ringi ja annab sulle energiat. Kui sa hingad välja, surud sa õhu kopsudest välja. Õhus olnud hapnik on ära kasutatud. Selle asemele on tulnud gaas, mida su keha ei vaja-süsihappegaas. Kopsud Sul on kaks kopsu, mida kaitsevad luud, mida nimetatakse roieteks. Kopsude all on vahelihas ehk diafragma. Kui sa sisse hingad, liigub vahelihas alla-ja roided väljapoole, tehes kopsude paisumisruumi. Kas tead? Magades hingad sa palju aeglasemalt kui üleval olles. Vagusi olles ei vaja su keha palju hapnikku. Kui sa jooksed, siis vajab keha palju rohkem hapnikku ja su hingamine kiireneb.
Kevad tuleb Tärkab kevad Kevad jällegi on käes, Kevad tasa koputab pakatavad täies väes, Vihm päiksesilmad loputab pungad põõsal, pungad puul, Siis lumememm reisima läheb aasal tansib lõunatuul. Öö taevasse riputab tähed Tuuleke kevade lõhna kannab Päike soojust juurde annab Lepik sinililli täis, Lumehangedest tekkinud ojad särab õie kõrval õis, Okstel pajukassipojad lõhnab värske rohutukk, Sinilill ärkab ja pilgutab silma ülane ja nurmenukk. Tärkab kevad Karupoeg uudistab kevadist ilma Aias vilistab kuldnokapaar Karupoisi kevad Õhus liblika lennukaar Õues nägin eile karu, Kevad karu oli veidi pahur. Soojemad kevadilmad Pidi ärkama ta talveunest, Kollased päikesesilmad Kaev...
(Lillian) Enne kui pea vastu müüri jõuetult puruks joosta, tuleb proovida, kas selle müüri taga ehk edasi ei saa elada. (Boris Volkov) Armastus ei vajagi andestust. (Boris) Miski pole ohtlikum kui naine, kes himustab kõike. (Clerfayt) Tundub, et olen sattunud inimeste hulka, kes arvavad, et nad elavad igavest. Vähemalt peavad nad ennast nõnda ülal. Kaitsevad meeleheitlikult oma vara ja unustavad seejuures kogu elu. (Lillian) Kuulda võib nii paljut ,kui ainult küllalt vagusi olla. (Lillian) Äraminek pole alati lahendus sest iseenesest ei saa kunagi vabaneda. (Levalli) See on alati kõige lihtsam, kui sa tead, et omandusvaist sind ainult piirab ja et midagi pole püsivat, kas sa ise mitte. (Lillian) Elule ei pruukinud otse silma vaadata. Tuli üksnes teda tajuda. (Lillian) Elu oli midagi suurt, ja ka surm oli midagi suurt sellega ei mängita. Julge olla tähendas muud kui mitte hirmu tunda; esimeneoli ohu teadvustamine, teine aga ohuteadvuse puudumine
Määrsõna Jelizaveta Ivanova Tallinna Tervishoiu Kõrgkool Õ16-2 2012 Määrsõna on muutumatu või vaegmuutuv sõna, mis väljendab kohta (väljas), aega (täna), viisi (kiiresti), seisundit (lahti), määra (palju), suhtumist (kahjuks) jm. Kohamäärsõnad. - , , . : Kuhu? Kus? Kust? ( -sse,-s,-st; -le,-l,-lt) Läheme välja mängima. Väljas on külm. Väljast tulid lapsed. Sõidame sinna täna õhtul. Kaugele ei tohi minna. Läksime üles aeglaselt. Ülevalt näeb kaugele. Seal on ilus loodus. Kuhu? ? Kus ? ? Kust ? ? Ette Ees Eest Sisse Sees Seest Taha Taga Tagant Maha Maas Maast Välja Väljas Väljast Alla All Alt Eemale Eemal Eemalt Kaugele Kaugel Kaugelt Ku...
kõige siiramate kavatsustega. Ühed kurikuulsamad nendest olid tõved. Tõved hõikasi metsakäiale abi palveid. Rumal inimene vastas sellele ning tõbi leidis kohe inimese, kelle tervist piinata. Rumal oli Koera-Kaarel, kes salapärasele häälele vastates endale surmava tõve kaela tõmbas. Õnneks oli rehepapil lahendus olemas. Nimelt, kui tõbi vajas ohvri piinamisest kerget hingetõmmet, käskis rehepapp Koera-Kaarlil tõve eest puu otsa peitu pugeda. Seal pidi haige mees väga vagusi konutama, et tõbi teda üles ei leiaks. Kahjuks õnnestus tõvel vaene Koera-Kaarel. Rehepapp teadis ühte moodust veel. Nimelt ei pidavat tõved viina haisu poole pürgima. Nii ei jäänudki koera-Kaarlil muud üle, kui joodikuks hakata, kuid vähemalt jätsid tõved ta lõpuks ometi rahule. See raamat oli väga huvitav ning naljakas. Ühes lauses võis kogeda nii hirmu, kui ka nalja. Minu arust on see päris haruldane ning ma soovitan seda vahvat
"Kogu tema olemus tumenes ja settis, just nagu oleks lisatud kiht, mis annab pinnale lihvi ja tihkust, nii et madalast saab sügav ja lähedasest kauge; ja kõik püsib koos, nii nagu vesi püsib kaevu seinte vahel. Nõnda siis tumenes ta nüüd, jäi vagusi, ja sai pärast selle Orlando lisandumist selleks, mida nimetatakse, olgu siis õigusega või ekslikult, ainsaks ,,minaks", tõeliseks ,,minaks". Ja ta jäi vait." Täname tähelepanu eest! Kose 2009
Gippiuse jambi ja Kirillovi amfibrahhi vahel". Tegelikkuses oskaski Majakovski eristada jambi mittejambist, märgata jambi isegi seal, kust kellegil teisel ei tulnuks pähegi seda otsida. Täiskasvanu Sekeldab. Sebib. Kopikas koguneb. Pakute armastust? Raha, näh, laual. Mina jõlkusin. Polnud mul koduteed. Sihtisin silme kahest rauast. Teil on õhtuks hea haisuga frakk ju. Hinge saate naise peal rahule aeleda. Mind aga Moskva kaisutas rakku oma Sadovaja saja kaenlaga. Armunuis ühtse kellana vagusi tiksub tukseteks lähenev tähelend. Julma suurlinna südametagumist kuulsin ma väljakutena väherdes. Kuulutan Saagu särgist või narmastu: rinnas nüüd lahtiste uste päev mul! Tulge kired, ilm, armastus! Nõrkesid südame vastasväed mul. Mina südame aadressi ära ei too siin ju koolis korrati ülegi seda. Aga minu ees nikastub anatoomgi Mina olen üks üleni süda. Oi kevadeid kõiki, mis Kütteks ei laabund koksi kakskümmend aastat valutatud!
võidelda ja mässata. Tema loomus ongi suuresti iseloomustatav sõnaga „käratsev“. Rahutu, püsimatu. Suured tunded süttivad temas lõginal ja põlevad terava leegiga“ Eesti ajakirjanik ja luuletaja Karl Martin Sinijärv on Roostet iseloomustanud järgmiselt: „ Aus ja valju häälega mees; keerab keelt just nõnda nagu tarvis; mõistab inimest ja mõistab iseennast; oskab käratada valjusti ja oskab vagusi olla; teinekord müristab nagu kahurväga ja kolmas kord vaikib nagu nukker nukk..“ LOOMING Jürgen Rooste Luule on ekspressiivne ja voolav, jättes mulje takistamatu hooga sündinud sõnumitest. Tihti leiab tema luuletustest palju irooniat ning Rooste luule põhiteemadeks on laiemas laastus Taanilinn Tallinn, ühiskond, alkool, naised, ilu ja armastus. Tema stiil on kärarikkalt kõikjalolev, maniakaalselt impulsiivne ning demonstratiivselt häbitundetu. Roostet
pööranud. Läks veel nädal, kuni me saime sisse kolida ja see maja oli seestpoolt veel ilusam kui väljast. Me lausa armastasime seda maja, kuni ühel päeval pidin ma üksi koju jääma. Minu õed- vennad läksid kooli ja ema tööle, kuid mina haigestusin. Algul ei olnud midagi, kuni ma kuulsin ülavalt korruselt väikseid, kuid samas suuri samme. Ma olin jube hirmul ja ma pugesin kuskile voodisse, kümne teki alla ja olin täiesti vagusi. Enam see ei kordunud. Õhtul, kui kõik olid kodus rääkisin ma nendele oma loo, aga keegi ei uskunud mind, sest nad arvasid lihtsalt, et ma ei taha üksi kodus olla ja ma kardan. Järgmine päev oli aga veel hullem. Kõik olid ära, aga mina haigestusin veel rohkem. Mul oli kõrge palavik, pea valutas ja olin täiesti läbi. Ma küll lootsin, et ma saan kiiremini terveks, aga ei. Ma üritasin magada, kuid tulutult, sest keegi oleks kui minu tekki tirinud ja jällegi üleval
Kumu näitused Retsensioon ,,Rauk" (1919) Ants Laikmaa (1866- 1942) Pildil on pastelle kasutades kujutatud vanemat meesterahvast kes toetub kepile. Mehe nägu on habetunud, pea otsmikust kiilanev. Aastad on habeme värvinud valgeks jättes sellese veel mõned tumedamad karvad. Kiilanev otsmik laseb näha vanuse küntud vagusi selles, aastad on jätnud sarnased jäljed ka mehe põskedele. Must kuub mehe seljas juskui rõhutaks eelnevat. Kuue varukate alt on paistmas kuuest heledamad käised. Pilku rauga silmis pole näha kuna silmad on vajunud koopase ja nende kohal olevad hallikas- valged kulmud varjavad neid. Vanuri silmad on kottis. Kuid võib kujutada elutarkust ja nii palju näinud vaadet neis silmis. Vanakese käed on vähemalt sama kortsulised kui ta nägu ja neist õhkub tööd, ning tõdemust,
Ka ülestõusmispühad, kevadpühad, kiigepühad, munadepühad. Märgib Kristuse ülestõusmispüha, millega lõpeb pikk paast (võib jälle liha süüa). Lihavõtted lõpevad rõõmsa pühapäevaga, milleks on esimene täiskuujärgne pühapäev pärast kevadist pööripäeva. Tuppa toodi puulaaste, et suvel palju linnupesi leida. Arvati, et kui ema toidab last rinnapiimaga kolmel järjestikusel suurel neljapäeval või reedel, siis saab sellest lapsest nõid. Vaiksel laupäeval oldi vagusi, pidutsemiseks läks rõõmsal pühapäeval. Kõige levinumaks kombeks oli eestlastel sel päeval kiikumine. Alates 18. Sajandist levis munade värvimine ja kinkimine. Neiud võtsid kiigele minnes kaasa värvitud mune, et neid noormeestele kiigutamise eest kinkida. JÜRIPÄEV, 23. APRILL Põllumehe tähtpäev. Kari lasti välja ja alustati künnitöid, teenistusse astusid suveks palgatud abilised. Tegemist oli uue tööaasta algusega.
aastal C. Holfel, siis läks see lugejate vähesuse tõttu hingusele. Uut ajalehte andis Jannsen esiotsas välja üsna vanal "Perno Postimehe" põhimõttel. Endiselt õhutab ta rahvustunnet, teeb hariduspropagandat, jagab tulusaid õpetusi põllu- ja majapidamise asjus, soovitab kohti päriseks osta ja koguni kritiseerib 8 ettevaatlikult kõrgeid maahindu. Samas manitseb ta kirjastajaid, kel "tunnikellad ette käiwad", vagusi ootama, "kunni päike kõrgemale tõuseb" , see tähendab ootama, kuni keiser või sakslased ise talurahva olukorda kergendavad . Ei saa öelda, et Jannsenit oma rahva saatus ei huvitanud, seda võib tunnistada kas või tema abi palvekirjade aktsioonist osavõtjaile, keda ta 1864. a. septembris salaja hoiatas, nii et need ei sattunud politsei küüsi. Aga ta oli liiga arg ja liiga mures oma isiku heaolu pärast, et vähegi otsustavamalt talurahva huvide kaitseks välja astuda. Sellega valmistas
sammastik tarastik Sammaste taga naos, kus polnud aknaid, seal oli jumala kuju. Lagi oli puust, kassettlagi. Antiikaja näide: Pseidoni tempel Paestumis, Lõuna-Itaalias, 450eKr, varane dooria stiil. Tarastiku peal kolmnurk viilkatus. Siduainet ei kasutatud. Sambad on paigutatud sissepoole kaldu, et kaugelt tunduks otse. Ehituskunstistiilid ehk orderid: 1. Dooria- kõige vanem, levib Penoponnosel (Partelon). Sambal ainult tüves ja kapiteel. Samba vagusi nim. panelüürideks, samba keskel on väike paisutus. Kapiteeli alumine osa on ketta kujuline ja üleval ristkülik. Arhitraav kaunistamata. Friis on lihtsalt kaunistatud. Sammas on mehelik. 2. Joonia- Väike-Aasia poolsaarel (Nike tempel). Sambad on sihvakamad, kõrgemad ja naiselikumad. 3. Korintose- kõige uuem, vähim levinud. (Olümpiavaremed Ateenas). Sammas on kui noortütarlaps, veelgi sihvakam ja
Kaartidest ega teistest seltskondlikest mängudest ei võtnud ta osa. Käed olivad tal kui viiulimängimiseks loodud: sõrmed olivad ülipikad ja painduvad. Nii võis ta pöidla küünega käe selja külge puutuda. 5 Kõige imelikum oli Paganini aga kontserdi päevil. Kõik ta olek oli siis tõsisem ja pidulikum kui muidu. Hommik ei teinud ta siis midagi, vaid istus vagusi sohva pääl. Vähe enne proovile minekut tegi ta viiuli kasti lahti ja vaatas, kas keeled kõik terved on; siis võttis ta viiuli välja ja seadis häälde. Selle peale mängis ta mõned akordid ja pani siis viiuli uuesti kasti ning seadis muid asju kontserdi jaoks korrale. Üleüldse oli ta selle juures veidi arg ja kohmetu ning nuuskas ühtelugu tubakat. Kuulmine oli tal väga terav; ka kõige vähema vea pani ta tähele. Kui terve orkester mängis,
See oli haige. Mul oli sampooni pudel peos nagu rõve mängupüstol ja see klient, mingi vanamees, hakkas kartma ja põgenes sündmuskohalt kiiresti. Me ei mõelnud enam rohkem sellest, see oli lihtsalt asi mida tegime. Kui me sõitsime eemale kuulsime sireene, meie taga politseiauto tagaistmel istus see vanamees Industrigatanist ja me mõtlesime : Mis toimub? Mis see on ? Loomulikult me oleks minema sõitnud, me ei olnud ometi selliste asjadega võõrad . Aga kuradile see, meil olid turvavööd peal ja me ei olnud teinud midagi halba. Niisiis me peatusime. Me ütlesime:" Me niisama jamasime. Me teesklesime politseid, pole ju suur asi ? Vabandame." Politsei enamjaolt naeris ja sellest ei tulnud suur probleem. Aga siis mõned jobud ilmusid välja, üks neist fotograafidest, kes istus terve päeva ja kuulas politseiraadiot ja tegi pilti. Idioot nagu ma olen naeratasin laialt talle, sestsee meedia värk oli minujaoks uus. Oli lahe olla ajalehes, ei loe kas ...
Neid jäälaamasid toidavad liustikud, mis sisaldavad endas tuhandete aastate vanust jääd. Jää murdub ja merre jäävad ujuma 200m kõrgused jäämäed, mis on lamedapinnalised jääplaadid 90% jääb vee alla. Maad ümbritseb ajujää vöö, mis kasvab põhja poole 4km päevas. See on paar meetrit paks ja talve lõpuks 3 korda suurem kui Austraalia. Tõusu ja mõõnaga ajujää tõuseb ja vajub ajades merepõhja mudasse sügavaid vagusi. Meriteod jt. limused liiguvad sügisel sügavamasse vette, et laiakslitsumisest pääseda ja roomavad kevadel madalikele tagasi. Antarktika meriteod elavad üle 100a. Antarktikas elab rohkem kui 40 liiki linde, kuid vähesed neist pesitsevad Antarktisel endal. Enamik neist pesitsevad Lõuna-Jäämere saartel. Näit. Bouvet ´saar on Ida- Antarktise rannikust 1600 km eemal. Siin on pesitsuspaigad albatrossidele – maailma suurimatele
» «Jah, ammu juba.» «Aga mida te siis praegu teete?!» «Kontrollin üle...» 3. Surmamõistetu istub oma kambris. Uks avaneb ja sisse astub valvur. "Täna sööd sa oma viimase lõunasöögi. Palju ma sulle suhkrut kohvi sisse panen?" "Hulluks olete läinud või! Ma olen ju suhkruhaige!" 4. Joonistamise tund: "Peeter, tule palun siia ja istu minu laua taha. Kas kõik näevad Peetrit? Aga sina Peeter, istu nüüd hästi vagusi. Nii lapsed, nüüd võtke palun välja paber ja pliiats, sest täna joonistame me hobust." 5. Mis on vahet targal blondiinil ja lumeinimesel ? Lumeinimest olla nähtud. 6. Kaks hullu püüavad hullumajast põgeneda. ,,Proovime pugeda lukuaugust!" ,,Proovi sina enne." Hull jooksis peaga lukuaugu poole ja lendas selili. ,,See ei õnnestu. Võti on ees!" 7. Psühhiaater patsiendile: "Kuna te olete minu juures esimest korda, siis rääkige kõik algusest peale ära."
jõuab ükskord kätte aeg mil see pole talle enam kasulik. Tuleks uusi sihte seada ja tööle asuda. EI tohiks klammerduda ellujäänud arhetüübi külge. · Enda ei tohi hoida liiga kaua last:kosumiseks/kasvamiseks oleme siia loodud. 7)Punased kingad-Vaene tüdruk meisterdas endale kõrvalepandud riidetükikestest punased kingad. Ühel päeval peatus tema kõrval kullatud tõld, milles istuv rikas emand võttis ta enda koju.Seal pidi ta koguaeg vagusi istuma ja kombekalt käituma.Punased kingad põletati tuhaks.Kui tüdruk leeri läks, viis vana emand ta kingsepa juurde, kestalle punased kingad tegi.Kirikud piidlesid kõik ta punaseid kingi.Kirikuuksel seisis vana soldan kes koputas tüdruku kingadele ja need hakkasid tantsima, teda püüti peatada aga kingas tantsisid edasi kuni timuka majani, kus tüdruk palus timukal jalad maha lõigata. · Punaste kingade hingetõde seisneb selles et naise elumõtet võidakse kõveraks kangutada,
Ka imbus nende saladus läbi. Ei tea kust ja kuidas aga imbus. Tõnul hakkas ka viinaviga külge ja nii üks õhtu tulles koju ja nähes et Mari hakkab minema, kustus ta muie ja põlved nõtkusid. Korraga sööstis ta naise kallale ja kähises, et hilbud maha. Ta sai vastuseks tugeva rusikahoobi näkku. Tõnu käskis tal koju jääda kuid Mari paiskas vastu et lepingut täidab. Tõnu vaarus eemale ja Mari läks kiiresti minema. Prillup istus üsna vagusi mõtte otsas: ta lõi mind - ta hakkas mulle väevõimul vastu ning tõttab teotajale järele. "Mari, Mari, - ää nõnna mine!" Kuid tõnu on juba hiljaks jäänud. Marit ei ole. Nüüd tuli aga Mäekülla Kohveti Juhan. Marile meeldis temaga juttu käia ajamas ja tema tööd vaatamas. Juhan käis ka neil külas. Vahel jäi aeg hiliseks, lapsed olid juba põhku pugenud, siis tekkis korraga võigas vaikus mõlema vahel, kuni külaline küsis: "Kas pean nüid koju minema?"
Kahterine`tõi Henryle ilmale tütre, kes sündis elusalt ilma. Tema nimeks sai Mary ja tema oligi kogu aja jooskul Henry ja Kathrine` ainus ellujäänud laps kuna kõik ülejäänud, kas sündisid surnult või surid peatselt pärast sündimist. Tekkisid suured probleemid, kuna Henryl polnud ju poega, kellest saaks troonipärija. Henryl oli mitmeid armukesi, kellest Kathrine`teadis, kuid ta otsustas väärikust säilitada ning tasa ja vagusi olla. Inimesed otsisid pärimisjärglusega seotud hädade põhjust. Selleks leiti kaks pattu, verepilastus ja mõrv, mis rüvetasid Henry ja Katherine abieluliitu. Teoloogid olid kahtlema hakanud, kas Henry abielu oma venna lesega on ikka seaduslik. Räägiti, et abielu, mis on verele rajatud, on neetud. Henry lootis vaikselt ka oma abieluvälisele pojale, Henry Fitzroyle, kelle ta sai oma armukese Bessie Blountiga. Henry oli tõsises kimbatuses. Mida ta peaks küll tegema
Kuu, mille ümber särab küll palju tähti, kuid mina tahaks kumada vaid sellele ühele. Vahel olen kui tuuleiil, mis õrnalt kohiseb su kõrvus, sasib su juukseid, vallatleb puude latvades ja laulab unelaulu väikestele lindudele. Tuul, mis uitab üksi aasal. Tuul, mis tahaks sinugi haarata kaasa ja hoida. Vahel olen kui pehme rannaliiv su jalgade all- veidike kuum ja veidike torkiv, aga meeldivalt mõnus, et teda igatseda kui ta su talla alt kaob. Rannaliiv, mis joonistab vagusi, ehitab torne ja pudeneb su käte vahelt kui peod avad. Vot selline olengi- unistav, mõtlik, veidi omapärane, vahel väga kurb, vahel piiritult õnnelik, vahel üksik, vahel liigagi sõbralik.. Mis siis saab kui ta sõnadeta lahkub? Nagu ilm talve tulekul meie armastus jahtub. Üks aasta oodata ehk teine veel järgi. Nagu pisarad sõnu paberilt kustutavad südamest ta jälgi. Algul helistasime ja kõik tundus nii siiras. Kuid nüüd mind tunne piinab nagu ma sind piiraks. Miski pole endine
Thomas Hobbes (1588–1679) “Leviatan” (1651) 1 Sissejuhatus Inimese kätetöö jäljendab LOODUST (s.o kunsti, mille abil Jumal on teinud ja valitseb maailma) ka selles, nagu samuti paljudes teistes asjades, et inimene võib luua tehisliku elusolendi.2 Sest nähes, et elu pole muud kui kehaliikmete liikumine, mis saab alguse mingis inimese sees olevas juhtivas organis, siis miks me ei võiks öelda, et kõik automata (iseliikuvad masinad, mis liiguvad vedrude ja rataste abil, nagu näiteks kell) elavad tehislikku elu? Sest mis on süda, kui vaid vedru; ja närvid, kui vaid köied; ja liigesed, kui vaid nii paljud rattad, mis annavad liikumise kogu kehale, nagu seda on ette näinud Meister? Kunst läheb veelgi kaugemale ning jäljendab seda looduse ratsionaalset ja suurepärast teost – inimest. Sest kunsti abil on loodud see suur LEVIATAN3, mi...
Toitub sademetest või sügavamal asuvatest survelistest põhjavee kihtidest. Mereliivadega seotud põhjaveekiht-oluline rannikupiirkondades, võidakse kasutada üksikutes taludes. Limnoglatsiaalne põhjaveekiht-jääpaisjärve setete põhjaveekiht, liivad, savid veepidemeks. Oluline veepidemena, kaitseb alumisi kihte reostuse eest.ka Fluvioglatsiaalsete setete põhjaveekiht-jääjõesetted, kruus ja liiv, natuke ka savi, täidavad vanu vagusi, paksus. Eestis on nendega seotud suured veehaarded. Glatsiaalsete setetega seotud põhjaveekiht-moreenist savi rändrahnudeni, savid on veepidemeks. Moreeni puhul veeandlus väike. Moreeni sees on õhukesed glatsiaalsed või fluvioglatsiaalsed kihid ja vesi on kruusade ja liivade vahekihtides õhuke. Surveline ja heade omadustega. 48. Mis on stratotüüp? Stratotüüp on kivimite kindel kihiline järjestus, mida on kasutatud stratigraafilise üksuse või tema piiride
Metodoloogilised küsimused 1. Tekstuaalne ja kontekstuaalne meetod ideedeajaloo uurimisel Tekstuaalne meetod: Arthur Lovejoy. Metodoloogia: universaalsed probleemid, "ühikideed", tsüklilisus, testipõhisus. Kanooniliste "suurte mõtlejate rida" Kontekstuaalne meetod: Cambridge'i koolkond. Autori intentsioon ehk kavatsus. Ajalooline kontekst ja keelelised tavad ehk konventsioonid. Mõjutatud lingvitsiliesest pöördest (Wittgenstein keele mäng, keel kui tööriist, Austini kõneaktid). Õnn 1. Platon ja Aristoteles õnne olemusest Platon Varastes dialoogides: elu ei vääri elamist, kui keha laastab haigus või hinge laastab vale toimimine. (Vaid voorusest ei piisa) Vabariik: Õnne jaoks on keskne vooruslik elu, mis tuleneb hinge harmooniast. Hingel kusjuures 3 osa: mõistuslik, emotsionaalne ja instinktide osa. Mõistus peab valitsema, emotsioonid toetavad ja instinktid olgu ohjeldatud. Pidusöök: Ilupüüdlus...
Laps on kopakese tühjaks söönud, paneb lusika käest ja silmapilguks käed kokku. Vaatab siis tänulikkude silmadega ringi. PERENAINE {peremeest müksates). Nägid, mis ta ka teha oskas? PEREMEES. Jah! {Lapse poole astudes, sõbralikult.) Kas kõht on täis? Laps vaatab temale otsa, aga ei vasta midagi. PEREMEES. Küll sa homme kõnelema hakkad! Roni nüüd ara üles ahju peale, seal on sul soe magada. Laps ei vasta ikka midagi, kaob kartsast mööda ahju peale, kus kõik vagusi jääb. PEREMEES. Noh, Margust-Manni, minge ka ara põhku! MANN. Mina pelgan! PERENAINE. Rumal! Margus läheb ka ja meie tuleme. Lapsed kaovad tagakambrisse. Jaanus on enese riidest lahti võtnud, et 6 koikusse kasuka alla pugeda; vanaema ehib ka magama minema. PEREMEES {tõmbab korraks ukse lahti ja vaatab õue). Tuisk ja sadu on järele jäänud, tähed siravad taevas... VANAEMA
kogu eluaeg Ühendriikide presidendiks. 9. PEATÜKK Tom ja Sid saadeti sel õhtul nagu harilikult kell pool kümme magama. Nad lugesid oma palved ja Sid uinus varsti. Tom lebas ärkvel ja ootas rahutu kannatamatu-sega. Kui t alle tundus, et päev peaks hakkama juba koitma, kuulis ta kella kümme löövat! See ajas meeleheitele. Ta oleks viselnud ja vähernud, nagu tema närvid nõudsid, kuid ta kartis, et võib äratada sellega Sidi. Niisiis lebas ta vagusi ja vahtis pimedusse. Kõik oli kohutavalt vaikne. Vähehaaval hakkasid sellest vaikusest eralduma tasased, vaevu kuuldavad hääled. Kella tiksumine hakkas end teatavaks tegema. Vanad aampalgid hakkasid salapäraselt praksuma. Trepiastmed nagisesid tasakesi. Nähtavasti olid vaimud liikvel. Tädi Polly toast kuuldus korrapärane tasane norin. Ja nüüd 1 Seriff -- kohtunik. Legendi järgi olevat Hood poonud ülekohtuse Nottinghami serifi. Toim. 63
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
