Inimese sotsiooniline loomus. Milles seisneb inimese sotsioonilise loomus? Mida nimetatakse sootsioniks? Seda mõistet määratles A.Augustinaviciute ühes oma teoses ,,Inimkonna sotsiooniline loomus ning ühiskonna asotsioonsus" kui 16. teineteist täiendavate psühholoogiliste tüüpide (,,sootsiotüüpide") kogumit, koos kõikide neile omastele vastastikesuhete seaduspärasustele. Sootsion, see on integraalse inimintellekti ühik. Sootsion, see on inimühiskonna väikseim ühik, või ühiskonna mudel miniatüüris. Sootsionile on omased kõik inimvaheliste suhtetüübid ning kõik inimühiskonna
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS EHITUSVIIMISTLEJA Katre Kepp Inimese õp Inimkaubandus, elunditoonorlus, tööorjus, prostitutsioon, inimkaubandus loomus. Juhendaja: Karin Luts Pärnu 2013 Inimkaubandus Ajalugu Inimkaubanduse lähteid tuleb otsida juba kaugest minevikust. See ebainimlik tegevus eksisteeris juba enne meie ajaarvamist Vana-Egiptuses ja Mesopotaamias oli laialt levinud orjatöö kasutamine. Orjadeks olid tavaliselt sõjavangid ja põgenikud. Tihti müüsid ka vanemad vaesuse sunnil oma lapsi orjusesse - nii sellepärast, et saada tasu, kui ka
nimetatakse! 2) Struktureeritud kokkuvõte Descartes'i "Arutlus meetodist" 4. osa põhjal: Põhiväide: Inimese ja Jumala hinge olemasolu, selles kahtlemine ja selle üle mõtlemine ning samas ka mõtlemise üle kahtlemine. Toetavad väited: 1) Ma mõtlen, järelikult ma olen / Kui mõelda siis peab ka olema. 2) Pole ühtki asja, mis oleks niisugune, nagu seda endale meeltega kujutleme. 3) Minu loomus pole küllalt täiuslik, sest tunnetada on täiuslikum kui kahelda. 4) Paratamatult pidi olema mingi teine täiuslikum olevus, kellest ma oleksin sõltunud ja kellelt ma oleksin omandanud kõik, mis mul oli. 5) Me ei pea iial usaldama midagi muud kui ainult oma mõistuse evidentsi 6) Jumal eksisteerib, sest ta on täiuslik olevus, kellest tuleb kõik see, mis meis on. Argumendid: 1a) Kogu olemus sisaldub mõtlemises, mis ei vaja kohta ja ei sõltu ühestki materiaalsest asjast.
Negatiivsed emotsioonid Emotsioonid meie elus mängivad suurt rolli ja paljud otsused ja ettevõtmised on tehtud nende toel. Kas tõesti määravad negatiivsed ja positiivsed tunded inimese heaolu ja selle, kuidas ta elu edasi pürgib? Vastuseid saab vaadata iga nurga alt, sest arvamusi on mitmesugused nagu näiteks, et ,,hea ei saa olla ilma halvata", ,,et elus hakkama saada peab olema heale emotsioonile häälestatud". Mis siis neist õige on, selle üle ei olegi kindlat vastust. Minu arust on õigem see väide, et hea ei saa olla ilma halvata, sest nagu on juba inimeste iseloom, et kui head on liiga palju, siis seda ei märgata ja muututakse aina kurvemaks ja saamahimulisemaks. Sellest järeldades oletan, et peab ka vahepeal olema õnnetu ja mõnikord peab ka mõni asi ebaõnnestuma, et ei harjuks ära ainult õnnestumistega ja rahuloluga. Toon näite paljudest noortest ja ka endast ,et kui on kõik k...
vähemtäiuslikud loomused ja kehad sõltuvad. Sellest üldistatult ka järeldus me mõtleme, järelikult oleme. Me võime oma teadvuse eksistentsis nii veendunud olla sellepärast, et me seda eksistentsi selgelt ja distinktselt tunnetame. Sama kindlalt, nagu ,,me mõtleme järelikult oleme", on meile antud ka terve rida tunnetusi nagu eimillestki ei saa tekkida midagi või mõisted nagu ulatuvus, liikumine ja arv. Nii me tunnetame ka seda, et oleme substantsid, millede kogu loomus ja olemus seisneb ainuüksi mõtlemises ja mis oma eksisteerimiseks ei vaja mingit ruumi ega midagi materiaalset. Meie hing, mille tõttu me oleme need, kes me oleme, on täiesti erinev kehast ja teda on isegi kergem tunnetada kui keha, sest kui ei oleks keha, siis hing oleks ikkagi see, mis ta on. Põhjuseks, miks mõned ei suuda tunnetada Jumala olemasolu või isegi seda, mis on nende hing, on asjaolu, et nad ei tõsta oma vaimu iialgi kõrgemale meelelisist asjust, sest nad on
Tuglas, kes väljendab inimloomust sümbolite abil. Tuglase novellides kohtab mõlemat, nii inimlikku kui ka loomalikku loomust, mis on omavahel tihedalt seotud. Erinevalt endaga kogu aeg kooskõlas olevast loomast kujundavad inimlikku olemasolu armastus, südametunnistus, kindlad eesmärgid ja vabadus. Hea näite võib tuua kahe novelli põhjal ,, Popi ja Huhuu ning ,, Inimese vari". Sisu poolest on need kaks väga erinevat novelli, kuid põhiteemaks on mõlemas inimese loomus. Esimeses novellis on inimese loomust näidatud loomade abil. Loomad on sümboliks kehastamaks inimloomu ühte omadust. Popi, kes oli Huhuu´st targem ja tugevam, alistub ahvi tujudele, sümboliseerides sellega kuulekust ja allaheitlikust. Terve elu oli ta Isandat enda peremeheks pidanud ja nii võttis ta omaks ka ahvi käsklused. Huhuu on võimu sümboliks. Sama on ka inimestega. Kui mõistus jätab inimese maha, siis käitub ta ettearvamatult ja võib muutuda ohtlikuks
Keha on mingi jaotatav substants. Vaimu aga ei saa osadeks jaotada. Kõik mida me tunneme, mõtleme, teeme me seda ühe ja sama vaimuga. Näiteks kui inimene kaotab kehaosa ei tunne ta, et midagi oleks ta vaimust võetud. Keha tunnetamisel saame me selgemad ideed, kui ise mõeldes. Kunagi ei ole võimalik mõelda seda, mida ei ole aistitud. Aistingu teel saame me uusi ideid. Autori arvates tajume ja mõtleme me asju loomuse kaudu. Kuigi loomuses ei ole kaetud kõiki asju. Loomus aga ei õpeta meile midagi nii selgelt kui seda, et meil on keha, millel on halb, kui tuntakse valu, keha mis vajab toitu või jooki. Seetõttu pole vaja kahelda,et kehad on olemas. Loomus õpetab meile, ka, et valu,nälja, janu jm tajude kaudu on keha meiega tihedalt seotud. Samuti õpetab loomus meile, et meie tervikuna, niivõrd kui koosneme kehast ja vaimust, on ümbritsevate kehade poolt mitmeti mõjutatav, nii kasulikult kui kahjulikult.
Usaldusväärsus sõnas ja lepingus. Lepingud - juhud, mil võib taganeda. Tegutsematus - ühiskondliku elu hülgamine. Õiglus peab teenima üldist kasu. Lubadusest ei pea kinni pidama see, kes andis selle hirmu ajel või petetuna. Need, kes relvi maha pannes alistuvad tingimusteta, tuleb võtta oma kaitse alla. Õiglane on ainult sõda, mida peetakse pärast nõudmiste esitamist ja avalikuks kuulutamist. Õiglased pole need, kes püüavad näida tublide meestena. Lõvi ja rebase loomus omased loomadele. Miski pole helde, kui see ühtlasi pole õiglane. Heldusest jms: Tuleb pidada silmas, et heategevus ei kahjustaks neid, kellele näivust mööda head tehakes, ega teisi. Heategevus ei tohi ületada suutlikkuse määra. 1 Heategevus peab arvestama väärilisust. Heatahtlus: Tuleb lasta endal osaks saada säärasele, mis meid hindab kõige kõrgemalt.
olemasolus. Et inimene saaks kahelda, peab eksisteerima ka täiuslikum olevus. Kuna ideed on antud Jumala poolt ja Jumal on täiuslik, siis on ka meie ideed täiuslikud ja maailmatunnetus reaalne ehk mitte petlik. Kui sellist täiuslikku olevust poleks olemas, oleks inimene ise lõpmatu, igavene ja kõiketeadja, mida ta paraku pole, sest ta tunnetab ise oma ebatäiuslikkust(näiteks kahtleb või kurvastab). Pealegi leiab Descartes, et tema mõistuslik loomus erineb kehalisest, st ta koosneb kahest loomusest, mis on samuti ebatäiuslikkuseks. Minu arust ei peaks kaasama Jumalat, kes ise on juba kaheldav,seletama meie endi, maailma ja meie sisu olemust, eksistentsi ja tõelisust. Ma arvan, et kõik see mis meis on, seda saame me ise kujundada, arendada ja määrata ning seda ei tuleks seostada jumalaga. 7.Autori arust ei suuda paljud inimesed tunnetada Jumalat või isegi hinge
,,Laupäeva õhtuti nägin ma mehi ihalevalt poolpaljaid karnevali tantsutüdrukuid vaatamas ning järgmisel hommikul olid needsamad mehed teisel pool karnevaliplatsi, kus ma evangelistide jutlusel orelit mängisin, naiste ja lastega oma pattude ning himura loomuse eest andestust palumas. Nädal hiljem olid needsamad mehed aga taas poolpaljaid tantsijaid vahtimas või kuskil mujal oma ihasid rahuldamas. Nii saingi aru, et kristlaste kirik põhineb silmakirjalikkusel ning, et inimese ihar loomus ei kao kuhugi." Sellest hetkest oli tema elutee otsustatud. Lõpuks, 1966. aasta aprilli viimasel päeval volbriööl, kõige tähtsamal nõiakunsti pühal ajas LaVey iidsete timukate eeskujul oma pea kiilaks ja kuulutas Saatana kiriku asutatuks. Ta nägi karjuvat vajadust sellise kiriku järele, mis taastunnustaks austusobjektina inimese keha ja tema lihalikke himusid. ,,Kuna lihalike asjade kummardamine pakub naudingut," ütles ta, ,,olgu olemas ka suurejooneline ihade tempel..."
Sellel ei saa olla mingit võimalikkust (potentsiaalsust), mistõttu see peab olema mateeriavaba vorm. Ta kutsub esile liikumist, olles ise liikumatu. Aristotelese järgi on see võimalik üksnes juhul, kui algpõhjus iha objektina tõmbab asju külge, ilma et ta ise muutuks. See seletab taeva ja kõikide Maa elanike eesmärgipärast liikumist. Iga asi püüab saada Algpõhjuse sarnaseks, niivõrd kui asja loomus seda võimaldab. Elusolendid paljunevad, et nende liik oleks surematu, ja ka teised asjad jäljendavad Jumala elu. Jumal (Esmane Liikumapanija) naudib igavest õnne, mõeldes kõige väärilisemast mõtlemise objektist omaenda mõtlemisest. Aristotelese universum on suletud süsteem, mis koosneb taevastest ja maistest substantsidest, mis igavesti liiguvad ja muutuvad vastavalt oma ihale jäljendada Jumalat. Tunnetus
Bacon, F. Uus Organon. Eessõna ja aforismid 38-62 Eessõna Kes on julgenud rääkida loodusest kui juba läbiuuritud asjast, on nad siis teinud seda vaimu enesekindlusest või auahnelt ja õpetaja kombel, on sellega filosoofiale ja teadustele väga palju kahju teinud. Sest niivõrd kui nad suutsid end uskuma panna, õnnestus neil ka uurimistööd suretada ja peatada. Ja nad ei toonud oma andega nii palju kasu, kui palju nad tegid kahju sellega, et nad teiste annet hävitasid ja hukutasid. Kes aga on asunud sellele vastupidisele teele ning on väitnud, et ei ole üldse võimalik midagi teada, sattusid nad siis sellele arvamusele vastumeelsusest vanade sofistide vastu või vaimu rahutusest või ka mingist rohkest õpetatusest, tõid selle kasuks küll põhjendeid, mida ei saa eirata; ent nad ei tuletanud oma seisukohta tõestest printsiipidest, ning läksid mingist õhinast ja kirest kaasakistuna täitsa üle piiri. Aga vanaaegsemad kreeklaste se...
midagi oleksin. · Niisiis jäi ainult üle, et ta oli minusse sisestatud mingisuguse minust tõesti täiuslikuma loomuse poolt, kes isegi sisaldas endas kõik täiuslikkused, milledest ma võisin omada mingi idee, s.o., kui seda seletada ühe sönaga - see oli jumal. · Edasi mõtisklesin selle üle, et kui ma kahtlesin, siis järelikult ei olnud minu loomus küllalt täiuslik, sest ma nägin selgesti, et tunnetada on täiuslikum kui kahelda. Otsustasin otsida, kust õppisin ma mõtlema midagi täiuslikumat kui olen seda mina, ja tunnetasin evidentselt, et seda võis põhjustada ainult mingi tõepoolest täiuslikum loomus. 2. Argumendid · Kogu olemus ehk loomus sisaldub ainult mõtlemises ja mis oma oleluseks ei vaja mingit kohta ega sõltu ühestki materiaalsest asjast.
saavutamiseks. Siit lähtudes püstitas ta järgmise süllogismi. Rikkus ja tervis iseenesest pole ei hea (hüve) ega kuri. Nad saavad üheks või teiseks sõltuvalt teadmisest või võhiklusest. Järelikult on teadmine hea (hüve, agathon),teadmatus aga halb (pahe, kakon). Teadmine ühiskonnas ,,Et seadust rikkuda ja mitte kuuletuda olgu jumalale või inimesele on halb ja häbiväärne, seda ma tean." Inimese loomus hoiab tagasi käitumast selliselt, nagu ei tohi käituda. Sokrates hoolitseb selle eest et: ,,Sest midagi muud ma ju ei teegi, kui käin ringi ja püüan veenda igaüht, olgu noort või vana, et ta esmajoones ei tunneks muret keha ja raha pärast, vaid kannaks hoolt selle eest, et hing muutuks võimalikult väärtuslikuks". ,,Aga mingu kõik nii, nagu jumalale meelepärane, ent seadusele tuleb alluda ja ennast on tarvis kaitsta"
Meeleaistingud on Descartese arvates seotud kujutlusvõimega, st kui me suudame objekte ette kujutada, siis nad on olemas. Igal objektil, mida inimene tajub, tekib inimesega eriline seos inimese aju teeb meelelise tajumuse põhjal järeldusi. Järelikult ei peta meid meeled, sest siis oleks selleks petturiks Jumal, vaid me teeme mõnikord saadud info põhjal ekslikke järeldusi. See, kuidas neid järeldusi teha, õpetab meile loomus, mis on inimese vaimuga lahutamatult seotud. Loomus pole aga täiuslik, seepärast teeme vigu. Lõpuks jõuab Descartes järeldusele, et inimloomus võib meid vahel petta, kuid selle mõistmine aitab eksimusi vältida ning isegi parandada. Samuti leiab autor, et vahe unenäo ja tegelikkuse vahel on suur ning seda on võimalik kindlaks teha. Samas peame leppima paratamatusega, et inimloomus on nõrk ja eksib. Küsimused: 6) Ei saa kahelda arvamuses, et inimene omab keha ja et see keha kuulub just temale.
3. Toreadori aaria 4. Micaela ja Don Jose duett Carmen 1. Kuidas suhtuvad temasse teised? Ta meeldib kõigile oma särava välise ilu poolest,need kes temaga lähemalt suhtlesid, said haiget. 2. Mida ta teeb? Paneb endasse armuma mehi, keda juba armastaab teine naine. 3. Miks Don Jose tapab Carmeni? Don Jose tapab Carmeni,sest naine põlgab ära ta armastuse ning soovis, et mustlanna saaks igaveseks. 4. Milles väljendub Carmeni tegelik loomus? Tegelik loomus väljendub selles, et põlgab ära sellise armastuse, mida ta enam tagasi ei saa. IV vaatluses püüab Don Jose oma armastust tõestada, kuid Carmeni soov on olla vaba. 5. Kes tema läbi kannatavad? Läbi Carmeni kannatavad Micaela , Don Jose ning Zuniga ja ka tema ise. 6. Kuidas on ta seotud konfliktiga? Ta ise tekitas probleeme.Näiteks ajades tülli Don Jose ja Micaela.
Kokkuvõte Descartes'i "Arutlus meetodist" 4. Osa Probleem: Jumala ja inimese hinge olemasolu ja kaheldavus Väited 1. Pole ühtki asja, mis oleks niisugune, nagu seda endale meeltega kujutleme. 2. Kui mõelda siis peab ka olema. 3. Minu loomus pole küllalt täiuslik, sest tunnetada on täiuslikum kui kahelda. (tulenes sellest, et mõtted ei vasta loomusele) 4. Jumal eksisteerib, sest ta on täiuslik olevus, kellest tuleb kõik see, mis meis on. (tulenes sellest, et loomus pole küllalt täiuslik siis peab olema selle jaoks keegi kõrgem) Argumendid 1a) Vaimu sattunud asjad ei ole unenägude illusioonides tõelisemad. 2a) Kogu olemus sisaldub mõtlemises, mis ei vaja kohta ja ei sõltu ühestki materiaalsest
Ajad muutuvad, inimene on jäänud samaks? Ajastud muudkui muutuvad, aga kas see tähendab, et ka inimese loomus peab muutuma? Kuidas saab Gilgames, kes tundub meile nii iidsena, sarnaneda tänapäeva inimestega? Gilgamesiga oli pidutsemisjanuline ja väsimatu kuningas, kes hoolis ainult iseendast. Ta uskus, et ta oli surematu ja ei pea silmitsi astuma surmaga. Seetõttu ta ei suutnud elu väärtustada sellisena, nagu ta oli ning vaatas tõest mööda. Jumalad saatsid Gilgamesi juurde Enkidu, kes suutis Gilgamesile vastu astuda ning kuningas nägi end läbi Enkidu
· 4.sajandil tõlkis püha Hieronymus Piibli ladina keelde. Tema tõlge, nn Vulgata, oli kasutusel kogu keskaja. Ristiusukiriku algusaastatest peale oli suur tähtsus võitlusel kiriku ühtsuse eest. Kirikukogudel kujundati õige, nn ortodoksne usutunnistus ning kõik kõrvalekalded sellest keelati. 4.- 5.sajandil levisid laialt kaks vastandlikku õpetust Kristuse olemuse küsimusest: ariaanlased rõhutasid, et Kristusel on vaid inimlik loomus (levis germaanlaste hulgas), monofüsiidid uskusid, et Kristusel on vaid jumalik loomus (levis Süürias ja Egiptuses)
võib olla võime temas eneses, aga talle siiamaani tundmata. Lisaks leidis Descartes endas võimeid erinevatel viisidel mõtelda, näiteks kujutlus ja aistimisvõime. Tema on võimeline ilma nendeta end selgelt mõistma, kuid neid ilma temata ei ole. Aga näiteks võime vahetada kohta, kuna ta eksisteerib, siis peab ta kuuluma mingisse kehalisse substantsi aga mitte mõtlevasse. Descartes loodab jõuda ikkagi selleni, et Jumal ei ole pettur. Ta arvab, et kõik mida loomus talle õpetab, sisaldab teatavat tõde: loomuse all mõistame me tegelikult Jumalat ennast või asjade korrastatust Jumala poolt. Loomus õpetab ka seda, et valu, nälja, janu ja muude tajude kaudu oleme oma kehaga väga tihedalt seotud ning moodustame teatava ühtsuse. Muidu oleksime puhtalt mõtlevad asjad ei tunneks valu, kui keha haavatakse, vaid tajuksime seda mõistusega. Kuid valu, nälg, janu on segased tunded ning nad pärinevad vaimu ja keha ühendusest
Ei ole ka filosoofiat, kui pole keelelist väljendust. Sõnad, mis on seotud mõtlemisega, mis annavad mõttele vormi ja kuju. 5. Milline on postmodernistlik kriitika filosoofia essentsialistliku määratluse kohta? Kas selline filosoofiline praktika, kus luuakse tekste, ei ole lihsalt tegevus, millest on vaimustunud inimesed kes selliste tekstidega tuttavad on. Üldkehtivat tõde inimloomuse kohta ei ole. Kas filosoofial kui niisuguse on mingi igavene, ajatu loomus, olemus, mis teeb ühe tegevuse sõnaliseks. Kas on normatiiv? Ajalooline fakt, et normatiivseid etalone on loodud ja et kasutatakse. Filosoofia kujutab endast väga suurt hulka teksti praktikaid ning pole mingit kohustust ühte neist välja valida ja teistele eelistada. 6. Milles seisneb filosoofia elitaarsuse probleem ja milline on minu seisukoht. Isegi kui ,,kuuleme nooti" on meil palju muud teha. Tunnete ja emotsioonide kuulamine ei olegi nii tähtis. Nii ta kipub olema jah
kus kahtlused on võimalikult tugevalt välja juuritud.Ta uuris ja mõtiskles inimese olemasolu üle, et kuidas teada ``Mis ma olen ``. Ta selgitas välja täpselt, et keha on vaimust erinev. Tõestamaks enda olemasolu maailmas je enda eksisteerimises, jõudis ta teadmiseni ma mõtlen, järelikult ma olen olemas. Midagi loogilisemat ja enam kergemat ei saakski selles lauses olla. Ta tunnetas, et ta on substants, mille kogu olemus ehk loomus sisaldub ainult mõtlemises, mis oma oleluseks ei vaja kohta ega sõltu materiaalsetest asjadest. Samuti pööras ta tähelepanu hingele, mille tõttu me oleme need kes me oleme on täiesti erinevad kehast ja ka tunnetamine on kergem, kui keha. Ükskõik, mida ta uuris oli ta väga hoolikas leidmaks lauseid, mis oleksid kindlad ja tõesed, et eksimusel ei oleks kohta. Ta pööras tähelepanu ka täiuslikkusele ja ebatäiuslikkusele. Tema mõtisklustest selgus, et tunnetada
enda mõistusele ehk arule mitte aga kogemustele, niisiis teadmised tulenevad meist endist. 2) Descartes teab, et ta on olemas kuna ta on võimeline mõtlema ning keegi ei saa vastupidist väita kuni ta mõtlemast ei lakka. Niikaua kuni inimene on oma mõtete autor on ta keegi, teisisõnu: olematu asi ei saa mõelda. Teiseks väidab Descartes, et kuna inimene kahtleb oma olemuses, siis järelikult kahtlemine teeb temast ebatäiusliku olendi, kelle loomus pärineb mõnest täiuslikust olendist. Argumentide erinevus seisneb selles, et esimese puhul tarvitseb oma olemuse määratlemiseks vaid sellest mõelda, teise argumendi puhul väidab Descartes, et meie kui ebatäiuslike olendite olemus sõltub täiuslikust Jumalast. 3) Mina olemus seisneb mõtlemises, seda tõestab ka paratamatult enda eksistentsis kahtlemine. Meie olemus ehk loomus sisaldub mõtlemises, mis ei vaja eksistentsiks kohta ning ei ole millestki sõltuv
AVICENNA Ibn Sina Ibn Sina, läänemaailmas tuntud kui Avicenna Elas aastatel 930-1037 Pärsia teadlane, üks peamiseid Aristotelese tõlgendajaid Tegeles ka astronoomia, keemia, geoloogia, loogika, paleontoloogia, matemaatika, füüsika, poeesia ja psühholoogiaga Kirjutanud ligikaudu 450 uurimust 240 säilinud tänapäevani Tuntumad teosed ,,Raviraamat" ,,Meditsiini kaanon" Saavutused Moderne meditsiin ja kliiniline farmakoloogia Nakkushaiguste nakkuslik loomus ja karantiini nõue Aroomiteraapia isa Auruga destilleerimine Geoloogia isa tiitel Kasutatud kirjandus http://www.islam.pri.ee/index.php?id=508 http://et.wikipedia.org/wiki/Ibn_S%C4%ABn%C4%81
Sellele kõigele mõeldes satub inimese kujutlusvõime suurde segadusse. Sellest, mis toimub meie ümber, on inimene enamjaolt siiski teadlik, kuid mitte alati. Samuti puudub filosoofilises mõttes inimesel kindel asukoht. Ta asub kusagil, eimillegi ja kõige vahepeal. Oleme üksi, kuid samas ka nii piiratud kõige ja kõigiga. Inimene on nii väike, kuid samas ka nii suur. 2. Mida peab Pascal inimese loomuseks? Millega ta seda põhjendab? Harjumus on meie teine loomus. Loomus ise polegi midagi muud kui esimene harjumus nii nagu harjumus on teine loomus. Loomust sunnib tagant harjumus. Pole olemas midagi, mida ei saa muuta loomulikuks, pole midagi loomulikku, mis ei võiks kaduda. Inimese enda loomuseks on keha ja vaim, kuid need mõlemad on inimese jaoks ka suurimad mõistatused kuna pole veel täpselt kindel ja selge, et mis on täpselt mis. Siin maailmas ei ole midagi, mida ei saaks muuta. Meie mõistus on see, mis saab asju loomulikuks,
selle kokku panevad, olema tõelised. Ja samamoodi, olgugi et ka need asjad üldse silmad, pea, käed jms võivad olla kujuteldavad, peab ikkagi paratamatult tunnistama, et vähemalt mingid muud asjad, mis on veel lihtsamad ja üldisemad, on tõelised, ning neist, justnagu tõelistest värvidest, kujunevad kõik need asjade pildid olgu siis tõesed või ebatõesed -, mis on meil mõtetes. Seesugune paistab olevat kehaline loomus üldse, ja selle ulatuvus; samuti ulatuvate asjade kuju; samuti kvantiteet, ehk nende suurus ja arv, samuti koht, kus nad asuvad, ja aeg, mille jooksul nad kestavad, jms. Seetõttu me ehk ei eksi, kui me siit järeldame, et füüsika, astronoomia, meditsiin ja kõik teised teadused, mis sõltuvad liitsete asjade vaatlemisest, on kindlasti kahtlased; kuna aga aritmeetika, geomeetria ja teised taolised, mis käsitlevad vaid kõige lihtsamaid ja vaga üldisi asju ning hoolivad
1. Mis on ja millega tegeleb filosoofiline antropoloogia? Milliseid filosoofilise antropoloogia paradigmasid te teate? Filosoofiline atropoloogia on filosoofiline uurimus inimesest ja tema loomusest. Mõtteviisid, mis võimaldavad meil inimest avada, niiviisi et rakendades neid arusaamasid ükskõik millisele inimesele need aitaksid meil selle inimese kohta midagi teada saada. Millised on inimesele omased toimemehhanismid, milline sisemine loomus, millest koosneb jne. Etoloogiline, voluntaristlik, eskistentsialistlik, klassikaline, kristlik, romantismile omane, konstruktivistlik ja strukturalistlik, materialistlik, psühholoogiline, fenomenoloogiline, psühhoanalüütiline, analüütilisele filosoofiale omane. 2. Kirjeldage, kuidas mõistetakse inimest järgmistes filosoofilise antropoloogia suundades: · etoloogiline antropoloogia mille poolest erineb inimene muust elavast loodusest? Inimene on mõtlev loom
kasutaks. Teised toodud tehnikad on minu jaoks liiga aeganõudvad ning seega mitte eriti rakendatavad. II OSA Keerukam struktuur. Põhiväited: 1),,Kõik mõtted mis meil on ärkvel olles, võivad tulla ka magades kuigi nad pole siis tõelised." (seoses nr 2) 2),,Ma mõtlen, järelikult ma olen." 3),,Jumal on täiuslik. 4),,Jumal eksisteerib" 5),,Jumalat ei tunnetata" 6) ),,Kui ma kahtlen, siis ei ole järelikult minu loomus küllalt täiuslik, sest ma nägin selgesti et tunnetada on täiuslikum kui kahelda." (seos nr 3) ARGUMENDID 1) kõik mu vaimu kunagi sattunud asjad ei olnud mu unenägude illusioonides tõelisemad. 2) Sellest, et ma mõtlesin kahelda teiste asjade tões, järgnes väga evidentselt ja kindlalt, et ma olen. 3) Ent kui maailmas oli mingisuguseid kehi või mingisuguseid mõistuslikke või muid loomusi, mis ei olnud päris täiuslikud, siis nende olemus pidi niivõrd sõltuma Jumala
Soovitatav kasutada konfliktide vältimiseks või maandamiseks. Rööpsed transaktsioonid (ka komplementaarsed ehk täiendavad) – partner vastab talle pakutud tasandilt; konfliktide tekkimise oht minimaalne. Ristuvad transaktsioonid – pöördumine selle mina-seisundi poole, millega teine pole nõus. Põhjustab suhetes probleeme. Mängud - suhtlemisvorm, käikude ahel, mis viib ettemääratud tulemuseni; iseloomulikuks jooneks on varjatud loomus ja tasu. Nt. alkohoolik (vt. Berne, E. (2001). Suhtlemismängud. Mängud ja manipulatsioonid inimsuhetes. Väike Vanker)
20-25% Miks on automatiseeritud tehaste käivitamise juures kommunikatsioonivigade osatähtsus suurem kui süsteemi testimisel selle tootja juures (Factory Acceptance Test)? süsteemi operaatorid ei osalenud testimisel Milline loetletud valdkondadest ei sobi valdkondade teooriasse? valmistamise valdkond Millise materjali kilo hind on loetelus kõige suurem? roostevaba teras Milline sõnapaaridest vastab tõlkeliselt KANSEI tehnikale? tunne loomus Milline optimeerimise liik ei sobi sünergiapõhise optimeerimise konteksti? Statistiline Millisesse allloetletud valdkonda kuulub tehniliste süsteemide teooria? üldine projekteerimise metodoloogia Mitme liikuvusastmega robot saavutas külmade jookide serveerimisel suurima tunnustuse? Kolme Milles saadi tootekeskse projekteerimise näites mootori sisselaskesüsteemi moderniseerimisel suurim protsentuaalne kokkuhoid? koostamise maksumuses
476 1453-Ida-Rooma keisririigi lõpp(Konst lang)1492-Ameerika avastamine; 1517-reformatsioon Perioodid: vara5- 10,kõrg11-13,hilis14-15 majordoomuskuningakoja ülem,võimuletulek: 7. sajandil muutusid maj-d Frangi riigi tegelikeks valitsejateks, kuna nende kätte oli koondunud kogu võimutäius Poitiers' lahingu tähtsus: peatas islami ekspansiooni ning kindlustas Frangi riigi püsimajäämise,millest hiljem tekkisid Sks,Pr,It Karl Martellvõitis Gallias Poitiers' lahingus araablasi ning pani piiri nende vallutustele Lääne-Eur-s, maj Pippin Lühikeandis kesk-It paavstile valitseda,pannes aluse kirikuriigile,frankide kuningas Karl Suur- vallutas It-s langobardide kuningriigi,sai kuningaks,alistas Pürenee poolsaare lõunaosa,sakside alistamine,keisrivõimu taastaja(800 sai Rooma riigi keisriks) Ludvig Vagaviimane,kes hoidis riiki ühtsena *Ida-frangi riik= Sks,Lääne-Fr = Pr,Lõuna-Fr lagunes. Feodalism- ühiskonna korraldus,kus valitses vasalliteet-se...
SISSEJUHATUS............................................................................................... AJALOO KOHTA............................................................................................. ISELOOM........................................................................................................ ENERGILISUS................................................................................................. SOTSIAALNE LOOMUS................................................................................... LÄRMAKUS.................................................................................................... JAHIINSTINKT................................................................................................. TERVIS............................................................................................................ HOOLDUS.......................................................................
Küsimusele, kas Tiina on võitja või kaotaja, ei saa minu arvates üheselt vastata, sest Tiina oli nii võitja, kui ka kaotaja. Tiina satub peale ema hukkamist Tammaru perekonda, kes on võtnud nõuks ukse tagant leitud külmunud ja nälginud laps üles kasvatada. Tiina erineb aga Tammaru pererahvast mitmeti, ta on tumedamat verd, on alati vabaduses elanud. Seetõttu ei suuda Tiina omaks võtta lootusetut alistumist mõisa ja kiriku meelevallale. Tema kirglik loomus ei suuda leppida inimest alandavate ja moonutavate oludega. Nõnda satub ta konflikti olemasoleva elukorraga, Tammaru pere traditsiooniliste tõekspidamistega. Inimesed lihtsalt ei suutnud leppida sellega, et Tiina on teistest erinev ja lihtsalt häbistasid teda selle tõttu. Tiina tunneb, et ta ei sobi sellesse maailma ja üle kõige ihkab vabadust. Selle põhjal võiks öelda, et Tiina oli võitja, sest sai oma unistatud vabaduse.
ühtne tervik. Vaimu mõjutab üksnes aju, keha puhul on aga loomulik see, et teda ei liiguta ükski kaugem osa. Võttes lühidalt kokku Descartes'i meditatsioonid, võib öelda, et mingisuguste teadmiste saamiseks, peame alustama algusest ning kahtlema kõiges, mis meile vähegi kahtlasena tundub. Nii võime hoiduda eksimustest, mille suunas meid võidakse juhatada. Siiski ei suuda me seda alati teha ning eksime, kuna meie loomus on nõrk ja kaldub tõeseks pidama seda, mis vähegi tõesena võiks tunduda. Samas ei tasuks eksimises süüdistada Jumalat, kes väidetavalt meile need mõtted pähe paneb, vaid rohkem iseennast ja enda otsuseid. Kuid on paratamatult tõene, et kui me mõtleme, siis ka eksisteerime. Meis on olemas keha ja vaim, mis on tihedalt läbi põimunud. Sellegi poolest on neil mõlemal oma loomus, mis eristab neid teineteisest ning materiaalsete asjade loomust aitavad meil tajuda meeled ja aistimine
eksistentsiaalselt kõrgeim vorm, kes on hea ja aus. Jumala poolt edasiantu tuleneb või jõuab meieni loodusest ja loodusseadustest. Descartes nimetab seda loomuseks, mis ei tähendagi ju midagi muud, kui Jumalat ennast või loodud asjade korrastatust, mis on rajatud Jumala poolt. Aga iseenese loomuse all mõistab Descartes partikulaarselt kõige selle kombinatsiooni, mis Jumal on meile andnud. Eelnevast lähtuvalt jõuab Descartes tõdemusele, et seesama loomus ei õpeta meile mitte midagi muud nii selgelt kui seda, et meil on keha, millel on vahel halb ja millega me tunneme valu; mis vajab toitu või jooki, kui meil on nälg või janu. Ja seetõttu pole vaja kahelda, et loomuses ja tema poole edasi antus on tõtt. Samamoodi õpetab loomus ka seda, et me oleme oma kehaga üks tervik. Muidu, kui me oleksime lihtsalt mõtlevad asjad, siis me ei tunneks ju ei valu, kui saame haiget. Samamoodi, kui meie keha vajab toitu ja juua, ei
Raphael de Valentini vastuokslik isiksus Romaani "Sagräännahk" peategelasel Raphaelil on elule kõrged ootused. Romantistlike sugemetega teosele omaselt on tal erakordsed vaimuanded, kuid samas imetleb ta kulda ja karda. Olles küll hella ja siira südamega, ihaleb ta külma ja küünilisse kõrgseltskonda. Kas Raphaeli püüete luhtumise taga ei seisnud mitte tema enda paradoksaalne loomus? Kui Raphael de Valentini vaese noormehena Saint-Quentini võõrastemaja uberikus elas, tärkasid temas filosoofi teadmisjanu, äärmine töövõime ja lugemisarmastus. Ta asus kirjutama peenekoelisi, sügavmõttelisi teoseid. Paraku vaid selleks, et äratada kõrgseltskonna tähelepanu ja teenida raha. Kas tõesti peaks vaimuinimest huvitama kõrgseltskonnas hooplemine? Võõrastemajas on Raphaelil võimalus ära kosida ka veatuna näiv Pauline, aga siiski ei tee ta seda
Kebes aga küsib, kas saab tõestada, et hing siiski pärast keha lagunemist ei haihtuks, olgugi et ta enne keha sündimist olemas oli (77b). Et hing pärast surma ei haihtu, tõestab Sokrates sellega, et üks “oleva kujudest” ehk liikidest on niisugune, millele laialilagunemine omane ei ole (77c-80b). Esitage see tõestus argumendi kujul. Oleval on 2 kuju- nähtav ja nähtamatu. Hing on sarnasem sellele mis on muutumatu, keha aga muutuvale. Hing sarnaneb jumalikule sest tal on loomus käskida, keha aga surelikule sest on loomus alluda. Seega kehale on kohane kiiresti hävineda, hingele aga hävimatu olla Sokrates väidab, et hauataguse elu kvaliteet sõltub hinge “puhtuse” astmest. Selgitage seda teooriat. Kui hing ei käi keha juurest ära vaid on koguaeg sellega siis on ta must ja rikutud, siis ei ole tema jaoks muud kui kehalised naudingud ning ta kardaks ja väldiks filosofeerimist. Keha on raske ja
võlgu olema. Inimese puhul teevad varustatus mõistuse ja sellel põhineva tahtevabadusega ebavajalikuks juhindumise instinktist ja kaasaantud teadmistest, sest looduse kavatsus oli hoopis midagi muud. Inimesel tuli kõik ta enese seest esile tuua. Iseendale toitumis- ja enesekaitsevahendite leiutamine, isegi ta mõistmine ja tarkus pidi olema inimese enda kätetöö. 5) Seltsimatu seltsivus on teisisõnu antagonism, inimese vastuoluline loomus, inimese kalduvus astuda ühiskondlikesse suhetesse. See kalduvus on aga seotud ühe läbiva vastasseisuga, mis seda ühiskonda pidevalt lahku rebida ähvardab. See vastuoluline loomus põhjustab inimese tegutsema hakkamise, põhjusteks näiteks auahnus, võimuiha või saamaiha. Kant peab seda väga oluliseks, tänades loodust ühtesobimatuse, kadedalt rivaalitseva edevuse ning rahuldamatu omamis- ja valitsemisviha eest. Antagonism on osa inimeste igapäevaelust
mis on iseenesest lähtudes / tänu iseendale. Mis on substants? eidos, mateeria (lihstsubstants), vormi ja mateeria ühendus või siis Aristotelese teooria: substants on asi, millel on oma formaalne, materiaalne, kineetiline ja eesmärgiline põhjus. 7. Milliste filosoofia tegemise tehnikatega teselle kursuse jooksul kokku puutusite? Arutlus, metafoorid, kujundid, esseed, mõtlemine üldisemalt. 8. Milline on filosoofilise teadmise loomus? Väga individuaalne. Erinevad filosoofid on erinevalt kirjeldanud teadmist. Teadmine on siiski suhteline ja sõltub vaatenurgast ning uskumustest.
inimlik ja rahumeelne, vaatleja ning Tiki mõistja, tõsist tööusku Miia Paasi naine Karin (Vesiroosi ainuke Vesiroos (Karini isa) tütar) pankrotimeister Köögertal rahutu, sügav ja kirglik loomus, advokaat Paralepp seltskondlik, egoistlik üliõpilane Rönee proua Ida revolutsionäär Melesk Märksõnad Tegevus toimub Eesti Vabariigi algusaastatel Tallinnas majanduslanguse ajal
uskumustega. (lk 30) surmakujutelmad- ratsionaalne maailma seletus ei loo eeldusi huvi tekkeks. · Millist rolli täidavad vastutusmehhanismides surmakujutelmad? Surmauskumuste puhul on- suremise loomusel rituaalne aspekt, mis tähistab suremise loomuse sõltuvust rituaalidest ja moraalne aspekt, mis tähistab surmajärgse eksistentsi või reinkarnatsiooni loomuse sõltuvust surnuga tehtavatest rituaalidest. Surmauskumuste puhul on ka surmajärgse eksistentsi või reinkarnatsiooni loomus, kus on rituaalne aspekt e. suremise loomus on seoses inimese moraalsusega ja moraalne aspekt e. surmajägse eksistentsi või reinkarnatsiooni loomus on seoses inimese moraalsusega · Miks kaasaegsed kultuuris surmauskumuste mõju on väike? Tänapäeva euroopalikus kultuuris on inimeste ja looduse vaheline seos vähenenud ja ainujumalauskumused taandunud perifeersetele aladele. Sellest tuleneb see, et pealtnägija (kui alati olev keegi kes näeb pealt) saab olla vaid inimene ja kui
Kõik, mis teed tuleb saavutada vähima vaevaga, et jääks rohkem aega lõbustustele ja muudele hüvedele. Peab olema lõbujanuline, et proovida uusi asju. Tuleb ära unustada sõna ,,Ei" ja kõigele öelda ,,Ja". ,,Igaühel meist on Taevas ja Põrgu südames." Igas inimeses on midagi head ja halba. Mõndadel inimestel on mõnda asja lihtsalt rohkem. On hea, kui ülekaalus oleks teavas ehk siis hea, ja vähem oleks põrgut ehk halba. ,,Täpsus on suurim ajaröövel." Inimese loomus on laisk ja tahetakse kõike kergelt ja kiirelt. Kui midagi täpselt teha ja vaeva näha, siis kulub selleks väga kaua aega. ,,Tänapäeval teavad inimesed kõigi asjade hinda ja ei millegi väärtust." Tänapäeval on tähtsal kohal raha ja raha eest saab siin maailmas kõike. Tahetakse ilusaid ja kalleid asju, mida tegelikult vaja ei olegi ning ei keskenduta tõelistele väärtustele nagu nätieks sõbrad, pere, kassid, koerad. ,,Elu, mis arendab ta hinge, hävitab ta keha"
vastutasuks tahab Mefistofeles aga tema hinge. Tänu Mefistofelesele tutvub Faust Margaritaga, ning armub temasse. Selline sügav armastus päästab Fausti hinge põrgusse sattumisest. Sellist armastust tunneb ka Harry Hermine vastu. Hermine õpetab Harryt elu nautima, sellest rõõmu tundma, ning alla suruma Harrys pesitsevat stepihunti. Stepihunt ei lase Harryl elada täisväärtuslikku elu, see hoiab teda tagasi ja lükkab eemale sealsest ühiskonnast. Harry metik Stepihundi loomus saab aga temas jagu, ning ta tapab armukadedusest Hermine. Nende kahe elu oli lõputu iseendaga võitlemine, mis viis neid lõpuks tõdemusele, et see kõige parem pool on neis koguaeg olemas olnud, ainult, et nad pole suutnud seda siis kasutada, kui vaja oleks olnud.
● Enamik elab surnud organnilistel ainetel ● Hallitusseened: Nutthallitus, Pintselhallitus, Kolbhallitus, Valge Hallitus Pärmseened ● Pärmseened on päristuumsed mikroorganismid ● Paljunemisviis: pooldumine või pungumine ning esineb nii haploidseid kui diploidseid paardumistüüpe ● Kera- või munakujulised Pärmseened 2 ● Kahes hõimkonnas: Kottseened ja kandseened ● Põhiline energia allikas on keemiline ja oksüdeeritava aine ehk elektroni doonori loomus om orgaaniline ● On võimelised tootma energiat nii hapnikuga kui ka ilma. Seenhaigused ● Seenhaiguste põhjustajaks on seened, mis parasiteerivad teistel elusorganismidel. ● Nakatutakse niiskete ruumide põrandate, riietumis- ja duširuumide kaudu, kokkupuutel teiste inimeste või pinnasega. Seenhaigused 2 ● Mükoos ehk seentõbi on inimese või looma organismis nugivate päris- või kiirikseente poolt tekitatud haigus. ● Seenhaigused, mis tabavad inimesi ja loomi on
vanemakohustustega hakkama. Mõned aastad hiljem asus Beethoven elama Viini, kus tema kuulmine hakkas järkjärgult halvenema kuni täieliku kurtuseni välja. Ehkki mees tundis end Viinis üksiku ja õnnetuna, oli ta oma unistustes kogu aeg kirglikult armunud, seda puhtalt, tõeliselt ja pühalikult. Ta elas õnnetu armastuse pärast, mida tundis Giulietta Guicciardi vastu, läbi ahastava kriisi, olles isegi valmis endalt elu võtma. Beethoveni tugev loomus otsustas aga saatust trotsida ja eluga edasi minna. 1806. aastal kihlus ta Therese von Brunswickiga. Õnn kestis küll vaid kolm aastat, kuid see oli ühtlasi ka aeg, mil Beethoveni loometöö kandis kõige täiuslikumat vilja. Teda saatis kuulsus. Tema hinge aga võimutunne, jõud ja rõõm oma jõust, vajadus seda tarvitada. Hiilgeajale järgnes kõige kurvem ja viletsam järk Beethoveni elus
B Juhendaja: Marge Kanniste 2008 Semiootika ja eetika Semiootika on teadus märkidest ja märgisüsteemidest. Ta tegeleb tähenduse, kommunikatsiooni ja interpretatsiooniprotsesside ja -nähtuste uurimisega, nii nende teooria kui empiirilise analüüsiga. Filosoofia uurib sääraseid fundamentaalseid küsimusi nagu tõe, hüve ja ilu loomus, teadmise saavutamise võimalikkus või välismaailma olemasolu. Umberto Eco on öelnud:,, Semiootika on tegelikult filosoofia sügavaim edasiarendus.'' Kuid kas see on ka tõsi? John Deely, kuulus ameerika semiootik ja filosoof, on jõudnud järeldusele, et semiootika pole kõigest filosoofia arenguetapp, vaid küpsus. Märgisüsteemide uurimine ongi see, mis toob kaasa tõelise ,,postmodernistlikku'' ajastu saabumise filosoofias, sest nagu
Damisel oli hulgaliselt halbasi natuuri omadusi: arusaamatus, pidev pahameel, omakasupüüdlikus, kättemaksu himu, alandlikus ja tapa himu. Elmire poja mõistmatus väljendus selles kui ta ei suutnud taibata, kuidas õnnestus Tartuffe'il nii osavalt Orgon ja proua Pernelle oma pilli järgi tantsima panna. Samuti ei suutnud ta aru saada sellest, et kui ta käitub oma isa ees alandlikult ning proovib sellega Tartuffe minema ajada, siis see ei õnnestu, sest tema tavaline loomus oli üpris karm. Damise omakasupüüdlikus avaldus, kui tuli välja, et Valere ei saagi ta õe, Mariane'ga abielluda, see aga tähendas, et noormees ei saa naituda Valere õega. Pahameel ja kättemaksu himu läbis kogu teost sujuvalt algusest lõpuni. Damise pahameel avaldus alguses, kui ta mõistis, et Tartuffel on ta isale liiga suur mõju ning siis, kui noormees visati majast välja vaese aadlisoost mehe asemel. Kättemaksu himuline oli Orgoni poeg, kui kuulis Tartuffe
meeleheitlikult tagaajada. Armastus teeb pimedaks. Pole just harv juhus kui inimesed teevad rutakaid otsuseid hetke emotsioonide ajel, sest arvatakse, et elus hakkama saamiseks piisab vaid armastusest. Anna Karenina tormas ellu ning hakkas vastu täielikult ühiskonna normidele, alustades abielu välist suhet, algul näis kõik roosiline ning tore, kuid ei läinud palju aega, kui kõik alla mäge veeres. Lõpuks jäigi talle ainult depressioon ning luhtunud elu. Vahel on just naiselik õrn loomus see, mis sunnib armastama. Juhindudes seaduspärasusele, et tugevamad jäävad ellu, otsib nõrgem pool enda kõrvale kellegi, kes on tugev ning kellega koos saab tunda ennast turvaliselt ning kes oleks nii vaimne kui ka materiaalne kalju, millele toetuda. Kuid see seab jälle järgmise küsimuse, kas see on tõeline armastus? Ei tea, kas saab üldse väita tõelise armastuse olemasolu. Armastus on nii ülistatud ning
Küsimus 1 Mitme liikuvusastmega robot saavutas külmade jookide serveerimisel suurima tunnustuse? Vali üks: a. ühe b. kahe c. kolme d. nelja Küsimus 2 Milline sõnapaaridest vastab tõlkeliselt KANSEI tehnikale? Vali üks: a. ilu - nauding b. otstarbekus - toime c. tunne - loomus d. meeldiv - kasulik Küsimus 3 Milline optimeerimise liik ei sobi sünergiapõhise optimeerimise konteksti? Vali üks: a. loogiline b. matemaatiline c. füüsikaline d. statistiline Küsimus 4 Miks on automatiseeritud tehaste käivitamise juures kommunikatsioonivigade osatähtsus suurem kui süsteemi testimisel selle tootja juures (Factory Acceptance Test)? Vali üks: a. kehvapoolne koostöö valmistajate ja käivitajate vahel b
et siit siis tõlge ja point ja sellised asjad uurida vaja: Uuritav probleem, uuringu eesmärgid ja hüpoteesid kasutatud metoodika ja hüpoteeside testimine uuringu tulemused ja autorite järeldused enda arvamus artikklist Uuritav probleem on e-tarbijate käitumine. Eesmärgid Käesoleva töö eesmärgiks on uurida kontseptsioone e-tarbija käitumist, sealhulgas saadud traditsiooniliste tarbijate käitumist. Välja selgitada elektroonilise kaubanduse loomus ja sellega seonduv e-tarbija käitumine. Kuidas erinevad valdkonnad käituvad, näiteks erinevast soost ja vanusest inimesed. Milliseid tooteid tarbitakse ja milliseid mitte. Millised virtuaal leheküljed on inimestele turvalisemad ja kuidas seda otsustatakse. E- tarbija taju riskide ja kasu vahel, e-tarbija käitumine turunduses, piltide roll ja mõju, usaldus ja e-interaktiivsus... (See artikkel on korraldatud järgmiselt. Me arendame oma mudeli 2 etapis. Esiteks, me
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
