Liivimaa ristisõda. Eestlaste muistne vabadusvõitlus 1208-1227 (0)

5 VÄGA HEA

Kordamiseks. Liivimaa ristisõda. Eestlaste muistne vabadusvõitlus 1208-1227

Muinas-Eesti kaart ( maakonnad ) enne Liivimaa ristisõda; Vana-Liivimaa kaart pärast Liivimaa ristisõja lõppu (Eesti, Läti alad – vallutajate riigid).
ALUMISEL KAARDIL ON PUUDU VANA-PÄRNU!!!

Peamine ajalooallikas (autor, sisu, ajaline määratlus, tähtsus). Henriku Liivimaa kroonika.
Preester Henriku kirjutatud misjonikroonika, tähtsaim ajalooallikas muistse vabadusvõitluse kohta, kirjeldab sündmusi aastatel 1184 -1227 vahemikus ning on kirjutatud ladina keeles. Kroonika on peamine kasutatav allikas tolle aja Eesti ja Läti ajaloo kohta ning tänapäevane arusaam sõltub enamjaolt just selles kirjutatust.

Eellugu

Vallutuslikud huvid, selgita-põhjenda, miks? (kaupmehed, katoliku kirik , ristirüütlid, Taani ja Rootsi riik)

a) Sakslaste soov vallutada uusi piirkondi Ida-Euroopas, et suurendada oma asuala :
- Sakslaste “Tung itta ” oli alanud 12.saj. Selle käigus hõivati ja assimileeriti seni slaavlastega asustatud alad Läänemere lõunarannikul Elbe jõe paremkaldast alates.
- Sakslaste edasitungi mööda rannikut pidurdas preislaste (balti hõimud) äge vastupanu ja riikluse kujunemine Leedus.
- Lübecki linna rajamine 1143 sai lähtepunktiks saksa kaupmeeste liikumisel itta ja edasistel vallutustel Läänemere idarannikul.
b) Saksa kaupmeeste soov hõivata kaubandusmonopol Venemaaga:
- Peamised kaubateed Venemaale kulgesid 12.saj Lübeckist Ojamaale (Gotlandile), kust omakorda kulgesid läbi Läti jõgede või Soome lahe ranniku kaudu Novgorodi , Pihkva ning teiste Vene vürstiriikide aladele.
c) Rooma paavstide soov levitada katoliku usku:
- 12.-13.sajand olid katoliku kiriku ja paavstivõimu hiigelajad.
- Oma mõjuvõimu tugevdamiseks algatasid paavstid ristisõdu Palestiinas (e Pühal Maal) ja võideldi ilmalike valitsejatega Euroopas.
- Eestlased ja läti- ning leedu hõimud (balti hõimud) olid viimased paganlikud rahvad Euroopas, keda sooviti kristianiseerida (ehk ristida ).
d) Saksa aadlikud soovisid Baltimaade alistamisega saada elatusvahendeid - maad ja sõjatulu.
e) Taani ja Rootsi kuningriigid soovisid oma valdusi suurendada.

Esimesed piiskopid ( Meinhard , Berthold ) ja nende tegevus

1184. aastal saabus Liivimaale piiskop Meinhard, kes 1186 . aastal kuulutati piiskopiks. Meinhardi tegevus oli rahumeelne - ta ei kutsunud siia ristisõdijaid. Meinhardit abistas ka Theoderich, hilisem Eestimaa piiskop. Kuna Meinhard ei suuda liivlasi ristida ning pöördub ta paavsti poole, kes lubab ristisõja algatada.
Berthold pühitseti pärast Meinhardi surma Liivimaa piiskopiks 1196 . aastal (kasutas ka esimesena relvajõudu, aga langes 1198. aastal lahingus liivlaste vastu.

Piiskop Albert , vallutuse organiseerimine ja lõpuleviimine

1199 pühitseti Liivimaa piiskopiks.
Alberti eesmärk : Rajada liivimaal kirikuriik, mida juhiks piiskop, kes alluks otse paavstile. Kogumaa pühendamine Neitsi Maarjale .
Albertil oli laiem haare, kui ta eelkäijatel :

1201 alustas saksa asunike tarvis Riia linna ehitamist, kuhu viis üle piiskopkonna keskuse.
Vallutatud alade säilitamiseks püüdis luua kohalike sõjameeste-vasallide kihti, hakkas selleks maid läänistama.
1202 asutati Kristuse Sõjateenistuse Vendade Ordu(Mõõgavendade ordu)
Riia: asutamine (aeg, eesmärk, tähtsus)

1201 – Väina jõe alamjooksule rajati Riia linn, mis rajati vallutuste tugipunktiks ja piiskopi eluasemeks.

Mõõgavendade ordu e Kristuse Sõjateenistuse Vennad (asutamine, eesmärk, asutamise aeg, ordu lõpp)

Liivlaste ning eestlaste alistamise tõhustamiseks rajas 1202. aastal Toreida preester Theoderich Palestiinas tegutseva Templiordu eeskujul vaimuliku rüütliordu Kristuse Sõjateenistuse Vennad, mida hakati kutsuma mõõga kujutise tõttu nende vapil ja orduvendade mantlil Mõõgavendade orduks. Ordu loodi selleks, et hõlbustada Liivimaa alistamist, mis tavaliste ristisõdijate hooajaliste tulekute ja minekute tõttu oli olnud küllaltki vaevaline. Paavst Innocentius III kinnitas ordu reeglid 1204. aastal ning ordu allutati piiskop Albertile. 1236 . aastal purustasid leedulased Saule lahingus Mõõgavendade ordu. selle riismatest moodustati Liivi ordu, mis oli Saksa ordu kohalik haru, mille juhiks määrati Preisi ja Liivimaa ordu maameister Hermann von Balk.
Mõõgavendade ordust saab Liivi ordu
1237 . aastal, aasta pärast Saule lahingut (1236), liideti Mõõgavendade ordu ametlikult Saksa orduga. Sellest sai emaordu Liivimaa haru, ametliku nimega Jeruusalemma Saksa Maja Püha Maarja hospidal Liivimaal.
Jõudude vahekorda Liivimaal tõi see aga olulise nihke, sest erinevalt mõõgavendadest ei allunud Liivimaa ordu mitte Riia piiskopile, vaid Saksa ordu kõrgmeistrile, kellest ülemaks oli ainult paavst. Seega oli alus Riia piiskoppide (hiljem peapiiskoppide) ja ordu hilisemaks rivaliteediks ülemvõimu pärast Liivimaal loodud.

Maarjamaa

1201 rajati piiskop Alberti eestvedamisel Väina jõe suudmesse Riia linn, millest sai oluline tugipunkt edasisteks vallutusteks. Et saada õigustust ristisõjaks, siis alistatav maa pühendati Neitsi Maarjale (Eesti ja Läti ala nimetus – Maarjamaa).
Nõnda, nõnda valvab mere täht alati oma Liivimaad; nõnda, nõnda kaitseb maailma valitsejanna ja kõigi maade keisrinna alati omaenese maad. (Henriku Liivimaa kroonika, XXV, 2 )

(Vana-) Liivimaa

Liivimaaks hakati kutsuma Läänemere lõunakaldal ristisõdadega vallutatud regiooni, mis piirnes idas õigeusklike vürstiriikidega ja lõunas paganlike leedu hõimudega. (tänapäeva ajaloo kirjanduses tuntakse seda enamasti Vana-Liivimaana)

Läti alade rahvaste ristusutamise lõpuleviimine
( liivlased 1206 -1207, latgalid 1208, Kuramaa 1267, semgalid 1290 – tähistas Liivimaa ristisõja lõppu; 1236 – Saule lahing – Leedu väed peatasid Mõõgavendade ordu (MO) sissetungi Leedu aladele, Mõõgavendade ordu (MO) hävitav lüüasaamine, 1237 lõpetas tegevuse – MO riismed ühinesid saksa orduga, moodustades selle Liivimaa haru ehk Liivi Ordu)

Kronoloogiline ülevaade eestlaste muistsest vabadusvõitlusest ja sündmustest (daatumid, sündmuste sisu, tähtsus, tulemus, tagajärg)
Sajand
Olulisemad sündmused
12.saj

1143 – rajati Lübecki linn, mis kujunes Läänemerel saksa

kaupmeeste olulisemaks tugipunktiks.

1184 – tulevane piiskop (1186 – 1196) Meinhard alustas Väina jõe

alamjooksul elevate liivlaste juurdes kristlikku misjonitööd.

1187 – Koiva liivlaste keskuses Toreidas alustas misjonitööd

Theoderich.

1198 – Teine liivlaste piiskop Berthold langes lahingus

ristisõdijate ja liivlaste vahel Riia asula juures.

1199 – kolmandaks Liivimaa piiskopiks pühitseti toomhärra

Albert Buxhoeveden.
13.saj

1201 – Väina jõe alamjooksule rajati Riia linn.
1202 – asutati Mõõgavendade ordu (Kristuse Sõjateenistuse

Vennad).

1207 – liivlaste ja latgalite ulatuslik ristimine.
1208 – saksa ristisõdijate ja nende liitlaste esimene sõjakäik

Ugandisse; algas eestlaste Muistne vabadusvõitlus.

1210 – eestlased piirasid Võnnu linnust ja lõid ristisõdijate abiväe

Ümera lahingus puruks.

1211 – ristisõdijad piirasid 6 päeva Viljandi linnust.
1211 – Eestlaste malevate sõjakäigud Toreida liivlaste vastu.
1212 – Novgorodi ja Pihkva väed rüüstasid Eestis ja piirasid

Varbola linnust, lahkudes pärast lunaraha saamist.

1212 – Sakala malev eesotsas Lembituga rüüstab Pihkva linna

ja selle ümbruse.

1212 – 1215 – kehtis nälja ja katku tõttu kolmeaastane vaherahu.
1215 – ristisõdijad vallutasid Leole linnust Sakalas ja Lembitu ristiti

pärast allaandmist koos muu rahvaga.

1215 – Eestlaste ebaõnnestunud “kolme maleva manööver” Riia

alla ja liivlaste ning latgalite aladele.

1217 – Muistse vabadusvõitluse suurimas välilahingus –

Madisepäeva lahingus langes Sakala vanem Lembitu.

1219 – 1220 – taanlased eesotsas Valdemar II-ga alustasid

Põhja-Eesti vallutamist ja ristimist.

1220 – rootslaste ebaõnnestunud katse kinnitada kanda Läänemaal.
1222 – saarlaste õhutusel alustati mandril ülestõusu ja vabastati

järgmiseks aastaks kogu Eesti ala, välja arvatud Tallinn.

1224 – ristisõdijate uued rüüsteretked, vallutati Tartu ja ristiti

kogu Mandri-Eesti.

1227 – ristisõdijate ja ristitud eestlaste vägi vallutas tormijooksuga

Muhu linnuse ja sundis alistuma Valjala linnuse kaitsjad .
Muistse vabadusvõitluse lõpp.
Lõplik maa jaotamine toimus Stensby lepinguga 1238 pärast Saule lahingut 1236, kus lakkas olemast Mõõgavendade ordu, mis kujundati ümber Saksa ordu Liivimaa haruks. Algas Vana Liivimaa ajajärk.

Eestlaste lüüasaamise põhjused. Mul ainult põhjused, mitte analüüs!

Eestlastel puudusid kindlad liitlased, liit venelastega polnud järjepidev.
Vaenlasel oli sõjaline ülekaal (paremini relvastatud, kutselised sõjamehed).
Maakondade omavaheline koostöö oli nõrk riikluse puudumise tõttu; eestlased alistati maakondade kaupa.
Eestlastel tuli võidelda mitme vaenlasega – sakslased , liivlased, latgalid, taanlased, rootslased, venelased .
Vaenlaste sõjajõud said pidevalt täiendust.
Vaenlased olid head diplomaadid, suutsid hankida endale liitlasi (latgalid, liivlased, taanlased) ja kasutasid oskuslikult ära kohalike rahvaste ja maakondade omavahelisi tülisid.
Paarikümneaastane sõda ja rüüstamine kurnas eestlased majanduslikult välja.

Arutle , argumenteeri, kinnita näidete ja faktidega:

Kas venelased olid Liivimaa ristisõjas eestlastele pigem liitlased või vaenlased?
Kas ristisõda paganlike Baltimaade rahvaste vastu oli pigem missioon või pigem agressioon?
Millised oleksid olnud Eesti edasised arengustsenaariumid juhul, kui eestlased oleksid muistse vabadusvõitluse võitnud?
Milline tähendus on eestlaste ajalooteadvuses Ümera ja Madisepäeva lahingutel?

Varia

Valdemar II

Taani kuningas, kes saabus oma vägedega 1219 Tallinna (lindanise) alla ja alustas Põhja- Eesti vallutamist. Temast sai Harju-Viru e. Eestimaa hertsogkonna hertsog .

Võiduristimine

1220. aastal alanud võidujooks sakslaste ja taanlaste vahel, kumb jõuab enne mingi piirkonna elanikud ristida. Näitas ristisõja tegelikku iseloomu ja eesmärki – uute alade hõivamist ristimise ettekäändel.

Dannebrog

Taani lipp , valge skandinaavia rist punasel põhjal.

Eestlaste vastupealetung 1223

1222. aastal piirasid saarlased taanlaste linnuse ümber ja sundidid nad alistuma. Võidukate saarlaste eestvedamisel levis mandril ülestõus vallutajate vastu. Kogu Eesti ala vabastati 1222 - 1223 võõrvõimust (Tallinn jäi taanlaste valdusesse). eestlased asusuid linnuseid kindlustama, ehitama kiviheitemasinaid ning õppisid ambe kasutama. Aga nn teises Ümera lahingus 1223. aastal saadi hävitavalt lüüa ning eue ristisõdijate sissetungi käigus 1223 - 1224 toimus Eesti mandriala lõplik alistamine Tartu linnuse langemisega.

Koknese (Vene) vürst Vjatško

Abistas oma vägedega eestlasi Tartu kaitsmisel 1224 (see oli ka venemaale alluva vürstkonna loomise katse)
Jäälahing
5. aprillil 1242 toimunud Jäälahingus võitsid teatavasti Novgorodi vürsti Aleksandri (kes sajandeid pälvis endale lisanime Nevski ) juhitud venelased liivimaalaste vägesid ning oletatavalt toimus see lahing Peipsi järve jääl.
Lahingule on Nõukogude ajal antud suur ajalooline tähtsus: see olevat peatanud sakslaste edasitungi itta, kuna see olevat olnud Liivi ordule tugev hoop ning seal langenud 400-500 rüütlit. Kuid Liivi ordus polnud kunagi ühekorraga nii palju rüütleid ja Liivimaa-poolse pildi andev "Liivimaa vanem riimkroonika " kirjeldab lahingut pigem väiksemamastaabilise sündmusena.
Liivimaalaste väe põhiosa olevat moodustanud hoopis Tartu piiskopi väed, Liivi ordu rüütleid oli võib-olla paarkümmend. Vaieldamatu on aga see, et liivimaalased said lahingus lüüa ja olid seejärel sunnitud Novgorodiga rahu tegema.
Kuid "ittatungi" see ometi peatanud, sest kuni 16. sajandi alguseni korraldasid liivimaalased mitmeid sõjakäike Venemaale.
7

.DOC Laadi alla originaalfail 8 lk · .doc · 69 allalaadimist

Liivimaa ristisõda-Eestlaste muistne vabadusvõitlus 1208-1227 #1

Liivimaa ristisõda-Eestlaste muistne vabadusvõitlus 1208-1227 #2

Liivimaa ristisõda-Eestlaste muistne vabadusvõitlus 1208-1227 #3

Liivimaa ristisõda-Eestlaste muistne vabadusvõitlus 1208-1227 #4

Liivimaa ristisõda-Eestlaste muistne vabadusvõitlus 1208-1227 #5

Liivimaa ristisõda-Eestlaste muistne vabadusvõitlus 1208-1227 #6

Liivimaa ristisõda-Eestlaste muistne vabadusvõitlus 1208-1227 #7

Liivimaa ristisõda-Eestlaste muistne vabadusvõitlus 1208-1227 #8

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 8 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2014-04-10 Kuupäev, millal dokument üles laeti

69 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

liivapesa Õppematerjali autor

Kordamisküsimustest leiab:
1) Muinas-Eesti kaart (maakonnad) enne Liivimaa ristisõda; Vana-Liivimaa kaart pärast Liivimaa ristisõja lõppu (Eesti, Läti alad – vallutajate riigid).
2) Peamine ajalooallikas (autor, sisu, ajaline määratlus, tähtsus). Henriku Liivimaa kroonika.
3) Eellugu:
• Vallutuslikud huvid, selgita-põhjenda, miks? (kaupmehed, katoliku kirik, ristirüütlid, Taani ja Rootsi riik)
• Esimesed piiskopid (Meinhard, Berthold) ja nende tegevus
• Piiskop Albert, vallutuse organiseerimine ja lõpuleviimine
• Riia: asutamine (aeg, eesmärk, tähtsus)
• Mõõgavendade ordu e Kristuse Sõjateenistuse Vennad (asutamine, eesmärk, asutamise aeg, ordu lõpp)
• Maarjamaa
• (Vana-) Liivimaa
4) Läti alade rahvaste ristusutamise lõpuleviimine
5) Kronoloogiline ülevaade eestlaste muistsest vabadusvõitlusest ja sündmustest (daatumid, sündmuste sisu)
6) Eestlaste lüüasaamise põhjused.
7) Varia

muinas-eesti liivima ristisõda ajalugu henriku liivimaa kroonika ristirüütlid piiskop albert maarjamaa

Sarnased õppematerjalid

pdf

Liivimaa ristisõda. Eestlaste muistne vabadusvõitlus

Kordamiseks. Liivimaa ristisõda. Eestlaste muistne vabadusvõitlus 1208-1227 (§ 7) vt ka http://www.histrodamus.ee/index.php?&event=Show_main_layers&layer_id=113 1) Peamine ajalooallikas (autor, sisu, ajaline määratlus, tähtsus). Henriku Liivimaa kroonika 2) Eellugu · Vallutuslikud huvid, selgita-põhjenda, miks? (kaupmehed, katoliku kirik, ristirüütlid, Taani ja Rootsi riik) · Esimesed piiskopid (Meinhard, Berthold) ja nende tegevus · Piiskop Albert (pildil tema pitsat), vallutuse organiseerimine ja lõpuleviimine · Riia: asutamine (aeg, eesmärk, tähtsus) · Mõõgavendade ordu e Kristuse Sõjateenistuse Vennad (asutamine,

Ajalugu

ppt

Muistne Vabadusvõitlus

Baltikumi ristisõja põhjused Saksa kaupmeeste soov saada oma kontrolli alla läbi Baltikumi kulgevad kaubateed Venemaale. (1159. aastal rajati Lüübeki linn, millel olid kau-banduslikud huvid Läänemerel). Soov teha Jumalale meelepäraseid tegusid ning ristida Euroopa viimased paganarahvad. (Usuti, et surm ristisõjas lunastab kõik patud ning hing pääseb otse Paradiisi, vaatamata sellele, et inimene on varem elanud patust elu.) Balti ristisõda 1180-1290 Rahumeelne misjon 1180-1198 Liivlaste ja latgalite alistamine 1198-1207 Eestlaste muistne vabadusvõitlus 12081227 Seelide, semgalite, kurelaste alistamine kuni 1290 Misjon - usu kuulutamine rahumeelsel teel. Eesti- ja Liivimaa piiskopid Fulco 1165-1178 Eestimaa piiskop Meinhard 1186-1196 Liivimaa piiskop Berthold 1196-1198 Liivimaa piiskop Albert 1199-1229 Riia piiskop

Ajalugu

doc

EESTLASTE MUISTNE VABADUSVÕITLUS

Eestlaste muistne vabadusvõitlus oli Balti ristisõdade, mis toimusid 1180. 1290. aastatel, üks osa. Muistset vabadusvõitlust dateeritakse tavaliselt aastatega 12081227. Nimetuse ja hinnangute problemaatika Termin 'eestlaste muistne vabadusvõitlus' tuli kasutusele 1920. aastate Eesti Vabariigis. See mõiste tekkis seoses Vabadussõjaga, sest tekkiv rahvuslik eesti ajalookirjutus nägi võimalust siduda kokku kaks suurt eestlaste võitlust: muistse vabadusvõitluse, mis kaotati, ja kaasaegse vabadussõja, mis võideti. Selle kontseptsiooni selgrooks oli seisukoht, et eestlased on juba alates 13. sajandist pidevalt vabaduse taastamise poole püüelnud ning sellega seoti nii Jüriöö ülestõus, 1560. aasta talurahva ülestõus Läänemaal kui ka Mahtra sõda. Lisaks suhtuti 13. sajandi eestlasesse väga moderniseerivalt: usuti, et muinaseestlastel oli juba tugev rahvusliku ühtsuse tunne, Muinas-Eesti aga peaaegu kui

Ajalugu

docx

Eestlaste muistne vabadusvõitlus

Eestlaste muistne vabadusvõitlus Tallinn 2012 Eellugu Huvi Liivimaa ja Eesti vallutamise vastu seostatakse üldiselt saksa kaupmeeste tegevuse aktiviseerumisega Läänemerel alates 12. sajandi keskpaigast. 1159. aastal taasrajati Lübecki linn, millest sai saksa kaupmeeste peamine tugipunkt reisidel Läänemere idakaldale. Nende suur huvi Baltimaade vastu tulenes sellest, et selle kaudu oli hea kaubelda Vene vürstiriikidega. Lisaks saksa kaupmeestele tundsid Baltimaade vastu huvi ka Taani kaupmehed ja kirikutegelased; idamisjonist huvitus ka Rootsi

Ajalugu

doc

Kontrolltöö küsimused ja vastused (7 klass)

Liivimaa, ordumeister, kapiitel, Taani hindamise raamat, Liivi ordu, Stensby leping, linnadepäev, maapäev, hansalinn, raad 3) MIS TOIMUS NENDEL AASTATEL? 1186, 1196, 1198, 1200, 1201, 1202, 12061207, 1208, 1210, 1211, 12121215, 21.09.1217, 1219, 1220, 1222, 1223.1224, 1227, 1242, 1236, 1241, 13431345, 1346 4)Vali loetelust 2 teemat ja arutle nende üle. Oluline on tunda fakte: a)eestlaste elukorraldus muinasajal, b)Kolme piiskopi tegevus ida baltikumi paganate ristimiseks, c) eestlaste võitlused 1208 1215, d)muistse vabadusvõitluse lõpp 12151227),e)Vana Liivimaa riiklik korraldus ja maahärrade vahelised võitlused, f)Jüriöö ülestõus mandril ja saaremaal, g)Linnaelu ja linnade valitsemine keskajal 5)Oska kanda kontuurkaardile: a) Muinas eesti maakonnad, b)eestlaste naaberrahvad, Liivimaa riigid keskajal(enne ja pärast Jüriöö ülestõusu) Meinhard-tuli Saksamaalt liivlasi ristiusku pöörama;1186.aastal sai te siinseks piiskopiks. Berthold-1196

Ajalugu

doc

Balti ristisõda

Balti ristisõda 1. Ristiusu jõudmine Läänemere äärde a) Ristiusus nähti võimalust normannide tsiviliseerimiseks ja põhjast lähtuva ohu likvideerimiseks b) Ristiusu vastuvõtmine Skandinaavias käis käsikäes riikide tekkega - kuningad nägid ristiusus vahendit enese ainuvõimu kindlustamisel : Taanis võttis ristiusu vastu ja lasi oma rahva ristida kuningas Harald Sinihammas 960.a paiku. Norras kinnistus ristiusk kuningas Olav Püha valitsemisajal (1016 1028).

Ajalugu

ppt

Eesti ajalugu, Keskaeg : Liivimaa ristisõda

1140. Aastatel saksid ja taanlased -> Läänemere lõunakaldal elavate paganlike slaavlaste vastu. · 1143 Lübeck rajati lääne slaavlaste poolt rajatud alale, kujunes sakslaste idaretkede väravaks. · Ojamaa, Eesti ja Läti sadamad loomulikeks vahepeatusteks kaupmeestele, kelle lõppsihiks oli Venemaa turg. · 1180 aastatel muutusid saksa kaupmehed Läänemere idakaldal sagedasteks külalisteks. Nendega koos ka misjonärid. · Piiskop Meinhard - talle sai ülesandeks Liivimaa ristiusule toomine, pandi alus kristlikule kogudeusele. Liivimaal austati Meinhardi pühakuna. Liiviristi sõda oli.. · 12sajandil · Rooma paavsti toetusel · Katoliku kiriku ja kristlike sõjaorganisatsioonide Mõõgavendade ordu) poolt · Liivimaal (tänapäeva Läti territooriumil) elanud soome-ugri ja balti hõimude vastu peetud sõda) · Lõppes : liivlaste, kurside, latgalite, semgalite maa vallutamise ja nende sundristimisega. Ristisõja algus, pööre

Ajalugu

docx

Ristisõjad - ülevaade, aastaarvud

Keskaeg 7.Liivimaa ristisõda Läänemere piirkond 12.sajandi teisel poolel Uued vallutused avasid saksa kaupmeestele ligipääsu Läänemerele. Lääne-slaavlastelt vallutautd alale Lübeck, mis kujunes sakslaste idaretkede väravaks. 1186. Pühitseti Üksküla augustiinlane Meinhard piiskpiks ja ta pidi Liivimaa ristiusule tooma. Kuigi liivlaste ristiusustamine kulges visalt, pandi sel ajal siiski alus väikesele kristlikule kogudusele. Ristisõja algus Meinhard suri, piiskopiks sai Berthold, kuid ei teatud, mida temast arvata, Berthold sai paavstil volituse ristisõja korraldamiseks, et liivlased jõuga alistuma sundida. Siis toimus lahing, kus Berthold suri. Ristisõjast loodeti kiiremaid tulemusi, miks? · Hamburgi-Bremeni piiskop liitus taastada kunagist liidripositsiooni

Ajalugu

Rohkem sarnaseid