Novgorodi sõitmisel olid Liivimaa sadamad niigi harjumuspäraseks pestuspaikadeks. Alevikud Linnuste, kihelkonnakirikute, laada- ja palverännukohtade juurde tekkis keskaja jooksul 14 alevikku: Helme, Kastre e Kavastu, Keila, Kirumpää, Koluvere, Kuressaare, Laiuse, Lihula, Otepää, Pirita, Põltsamaa, Valga, Vastseliina ja Viru-Nigula. Seal elas mitmest rahvusest väikekaupmehi, käsitöölisi ja võõrastemajapidajaid. Alevikud sarnanesid paljus linnadega: sealsed elanikud jagunesid samuti kodanikeks ja kodakondateks, kodanikud olid koondunud omavalitstuse ülesandeid täitvasse gildi ja valisid endale bürgermeistri.
muutunud (ümberehitused). n. Puhtlepa maanteekõrts on näha, et on ümber ehitatud, on olnud suur maantekõrts. Ümberehtitus tundub olevat tehtud 20sajandil, katus nõukogudeaegne. Säilinud kõrge kelpkatus (viitab hobupostijaama maanteekõrtsiga). Aknad viitavad sellele, et on ümber ehitatud korteriks või millegiks muuks. Hobupostijaama tänapäeval umbes 100kond vaatamata ümberehitustele on endiselt defineeritavad hobupostijaamadena. Veskid ja alevikud Tuulik- tuuleenergial töötav veski. Tuulikute teket seostatakse vesiveskite tegevusega. Esimesed vesiveskide kivid pärinevad 13.sajandist (kuna kivid säilivad aga veskid 700-800 aastat vastu ei pea). Kolme sorti tuulikuid: 1) Pukk-tuulik 2) Hollandi tuulik 3) tuuleveskid (kas õige?) Tuulikute arengulugu näitab, et tuulikud, nii nagu kõik keskaegsed ehitised, jõudsid siia üle Gotlandi algselt püstitati saartele, hiljem idasse ja alla lõunasse. Pukk-tuulikud on kõige
Tallinna sadam muutus jälle suureks väljaveosadamaks. · Lisaks sellele arenes metalli- ja masinatööstus - rajati tehased laevade ja raudtee ehitamiseks-remondiks. c) Paberitööstus : · Türi ja Kohila paberivabrikud, Pärnu tselluloosivabrik · Eestis valmis 70% Venemaa paberist d) Tsemenditööstus Kundas ja Aseris e)Raudteede ehitamine muutis asustuspilti ja parandas suhtlemist: · Paljud alevikud ja väikelinnad tekkisid raudtee juurde · Tallinnast Tartu jõudis nüüd 6 tunniga 4. Linnastumine a) Seda soodustasid: · tööstuse kasv · sotsiaalne kihistumine · kapitalistlike suhete areng b) 19. saj. lõpul oli Eestis 12 linna umbes 180 tuhande elanikuga: · poole sajandiga oli linlaste arv kolmekordistunud · linnas elas iga viies elanik · kui varem domineerisid sakslased, siis nüüd eestlased c) 1877 linnaseadusega muudeti keskaegset linnavalitsemist:
Homosexual people marching the streets of Järva-Jaani. Today, i was walking home from school, and i saw four gay couples marching the streets of Järva-Jaani. I was very annoyed because of the noise they were making and crappy music they were playing. I hope Arto Saar will do something about it, because i do not think i could stand another day having to walk past them. People of Järva-Jaani, I hope that you will help me freeze out these gay couples before there will be more of them walking the streets of my hometown. The thing is that in my opinion gay couples shouldn't be aloud to be openly ,,gay". It's disgusting and it is against God's will, I hope they will burn in hell.
objektide lõikes. 1) Tallinna maantee "maa" alguskohaks oleks Vorbuse või Rahinge küla. 2) Võru maantee "maa" alguskohaks oleks Tõrvandi alevik 3) Jõhvi maantee "maa" alguskohaks oleks Lemmatsi küla 2. Põhjendage määratlusi. Valisin just need kohad alguskohtadeks, sest kuigi need ei ole Tartu linnast väga kaugel on need siiski külad või alevikud mitte linnad ja külad või alevikud on tavaliselt kirjeldatud kui "maakohad". Kuigi Vorbuse ja Rahinge küla ei ole just maantee ääres nagu on Tõrvandi alev ja Lemmatsi küla, otsustasin siiski valida need alguskohaks kuna nad on selle maantee lähedal. Aga kui vaadata just selle pilguga, et mis jäävad maantee äärde siis oleks Tallinna maantee "maa" alguskohaks võib-olla Mäeküla. Kõikides nendes kohtades on väike elanike arv. Väikseim 250 Lemmatsis ja suurim 1819
kaubanduse laokohaõiguse Eksport Läänest Venemaale viidi käsitöötooteid Venemaalt eksporditi läände mitmesugust toorainet Liivimaa tähtsaim ekspordiartikkel oli teravili Hakati kauplema kaubanduspartnerite võrgu vahendusel Väliskaubanduse hoogustamine laiendas ka sisekaubandust Mõisnikud proovisid maakaubandust enda kätte haarata Tallinn, mis oli Liivimaa kõige olulisem keskus Novgorodiga suhtlemisel Alevikud Keskaja jooksul tekkis palverännukohtade juurde 14 alevikku Seal elasid väikekaupmehed, käsitöölised ja võõrastemajapidajad Alevikud sarnanesid linnadega Elanikud jagunesid kodanikeks ja kodakondseteks Kodanikud valisid endale bürgermeistri
Euroopa kaubateede kaubanduskontoreid asus võrgus. Novgorodis. Tallinnal olid tihedad Läänest veeti Liivimaa sidemed Rootsi, Soome kaudu venemaale eelkõige käsitöötooteid. ja Novgorodiga. Venemaalt eksporditi läände mitmesugust toorainet. Alevikud Linnuste, Alevikud sarnanesid kihelkonnakirikute, paljus linnadega: laada- ja sealsed elanikud palverännukohtade jagunesid samuti juurde tekkis keskaja kodanikeks ja jooksul 14 alevikku: kodakondseteks, Helme, Kastre, Keila, kodanikud olid Kirumpää, Koluvere, koondunud omavalitsuse Kuressaare, Laiuse, ülesandeid täitvasse gildi Lihula, Otepää, Pirita, ja valisid endale Põltsamaa, Valga, bürgermeistri.
Uued ühendusteed: Tapa-Tartu-Valga-Riia ning Valga-Võru-Pihkva Haapsalu Pärnu, Valga Mõisaküla Viljandi ja Tallinnaga Türi, Paide Tamsaluga Peterburi ja Venemaa sisekubermangud Läti Tööstusettevõtted Asulate rajamine Avardusid kauba-vahetuse võimalused Transiitveosed Tallinn sisseveosadam Pärnu väljaveosadam Arenes sisekaubandus 1862. aastal 62 000 inimest Sajandi lõpul 181 000 inimest 12 linna Kasvasid alevid ja alevikud Sajandi teisel poolel eestlaste ülekaal Tsunfisundus 1877. aastal Vene linnaseadus Linnavolikogu Linnavalitsus Linnapea Varanduslik tsensus Püüeldi paremale majanduslikule järjele · Haritlased, ametnikud · Teisejärgulised kodanikud · Saksa keel, kombed ja meelsus · Häbeneti oma päritolu · Kadakasakslased Eesti ajalugu I. Muinasajast 19. sajandi lõpuni Wikipedia.org Google.ee Aitäh vastutulelikkuse eest!
1.1. Nimetage kaks üldist põhjust, millest on tingitud rahvaarvu vähenemised 13.–18. sajandil. a) sõjad, surmatoovad haigused b) arstiabi kehv kättesaadavus 1.2. Millised Eesti ajaloo pöördelised sündmused on põhjustanud suuremaid rahvaarvu vähenemisi? Valige üks pöördeline sündmus ja selgitage, kuidas see mõjutas rahvaarvu vähenemist. Pöördeline sündmus: Liivi sõda Selgitus: Sõda kestis 25 aastat. Paljud alevikud, külad ja linnad said rüüstatud. Suur hulk inimesi sai surma. Peamist kahju tekitaski sõjarüüste, mis oli väga ulatuslik, selle järel põhjustasid hävingut näljahädad ja haiguspuhangud. Kahju kannatasid eri piirkonnad erinevalt. Kergemini pääsesid saared ning ka Tallinn, mida ei vallutatud.
Ajalooline rahvusvähemus- Väljaspool oma riiki pikka aega elanud rahvuslik kogukond, nt rannarootslased ja baltisakslased enne Teist maailmasõda Eestis. Alev- Linnast väiksem, kuid alevikust suurem linnaline asula Eestis; ajalooliselt suurem küla, millele on antud üksikud linnaõigused. Alevik- Kõige väiksem linnaline asula Eestis; varem peeti alevikku maa- asulateks, kuid ka praegu arvestab Statistikaamet võrreldavate andmete saamiseks alevikud endiselt maa-asulate hulka. Annekteerima- teise riigi territooriumi või selle osa vägivaldselt oma riigiga liitma. Aparaadiehitus- Masinatööstuse allharu, mis toodab väiksemaid keeruka ehitusega seadmeid ehk aparaate. Arvjoonis- Arvandmeid esitav joonis. Assimileerima- Samataoliseks muutma, endasse sulatama; nt väikerahvast kas loomuliku arengu tulemusena või vägivaldselt suurema hulka sulatama. Autonoomia- Osaline iseseisvus, piirkonna piiratud ulatusega sõltumatus
Keskaegsed linnad Ajaloo arutlus Eesti kultuurielu ja linnu mõjutas keskajal suuresti katoliiklus. Eesti keskaegsed linnad on Haapsalu, Kuressaare, Narva, Paide, Pärnu, Rakvere, Tallinn, Tartu, Toompea, Vana-Pärnu ja Viljandi. Hiljem said linnaõigused veel Paldiski, Valga ja Võru. 1. mail 1938 oli Eestis koos eelnimetatutega kokku 33 linna. Rääkides täpsemalt kultuurielust, siis keskaegne kultuurielu põhines katoliku usul ja ladina keelel, mis ühendas kogu Euroopat. Katoliiklus toodi Eestisse ristisõjaga, mis omakorda mõjutas ka linnade olemust. Linnades oli klooster kui keskus, kuna sealt sai kooliharidust ning õpiti ka eesti keelt. Kahjuks said haridust peamiselt sakslased. Kirikuehitised olid gooti stiilis ning näiteks võib tuua Oleviste kiriku Tallinnas ja Jaani kiriku Tartus. Linnaelu oli sarnane Lääne-Euroo...
Kas tänapäeval esineb selliseid probleeme? Jah. 4.Millised olid peamised Eestist väljaveetavad kaubad?(1p) Teravili, lina, kanep, paekivi, puit, loomanahad, mesi, vaha, rasv, tõrv. 5.Mis ühendab loetletud asulaid. Millised asulad on loetelust puudu?(3p) Helme, Keila, Kastre, Kirumpää, Kuressaare, Laiuse, Otepää, Pirita, Põltsamaa, Valga, Vastseliina, Viru-Nigula. Veel on Lihula ja Koluvere. Linnuste, kirikute, laada- ja palverännakukohtade juurde tekkinud alevikud. 6.Keskaegses Tallinnas tegutsesid käsitöölisi ühendavad Kanuti ja Oleviste gild, neist esimesse kuulusid sakslased, teise eestlased. Pange järgmised ametid õigete gildide juurde: kullasepad, tislerid, voorimehed, rätsepad, kanepiketrajad, müürsepad, lihunikud, portreemaalijad.(2p) Kanuti gild Oleviste gild Kullasepad, tislerid, rätsepad, portreemaalijad Voorimehed, kanepiketrajad, müürsepad,
1. RV0282: RAHVAARV, 1. JAANUAR --- Haldusüksus või asustusüksuse liik, Sugu, Aasta ning Vanuserühm Vanuserühmad kokku ..Järva-Jaani vald Mehed ja naised 2000 1 900 2001 1 880 2002 1 850 2003 1 820 2004 1 760 2005 1 750 2006 1 690 2007 ...
Rahvastiku(elanikkond) moodustavad kõik riigis alaliselt elavad inimesed. Varasemate aegade rahvaarvu kohta on ajaloolased saanud teha ainult oletusi ajalooallikate põhjal. Rahvaloendusega saab täpselt kindlaks teha kus kui palju inimesi elab. Rahvaloendusi korraldatakse 10 aasta tagant. Vahepealne arvestatakse perekonnaseisuasutuste järgi. Eestis on rahvastikuregister kust rikk saab vajalikku infot leida. Viimane rahvaloendus 2000.a. muudatusi rahvastikus jälgib statistikaamet. Loomulik iive sündide ja surmade vahe Imikusuremus mitu last sureb esimese eluaasta jooksul iga tuhande sündinud lapse kohta. Sündimust mõjutavad rahvastiku vanuselise koosseisu muutumine, pereplaneerimine, linnaline eluviis, ühiskonna suhtumine lastega peredesse, toetused lasterikastele peredele. Beebibuum sündimus kasvab hüppeliselt ja ootamatult ja siis normaliseerub jälle. Eesti rahvaarv väheneb, sest suremus ületab sündimuse ja sisseränne s...
Suuline ja kirjalik kommunikatsioon. Sõnastikutöö
SKK kodutöö
1. Leidke, mida tähendavad ,,kalvados", ,,huur", ,,soppama", ,,déjà-vu" ja
,,mammaal", ,,lumekamp", ,,mõistekiri" ja meditsiin valdkonnas
,,resident". Leidke ka hääldus ja tähtsad vormid (nt käändsõnal omastav
mille? tegusõnal ehk verbil da-tegevusnimi mida teha?)
kalvados <-e> õunaviin
huur igavesti noor ja ilus neitsi islamiusuliste paradiisis
soppama
maakondadeks. Enamik muistseid kihelkondi jagati pärast muistse vabadusvõitluse lõppu kirikukihelkondadeks. Kirikukihelkond on maakiriku koguduse piirkond, ühe vaimuliku ametipiirkond. Maakonnas kuulub haldusvõim riigile. Riigi poolt määratud võimukandja on maavanem. Maakond jaguneb valdadeks ja otsealluvusega linnadeks. Vallas ja linnas on võimukandjaks rahva poolt valitud kohalikule omavalitsusele. Valdade kooseisus võivad olla linnad, alevid, alevikud ja külad. 13. sajandi lõpul oli Eestis 59 kihelkonda, aga 1925. aastaks olid neid juba 107. Ametliku jaotusena kihelkondi enam ei ole, kuid etnograafias, folkloristikas, keeleteaduses kasutatakse kihelkonnanimesid praeguseni. Haldusjaotusel põhinevat, seaduse ja teiste õigusaktidega kindlaks määratud staatuse, nime ja piiridega üksust, mille territooriumi ulatuses teostatakse riiklikku või omavalitsuslikku haldamist, nimetatakse haldusüksuseks.
Linnastumine e. Urbaniseerumine on linnarahvastiku osatähtsuse suurenemine rahvastikus. Linnastumisega kaasneb linnade kasv ja elanike linna kolimine. Linnade kasv on aeglasem arenenud maades ja kiirem arengumaades. Linnastu e. aglomeratsioon-(Funktsionaalselt) kokkukasvanud lähestikku asuvad asulad ja linnad(suurimate linnastute vahe raadius on u. 100km) Hiidlinn e. Megapolis- kokku kasvanud linnastud(Ameerika kirderannik(Boshwash). Eeslinnastumine e. Suburbanisatsioon- inimeste elamaasumine suurlinnade lähiümbrusesse. Iseloomulik joon inimeste suurlinnadest välja linnade lähedusse.Vastulinnastumine-e. Kontraurbanisatsioon- väljaränne suurematest linnadest(linnastumist kaugematesse piirkondadesse).Globaalne võrk-üle maailma tihedate ärisidemetega seotud hiidlinnade ärikeskuste võrgustik. Ülemaailmastumine-linnade ülikiire kasv,mille puhul linna järjest suurenevale elanikkonnale ei suudeta tagada töö- ja elukohti. Tekivad vaesteagulid(e...
Sport kui aken maailma Selleks,et üks riik saavutaks ülemaailmse tuntuse,ei pea ta omama suuri rahalisi ressursse ega asuma troopilises paradiisis.Seda on juba jõudnud tõestada Eesti sportlased,kes hiilgavate tulemustega on jätnud märgi maailma spordiajalukku. Kui eestlaste käest küsida,milline spordiala on toonud meile ülemaailmse kuulsuse,siis suurem osa vastaks,et suusatamine.Tõsi,suurepäraseid tulemusi olümpiamängudel on saavutanud Kristina Smigun,Andrus Veerpalu ja Jaak Mae,kuid staarhetkedeks ongi jäänud mõned kuldse helgiga medalid.Miks kiputakse unustama teisi eestalstele üle maailma kuulsust toonud spordialasid ja räägitakse ainult tuntuimaist-talispordist?Põhjus võib olla see,et Maarjamaa suurimad ärimehed toetavad praeguse aja suusatähtesid ja nii saavad nad rohkem reklaami ning see viib omakorda üldise tuntuseni. Mitte ainult suusatamises ei ole noored mehed ja naised väljapaistvaid kohti saavutanud,vaid ka motokrossimaail...
( 3 ) Miks just jõeorgudes? 5. Miks on linna mõiste eri riikides erinev? Too kolm näidet 1+3p. Linnalised ja maa asulad arenenud( Põhjariigid) ja arengumaades( Lõunariigid) 6. Milles seisnevad linnaliste ja maaliste tegevusalade erinevused 2+2p. 7. Kuidas jagunevad linnalised ja maalised asulad Eestis ja tooge näide 4+4p. LINNALISED MAALISED Linnad Alevid Alevikud Külad TARTU AEGVIIDU LÄHTE VASULA 8. Võrdle linnastumist enam arenenud ja vähem arenenud maades( tabel) 3+3p. Linnastumise kulg maailmas 9. Tuua kaks näidet riikidest a) kõige kõrgema linnastumise astme kohta(100%) ja põhjus b) kõige madalama linnastumise astme kohta( 10% ) ja põhjus 10. Kirjelda linnastumise etappe( neli etappi) 1. millal toimus? 2. kaks iseloomulikku tunnust 3p. 11
V: Kõige tihedamalt on asustatud suuremad asulad ja selle ümbrus. Kõige tihedamalt on Euroopas asustatud näiteks Kesk - Inglismaalt üle Hollandi, Belgia, Põhja - Prantsusmaa ja Saksamaa Põhja - Itaaliani ulatuv kuni 500 km laiune kaarjas vöönd, mis katkeb Alpide kohal. Kõige hõredamalt on asustatud Venemaa põhjaosa, Soome ja Rootsi lapimaa. 32. Millist tüüpi asulaid Eestis leidub ja mis on neile omased tunnused? Millises asulas elad sina? V: Linnad, alevid, alevikud ja külad. Linnad ja alevid on linnalised, alevikud ja külad maa- asulad. 33. Mis on olnud Eesti linnade tekkepõhjused eri ajajärkudel? V: 10.-12. sajandil tekkisid linnad keskaegsete kindluste ja suurte kirikute ümber. 13.-14. saj Hansa Liidu õitseaeg Põhja- ja Läänemere piirkonnas - veekogude ja kaubateede lähedusse. 18.-19. saj kaevandusalade juurde. 20. saj said linnaõigused ka teised linnad st 1993. aastal muudeti 13 alevit linnadeks. Noorim Eesti linn on Tamsalu. 34
2. ms tagajärjed : 1) Suur hukkunute arv. Ca. 50 miljonit. Ohvritest u pooled tsiviilisikud. Surma põhjused olid nälg, pommirünnakud ja plaanipärane hävitamine. 2) Inimesed olid sunnitud jätma oma kodud maha. Uus inimeste ümberpaigutamine. Sakslased tõid okupeeritud maadest inimesi saksamaale orjatööle. Ja NL küüditas terveid rahvaid süüdistades neid koostöös vaenlasega. 3) Majanduslik kahju. Külad, alevikud hävitatud. Põllumajanduses hävisid põllumaad ja vähenes kariloomade arv. Miljonid inimesed jäid peavarju ja elatusvahenditeta. Üheks maailmapoliitikat määravaks jõuks sai USA ja teiseks NL. Nii mitmeski riigis, kuhu Teise ms päevil jõudis Punaarmee, kehtestati nn rahvademokraatia. Lääne mõju üritati nendes maades piirata nn raudse eesriidega, st eraldades end muust maailmast. Külm sõda Lääne demokraatia ja kommunistliku reziimi vastasseis, mis hõlmas kõiki
Rahvusvähemused : · Venelased vanausulised (Peipsi ääres, idapiiril) · Rootslased ( Loode-Eesti rannik ja väikesaared ) · Sakslased ja juudid ( linnades ) RAHVASTIKU PAIKNEMINE JA ASUSTUS 30 in/km2 kesmine tihedus Suured tööstuslinnad ( Ida-Virumaa) Sood, mets, rannajooj on liigestunud (Lääne maakond ) Linnaline asula asulatüüp, kus inimesed elavad tihedalt koos , linnad alevid Maaline asula asulatüüp, kus inimesed elavad hajutatult, alevikud külad. 47 linna 11 alevit 178 alevikku 4423 küla Linnastumise tasemeks nim linnaelanike osatähtsust kogu riigi rahvastikust. 69% linn- 930 796 Maa-asulad 409 619 Vallasisene linn linn Eestis, mis ei moodusta eraldi kohaliku omavalitsuse üksust. 14 TLN TRT NRV KOHT.JÄRV PRN VILJ SILLAMÄE
Lk. 144. Tööstuse kiire kasv, ühiskonna sotsiaalne kihistumine ning kaubalis-rahaliste suhete areng tõid endaga kaasa linnastumise. 1862. Aastal elas Eesti linnades kokku 62000 inimest, sajandi lõpul aga 18100 inimest. Seega oli sajandi vahetusel peaaegu iga viies eestlane linnlane. 20.sajandi algul oli Eestis kokku 12 linna, nendest suuremad olid Tallinn, Tartu, Narva, Pärnu ja Valga. Kiiresti kasvasid tööstusetevõtete juurde rajatud ja raudteejaamade ümer kujunenud alevid ja alevikud Sindi , Tapa, Türi,Tõrva,põltsamaa, Jõhvi ning Otepää, kuhu koondusid samuti linlike tegevusalade esindajad käsitöölised, kapmehed,töölised ja ametnikud. Kuni 1860.aastate lõpuni kehtis Eesti linnades Tsunftisundus. Linnajuhtorganid olid:rad,raehärrad ja bürgermeistrid. Neid valisid Sakslased, kelle käes oli ka juhtipositsioon käsitööliste tsunftides ja kaupmeeste gildides. Sajandi teisel poolel oli küll linnaelanike seas
Tööstuse kiire kasv, ühiskonna sotsiaalne kihistumine ning kaubalis-rahaliste suhete areng tõid endaga kaasa linnastumise.1862. aastal elas Eesti linnased kokku 62 000, sajandi lõpul aga juba 181 000 inimest. Seega oli sajandivahetusel pea iga viies Eesti elanik linlane. 20. sajandi alguseks oli Eestis kokku 12 linna, nendest suurimad Tallinn, Tartu, Narva, Pärnu ja Valga. Kliiresti kasvasid ka tööstusettevõtete juurde rajatud ja raudteejaamade ümber kujunenud alevid ja alevikud Sinfi, Tapa, Türi, Tõrva, Põltsamaa, Jõhvi ning Otepää, kuhu koondusid samuti linlike tegevusalade esindajad käsitöölised, kaupmehed, täälised, ametnikud.19. sajandi esimesel poolel domineerisid linnaelanike seas sakslased, kelle käes olid juhtpositsioonid käsitööliste tsunftides ja kaupmeeste gildides. Nemad valisid ka linna juhtorganid:rae, raehärrad ja bürgermeistrid. Sajandi teisel poolel olukord
· Hakati kauplema kaubanduspartnerite võrgu vahendusel. · Suhteliselt vähe leidus perekondi, kes elasid Liivimaal üle kolme sugupõlve. · Liivimaale tuldi rikastuma. · Talupojad tõid oma vilja ja lina linna ja müüsid kokkuostjatele. · Viljakaubandusega tekkisid 16.sajandi algul linnade ja maa-aadli vahel tõsised pinged : Mõisnikud üritasid om rukist otse Hollandi laevnikele müüa, see tekitas aga linnades ägedat vastuseisu. Alevikud · Tekkis juurde 14 alevikku: 1. Helme 2. Kastre. e Kavastu 3. Keila 4. Kirumpää 5. Koluvere 6. Kuressaare 7. Laiuse 8. Lihula 9. Otepää 10. Pirita 11. Põltsamaa 12. Valga 13. Vastseliina 14. Viru-nigula · Sealsed elanikud jagunesid samuti kodanikeks ja kodakondseteks. Kodanikud olid koondunud omavalitsuse ülesandeid täitvasse gildi ja valisid endale bürgermeistr
NT: Jaapanis on rahvaarvu alammäär 50 000, Eestis 8000 ja Hispaanias 200 Linnalised ja maa asulad arenenud( Põhjariigid) ja arengumaades( Lõunariigid) 6. Milles seisnevad linnaliste ja maaliste tegevusalade erinevused 7. Kuidas jagunevad linnalised ja maalised asulad Eestis ja tooge näide LINNALISED MAALISED Linnad Alevid Alevikud Külad TARTU AEGVIIDU LÄHTE VASULA 8. Võrdle linnastumist enam arenenud ja vähem arenenud maades( tabel) 3+3p. Maa-asulad Linnad Maa-asulad Linnad Kõrgelt arenenud Kõrgelt arenenud tehnoloogia tööstuse tegnoloogia Põllumajanduse saastuse ületootmine Töö puudus Vaesus maal Linnastumise kulg maailmas 9
NT: Jaapanis on rahvaarvu alammäär 50 000, Eestis 8000 ja Hispaanias 200 Linnalised ja maa asulad arenenud ( Põhjariigid) ja arengumaades ( Lõunariigid) 6/ 7. Linnalised tegevusalad: Kaubandus, Teenindus ja Tööstus Maalised tegevusalad: Põllumajandus, Metsandus ja Kalandus LINNALISED: MAALISED: Linnad Alevid Alevikud Külad TARTU AEGVIIDU LÄHTE VASULA 8.Linnastumine enam arenenud ja vähem arenenud maades: Enam arenenud maad: Vähem arenenud maad: Maa-asulad Linnad Maa-asulad Linnad Kõrgelt arenenud Kõrgelt arenenud Vähe arenenud Vähe arenenud
Gildide seas oli tähtsaim Suurgild (kuulusid kaugkaupmehed) Mustpeade vennaskond (kuulusid vallalised kaupmehed ja kaupmehesellid) Väikegildid (kuulusid käsitöölised) Käsitöö Liivimaa linnade elus suurt osa mängis transiitkaubandus Tsunftid Korraldasid väljaõpet Kaitseid turgu Kontrollisid toodete hindu ja kvaliteeti Skraa Tsunfti põhikiri, mis määras Meistrite saamise tingimused Tsufti liikmeks samise tingimused Alevikud Helme Keila Kirumpää Kavastu e Kastre Kuressaare Koluvere Lihula Laiuse Otepää Pirita Põltsamaa Valgu Vastseliina Viru-Nigula
3. Maalise elulaadi eelistamine tõmbejõuna. Taaslinnastumine Põhjused: 1. Re-industrialiseerumine 2. Majanduse re-kontsentratsioon 3. Siselinnade, sh veepiirkondade taaselustamine. 4. Omavalitsuste arv eestis. Suurimad ja väikseimad omavalitsusüksused - 215 omavalitsust (30 linna ja 185 valda). Suurim vald linnata: Viimsi. Väikseim vald: Piirissaare. 5. Asulate hulk Eestis - 4628 / 4642 asulat (2013), arv mõnevõrra muutub. - 3 alevit – endised alevikud - 188 alevikku - 4437 küla - 14 vallasisest linna 6. Maa-asulate arvu muutnud olulisimad reformid - Olulised reformid 1977 (alevike määratlemine, külade liitmine). 7000-st maa-asulast 3300. Ja 1990ndate algus (külade ennistamine). 7. Kandid (paikkonnad): 1. Esmane asustussüsteem – sidemed asulate vahel tugevamad kui väljapoole kanti 2. Sotsiaalne ja kultuuriline asustuse algkooslus, millel on ühine “meie-tunne”. 3
Teise maailmasõja tagajärjed (maailmas): millised need olid, mida kujutas endast uus jõudude vahekord maailmas pärast Teist maailmasõda (lk 6-7) Teise maailmasõja ohvritest olid umbes pooled tsiviilisikud, kes hukkusid pommirünnakutes, surid nälga või keda hävitati plaanipäraselt (nt. Juudid).Sõja-aastail olid paljud inimesed sunnitud oma kodudest lahkuma. Sõda tekitas ka suurt majanduslikku kahju. Tuhanded linnad ja alevikud ning külad olid täielikult või osaliselt hävitatud. Purustatud oli kümneid tuhandeid tehaseid, vabrikuid, elektrijaamu, teid, sildu jms. Kohutava tagasilöögi sai ka põllumajandus: rohkem kui poole võrra vähenes kariloomade arv, põllumaad olid suures osas hävinud. Miljonid inimesed jäid peavarju ja elatusvahenditeta./ Suurriikide seast langesid mõneks ajaks välja sõja kaotanud Saksamaa, Itaalia ja Jaapan. Vähenes ka Prantsusmaa ja Inglismaa osatähtsus
HALDUSJAOTUS: Praegu on Eesti Vabariigi haldusüksusteks on maakond, vald, linn, alev, alevik ja küla. Maakonnas kuulub haldusvõim riigile. Riigi poolt määratud võimukandja on maavanem. Maakond jaguneb valdadeks ja otsealluvusega linnadeks. Vallas ja linnas on võimukandjaks rahva poolt valitud kohalikule omavalitsusele. Valdade kooseisus võivad olla linnad, alevid, alevikud ja külad. OMAVALITSUSSÜSTEEM: 1-tasandiline omavalitsussüsteem. (linnad, vallad)omavalitsusüksused. KOHTUSÜSTEEM: Eestis 3- astmeline. 1.Maakohus(Tartu, Jõhvi, Tallinn) tegeleb kodanike ja riigiametnike vaheliste probl. nende juures 2. ringkonnakohus(Tallinn, Tartu) - vaatavad apellatsiooni korras läbi esimese astme kohtu lahendeid. 3. riigikohus(Tartus, Toomemäel) kaevata saab kassatsiooni korras. Esimees: Märt Rask
3 19.7 26.1 9.0 2010 Kokku 115.9 38.0 25.3 52.6 19.3 2011 Kokku 86.8 26.5 11.0 49.3 27.5 Märkus: Mõõtühik: tuhat aastakeskmine Linnaliste asulate hulka on arvestatud linnad, vallasisesed linnad ja alevid, maa-asulate hulka alevikud ja külad. Tabel 1. Allikas: Statistikaamet Samuti on Eesti puhul probleemiks ka regionaalne töötus, kus äärealadel (n: Ida-Virumaa) on töö kaotanud inimestel tööturule naasmine raskendatud. Selle põhjusi on palju, aga ennekõike võib välja tuua kaks põhilist. Esiteks, olukord kus ühes regioonis on töö kaotanud konkreetse eriala ja majandusharu töötajad. Teiseks keelebarjäär, mis on kindlasti takistuseks uue töö leidmisel.
Hukkunute arv ulatub mitmekümne miljonini, tavaliselt räägitakse 50'st miljonist. Umbes pooled olid tsiviilisikud, kes hukkusid pommirünnakutes, surid nälga või hävitati plaanipäraselt (nt juudid). Pärast sõja lõppu algas uus inimeste ümberpaigutamine. Nüüd tegid seda Hitleri-vastased koalitsiooni riigid. Näiteks viidi Poolast, Tsehhist ja mujalt välja kõik sakslased ning asustati Saksa aladele. Tuhanded linnad, alevikud ning külad oli täielikult või osaliselt hävinud. Purustatud oli kümneid tuhandeid tehaseid, vabrikuid, elektrijaamu, teid, sildu jms. Rohkem kui poole võrra vähenes kariloomade arv, põllumaad olid suures osas hävinud. Miljonid inimesed jäid peavarju ja elatusvahenditeta. Jõudude vahekord muutus pärast maailmasõda. Suurriikide seast langes mõneks ajaks välja Saksamaa, Itaalia ja Jaapan. Vähenes ka Prantsusmaa ja Inglismaa osatähtsus. Üliriigiks muutus
VASTULINNASTUMINE e. TAANDLINNASTUMINE – elanike liikumine maale, väljapoole linnaregioonide piire (nö I vööndit) TAASLINNASTUMINE – elanike ränne tagamaalt linna pärast eelnenud hajumisprotsesse Omavalitsuste arv Eestis. Suurimad ja väikseimad omavalitsusüksused. 215 omavalitsust (30 linna ja 185 valda). Suurim vald linnata: Viimsi. Väikseim vald: Piirissaare. Asulate hulk (suurusjärgud) Eestis. - 3 alevit – endised alevikud - 188 alevikku - 4437 küla - 14 vallasisest linna (linna/valla ühinemisel) Kandid. Esmane asustussüsteem – sidemed asulate vahel tugevamad kui väljapoole kanti Sotsiaalne ja kultuuriline asustuse algkooslus, millel on ühine “meie-tunne” Ala, mida asustab konkreetne kogukond ja mis on neile “oma” Moodustub enamasti mitmest asulast (külad, alevikud, väikelinnad).
Järvamaa Koeru vallaga. Ülejäänud piirnevad vallad kuuluvad juba Jõgevamaa koosseisu - idas on ühine piir Torma vallaga, lõunas on piirinaabriteks Palamuse ja Puurmani vald, läänes Puurmani ja Pajusi vald. Jõgeva vald on oma pindalaga 458 km2 Jõgeva maakonna suurim omavalitsusüksus ja elanike arvult maakonnas teisel kohal Jõgeva linna järel. Praeguse Jõgeva valla territooriumil on 41 asustusüksust, millest suurimad on Jõgeva, Siimusti, Laiuse ja Kuremaa alevikud ning Vaimastvere küla. Vallale on iseloomulik kaunis Vooremaa maastik, mida läbib Pedja jõgi, aga samuti Endla looduskaitseala oma puutumatu loodusega. [https://jogevavv.kovtp.ee/et/tutvustus-ja-asukoht] Valituks osutus Jõgeva vald, kuna töö kirjutaja (Sirle Erimäe) on ise pärit Jõgeva vallast, Vaimastvere külast . 1. Ülevaade piirkonna hetkeseisundist Praeguse Jõgeva valla territooriumil on 41 asustusüksust, millest suurimad on
ajapikendust ja vähendada sellest maksuvülasummalt arvestava intressimäära kuni · 15% · 20% · 50% 4. Tähtpäevaks tasumata või ülekandmata jäetud maksusummalt arvestatakse intressi ...... % päevas 5. Mille poolest erineb koormis maksust? 6. Maksumaksjale on võimalik maksukelmuse eest määrata vabadusekaotust maksimaalselt ............ aastat 7. Maksustamisõigust omavad · Vallad · Alevikud · Linnad 8. Maa hindamise objektiks on · Maatükk ilma sellel asuvate ehitiste, kasvava metsa, muude taimede ja päraldisteta · Maatükk ilma sellel asuvate ehitiste, kuid koos kasvava metsaga 9. Maa maksutamishind väljendatakse kroonides ja ümmaradatakse maatüki(krundi) kohta ......... krooni täpsuseni 10. Kinnisvaramaks on · Hooneid ja muid rajatisi koormav püsiv maks, maa hinda ravestamata · Maad ja hooneid koos koormav püsiv maks 11
Peamine väljaveosadam oli Pärnu vilja, lina, puitu. Arenes ka sisekaubandus, kuna nii maaelanikud kui ka linlased vajasid rohkem tarbekaupu ja toiduaineid. Tööstuse kiire kasv, ühiskonna sotsiaalne kihistumine ja kaubalis-rahaliste suhete areng tõid kaasa linnastumise. Kui 19. sajandi alguses elas Eesti linnades kokku 62 000 inimest, siis sajandi lõpul juba 181 000 inimest. 20. sajandi alguseks oli Eestis kokku 12 linna. Raudteejaamade ümber kujunesid alevid ja alevikud Sindi, Tapa, Türi jne, kuhu koondusid linlike tegevusalade esindajad käsitöölised, kaupmehed, töölised, ametnikud. 9. Millised olid rahvusliku liikumise eeldused? - seoses talude päriseksostmisega eneseteadvuse kasv - oma väikese haritlaskonna kujunemine - Aleksander II vabameelsus - hõõrumine vene keisrivõimu ja baltisakslaste vahel 10. Millised olid rahvusliku liikumise eesmärgid? - rahva kultuuriharrastuste toetamine - emakeelse hariduse edendamine
EV Eesti moodustas ajaloos esmakordselt ühtse tervikliku territooriumiga haldusüksuse 30.03.1917, kui venemaa Ajutine valitsus võttis vastu otsuse Eestimaa ajutise autonoomia kohta. EV I perioodil oli algsel 11 maakonda. Piir venemaaga määrati Tartu rahuga. 1920. a Tartu rahulepingu alusel liideti Eesti vabariigiga Venemaa Pihkva kubermangu alasid, mis varem polnud administratiivselt Eesti aladega kokku kuulunud. Lisaks sellele moodustati Petseri maakond. Liidetud ala oli mahajäänud, talud olid kruntimata, kehtis külakogukondlik maakasutus ning puudusid perekonnanimed. Petserimaa elanikkonna kultuuriliseks, ühiskondlikuks ja poliitiliseks integreerimiseks loodi spetsiaaalsed programme. Tsässon on palvemaja. Olemas näiteks Rokinas ja Võõpsus – Setumaal. Vaidlused tekkisid ka Valgas. 1920.aasta 6.septembril jagati piir Valga vahel. Lisaks sellele toimus maakonna maa-ala kindlaks tegemine. OMAVALITSUSE ARENG 1920 aasta põhiseaduse koh...
paljudes linnades võimu oma kätte. 1944.aastal alustas Eesti Vabariigi Rahvuskomitee ettevalimstusi Iseseisvuse taastamiseks, kuid see plaan kukkus läbi, kuna pealinnale polnud kaitset. 5. Teise maailmasõja tagajärjed (maailmas): millised need olid, mida kujutas endast uus jõudude vahekord maailmas pärast Teist maailmasõda (õp. II osast lk 6-7) Suur ohvrite ja purustustearv. Tuhanded linnad, alevikud ning külad olid täielikult või osaliselt hävitatud. Purustatud oli kümneid tuhandeid tehasied, vabrikuid, elektrijaamu, teid, sildu, jms. Kohutava tagasilöögi sai ka põllumajandus: rohkem kui poole võrra vähenes kariloomade arv, põllumaad olid suures osas hävitatud. Miljonid inimesed jäid peavarjuta ja elatusvahenditeta. Ees ootas tohutu taastamistöö. See muutis ka jõudude vahekorda maailmas. Suurriikide seast langesid välja Saksamaa, Itaalia, Jaapan
2 SISSEJUHATUS Töö peamiseks eesmärgiks on hinnata ja tutvustada autori kodukoha Sõmeru valla hetkelist keskkonnaseisundit. Sõmeru vallas elab 1.01.2015 seisuga 3666 elanikku. [1] Valla keskuseks on Sõmeru alevik. Sõmeru vald on asub Lääne-Viru maakonnas Rakvere linna vahetus naabruses. Vallas on 3 asulat ja 28 küla. Suurima asustusega on Sõmeru, Näpi ja Uhtna alevikud. [2] 3 1. ÜLEVAADE PIIRKONNA HETKESEISUNDIST Sõmeru vald asub Lääne-Virumaa maakonnas Rakvere linna vahetus läheduses ning on üks tihedaima asustustusega piirkondi maakonnas. Valla pindala on 167,2 km 2. 3600 elanikku jagunevad kolme aleviku ja 28 küla vahel. Sõmeru ja Näpi alevik moodustavad suurima elanike arvuga piirkonna, kus elab kokku üle 1600 inimese
2 SISSEJUHATUS Töö peamiseks eesmärgiks on hinnata ja tutvustada autori kodukoha Sõmeru valla hetkelist keskkonnaseisundit. Sõmeru vallas elab 1.01.2015 seisuga 3666 elanikku. [1] Valla keskuseks on Sõmeru alevik. Sõmeru vald on asub Lääne-Viru maakonnas Rakvere linna vahetus naabruses. Vallas on 3 asulat ja 28 küla. Suurima asustusega on Sõmeru, Näpi ja Uhtna alevikud. [2] 3 1. ÜLEVAADE PIIRKONNA HETKESEISUNDIST Sõmeru vald asub Lääne-Virumaa maakonnas Rakvere linna vahetus läheduses ning on üks tihedaima asustustusega piirkondi maakonnas. Valla pindala on 167,2 km 2. 3600 elanikku jagunevad kolme aleviku ja 28 küla vahel. Sõmeru ja Näpi alevik moodustavad suurima elanike arvuga piirkonna, kus elab kokku üle 1600 inimese
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS EHITUSVIIMISTLEJA Katre Kepp Inimese õp Inimkaubandus, elunditoonorlus, tööorjus, prostitutsioon, inimkaubandus loomus. Juhendaja: Karin Luts Pärnu 2013 Inimkaubandus Ajalugu Inimkaubanduse lähteid tuleb otsida juba kaugest minevikust. See ebainimlik tegevus eksisteeris juba enne meie ajaarvamist Vana-Egiptuses ja Mesopotaamias oli laialt levinud orjatöö kasutamine. Orjadeks olid tavaliselt sõjavangid ja põgenikud. Tihti müüsid ka vanemad vaesuse sunnil oma lapsi orjusesse - nii sellepärast, et saada tasu, kui ka sellepärast, et laps jääks ellu. Orje kasutati kõige sagedamini abijõuna mehed kaevasid kanaleid ja veehoidlaid, ehitasid tamme, töötasid kaevandustes ning ka valitseja, ülikute ja templ...
Inimeis sunniti kodudest lahkuma. Saksa võimud okupeerisid euroopa maadest inimesi ning kasutasid neid orjatöödel ära. NSV Liit aga küüditas isegi rahvaid, kes said süüdistuse koostöös vaenlasega. Elanikud põgenesid kodudest algul sakslaste ja nende liitlaste kartuses. Hiljem aga algas punaarmee pealetung mis tekitas põgenikevoole lääne suunda. Eestist põgenes ligi 80000 inimest. Tuhanded linnad, külad ja alevikud olid täielikult või osaliselt hävinud. Rohkem kui poole võrra vähenes kariloomade arv, põllumaad olid hävinud suures osas. Vähenes Prantsusmaa ja Inglismaa osatähtsus. Üliriigiks muutus USA, kes oma majandusega teistest ees oli. NSV Liit saavutas ülemvõimu Ida-Euroopas ja suures osas Aasias. 2. Külma sõja olemus ja kujunemise põhjus Külm sõda oli ideoloogia ja propaganda sõda USA ja NSV liidu vahel. See toimus aastatel 1940-1990. Põhjuseks oli
(Saar, 2002). Kui põllu- ja metsamajandus on maalähedased valdkonnad, siis finantssfäär, ärindus, teadus, meedia ja kultuur on pigem seotud suuremate linnadega. Lisaks oli 2003. aastal kolmes maakonnas (Ida- Virumaa, Põlvamaa ja Võrumaa) töötuse määr suurem kui 135% Eesti keskmisest. (Siseministeerium, 2005). Kui mitte arvestada Ida-Virumaad, siis teises kahes maakonnas ei ole Eesti mõistes suurlinnu ning domineerivad väiksemad külad ja alevikud. Teisest küljest, kuigi edukate hulgas oli rohkem Tallinna elanikke ja ebaedukate seas alevi ja väikelinna elanikke, ei mõjutanud elukoht otseselt vastanute enesehinnangut.(Saar, 2002). Siin tekib väike vastuolu ja tekib küsimus, kas inimesed ei taha tunnistada, et nende rahulolu ja toimetulek sõltub elukohast või et rahvastik ei pea tööalaselt edukaks olemist oluliseks? Kuigi maa-asulates on võrredles linnaliste asulatega töötuse määr vähenenud kiiremini ja
Antsul pole südamesoojust,on ahne ja silmakirjalik.Jürka ei tee kellelegi ülekohut,hallus naise ja laste vastu.Jürka teine prototüüp:kuradi,saatana põrguperemees.Jürka mainib,et on tulnud tallu põrgust.Ütleb,et põrgus pole koeri.Tuleku eesmärk on maapeal õndsaks saada,siis on tal õigus saada põrgusse kõikide hinded,kes pole samaga toime tulnud. Vallak novelistina:Novellide tegevusaeg on sama,milles ta ise elas ja oli üles kasvanud- saj.vahetus ja XX saj algus.Tegevuspaikadeks alevikud,küla ja linna äärealad.Põhihuvi ühiskonna vahekihtidel.Rahvaklass käsitöölised,kriminaalne element.Ametid lodjavaht,bussijuht,konduktor,laadakaubutseja mängivad olulist rolli.Vallaku novelliloomingus esindatud lai käsitööalade spekter.Peategelaste seas puusepp e höövelsepp.Maalermeister tuleb toime ka lihtsama restaureerimisegaLisanduvad noateritaja,päevapiltnik,pagar,lihunik,kingsepad.Kriminaalsed kujud vargad ja petised.Harvem kohtab puhtatüübilist instinkti-inimest
c)asutuste kujunemisele: raudtee äärde kujunesid asulad Tapa, Jõgeva, Mõisaküla 20.saj alguseks oli kõigi Eesti linnade vahel raudteeühendus. Raudteevõrgu ühendus ühendas Eesti Peterburi ja Venemaa sisekubermangudega ning Lätiga. Tööstuse kiire areng, ühiskonna sotsiaalne kihistumine ning kaubalis-rahaliste suhete areng tõid kaasa linnastumise. Kiiresti kasvasid tööstusettevõtete juurde rajatud ja raudteejaamade ümber kujunenud alevikud. Sajandi teisel poolel olukord muutus: linnaelanike hulgas saavutasid ülekaalu eestlased, kuid nendele jäid raskemad ja vähese sissetulekuga ametid. 1877. hakkas Baltikumis kehtima Vene linnaseadus. Linnade juhtimine läks linnavolikogu ja linnavalitsuse kätte, eesotsas oli linnapea. Ehitati maju, avati väikseid töökodasid ja vürtspoode. Tasapisi kasvas ka eestlaste haritlaste ja ametnike arv. Õiguslikult olid eestlased teisejärgulised
Mitmed kunagised alevid (Võõpsu, Mustla, Ambla) ongi juba hääbunud maa-asulateks. Teiselt poolt võib tööstusettevõtete või puhkeasutuste areng alevites nad ka väikeseks tööstuslinnaks ümber kujundada; selleks omavad lootusi näiteks Otepää või Kadrina. Polüfunktsionaalseid linnu on meil niigi piisavalt, selliseks on arenenud vahest Põlva, kuid vaevalt mõni alev enam seda teed areneb. Veel madalamat taset Eesti asulate hulgas kujutavad endast alevikud mõnesajalise elanike arvuga. Tüüpilised alevikud on majandikeskused-uusmõisad oma mitmekorruseliste kortermajadega, kus elasid majandiametnikud, suurte karjalautade ja töökodadega, mis nüüd tihti tühjad seisavad ja lagunevad. Alevikud olid see maa-asulate liik, kus elas arvestataval hulgal ka tulnukrahvastikku. Selliseid leidub kõikjal Eestis, näiteks olgu Iisaku, Tõstamaa, Salme, Paistu, Kambja, Misso. Taasiseseisvunud Eestis on alevikud
põllumajandusest elatuvaid inimesi, või haldusüksust, mis hõlmab sellise asula koos lähiümbrusega. Alev on harilikult linnast väiksem tiheasustusega asula. Nõukogude ajal võis Eestis aleviks saada vähemalt 2000, tänapäeval juba 1000 alalise elanikuga asula. Alevi elanikud loetakse linnaelanike hulka. Alevik on asula, mis jääb suuruselt tavaliselt küla ja alevi vahepeale ning on kohalik majandus-, haldus- või muu keskus. Alevikud on tekkinud tavaliselt turukeskustena kiriku ümber või töölisasulatena raudteejaama või vabriku ümber. Aastal 1974 muudeti alevik Eesti NSV-s ametlikult asulatüübiks. Eesti NSV asulate linna-, alevi-, aleviku- ja külakategooriatesse arvamise korra põhimäärus sätestas, et alevikuks võib saada maa-asula, millel on kompaktne hoonestus ja üle 300 alalise elaniku. 19. Mida tähistatakse mõistetega tiheasustatud ala või kompaktse hoonestusega ala ning millises
etapi lõpuks elas linnades juba 40 % II etapp algas üleminekul infoajastule olemasolevad linnad kasvavad tekib palju linnastuid (aglomeratsioone) lõpuks linnades 70% III etapp infoajastu linnastud kasvavad hiidlinnastuteks (megapolisteks) paljudes arenenud riikides eeslinnatumine, lähilinnastumine ja vastulinnastumine (kontraurbanisatsioon) Asula: maa-asulad: külas, alevid, alevikud ja linnalised: linn, linnastu, hiidlinnastu Kus tekkisid esimesed linnad? Miks? Mesopotaamias, Egiptuses, Indias ja Hiinas, sest nendes piirkondades on ühed suurimad jõed ning meri on ka lähedal, mis tagab hea liikuvuse ja vee olemasolu ning saab kaupa vahetada. Ning jõgede läheduses on ka toitainerikas muld, kus on hea põllumajandusega tegeleda. Linnastumise aste ja linnade võrgu tihedus võivad olla head arengutaseme näitajad.
20saj algul kõigil linnadel(va Kuressaare) raudtee ühendus. Kiirenes uute tööstusettevõtete ja asulate rajamine. Kaubavahetus avardus, transiidiveokid sadamatest. Peamine sisseveo sadam tln-masinad, keemia,kivisüsi), väljavedu Pärnu-vili, lina, puit. Sisekaubanduse areng. Linnastumine-sajandivahetuseks pea iga viies Eesti elanik linlane. 20saj algul 20 linna, suurimateks:Tln, Tartu, Pärnu, Narva, Valga. Kiiresti kasvasid tööstusettevõtete ja raudtee ümber kujunenud alevikud, kuhu koondusid käsitöölased, kaupmehed, töölised ja ametnikud. 19saj Ip linnaelanikeks peamiselt sakslased, kelle käes juhtpositsioonid ja kes valisid ka linna juhtorganid. IIp linnaelanike ülekaal eestlastel-raskemad, viletsama sissetulekuga ametid. 1860ndate lõpuni püsis tsunftisundlus, 1877 Vene linnaseadus, millega keskaegset linnavalitsemiskorda muudeti. Juhtimine valimiste teel mood. linnavolikogu ja selle valitud linnavalitsusele, eesotsas linnapea. Ei kehtinud varanduslik
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
