Seda kõrvalteksti näidendi vaataja tekstina ei näe, keelelisena on see osa tekstist antud üksnes näidendi lugeja jaoks. Kasutatakse ka terminit remark. Ekspositsioon (lad. expositio `selgitus, esitus). "medias in res"; ,ab ovo` Ekspositsiooni funktsioonid · juhatada sisse praegusesse olukorda · informeerida eelloost · panna tegevus käima b) klassikalise draamateose kompositioon aristotellik näidend "range ülesehitusega, terviklik ja selge arenguskeemiga sõlmitusest konklusiooni ehk lõpplahenduseni. Aristotelese järgi: näidendil olgu algus, keskkoht ja lõpp, sobivad karakterid, pööre õnnelt õnnetusele või vastupidi, äratundmine ehk teadasaamine ja kannatus, millest lõpuks sünnib vaataja katarsise, hirmu ja kaastunde läbi" (Mis on mis kirjanduses) Kolm ühtsust · ajaühtsus tegevustik olgu surutud kokku maks 24 tunnile;
mis toimub laval, samuti dialoogides kõnelejate nimetamine enne nende ütlusi. Seda kõrvalteksti näidendi vaataja tekstina ei näe, keelelisena on see osa tekstist antud üksnes näidendi lugeja jaoks. Kasutatakse ka terminit remark. Ekspositsioon (lad. expositio `selgitus, esitus). "medias in res"; ,ab ovo` Ekspositsiooni funktsioonid · juhatada sisse praegusesse olukorda · informeerida eelloost · panna tegevus käima b) klassikalise draamateose kompositioon aristotellik näidend "range ülesehitusega, terviklik ja selge arenguskeemiga sõlmitusest konklusiooni ehk lõpplahenduseni. Aristotelese järgi: näidendil olgu algus, keskkoht ja lõpp, sobivad karakterid, pööre õnnelt õnnetusele või vastupidi, äratundmine ehk teadasaamine ja kannatus, millest lõpuks sünnib vaataja katarsise, hirmu ja kaastunde läbi" (Mis on mis kirjanduses) Kolm ühtsust · ajaühtsus tegevustik olgu surutud kokku maks 24 tunnile;
keelati. Saksa astronoom Johannes Kepler (1571-1630) arvutas lõpuks välja, et Maa ja teised planeedid liiguvad ümber Päikese mööda elliptilist (ehk pisut lapiku ringi kujulist) trajektoori. 17.sajandi lõpuks olid teadlased jõudnud veendumusele, et Koperniku maailmasüsteem on siiski õige. (Koperniku heliotsentriline maailmasüsteem) ARISTOTELLIKU JA MOODSA FÜÜSIKA VASTASSEIS. Uuendustemeelsed teadlased seadsid kahtluse alla kogu senise kehade koostise ja liikumise. Aristotellik filosoofia väitis, et kõik kehad koosnevad neljast elemendist (maa, õhk, tuli, vesi) ning pürgivad oma “loomuliku” koha poole. Näiteks, mida rohkem on maa elementi (metallid jt rasked asjad), seda rohkem kisub ta maa sisemuse poole ning mida rohkem on kehas õhu elementi (nt suits) seda rohkem pürgib ta keskpunktist eemale. Igal asjal on seega oma sisemine liikuma panev jõud ja absoluutne tühjus e. vaakum pole võimalik sest “loodus ei salli tühja kohta”.
keelati. Saksa astronoom Johannes Kepler (1571-1630) arvutas lõpuks välja, et Maa ja teised planeedid liiguvad ümber Päikese mööda elliptilist (ehk pisut lapiku ringi kujulist) trajektoori. 17.sajandi lõpuks olid teadlased jõudnud veendumusele, et Koperniku maailmasüsteem on siiski õige. (Koperniku heliotsentriline maailmasüsteem) ARISTOTELLIKU JA MOODSA FÜÜSIKA VASTASSEIS. Uuendustemeelsed teadlased seadsid kahtluse alla kogu senise kehade koostise ja liikumise. Aristotellik filosoofia väitis, et kõik kehad koosnevad neljast elemendist (maa, õhk, tuli, vesi) ning pürgivad oma "loomuliku" koha poole. Näiteks, mida rohkem on maa elementi (metallid jt rasked asjad), seda rohkem kisub ta maa sisemuse poole ning mida rohkem on kehas õhu elementi (nt suits) seda rohkem pürgib ta keskpunktist eemale. Igal asjal on seega oma sisemine liikuma panev jõud ja absoluutne tühjus e. vaakum pole võimalik sest "loodus ei salli tühja kohta".
üksnes näidendi lugeja jaoks. Kasutatakse ka terminit remark. Ekspositsioon ja funktsioonid? Ekspositsioon (lad. expositio `selgitus, esitus). "medias in res"; ,ab ovo` Ekspositsiooni funktsioonid · juhatada sisse praegusesse olukorda · informeerida eelloost · panna tegevus käima 2 Võrrelge klassikalise vormiga draamat avatud vormiga draamaga. aristotellik näidend "range ülesehitusega, terviklik ja selge arenguskeemiga sõlmitusest konklusiooni ehk lõpplahenduseni. Aristotelese järgi: näidendil olgu algus, keskkoht ja lõpp, sobivad karakterid, pööre õnnelt õnnetusele või vastupidi, äratundmine ehk teadasaamine ja kannatus, millest lõpuks sünnib vaataja katarsise, hirmu ja kaastunde läbi" Avatud vorm dramaatikas · koha ja ajaühtsusest ei peeta kinni · stseenid vahelduvad kiiresti ja hüppeliselt
Lisa ....................................................................................................................... 10 kogemus3. Raamatutarkust läbi töötades oli keskaja filosoofide Francis Bacon "Uus organon" (1620) ............................................................... 10 asendamatu tööriist aristotellik loogika. Aristotelese loogikatööd olid hilisematelt kirjastajatelt täie õigusega saanud koondnime "Organon" (kr organon `tööriist'). Bacon kahtles, kas aristotellik
Bruno Meder, 120636IAPB13, Filosoofia kodutöö nr 3 25.10.2012 / 10:00 BACON. NOVUM ORGANUM Põhiidee: Bacon oma Uue Organoni sissejuhatuses seab kahtluse alla, kas aristotellik loogika on ikka see, mis aitab rohkendada teadmisi ning arvab, et inimõistuse arendamiseks tuleks kasutusele võtta uus meetod. Suurt tähelepanu pöörab autor ka sellele, et inimene on oma mõistuse arendamiseks hõivatud igapäeva elust ja liialt kinnistunud oma iidolitesse, kelle saavutused on justkui viimane tõde ning see-tõttu pole vajadust ka ise mõtlemisele - edasi arenemisele. Artikli kokkuvõte-analüüs:
• Uusaja filosoofia rajaja, analüütilise geomeetria edasiarendaja, optika uurija ja mehaanilise füüsika otsekohene kaitsja • Koordinaatteljestik • Valguse murdumise seadus • “Teadusliku maailma” esimene filosoof • Kõiges peab kahtlema • Põdura tervisega poisi lapsepõlv • Vanavanemad kasvatasid • Hariduse omandas Jesuiitide koolis (Jeesuse selts, katolookluse all tegelev ususelts) • Tugevaim võimalik aristotellik-skolastiline haridus • Sügav rahulolematus a-s maailmapildi, ametliku hariduse ja filosoofiaga oli Descartes’i filosoofia kesksemaid tõuejõude • See kõik ei rahuldanud neid • Sõjaväeteenistus • Nõrga tervise tõttu ei pidanud vara ärkama • Nooruses reisis palju • Teoseid üsna vähe • “Arutlus meetodist” ilmus 1637. • “Geomeetria” - teadusajaloo klassika
teadusvaldkondade jõuvarudest ja oskustest. Eesmärgid ja teadustöö ideoloogia Koolituse laiahaardelisus. Teaduslik uurimistöö on probleemikeskne. Uusi probleemii tekib pidevalt ja nende lahendamiseke püütakse kasutada teaduslikke meetodeid. Teadusutöö eesmärgid Platonist ja Aristotelesest lähtuv traditsioon. Teadmised kui väärtus omaette. Lääne kultuuris on kaks teaduse eesmärgi mõistmise traditsiooni platonlik-aristotellik, ja selles on oluline mõte, et teadmised ja teadus on indiviidi arengu või õnne jaoks vältimatud tingimused ja Francis Baconi õpetus, mis on praktilisem ja utilitaarsem. Eesmärgid ja vahendid Tegevusel on eesmärk. See võib olla tõe või rakenduseks sobivate teadmiste otsimine või tegelikkust puudutavate teadmiste otsimine. Tegevusega on seotud mingi viis või meetod, mille abil püütakse informatsiooni hankida ja seda põhjendada. Teadus, väärtused ja eetika küsimused
(poliitikat ja haldust ei saa eristada) Lisaks on kogu AH tegevusega seotud üldised baas-printsiibid nagu kodanike võrdne kohtlemine ja seaduslikkus. Riigikeskne lähenemine: · Riigi tegevus(ja AH sealhulgas) saab tugineda ainult eesmärgile iseeneses(st. moraalsele) · Selliseks universaalseks eesmärgiks saab olla, aga vaid(aristotellik) hea elu, midagi väiksemat ahistaks inimest ehk kodanikku ennast elamast head ehk vaba elu . · Oluline on tähele panna, et hea elu kui eesmärk iseeneses on moraalseiseloomuga, st ta ei kirjuta ette, MIDA kodanikud täpselt tegema peavad, vaid MISMOODI (teisi respekteerivalt etc) kodanikud oma elu elama peavad. Avalik eetika- teatud normid ja tõekspidamised, mis käivad avaliku teenistusega kaasas.
o Objektivism Teatud asjad on objektiivselt head, sõltumata sellest, mida inimesed ise mõtlevad. Mingi asi pole hea mitte sellepärast, et me seda soovime, vaid me soovime seda sellepärast, et see on meile hea. Toimub tagasipöördumine Aristotelese ettepaneku juurde: Kuna inimloomus on universaalne, siis on võimalik tuua välja kõikidele inimestele omased põhivajadused, mis peavad olema rahuldatud, et saaks rääkida heast elust. Aristotellik essentsialism uus ettepanek kaasaegses filosoofias Martha Nussbaumilt. Martha Nussbaumi hea elu kontseptsioon : · Ettekujutuse loomine sellest, mis on hea. Oma elu planeerimine. · Intiimsed ja ühiskondlikud suhted. · Osavõtt kogu looduse elust. · Naer, mäng ja meelelahutus. · Omaenda elu elamine, omaenda keskkonnas ja kontekstis. 34. Mille poolest erineb objektivistlik ja subjektivistlik hea elu käsitus?
muuta tema elu, ent lisab kohe: ikkagi on kannatust maailmas ülearu palju (sealsamas, 724-725). 14 “Karu süda”, lk. 150 15 Nikolai Baturin, “Kentaur”. Eesti Raamat, Tallinn 2003, lk. 538 “sünnikisa nagu jätkas surmakarjet, oli vaid veidike pikem ja optimistlikum“16. Surma jätkab sünd, mitte lunastus ja igavene elu – kristlikust maailmamudelist jääb Baturini looming eraldiseisvaks. III Ei aristotellik eetikafilosoofia ega kristlik moraaliõpetus tunne eetilise ja esteetilise seostamist – Baturinil aga käib eetiline õnnevastasus kokku nii valu kui ka iluga. Baturinlikud kannatused on kaunid, neid esitatakse lausa ihaldusväärsetena – otsekui pannes lugejat endalegi kannatusrohket elu soovima. Lugeja mõtleb Baturinit lugedes: kui ilus on surra leekides nagu „üks kaunis inimkehast tõrvik“, unustades täielikult tulesurmaga kaasas käivad kannatused.
" Endastmõistetavalt on selline küsimuse esitamine selgelt teleoloogiline, aga seda tuleb eristada teleoloogiast, mida seostatakse utilitarismiga, mis toetab parimaid üldisi järgimine on inimestele kohustuslik. Normatiivne eetika tegeleb eetiliste hoiakute teoreetilise seletamise ning põhjendamisega ja püüab läbi selle neidsamu hoiakuid kujundada. Normatiivse eetika tagajärgi. Aristotellik teleoloogia tegeleb rohkem nende omaduste kindlaksmääramisega, mis on iseloomulikud elule, mis saavutab sobiva eesmärgi. Need omadused on voorused, mis koos teoreetilisi sedastusi viiakse ellu rakenduslikus eetikas, mis püüab lähtuvalt üldteoreetilistest alustest sõnastada konkreetseid norme käitumise jaoks. moodustavad eetilise elu. Aristotelese voorusel põhinevat eetikat nimetatakse mõnikord ka areetiliseks eetikaks
palju inimesi. Eesmärgid ja teadustöö ideoloogia Koolituse laiahaardelisus. Teaduslik uurimistöö on probleemikeskne. Uusi probleemii tekib pidevalt ja nende lahendamiseke püütakse kasutada teaduslikke meetodeid. Teadusutöö eesmärgid Platonist ja Aristotelesest lähtuv traditsioon. Teadmised kui väärtus omaette. Lääne kultuuris on kaks teaduse eesmärgi mõistmise traditsiooni platonlik-aristotellik, ja selles on oluline mõte, et teadmised ja teadus on indiviidi arengu või õnne jaoks vältimatud tingimused ja Francis Baconi õpetus, mis on praktilisem ja utilitaarsem. Teadlase kaks orientatsiooni Teoreetiline ja praktiline. Need orientatsioonid ei pruugi teineteist välistada ning tegelikus uurimistöös võivad esindatud olla mõlemad. Teoreetik tunneb huvi probleemi, kui sellise vastu. Praktilise orientatsiooniga uurija jaoks kujutavad teadmised endast vahendit millegi
taandub, kaotades igasuguse seose loovusega. Rooma hellenismis oluliseks autobiogr vormiks isiklikke kirjatöid käsitlevad teosed. Esitatakse oma teoste kataloog, avatakse nende sisu, märgitakse ära menu publiku seas, lisatakse autobiograafilised kommentaarid. Autobiograafia kirjutatakse teoste lugejaskonna kitsale ringile. Niisugused on need antiikaja autobiograafiad, mida võib nimetada inimese avaliku eneseteadvuse vormiks. Rooma hellenismiajastu küpsed biograafiad. Aristotellik arengu, põhjuse ja sihi samastumine mõjutas biograafiaid. Võitlus ainult kinnitab juba olemasolevaid karakterijooni, kuid ei loo midagi uut. 1) energeetiline biograafiatüüp. Inimese olemus ja eksistents pole seisund, vaid toimiv jõud, energia on karakteri avaldumine sõnades ja tegudes. Karakter ei eksisteeri lahus välistest avaldumisviisidest. Mida täielikum on väljendus, seda täielikum on ka olemine ise. Karakterit ei tule kujutada mitte inimese iseloomuomadusi (voorusi-
b. paternalistlik ja personaalne suhe alamatega c. kuningas kui vooruste kehastus ja tagaja Aquino Thomas: Monarhia vastab "loomulikule printsiibile". Analoogiad: süda juhib keha 1 mõistus juhib hinge Jumal juhib universumit 4. Kas monarhia ja türannia on olemuslikult erinevad? Vastandlikke käsitlusi läbi aegade Türannia: korrumpeerunud monarhia (aristotellik). a. ebavooruslik, ei salli alamate vooruslikkust b. külvab tüli, et ei ühinetaks tema vastu c. ent Thomase arvates mitte nii hull kui oligarhia, mis viib kodusõja ja riigi hävinguni Valitseja vooruslikkus seetõttu teooriates keskne (terve pea tagab terve keha). Rõhk kasvatusel Käsiraamatud 13.-16. s: "Valitsejapeeglid". Kuidas kasvatada kristlikku ja vooruslikku valitsejat? 5. Paternalistliku monarhiaidee põhijooned
vaid varje (koopamüüt) mõistus juhib hinge 2 teed: 1) filosoofid haaravad võimu; 2) kuningas hakkab filosoofiks Jumal juhib universumit Türannia kasvab välja demokraatias valitsevast seadusetusest. Demagoogid -> Aquino Thomas türanniast vägivaldne valitsus Türannia: korrumpeerunud monarhia (aristotellik). Aristotelese valitsusvormid ebavooruslik, ei salli alamate vooruslikkust Milline on Aristotelese arvates parim? külvab tüli, et ei ühinetaks tema vastu Sõltub rahva loomusest (vooruste jagunemisest). Kui inimesed on ebavõrdsed,
fraktsioone ja ebakõlasid · Monarhia vastab "loomulikule printsiibile" looduses valitsev juhiprintsiip. Kõikidel asjadel on oma juhtiv organ nii nagu keha juhib südant, hinge juhib mõistus, Jumal juhib universumit, ühiskonnas peab olema juht. Analoogiad: · süda juhib keha · mõistus juhib hinge · Jumal juhib universumit Aquino Thomas türanniast · Türannia: korrumpeerunud monarhia (aristotellik). · ebavooruslik, ei salli alamate vooruslikkust. Türann toetub ebavooruslikele inimestele ega salli vooruslikke inimesi. Henry VIII kui türann, teda häiris T. More, kes tuletas pidevalt meelde, et kuningas ja tema alamad on ebavooruslikud. · külvab tüli, et ei ühinetaks tema vastu · ent Thomase arvates mitte nii hull kui oligarhia, mis viib kodusõja ja riigi hävinguni