Auahnus maksab valusalt kätte Me oleme peaaegu kõik valmis andma selleks, et saada paremat elu, kui loomuliikult seda võimalust meile pakutakse. On kerge teha vigu, kui meie ees on üks kindel siht, mida mööda minna. Selletõttu on meil raske näha ette sündmusi ja tagajärgi, mis võivad sellega kaasneda. Vahel peame silmas pidama ka teiste soove. Kui me ei arvesta, siis võime jääda üksinda ja see eesmärk, mida oleme tahtnud saavutada ei tundugi enam see kõige õigem. TÕnu ei kiitnud Kremeri poolt pakutut tehingut alguses heaks ja isegi naeris selle üle, kuid hiljem mõistis, et see on hea võimalus olla teistest parem ja tuleks seda võimalust kasutada. Ta mõtles ainult sellele, kuidas temal endal parem on, Mari jättis aga kõrvale. Prillup ei mõistnud ka seda, kuidas ta Leena õde ära kasutab. Ta ei küsinud kordagi, kas Mari tahab hakkata käima Kremeri juures, vaid tegutses omapäi, püüdes teda igal erineval viis...
Stress on negatiivne emotsionaalne kogemus, millega kaasnevad biokeemilised, füsioloogilised, kognitiivsed ja käitumuslikud muutused, mis on suunatud stressi tekitanud sündmuse muutmisele või selle mõjudega kohanemisele (A.Baum, 1990). Stress on organismi seisund reageerimaks väljakutsuvatele uutele olukordadele Üksindus Mittemõistmine Ebakindlus tuleviku suhtes Kuritegevus Tööpinge Süütunne Halvustamine ja hukkamõist Haigused Rahaahnus Iseloomuomadused Mõjub halvasti hingele ja südamele Süda tunneb valu, jätab lööke vahele Tõmbuvad veresooned kokku Inimesel on negatiivsed tunded Peavalu Jumala usaldamine Liikumine Looduses viibimine Korralik öine puhkus Meeldiv tegevus, hea raamat Puhkus Hingamispäev Tänan kuulamast!!!
tüdruk polnud talle truu ning Rass tahtis tõestada, et saab ka ilma temata hakkama. Kahjuks ei saanud ning lasi tüdrukul end põhja viia. Minu arvates tegi Rass kõige suurema vea sellega, et valis ausa rahateenimise asemel illegaalse tee. See on isegi mõistetav, kuna niimoodi teenis ta väga suuri rahasummasid. Enamus noored valivad rahapuudusel alati kergema tee, eriti kui lähedased on selliste harjumustega. Õnneks raamatu lõpus sai Rass oma veast aru, kuid suur rahaahnus maksis talle kätte. Mulle meeldis, et see raamat oli otsekohene ning kohati kasutati ka roppsõnu, mis minu arvates aitasid paremini olukorda kirjeldada. Alati toimusid uued ja huvitavad sündmused, mis haarasid kogu aeg raamatut edasi lugema. Minu jaoks on loo moraal see, et alati tuleb valida oma tee teiste arvamustest hoolimata. Tuleb teha, mis endale meele järgi on ning alustada tuleb madalalt. Nii on võimalus jõuda väga kaugele oma elus. Devin Põlluste 10.c
Tema senised väärtushinnangud muutusid ja ta avastas, et armastus ja hingeline rahulolu on materiaalsetest väärtustest palju olulisemad. Esialgu ei olnud Tõnul Mari vastu erilisi tundeid, aga ajapikku hakkab ta Maris nägema naist mitte eset. Lõpuks Tõnu taipab, et on loobunud millestki olulisest inimväärikusest ja südametunnistusest. Selleks hetkeks enam aga tagasiteed polnud jäi üle ainult tehtut kahetseda ja loota, et ehk Mari lõpetab Kremeri juures käimise.. Liigne rahaahnus viis omakorda Kremeri poolt pakutava võimaluse liiga kiire täitmiseni. Teiseks komistuskiviks saigi leping, mis tundus Tõnule suurepärase võimalusena end maksma panna. Kahjuks nägi ta selle ettepaneku ainult ühte poolt, teist poolt ta kas ei tahtnud näha või ei osanud näha. Ka kõige koledamates unenägudes poleks Tõnu osanud oodata, et pealtnäha suurepärane ettepanek on seest täiesti mäda ja põhjustab tulevikus rohkem kurbust ja südamevalu kui rõõmu ja rahuldust
Kolm novelli Oma retsensioonis võrdlen kolme Anton Tsehhovi novelli milleks on ,,Kirsiaed", ,,Daam koerakesega" ja ,,Paks ja peenike". Oma novellides Tsehhov naeruvääristab inimesi. Ta naljatleb inimeste pahede üle ning näitab mismoodi need võivad iseendile kätte maksta. Ta rõhutab, et ka vaesetest ja tagakiusatutest võivad saada rikkad ming võimsad tegelased. Novellis ,,Kirsiaed" toob Tsehhov esile inimese sellise pahe nagu rahaahnus ning näitab, et ka lihtinimesele võib õnn naeratada. Mõisaproua Ljubov Andrejevna on pärit rikkast perekonnast. Tal on kõik olemas, kuid siis ta armub ning tema armastatu röövib ta paljaks. Mõisaproua jääb kõigest ilma. Tema perel ei olnud sentigi raha ning mõis taheti käest ära võtta, sellegipoolest läks ta veel seda viimast ka kulutama. Kokkuvõtteks jäigi mõisaproua oma mõisast ilma ning selle sa omale hoopis Lopahhin kaupmees, kes oli mõisaproua jaoks mats.
Eduard Vilde romaanis ,,Mäeküla piimamees" müüb talupoeg Tõnu Prillup oma naise Mari mõisnik Kremerile naiseks. Sellele sündmusele eelnevalt ja järgnevalt leiavad aset nii mõnedki probleemid. Elu 19. sajandil ja tänapäeval on muutunud, kuid osa probleeme on säilinud siiani. Millised ,,Mäeküla piimamehes" kirjeldatud probleeme eksisteerivad ka tänapäeva maailmas ja millised probleemid tänapäeva elu ei puuduta? Rahaahnus sundis Prillupit oma naist Marit mõisnik Kremerile ,,kasutada" andma. Mõisnik Kremer pakkus Tõnule selle eest piimamehe ametikohta. Sõlmiti äritehing ja Marit otsusesse ei kaasatud. Mari oli sellele küll vastu, aga lõpuks pimestasid ilusad asjad ja raha ka vist Marit nii, et ta nõustus Kremeri naiseks minema. Ka tänapäeval ollakse suhetes enesele vastumeelsete inimestega omakasu eesmärgil. Rahal on alati olnud ajast aega suur tähtsus ning rikkuse ja heaolu nimel ollakse nõus tegema
Balzac on öelnud: ,,See isa oli andnud kõik. Kakskümmend aastat oli ta kinkinud südamesoojust ja armastust, oma varanduse kinkis ta ära ainsa päevaga. Kui sidrun oli viimseni välja pigistatud, viskasid tütred koore rentslisse." Isa Goriot elas ise viletsuses ja vaesuses ja seda ainult selleks, et ta kallid tütred saaksid elada suursugust elu. Ta tütred olid isekad ja hoolimatud ning ei mõistnud, millseid ohvreid tõi isa, et tagada neile väärikas elu. Selline rahaahnus on läbi aegade suureks probleemiks ning valu tekitajaks. Inimesed arvavad, et materiaalsed asjad on maailmas kõige olulisemad, kuigi tegelikkuses see nii ei ole ja tähtsad on asjad, mida me silmadega ei näe, ainult südamega. 381 Lootusetu püüe ajada taga noorust, haiget tegemine enda lähedastele-teod, millel ei ole mõtet või teod, mis purustavad inimeste südameid, need on alati käinud inimeste mõistatusliku eluga käsikäes. Ma leian, et inimhinge mõistatust ei olegi
vahel ka teistega jagada, võib raha muutuda ohtlikuks inimsuhteid rikkuvaks vahendiks. Tihti ei saada rahast kunagi küllalt. Siin võib tuua paralleeli raamatuga „Isa Goriot“, kus tütred olid sõltuvuses isa rahast ning suurest isaarmastusest oma tütarde vastu andis mees kõik ära, mida ta omas, ise lõpuks vaesuses elades. Tütred ei osanud isa lahkust hinnata ning ei ilmunud isegi tema surivoodile. Juba Vana- Kreeka filosoof Demokritos leidis, et rahaahnus, kui see on mõõtmatu, on palju rängem kui vaesus, sest mida suuremaks kasvavad soovid, seda suuremaid vajadusi need tekitavad. Seega on rahal inimeste üle suur võim, kuid selle mõõdutundetu jumaldamine ei saa teha kedagi õnnelikuks. Olen arvamusel, et raha iseenesest ei too küll õnne, kuid siiski loob mõistlikul kasutamisel vahendid õnneliku elu saavutamiseks. Inimene saab täielikult õnnelik olla ainult siis, kui osatakse tasakaalustada raha ja õnne
Seostub maagia, nõiduse jm imepärasega Autor võib luua omailma Imeline maa, kuhutegekane satub Muinasjutuline olevus reaalses maailmas (naksitrallid) Muinasjutumaa ja muud polegi (Rõmuuta) Kõnelev mänguasi (Sipsik) Ajalugu kui muinasjutt („Mardileib“) Irma Truupõld „Rohelise päikese maa“, nukkude salaelu Eno Raud „Sipsik“ Iko Maran „Londiste, õige nimega Vant“ , lugu sõprusest Oskar Luts „Nukitsamees“, rahaahnus, julgus, vaprus, metsahirm, salapärane lugu „Timbu-Limbu õukond ja lumemöldrid“, lumemöldrid on unne nõidunud kuri nõid, nõiad sõidavad tolmuimejatega, miks lund ei saja Aino Pervik „Kunksmoor“, pikk luine vanaeit, heatahtlik ravitseja, edev, loodusearmastaja, proovib olla linnadaam, sõidab kollase õhupalliga. Silvia Rannamaa „Nösperi Nönni Natuke“ „Edgar Valter „Iika:nii noor, aga juba nõid“. Siiri Laidal „Raamatukogunõid Rosaalie“
toime tulla ega vahel ka teistega jagada, võib raha muutuda ohtlikuks inimsuhteid rikkuvaks vahendiks. Tihti ei saada rahast kunagi küllalt. Siin võib tuua paralleeli raamatuga ,,Isa Goriot", kus tütred olid sõltuvuses isa rahast ning suurest isaarmastusest oma tütarde vastu andis mees kõik ära, mida ta omas, ise lõpuks vaesuses elades. Tütred ei osanud isa lahkust hinnata ning ei ilmunud isegi tema surivoodile. Juba Vana- Kreeka filosoof Demokritos leidis, et rahaahnus, kui see on mõõtmatu, on palju rängem kui vaesus, sest mida suuremaks kasvavad soovid, seda suuremaid vajadusi need tekitavad. Seega on rahal inimeste üle suur võim, kuid selle mõõdutundetu jumaldamine ei saa teha kedagi õnnelikuks. Olen arvamusel, et raha iseenesest ei too küll õnne, kuid siiski loob mõistlikul kasutamisel vahendid õnneliku elu saavutamiseks. Inimene saab täielikult õnnelik olla ainult siis, kui osatakse tasakaalustada raha ja õnne
sooviks oli omada maad ja saada rikkaks, selle nimel oli ta valmis müüma isegi oma naise mõisnikule. Algselt väga hea plaanina tundunud tehing osutus hiljem aga väga valeks otsuseks. Mõnes mõttes ei saa seda Tõnu Prillupile väga pahaks panna, sest sellisele võimalusele kiirelt oma elujärge parandada ei suudaks paljud vastu panna. Samas on oma naise maha müümine suhteliselt ebamoraalne tegu. Paraku saigi Prillupile saatuslikuks liigne rahaahnus ja seetõttu tegi ta mõtlemata Mari soovidele rumala lepingu. Lisaks sellele, et Prillup jäi ilma heast ja tublist naisesest, kaotas ta ka oma eneseväärikuse. Kergekäeliselt sõlmitud lepingul olid omad tagajärjed, millega Prillup tegelikult üldsegi rahul polnud. Ta sai küll selle, mida ammu soovis ja ihkas, kuid sattus kõrtsis teiste pilkamise ja norimise alla. Pidev viltu vaatamine ja jutud, mis levisid, tegid Prillupi olemise raskeks ja ta leidis järjest rohkem lohutust alkoholist
Kokku 7 8 lauset 60 80 sõna 13. sajandil olid linnad juba peamised kultuuri- ja hariduskeskused. Linnakirjandust iseloomustasid kaine mõistuse ja arukuse võidulepääs ning püüd kirjutada argielu, ka selle labaseid ja inetuid külgi. Lõpus oli loo moraal. LINNAKIRJANDUS - EEPIKA Lühivormid satiirilise või anekdootliku sisuga värssjutustused Rahvasuus liikunud traditsioonilised naljandid ja õpetlikud lood. Peateemad naiste truudusetus, kirikumeeste liiderlikkus ja rahaahnus Valitsevaks sai satiirilis- didaktiline vaim. see tähendab, et pilgati munkade ja kirikumeeste patte, kohtunike äraostetavust, rikaste ahnust, muid ajastu pahesid. Samal ajal aga ka moraliseeriti, püüti lugejaid juhtida ôigele teele, jagada ôpetusivasid ja levitada elutarkusi. Selleks pöörduti tihti allegoorilise väljenduse poole.
RAHVALUULE HISPAANIA ROMANSID Hiliskeskaeg oli rahvaluule suur õitseaeg Euroopa paljudes paikades. Üks mõjurikkaimaid nähtusi Euroopa kirjandusloos olid hispaania romansid. Kui mujal Euroopas taas avastati rahvaluule peamiselt alates romantismist XVIII sajandi lõpupoole, siis Hispaanias hakati romansse ja muid rahvalaule kirja panema juba XV sajandil. XVI sajandil ja edaspidi ilmus rohkeid romansikogusid ehk romansseerosid. Lüüriliste rahvalaulude kõrval oli hispaania romanss peamiselt eepiline luuletus, milles pajatati rahvusliku ajaloo kõige värvikamatest seikadest. Lisaks keskaegse ajaloo suursündmustele — nagu rekonkista, s.o maa tagasivallutamine mauridelt — oli romansside aineseks sageli ka hispaanlaste (kristlaste) ja mauride vahekord piiri aladel. Teemasid laenati nii vanadest kroonikatest kui ka se...
Max Weberi arvates kehastab see Hollandi laevakapten, kes ,,kasumi nimel kasvõi põrgust läbi sõidaks ja laeval purjed kõrvetaks" A. Õige! inimkonnas kogu ajaloo jooksul esinevat "rahatungi" B. ? kapitalistlikku vaimu Süstemaatilised head teod on kalvinismi kohaselt (Max Weberi käsitluses) inimese jaoks A. Õige! märk äravalitusest, igavesele elule määratusest B. ? vahend õndsuse (igavese elu) saavutamiseks Max Weberi arvates iseloomustab rahaahnus A. Õige! inimkonda kogu tema ajaloo jooksul, mitte ainult kapitalistlikku ühiskonda B. ? ainult kapitalistlikku ühiskonda, kus neid moraalselt hukka ei mõisteta Max Weberi arvates esindasid tema ajal traditsionalistlikku töössesuhtumist eelkõige vallalised naised. Uue, ratsionaalsema töökorralduse omaksvõtmisel paistsid silma erandlikult silma vaid A. Õige! pietistliku usulise kasvatuse saanud tüdrukud B.
Minu arvates võib pidada kaheksandaks läbikukkumise põhjuseks olla ka vähene reklaam. Algajad ettevõtjad pole niivõrd kogenud ning ei tea, kus oleks kasulik enda tulevast teenust/toodet reklaamida. Kindlasti tuleks leida selleks õige koht ning reklaam peaks olema silmapaistev ja eriline. Ettevõtjal võib olla super äriidee, teostus, piisav kogus ressursse kuid kui pole head reklaami ei saa keegi sellest teada ning kogu plaan kukub läbi. Üheksandaks põhjuseks võib olla ka liigne rahaahnus. Ettevõtjad mõtlevad vaid kasumile ning tegelikult pole kogu ideel mingit põhja all. Arvatakse, et äriplaan toob neile juba paari kuuga meeletu kasumi sisse, samal ajal kui nendel endil puuduvad teadmised ja kvaliteet. Kindlasti ei tohiks ettevõtte rajamisel mõelda vaid rahale, kõige tähtsam on teada enda konkurente ning tarbijate vajadusi. Viimaseks ning üheks väga tähtsaks põhjuseks miks ettevõtja läbi kukub on minu nägemist mööda kindlasti vajalike isikuomaduste puudumine
Tema põhieesmärgiks oli rikastuda, ükskõik, milliseid pettuseid kasutades. Kaval-Ants hakkab Jürka lihtsameelsust tihti ära kasutama, pannes teda uskuma, et nad on sõbrad ja ta tahab talle parimat. Lõpuks mõistab Jürka, et Ants on hoopiski tema vaenlane ja tapab ta. Filmis ja raamatus seisneb Antsu erinevus selles, et filmis on tema perekonnana toodud välja vaid tema poeg Noor Ants, aga raamatus tema naine ja tütar. Filmis oli ka selgemini väljendatud tema rahaahnus, aga raamatus selgus see läbi mitmete tegevuste nagu uute rentnikute võtmine, kes maksaks talle rohkem. Minu arvates võib väita, et inimeste käitumine ja tavad on sageli imelikud ja mõistetamatud, sest kuigi inimesed võivad olla ühte usku, on nende teed Jumala lunastuse saavutamiseks erinevad. Igale inimesele võib usk tähendada midagi erinevat, osad peavad täpselt kinni doktriinist ning teised väärtustavad sellega seotud kogemusi. Inimeste erinevad
Ta oli väga auahne mees, teda oli võimalik ära osta ning ta ihkas elada rikkalikult. Aga kui Natasja Filippovna sada tuhat rubla kaminasse viskas, selleks, et vaadata, kas Ganja võtab raha tulest välja, siis Ganja seisis liikumatult. Ta soovis ruumist lahkuda, kuid peale mõnd sammu kukkus kokku. Natasja võttis raha ise tulest välja ja pani Ganja kõrvale, ise öeldes: " Näe, ei läinud ikka, pidas vastu! Enesearmastus on siiski suurem kui rahaahnus." "Idioodi" peategelane, Lev Mõskin, on üdini hea inimene, ta on hooliv ja aitab teisi hea meelega. Ta võttis sureva Ippoliti lahkelt vastu ja aitas teda sellest hoolimata, et Ippolit kasutas ära Mõskini heatahtlikkust. Tema heatahtlikkust kasutasid ära ka teised sulid. Peale päranduse saamist tuldi vürstilt välja nõudma olematuid võlgasid ning Mõskin kui üdini hea inimene, oli nõus oma raha kõigiga jagama, kuid inimesed tema kõrval ei olnud
79- lõpp ,, sa ise oled võlausaldaja". 71- räägib, mis saab pärast surma. 93 veetlusele ei vasta voorus, truudusetus. 121 parem olla halb , kui halvaks peetud, keelepeks, vihkab teisi. 2)Komöödia- elurõõmsad, liikuvad, lopsakas sõnakasutus. ,,Suveöö unenägu"- Shakespeare jõuab mõtteni, et vanemad ei tohiks sekkuda laste armastusse. Komöödiates vastandamised näiteks ,,Veneetsia kaupmees" rõõmule, sõprusele ja suuremeelsusele vastanduvad rahaahnus ja tigedus. Vastandamisele on ülesehitatud ka ,,Tõrksa taltsutus", kus neiu eirab kõiki mehi, kelle murrab nutikas noormees, kes kasutab samu võtteid.( 10 things I hate about you) Vahetamiskomöödia ,,Palju kära ei millestki" - keegi peab kedagi kellekski teiseks. Huumor on peenekoeline, teisalt labane. Narridel on tähtis osa, nad võisid isegi kuningat solvata. Veendumus: elus on edu nendel, kes on rõõmsad ja ettevõtlikud. AJALOOKROONIKAD(näidendid). Shakespeare Inglise 14-15 sajand
"Ükskõik Lausus Jürka nõustuvalt ja küsis natukese aja päras:........" Näide lk 104. 10. Kaval-Ants. "Harv habe lõua otsas". Tema jaoks on tähtis omakasu ning enese heaolu. Ants kasutas terve raamatu vältel Jürka kindlat usku ning lihtsameelsust kurjasti ära. Ta rikastus Jürka töö ja vaeva arvelt ning ei tundnud selle pärast mingit süüd. Algul Ants kartis veidike Jürkat, kuid hiljem ei hoolinud ta sellestki, et teine ennast Vanapaganaks peab. Võimu- ja rahaahnus oli Antsul tugev. Ta oskas Jürkale jätta endast mulje kui ta parim sõber, kuid seljataga haudus uusi plaane. Omakasupüüdlik, ahne, kaheplageline, valelik, abivalmis, üleolev, kartli, veenev, manipuleeriv. Eesmärk: rikastuda 11. Jürka "Kasvult ehk pisut üle keskmise, kuid rinnust ennem tünn kui mees. Käsivarred hoiduvad kehast nagu kangelt eemale. Nägu lai ja lopergune, otsaesine madal ja lame, peaaegu nõos,
· Euroopa rahvastiku kasv, rikastumine, väljaränne Uude Maailma. · Koloniaalriikide kujunemine (Hisp, Portugal, Holland, Inglismaa, Prantsusmaa), koloniaalmajandus, · Orjakaubandus Aafrikast Euroopasse ja Ameerikasse · Alistatud rahvaste orjastamine, arengu pidurdamine · Ristiusu/katoliku usu levik Uues Maailmas 18. Reformatsioon ja vastureformatsioon. 19. Millised olid selle põhjused, miks ei suudetud seda maha suruda? · Katoliku kiriku rahaahnus indulgentside müük, maksud, maavaldused · Kiriku rikkused ja vaimulike jõude- ja patuelu (liiderdamine, joomine), privileegid · Paavstide võitlus võimu pärast ilmalike valitsejatega · Ladinakeelne kirik rahvast irdunud · Kiriku üle irvitamine Erasmus "Narruse kiituseks", muutuste nõuded (J.Hus) 20. Millised olid M. Lutheri elu tähtsamad sündmused, saavutused ja vaated? -31
Ma pean temaga nõustuma: on see siis vabadus, kui vanemad ristivad oma vast sündinud lapse neile omase usu järgi, lapselt luba või nõusolekut küsimata? On see vabadus, kui meid kammitsevad riigi poolt tehtavad seadused ja piirangud? On see tõesti MINU VABA TAHE läbida põhikool, keskkool ja ülikool? Või on see lihtsalt ühiskonna ja vanemate poolt tehtud kohustust ja mõttetu konkurents? On see vaba tahe, mis sunnib tööl käima või sunnib seda piiramatu rahaahnus või ellujäämisvajadus?.. Võin nüüd kindlalt järeldada, et inimkond siiski vaba ei ole. Meie ülimat vabadust kammitsevad lihtsad igapäevased nähtused, mis meid kahjuks või õnneks tarbimise orjadeks muudavad. Meie vabadust piiravad ka perekondlikud sidemed, moraalsed väärtushinnangud, usk, ühiskonna ja keskkonna mõjud ning geograafiline asend, kuhu me sündinud oleme. Vabadusel on nii positiivseid ka negatiivseid aspekte. Demokraatlikus ühiskonnas saab
mõjutasid majandust? Suured maadeavastused: toimusid alates aastast 1488. Tänu sellele toimus Euroopa rahvastiku kasv, rikastumine. 11. Milline oli suurte maadeavastuste mõju alistatud rahvaste saatusele? Alistatud rahvast hakati orjastama mis tõi kaasa arengu pidurdamise. 12. Miks puhkes reformatsioon, millised muutused toimusid reformitud kirikutes? Reformatsioon puhkes, sest katoliku kiriku rahaahnus oli, kiriku rikkused ja vaimulike jõude- ja patuelu, privileegid. Paavstide võitlus võimu pärast ilmalike valitsejatega. Ladinakeelne kirik rahvast irdunud. Kiriku ettekirjutused läksid vastuollu teadusega, kirik pidurdas teaduse arengut. . Reformitud kirik: polnud seintel pühapilte, kloostrite laialisaatmine, vaimulike abieluluba, rahvuskeelne piibel ja jumalateenistus. Gregooriuse ladinakeelse laulu asemel koguduse emakeelne laul. Pihist, pühakute säilmete
Pärit metsakülast jõudnud konservatooriumini auahne peale euroopast tulekut kokkuvarissemise äärel. PISUHÄND: Probleemid: kunsti ja kodanliku seltskonna vahekord. Keskpärane seltskkond ei olnud kultuuri vastu võtnud. Kinnisvarade spekulatsioon: käis peterburis kinnivara ostmas võileiva hinnaga). Kirjanduskriitika äraostetavus. Matilde:auahne väiklane ja õel. Täiesti moraalira mitte midagi pole püha. Sander:eetikalage. Maksku mis maksab moraal. Piibeleht:täiuslikkus ja rahaahnus ei huvita Laura: vaimsel peajagu teistest üle KÜLMALE MAALE: Keksne mõte: sellistesse oludesse ei tohi inimest panna see on kuritegevus. Mädasoo mihkel: kaotas raha ära raha varastati kirikus ära. Jaan vapper: vene töökas aus häbenes oma vaesust. Kaarel lind-vaene Juhan melberg vaene Ühiskonna kõrgemad klassid ei mõista vaesuse viletsust ja häda Andres vallavanem:võimukas jõukas. Ahni vodi jõukas. Vilde: Eduard Vilde sündis 1865-ndal aastal 20
Parem koks korda küsida kui üks kord eksiteed käia. 1.53. 1.53. Hea sõna parem kui 100 krooni Töö 1.54. 1.54. Homseks hoia leiba, aga mitte tööd. 1.55. 1.55. Kuidas töö, nõnda palk. 1.56. 1.56. Töö töö ajal, jutt jutu ajal. 1.57. 1.57. Kui töö lõpeb, lõpeb leib. 1.58. 1.58. Kes tööd teeb, see rõõmu näeb. 1.59. 1.59. Magades ei leia keegi leiba. 1.60. 1.60. Magaja koer ei taba varast. 1.61. 1.61. Rahaahnus on kõige kirja juur. 1.62. 1.62. Raha ajab rattad käima. 1.63. 1.63. Rikas see, kes vähega läbi saab. 1.64. 1.64. Pigem karta kui kahetseda. 1.65. 1.65. Riie ei riku meest. 1.66. 1.66. Oma teenitud leib on magus. 1.67. 1.67. Tühi kõht on kõige parem kokk. Kodu 1.68. 1.68. Maja ilma naiseta kui pere ilma kassita. 1.69. 1.69. Maja ilma meheta kui õu ilma koerata. Loomad 1.70. 1.70
eesmärgiks näib olevat hukutada ja seejärel endale saada inimhingi. Ta on oma ohvriks valinud targa ja haritud Fausti, kes otsib oma elus tõde. Ta on läbi uurinud kõik teadused, kuid pidanud nendes pettuma. Nad sõlmivad omavahel kokkuleppe, mille kohaselt Mefistofeles saab Fausti hinge siis, kui mees on leidnud Saatana abiga elu mõtte. Siingi püüab Kurat kasutada oma eesmärgi saavutamiseks inimeste nõrku külgi ja pahesid (nagu rahaahnus ja joomine), kuid Fausti puhul need lõpuks ikkagi ei mõju. Nende kahe teose Kuradid on küllaltki erinevad, kuid siiski leidub neis ka sarnaseid jooni. Neid ühendab see, et nad on inimestest peajagu üle ja neil on võime korda saata üleloomulikke asju. Üksteisele lähemale toovad neid ka ammutuntud sümbolid, mida mõlemad autorid on kasutanud: näiteks must habe ja puudel. Mõlemad tunnevad hästi ka inimesi ja nende nõrkusi ja oskavad neid ära kasutada.
Ma pean temaga nõustuma: on see siis vabadus, kui vanemad ristivad oma vast sündinud lapse neile omase usu järgi, lapselt luba või nõusolekut küsimata? On see vabadus, kui meid kammitsevad riigi poolt tehtavad seadused ja piirangud? On see tõesti MINU VABA TAHE läbida põhikool, keskkool ja ülikool? Või on see lihtsalt ühiskonna ja vanemate poolt tehtud kohustust ja mõttetu konkurents? On see vaba tahe, mis sunnib tööl käima või sunnib seda piiramatu rahaahnus või ellujäämisvajadus?.. Võin nüüd kindlalt järeldada, et inimkond siiski vaba ei ole. Meie ülimat vabadust kammitsevad lihtsad igapäevased nähtused, mis meid kahjuks või õnneks tarbimise orjadeks muudavad. Meie vabadust piiravad ka perekondlikud sidemed, moraalsed väärtushinnangud, ühiskonna ja keskkonna mõjud ning geograafiline asend, kuhu me sündinud oleme. Vabadusel on nii positiivseid ka negatiivseid aspekte. Demokraatlikus ühiskonnas saab pidada
väidetavalt teeb seda ka bin Laden, siiski võib täheldada, et Osama ja miljonite teiste muhameeldaste usulised vaated lahknevad. Bin Ladeni taoliste radikaalsete islamivõitlejate meelest on islami õpetuse rahvapärased tõlgendused liiga paindlikud ja liberaalsed. Fundamentalistid lähtuvad Koraani rangeimast tähendusest ning selles valguses nähakse ka Ühendriike kõlbeliselt laostunud ja jumalakartmatu riigina, kus valitsevad rahaahnus ja ebamoraalsed naudingud. Võitlusaltid fundamentalistid ei taha, et Läänes valitsev korruptsioon võtaks võimust islamimaades ning bin Laden ja teised äärmuslased on arvamusel, et juba aastaid Ühendriikide vägede kohalolek on takistanud Lähis-Idas islamifundamentalistlikel valitsustel võimule tulemist. Islamivõitlejad peavad Ühendriike nende tänapäevase elustiili ja rahvusvaheliste kontaktidega suurimaks usuvaenlaseks. Võitlust läänemaailma välja
B. ÕIGEE ratsionalistlikust ellusuhtumisest sõltumatu 5. Kui inimene juba on piisavalt jõukas, kas ta siis peab kalvinismi kohaselt tööd tegema? A. Ei ole õige Ei, sest tööd tuleb teha vaid siis, kui see on vajalik enda või perekonna ülalpidamiseks B. ÕIGE Jah, peab, sest Jumal on igaühele määranud kutse; kutsealane töö on inimese kohus 6. Max Weberi arvates iseloomustab rahaahnus A. Ei ole õige ainult kapitalistlikku ühiskonda, kus neid moraalselt hukka ei mõisteta B. ÕIGE inimkonda kogu tema ajaloo jooksul, mitte ainult kapitalistlikku ühiskonda 7. Näiline voorus on Benjamin Franklini arvates A. Õige! piisav, kui ta toob kasu nagu tõeline vooruski B. ? pääsetee neile, kellel rahakott ei võimalda tõeliselt vooruslik olla C. ? silmakirjalikkus 8. Kalvinism A. Õige
1. Euroopa poliitiline kaart keskajal. Millised muutused toimusid 11-15. s poliitilisel kaardil Pürenee ps, Balkani ps, Põhja-Euroopas, kuidas muutus Inglismaa territoorium. Millised olid suurimad linnad Euroopas? Millised olid vanimad ülikoolid? Millised protestantlikud riigid tekkisid reformatsiooni tulemusel? 13.sajand: Inglsmaa- kuningriik, Britisaared + saared Pr (Normandia, Britannia). Prantsusmaa- kuningriik, domeen väike, hertsogkonnad, nõrk riik. Hispaania- 2 tugevat riiki Kastiilia ja Argoon (suur osa Pürenee ps) Cordoba. Saksamaa- 10.saj tekkis Saksa-Rooma keisririik (lagunendu Frangiriik) tänapäeva Saksa, austria, sveitsi, P-Itaalia. Rajaja Otto I. Paavstiriik- Itaalia keskosa, tugines Saksa-Rooma keisrite sõjalisele kaitsele. Poola- üks suurim Ida-Eur, katoliiklik. Põhjamaad- 11.saj iseseisvad kun Taani, Norra, Rootsi. Baltirahvad- ristisõda, väiksed riigid, suurim Liivi orduriik. Venemaa- värs...
Tüdruk jääb süütuks ja advokaat tasub kõik võlad. Vennapoeg-tulevase naise äi ei luba abielu. Naine meeleheitel vennapoja üle-lohutuseks otsis mehe. Tütar lõpuks elas rikka ja õnnetuna. Tal polnud raha kulla järele. Isa suhtumine oli külge jäänud-isa armastus. Mida õpetab mulle Isa Goriot Ta õpetab, et raha ei ole elus kõige tähtsam, sest see ei pruugi tuua alati oodatud õnne. Rahaga ei saa osta lähedust nagu üritas seda teha Goriot oma tütardega. Rahaahnus võib hukutada inimese iseloomu(Vaquer, tütred)-muuta selle pirtsakaks, ahneks ja ebamoraalseks. ,,Thérèse Raquin" E. Zola Autorist: Sündis 1849 Pariisis, suri 1902. 62-aastasena vingumürgituse tagajärjel. Naturalismi esindaja, prantsuse kirjanik. Raske lapsepõlv-isa suri kui 7-aastane. Jättis pere vaesusesse. Suure raskused gümnaasiumi lõpetamisega, 2x kukkus läbi eksamid. Püüdlused Prantsuse Akadeemiasse. Paar aastat töötu pärast kooli lõpetamist
Kauakestva kasvatuse tulemus Kalvinism- nõuab inimeselt süstemaatilist, metoodilist heade tegude sooritamist Kutsealase tubliduse väljendust näeb kapitalismi vaim legaalses rahateenimises Näiline voorus on Benjamin Franklini arvates piisav, kui ta toob kasu nagu tõeline vooruski Kalvinismi kohaselt pälvib ainult väike osa inimesi igavese elu. Kes nimelt, selle on Jumal oma vägevuse ilmutamiseks juba ette otsustanud Max Weberi arvates iseloomustab rahaahnus inimkonda kogu tema ajaloo jooksul, mitte ainult kapitalistlikku ühiskonda Max Weberi arvates esindasid tema ajal traditsionalistlikku töössesuhtumist eelkõige vallalised naised. Uue, ratsionaalsema töökorralduse omaksvõtmisel paistsid silma erandlikult silma vaid pietistliku usulise kasvatuse saanud tüdrukud Näiline voorus on Benjamin Franklini arvates piisav, kui ta toob kasu nagu tõeline vooruski
Naistel on pikad juuksed, lühikesed arud; Talupojad toitvad saksad ja sandid; Jaagobipäevast jääb kaste künka ääre, hall aja ääre; Heategu ei põle tulle, ei upu vette; Maailm läheb vanemaks ja pääv-päävalt ikka targemaks C. Võrdused ja võrdlused · Mitmesugused on-köitmega seotud võrdusstruktuurid (sh. nn. XYZ-struktuurid, nagu Habe on mehe au jts.): Leib on peremees; Suu on südane mõõt; Tamm on talupoja raud; Mets vaese mehe kasukas; Julge pealehakkamine on pool võitu; Rahaahnus on kõige kurja juur; Heateo palk on kuri malk; Üks koer teise vader · Mitmesugused on nagu-köitmega seotud võrdlusstruktuurid: Siga on nagu saks; Kevadine lumi on kui kord sõnnikut põllule; Vaese elu on kui tuli toores puus; Kolm korda kolida on niisamma hää ku üks kord põleda; Naestega vaidlemine on kui vasikaga võidu jooksmine · Süntaktiliselt ebamäärased ja-, või-, ehk-köitmega või täiselliptilised võrdused: Vana tee --
ohvitserile kõrri. Teine teema on talupoegade teema. Ütleb, et talupoeg peab vastutama oma elu eest, talle ei saa lõpmatuseni kaasa tunda. Niisugune novell ,,Ristsed". Üsna õõvastav lugu. Lugu sellest, kuidas ühte väikest beebit minnakse talveajal ristima. Tehakse ohtrasti veini ja külm on ka, lähevad selle beebiga, ja ristivad beebi ära, küll aga hakkavad jooma ja laaberdama. Külmetavad selle lapse surnuks. Teine, millele talupoegade juures tähelepanu pöörab on rahaahnus. Küüned enda poole ja pole üldse sellise lahke iseloomuga inimesed. ,,Värdjate ema" seal on juttu ühest Prantsuse talunaisest, kellel on hästi korras väike talu, puhtad kardinad on akende ees ja süüa võib või põrandal. Kui see naine oli noorem, ootas ta last, kuid tahtis seda varjata ning sidus korsetiga ennast kinni, sünnitas ebardlapse ja müüs selle ära. Avastas, et see oli hea äriidee, nööris ennast keskelt kinni ja müüs lapsi raha eest.
Ülteb, et talupoeg peab vastutama oma elu eest, talle ei saa lõpmatuseni kaasa tunda. Niisugune novell ,,Ristsed". Üsna õõvastav lugu. Lugu sellest, kuidas ühte väikest beebit minnakse talveajal ristima. Tehakse ohtrasti veini ja külm on ka, lähevad selle beebiga, ja ristvad beebi ära, küll aga hakkavad jooma ja laaberdama. Külmetavad selle lapse surnuks. Suhtumine umbes niimodi, et tundevaesus. Teine, millele talupoegade juures tähelepanu pöörab on rahaahnus. Küüned enda poole, pole üldse sellise lahke iseloomuga inimene. ,,Värdjate ema" seal juttu ühest Prantsuse talunaisest, tal on hästi korras selline väike talu, puhtad kardinad on akenda ees, söö või põrandal. See naine, kui oli noorem, ootas last, tahtis seda varjata, sidus korsetiga ennast kinni, sünnitas ebardlapse ja müüs selle ära. Avastas, et see oli hea äriidee, nööris ennast keskelt kinni ja müüs lapsi raha eest. Järgmine teema, on armastuse teema. Ja seal on
1 mis pole ilus, tingimata olema inetu, ja mis pole hea, osutuma halvaks."Hea ja kauni puudumise tõttu ihaldab Eros seda, millest ta puudust tunneb. Filosoofid on nõnda tarkuse ja võhiklikkuse vahel. Eros on aga armastus kauni vastu, nii et Eros peab paratamatult olema filosoof, filosoofi koht on aga keskel. Põhjuseks on siin ka Erose päritolu. Poros ja Penia. Armastuse muud liigid - rahaahnus jms, mida ei nimetata armastuseks - kõik armastavad. Harmoonias sünnitamine - ka luuletusi jms. Sünnitatakse igavese elu pärast. Ilus keha - selle kaudu hakkab nooruk mõistma kõiki ilusaid kehasid ja ei taanda ilu ainult kehale, vaid hakkab nägema ilusaid hingesid. Lõpuks ilu enda mõistmine. Armastuse tee. Kes aga on sünnitanud ja üles kasvatanud tõelise vooruse, võib saada meelepäraseks jumalale ja enam kui keegi teine surematuks. 2. Apostel Paulus Jumala armust
lubas abielluda ning laste saamise eesmärgil suguelu. · n-ö lihasuretamine, mis ei erinenud keskaegsete munkade askeesist Kalvinismi tähtsaim dogma on Max Weberi sõnul õpetus · ettemääratusest ehk predestinatsioonist · Isa, Poja ning Püha Vaimu kolmainsusest · transsubstantsioonist ehk leiva ja veini muundumisest Kristuse ihuks ja vereks Max Weberi arvates iseloomustab rahaahnus · inimkonda kogu tema ajaloo jooksul, mitte ainult kapitalistlikku ühiskonda · ainult kapitalistlikku ühiskonda, kus seda moraalselt hukka ei mõisteta Kui inimene juba on piisavalt jõukas, kas ta siis peab kalvinismi kohaselt tööd tegema? · Ei, sest tööd tuleb teha vaid siis, kui see on vajalik enda või perekonna ülalpidamiseks · Jah, peab, sest Jumal on igaühele määranud kutse; kutsealane töö on inimese kohus
Saavutas erakordse kuulsuse, menu, mõju kirjandusellu. Teoses käsitleb usu ja moraaliteemat, kujundirikas keel, religioosne kallak. Üks enimtõlgitumaid teoseid. Võitleb piibli endaga. 1817.aastal tõlgiti see esmakordselt Lõuna-Eesti keelde, seejärel 1933.aastal tavaeesti keelde. Teos on kirjutatud unenäo vormis. Inglismaal eelkäija Langland (unenägu). Näeb unes kristlase usurännakut. Ühe teatud tähistav omadus kristlane, ristiinimene. Vagadus, tarkus, paganlus, paastlus, rahaahnus sellega puutub kokku. Teos algab hävingulinnas, suundub jumalikku ehk igavesse linna. Inimese langus moraalses mõttes. Alanduse org, surmavarju org, meeleheite mülgas (bond of dispair), edevuse laat (hiljem teos "Edevuse laat" (Vanity Fair)Thackeray poolt, naiste eluotsingud ja seiklused). Palverändur leiab õige tee, saab õpetust, vabaneb kurjast, jõuab jumala juurde ja saab lunastuse. Väga värvikas kirjeldus ja ühiskonna sarjamine. 17
SISUKORD 1. PILET KIRJANDUSE PÕHILIIGID EEPIKA, LÜÜRIKA, DRAMAATIKA, ÜHE XX SAJANDI VÄLISKIRJANDUSE TEOSE ANALÜÜS S. OKSANEN ,,PUHASTUS" Eepika (kr epikos e jutustav) kuulub ilukirjanduse põhiliikide hulka. Ainestiku ja selle ulatuse ning kujutamislaadi põhjal jaguneb eepika zanrideks: eepos, romaan (suurvormid), novell, jutustus, lühijutt, valm, muinasjutt, anekdoot (väikevormid). Teisisõnu, üldiselt mõistetakse eepika all jutustavaid zanreid. Eepika võib olla nii proosa- kui ka värsivormis. Eepika on objektiivsem kui lüürika ja subjektiivsem kui dramaatika. Zanri põhitunnus on jutustaja olemasolu, kes vahendab lugejale toimuvaid või minevikus toimunud sündmusi. Suurvormides jutustatakse väga põhjalikult ning laia haardega, väikevormide puhul valikuliselt ja tihendatult. Vanemas kirjanduses on tähelepanu all suhted kas tegelaste endi või tegelaste ja ühiskonna vahel, uuemas aga eelkõige isiksuse minapilt ja tunnetuslikud küsimused....
Ristisõda on sõda, mille osaline vähemasti ise arvab, et ta sellel sõjakäigus osalemise eest pälvib vabastuse patukahetsusest. Õndsust võib pälvida mitte ainult maise Jeruusalemma müürida all võideldes, vaid ka taevase Jeruusalemma omade all. Need on aga kõikjal, kus kristlus kaitsmist vajab. Ristisõda on element poliitikas, mis on võimalik ka ilma ristisõda olemata, aga see ei vähenda fakti, et sinna mindi patukahetsuse eesmärgil. Rahaahnus ja seiklusvajadus ei ole kindlasti peamised motivaatorid: enamusele ristisõdijatest tähendas ristisõda ainult väljaminekuid, lisaks sellele tõsist ohtu, et saadakse surma. Paljude jaoks oli ristisõda ka liialt kulukas, vahel tehti seda ka teiste kulul. Preussenreisen paljude rüütlite osalemine sõjakäikudel leedulaste vastu Saksa ordu toetuseks. Hõlbus oli minna Preisimaale, kust lähtusid pidevalt sõjaretked leedulaste vastu: tekkis ristisõjaturism. Ristisõjad olid ka
nähtustele ratsionaalset seletust. Kristlus oli algselt päris kommunistlik õpetus. Poola filosoof Leszek Kolakowski oli veendunud, et marksism on üks kristluse vool. Kommunism ei olnud muud kui kristluse erivorm. Sama fundamentalism, samad absoluutsed tõed, samad paradiisilubadused. Jeesus ütles, et enne pääseb kaamel läbi nõelasilma kui rikas taevasse. Paulus ütles, et rahaahnus on kõige kurja juur. Timoteus ütles, et raha ihaldades on mitmed ära eksinud usust. Eraomandit ja sotsiaalset ebavõrdsust aktsepteeriti alles hiljem, kui uus religioon levis, rikaste ja vägevate poolehoiu leidis ning riigiusuks sai. Algul oli kristlik suhtumine rikkusesse mõneti ebalev. Ideaalne kristlane oli see, kes jagas vara vaestele või andis kirikule (mis oli tollal ka keskne sotsiaalhooldeasutus). Liigkasuvõtmine oli kogu keskaja
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
