3. Tutvu ajalooallikaga ja vasta küsimustele.(3p) §104 Ükski raehärra ei tohi mitte vastu võtta kingitust. Olgu teada, et ükski raehärra ei tohi mitte vastu võtta kingitust asjas, mis puudutab linna või kohut. Seda peab iga raehärra tõendama oma vandega, et ta sellest määrusest kinni on pidanud. Ta ei tohi võtta mitte rohkem kui ühe anuma veini. §127 Et isa ja poeg ja kaks venda ei tohi mitte olla koos raehärraks. Isa ja poeg ja kaks venda ei tohi mitte olla raehärrad, kui vaid üks sureb või astub raest tagasi, siis võib teise küll raadi võtta. Põhjendage §104 ja §127 otstarbekust. Raehärrad pidid olema kohusetundlikud ja ausad et linna hästi majandada, seega nad ei tohtinud võtta altkäemaksu ega koos vendadega raes olla. See tähendanuks konflikte perekonnasiseselt. Kas tänapäeval esineb selliseid probleeme? Jah. 4.Millised olid peamised Eestist väljaveetavad kaubad?(1p)
Eestlaste elu keskaja linnas Keskaeg kestab 5. kuni 15. sajandini pKr. Keskaja linnad olid suhteliselt suured ja jõukad. Kõige suurem linn oli Tallinn, kus elas ligi 8000 inimest. Üldse oli Eestis keskajal üheksa linna. Elanikkond jagunes kolmeks. Kaupmehed olid linna kõige rikkamad kodanikud, kelle rikkus tulenes kaubandusest. Nad olid kõige lugupeetavamad ja nende hulgast valiti linnaelu juhtimiseks raehärrad ja bürgermeistrid. Käsitöölised olid kaupmeestest mõnevõrra vaesemad ega omanud suurt kaasarääkimisõigust linna valitsusorganies. Linna alamkihid koosnesid kõige erinevamate elukutsete pidajatest (teenijad, kerjused jne). Linnaõigus saadi maaisandalt, mis tagas linnakodanikule autonoomia ja eristas seda ümbritsevast keskkonnast. Linnakodanikuks võis saada iga kodanik, kui ta elas püsivalt linnas ja maksis kodanikumaksu. Kodaniku kohustusteks oli vahiteenistus
metsa või võsamaale, kui suutsid omale saada adramaa muutusid adratalupoegadeks. Vabatalupojad, teotööst vabad, tasusid koormised rahas. Maavabad, kõrgeim kiht talupoegade hulgas, pärit endiste vanemate suguvõsast, neiloli läänikiri, kirjas olid õigused ja kohustused. Põgenenud talupoegi otsisid taga adrakohtunikud. Linna tunnus- linnaõigus see on linna õiguslik korraldus. Andis suure omavalitsuse linna probleemide lahendamisel. Linnavõimu tähtsam võimuorgan- raad, kuhu kuulusid raehärrad, kus olid tavaliselt kaupmehed. Mõjukaim raad. Bürgermeister( 4) moodustasid rae juhatuse, raehärrad kuulusid. Rae võimu piiras üsna veidi vaid maaisandat esindav linnafoogt. Linnade elanikkond koosned kaupm. Kästitööl. Ja arvukast kodanikuõigusteta, vabast alamrahvast. RAE ÜL. : jälgida linna tulusid kulusid, soodustada majandustegevust, hea kord, pidi hoolitsema vaeste eest(vaestemaja) SUNNISMAISUS Teatud omavalitsus ja õigus vallasvarale. Eestlased osalesid maakaitses ja
Linnuseid hakati rajama 9.sajandil. Lisaks kaitsele kandis linnus ka esindufunktsoooni. Aadli ühiskondlik funktsioon oli sdimine. Vabal ajal peeti turniire. ~Elu linnas Erinevalt antiikajast oli keskaegne linn ennekõike majanduslik keskus. Linnade õitsengule lõi eelduse kaubanduse elavnemine, mis algas 10-11sajandi vahetusel. Kaupmehed koondusid gildidesse ja vennaskondadesss. Need kaitsesid oma liikmete huve, organiseerisid vastastikust abi ja usuelu. Raad valitses linna. Raehärrad ehk raeliikmed valiti tavaliselt jõukamate linnakodanike seast. Linlik mentaliteet oli ideaalis egalitaarne, vastupidiselt feodaalsele hierarhiale. Linna elu aluseks oli kaubandus ja kasitöö, eraomad ja rahamajandus. Kaubaliiduks sai läänemere aarsetel aladel Hansa Liit. Peamised kaubateed olid mereteed. Käsitöölised koondusid tsunfidesse ja igalyhel oli oma põhikiri ehk skraa, millega reguleeriti toodete kvaliteeti, valmimis aega jne. Tsunfi mitte kuuluvatele
Pool aastat ühed ja pool aastat teised kuna vahepeal oli vaja teha tööd. Linnaelanike peamisteks tegevusaladeks olid küll käsitöö ja kaubandus, kuid kaua aega ei katkenud nende side ka põllumajandusega. Linnamüüride ees laiusid ülesharitud põllud, puu- ja köögiviljaaiad, karjamaadel käisid ringi kariloomad. Kõige lugupeetavamad linnakodanikud olid keskajal jõukad kaupmehed, kes valisid endi hulgast linnaelu juhtimiseks raehärrad ja bürgermeistrid. Keskajal olid moes mitmesugused ametiühingud: abielus kaupmeeste ühenduseks oli Suurgild, vallalistel Mustpeade gild. Käsitööliste ühendusi kutsuti tsunftideks ja neid oli väga palju. Ühe eriala käsitöölised, kes elasid ühes ja samas linnas, moodustasid ühingud - tsunftid, kus valvati selle järele, et igaüks teeks korralikult ja eeskirjade järgi oma tööd. Ilma ühingu loata ei olnud kellelgi võimalik meistriks saada ega oma töökoda avada
riigilinnad - linnad, kus kõrgem haldus- ja kohtuvõim kuulus Saksa- Rooma keisri ametnikele 2 · Linnade valitsemine: NB! Linnade valitsemise aluseks oli senjööri poolt antud linnaõigus, mis põhines: kohalikul tavaõigusel senjööri poolt antud privileegidel rae poolt välja antud määrustel jne. · Linnade elu juhtis raad = linnanõukogu · Raad koosnes: - raehärrad tavaliselt jõukad kaupmehed liikmete arv oli sõltuvuses linna suurusest (N: Tln.-s 15.saj. 24 tk.) ½ koosseisust valitses ühel ja teine pool teisel poolaastal ("istuv" ja "puhkav" raad) - bürgermeister (Sks.) rae juhatuse liige = linnapea - meer (Pr.) (Tln.-s 15.saj. 4 tk.) · Rae ülesanded: linnade majandus ja kaitseküsimused linnade heakord
Eestlastel ei olnud linnaasjades õigust kaasa rääkida. Nende hulgas oli palju voorimehi, kandjaid, müürseppi, majateenijaid ja muid lihtsamate ametite pidajaid. Linnade peamisteks elanikeks olid käsitöölised, kaupmehed, linnadesse põgenenud talupojad. Kaupmehed olid linna kõige rikkamad kodanikud, kelle rikkus tulenes kaubandusest. Nad olid kõige lugupeetavamad linnakodanikud keskajal, kes valisid endi hulgast linnaelu juhtimiseks raehärrad ja bürgermeistrid. Käsitöölised olid kaupmeestest mõnevõrra vaesemad ega omanud suurt kaasarääkimisõigust linna valitsusorganeis. Linna alamkihid koosnesid kõige erinevamate elukutsete pidajatest, näiteks teenijad, kerjused jne. Raske elu eest mõisnike omavoli all püüdsid talupojad linnadesse põgeneda. Eestlased, kes pääsesid mõisnike surve alt linnadesse elama, töötasid halvematel ja vähem tasuvamatel tööaladel
maaisanda määratud linnafoogtiga ehk põhikohtunikuga. Rae võimkonda ei kuulnud aga linnade juures paiknevad maaisandate residentsid. Raad sekkus tugevalt kodanike isiklikku ellu, et panna piir liigsele priiskamisele. Raehärra pidi olema sündinud seaduslikust abielust, pidi omama kinnisvara linna piires ning kuuluma kaupmeeste hulka. Kui mõni raehärra suri, siis valis raadi ise talle sobiliku ametijärglase. Linna juhtimise eest neile tasu ei makstud, seega täitsid raehärrad oma kohustusi aastakaupa kahes vahetuses- korraga olid tööl ainult pooled neist ning ülejäänud pool sai samal ajal oma isiklike äriasjadega tegeleda. Linnakodanikud said osa linnakogukonda kuulumise hüvedest ametialaste ühenduste, gildide ja tsunftide kaudu. Gild oli kaupmeeste ühing- nad kaitsesid oma liikmete huve, korraldasid nende seltsielu ja pakkusid häda korral abi ja toetust. Gild aitas kaasa ka oma liikmete matuste korraldamisel ning hoolitses leskede ja orbude eest.
Kroonikad: Henriku Liivimaa kroonika 1227 Liivimaa vanem riimkroonika 1290 Balthasar Russowi Liivimaa kroonika 1578 Statistika 1200 100 000-200 000 Taani hindamise raaamat 1242 Loeng 10.03.2012 Õigusaktid 13. sajandi alistumislepingud (52 Jüri Uluots) 1227 Riia linnaõiguse Tallinna variant 1279 Haapsalu- Riia võeti eeskujuks 1282 Lüübeki õigus Raehärraks saamisel, kestis see tiitel neil kuni surmani. Kaupmeestest enamasti said raehärrad. 17.sajandi plakatid 1686-1832 kirikuseadus 1710 kapitulatsiooniaktid 18. sajandi ukaasid ja patendid 1802, 1804, 1816/1819, 1849, 1856, 1865 JA 1880-1890. Aastate talurahvaseadused. Balti provintsiaalseadustik 19 sajandil, mille kolmas osa 1864 nn Balti eraseadus. 1906 Vene riigi I põhisedus EV põhiseadused 1920 (riigikogu, I riigivanem Ants Piip), 1934 (vapside põhiseadus, enamlase ja kenamlased hakkasid koostööd tegema, vapsid suruti maha, Päts sai võimule)1938
keskkonnast. Linnakodanike isikliku vabaduse, eraomandi ja pärimisõiguse kaitse; Linna kodanik- vaba ininene, kui ta elab püsivalt linnas ja maksab kodanikumaksu. Kohustused: vahiteenistus linna müüril, linna sõjaline kaitse, osavõtt linnas vajalikest töödest, maksude maksmine. Eesõigused: linna kohus mõistis kohut, ainult nemad tegelesid linna piires käsitöö ja kaubandusega, vabastatud tollimaksust, võisid kasutada maad. Raad- linna juhtkond, kuhu kuulusid raehärrad; Bürgermeister- linnavanem, linnapea, tähtsaim ametnik; Gild- ametialane ühendus, kuhu kuulusid ülem- või keskklassist kuuluv täiskasvanud mees. Gilidid kaitsesid liikmete huve, korraldasid seltsielu, pakkusid abi ja toetust. Tsunft-käsitööliste vennaskond, kuhu linnakäsitöölised kogunesid ametialade järgi ja mille raames korraldati väljaõpet, kaitsti turgu, kontrollitit toodete hindu/kvaliteeti. Skraa- tsunfti põhikiri.
ringi kariloomad. Linnades elasid orduajal peamiselt sakslased,kes moodustasid käsitööliste ja kaupmeestenaelanikkonna kõrgema kihi.Talupojad püüdsid raske elu eest linnadesse põgeneda. Eestlased, kes pääsesid mõisnike surve alt linnadesse elama, töötasid halvematel ja vähem tasuvamatel tööaladel. Kõige lugupeetavamad linnakodanikud olid keskajal jõukad kaupmehed, kes valisid endi hulgast linnaelu juhtimiseks raehärrad ja bürgermeistrid.Keskajal olid moes mitmesugused ametiühingud: abielus kaupmeeste ühenduseks oli Suurgild,vallalistel Must peade gild.Käsitööliste ühendusi kutsuti tsunftideks ja neid oli väga palju. Ühe eriala käsitöölised,kes elasid ühes ja samas linnas, moodustasid ühingud -tsunftid, kus valvati selle järele,et igaüks teeks korralikult ja eeskirjade järgi oma tööd.Ilma ühingu loata ei olnud kellelgi võimalik meistriks saada ega oma töökoda avada
Igal linnal oli oma isand ehk maahärra, kes oli linna asutaja. Keskajal rajati Euroopas tuhandeid uusi linnu. Linnad olid tähtsad kaubanduskeskused, seal tekkisid uued käsitööharud. Linnadest kujunesid ka tähtsad kultuurikeskused, kus töötasid koolit ja tegutsesid teatrid. 11.-12. sajandul haarasid linnakodanikud ehk bürgerid kontrolli linna üle maahärra käest enda kätte, ning ametisse astus linnakodanike omavalitsusorgan raad. Üldjuhul valiti rae liikmed ehk raehärrad linna kaupmeeste ja käsitööliste seast. Raad esindas linna ja juhtis selle välispoliitikat. Veelgi tähtsam ülesande oli hoida kontrolli all linna väljaminekud ja leida vajaduse korral uusi sissetulekuid. Rae käes oli enamasti ka linnas toimepandud kuritegude eest karistamine. Raehärrade ülesanne oli ka uute kodanike vastuvõtt. Kodanikuks bürgia pidi maksma kodanikuraha ja andma kodanikuvande. Reeglid ja vabadused, mille järgi inimesed oma elu linnas seadma pidid, olid koondatud
3. Linnade teke ja valitsemine Keskaegsed linnad- Tartu, Viljandi, Uus-Pärnu, Vana-Pärnu, Haapsalu, Tallinn, Rakvere, Narva, Paide Olid mõisad, kaubateed ja kaubateede ristumiskohta tulid sulased, kes ootasid kaupmehi, et kaupa müüa. Kuna kaupmeestel oli ka asju vaja, kes ehitasid sinna maja. Tulid käsitöölised, kel tekkis üha rohkem tööd ja nad ehitasid ka enda endale majad. Tekkis turuplats, raad, raehärrad e. bürgermeistrid, rae jurist, linna foogt(maahärra esindaja, teda on ainult üks) Rae tegevusalad: linna rahanduse korrashoid, heakord linnas, kaitse kindlustamine ohu korral, kaubanduse ja käsitöö soodustamine, kõrgem kohtuvõim, koolide ja kirikute järelvalve Linna tunnused: linna müür ja linnaõigus(saad kui oled vähemalt aasta aega linnas elanud) 4. Välispoliitilised olud Liivimaale 5. Pärisorjuse ja sünnismaisuse teke
laoruumid. Majad olid ehitatud enamasti puust, seetõttu toimus palju tulekahjusid. Linnade peamisteks elanikeks olid käsitöölised, kaupmehed, linnadesse põgenenud talupojad. Elanikkond jagunes laias laastus kolmeks. Kaupmehed olid linna kõige rikkamad kodanikud, kelle rikkus tulenes kaubandusest. Nad olid kõige lugupeetavamad linnakodanikud keskajal, kes valisid endi hulgast linnaelu juhtimiseks raehärrad ja bürgermeistrid. Käsitöölised olid kaupmeestest mõnevõrra vaesemad ega omanud suurt kaasarääkimisõigust linna valitsusorganeis. Linna alamkihid koosnesid kõige erinevamate elukutsete pidajatest, näiteks teenijad, kerjused jne. Eesti linnades elasid orduajal peamiselt sakslased, kes moodustasid käsitööliste ja kaupmeestena elanikkonna kõrgema kihi. Raske elu eest mõisnike omavoli all püüdsid talupojad linnadesse põgeneda. Eestlased, kes pääsesid
esimesena avas, ei ole teada. Üksikud dokumendid võimaldavad väita, et ilmselt oli esimene apteeker Johann Molner ning et ravimeid müüdi seal juba XV sajandi teisel aastakümnel. Esimene dateeritud teade Tallinna Raeapteegi kohta pärineb 1422. aastal rae märkmeraamatusse tehtud sissekandest, kus raeapteeker Nuclawes käis rae istungil ja avaldas, et apteek kuulub kümnele auväärt isikule, kellest enamus olid raehärrad. 1688 . aastal sai J. Burchart IV 600 taalri eest varem Tallinna raele kuulunud Raeapteegi ainuomanikuks. Raeapteeki võis teatud määral võrrelda mugava klubiga, kus sai mõnusalt juttu vesta, uudiseid kuulata ja neid edasi rääkida, kuna apteegis pakuti peale ravimite ka maiustusi ja klaretit - Raeapteegis suhkurdatud ja vürtsitatud reinveini. Aastal 1582 sai apteekriks endine õpipoiss John Burchart Belavary de Sykava, kes pani aluse 10 inimpõlve kestnud Raeapteekrite dünastiale.
vaatamata kokkuleppele tapeti. Ülestõus katkes ja ka Tallinnast suudeti lager kiiresti hävitada. Ülestõusule ei jõudnud ka abiväge õigel ajal, Ülestõus sai lüüa. KESKAEGSETE LINNADE JUHTIMINE Keskaegset linna valitses raad, kus liikmeteks said olla vaid kaupmehed. Isegi jõukas käsitöölistel ei olnud lootust sinna saada. Linna käekäiku ja linnaelu juhtisid enamasti raehärrad, keda oli kokku 24. See jagunes pooleks, oli istuv raad ja puhkav raad. Eestis kehtis reegel, et mida võimukam ametipost, seda väiksem võimalus oli eestastel sinna kohale saada, sest kohad olid mõeldud enamasti teisest rahvustest inimestele. EESTI KEELE ARENGU SEOS REFORMATSIOONIGA Katoliku kiriku võim Vana-Liivimaal oli tugev, kuid siiski leidsid Marthin Lutheri seisukohad vastukaja juba varakult
vein ja meelelahutus. 8. Gild – Ühingud, millesse kaupmehed kogunesid. Kaitses oma liikmete huve, organiseerisid vastastikust abi ja usuelu. Tsunft - Ühingus, millesse koondusid käsitöölised. Igaühel oli oma põhikiri ehk skraa, millega reguleeriti toodete kvaliteeti, tööaega jm. Ülesandeks oli säilitada piiratud arvu meistrite monopol turu üle. Raad – Linna valitsev linnakodanike omavalitsusorgan keskajal. Liikmeteks olid raehärrad, kes olid enamasti jõukamad linnakodanikud. Hansa Liit – Läänemere ääres kujunenud tugev kaubalinnade organisatsioon. 9. Piiskop – Katoliku kiriku ülemvaimulik, kirikupea. Paavst – Rooma piiskop, kirikupea. Paavstid pidasid end Püha Peetruse järglasteks. Klooster - Rajatised, kus elasid ilmalikust elust eralduda soovijad ehk mungad. Tähtsad usu-, haridus- ja kultuurikeskused. Ketser – Katoliku kiriku poolt kuulutati teisitimõtlejad ketseriteks
Linnad rajati feodaalide maa peale. Seega olid linnad algselt senjööride mõju all. Hiljem suutsid mitmed linnad ennast vabaks võidelda. Täieliku või osalise omavalitsuse saavutanud linna juhtis linnanõukogu ehk raad, mille eesotsas seisis linnapea (Prantsusmaal meer, Saksamaal bürgermeister). Rae liikmed valiti jõukate linnakodanike (eelkõige kaupmeeste) seast. Rae ülesandeks oli suunata ehitustöid ja juhtida linna majandust. Samas pidid raehärrad suhtlema ka teiste linnade, suurfeodaalide ja kuninga või keisriga. Raehärrad käisid koos tihti ja täitsid paljusid ülesandeid, ent palka nad ei saanud. Keskajal oli see auamet . Tihti tõi see auamet aga palju rikkust. Linna juhtimine omale kasulikus suunas tõi sisse rohkem kui ametipalk oleks toonud. Samuti olid raehärrad vabastatud mitmetest maksudest ning neil oli palju privileege (eesõigusi).
Pühavaimu kirik Kirikut on esmalt kaudselt mainitud 1316.a. ja 1319.a. otseselt, tõenäoliselt kabeli kujul oli olemas juba 13. saj. alguses. Ainus põhikujult 14. sajandist muutumatuna püsinud sakraalehitis, pärast reformatsiooni ainus eesti koguduse kirik Tallinnas. Kirik on kahelööviline ja oli samanimelise seegi kirik ja rae kabel. Pealööv kogudusele, sh. raehärrad ja Suurgildi kaupmehed, külglööv seegielanikele. ornikiiver ehitatud 1630.a., 1688.a. pärast tulekahju taastatud hilisrenessanss. Hävis tulekahjus 29.mail 2002. Uus tornikiiver ja -kell aastast 2003. Peaaltar valmis 1483.a. Bernt Notke poolt ja see kujutab püha Olavit, Annat, Elisabethi ja Viktorit, episoode Kristuse passioonist (kannatustest) ja Elisabethi legendist. Veel väärtuslikke interjööridetaile:
16.saj keskpaigas tuli juba ette talupoegade võõrandamist maast. See näitab, et talupoega oli hakatud pidama mõisniku isiklikuks omandiks, mis kujunes pärisorjuseks. Ulatuslikum maale asumine ja mõisate rajamine algas XIII sajand II poolel, kui vallutajate seisund maal juba enam - vähem kindlustus.( Eramõisad. Rüütelkonnamõisad. Linnamõisad. Kroonumõisad.) Mõis=talumaad +kõrvalhooned, 1343.a. oli Harju-Virus juba 23 mõisa. 5. Linna valitsemine? Linna valitsesid raehärrad(14 või vähem), pürgermeistrid(4 või vähem), keda valiti kaupmeeste hulgast, sündik(raejurist, 1), linnafoogt(maahärra esindaja). 6. Keskaegne käsitöö ja kaubandus? Käsitöö ja kaubandus arenes.
35% 13. Selgitage väide, et keskaegne linnaühiskond oli korporatiivne s.t. et linnakodanikud kuulusid eri ühendustesse ning said nende läbi osa linnakogukonda kuulumisest. 14. Millised ühendused ja miks moodustasid kaupmehed? GILD – kaupmeeste ühendus, mis korraldas seltsielu, kaitses liikmete huve, pakkus vajadusel abi ja toetust. SUURGILD – abielus olevate kaupmeeste ühendus, nende hulgast valiti ka raehärrad MUSTPEADE VENNASKOND – vallaliste kaupmeeste ühendus Millised ühendused ja miks moodustasid käsitöölised? N.ö katuseorganisatsioone nt. Väikegild, Tallinnas Püha Kanuti Gild enam väljaõpet nõudvate käsitööalade esindajatele ja Püha Olavi Gild lihtsamarele käsitööalade esindajatele. Tsunft – ühe linna ühe eriala käsitööliste ühing Gild – tsunftide ühendus, n. Kanuti gild Skraa – tsunfti põhikiri Tsunfti ülesanded: 1) tagada piisavalt tööd
– kümnise suurenemine – raharent • Pärisorjuse ja sunnismaisuse teke – “mees või võlg” – haagi- e adrakohtunikud – 1507 relvakandmise keeld Linnad • Lüübeki õigus – Tallinn 1248 – Rakvere 1302 – Narva 1345 • Riia õigus – Tartu 1262 – Haapsalu 1279 – Viljandi (1283) – Paide 1291 – Uus-Pärnu 1318 • Piiskopiõigus – Vana-Pärnu 1251 Linnade juhtimine • Raad – bürgermeistrid – raehärrad – rae juures linnafoogt • Gildid – Suurgild – Mustpeade vennaskond – Väikegild • Tsunftid – tsunftisundus, tsunftijänes – skraa Kaubandus • Hansa Liit – Tallinn, Tartu, Viljandi, Uus-Pärnu • Vahenduskaubandus – teravili välja – Euroopast sool, tekstiil, metall – Venemaalt karusnahad, vaha Kirikuelu • Piiskop – Tallinn – Tartu – Saare-Lääne • Toomkapiitel • Sinod • Visitatsioon
Orduajal elas Eestimaal u. 150 000-180 000 inimest. Enamik neist oli talupojad. Talurahvas jagunes ühiskondlikult: Orjad, adratalupojad, üksjalad, maavabad, vabatalupojad, vabadikud, sulased ja teenijad. Sunnismaisus – talupojad pole isiklikult vabad, vaid kuuluvad maa külge, mida nad harivad. Pärisorjus – Talupoegade võõrandamine maast lahus, n-ö kellegi isiklik omand. Eesti linnasid valitses raad. Selle võim oli väga suur. Linna juhtimise eest tasu ei makstud, raehärrad täitsid kohustusi kahes vahetuses. Linnaõigused saadi maaisandalt. Gild oli ametialane ühendus, mis kaitses oma liikmete huve, korraldas nende seltsielu ja pakkus häda korral abi ja toetust. Tsunft oli käsitööliste organisatsioon, mille raames korraldati väljaõpet, kaitsti turgu, kontrolliti toodete hindu, kvaliteeti. Läbi Eestimaa viidi käsitöötooteid, toiduaineid, nahku, vilja, lina, vaha. Hansalinnad: Tallinn, Tartu, Uus-Pärnu, Viljandi.
Maal olid üldiselt talupojad harimas maad, mis neile ei kuulnud. Talupoegadel tuli kanda koormisi maa kasutamise eest- nad pidid töötama teatud hulga päevi isanda majapidamises ja osa saagist neile andma. Kui talupoeg tahtis vilja jahvatada, pidi ta selle isanda veskisse viima ja selle eest tasuma. Linnades koondusid kaupmehed gildidesse ja vennaskondadesse ja kaitsesid nii üksteise huve ja organiseerisid abi ja usuelu. Linna valitses raad, raehärrad valiti jõukate linnakodanike seast. Maal elades said sa oma elu suuremalt jaolt ise otsustada, kelle heaks töötad ja mida teed jne, linnas valitses kõike raad ja linnakodanikud ei saanud rae valimisel otsustada. 4. Kui sa elaksid keskajal, kas sa tahaksid elada maal või linnas? Võrdle kummagi variandi sotsiaalseid ja majanduslikke aspekte. Linnas kuna mulle tundub, et seal oli lihtsam elu ja talupoegade elu sõltus looduslikest oludest ja ühiskonna arengust.
enamasti rae poolt välja antud kaupmeestest. määrustel jne. Linnade elu juhtis raad = linnanõukogu Raad koosnes: - raehärrad tavalisel t jõukad kaupme hed liikmete arv oli
vähemasti Põhja-Saksamaal levinud linnõigusi kasutanud linnade puhul toimus valitsemine siiski kollektiivselt. Võib ju raadi näha kui parimatest kodanikest moodustatud vanematekogu, kes on seatud valitsema ja otsustama kõigi kodanike nimel, kuigi ilmselt kõigilt kodanikelt ei küsitud, kas nad sellise võimu delegeerimisega ka nõus olid. Seejuures väärib tähelepani ka asjaolu, et koht raehärrade hulgas ei olnud reeglina pärandatav, vaid peale raehärra surma valisid ülejäänud raehärrad enda hulka uue väärika liikme. Seega ei olnud kindlasti tegemist veel demokraatiaga, kuid ka mitte linnamääri taga valitsenud pärilike feodaalsuhetega, pigem võiks seda pidada aristokraatliku valitsemisviisi erivormiks. Veel üks keskaegsele linnale iseloomulik joon oli keskaegsete linnade kaupmeeste ja käsitööliste oli komme ühineda erialastesse ühingutesse- gildidesse ja tsunftidesse. Neid ühinguid võib mingil määral võrrelda kaasaegsete, mõnes riigis tugevat
Linnad ei tahtnudki alati talupoegi välja anda, sest linnas oli lihtsamate tööde jaoks inimesi vaja, mis on minu arvates väga hea, kuna see näitab, et kui inimene sellel ajal väga üritas, ta sai parema elujärje peale. Maalt linna tulevad inimesed suurendasid linnarahvastikku. Keskaja Eesti kõigis linnades elas rohkem eestlasi kui sakslasi. Kõige lugupeetavamad linnakodanikud olid keskajal jõukad kaupmehed, kes valisid endi hulgast linnaelu juhtimiseks raehärrad ja bürgermeistrid. Keskajal olid moes mitmesugused ametiühingud: abielus kaupmeeste ühenduseks oli Suurgild, vallalistel Mustpeade gild. Käsitööliste ühendusi kutsuti tsunftideks ja neid oli väga palju. Ühe eriala käsitöölised, kes elasid ühes ja samas linnas, moodustasid ühingud - tsunftid, kus valvati selle järele, et igaüks teeks korralikult ja eeskirjade järgi oma tööd. Ilma ühingu loata ei olnud kellelgi
ja Valga. Kliiresti kasvasid ka tööstusettevõtete juurde rajatud ja raudteejaamade ümber kujunenud alevid ja alevikud Sinfi, Tapa, Türi, Tõrva, Põltsamaa, Jõhvi ning Otepää, kuhu koondusid samuti linlike tegevusalade esindajad käsitöölised, kaupmehed, täälised, ametnikud.19. sajandi esimesel poolel domineerisid linnaelanike seas sakslased, kelle käes olid juhtpositsioonid käsitööliste tsunftides ja kaupmeeste gildides. Nemad valisid ka linna juhtorganid:rae, raehärrad ja bürgermeistrid. Sajandi teisel poolel olukord muutus:linnaelanike hulgas saavutasid ülekaalu eestlased, kuid nende pärusmaaks jäid endisekt raskemad ja vähese sissetulekuga ametid. Tsunftiusundus püsis Eesti linnades kuni 1860. aastate lõpuni. 1877. aastal hakkas Baltikumis kehtima Vene linnaseadus, millega senist keskaegset linnavalitsemiskorda muudeti. Linnade juhtimine läks valimiste teel moodustatud linnavolikogu ja selle valitud linnavalitsuse kätte
Telesarjad “Alpimaja” stsenaarium (2012) “Süvahavva” stsenaarium (2012) “Apteeker Melchior ja Oleviste mõistatus” Esimese eesti gooti kriminaalromaani tegevus toimub Tallinnas anno domini 1409. Selle sündmustik on ajendatud vanadest Läänemere legendidest ja Tallinna ajaloost ning romaani tegelaste hulgas on karmid ordumehed ja vagad dominiiklased, tõsised raehärrad ja vooruslikud linnadaamid, lõbusad mustpead ja üllad rändmuusikud. Teiste tegelaste seas aga troonib taibukas apteeker Melchior Wakenstede, kes peab oma kohuseks lisaks linnarahvale arstimite müümise kõrval ka mõrtsukate otsimist. Nii nagu kõigil teistelgi tegelastel on ka Melchioril oma saladus, aastasadade taha ulatuv suguvõsa needus. Tunnustused Alates 2000
tollipiirist erilist tulu riigile, kui võib-olla välja arvata salakaubaveo piiramine. Säilis luteri usk, saksa keel jäi asjaajamiskeeleks ja sakslased riigiametnikeks. Tegu oli justkui Saksa riigiga Vene Keisririigis. Siinse keskvõimu esindajaks sai kindralkuberner, kes oli välismaalasena tsaariarmees karjääri teinud mees. Tegelikku võimu teostasid kaks valitsusnõunikku kohaliku aadli seast, rüütelkondadel olid omavalitsused. Omavalitsuse ladviku moodustasid maanõunikud ja raehärrad, kellede amet ei olnud valitav, vaid kes nimetati ametisse eluks ajaks vastavalt Maanõunike Kolleegiumi või rae poolt. Baltisakslastele anti eesõigusi nagu välismaalastele, et meelitada neid Venemaale militaarteenistusse. See oli Peeter I poolt kindlasti hea nii Venemaale kui baltisakslastele. Venemaale oli vaja asjatundjaid, keda koha peal aga ei jätkunud. Baltisaksa aadlikud moodustasid Peetri valitsusajal umbes 12% Venemaa diplomaatilisest korpusest.
-Vabaks ostes -Sõjalisel teel -Maaisand andis linna vabaks Linnaõigus Linna juhtimisel põhimõtted, seadused Võeti teistelt linnadelt -> sõsarlinn Linn piiritleti müüriga Väljaspool vaestelinnaosa-agul karistus- ja hukkamispaigad Linnad jagunesid: Linnriigid-omaette üksus,sise ja välispoliitika Vabalinnad- Sõltumatu võimuga linn riigis Riigilinnad- Oma linnavõim,kõrgeim kohtuvõim maahärra Maaisandast sõltuv linn, kodanikud ei olnud vabad Raad Linnanõukogu Raehärrad kaupmeeste ühingu gildi liikmete seest! Bürgermeistrid Rae juhtkond Sündik seadusetundja Rae ülesanded: Soodustada kaubandust,käsitööd, linna huvide kaitse Seaduseandja,julgeolek kohtumõistja Vaeste hoolekanne, vaestemaja ülevalpidamine Erialane jagunemine tsunftidesse -Käsitööliste tsunftid Tsunftigildi juhtis meister ehk oldermann elu ja tootmist korraldas põhikiri ehk skraa Õpipoiss -> Sell -> Meister Suurgild kaupmeeste ühendus
pärast surma kaovad kõik inimeste rikkuse, ea ja võimu erinevused. Surmatants ühendas kõiki seisusest ja vanusest hoolimata. Eesmärgiks oli hirmu peletamine katku ja surma ees ja viimase hetke saabumise mõttega harjumine. 7. Mõned keskaegsed vaatamisväärsused Tallinnas. A. Suurgildi hoone Tallinna Suurgild, mille liikmeteks olid linna võimsaimad ja rikkaimad kaupmehed, asutati umbes 1325. Tavaliselt valiti ka raehärrad Suurgildi liikmete hulgast. Suurgild ostis oma seni puudunud hoone ehitamiseks 1406 raekoja läheduses asuval krundil. Ehitus kestis 14071410, siseviimistlus lõpetati 1417. Suurgildi hoone on hilisgooti stiilis Hoonel on kõrge viilkatus mida on ehitamisest saadik väga vähe muudetud. Fassaadil on kõige silmatorkavamaks asjaks portaal ning selles asuvad tammepuidust uksed, millel on suured pronksist koputid, mis valmistati 1430. aastal
Ainult need kes sinna kuulusid omasid eesti ja Liivimaal poliitilisi ja majanduslikke eesõigusi. Nad pidi kaitsma siinsete aadlike privileege venemaalt ja saksamaalt tulnud uustulnukate eest. Omavalitsus säilis ka linnadel. Väiksemad linnad olid läinud ümbruskonna mõisnikke kätte, elanikke sunniti nagu talupoegi mõisatesse tööle. Poliitilisi õigusi omasid vaid linnakodanikud. Kodaniku õigusi jagas linnavalitus raad . omavalituse kõrgem ladvik maanõunikud ja raehärrad ei olnud valitavad vaid nimetati eluks ajaks ametisse vastavalt kas maanõunike kolleegiumi või rae enese poolt. Põllumajandus: põllumajanduse taastamisel mängis olulist rolli viljakaubandus. Tollivaba kauplemise õigus soodustas jätkuvat vilja väljaveo rootsi. Uueks viljatarbjaks sai baltikumi toodud venesõjavägi .et vägesid odavamalt üleval pidada keelas valitsus sageli vilja väljaveo, millega lasti hinnad alla. Väljaveo artikklid: viin, härgi, Talurahva olukord venevõimu all
jalad koos oli maapiirkonnas aga ohtlikum elada ning seal võis tabada inimesi näljasurm või röövlid ja rüüstajad, mistõttu paljud talupojad suundusid linnadesse elama. Linnade valitsemise aluseks oli senjööri poolt antud linnaõigus mis põhines kohalikul tavaõigusel, senjööri poolt antud privileegidel ja rae poolt välja antud määrustel. Raad oli linnanõukogu. Raad juhtis linnade elu ja see koosnes raehärradest, bürgermeistritest Saksamaal ja meeridest Prantsusmaal. Raehärrad olid tavaliselt jõukad kaupmehed ning nende liikmete arv sõltus linna suurusest. Toimis ,,istuva" ja ,,puhkava" rae süsteem, kus poolt koosseisust valitses ühel ja teine pool teisel poolaastal. Bürgermeister ja meer olid rae juhatuse liikmed ehk linnapead. Rae ülesanneteks olid linnade majandus ja kaitseküsimused, linade heakord, vaestehoolekanne, kohtumõistmine ja välissuhtlus. Linnakogukonna liikmeks saadi kas linnas
peale, et too endale õpilasi võtaks ning tänu temale saabki Ludovicost Galilei õpipoiss. Tuleb kuraator. Galilei on palunud tõsta tal palka tuhande skuudoni, ent niivõrd kõrget palka ei olda talle valmis maksma. Galilei selgitab seda sellega ,et kui ta võtaks endale veel rohkem õpilasi ss ei jätkuks tal endal enam aega enda harimisega (mis kasu on uurimisvabadusest, kui uurimiseks pole vaba aega?). Galilei annab Veneetsia vabariigile oma uue leiutise. Suur arsenal Veneetsia sadamas. Raehärrad eesotsas doodziga. Kõrval Galilei sõber Sagredo ja 15 aastane Virginia Galilei, käes sametpadi, millel lebab karmuasiinpunases nahkvutlaris umbes 60 sentimeetri pikkune pikksilm. Ühel trepimademel Galilei. Tema taga pikksilma statiiv, mille kõrval seisab läätselihvija ja Federzoni. 2) Valitseb üsna pidulik meeleolu. Galileid õnnitletakse ning teda tunnustatukse suure saavutuse pärast. Ta endal on aga hirmus igav ning tahab sealt lahkuda. Ta räägib, et ta kasutab pikksilma
sadamatollid jms. Seega ei tähendanud kapitulatsiooniakt Tallinnale mitte tingimusteta alistumist, vaid soodsat kokkulepet uue valitsejaga. Sellisest kokkuleppest oli huvitatud ka Venemaa, lootes edaspidi nii tagada Tallinna lojaalsuse tsaarile. 29. septembril 1710 kirjutasidki Tallinna linn ja Rootsi garnison Vene vägede peakorteris linna külje all Harkus alla kapitulatsiooniaktile. Tallinna linna poolt andsid allkirja raehärrad Dierick Reimers ja Joachim Gernet ning Suurgildi vanem Johan Lantingh; Vene poolelt kindralleitnant Rudolf Felix Bauer. Tallinna kapituleerumisega lõppes sõjategevus Eesti territooriumil. 4
Foogt piirkonna kõrgeim haldusametnik ja kohtunik Sündik linnajurist, tundis hästi seadusi, oli rae liige 7. Kaupmeeste ja käsitööliste organisatsioonid, nende tegevus ja roll (mõisted tsunft, olderman, gild, skraa) Tsunft ühe ala käsitöömeistreid koondav ühendus Olderman tsunfti või gildi vanem Gild kaupmehi või käsitöölisi koondav ühendus. Tallinnas oli 2 kaupmeeste gildi: Suurgild (abielus kaupmehed, sealt valiti raehärrad) ja Mustpeade Vennaskond (vallalised kaupmehed ja kaupmehesellid; head sõjamehed, kaitsesid linna). 2 käsitööliste gildi, neid nimetati väikesteks gildideks: Püha Kanuti Gild (enam väljaõpet nõudvad käsitööalad) ja Püha Olavi Gild (lihtsamad käsitööalad) Skraa tsunfti põhikiri, mis määras ära, mis tingimustel saadakse meistriks, tsunfti liikmeks 8. Talurahva sotsiaalne liigendus (maavabad, adratalupojad, üksjalad, vabatalupojad).
16. Mis olid maapoodide eelkäijateks? Maapoe eelkäijateks olid kõrtsid. 17. Kes või mis on harjusk? Harjusk – harjavenelane, oli 18.-19. sajandil rändkaupmees, kes müüs mitmesuguseid pudukaupu. 18. Kuidas kutsuti keskaegses linnas rikkaid kaupmehi? Elanikkond jagunes kolmeks. Kaupmehed olid linna kõige rikkamad kodanikud, kelle rikkus tulenes kaubandusest. Nad olid kõige lugupeetavamad ja nende hulgast valiti linnaelu juhtimiseks "raehärrad" ja "bürgermeistrid". 19. Millised linnad kuuluvad Eestis Hansa Liitu? Eesti kaasaegsetest linnadest kuulusid alates XIV sajandist Hansasse Tartu, Tallinn, Pärnu ja Viljandi. 20. Mis on kaasaegse hansaliikumise eesmärgid? Kaasaegse hansaliikumise eemärgiks on: a. taaselustada piiriületava hansamõtte ja ajaloolise kogemuse alusel Euroopa linnade mõte ja vaim b
Pool aastat ühed ja pool aastat teised kuna vahepeal oli vaja teha tööd. Linnaelanike peamisteks tegevusaladeks olid küll käsitöö ja kaubandus, kuid kaua aega ei katkenud nende side ka põllumajandusega. Linnamüüride ees laiusid ülesharitud põllud, puu- ja köögiviljaaiad, karjamaadel käisid ringi kariloomad. Kõige lugupeetavamad linnakodanikud olid keskajal jõukad kaupmehed, kes valisid endi hulgast linnaelu juhtimiseks raehärrad ja bürgermeistrid. Keskajal olid moes mitmesugused ametiühingud: abielus kaupmeeste ühenduseks oli Suurgild, vallalistel Mustpeade gild. Käsitööliste ühendusi kutsuti tsunftideks ja neid oli väga palju. Ühe eriala käsitöölised, kes elasid ühes ja samas linnas, moodustasid ühingud - tsunftid, kus valvati selle järele, et igaüks teeks korralikult ja eeskirjade järgi oma tööd. Ilma ühingu loata ei olnud kellelgi võimalik meistriks saada ega oma töökoda avada
1782. Aastal kaotati Balti kubermangude tollipiir Venemaaga ja aasta hiljem teostatigi kubermangureform, mis tähendas sisuliselt Balti erikorra kaotamist. Tulemuseks oli nn. Asehalduskord. Rüütel konnad ja aadlimatriklik kaotasid tähtsuse, kõik aadlikud võrdustati, kroonuametnike arv mitmekordistus. Otsustavalt reformiti kohtusüsteemi, muudeti maakondade piire ja seati sisse ühtne pearahamaks kõigilt meeshingedelt. Linnu juhtisid raehärrad eeotsas bürgermeistritega, kaupmehed ja käsitöölised olid organiseeritud gildidesse ja tsunfidesse, endiselt valitses linnades saksa keel ja saksa meel. Euroopa ajalukku on 18. Sajand läinud valgustussajandina. See sajand andis maailmale nii ameeriklast iseseisvusdeklaratsiooni kui ka prantslaste. 1739. Aastal andis Liivimaa kirikuvalitus välja korralduse, mida võib nimetada koolikohustuse alguseks. Selle järgi pidid kõik talulapsed 7.a ja 12. Eluaasta vahel käima koolis või
Valgustus Pietismi ja hernhuutluse järel jõudis alates 18. sajandi keskpaigast uue vaimse vooluna Eesti aladele valgustus. Balti provintsidesse vahendas valgustusideid absolutismilt tuge lootev saksa valgustusliikumine, mille kandvaid sambaid oli ka protestantlik kirik. Valgustus muutus peagi ulatuslikuks sotsiokultuuriliseks liikumiseks, mis haaras baltisaksa ühiskonna kõrgemaid ja haritumaid kihte (aadlikud, pastorid, raehärrad, ametnikud, arstid, õpetajad). Rahvavalgustusliku kirjanduse eesmärk oli vahendada talurahvale neile arusaadavas vormis praktilisi, eelkõige tervishoiualaseid teadmisi. 1766. aastal trükist ilmunud eestikeelne populaarmeditsiiniline ajakiri "Lühhike öppetus" tähistab ühtlasi ka eestikeelse ajakirjanduse algust. Ehkki valgustuse vaieldamatuks teeneks oli pärisorjuse kui probleemi ühiskondlik teadvustamine ja
kohut mõista vaid linna kohtus, üksnes nemad tohtisid tegeleda linna piires käsitöö ja kaubandusega, nad olid vabastatud tollimaksust, nad võisid vabalt kasutada linna metsi, heinamaid ja karjamaid. Linna valitses raad, mille suurus sõltus linna suurusest. Raehärra pidi olema sündinud seaduslikust abielust, omama linna piires kinnisvara ja kuuluma kaupmeeste hulka. Linna juhtimise eest tasu ei makstud, raehärrad täitsid oma kohustusi aastakaupa kahes vahetuses: korraga olid ametis vaid pooled rae liikmed, teine pool raest sai samal ajal isiklikke äriasju korraldada. Tänase arusaamaga võrreldes sekkus linna raad üsna tugevalt kodanike isiklikku ellu, et panna piir liigsele priiskamisele. Linnade ametlikuks asjaajamisekeeleks sai alamsaksa keel. Arvuliselt oli linnades selge ülekaal kohalikul rahval. Mida väiksem oli linn, seda rohkem elas seal tõenäoliselt eestlasi. 6. Kaubandus ja käsitöö
Pilt linnaõigusest Rae kohustused ja ülesanded Linnaelanike tegevust reguleerisid lisaks linnaõigusele veel rae koostatud määrused Tähtsaimad rae ettekirjutused koondati kodanikumäärustesse Raad esindas linna, juhtis välispoliitikat ning majandust Raad pidi hoidma kontrolli all väljaminekuid ning leidma vajadusel uusi sissetulekuid Rae ülesandeks oli ka õigusemõistmine ja kuritegude karistamine Linnakodanikuks saamine Uusi kodanikke võtsid linna vastu raehärrad Kodanikuks saajal pidi olema kinnisvara, olema mõne käsitööala meister, elama mõne aja linnas Iga kodanik pidi maksma kodanikuraha ja andma kodanikuvande Pereisale antud kodanikuseisus kandus üle ka ta naisele ja lastele Kõik elanikud ei olnud linnas täieõiguslikud kodanikud Linn pakkus kõigile elanikele kaitset, turvalisust, tööd ning süüa Keskaja majandus Keskaja Euroopa majanduses toodeti eluks vajalikku
. Pärast jüriöö ülestõusu kolisid mõisnikud elama maale Talupojad protesteerisid maksude maksmine vastu. Näiteks: ei teinud tööd , põgeneti välismaale või linnadesse, kaevati mõisinkud kohtusse, 17.12.12 Linnad ja kaubandus Linnade valitsemine - Linnade tegevuse õiguslikuks aluseks olid seadused. Tln, Rkv , Nrv-kehtis Lüübeki õigus. - Tartu , Vlj, Prn, Paides-Riia õigus Linnavalitsuseks olid raad. Rae hulka kuulusid:bürgermeistris, raehärrad , sündik , linnafoot. Rae ülesanneteks oli: -kaitsta linna huve -hoolitseda linna sissetulekute eest -hoolitseda käsitöö ja kaubanduse eest -hoolitseda kirikite , koolid , vaeste ja haigete eest. -hoolitseti linna kodanike ja julgeoleku eest. Kaubandus. Tln, Trt, Vlj , Prn-kuulusid rahvusvahelisse kaubalinnade ühendusse ( Hansaliitu) Kaubad mida viidi välja ja toodi sisse: Välja-rukis,karusnahad , kalad,ehitus-ja hauakivid, lina Sissetoodud-õlu, sool , heeringas , metall , vein
Huvitav on märkida, et Vene riigis olid linna õigused kuni 1775a. kubermangu reformini ühiselt fikseerimatta, mille tulemusena läänistasid mitmed maavalduste aadlikud väikelinnad ja piirasid linnaõigusi või likvideerisid need täielikult (lakkas linnaõigus). Peeter esimene aksepteeris Eesti territooriumil vaid Tallinna linnaõigust, mis kehtis kõigis Eesti linnades. Suuremate linnade kodanikkond jagunes kolme allseisusesse, millest kõrgema moodustasid raehärrad (magistraat), seejärel gildid (kaupmehed) ja väikegildid ehk tsunftikäsitöömeistrid. Venemaaga ühinemisel Luteri kirik allutati provintsiaaltasandil rüütelkondadele ja linnade tasandil magistraatidele st., et kiriku juhtimisest võtsid osa nüüd ka aadlikud, kuigi 18 sajandi jooksul kehtis kogu Liivimaal Rootsi 1686a. kirikuseadus. Maakirikutes kuulus pastori ametisse kutsumine kihelkonna mõisale ja kes pidi valdama kohalikku keelt. Pastori kohustuseks oli peale
(Viljandi, Rakvere, Paide) · suuremates poliitilised õigused vaid linnakodanikel. Eestlastel linnakodanikuks saamine praktiliselt võimatu. Linnade ja Rüütelkondade vahel vastuolud, kuid linnade ühisrinnet ei teki omavaheliste vastuolude tõttu. Lisaks on linnades vastuolusid linnavalitsuse ja linnakodanike vahel (Trt.). Nii kujunes välja baltisaksa aadli piiramatu võim. Kõrgemad võimuesindajad on raehärrad ja maanõunikud>> eluaegne ametikoht. Balti erikorra pos. pool -- oli tõkkeks ühtesulamisel Vm.- ga s.t. säilis oma kultuur jms. 1783 kehtestas Katariina II Baltikumis uue asehalduskorra, mis kehtis kuni 1796. Muutused administratiivses jaotuses: · Eestimaa kubermangus lisandus Paldiski maakond · Pärnu maakonnast lahutati Viljandimaa · Tartu maakonnast lahutati Võrumaa · Narva linn jäi Peterburi kubermangu
balti aadli privileegid. Linnad ja majandus. Põhjasõda purustas Taru linna, , mitu väikelinna(rakvere, viljandi, paide) jäid linnaõigusest ilma. Õigused taastati sajandi lõpupoole ja sellega oli Eestis 12 linna : Tallinn, Tartu, Pärnu, Narva, Haapsalu, Valga(sai nimeks poola ajal) , Paide, Rakvere, Viljandi, Kuressaare ja kaks uut- Paldiski ja Võru. Suurim oli Tallinn, kus 18.saj lõpul oli umbes 10 000 elanikku. Linnu juhtisid raehärrad eesotsas bürgermeistritega, kaupmehed ja käsitöölised olid organiseeritud gildidesse ja tsunftidesse, endisel valitses saksa keel ja meel. Linnu ümbritsesid kraavid ja väravad, mis pandi ööseks lukku. Peamiseks väljaveokaubaks jäi kohalik teravili. Sisse veeti soola, metalli, tubakat ja soolaheeringat. Tekkis uus moodus, kuidas vilja rahaks teha, sest mõisnike õigus oma vilja otse välismaa kaupmeestele müüa oli piiratud. Uus moodus oli viinapõletamine, mis neelas juba
Miks, kuidas, kus hakkasid tekkima linnad; milline oli linnade õiguslik seisund, kes seal elasid, millega tegelesid, kuidas toimus linnavalitsemine? Kaupmeeste ja kaubanduse pärast Linnade asutamisel oli kaalukaim roll maaisanda poolt antud linnaõigus. Linnad hakkasid tekkima Tallinna, Tartu, Haapsalu, Rakvere, Paide, Viljandi lähistel. Linna õiguslikuks seisundiks oli maaisanda antud linnaõigus. Vabad inimesed ja käsitöölised, kaupmehed. Linna valitses raad, ja raehärrad pidid kuuluma kaupmeeste hulka. Milline oli Vli rahvuslik koosseis? Enamus sakslasi elas linnas, osa eestlasi elas samuti linnas, kuid enamasti olid eestlased talupojad, ning nad elasid maal. Taanlased ja rootslased. Millised olid rahvuste suhted ning omavahelised mõjutused? Mõisniku jaoks oli talupoeg tööori. Sakslased eestlased alavääristasid. Eestlase jaoks oli sakslane isand. Milles seisnes keskaegse linnaühiskonna korporatiivsus?
Tallinna ja Paldiski sadamate kaudu saabuvate transiitveoste tähtsus. Tallinn on oluliseks sisseveosadamaks, kuhu saabusid kaubad Euroopast. Linnastumine Linnastumise tõid endaga kaasa tööstuse kiire kasv, ühiskonna sotsiaalne kihistumine ning kaubalis-rahaliste suhete areng. 19saj. esimesel poolel domineerisid linnaelanike seas sakslased, kelle käes olid juhtpositsioonid käsitööliste tsunftides ja kaupmeeste gildides. Nemad valisid ka linna juhtorganid: rae, raehärrad ja bürgermeistrid. Tsunftisundus püsis Eesti linnades kuni 1860 aastate lõpuni. 1877 aastal hakkas Baltikumis kehtima Vene linnaseadus, millega senist keskaegset linnavalitsemiskorda muudeti. Linnade juhtimine läks valimiste teel moodustatud linnavolikogu ja selle valitud linnavalitsuse kätte. Linnavalitsuse eesotsas oli linnapea. Linnaomavalitsuse valimistel oli kehtestatud varanduslik tsensus. Ettevõtlikumad linlased püüdlesid paremale
sein. Väljastpoolt paistab nagu oleks aknal kardin ees - see on aga aknatagusele müürile maalitud. Legendi kohaselt olla peremees sulgenud siin toaukse jäädavalt, selleks aga, et varjata kasutamata tuba, lasknud ta maalida kinnimüüritud akna ette kardina. Valge daam Linnamuuseumi majas Vene 17 kinnistut on esmakordselt mainitud 1363. aastal. Ruumijaotuse poolest on hoone tüüpiline keskaegne elamu. Hoone omanikeks on olnud raehärrad, raesekretärid ning kaupmehed. 1965. aastal kolis sisse Tallinna Linnamuuseum, mille töötajad on siin näinud ja tundnud kummalisi asju. Kirjelduse kohaselt hingas õhukeses poolläbipaistvas kleidis valge daam ühele muuseumitöötajale kuklasse ning puudutas teda külma käega, ebamaist naist kohtas seal ka Moskvast tulnud kontrollija nõukogude ajal. Miilitski ei tahtnud selles majas kõlavate häälte tõttu seal öövalves olla
annaabi.ee 
