hoolitseti leskede ja orbude eest Käsitöö Käsitöö tähtsus oli teisejärguline Ometi oli nt Tallinnas 60 erinevat ala Toodeti peamiselt kohalikule elanikkonnale tarbeesemeid jms Hansalinnades olid tavapärased transpordiga seotud alad Tänu Eesti asendile jõudis siia väga palju uhkeid transiitkaupu Käsitöö Tsunftisundus ja Skraa tsunfti põhikiri 15-16. saj muutus tsunft kohustuslikuks Muudele oli erialaga tegelemine keelatud Headelt aladelt tõrjuti välja mittesakslased Igal tsunftil oli oma põhikiri skraa Määras ära meistritingimused Määras tsunftiliikmeks saamise korra Määras vastava eriala töötamise ja konkureerimise reeglid Kaubandus Eestil on kaubnduseks soodne asend Hansakaupmehed spetsialiseerusid Ida-Lääne transiitkaubandusele Hansa Liitu kuulusid Tallinn, Tartu, Viljandi, Uus-Pärnu Tallinnal, Riial ja Uus-Pärnul oli laokohaõigus enne Novgorodi jõudmist pidi peatuma ühes neist
· Tänu Eesti asendile jõudis siia väga palju uhkeid transiitkaupu 7. Tsunftisundus · Ametialade järgi koondusid käsitöölased tsunftidesse, need · Korraldasid väljaõpet · Kaitsesid turgu · Kontrollisid hinda ja kvaliteeti · 15-16. saj muutus tsunft kohustuslikuks · Muudele oli erialaga tegelemine keelatud · Headelt aladelt tõrjuti välja mittesakslased 8. Skraa tsunfti põhikiri · Igal tsunftil oli oma põhikiri skraa · Määras ära meistritingimused · Määras tsunftiliikmeks saamise korra · Määras vastava eriala töötamise ja konkureerimise reeglid · Meistriks saamine eeldas · Kodanikuõigusi ja abielustaatust' · Väga suuri kulutusi (rännakud, joodud) · Meistritöö valmistamine 9. Kaubandus
Selle tagajärjel juhtuski see, et eksam oli nii koostatud, et paljud inimesed ei saanud meistriks ja sellepärast tekkisid tsunftijäneseid. Nad hakkasid müüma oma valmistatud tooteid ebaseaduslikult ja salaja. See oli suur risk nende kõikide jaoks, kes sellega tegelesid. See oli kindlasti üks miinustest, sest ebaseaduslikult asjade müümine on kuritegu ja sellega ei tohi tegeleda. Üks miinustest oli veel ka tsunftisundus. Selle tagajärjel tõrjuti välja mittesakslased ehk undeutchid ja tsunfti jäid ainult sakslased. Tsunfti põhikirja skraa järgi määrati ära, kes saab meistriks ja kes tsunfti liikmeks. Sellel ajal tuli valmistada oma meistritöö ja maksta käsiraha. Mõnel alal lubati ka undeutchidel meistriks tõusta, aga seda vaid siis kui sakslasi ei jätkunud. Keskajal oli tsunftisundus halb, sest et see polnud üldsegist vajalik ning ilma selleta oleks ka hakkama saanud ning see ongi negatiivne tunnus.
vaba inimene, kui ta elas püsivalt linnas ja maksis maksu. Linnad: Tallinn, Narva, Rakvere, Tartu, Uus-Pärnu, Viljandi, Paide, Haapsalu, Vana-Pärnu Gildid- Suurim kangkaupmehi ühendav gild oli Suurgild. Vallaliste kaupmeeste ühendus Mustpeade Vennastkond. Käsotöölaste gild Väikegild. Gildile olid omad traditsioonid ja käitumisreeglid. Tsunftid- Linnakäsitöölised koondusid tsunftidesse, mida reguleeris põhikiri ehk skraa. Süvenes tsunftiteadus ja sellega seoses tõrjuti mittesakslased väärikamalt käsitööaladelt välja. Turu kaitseks piirati meistrite arvu. Meister pidi olema kodanik ja abielluma. Rahvastik- Juhtpositsioonil olid sakslased. Asjaajamiskeel alamsaksa keel. Arvuliselt elas linnas rohkem eestlasi. Kui kodanik tõusis käsitöölise seisusesse, siis ta tõenäoliselt saksastus. Eestikeelne kirjasõna- Esimene eestikeelne raamat, mis on säilinud aastast 1535. Kaubandus- Läänest veeti Liivimaa kaudu Venemaale eelkõige käsitöötooteid:Klaverit,
Kultuuriline mõjutus toimus ka sõjalisel teel: viikingite retked; eestlaste retked Skandinaaviasse; eestlaste retked balti hõimude alale; Vene vürstide retked Eestisse; 12 saj jätkusid lääne poolt Rootsi ja Taani riigi- ja kirikuvõimude katsed Eestit alistada ja rahvast ristida. Liivimaa ristisõda 12 saj lõpp ja 13 saj II pool. Eestlaste muistne vabadusvõitlus 1208-1227 ning eestlaste ristiusustamine( sakslased, taanlased, rootslased) Keskajal oli Eestimaal sakslastest ülemkiht ja mittesakslased ehk eestlased. Ristiusu mõjused: integreerumine Lääne-Euroopa kultuuriruumi; muinasusundi ja ristiusu võitlus; mungad ja kloostrid; uued põlluharimisviisid, käsitööoskus jne. 13) Eesti mitmekultuurilise ühiskonna kujunemisprotsess 19. sajandist kuni tänapäevani. 14) Mis on noorsootöö vastavalt noorsootöö seadusele ning millistest põhimõtetest see lähtub? 1) Noorsootööd tehakse noorte jaoks ja koos noortega, kaasates neid otsuste tegemisse;
Statistika koostamisel kasutas kirikuraamatuid. Analüüsis talupoegade lugemisoskust. Provintside elanikkond ja selle seisuslik struktuur Hupeli topograafia keskendub enamasti kaasajale, ajaloost räägib see teos vähe. Ta esitleb lühidalt kõiki regioonis elavaid rahvaid- eestlasi, lätlasi, liivlasi, sakslasi, venelasi, rootslasi, poolakaid ja inglasi, nende keelt ja religiooni. Rühmitas rahvused kaheks- sakslased ja mittesakslased. Mittesakslased olid kõik pärisorjad. Sakslasteks nimetas kõiki, kes talupoeg ei olnud, isegi kui ta ühtki sõna saksa keeles ei osanud. Sellesse klassi kuulus aadel, õpetlased, kodanikud, käsitöölised, vabana sündinud teenijad ja ka vabakslastud. Vene keisririigi patrioodina paigutas ta vene talupoajad omaette gruppi- saklased- ja mittesakslased. Eestlaste ja lätlaste kuvand Kuna Hupel kais hingekajaseameti tõttu pidevalt talupoegadega läbi, siis annab ta nende kohta usaldusväärse pildi
• 1200a - 100 000-200 000 in • 1550a - 250 000-300 000 in • Sisseränne, loomulik iive • Näljahäda (must surm) • Sakslased 10% (kaupmehed, käsitöölised, vaimulikud, aadlikud) • 13.saj rannarootsi asustus, läänemeresoomlased, venelased (lihtrahvas - kaupmehed ajutised) • Eesti keel - põllumajanduse ja lihtrahva töökeel (murded) • Alamsaksa keel - poliitika, kaubandus • Ladina keel - kirik, haridus, teadus, kaugemad välissuhted • Jaotus sakslased ja mittesakslased LINNUSED • Sõjaliste tugipunktide rajamine muinaslinnuste kohale, võrgustiku teke • Läänihärradele • Looduslikke pinnavorme järgivad (Otepää) • Kastellid - korrapärane nelinurkne ringmüüriga (Vastseliina) • Konvendihooned (Viljandi) - ruudukujulise sishoovi ümber neli hoonetiiba, ristikäik • Vasallidel kindlustatud mõisad (Vao), majalinnused (Virtsu) • Eluolu sarnanes kloostriga - tunnipalvused, ühtsed ruumid söömiseks ja magamiseks
elanikkonna igapäevaseid vajadusi. Peenemaid oskusi nind välisturule orienteeritud käsitööharud olid nõrgemalt esindatud. Tsunftide raames korraldati väljaõpet, kaitsti turgu, kontrolliti kauba kvaliteeti ning hindu. 15.-16.sajandil sai suuremates linnades tsunfti kuulumine erialase tegevuse esimeseks eelduseks. Ajapikku jõustus tsunftisundus, mille tõttu tõrjuti kõrgematelt ametikohtadelt järjekindlalt mittesakslased. Igal tsunftil oli põhikiri ehk skraa, see määras ära meistriks ja liikmeks saamise tingimused ning millised on vastaval erialal töötamise ja konkureerimise reeglid. Kuna keskajal Liivimaal ei eristatud õpipoisse ning selle, pidid õppimise lõpetanud esitama meistriks saamise nimel meistritöö, maksta käsiraha ja korraldada teistele liikmetele pidu.Turu kaitseks hoidsid tsunftid meistrite arvu linnas piiri taga
ladinakeelne sõna, millega maal elavaid eestlasi kutsutakse, on neofüüt. Ei kasutata neutraalselt, vaid kus üritatakse väljapoole oma erilist olukorda seletada. Võib pidada kantselei traditsiooniks, poliitilise retoorika tavaks. Eesti päritolu inimesi linnades palju, moodustasid enamuse. Poliitilist tooni andsid saksa kihi esindajad, suurel määral sisse rännanud. Deutsch ja Undeutsch: Sakslased on aadlikud, vaimulikud, suurkaupmehd, paremad käsitöölised - ühiskonna kõrgem kiht. Mittesakslased talupojad, linnade lihtrahvas, lihtsamate käsitööametite pidajad. Ehk vähem oskusi nõudev, ka vähem tasustatav. Pigem välised tööd. Tegelikult vahetegemine keerulisem, kui võib esialgu tunduda. Esimesel kohal pole mitte saksa keel, etniline päritolu, vaid sotsiaalne jaotus. Primaarseks on sotsiaalne positsioon. See määrab ära õigused ja kohustused, ning võib määrata ka selle, mis keeles ta räägib. See ei tulene saksastumisest, vaid ühiskonnas olemas
Rahvuslikust liikumisest võttis algul suuresti osa maa elanikkond. Alates Uuest Tõusust kandub raskuskese maalt üle linna. Liivimaa kubermangu kihelkonnad olid aktiivsemad, sest olid jõukamad. Huvitusid kultuurist. Em kubermangu peremeestel esmane eesmärk raha koguda. Ärkamisaeg Johann Voldemar Jannsen (1819-90) hakkas välja andma 1857 Perno Postimeest. Ta võttis selles eestlasena kasutusele nime eestlane (enne kutsuti maarahvaks, mittesakslased, ka maakondade nime järgi- järvamaalane nt), nimi eestlane oli küll olemas, aga eestlased ise seda ei kasutanud enda kohta. Ajaleht ilmus tsensuuri tingimustes, Jannsen rõhutas: talude päriseksostmine, kooliskäimine, eestlane peaks eestlaseks jääma, mitte ei peaks tast saama sakslane. See ajaleht sai rahva seas väga populaarseks, tellijaid oli üle 2000. Lugejaid oli aga rohkem , sest telliti perre ja laenati naabritele. Kui Jannsen kolis Pärnust Tartusse, siis 1864
tankitõrjekompaniist. Küll aga polnud moodustatav väeüksus eestlaste seas sugugi populaarne. Kuna see allus Waffen-SS-ile nähti selles poliitilist väeosa. Selles nähti allumist võõrale ideoloogiale ja arvati, et see on vaid Saksamaa Euroopa vallutamise plaanidele kaasa aitamine. Saks valitsus arvas aga samal ajal, et Wermachtis võisid teenida ainult saksa kodakonsust omavad kodanikud. Selle tõttu arvatigi eestlased ja kõik teised mittesakslased 4 Relva-SS koosseisu. Eesti Leegioni koosseisus olid Narwa pataljon, Piirikaitserügemendid, Idapataljon, Politseipataljon ja 3. Eesti SS-vabatahtlike brigaad. Leegioni väljaõpe ja Narwa pataljon* Esimesed vabatahtlikud mehed, kes olid astunud Leegioni rivistusse saadeti kõik väikese Poola linna Debica lähedal asuvasse Heidelaagrisse. Seal toimus meeste koolitamine mis kestis kuus kuud
Linnades oli suur roll kutsealastel gruppidel (tsunftid ja gildid). Linna juhtis raad ehk magistraat. See polnud palgaga tasustatav töö, seda pidasid kaupmehed. Iga poole aasta tagant vahetati kohti. Raad teostas nii seadusandlikku-, täidesaatvat- kui kohtuvõimu. Linnades räägiti alamsaksa keelt, lihttöölised rääkisid eesti keelt. Rahvus oli kui ühiskonnakihi määraja. Sakslased tegelesid auväärt ametitega ning mittesakslased madalamate ametitega. Kui muutus isiku ühiskondlik staatus, muutus ka tema rahvus. Gildid olid kaupmeeste ja käsitööliste ühingud. Gildid ühendasid liikmete huvid, seltsielu ja nad toetasid oma liikmeid. Suurgildi kuulusid kaugkaupmehed, kes olid ka kõige edukamad inimesed. Mustpeade vennaskonda kuulusid vallalised kaupmehed ja sellid. Kui nad abiellusid, läksid nad Suurgildi. Väikegildi oli käsitööliste oraginsatsioon. Käsitöölised kuulusid tsunfti
Dominiiklaste ordu põhiülesandeks oli misjonitöö allutatud maade põlisrahvaste seas ja võitlus ketserlusega. Nende mungakoolides koolitati kohaliku rahva keelt oskavaid munkpreestreid, ja nende hulgas oli Tallinnas 15. sajandil ka eestlasi (Jacobus Kottekyn, Friedrich Kaukes). Tallinnasse asusid dominiiklased 1229 aastal, Tartusse 1300 aastal, mõnevõrra hiljem ka Narva. Kuna dominiiklased tundsid hästi eesti keelt olid nad maarahva ja linnaeestlaste seas populaarsed. Undeutsche ehk mittesakslased. Pikaaegse vallutussõja tõttu suhtuti eestlastesse umbusuga. Pärast eesltaste 1223/24 aasta mässu neid enam linnustesse ei võetud. Usaldamatus polnud ainsaks põhjuseks, miks uus võim ja kirik ei otsinud koostööd pärisrahvaga, vaid oluline oli ka feodalismile rajanev mõtlemisviis. Selle põhjal olid Eesti ja Läti talupojad kui ,,mittesakslased", alam seisus. Tsistertslased Esimene mungaordu kes Eestimaale jõudsid olid tsistertslased (mungarüü värvi järgi ,,hallid vennad")
pärast seda kloostreid Tallinnas ja Tartus. Tallinnas üritas Liivi Ordu meister Plettenberg märatsemist ennetada, väljastades 10. septembril 1524. aastal pöördumise, kus jutlustajatel paluti hoiduda mässule õhutavast jutlustamisest ja jätkata reformatsiooni teostamist distsiplineeritud moel. Tema palve jäi viljatuks. 14. septembril 1524 toimus, vaatamata ordumeistri ennetustööle, pildirüüste Tallinnas. 400500 märatsevat usuuuendajat, nii sakslased kui mittesakslased, ründasid dominiiklaste kloostrit, sealt arenes rünne teistesse kirikutesse. Nii on see sündmus Tallinna rae skraaköites dateeritud. Nähtavasti on just see allikas olnud aluseks hilisematele dateeringutele. Suurgildi tolleaegses vendaderaamatus on sama sündmust dateeritud 23. septembriga. Skraaköitest selgub, et Oleviste, Pühavaimu ja dominiiklaste kirikust oli palju väärtasju röövitud ja nõuti röövsaagi kiiret tagastamist. (Kala 2007: 18.) Pildirüüstes
Eestikeelse trükisõna looja oli reformatsioon. Vaeste koolipoiste institutsiooniga pandi esmakordselt alus maarahvast haritlaskonna kujunemisele. Eestlaste rahvuslik kultuur leidis reformatsiooni tagajärjel oma dünaamilise järjepidevuse. 3 Vaesed koolipoisid Tallinnas 16. sajandi teisel poolel Liivimaa reformatsiooni omapära tingis asjaolu, et tegemist oli Saksa koloniaalalaga, kus rahvastiku põhimassi moodustasid mittesakslased. Juhtivad reformaatorid pidid arvestama mittesakslastega, kas või evangeelse koguduse ja usupropaganda laiendamise eesmärgil. 1524. aastal toimunud pildirüüsteliikumine aktiveeris linnarahvast, ennekõike alamkihte, kuid samas sundis ka linna omavalitsusorganeid rakendama demokraatlikumat ja liberaalsemalt poliitikat. Tallinna kohalikud reformaatorid esitasid raele kiriku reorganiseerimie projketi, milles oli ka ettenähtud ühislaeka rajamine hoolekande eesmärkidel. 1549
Ametid auamaetid ja palka ei saanud. Tartus ja mujal oli vähem raehärrasid. Tallinna kaupmehed koondunud Suurgildi (Kanuti gild käsitöö teema). Eesotsas Oldermann, ühendas kutsealase, esindus- ja religioosse funktsiooni. Kaupmehed abielus, sellid kuulusid Mustpeade vennaskonda. Gildide siseelu korraldas skraa. Kanuti ja Oleviste gild käsitöölistele. Oli teisigi. Reformijärgselt jäid vaid 2. Keskaja lõpus Olevis rootslased ja mittesakslased, Kanutis sakslased. Tsunftid olid ametialased ühendused. Koondasid kindla ametiga tegelasi. Oli ka skraa. Kujuneb tsunftisundlus. Eesmärgiks seisusekohase sissetuleku tagamine. Esimesed tsunftid 13-14saj vahetusel Tallinnas. Majanduse aluseks transiidikaubandus. 1442 loovutas Lübeck Novgorodi kontrolli. 15saj keskpaiku tippaeg kaubanduses.Venemaalt karusnahk, kanep, lina, rasv jms. Venemaale viidi metalle ja soola. 15saj lõpus muutused. Vilja väljavedu saab oluliseks
üle Läti ja Eesti autorite poolt, nt Carl Robert Jakobsoni esimene isamaaline kõne. Seda laadi ajaloovaade ei olnud mitte ainult rahvuslik, vaid ka luterlik. Kultuuritegelaste päritolu seotud vennastekogudusega. Kui kahe maailmasõja vahel etapleerus eesti teaduslik mediavistika, siis sellest samast Jakobsoni-Merkeli ideestikust kuigi kaugele ei mindud. Tõusis nõudmine kirjutada Eesti ajalugu. Kui varem oli vaadeldud, et on saksa linn, siis 30ndatel selgus, et linnade enamus olid mittesakslased. Hakati keskenduma maa- ja linnaeestlaste ajaloole. Eestis kõige enam jõudis agraarajaloos teha Blumfelt. See oli oma aja kogu maailma medievistikas üsna innovaatiline. Eesti kui koht, kus hakati kasutama statistilisi-massilisi andmeid maarahva uurimisel. Blumfelt ei doktoritöö hävis sõjas, töötas hiljem Rootsis. Samas traditsioonis jätkati keskaja agraaraja uurimist ka Nõukogude Eestis Sulev Vahtre poolt, mis on andnud ka jääva väärtusega tulemusi
poliitilis-ühiskondlik moderniseerumine pooleli ja piirkonnas jäi kehtima ühiskondlik tasakaalutus (nt maaomandi küsimus: üle poole põllumaast kuulus mõisnikele veel 1914) - Eestlased said poliitilised õigused kohaliku omavalitsuse tasemel maal ja linnades (1866-...) Eesti- ja Liivimaa ühiskonnaajalugu uusajal: - Seisusliku ühiskonna lõhe oli rahvuslik: ,,saksad" (härrad ja sakslased), eestlastest ,,maarahvas" (keskajal ,,mittesakslased") 1. Talurahva pärisorjuse/pärussõltuvuse lõplik väljakujunemine 16.-18.saj: - Ekspluateeriv õiguslik vahekord pärushärra/mõisniku ja pärustalupoja vahel - Tunnusteks mh talupoja sunnismaisus, tema allumine mõisniku politsei- ja kohtuvõimule, kitsendused talupoja omandiõigusele ja tegutsemisvabadusele, talurahva relvakandmiskeeld, mõisniku õigus talupoeg võõrandada (nt müüa) Ühiskonnaajalugu uusajal:
Raad ja magistraat. Linnade puhul kaks elanikkonna kategooriat: elanikkond (kõik inimesed), sellest on eraldatav priviligeeritud elanikud kodanikkond. Kodanikuks olemine eeldab teatud normidele vastamist. Aja kulgedes olid need normid leebemaks muutunud. Pidid olema majanduslikult iseseisev, oma majapidamine (oma suits). Kodanikuks saavad ainult väärika päritoluga inimesed. Väärikad saavad olla ainult sakslased ja nendega võrdustatud inimesed. Neile vastandusid mittesakslased, kes ei olnud väärikad. Hea päritolu oli väga oluline. Pidid olema sündinud õigeaegselt. Ei tohtinud olla 22 abielueelne laps (sigitatud pärast abielu sõlmimist). Seoses reformatsiooni ja protestantismi levikuga nõutakse ka kuulumist luteri kirikusse, peab tunnistama Augsburgi usutunnistust. Kõrge päritoluga kaasnes ka sünnikiri, mis võimaldas ühest linnast teise reisida
sajandil kohalikke põliskeeli kõnelevaid inimesi (eestlased, liivlased, lätlased), esmajoones talupoegi. Saksa ja mittesaksa elanikkonna arvuline vahekrod polnud linnades sarnane. 1538. aasta Tallinnas eestlasi võis olla üle poole. Sõna undeutsch oli Liivimaa keskaegses sõnapruugis mitmetaähenduslik. Tavatähenuse "talupoeg" kõrval on tähendanud kõiki mitte-sakslasi. Sõnal on halvustav kõrvaltähendus. Sakslasteks peeti aadlike, vaimulikke, suurkaupmehi, paremaid käsitöölisi. Mittesakslased olid talupojad, linnade lihtrahvas, lihtsamate käsitööametite pidajad. Alates 14. sajandi lõpust hakati järjest enam piirama õigust omada linnas kinnisvara mittesakslastel. 14. sajandi lõpu mittesakslaste olukorra halvenemist on seostatud jüriöö ülestõusuga 1343-1345, kuid see võib olla ka kokkusattumus. Maahärrade huvi esmajoones oli hoida talupoegi maal. Põhjused peituvad suurel määral epideemiates,
annaabi.ee 
