema seadused, mitte valitsejad. Rousseau jaoks on mõte selles, et tuleb tagada, et üldine tahe väljendaks ühist huvi. Sellises olukorras pole Rousseau arvates kellelgi alust hääletada rõhuva või tarbetu seaduse poolt, sest kõik seadused mõjutavad kõiki inimesi ühtviisi. Rahvas kui suverään paneb seadused väljendama üldist tahet. Kuidas siis tuleb seadusi rakendada? Lõppude lõpuks nõuavad nad ju tihtipeale ikkagi tegusid, mis eraldavad teiste seast välja teatud rühmad või isegi üksikisikud. Kõige ilmsem näide on siin juriidiline karistus. Rousseau vastab siin järgmiselt: seaduste rakendamine pole suverääni, vaid täidesaatja või valitsuse asi. Täidesaatja korraldab igapäevast administreerimist ning Rousseau meelest oleks absurdne seda ülesannet
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
