Eesti keskaeg

Q: Misjon oli algusest peale Roomast tulnud idee?

Vastus leiad õppematerjalist: Eesti keskaeg

Q: Kust tuli initsiatiiv?

Vastus leiad õppematerjalist: Eesti keskaeg

Q: Millised jõud siin osalesid?

Vastus leiad õppematerjalist: Eesti keskaeg

Q: Keskaegne Liivimaa kuulus Reichi?

Vastus leiad õppematerjalist: Eesti keskaeg

Q: Miks tähistada lüüasaamist?

Vastus leiad õppematerjalist: Eesti keskaeg

Q: Kes sündmuste taga?

Vastus leiad õppematerjalist: Eesti keskaeg

Q: Kuidas jõudis ordu nii kiiresti sekkuda?

Vastus leiad õppematerjalist: Eesti keskaeg

Q: Kuivõrd suutsid piiskopid vaimulikku võimu hoida?

Vastus leiad õppematerjalist: Eesti keskaeg

Q: Kus korraga vaid paar piiskoppi ?

Vastus leiad õppematerjalist: Eesti keskaeg

Q: Kuidas tuvastada?

Vastus leiad õppematerjalist: Eesti keskaeg

Männik, Martin

Eesti keskaeg (1)

Tartu Ülikool - Ajalugu - Eesti ajalugu

5 VÄGA HEA

Esitatud küsimused

Misjon oli algusest peale Roomast tulnud idee?
Kust tuli initsiatiiv?
Millised jõud siin osalesid?
Keskaegne Liivimaa kuulus Reichi?
Miks tähistada lüüasaamist?
Kes sündmuste taga?
Kuidas jõudis ordu nii kiiresti sekkuda?
Kuivõrd suutsid piiskopid vaimulikku võimu hoida?
Kus korraga vaid paar piiskoppi ?
Kuidas tuvastada?
Miskit tegi 1370 Strasuud ?
Mis on kristlaseks olemine?

Eesti keskaeg

Historiograafia

Liivimaa ajaloo uurimine sai alguse 18. sajandil, sügavamalt 19saj baltisakslaste poolt. 19saj lähtusid nad poliitilisest ajaloost: oli ajajärk, mil saksa tegelased tulid domineerima, kuni keskaegse Liivimaa lagunemiseni. Nimetati seda Liivimaa iseseisvuse ajaks. Kui hakkasid uurima Eesti-Läti uurijad nimetati seda lihtsalt Eesti keskajaks. Samas ka 1227 ei lõppenud tegevus vaid Henriku kroonika. Võiks viia algusperioodi isegi ettepoole .
Nagu polnud keskaega , polnud Eestit. Liivimaa moodustas terviku, eraldi käsitlus mõttetu. Käibel nimi Alt-Livland, et eristada hilisemast kubermangust, seepärast võib tegelikult selle Vana ära jätta.
Liivimaa tähendus esialgu liivlaste asuala, vallutuste laienedes laienes ka nimi.
Baltisaksad uurisid peamiselt niisiis poliitilist ajalugu.
Eesti-Läti rõhutas selle käsitluse ühekülgsust – ei arvesta rahvusi. Sellest tundsid saksad veidi solvumist ning 1930. aastail vastupanuks rõhutati saksa volksgesichtes koloniaalmaad.
Eestlaste-lätlaste vähe mainimine mitte etniline probleem vaid sotsiaalne.
Baltisaksad leidsid , et keskaeg oli nende kuldaeg, kus nad olid iseseisvad. Vallutamist ei pidanud õigustama, sest tegu paganate ja metslastega. Kohtuvõitlustes (ordu vs piiskop) hoiti ordu poole, sest nemad oleks suutnud Venemaale vastu panna. See oleks lõpuks kaasa toonud ka ordu sekulariseerimise (nagu oli Preisimaal ). 1558 aga oli katastroof. Olulised maa rajaja piiskop Albert , teine inimene suur ordujuht W.v. Plettenberg .
Rahvuslik suund. Nt Jannau räägib juba vabaduse kaotusest, Merkel ka. Räägitakse õnnelikest metslastest ja õnnelikust muinasajast, millele tegi lõpu ristisõdijad . Kiruti Albertit. Sellest aga pärinebki rahvuslik ajalugu. Tähendab muinasaja apologeetikat ja keskaja/moodsa aja hukkamõistu. Jakobsoni kõne nt. Kirjeldatakse, et saksad anastajad ja muidu pahad. Hiljem räägiti, et ordutegelased harimatud ja valelikud. Vaimulikud olid ilmalikud ja rikutud.
Samas, nii eestlased, lätlased ja sakslased (protestandid kõik) leidsid, et usulises mõttes oli keskaeg üks suur õnnetus.
Kahe MS vahel tegeleti ajaloo ülestähendamisega. H. Kruus: „Eesti keskaja vaimus ”, rääkis laostunud Liivimaast , mis tulenes sellest, et ta oli kolonialistlik. See ei elanud kellegi südames. Ülemkiht jäi aristokraatlikuks ja kaotas võimaluse ühtse rahva tekkeks, kultuur jäi kitsasse saksa vaimu. Ent vaim jäi edasi ( Jüriöö ), mis viis Vabariigini.
Sarnased asjad ka Lätis, seal saksa-läti vahekord teravam . Seal heroiseeriti lätit eriti.
Venemaal seletati, et Eestimaa põline Vene ala. Lähtub sellest, et 13. sajandini oli Liivimaa Vene vürstide võimu all. Toodi valeusk jne. Ivan IV üritas parandada ning õigluse tõi alles Peeter I. Maal peavad olema loomulikud /looduslikud piirid – Läänemeri .
Nõukogude ajal, eriti 1950. aastatel, oli ajalooline side vene rahvaga eriti tugev, mis avas võimalused sotsialistliku revolutsioonini.
Pärast 1950. aastaid leebus olukord. Lõpuks, 80. aastail võeti taas natsionalistlik 30. aastate käsitlus , mis siiani kestab.
Viimasel ajal väljunud Liivimaa uurimine siinsetest piiridest. Uurijad Taanis , Itaalias, Saksast (mitte baltisaksast). Ka anglo-ameerika autoreid ja see kõik avardab vaatevinklit.

Allikad

3 keelt: ladina, alam-saksa (14saj I pool asendab), ülem-saksa ja veidi ka vana-vene, ülivähe eesti keelt.
Arheoloogilised tulemused.

13.sajandi kroonikad

Henriku Liivimaa kroonika. Henriku autorsus hüpoteetiline . Mainitud Henrikus de Lattis. Saanud preestrihariduse. Lätlased peavad teda lätlaseks, sakslased vaidlevad vastu. Ent siiski pärinevat Magdeburgist, haridus Hamburgis/Holsteinis ning 1205 preestrina Liivimaale. Kirjutas 1224-1227. Faktoloogiliselt ja kronoloogiliselt täpne.
Kahtlane see, kui kirjeldab sündmusi, kus ise pole olnud. Lisaks kroonika eesmärk olla taanlaste vastu (õigus Liivimaale kas piiskopil või taani kunnil). Vanim käsikiri aastast 1300. Rekonstrueeritud teksti Arbusow ja Bauer tegid. Kroonika käsitleb 1190-1227, alates Meinhardi tulekust.
Kuna Liivimaal mitu keelt, siis kohanimed erinevad.
Liivimaa riimkroonika – 13saj viimane kümnend, värsis. Ülem-saksa keeles. 12017 värsirida. Titli von Altpeker (?). Keegi orduga seotud tegelane. Ajajärk 12saj -13. saj lõpuni. Põhiosa Läti ala vallutamise lugu. Tegu rohkem rüütlikirjandusega ( vernakulaarne kroonika).
Legitimeeriva aspektiga. Kellel keskne roll Liivimaa rajamises: ordu või vaimulikud. Mõeldud ordu tischbuchiks. Aga vb ka auditoorium väljaspool ordut, veenmaks väljaspool olijaid, et nad tuleks paganate vastu võitlema – värbamise aspekt.
1876 tegi L. Meyer publikatsiooni.

14. saj kronistika

B. Hoeneke – alam-saksa keeles. Omal moel jätk vanale riimkroonikale. Mees oli kaplan, kantselei ülem 14saj keskel. Niisiis pärit ordust. Nooremat riimkroonikat pole säilinud, aga sisaldab ümberjutustusena 16saj Liivimaa kroonikas (Renneri tehtud). Ei ole täpselt teada, mis perioodi käsitleb. Algab kas 1320 või pisut enne. Selles kajastub ka Jüriöö. Parima väljaande tegi S. Vahtre .
Hermann Wartberge – ordus , ladina keeles. Liivimaa ajalugu kuni 1378. Väga rikkalik materjal kroonika seadmisel. Väga tugev apologeetika aspekt ka: kataloog ordu kasuks vallutamise osas. Kirjeldab omadest kogemustest Leedu vastu sõdimist. 1863 anti välja. Eesti keeles katkeid 1920. aastatel.

15. sajand

Ordu ja piiskopi leerid võitlevad; hävitatakse kroonikaid ja ajalugu, et omad argumendid oleks peal.

16. sajand

Liivi sõja ajal uus huvi ajalookirjutamise vastu. Siingi legitimatsiooniteema, vaja seletada, mis juhtus (al 58), tärkas huvi Liivimaa vastu ka väljaspool. Paljud ilmusid trükis juba siis.
B. Russow – Liivimaa kroonika. Õppinud Stettinis, Wittenbergis olnud ka. 1563 hiljemalt Tallinnas ja surmani, kuni 1600 Pühavaimus õpetaja.
Päritolu küsimus segane. Johansen pidas eesti päritolu tegelaseks. Aga viited puudusid. 1990. aastail H. Mühlen publitseeris Johanseni käsikirju, mis muutusid kontrollitavaks: nüüd peeti väiteid ebapädevateks.
Vb ka Ryssonbergi päritolu (?)
Igatahes oli Tallinna-keskne kroonik . Oli protestant: Liivi sõda karistus moraalse allakäigu tõttu. Ilmus 3 trükki eluajal 1584 Berthis uuendatud trükk , täiendatud aga ka veidi puudu. Ilmus eesti keeles 1920. aastal ja 1967 tõlgiti üsna vigaselt.
Johann Renner, jurist ordu juures. Pärit Vestfaalist. Suri ca 1583 Breemenis. Kroonika algusest kuni 1582. Leiti käsikirjana. Aga leiti veel mingi käsikiri Liivi sõjast, mis avaldati 1953. 1995 eesti tõlge.

16. saj II pool, 17. saj algus

F. Nyenstadt ja S. Heuring. 1562 tegi ka keegi Bredenbach kroonika, küsis miks sedasi juhtus: reformatsiooni eest karistus.

Leetopissid

Novgorodi ja Pihkva teema. Annaali vormis, aastakaupa artiklitena. Korduvalt redigeeritud. Nimed suvaliselt. Nad kirjas Vene leetopisside kogus. Kirjas asjaajamisdokud.

Muu

Tallinna linnaarhiiv ülihästi säilinud.
Riia linnaarhiiv ka üsna muhe, aga oluliselt kehvemalt säilinud.
Arhiivid olid ka linnustel, aga palju lihtsalt hävitatud. Materjal üle Euroopa laiali pillatud. 16-17saj jagati osa materjale Poola ja Rootsi vahel, aga Rootsis põles. Saare-Lääne materjalid Kopenhaagenis. Poola jagamise aegu veeti ka Moskvasse ja Peterburi osa.
Üht-teist peaks olema Peterburis ja Moskva vanade asjade arhiivis . Palju on Hansalinnades (Gdansk, Lübeck). Berliinis Geheimes Staatsarhivis osa Königsbergi orduarhiivist. Tihedad sidemed Rooma kuuriaga (Napoleoni ajal läks kaduma osa).
Suur osa materjale sisaldab supliike.
Repertorium Germanicum mingi asi. Väga palju materjali ka publitseeritud. Teisalt on need väga vanad.
„Liv-Est und Kurl. UB” Publikatsioonide kogu. Bunge alustas, esimene köide 1853 . Lisaks veel „Akten und Rezessen”
UB tegemine jäi MS tõttu katki.
„Brieflade” mõisate dokud
Paljud materjalid seotud Liivi sõjaga. On veel ka „Hanserezesse” ja „Hansisches UB”

Varased kirjalikud allikad Eesti ala kohta

„Eesti” – Tacitus 1. saj lõpul „Germanias” 45pt Aestii, kel merevaiku ja põlluharijad. Tema eeskujul maininud Cassiodorus jt keskajal.
Wulfstan, anglosaksi kaupmees , 9saj mainib idapoolset maad Eostland.
Tacituse info vahendatud teave, ta ise ei teadnud ju. Võis olla üldnimetus idapoolsete inimeste kohta. Ta mainis ka „Fenni”, kole metsikud ja primitiivsed.

Skandinaavia

Saagades arvukalt toponüüme, mida seostada Eestiga . Sündmused neis kohtades. Probleem aga selles, et jutud kirja pandud väga palju hiljem.
Nt Guta saaga Ojamaalt räägib, et iga kolmas mees läks Daghaiti, mis oli aga jama maa. Jutt u aastast 500, üles kirjutatud aga 13-14saj.
Mainitud kohti nagu Eistland, Kurland jms.
Islandil kirjutas 13saj Snorri Tuglusson saagasid , tegi kogu Heimskringla, kus räägitakse Svea kuningast Ingvarist. Too tegi rahu taanlastega ja ronis itta – till Estland – ründas kohas nbimega ‚at Steini’, seal tuli Eistr väega ja rootslased tapeti . Ingvar maeti selsamas, ca 600. Vb kenning .
Kuramaal olnud 7-9saj Skandinaavia asula Grobina.
Ekspansioon idarannikule on ilmne. Rus ja Rootsi ja Roslagen seotud
Ruunikivide tekstid mainivad ka sõjakäike siia. Teada ka Olaf Tryggvasoni lugu 10saj lõpust . Nimede poolest koht pigem Baltipärane, aga kes teab.
Saagad on Skandinaavia ajaloo allikad. Idaeuro asjad seal kõrvalised. Tuleb arvestada ajavahemikku sündmuste ja kirjapanemise vahel. Usaldusväärsus ilmneb vaid teiste kirjalike allikate komplektis. Arvestada kaugust ning et tegu on kunstilise üldsustusega, mis järgib traditsioone. Saaga eeldab imepäraseid hetki , dramaatilisi lahinguid, fantaasiat. Mida fantaasiaküllasem lugu, seda kaugemale paigutati. Samas ei saa eitada retki, kuid saagades suured teod minevikus ja kaugel.

Vana-Vene allikad

Tšuudid – Loode- ja Põhja-Vene aladel. Räägitakse, et tšuudidel oluline roll Novgorodis. On ka sõjaretkeid nende vastu. Nt 11saj koordineeritud sõjapoliitika.
Toimub 10 saj paiku kristianiseerimine. Baltikumist sai paganlik vaheala. Dünastiliselt Vana-Vene vürstid (kuni 12saj) seotud skandinaavlastega. Taani Valdemaril juured Venes.
1030 Jaroslav Vladimirovitš Tark tuli Eesti sõdima ja tegi Jurjevi (Jaroslavi ristinimi Juri). Analoogilisi jutte 11-12saj veelgi.
Isjasjev vallutas Kadepi (Keava?). Toimuvad veel 12saj. 1131-32 vürst Sevobad sõdis tšuudide vastu Klines.
Sitsiilia geograaf Al- Idrisi
Robert II teenistuses. Tegi maailmakaardi koos selgitustega, originaal oli hõbedast. Säilinud vaid koopiad . Araabia kiri konsonantkiri ja mainitakse Astlanda maad. Tagveida, Qlury. Seostus Koluvaniga ( vanavene tln). I. Leimus vaidleb vastu.
Täitsa kindel oli aga 1219 taanlaste retk.
Piiskop Fulco
1170. paiku, taani misjonipoliitika. Benediktiini munk Prantsusmaalt. Määratud eestlaste piiskopiks. Alexander III kutsus Läänemere rahvad ristisõtta eestlaste vastu.
Appi saadeti Nikolaus (olevat selle rahva hulgast). Oli seoses Lundi peapiiskopi Eskiliga. Ei tea küll, mis sai, aga näitab, et huvi oli.
Taanlastel kanuti kultus (ristisõdijate pühak ).
Henrik taanlastest ei räägi, on politiiliselt orduga seotud.
1184 taanlased teinud mereretki siiakanti. 1187 Sigtuna, ei ole aga hästi tõestatav. 1206 Lundi peapiiskopi retk Saaremaale. Taani huvi ja Saksa-Breemeni huvi üsna erinev.

13. sajand

1208 algas Henriku teema. 1227 Saaremaa vallutamine (kroonik lõpetas), võitlus kestis edasi.
Nimetatud rahvad (estonen, livonen) ei ole üks-üheselt etnilise olemusega, aga suuresti poliitilise sõltumise värk .
Henrik Riia misjoni teenistuses. Eesmärk legitimeerida vallutust, muu on kõrvaline. Henrik võis olla preester Rubenes. Ta ei olnud otsustaja.
Asjaolu, et see madalama tasemega ettevõtmine (vrd taani kuninglik ettevõtmine) võis olla põhjus, miks õnnestus paremini. Kuningal võis olla muudki teha ju. Albert võis rahulikult keskenduda ühele tegevusele.

Eesti-Läti 12saj lõpus ja 13saj alguses

Käibel termin „eestlaste muistne vabadusvõitlus”. Pärit 20.saj algusest. Poliitilise tagataustaga rahv-rom termin. Termin anakronistlik ega kirjelda sündmusi:
Ka periodiseering 1208-1227 väga juhuslik, kroonika järgi vaid.
Selle asemel võiks rääkida ristisõjast ja kristianiseerimisest.
Ent siiski polnud ehk täitsa ristiretkega tegemist. Ristisõdija sõdib veidi ja pöördub tagasi, siin aga mitte.
Kristianiseerimine – tol ajal ei vaadatud kristlaseks olemist veendumustega seotult. Oli oluline vaid kuulumine kirikusse ja ristimine . Inimesed haarati süsteemi; ei nähtud liiga vajalik olevat veendumusi sisendada.
Pagan on keskaegne mõiste, millega vastandatakse endid . Selles kontekstis vägivaldne misjon õigustatud ja normaalne.
Vastandatakse piiskop Meinhardi rahumeelset kristianiseerimist.
Õigustatud sõda kuradi välja ajamiseks, olgugi, et inimesed ristitud.
Alates 19saj nähtud vallutuses kolonialismi. Saksa koloonia siiski ei olnud. Aga selles mõttes küll, et institutsioonid toodi mujalt. Nii aga oli pea kogu Euros ju: Iirimaa , Šotimaa, Ida-Saksa.
1158/9 Aufsegelung – Liivimaale seilamine/üles leidmine. 16saj tekkinud idee. Samas tõenäoline, et kaupmeestel kontaktid enne Meinhardi juba. Meinhard ise tuli niisama Liivimaale uurima koos kaupmeestega.

Idee päritolu

Misjon oli algusest peale Roomast tulnud idee? Paavst tõesti toetas ettevõtmist, aga kust tuli initsiatiiv? Ilmselt Liivimaa taotlejatelt, kes tahtsid tegevust legitimeerida. Samasugune skeem Pürenee kampaanias hiljem. Üldiselt paavstlikud otsused viiakse täide kui on huvitatud osapool, kes ellu ka viiks.
Võib vaadata väikse inimrühma algatust, mis järk-järgult arenes.
Lateraani kirikukogul 1215 oli üle-euroopalises skeemis osake. Lõpetati vaid saratseenide vastane võitlus.
Paavsti heakskiit pole tingimusteta: püha haud ju esmatähtis.

Millised jõud siin osalesid?

Kaupmehed : Johanseni järgi vallutamine kaupmeeste huvides, vaja sidemeid Vene aladega.
Arbusow aga leidis, et sõda lähtus aadli ja vaimulikkonna huvidest.
Kas Liivimaa ristisõda kaubanduslik sõda? Tekkisid ju kohe siin hansalinnad.
Põhjusi vaadati vaid materiaalsetes huvides. Viimasel ajal rohkem soovist saada hingeõnnistust ja ka tõsta staatust kui ristisõdijana.
Samas seos kaupmeestega täitsa olemas: laevad neilt . Esimesed kindlustused kaupmeeste rahastatud ka.
Tsistertslased tegutsesid, Berthold jt. Väina suudmesse rajati Dünamünde klooster . Seostatakse ka mõõgavendade ordu rajamisega. Teisalt, see ajal, mil veel kerjusordusid pole, seega pidid misjonitöö ju tsistertslased ära tegema.
Isikute ring oli tõesti kitsas – mõne lähedase suguvõsa ettevõtmine. Põhiline piiskop Alberti suguvõsa. Albert oli Riia piiskop, vend Herman sai ka piiskopiks. Kõik teised siinsed tegelased sealt suguvõsast. Rühm inimesi, kes üksteist toetasid. Ka Saksamaal oli seega üldine toetus üsna väike. Niisiis perekondlik ettevõtmine, milleks hangitakse paavsti toetus.
Umbes 1202 Mõõgavendade ordu. Enamik liikmeid Bremeni kandist. Historiograafiast liialt idealiseeritud. Juhtkond vaimulik ning ordu rohkem usurpaator, kes liialt kõrvaliste asjadega teeb.
Selle kõrval on ju ka veel Taani ristisõda. Peeti mingi hetk Riiat oma alluvusena ja toimub võimuvõitlus – võiduristimine. Ristimine juriidiline akt, kes ristib sellele alistutakse.
1186 Bremeni peapiiskop pühitses Meinhardi piiskopiks. Segebergi gäng oli tegutsenud slaavlastega. Järgmine piiskop 1196 Berthold.
Ristiretke põhjendus apostaas – usutaganemine. Õigustatud on apostaasia vastane võitlus. Liivlased , kes olid vabatahtlikult usu vastu võtnud taganesid usust > võitlus õigustatud.
Ristiretk hooajaline – talveks mindi koju. Kuna see ei toiminud , hakkas Albert läänistama ning tekkis püsiv sõjavägi. Aga see maa tuli enne ju vallutada. Teine võimalus: asutada sõjaline rüütliordu. Theoderich rajas fratrer militie Christi (mõõgavennad). Selline ordu üsna tavaline Euroopas.
Välisjõududest sai toetude kellele? Taani kunn seotud muude võitlustega. 1207 sai toetuse Saksa kunnilt Philippilt, kes tapeti 1208. Seejärel aga Otto IV, kelle positsioon ei olnud kindel. Niisiis toetus kasin.
Suhetes piiskopi ja ordu vahel saab pea ordu valitsevaks. Piiskop aga peab siiski end ülemaks. Tekkis ka jama maaga: oli lepe, et 2/3 läheb piiskopile ja 1/3 ordule. Tegelikult haaras ordu palju ulatuslikumad alad.
Maarjamaa : 1215 (4. Lateraani konsiil Roomas, kus kohal Albert, Theoder, Henrik). Paavst seal aktsepteeris maa kui Maarjamaa. Henrik kirjeldas.
Kroonika eesmärk legitimeerida Riiat. Maarjamaa teema on selles samas kontekstis. Sedasi legitimeeris paavst vallutuse. Maarjakultus vms polnud reaalselt siin sugugi suurem kui mujal. Maarjale pühendatud alasid oli tohutult.
1220 Lihula retk. Sekkuvad rootslased – kunn Johan, piiskop Karl. Saarlased lõid tagasi.
1224 vallutati Riialaste poolt Tartu. Tehti rahu. Et lahendada Riia-Taani konflikti tuli paavstilt piiskop Modena Wilhelmi legaat . Albert palus. Igatahes oli Wilhelmi tegevus Riia huvides.
1225 hoolimata legaadist oli konflikt Virumaal. Taanlastelt võeti sealne ala ära kuni tuleb rahu. Ala valitsejaks sai kaplan Johannes. Too tegi 1227 Muhu linnuse retke ja seejärel Valjala ning siit lõppes ka Henriku jutt.
1230 aastad: Johannese ala kadus juba 1227. Seejärel toimus vastuhakk , mis tõi kaasa Mõõgavendade vallutuse kogu Taani ja piiskopi alale . Kogu taanlaste ala läks riialaste kätte.
Riialaste sidemed Saksaga: 1225 piiskop Hermann sai ürikud , millega said keisririigi markideks (läänideks). Seega, kas keskaegne Liivimaa kuulus Reichi ?
Traditsiooniliselt on vaadatud, et oli küll Reichi osa. Aga Pitz ja Hellmann seadsid kahtluse alla. Leidsid, et püsivat sidet ei loodud ning ürik vaid ühekordne värk. Benninghoven vanal arvamusel.
Samas diskussioon juriidiline vaid. Vahepeal tõesti saadi lääniürikuid, aga neid kasutati pigem taani-vastases võitluses ja edasine kasutus kahtlasem. Keisri roll on olnud vähetähtis Liivimaa asjades. Nt kõrgeim kohus paavsti kuuria mitte keiserlik kohus.
Ühelt oli kasulik olla Reichi osa, kaitse jne. Aga lisandusid maksud jms, seega suhtumine muutus pidevalt, kas olla osa Reichist või mitte. 16saj soovis kindlasti Reichi osa olla, et Vene osas kaitset saada. Aga see jäi vaid formaalseks ja abi ei saadud.
1227 kogu Eesti ala Riialaste valduses. 1223 oli Valdemar II vangis. 1227 sai ta lahingus Borshövedi (?) sakslastelt lüüa. Samas taotlustest ei loobunud ja ajas kuurias asju.
Gregorius IX ei kinnitanud ordu valdusi, kuid seda tegi Saksa keiser .
1229 Albert suri. Riia piiskopiks Nikolaus, kes toomkapiitli poolt kutsuti. Teisalt Bremeni seltskond määras Albert Suerbeeri. Seega oli olukord pingeline . Albertil oli privileegidega suur võim: sai piiskoppe määrata ja tahtis peapiiskopiks. Aga hakkas otse paavstile alluma.
Lahendus paavstilt: legaat Nikolaus delegeeris küsimuse Aulne kloostri tsistertslasele Balduinile (Belgias), kes 1230 Riiga saabus. Ta ei saanud ülesandega hakkama, oli liigselt auahne. Soovis teha kirikuriiki. Balduinil puudus kohalik toetajaskond . 1230 sõlmis kuralastega alistumislepingu. Seejärel sai legaadiks Soomes, Liivimaal ja sai Semgale piiskopiks. Seejärel võttis oma alluvusse Liivimaa, Järvamaa, Harjumaa. Puhkeb konflikt 1233 ordu ja Balduini vahel ja viimane saab kõvasti lüüa. Mõõgavennad vallutasid Balduini tugipunktid. Saaremaa jagati Riia ja ordu vahel. Balduin läks tagasi Rooma.
Kas Balduin üritas luua kirikuriiki?
Põhiliseks allikaks kaebekiri ordu vastu Balduinilt. See üsna mustvalge kirjeldus. Läbikukkumise põhjus oli kohalike toetuse puudumine. Seetõttu tugines ta eestlastest ülikutele. 1234 sai uuesti Modena Wilhelm legaadiks, taastas Saare-Lääne piiskopkonna. Jällegi Riiat toetav leer .
Balduini ebaõnn ja Wilhelmi naasemine oli Mõõgavendade jaoks võit, kuigi olukord oli üsna jama. Ordu vastu oli paavst.
Taani kunn ei tahtnud ka pretensioonidest lahti öelda, ordu vajas liitlast. Liitlaseks sai Saksa ordu (12saj lõpp Pühal maal). Too hakkas 13saj algul Preisimaal tegutsema ning sattus Poola vürstidega vastuollu.
Koostöö Saksa orduga ei olnud esialgu edukas. Saksa ordu jaoks tähendanuks ordude liitmine soovimatuid poliitilisi konflikte. Pealegi, mõõgavennad seadsid tingimusi, tahtes säilitada autonoomiat.
1236 – Mõõgavendade ordu sai Saule lahingus leedulastelt lüüa, ordumeister langes, 48 (pool liikmeskonnast peaaeg) ka. Identifitseeritakse Šiauliaiga. Mõõgavennad nüüd nõrgad ja 1237 liideti tingimusteta Saksa orduga. Siit algus Saksa ordu haru Liivimaal. Eesotsas kõrgmeister (hochmeister), kes resideerus Akkonis, hiljem Veneetsias j a alates 1359 Marienburgis.
Peale Preisi haru oli Liivi haru ja Saksa haru, koosnes laialipillutatud aladest , keskmes linnus. Ala – ballei: nende balleide ees deutschmeister. Liivi ordu on lihtsalt saksa ordu Liivi haru.
Liivimaa ordumeister on seega saksa ordu alluvuses. Kui ordud liideti, räägiti, et ordu peab piiskoppide suhtes olema kuulekas (obödients – vaimulik kuulekus). On veidi ebaselge olukord. Siit konflikt ordumeistri ja piiskopi vahel.
Piiskopil juriidiline õigus suurem. Ordu tugines paljudele privileegidele. Sõjaline võim ka ordu käes.
13saj II periood, Liivimaa luuakse ja sinna jääb ka tänapäeva Läti alad. Tehakse kuralastega alistumisleping. Saule lahingus hakati vastu, hiljem suruti alla.
Kuralased ja semgalid hakkasid ka 1259 üles. 1260 Durbe lahingus sai ordu leedulastelt lüüa. Õige pea alistati uuesti, umbes 1290 on alad täitsa alistatud. Preisimaal sarnane olukord.
Ida-Läti (Latgale) vallutus halvasti dokumenteeritud. 1277 rajas ordu Dünaburgi linnuse ( Daugavpilsi juures). Jäeti aga maha ning alles 14.saj oli olukord kontrolli all. Kuni 16saj oli Läti-Leedu idapiirid ebaselged.
Liivimaa polnud homogeenne . Eri piirkonnad alistusid eri tingimustega. Osad alad vallutati, osad sõlmisid lepingu jne. Sellest sõltub ka kohaliku eliidi hilisem võim.
Ka Eesti alal 13saj vastuhakud. 1241 leping saarlastega, millega lubavad tagasi ristiusku minna jne.
1238 Stensby leping, saksa ordu andis Taani kunnile tagasi Põhja-Eesti, Järvamaa anti tagasi. Taanlaste soovid aga suuremad.

Suhted vene vürstidega

1234 suurvürst Jaroslav Tartu all. 1240 Liivimaa vägi Pihkvas, kus pannakse oma foogtid pukki.
Tartu piiskop seotud ühe Pihkva vürstiga ja toetas selle taotlusi troonile. Selleks võeti 1240 retk ette.
1242 aga vastasleer Pihkvas sai ülekaalu Jäälahingus. Samal talvel orduga seotud ringkond , kes kontrolli alla võtnud vadjamaa. Vastukaal taanlaste ekspansiooniplaanidele. Aga üldiselt kõik idas lahingus võitnud vürst Aleksander Jaroslavitš. Üks hetk sai ta lisanime Nevski ( Neeva jõe lahing).
1250. aastail oluline suhted leedu suurvürst Mindaugasega. Toimus 13saj seal ühinemine- konsolideerumine suurvürsti alla. Too pidi võimu alles kindlustama. Enam pani vastu loode-Leedu, liitlaseks Saksa ordu. 1251 lasi ristida , 1253 sai Leedu 1. kristlikuks kuningaks. See samm olnud ordu Liivi haru poliitika, Preisi haru ei tahtnud leedukatega rahu.
Mindaugas kinkis Žemaitija (mida tal polnud) ordule. Seda vallutada ei õnnestunud kummalgi.
1260 paiku Mindaugas loobus ristiusust ja temast sai ordu vaenlane .
1260 aastail Vene rüüsteretked, vb seotud Mindaugasega. 1268 Rakvere lahing.
13. sajandi viimases kolmandikus Liivimaal vastuolud ordu ja siseste jõudude vahel. 1240 aastail loodud Riia peapiiskopkond , kuhu kuulusid saksa ordu valdused Liivimaal ja Preisimaal. Ordu taotles Riia linna endale, teostada aga ei suutnud. Piiskop võimutses.
Et vastu panna ordule, kutsus 1267 (?) Riia peapiiskop krahv Gunzeli (?), kes hakkas Väina suudmes tolli tegema. Ordu lasi aga Riia toomhärrad vangistada. Eelmäng kodusõjale.
1297 Liivimaa kodusõda . Konflikt, mis ajuti puhkes sõjaks. Ühel pool ordu, teisel pool Riia ja piiskop, liitlasteks Leedu. Ajendiks vägivallale üsna tühine asjaolu. Nimelt Riia linn hakkas ehitama silda üle jõe, et rajada Väina äärde kaldakindlustusi. See tähendas, et Riia hakkab kontrollima laevaliiklust – võttis võimaluse ordul vabalt laevatada. Ordu lõhkus silla, mispeale vallutati ordulinnus (asus vist Riias). Pärast seda tehakse teineteise aladele rüüsteretki ja üldse tüli majas .
1305 sai ordu Dünamünde kloostri enda kätte. Klooster muutus linnuseks. Pooled protsessivad kuurias.
1312 tuli paavsti inkvisiitor Franciscus Moliano Liivimaale. Kuulas üle tunnistusi (peamiselt vaimulikud – orduvastased). Otsus oli ordu vastu.
Ordu üritas oma õigust taga ajada ja tehti uus otsus, need muutusid kogu aeg. Nii jäigi olukord lahendamata .
Tol ajal õigus ostetav. Ordu ressursid suuremad, kuid juriidiliselt oli osavam jälle piiskopi leer.
1316 ordu saavutas kokkuleppe Siguldas. Sõlmis osade toomhärrade ja vasallidega piiskopi vastu. Piiskop Friedrich kaebas otsuse peale ja tühistati.
1324 Paavst Johannes XXII otsus – kompromiss . Friedrich sai tulla Riiga (oli muidu kuuria juures), aga ordu keeldus. Fr pani liivimaa seltskonna (ja oma vasallid ) kirikuvande alla ja mossitas.
Leedus oli suurvürst Gediminas. Rünnati Dünamündet. Leedulased tegid rüüsteretki: ordu piiras Riia sisse ja 1330 alistus. Tehti uus ordulinnus sinna.
Gediminase kirjad. 1322/23 saatsid ka kirja paavstile, hansalinnadele, dominiiklastele jms. Kutsus maale kaupmehi, rüütleid, vaimulikke ja näitas tahet astuda ristiusku.
Piiskopimeelsetele see hea. Niisiis said nad ordule peael sundida rahulepingu leedulastega. Aga rahu polnud kauaks . Ordu sõlmis Gediminase vastu lepingu Novgorodiga. Kui paavsti saadikud kohale tulid, ütles Gediminas oma ideedest lahti. Seega, kirjad võltsingud? Või kaval diplo manööver Gediminasel vms? Igatahes kirjad tehtud Riias. Ja ordut kahjustas.
1340 . aastail konflikt Pihkvaga. Maade hõivamine Latgales oli veider . Piiskoppidel jama käes ja paluti abi ordult. Sõjas Pihkvaga sundis ordu osalema ka Tartu praostkonna. 1349 Jüriöö ülestõus aga tuli vahele.

Jüriöö

Pidevalt olnud olulisel kohal.
Kodanlik: vabadusvõitlus selle ajani.
1930. aastail kriitika: miks tähistada lüüasaamist?
Nõuka : klassivõitlus. Skeem nägi ette talurahvasõda.
Tegelikult ei tea me midagi: T. Lukas : 3 ülestõusu – see, mis plaaniti, see mis juhtus, see mida hiljem räägiti aastasadade pärast.
1343 puhkes Harjumaa (ööl vastu 23. aprilli). Vallutati Padise klooster, põletati kirikuid. Saare-Läänes sama nali. Suvel ka Saaremaal. Ordu vastupealetungile, koondas väed Põhja-Eestisse. Paides läbirääkimised ja 4 „kuningat” tapeti.
14. mai Lasnamäe lahingus saadi lüüa.
Saaremaal 1344/45 suruti alles maha kui orduväed tulid.
Vabadusvõitlus? Keskajal vabadus= privileegid , staatus.
Rahvavõitlus? Rahvus keskajal? Häh :)
Mäss? Kahtlane.
Tees: allikad pole usaldusväärsed. Kroonikad ju ordu omad. Ja võltsitud (1920. aastad).
1950. aastatel rääkis U. Masing : allikad võltsingud. Mees vist vihkab ordut – roimarid. Väga ebateaduslik ja üliemotsionaalne. Mees näinud ise Jüriööd enda sõnul. A ilmselt peast natuke imelik ta.
Ülestõusu tulemus: P-Eesti läks ordu valdusesse. Taanis oli 1330 aastail kuningavõim katkenud ja riik pandis. Selleks oligi hea Eesti ala maha müüa. Üks ostjakandidaat oli ordu. Aga 1343 ordu juba okupeeris P-Eesti ja taanlastel ei jäänud midagi üle kui neile müüa (1346). Seda õigustati avalikkusele ülestõusu läbi: ülestõus seadis ohtu kogu ristirahva. Taanlaste müügiplaan olemas muidu enne ülestõusu juba.
Masing: orduvastane ülestõus. Siit edaspidi tehtud konspiratsioon, et saada Rootsi alla vms. Loll jutt üs.
Kes sündmuste taga? Eesti soost vasallid, mitte talupojad. (Vallutus- eelne eliit ). See samuti rahvusromantiline idee. Kuna tollases ühiskonnas sotsiaalne staatus olulisem kui etniline päritolu.
Tol ajal hakkab mööda saama Liivimaa rajamise faas – tekivad talupoja sõltuvused. Endine eliit oli nüüd talupojad, osa läänisüsteemis. Aga osad kusagil vahepeal, ei andnud aadlike mõõtu veel välja.
Seega jäi neile vaid jõuka talupoja roll. Nende jaoks võis liiga suur surve olla.
Oli sel ajal väljakujunenud vasalkond. Eesmärk seista vastu Taani kuningale 14saj. Kontaktid Rootsiga .
Kui ordu hõivas P-Eesti, oli maanõukogu seltskond vahetunud – said ülestõusus hukka või ordu survel vahetati ära?
Ülestõusnud vb kontaktis Pihkvaga. Need tegid retke Otepääle. Honecke arvas , et vb tõesti kontakt. Aga samas oli ennegi Pihkvaga pidev vaen ordul – seega ei pruukinud asja puutuda.
Hoeneke võis seostada ülestõusnute seost Pihkvaga, et näidata neid ordu vaenlastena.
Kuidas jõudis ordu nii kiiresti sekkuda?
Juba maikuus oli ordu Paides. Ordumeister oli Pihkvas sõdimas ja 12 päevaga jõudis Harjumaale. Kahtlane. 23. aprill kui ülestõusu algus pole samas kindel. Pealegi Paidesse ei jõudnud mitte terve orduvägi vaid ordumeister. Seega isegi võimalik. Post liikus üsna kiiresti ka.
Järgmine konspiratsioon: ordu ootas piiril ja sõda Pihkvaga suitsukate.
Tegelikult jah, siiski reaalne, sest vägi ise jõudis palju hiljem kohale.
Võitjaks oli Saksa ordu. Ülestõusu käigus haaras Põhja-Eesti ja ostis Taani kuningalt 1346 augustis ära.
Harjumaal laastati korralikult. Ka Saaremaa kannatas. Kas ülestõus Virumaale jõudis, ei ole kindel.
Ülestõusu mahasurumine
Harjus 20% mõisatest hävis. Muistse eliidi positsioon oluliselt halvenes. Nt Saaremaal oli palju kunagist eliiti maaomanikud. Aga ka 10 a hiljem tabas Liivimaad katk ja siis suri palju. Sellega ka annab ehk seostada eliidi vahetumist.
Harjumaal tapeti 30 000 inimest.
Jüriöös põhjust endise eliidi kõrvaletõrjumist näha on ehk ülepingutatud. Ei pruugi sugugi olla see murdepunkt . Toimuvad ka igasugu majanduskriisid jms. Sama asi Euroopas.
T. Lukas aga usub, et Jüriöö tähtsus ei muutu isegi kui ilmneb, et asjaolud teised.

14saj vastasseis ordu ja piiskoppide vahel

Von Viffhman (1348- 1369 ) nõudis Saksa ordult Liivimaalt läänistamist, Riiat tagasi ja kahjutasu (oli vist Riia peapiiskop). Nagu ikka, reaalne jõud ordul, juriidiline piiskopil (paavsti tugi).
1366 Danzigis leping, millega Riia anti peapiiskopile – too aga loobus läänivalduste ja obödientsi nõudest. Kompromiss, mis kumbagi ei rahuldanud. Paavst ei kinnitanud lepingut.

Rõivastustüli

Vaidlus, millisesse ordusse peavad kuuluma Riia toomhärrad. Toomkapiitel oli regulaarkapiitel – elasid kloostrireeglite järgi (premonstraatlased). Algul oli olnud augustiinlik kloostrireegel.
Peapiiskop Blomberg (1370-1374) saavutas, et paavsti nõusolekul Riia kapiitel reformitakse augustiinlikuks. Paralleelselt taotles ordu kapiitli inkorporeerimist nende sekka.
Riia eesmärk: augustiinlik värk parem – rohkem õigus, suuremad sissetulekud.
Ordui rüü valge – augustiinlastel must. Küsimus, millises ordus ( rõivas ) peab kapiitel olema.
14saj lõpul sai keegi Damerow piiskopiks (1378- 1400 ). Tartus 1378 skisma ja Damerow oli Avignoni poolt. Üs mingi jama. Keegi Hecht oli ka piiskop aga vaid nominaalne.
14saj II oli ordu korduvalt pandud kirikuvande alla. Ka Riia linn, sest too keeldus peapiiskopi alluvusse minna.
Aga ordul privileege, et vaid paavast saab seda teha. Ignoreeriti vist.
1390 . aastail saavutas Ordu kuurias edu. Uus peapiiskop ordu liige Johann von Wallenrode ja Riia toomkapiitel inkorporeeriti ordusse. Opositsioon aga oli endiselt olemas. Damerow tegi opositsiooni Magdeburgi, Inglismaa, Leedu jms sellistega. Ordu suutis osaliselt koalitsiooni lõhkuda ja vallutas 1396 Tartu piiskopkonna.
1396 Uued läbirääkimised Danzigis. Ordu võit, tunnistati Riia kapiitli inkorporeerimist. Ordu sai ka pärimisõiguse läänidele – Jungingeni armukiri, mis laiendas Harju- Virus pärimist (pärusvalduseks muutus maa). See laienemine sai eeskujuks ka teistes vasalkondades.
1385 – Krewo unioon . Leedu suurvürst Jogaila võttis ristiusu (katoliku) ja abiellus Poola kuningannaga. Loodi poliitiline liit Poola ja Leedu vahel. Leedu alad ristiti täielikult. Poolas võimule Jogalovide dünastia (Vladislav II).
Ordu taotles pidevalt Žemaitijat (Leedu osa) ja tüli Poolaga Pommeri osas.
Leedu ristimine tähendas ordu tegevuse õigustuse lõppu (paganaid polnud). Preussenreisen – ristisõjaturism hakkas lõppema.
Poola leer mõtles ordu kaotamisele – tahtis ordu saata steppidesse tatarlaste vastu. Õigustuseks ordul skismaatiline teema ( õigeusk ).
Poola-Leedu (ühtne riik alates 1589 ) suur probleem ordule seega.
1409 sõda ordu ja Poola-Leedu vürstiga päädis 1410 Tannenbergi lahingus, kus orduvastased võitsid. 1411 loovutas ordu Žemaitija Leedule ja Melno lepinguga loobus pretensioonidest.
1497 Kalmari unioon – Taani-Rootsi-Norra. Orduvastased toetusid Kalmarile, kuigi sealt sõjalist abi ei tulnud.
Liivimaal peapiiskop Wallenrode sattus isegi orduga opositsiooni. Loobus sellest jamast ja läks ära Euroopasse.
1411 – uus peapiiskop J. Ambendi (?) keeldus ordusse astumast.
1423 Saarel-Lääne piiskop Ch Kuband (?) ka ordu vastu. Ordu okupeeris S-L piiskopkonna.
Ambudi hankis paavstilt piiskopkonna ordusse inkorporeerimise tühistamise. Ka piiskop Scherhnoberg (?) oli edukas.
1428 otsustasid piiskopid kuuriasse saata delegatsiooni. Teele asusid ka linnade suurkaupmeeste pojad. Robin ja foogt Aschenberg tabas delegatsiooni, võttis kinni ja lasi uputada. Kaotus Liivimaa kirikule, aga oluline propagandistlik võit, näitas ordu kuritegelikkust.
Paavst vabastas Riia ja kapiitel hakkas augustiinlikuks.
Ordu olukord halvenes. 1345 sai ordu lüüa Leedult. Samal ajal ordus arenes konflikt kahe maiskonna vahel: Vestfaal ja Reinimaa. Liivi ordus enamjaolt Vestfaalist, Preisist aga Reinimaalt. Juhtkond seega Reinimaalt. 1438 kinnitas kõrgmeister Reinimaalase uueks Liivi ordumeistri ja puhkes peaaegu kodusõda.
1430. aastail ordu nõrk, mindi kokkuleppele piiskopiga. Tehti Valga föderatsioon 1435 – tüliküsimused lahendatakse rahulikul teel. Austati teineteise privileege ja tunnustati Riia kapiitli augustiinlust.
See oluline etapp Liivimaa konsolideerumises – tekkisid korralised maapäevad jne.
Aga 1448 sai Ordu oma kandidaadi Silvester Stodevesches Riia peapiiskopiks ja 1451 tehti taas rõivastemuutus ning kapiitel inkorporeeriti.
1452 sõlmiti kokkulepe Riia osas (Kirkholmi leping) – Riia läks ordumeistri ja peapiiskopi kaksikvõimu alla. 1454 paavst kinnitas. Aga see Riiale ei meeldinud ja peagi tekkisid uued konfliktid. Vahepeal suured konfliktid ka piiskopi-ordu vahel.
1457 üldine maarahu ja status quo.
Aga 1466 kaotas Ordu Preisimaast osa Poolale (Toruni rahu).
Uuesti sõda ordu ja piiskopi vahel 1480 aastail. 1491 sai Riia lüüa ja Kirkholmi lepe taastati . Mõneks ajaks rahu.
W. v Plettenberg (1494-1535) Liivi ordumeister – tegutses eelkõige Vene vastu. Aga tema ajal ei moderniseeritud (samal ajal Preisi osa sekulariseeriti). Probleemi lisas veel reformatsioon . Ordu sees toimus lõhe , aadelkond Liivimaal jagunes parteideks.
Blanhenfeld võitles ordu vastu ka (Riia pp).
Uus peapiiskop Schöning kutsus preisist markkrahv Wilhelmi endale tjuutoriks. Too oli luterlane . 1532 sai ta S-L piiskopiks, aga oli ka olemas vana piiskop > kodusõda. 1534 otsustati, et S-L jääb endiselt piiskop Reinholdile (Wilhelm siiski?), kellest sai ka 1539 Riia peapiiskop. Seega sai peapiiskopiks protestant.
Koatjuutor tuli Mecklenburgist. Ordu hõlmas pp alad ja vangistas Wilhelmi ja koatjuutori. 1558 aga lepiti Christofiga ja nõustuti ordu liiduga Poola-Leeduga.
(üldse ei saa aru, millest jutt tegelikult)
1558 langes keskaegne Liivimaa Moskva sõja ohvriks.
Kui 14saj II poolel Liviimaa ja Vene suhted tasakaalus ( sõjad -rahud, aga ükski ei domineerinud), siis 15saj tehti sõdu ka Novgorodiga. 1458 -63 piirisõda Pihkva ja Tartu pk vahel. 1471 võitis Mosvka Ivan III Novgorodi väe ja 1478 liideti Novgorod Moskvaga. Poliitiline tasakaal muutus ja Liivimaa vastaseks sai suur-tugev Moskva.
1480-81 Vene-Liivi sõda. Venelased jõudsid Viljandini, sõlmiti 10 aastaks status quo. Samal ajal Novgorod ja Pihkva juhtkond vahetati Moskva poolt ümber ja isiklikud suhted katkesid, tekib ebakindlus Vene suhtes.
1492 rajati Narva vastu Ivangorod, mida nähti suureks ohuks . Novgorodi kaubavahetus lõpetati, ajendiks suurvürsti meelest Tallinna paari venelase hukkamine , kus üks oli ära keedetud ( valeraha tegi) ja teine põletati (keelatud vahekorras märaga). Venelaste sõnul selline tegevus Venemaal tavaline ja pole õiglane sedasi karistada .
Aga see oli rohkem küll otsitud ettekääne Novgorodi kaubahoovi sulgemiseks. Tagamaad tegelikult veidi ebaselged.
1490. aastail räägiti vene ohust, mis levis ka Euroopasse.
1501-1502 Vene-Liivi sõda. Liivi liitlaseks Leedu suurvürst Alexander. Alexi vend aga suri ning tekkis trooniküsimus Poolaga.
Rüüsteretked sõjas küllaltki laiad , aga edu polnud.
1502 Pihkva juures lahing, kus Liivi vägede võit – sellel põhineb Plettenbergi suurus ja Vene loobus plaanidest 50 aastaks.
Vene allikad tunnistavad kaotust, aga nende arust oli väike lahing see. Ja toonitasid, et 50 aastaks sakslased Vene rahule jätsid. Küsimus selles, kumba nähakse agressorina. Aga 16. saj I poolel oli siiski Vene diplomaatia tugevam.
1503 lepingus oli Liivimaa lüüasaamine, aga põmst siiski status quo. Neid pikendati iga 6 aasta järel. 1545 avati ka Hansa kaubahoov, kuid 50. aastail jälle olud muutusid.

Liivi sõda

Miks algas?
Seletused Vene vajadusest Läänemere sadamaid saada (Peetri põhjendus)
Tartu maksu teemat ajasid tol ajal venelaed ise (üsna selgusetu). Venelased ise ka ei teadnud palju see maks pidi olema. Ilmselt siiski ajend .
Oluline Vene-Leedu suhted. Sõditi pidevalt Kiievi-Vene pärandi pärast. 1547 lasi Ivan IV end tsaariks kroonida, seda ei tunnistatud Läänes, mis sai ka tüliõunaks.
Kuna Liivimaa oli sattunud Leedu liitlaseks, siis sai see ettekäändeks Liivimaa ründamiseks.
H. Kruus rääkis Venemaal olnud maapuudusest. Sõdadest Kaasani ja Astrahani vastu oli Moskva sõjavägi suureks kasvanud. Neid tasustati teenismõisatega (pomestje). Pärast sõda oli vaja seega talupoegadega asustatud maad, mida sai ehk Liivimaalt.
Vene historiograafias pöörati tähelepanu ka irratsionaalsetele motiividele – Liivimaa oli Moskva arust hereetiline (luterlased veel hullemad kui ladinlased). Leedus oli aga ka kõikvõimalikke usulahke ja reforme.
Igatahes ettekäändeks Tartu maks, mida ei saadud kokku – liivlased lootsid välisabile. 1558 Posvoli leping, milles tehti Leeduga liit. S-L aga otsis abi Taanist . Loodeti ka Saksa keisrilt abi, kuid asjata. 22. jaanuar 1558 tuldi Liivimaale ja Narva langes. 1560 . said orduväed kenasti lüüa ja ordu sõjaline tegevus lõppes.
Juulis 1558 lõpetas tegevuse Tartu piiskopkond . Ordumeister Kettler orienteerus Poolale (Sigismund August), 1561 novembris tehti alistumisleping – Kettler sai Kuramaa hertsogiks. 1562 Kettler läänivande andis Poolale ja orduga on lõpp.
S-L piiskop Münchausen andis maa Taani Magnusele. 1560 sai Magnus ka P-Eesti, kuid 1561 läheb P-Eesti Rootsile.
Riia peapiiskopi ala Poola kontrolli alla. Wilhelm suri ja sekulariseeriti Riia toomkapiitel. Riia linn vabastati ordu truudusest ja oli kuni 1582 vaba. Vana-Liivimaaga ka lõpp.

Keskaegse Liivimaa territoriaalne ja halduslik kord

Aluseks vanad jaotused – kui vallutajad jagasid maid, jagati külad ja maakonnad vanade piiridega. Vakuste ajal ka.
Põhiüksusteks küla, kihelkond ja maakond. V. Lang ja M. Mandel: linnusepiir oluline. Kihelkond polnud haldus-ega admin jaotus. Vakus läheb tagasi muinasaega, kus seotud linnusepiiridega. Seega, vakus on põline. On ju selge, et haldusüksusi on maksustamiseks vaja. E.Tarvel leiab, et vakus hilisem nähtus, „mida ei ole aktides, seda pole olemas.”
13. saj alguses on maakonnad. Taani hindamisraamatu järgi teada suurused adramaades (majanduslik suurus).
Selle järgi Saaremaal (Osilia) 3000, Läänemaal 1900, Harjus 1200, Virus 1600, Järvas 1..., Sakalas ja Ugandis 3000, Vaigas 1000 jne.
Kagu-Eesti, hilisem Võrumaa poliitiline seotus kahtlane.
Saaremaa suurus on märgatav. Jõukas. Kajastub piirkondade taksiväärtuses – kõige kallim Liivimaal.
Kihelkondi võis olla 45, saavad aluseks uutele kirikukihelkondadele. Arv kasvab. 13saj lõpus ligi 60, 16saj lõpuks 83 ja 19sajandil 105.
Kihelkonna suurusest sõltus kihelkonna vaimulike sissetulekud. Seega kihelkonna kaheks jagamine mõjutab sissetulekuid.
Võrreldes Lääne-Euroga on kihelkonnad suuremad: igas külas pole kirikut, sissetulek suurem ka.
Latgales oli väga vähe kihelkondi. S-Ls on küllaltki palju vrd Lätiga. See seotud ka sellega, kuidas usk inimesteni jõudis.
Nimed ajas muutunud. Hakati nimetama pühakute järgi (kiriku pühaku). Nt Jaani, Madise jne. Seejuures pole kihelkond kokku langev poliitilise jaotusega. Kirikute rajamine aga võimupoliitika osa 13saj, siis kirik omamoodi kindlus ja kirik seotud võimuga.
Administratiivjaotust Eesti-Läti vahel polnud, kõnepruugis aga jagati keele alusel eestlasteks, liivlasteks ja lätlasteks.
Vana-Liivimaa koosneb mitmetest iseseisvatest riikidest. Pärast 14saj keskapika kui Ordu sai Taani alad jagunes nii: Saksa ordu 67k, Riia ppk 18k, Tartu 19,6k, S-L 7,6k, Kuramaa 4,5k (km2)
Piiskopkondadel teha vahet, kus piiskopil vaimulik võim – diötsees ja kus ka ilmalik – stift (stiftung – sihtasutus, st piiskopi kui kapiitli institutsioon)
S-L diötseesi kuulus kohalik stift. Tartu omas Tartu pk stift.
Kuivõrd suutsid piiskopid vaimulikku võimu hoida? Ordu surve siiski.

Sisemine ehitus

Riia ppk – Meinhard tegutses üsna väikesel alal Väina alamjooksul . Alberti residentsiks sai Riia ja alad laienesid. Tal privileeg nimetada uusi piiskoppe. Taotles peapiiskopi staatust. Saavutas Bremeni peapiiskopi osas iseseisvuse (eksamptsioon).
Uued ametissemääratud piiskopid olid misjonipiiskopid – maa tuli veel vallutada.
1229 Albert suri ja Bremeni peapiiskop määras uueks Riia piiskopiks Suerbeeri. Riia kapiitel aga Nikolause. Legaat otsustas Nikolause kasuks.
Vahepeal suri Preisi piiskop Christian – paavst korraldas nüüd.
Nimetas 1245 Albert Sauerbeeri Eesti-Liivi-Preisi peapiiskopiks. Aga maad polnud – jama orduga.
1253 suri Nikolaus ja Sauerbeer läheb Riiga ning temast saab Riia peapiiskop. Sellest ajast peale kannab Balti pp nimetust Riia pp.
Riia kirikuprovintsi kuulusid Eesti, Liivi, Preisi alad.
S-L, Tartu, Kuramaa, Ulmi (Preisi), Ermlandi, Samland jms. Ermland e Warmia piiskopond oli mingi ala ka.
Riia peapiiskopkonna toomkirik ja kapiitel Riias. Ise elas ta mujal. Riia toomkapiitel algul augustiinlik, hiljem premonstraatlik ja hiljem jälle augustiinlik. 1374 augustiinlik, 1394 ordu jne.
Reaalne saksa ordu mõju kapiitlile aga polnud väga tugev.
S-L piiskopkond Episkopatis Osiliensis. Alles 19saj nimetati Ösel-Wik (S-L). Piiskop määratud 1220 lõpul – Gottfried , tsistertslane. Ei saanud piiskopina aga tegutseda. Ordu väitel oli paha piiskop. Aga tekkis jama tal ka Balduiniga.
Modena Wilhelm nimetatas uueks ja reaalseks piiskopiks Heinrichi. Too oli seotud orduga. Lubas tasuda ordule ja osad alad lksid ordu valdusesse. Oli seotud Lihulaga, 1251 Vana- Pärnus , hiljem Haapsalus . Patroon Johannes-evangelist.
Piiskop elas 14saj alates Kuressaares, kapiitel aga Haapsalus. Kapiitel oli ebaregulaarne (ilmikkapiitel).
Tartu piiskopkond – 1211 senine Dünamünde abt sai sealseks piiskopiks. 1219 Theoderich sai surma ja uueks sai Alberti vend Herman. 1224 kui hõivati Otepää ja Tartu, rajas keskuse Tartusse. Endiselt nimetati Lihula piiskopiks kuni 1235. Kapiitel oli ilmikkapiitel.
Kuramaa piiskopkond. Kutsuti algul Semgali pk-ks, piiskop paiknes Pilkenes ja oli ordu regulaarkapiitel.
Tallinna pk puhul oluline, et oli hoopis Lundi kirikuprovintsis. 13saj-14saj olid piiskopid taanlased, hiljem orduga seotud. Lundiga seostus siiski üsna nõrk.
1220. aastail ka Virumaa piiskop, pärast Stensbyt see kaob.
Piiskopi ametisse saamiseks 2 teed
1. Toomkapiitel valib, paavst kinnitab
2. Paavst määrab.
Kui valitud, aga mitte paavsti kinnitatud, on ta piiskop-elekt. Täidab piiratud koguses kohuseid.
Tegelikkuses oli ka kolmas (illegaalne) variant, kus maahärra määrab.
Võis tekkida katk, kus korraga vaid paar piiskoppi. ?misasja?
Piiskopkond kui riik
Valitses piiskop, aga oluline ka toomkapiitel. Vasallidega tihti jamad.
Vasallid seotud lääniõigusega. Teenimiskohustus neil.
15saj hakkasid vasalkonnad suuremat lääniõigust saama ning ohtralt jagati privileege.
Rüütelkondade seisukohti väljendas Maapäev .
15saj laienevad ka läänide pärimisõigused pea piiramatuks. Suurenenud seega aadli emantsipatsioon .
Olid piiskopi- ja kapiitlimõisad.
Liikmete kanooniline arv 12. Üldiselt rohkem, vahel vähem.

Saksa ordu Liivimaal

Suurem osa Liivimaast + Bremen ja mingi muu ala.
Maameister allus Saksa ordu kõrgmeistrile. Üldiselt üritab Liivi osa pidevalt iseseisvuda läbi ajaloo.
Kõrgmeistri residents Marienburg. Preisi haru kõrval veel Saksa haru (eesotsas deutschmeister) ja Liivi haru.
Kui 1525 Preisi osa sekulariseeriti ja Liivi haru lõppes, siis Saksa osa jäi püsima. Eksisteerib tänini ja keskuseks Viin.
13saj Liivi ordumeister kõrgmeistri määratud. Hiljem valiti Liivimaa ordu kapiitli poolt, esitatakse 2 kandidaati ja kõrgmeister valib neist ühe.
Hiljem valiti täitsa ise (15saj).
Ordumeister resideerub Riias, 15saj Võnnus.
Maamarssal – ordumeistri lähim abi.
Valdusi haldasid foogtid ja komtuurid. Nemad olidki need, kes kõrgmeistri kandidaadid esitasid. Algul, 13saj on foogt tähtsam, aga see kaob õige pea.
Osad alad allusid otse ordumeistrile. 16saj komtuurid Viljandis , Pärnus, Lihula ning foogtid Järvas, Karksis, Narvas, Rakveres jne
Oli kitsam nõukogu ka – osad olulised komtuurid koos.
Läänistus oli küllaltki vähene – oli oma sõjavägi olemas ju. P-Eestis jäi läänistus püsima Taani aegadest. Ka ebakindla võimuga Läti osad alad läänistati. 16saj sai läänistamine massiliseks ja Kettleri ajal on pea kõik läänistatud.

Põhja-Eesti

Kui 1346 Taani maha müüs, oli hertsog eesotsas. Läänimehed olid sakslased, seostus taanlastega üsna väike.
Erandlik , et juba 13. saj kujunes institutsionaliseeritud vasalkond.
Vana-Liivimaa oli kultuuriliselt seotud, kuid vasallid mitmes haldusjaotuses jne. Nt Taani vasallid osalesid Semgale ja Leedu ala ristiretkeil. Võib nimetada ka permanentseks kodusõjaks.
Aga Maapäev kujunes kooridineerivaks organiks. Seda institutsiooni proovitud tagasi viia 1304. aastasse , aga sel ajal polnud veel regulaarne .
Esialgu olid ka meespäevad .
Tihedamaid kokkusaamisi hakati alles 15saj tegema. Põhjuseks Liivimaa sisekonfliktid. Puudub ühine hegemoon ja vaja asjades kokku leppida. 1422 otsustati iga-aastane otsustamine teha. 1430. aastail sai Ordu leedulastelt lüüa ja olukord halb. 1435 tuli Valgas kokku vähe asjalikum maapäev paljude esindajatega ning sõlmiti 6 aastaks leping, mida kutsutakse Liivimaa konföderatsiooniks. Siis saab ka maapäev enam-vähem regulaarseks.
Kohad olid Valga ja Wolmari. Arutati ülemaalisi asju ja konflikte. Juhtroll maaisandatel. Otsustel polnud kohustuslikku jõudu ning puudub täitevaparaat. Otsused tehti vaid retsessidena.
Paralleelselt oli ka Linnade päevad (14saj keskpaigast alates). Umbes sel ajal hakkavad kujunema Hansapäevad ja seega vaja selleks omad suunad välja selgitada. Needki tehti retsessidena. Kokkukutsujaks Riia, toimumiskohaks Pärnu ja Viljandi.
Hansalinn on linn, mille esindaja Hansapäeval esindatud (Tallinn, Tartu, Riia).

Ühiskond ja rahvas

Historiograafias väidetud, et vana ühiskond hävis ja uus sisse toodud.
Rosen deklareeris 1739, et Liivimaa põlisrahvad said vallutusega orjadeks . Roseneck samal arvamusel.
19saj: barbaarsed metslased, keda kristianiseeriti.
Rahvusromantiline: Merkelist mõjutatud, vabaduse ja valgustuse ideed.
Nõuka-ajal oli marksistlik skeem, kus leiti varafeodalismi kujunemine, millega mõisteti sõltuva talupoja tekkimist aga mitte läänikorda.
1970. aastail naasti egalitaarse mudeli juurde – inimesed üsna võrdsed.
Domineeriv oli vaba talupoeg ja võim ei pruukinud olla päritav (E. Tarvel)
1990. algul P. Ligi räägib pessimistlikult ning tõi analoogia Skandinaaviaga. Võimuvõitlus maakondade ja kunnide vahel.
1990. lõpul pigem hierarhiseeritud ühiskond – suurmaaomand, maksustamine, toonitatakse linnusepiirkondi, mis ei lange kokku kihelkondadega (V. Lang ja M. Mägi).
Lätis on mindud vastupidist teed – kujutlus läti egalitaarsusest jne.
Palju tähelepanu Henriku terminitel: seniores ja miliores aga ka nobiles, principes. Aga sellest tegelikult suurt välja lugeda ei anna.
Arvestada, et Henrik pidi tema jaoks uut nähtust oma sõnadega kirjeldama. Ja muide, pole kasutatud sõna ‘rex’. On selge, et võimualad üsna väikesed. Materiaalne baas ei andnud seega kuninga staatust välja.
Orjad – üksikud sõjavangid või põhimass?
1225 saarlaste ja ordu lepingus mainitud “orjade meest”.
Vanale ühiskonnale liideti peale uus kiht. Uut eliiti tuli ülal pidama hakata – koormiste kasv ja see oli põhjus, miks “vabadust” taheti.
Vana eliidi sulandumine uude oli eri paigus erinev, sest ka vallutus oli kõikjal erineva intensiivsusega. Alistumistingimused ka erinevad. Põhja- ja Lääne-Eestis oli vana eliidi integreeritus uude eliiti tugevam. Sellega seostatud ka kultuuriliste innovatiivsuse omaksvõtt. Kristianiseerumine Saaremaal ja P-Eestis kiirem – nähtud vana eliidi rolli selles. Elanikkond järgib ju vana eliidi eeskuju rohkem.
Ka just Põhja- ja Lääne Eestis ülestõusud suurenenud – sealset eliiti pannakse paika aegamööda- Otsustatakse, kas kuulub aadlike hulka või mitte.
P. Johansen leidis Taani hindamisraamatust, et 4% vasallidest eestlased. H. Ligi ja H. Moora leidisd aga lausa 10%. Kuidas tuvastada?
Nimi – aga ristiinimene võis saada uue nime ju.
Lisanimi – viitab päritolule. Samas see võib näidata varasemat lääni. Nt Uexkyll sai lääni järgi nime, oli aga sakslane .
Maydell – vapil kala (maidel on ju ka mingi kala vist).
Liivlasi teada ka – oli nt von Liven ja isegi keegi orduvend.
Hüpotees : kui varased läänistamised anti, sõlmiti abielu vana omaniku tütrega vms.
Sots tunnetus keskajal märksa olulisem kui etnilised piirid.
Seega vana eliit germaniseerus ülikiiresti .

Rahvaarv

Rahvaarv võis olla 150 000 – 180 000 enne sõda. Sõjaohvrid suured – eriti Sakalas ja Ugandis.
14saj tagasilöök seoses Jüriööga, samuti katk.
15-16saj rahvaarvu kasv. 16saj keskpaigaks 250-300 000 inimest, linnades 15-18 000. Mitte-eestlaste osakaal 10%.
Mõjutavad ikaldused ja sõjad, aga ka ränded ja maj. olud.
Põllumajanduslik maa oli keskajal ammendamatu.
Üksjalad – kolonisatsioonitalupojad?
Näljahädad : 1315 (üle-euroopaline ikaldus )
Katk 1351, pärast seda tuleb regulaarselt katk. Sõjad on ületähtsustatud.
Migratsioon
Sisseränne Saksast, Rootsist, Venest pidev. Lisaks ka väljaränne . Liivimaa linnad olid kuumad kohad ja sinna tuldi meelsalt. Talupoegade tasemel rändeid ei teata.
Valdav osa rahvast on talupojad maal. Sellest lugeda “Eesti talurahva ajalugu 1”
Sakslaste osakaal väike, aga domineeriv.
Ordu – Mõõgavendadel ca 120 rüütlit. Saules oli 120 rüütlit, 1200 sõjasulast, 400 vasalli sulasega ja maleva.
Saksa ordu Liivi harus oli 1268. a. üle 180 rüütli. Hiljem 400-500. 16.saj oluliselt langes.
Teada 13-16.saj 770 rüütlit. Neist 48% Vestfaalist, 30% Reinimaalt, 2% Liivimaalt ja 1 Preisimaalt.
Sotsiaalselt olid rüütlid väikeaadlike hulgast. Veidike linna-patriitsi ka. Oli ka dünastiatest, aga see ei taganud midagi erilist.
Lisaks olid preestervennad. Arv väiksem rüütlitest. Formaalselt oli ka Riia kapiitel vaimulik.
Hallimantlivennad – mitte täisõiguslikud liikmed. Lisaks olid palju teenreid seotud orduga ja mõningaid ilmalikke tegelasi – kaupmehed jms.
Linnuses oli seega väga väike seltskond rüütleid. Linnus paigutati ala keskossa – siseprobleemid tugevamad kui välisprobleemid.
Vasalkond
Läänistamine algas 13saj algul. Koosnes peamiselt ministeriaalist (mitte täieõiguslik aadel). Oli üsna erineva päritoluga inimesi. Peamiselt P-Saksast (Alam-Saksa keel).
Läänide suurused paarist adramaast kuni 442 adramaani. Läänimeeste arv on olnud üsna stabiilne – 110-140
Vasall võis omakorda anda maad vasallidele.
Vasalliperekond sai alasid Liivimaa eri osades. Integreeriv faktor. Kujunesid seisuslikud korporatsioonid: Harju- ja Virumaal 1259/1284, Tartus piiskopkonnas 14saj, S-Ls ka. Ordualadel ei kujunenudki.
Alles 1561 esineb ordus vasallide koondus .
Vasallidel lääniõigused – tingimused erinevad. Peamiselt võõrandamis- ja pärimisõigused. Sajandite jooksul pärimisõigused laienesid.
1397 K. von Jungingen laiendas Harju-Virus ka nasissugu 5. astmeni pärimist.
Vasallid kohustusliku sõjakäimisega. Hiljem palgasõjavägi.
Palgasõdurid olid ka väljast ja olid hooaja kaupa.
Vaimulikkond
Ca 3000 kogu Liivimaal. See jagunes kihtideks. Ca 1000 munka, 2000 ilmikvaimulikku. Oluline koht kohalikel – see aja jooksul kasvas. 13saj piiskopid võõrsilt, aga hiljem ka kohalikud. Toomkapiitlis sama lugu. Palju oli seotust sõpradega ja perekondadega.

Linnaelanikud

Deutsch ja undeutsch vahekord. Sõnakasutus vihjab etnilisusele, aga sel pigem sotsiaalne tähendus. Seega ei räägi me sakslastest siinkohal vaid pigem saksadest. Tegelikult sarnane jaotus kogu Ida-Euroopas.
Ladinakeeles kutsuti undeutschi ‘estones’, aga ka vastristituteks (neofüüdid)
Eestlane olemine seega madalamat sots klassi näitab. Rootslased-taanlased ei olnud undeutsch.
Iive on negatiivne linnades, seega vajalik pidev migratsioon maaelanike hulgast.
13-14saj talupoja linnaasumine üsna piiranguteta. Sunnismaisusega aga muutub see tüliküsimuseks. Eriti jama 16saj. 1535 J. v Uexküll hukati, sest too tappis linna põgenenud talupoja. Jurisdiktsiooni küsimus.
Deutsch ja undeutsch elasid erineva õiguse all. Pole eriomane vaid Liivimaale.
Segregatsiooni algul väga polnud.
Tõrjumine 14saj II poolel. Sotsiaalne surve alamkihtidele suureneb. Seesama ka mujal Euroopas. Erinevus selles, et siin sai keel sotsiaalse klassi märgiks.
Bürgernehrung (peatoit) suurenes – eri seisustele kohustus neid ära elatada. Tsunftikohustus ka.
Talupojad muutuvad sunnismaiseteks.
Piirang abielude osas pole ka mitte etniline vaid sotsiaalne diskrimineerimine. Tegelikult oli olukord tsunftides leebem. Võeti vahel vastu ka eestlasi.
Esmakohal sotsiaalne pingestumine, mis keskajal üldine. Liivimaal väljendatakse sõnavaraga, mis vihjab etnilisusele. Sots barjäär tähendas aga “rahvuse” muutumist. Oli norm rääkida mingis olukorras üht keelt, teises teist.
Kõrgkiht : kaupmehed, raehärrad ; keskkiht: käsitöölised; alamkiht: teenijad
Ametinimetused vihjavad mittesakslastele. Keelemõjud mõlemapoolsed: Karristraate (Karja tn) jms. Sõber – linnakaupmehe talupojast partner.

Liivimaa linnad

Riia 1201. Linn on juriidiline mõiste.
Linn – linnaõigusega asula või muu tunnus?
P. Johansen ajab, et linnad juba varem: Skandinaavia kaubahoov Oleviste juures ja Saksa hoov Nigulistes.
Idee võeti Nõukaajal muutustega vastu.
Tegelikult pole ühtki tõendit asustusest enne 13.saj. Samas on põhjus, miks just sinna Valdemar purjetas ju. Seal oli ka linnus. Miskit veel?
Aolinna kontseptsioon – so varane linnaline keskus. Asustus kontsentreeritud, aga teisalt puudub omavalitsus ja struktureeritud ülesehitus. Nt. Birka. Aga tegu siiski rohkem soovunelmaga, kui linnu pole.
V. Lang: nt Varbola, Soontagana, Valjala.
Samas ükski selline aolinn pole kunagi linnaks arenenud. Erand on Koknese (Väina ääres), Tartu ka. Tvauri: linna arengus 12sajandil Tartus katkestus , ebamäärane kontinuiteet.
Korralik materjal vaid Tallinna kohta. Seega Liivimaa linnaajalugu keskajal just Tallinna ja Riia ajalugu.
3 suurt linna: Tallinn, Tartu, Riia. Euros olid need keskmise suurusega linnad. Maksuandmete järgi arvutatud, et Tallinnas võis 1374 olla 5500-6000, 1390 2100 elanikku. Kõikumise põhjus, et pole koostatud võrdsetel printsiipidel. 16saj I pooles alllinnas 5000 elanikku Toompeal 1000, eeslinnas 700. Kokku sajandi keskel ca 7000- 8000 .
Tallinnas Lübecki õigus. 1248 esmamainimine. 1230. aastate alguses oli juba kaupmehed. Umbes sel ajal sai taanlastelt Lübecki õiguse.
Tartu sai 1254 piiskopi residentsiks. 1262 linnast ennast juttu , raadist ka. Kehtis Riia õigus, mis oli Ojamaa ja Hamburgi õigusega seotud, mis omakorda Lübecki õigusega. Keskaja lõpus 5000-6000 inimest. Pigem siiski vähem.
Pärnu – Saare-Lääne piiskopilinn Vana-Pärnu. 1251 mainiti katedraali, 1263 põletati. Jäi kindlustamata asulaks, millel linnaõigus aga linnamõõtu välja ei andnud. Hiljem likvideeriti. Teisel pool jõge oli Uus Pärnu, millest sai Hansalinn. Elanikke ca 1000.
Viljandi – 13saj tekkinud. 1283 Riia õigus. Elanike arv ca 1000. Sama Rakveres (1302 Lübeck). Paides 1291 Riia õigus.
Narva ka Lübecki õigusega 14saj I poolel. Polnud hansalinn, kuigi Tallinnaga tugevalt seotud. Vadja elemendid sees. 1492 Ivan III Ivangorod lõikas ära jupi majanduslikust tagamaast.
Haapsalu – linnaõigus 1279 (Riia modifikatsioon ), mõnisada elanikku.
1296 üritas Vasalemma suudmesse rajada keegi linna. Lätis üritas üks Straupe linn tekkida vasallist. Hullumaja.
Alevikud – linnaõigusteta, aga majanduslikult olulised. Nt Lihula jõukus 13saj võrreldav Haapsalu/Pärnuga.
Kindlustatud vaid põhilised linnad

Linnaelu

Valitses raad (magistraat). Valisid ise liikmed. Suurus erines ka. Tallinnas 14saj 24. Istuv raad 12 liiget. Vana raad teine pool ja aastaga vahetusid. Saj vahetus lakkab ja kujuneb pidevaks. Liikmed prestiižsemad ja rikkamad tegelased. Lisandus 15saj bürgermeister.
Kuulus haldusvõim , kohtuvõim, seadusandlik võim.
Võimu aluseks linnaõigus, mida täiendasid määrused ja rae otsused. Määrus püsiv, üldine norm aga otsus lühemaajaline.
Raeametid olid ära jagatud. Oli kohtunik , rahamehed, maksuhärrad, ehitushärrad jne.
Ametid auamaetid ja palka ei saanud. Tartus ja mujal oli vähem raehärrasid.
Tallinna kaupmehed koondunud Suurgildi (Kanuti gild käsitöö teema). Eesotsas Oldermann, ühendas kutsealase, esindus - ja religioosse funktsiooni. Kaupmehed abielus, sellid kuulusid Mustpeade vennaskonda.
Gildide siseelu korraldas skraa . Kanuti ja Oleviste gild käsitöölistele. Oli teisigi. Reformijärgselt jäid vaid 2. Keskaja lõpus Olevis rootslased ja mittesakslased , Kanutis sakslased.
Tsunftid olid ametialased ühendused . Koondasid kindla ametiga tegelasi. Oli ka skraa. Kujuneb tsunftisundlus. Eesmärgiks seisusekohase sissetuleku tagamine.
Esimesed tsunftid 13-14saj vahetusel Tallinnas.
Majanduse aluseks transiidikaubandus. 1442 loovutas Lübeck Novgorodi kontrolli.
15saj keskpaiku tippaeg kaubanduses.Venemaalt karusnahk, kanep , lina, rasv jms. Venemaale viidi metalle ja soola.
15saj lõpus muutused. Vilja väljavedu saab oluliseks. Seda vajasid Madalmaade suured linnad. See seotud mõisamajanduse arenguga.
Keskaja lõpul tuleb kohalik lina oluliseks.
Väikelinnad ei saanud kergesti väliskaubanduses läbi lüüa.
Tehti ka laatasid (algselt kirikupüha). Talupojad käisid linnas kaupa turustamas, mõisnikud üritavad vahele pressida.
Talupojad tegelesid ka voorimeestena – veeti kaupa ühest linnast teise.
Kõrtsidel ka seos maa-linnaga. Linnadevaheline suhtlus ja transport kõrtsidega ju kuidagi seotud.

Hansaliit

13.-16. sajandil ühendas Länemere maid Hansa. Homogeenne kultuuripiirkond, alamsaksakeelne. Tihedad omavahelised suhted. Koosnes Hansalinnadest ja kaubanduslikust kontoritest väljaspool Hansat. Asusid Novgorodis, Bergenis, Brückes, Londonis. Liivimaal – Tartu, Viljandi, Tallinn, Riia jne.
Hansa tuumiku moodustasid Saksa linnad Köln, Wesenurg jne.
Eri aegadel 160-200 linna. Hansal puudus org. struktuur ja tsentraliseeritud juhtimine. 1356 esimene Hansapäev – sõjandus , maksustamine jne. Hansal polnud isiklikku laevastikku ega sõjaväge. 1361 Valdemar IV miskit tegi (?). 1370. Strasuud ? rahu. Taani kuningas pidi andma Taani valdused Hansa kontrolli alla.
Hansaliitu liitis kaubandus, privileegid, isiklikud suhted. 16. saj olukord muutus ja piirkonniti erinevad suundumused . Tekkis konkurentide väljasöömine. 1540ndatel suhted veidi teravad , kus lübecklased suudeti Liivimaa kaubavahetusest eemale tõrjuda. 16. saj tugevnesid ka monarhiad. Hakkasid lõdvendama Hansa privileege. 1669 viimane Hansapäev.
Hansalinnad siiamaani – Hamburg, Lübeck jne. Põhiline kasu maa vallutamisest said kaupmehed. Ordu+Hansa. 1941 Johansen: 1944 oponeeris teine ajaloolane – põhiline osa misjonitööl. Ühendavaks jõuks hoopis SO mitte linnad jne. ???
Linnade poliit. Mõju 13. saj?
Manentes – püsivad kaupmehed
Frequentantes – rändkaupmehed
Maahärrade ja linnade huvid sageli vastuolus . Hansakaupmehed moodustasid omavahel kaubaühinguid, sageli seotud perekondlikult. Samas kaupmeeste mobiilsus suur. Jõukamaks saades lahkusid kaupmehed Liivimaalt. Põhjus venelaste väiksema kapitali vajadus ära alustamiseks. Hiljem paigutati raha ümber tulusamasse ärisse Saksamaal.
Reini-Vestfaali piirkonnast kaupmehed põhiliselt siia 1538 maksunimestik – millal tuli üks või teine suguvõsa Liivimaale?
1538 suguvõsad majad
1400 3 5
1400-50 12 17
1450 -1500 34 41
1500-1538 83 94
132 157 ??? mis jama see on
Pärast Liivi sõda linnad kaubandusest kõrvale. Hansa ei suutnud oma privileega kaitsta.

Kristlased ja ristiusk

Mis on kristlaseks olemine? Luterlik kuuluvus keskajal. Mida usuti , polnudki nii oluline. Maksude laekumine – koormised.
Riia, Saksa pool ristimine dokudega paremini kajastatud. Taani halvemini, süüdistatakse lohakas ristimises.

Idakiriku mõju enne 13. saj

Idakiriku mõjust kirjutavad lingvistilised allikad. Hrist – rist , ramata (vanavene) – raamat, nedelja – nädal.
Oskar Loorits üritas leida vasteid vanavenekeelest. Germaani vaenlane. Pingutas üle.
12. saj kirikulõhest rääkida veel ei saa. Eesti ja Läti kristlik terminoloogia pärit vanavene keelest. Vastandust Saksa misjoniga otsima ei pea.
Õigeusu ja katoliikliku õpetuse jaoks on tarvilik eelnev haridus .
1227 Eesti ala formaalselt kaotatud . Kas rahvas võttis uue õpetuse omaks? Historiograafias toonitatud, et usu vastuvõtt formaalne , uskumine pinnapealne. Sisemine võitlus ja vastuhakk. Jüriöö ülestõus. Neofüüdid – äsjaristitud. 16,17 saj kirjalikud räägivad maarahva paganlikest kommetest.
Russow tahab peale tõmmata vett katoliiklikele misjonitele. Õige luerlus. Paganlus hea, puhas usk, mille katoliiklik traditsioon ära solkis. Õige usk toodi alles luterlusega. Reformatsiooni õigustamine.
Suur erinevus tegelikus olukorras – talupoegade tegelik uskumus ei võrdunud sellega, mida õpetatud mehed Euroopas oma kirjatükkides üles tähendasid.
16,17 saj paganlikena kujutatud pühakohad tegelikult tolleaegsed kabelid. Riia kriitika, samas ei tähendanud, et kohad olid paganlikud, vaid kohalike vaimulike sissetulekuallikad.
Teada ka kohad,mis on olulised rahvauskumusele. Kindlale pühakule, tavaliselt seotud igapäevaeluga. Pühakutel spetsiifikad. Kui religiooni mõistetakse maagilisena, pole see siiski vastandus ristiusuga.
Kerjusordud – oluline roll ristiusu levitamisel. Sant – Sanctus (püha). Seotud kerjusmunlusega. Kihelkonna vaimulikud ei osanud kohalikku keelt, seetõttu kerjusordudes ka palju kohalikku rahvast. Jutlustamiseks vajalik keeleoskus. Ladinakeelne jutlus sõnamulin, arusaadav vaid ülikoolides.
Arheoloogid – Eesti erinevad piirkonnad aktsepteerisid ristiusku erineval ajal. Üleminek kristlusele matustele Põhja- ja Lääne Eestis kiirem (M. Mägi). 1241 lepingud saarlastega, kirjas kristlik nõudmine .
15 saj Riia provintsiaalsinodid ja Valga maapäeva maakorraldus .
1422 Valga maapäeva korraldus – ristimine, järelvalve , paganluse väljajuurimine. Sakramendid.
16. saj algus Saare-Lääne psk sarnased korraldused. Sakramentide eest ei tohi nõuda maksu, et vaene maarahhvas ei loobuks jne. Rahvale tuleb õpetada 10 käsku, missa ajal põlvitama ja kummardama. Keelatud salajased abielud , liiakasuvõtmine jne.
Kirikuvisitatsioonid ei olnud korrapärased, huvid põrkusid ka. Ka dokumente vaid 16saj alguse S-L piiskopkonnast.
Kirikul selle järgi Saaremaa talupoegade elus suur roll. Ei olda rahul kirikuõpetajaga, kes käid taudi ajal ära ja üldse pikalt eemal oli jne.
Seega, talupoegadel oli vaja normaalset kirikut juba.
13-14saj oli kindlasti regionaalsed eripärad . Vastuvõtlikum oli S-L kant . Sealt pärit ka vanim terviklik eestikeelne tekst “Kullamaa käsikiri”. Usutunnistuse tõlge, tugineb vanemale eeskujule, kuna vakuraamatu lõpus, mitte eraldi raamatuna vms. Selliseid tekste niisiis kindlasti vanemaid ja rohkem. Vähe säilinud ka saksa ja ladinakeelseid asju, muide.
Katolik kirjavara Liivimaalt kadunud. Kindlasti oli palju eestikeelseid tekste.
H. Palli uurinud ristiusu levikut nimedega.
Nimed väljendavad pühakukultust. Samas ei pea kristlastel lääne kirikus olema kristlik nimi. Uued nimed tulid siiski – Mari, Jaan, Mats jms. Alamsaksa keelest pärit. Nimede kasutuselevõtt pigem kultuuriline muutus ( linnakultuur tungib peale), mitte usuline (vrd 20saj algus saksa nimed, 20saj lõpp mingi veidrus üldse).
Palli kasutanud vakuraamatuid. Järvamaal valdavaks saanud kristlikud nimed 15saj lõpul, P-Eestis varasem. L-Eestis hilisem. Kultuurilised uuendused võetakse varem omaks Põhja- ja Lääne-Eestis. See ei näita majanduslikku mahajäävust ega ka usulist. Vrd mulgikuub, mida kanti palju hiljem kui teised rahvarõivaste kandmise lõpetasid.
Linnade mitte-sakslased
Olid hiljutised maatalupojad. Kinnitab seega, et ka maal oli ristiusk.
Linnaelu tihedamalt seotud kiriklike asjadega: gildid , tsunftid jms seoti tugevalt kristliku kultusega. Või samas, seotus ilmneb allikates lihtsalt paremini.
Saksa elanikud veelgi tihedamalt erinevate kultustega seotud.
Siiski oli kirik Liivimaal veidi nõrgemini arenenud. Areng algas alles 13saj ja ei jõudnud saavutada diferentseeritust nagu Läänes (ei ühtki benedikltaste kloostrit, tsistertslasi ka vähe).
Piiratud majanduslikud võimalused. Ressursse vähe.
Ühiskondliku eliidi osatähtsus väiksem, ordu ei läänistanud ka. Puudus püsivus, kus perekond seotud altariga ja kultusega. Kirikute ja kloostrite rajamine Euros seotud dünastiatega.
Benediktlasi polnud, veidi tsistertslasi. Dünamünde 13saj I pool, Padise, Kärkna ka tsisterstslaste klooster. Oli ka paar naiskloostrit, mille eesmärgiks olla aadlidaamide hoolekandeasutus.
Dominiiklased Riias, Tallinnas (1229), Tartus. Ka Narva püüti 16saj.
Frantsisklased Tartus, Riias, Viljandis.
Kloostritel mõisad. Valitsesid ja haldasid mungad .
Olid veel birgitiinid – Pirita (segaklooster, 1 kirik 2 konventi). Augustiinlased olid ka.
Võrreldes Saksamaaga oli üsna hõredalt kloostreid. Aga vastas samas Liivimaa majandusele ja rahvaarvule.
15saj usuelu langus – vagadusjanu, soov kindlustada hauatagast elu > indulgentsid jms. Levima hakkab kirikukriitika.
1517 Lutheri asi jõudis üsna ruttu Liivimaale. Siin oli varemgi katseid olukorda parandada. Tehti konsiiliume ja kõrgemaid koole , aga vastuseisu tõttu jäi tulemata. 1522 jõudis siia uudne jutlustamine: Andreas Knoppen, Silvester Gegenmeier.
Rüütelkonnad asusid liikumist toetama . Nende huvides kontrollida paremini kirikut. Nõue, et piiskopi valiks rüütelkond .
Ei olnud esialgu mingeid lõhestamiskatseid, üritati olemasolevat uuendada . Loodeti, et paavst teeb konsiili ja kõik saab korda.
Pildirüüste pigem kirikurüüste. Riias 1523/4, Tallinnas 1524 , Tartus 1525. Mungad aeti linnast välja – kerjusordud, mitte traditsioonilisemad. Põhjus selles, et kerjusordudel polnud maaomandit ja toetusid vaid annetustele (teistel maaomand).
Tallinna reformatsioon seotud poliitiliste pingetega dominiiklaste ja rae vahel.
Liivimaa maakloostrid lõpetasid Liivi sõja ajal.
Püsimajäänud kloostrid ei pruukinud enam katoliiklikud väga olla – Saksamaal ka mitmed kat.kloostrid muutusid protestantlikeks kolleegiumiteks.
Tartus 1524 sügisel Melchior Hoffmann pidas jutlusi. Piiskop käskis Hoffmanni vahistada ja seepärast rahvas ärritus ning vallutati Toomemägi . Raad toetas reformi – emantsipeerumine piiskopist.
Pildirüüste ka Pärnus. Samuti majanduslikud ja poliitilised põhjused. Vastandus vaene linn ja rikas kirik.
Reformatsiooni-ideede jõudmine maale aga segane. Aadelkond esialgu nagu toetas poliitiliselt, aga kartsid samas talupoegade sõdu ja sotsiaalseid rahutusi.
Kui pinged maandusid ja kirik linnades läheb rae kontrolli alla, tuleb sümbioos vana ja uue vahel.
Kerjusordude mungad olid varem palju talupoegi õpetanud , enam neid aga polnud. Kihelkonna vaimulikud seda ka ei teinud. Kui asemele tulid protestantlikud preestrid , olid nad kehvemini haritud jne.
Seega, usuelu ja misjonitöö langes maarahva seas. 16sajandil ilmuvad taas panustega matused.
Lihtrahva religioonitunnetus oli maagiline ja katolik usk toimib sellega paremini. Ülemkihid võtsid kiiresti omaks uued tõekspidamised . Ordumeistrid tõlkisid/lasid tõlkida katekismusi jne.
Teravaks läheb olukord alles 16saj lõpus ja 17saj alguses (30-aastane sõda nt).
Luterlusega seotud ka kirjasõna areng. Tõlgiti katekismus eesti keelde ( Wanradt -Koell, oe=oo alamsaksas). See keelati ära, vastuolu Tallinna raega.
Luther nõudis kooli edendamist. 1552 Tallinna vaeste koolilaste institutsioon.
Kindlasti reformatsioon edendas vaimset kultuuri. Aga reformatsiooni murrangulisus on siinmaal ületähtsustatud. Sarnased arengud ka varem: kohalikud kirikud emantsipeerunud paavstist jne. Usuküsimus jäi üsna tähtsusetuks.

.DOC Laadi alla originaalfail 28 lk · .doc · 78 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 28 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2014-12-15 Kuupäev, millal dokument üles laeti

78 laadimist Kokku alla laetud

1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Martin Männik Õppematerjali autor

Konspekt Tartu Ülikooli ainele Eesti keskaeg. Heaks abiks eksamiks õppimisel. Mõningane ülevaade eksamiküsimustest ja nende vastustest.

Eesti ajalugu keskaeg ülikool tartu konspekt eksam liivimaa kirik peapiiskop paavst paavst kapiitel saksa ordu albert ordul vürst

Sarnased õppematerjalid

docx

Eesti keskaja mõiste ja koht Eesti ajaloos

Eesti keskaja mõiste ja koht Eesti ajaloos: mõiste kasutuselevõtt, sünkroonsus LääneEuroopa keskajaga, side Eesti naaberaladega. Hinnang üldistele arengutele perioodi jooksul historiograafias. Eesti keskaeg 1500-1550. Mujal 500-1500 algas veidi hiljem, kui Lääne-Euroopas. Siis kui meil siin keskaeg algas, oli lääneeuroopas juba kõrgekeskaeg. Naaberalade, nt lätialadega on meil sarnane käsitlus. Allikad ja arhiivid. Põhilised allikapublikatsioonid: Liv-, Est- und Kurländisches Urkundenbuch, Acten und Rezesse der livländischen Ständetage. Saab paavstikuuria andmetest Vatikanis üht-teist. Lisaks sellele ka Saksa Ordu andmeid, aga nendega on ka probleem, sest kõik ei ole säilinud, üks moment jõudis see arhiiv Rootsi ja suuremas osas hävis kuningalossi tulekahjus

Ajalugu

docx

Eesti keskaeg

Eesti Keskaeg 1. Eesti keskaja mõiste ja koht Eesti ajaloos: Mõiste kasutuselevõtt- Mõistet "keskaeg" kohtame kirjasõnas juba alates 14. sajandist, kuid ajaloolise perioodi nimetusena kinnistus see 17. sajandil. Nimetus "Eesti" ulatub ajas kaugemale, Tacituse (u. 55-120) "Germanias" mainitud aestide hõimu, kuid allikas ei viidanud eestlaste praegusele asualale. "Eesti" nime järjepidev traditsioon sai alguse muinaspõhjala Eistland'ist ja eistr'idest ning jõudis sealt 11.-12. sajandil ladina kirjasõnasse. 13

Keskaeg

docx

EESTI KESKAEG

EESTI KESKAEG 06.02.12 Keskajal ei olnud Eestit ja see periood mida me räägime, ei ole keskaeg. Suurel määral see Eesti piiride loomine on aset leidnud keskajal. Kui me räägime sellest, et sellises rahvusriikide ajaloo ettekujutuses vastab üks riik ühe rahva asualale, siis tegelikult ühe poliitilise üksuse elanikkond on üheks rahvaks homogeniseeritud alles riigi poolt, administreeriva tegevuse poolt, kus kesksel kohal on kirikupoliitika ja koolipoliitika. Kui me räägime keskajast, siis

Ajalugu

rtf

Eesti keskaeg kokkuvõte

Eesti keskaeg Eesti keskaeg on periood, mil Eesti territooriumil toimuvaid sotsiaalseid, majanduslikke, kultuurilisi ning poliitilisi protsesse peetakse keskaega kuuluvaks. Üldiselt loetakse Eesti keskaja ajalisteks piirideks aastaid 1227 (Saaremaa vallutamine ristisõdijate poolt, mida loetakse Eestlaste muistse vabadusvõitluse lõpuks) ja 1558 (Liivi sõja algus). Keskaja lõppdaatumiks on sageli loetud aga ka 1561. või 1562. aastat, kui Vana-Liivimaa riikidesüsteem lõplikult kadus. See jaotus on mõnevõrra problemaatiline, sest mujal Euroopas loetakse keskaja kestuseks umbkaudu aastaid 500 (tihti 476) 1500. Termin 'Eesti keskaeg' tuli kasutusele 1930

Ajalugu

doc

Liivimaa ristisõda. Eestlaste muistne vabadusvõitlus 1208-1227

Madisepäeva lahingus langes Sakala vanem Lembitu. · 1219 1220 taanlased eesotsas Valdemar II-ga alustasid Põhja-Eesti vallutamist ja ristimist. · 1220 rootslaste ebaõnnestunud katse kinnitada kanda Läänemaal. · 1222 saarlaste õhutusel alustati mandril ülestõusu ja vabastati järgmiseks aastaks kogu Eesti ala, välja arvatud Tallinn. · 1224 ristisõdijate uued rüüsteretked, vallutati Tartu ja ristiti 5 kogu Mandri-Eesti. · 1227 ristisõdijate ja ristitud eestlaste vägi vallutas tormijooksuga Muhu linnuse ja sundis alistuma Valjala linnuse kaitsjad. Muistse vabadusvõitluse lõpp.

Eesti ajalugu

doc

Eesti keskaeg

Keskaeg 1224.a. oli koos Tartu langemisega kogu mandri-Eesti vallutatud 1227. vallutati Saaremaa. Muistne vabadusvõitlus oli eestlaste jaoks lõppenud kaotusega. Selle sündmusega lõpeb muinasaeg ja alga keskaeg, mis kestab kuni Liivi sõja puhkemiseni 1558. Riia peapiiskop (1229 Albert suri) pidas pidas end vallutatud maa kõrgeimaks valitsejaks, Mõõgavendade ordu (Albert lõi Mõõgavendade ordu 1202, et omada püsivat sõjalist jõudu kohapeal) aga ennast (kõige tugevam). Puhkes riid saagi jagamise pärast- ordu nõudis 1/3 vallutatud maadest. Kiriku ustavaks tööriistaks olnud ordu hakkas vastu oma isandale Riia peapiiskopile. Tüli paisus selliseks, et paavst Honorius III saatis 1225.a

Ajalugu

doc

Keskaeg Eestis

KESKAEG Jääb muistse vabadusvõitluse (1227) ja Liivi sõja vahele (1558) Seda saab jagada veel kaheks pooleks: esimene pool ja teine pool, eraldusjooneks oli Jüriöö Ülestõus 1343 Muinasaja lõpul oli eesti elanike arv kusagil 150 000, pärast Jüriöö ülestõusu elanike arv langes, elanikke oli 100 000. Keskaja lõpuks elanike arv jälle tõusis, elanikke umbes 250 000 - 300 000. Vallutajad sõlmisid erinevate maakondadega erinevad lepingud. Lepingud võisid olla suulised või kirjalikud ja kõige karmimad tingimused nendes lepingutes olid kahel maakonnal: Ugandil ja Sakalal. Millest see võis olla tingitud? - Nad võitlesid kõige

Ajalugu

doc

Keskaeg Eestis

aastal alustada ristisõja. Aastal 1196 suri piiskop Meinhard suutmata ristida liivlasi. Berthold (11961198) tsistertslane, vaenulikum, paavstilt volitus ristisõja korraldamiseks, kutsus inimesi üles ristiusustama, suri lahingu käigus Albert (11991229) hea strateegia * 1199. Üksküla piiskopiks pühitseti, eesmärk rajada Liivimaal kirikuriik, mida juhiks piiskop ja alluks paavstile * Liivimaa vallutamise peaorganisaator ja suutis oma valitsusajal ka Eesti ning enamiku Lätist alistada * asutas kloostreid * alluvuses töötas Läti Henrik * võimas linnus Võnnus ordu keskus * 1201. Riia linna rajamine ja üles ehitamine, piiskopkonna keskus * püüab luua sõjameestevasallide kihi ja läänistab selleks maid * 1202. asutas Kristuse Sõjateenistuse Vendade ordu (Mõõgavendade ordu) kannavad valget mantlit punase ristiga, all

Ajalugu

Rohkem sarnaseid

Kommentaarid (1)

alpolal:

19:07 14-12-2018

Kõik kommentaarid

.DOC Laadi alla originaalfail 28 lk