Keskaeg Eestis (1)

Keskaeg Eestis
Liivimaa ristisõda
1143 . rajati Lübecki linn
Liivimaa piiskopid:
Meinhard (1186- 1196 )- rahulik, sõbralik, ehitas 1184. aastal Ükskülasse Liivi alade esimese kiriku, liivlased hakkasid Meinhardi ristimise ning rahva Rooma kirikule allutamisplaanidele vastu. Meinhardil ei õnnestu põikpäiseid liivlasi ristida ning hädas pöördus ta paavsti poole. Paavst Coelestinus III lubaski 1193. aastal alustada ristisõja. Aastal 1196 suri piiskop Meinhard suutmata ristida liivlasi.
Berthold (1196-1198)- tsistertslane, vaenulikum, paavstilt volitus ristisõja korraldamiseks, kutsus inimesi üles ristiusustama, suri lahingu käigus
Albert (1199-1229)- hea strateegia
* 1199. Üksküla piiskopiks pühitseti, eesmärk rajada Liivimaal kirikuriik, mida juhiks piiskop ja alluks paavstile
* Liivimaa vallutamise peaorganisaator ja suutis oma valitsusajal ka Eesti ning enamiku Lätist alistada
* asutas kloostreid
* alluvuses töötas Läti Henrik
* võimas linnus Võnnus – ordu keskus
* 1201. Riia linna rajamine ja üles ehitamine, piiskopkonna keskus
* püüab luua sõjameeste-vasallide kihi ja läänistab selleks maid
* 1202. asutas Kristuse Sõjateenistuse Vendade ordu (Mõõgavendade ordu) kannavad valget mantlit punase ristiga, all raudrüü/soomussärk; loomise initsiaator piiskop Theoderich; Riia linnast üks kolmandik; kujunesid väe tuumikuks ; allutati küll piiskopile, kuid hakkas ajama iseseisvat poliitikat ja kujunes Riia piiskopile konkurendiks
* 1206 . alistas liivalased ja 1208. latgalid
* Albert sai Saksa- Rooma riigivürstiks, sai Liivimaa lääniks
* 1209. paavst nimetas Riia piiskopiks
Tsistertslased tähtsamad ristisõdade idee kandjada ja kaitsejad.
Kellele hea ja kuidas?
* Hamburgi-Bremeni peapiiskop lootis taastada oma kiriku liidripositsiooni Põhja-Euroopas
* Saksa kaupmehed , paremad kauplemisvõimalused (Läänemere turg ), meretee kiirem, ohutum
* Saksimaa ja Vestfaali rüütlid, sooviti valdusi hankida
Sakslased said enda poole osa liivlasi koos vanema Kaupoga. Teiste liivlaste vastupanu lõppes 1206-07.a siis toimus ulatuslik ristimine , liivlaste alale ehitati kirikud ja määrati preestrid .
1208- võtsid ristimise vastu latgalid.
Edasi suunduti eestlaste vastu.
Eestlaste muistne vabadusvõitlus
Eelvõitluse aeg 1208- 1212 (5)
1208. ristisõdijad Sakala ja Ugandi maakonnas .
1210. võitsid eestlased Ümera lahingu
Pingestusid suhted idanaabritega, nad korraldasid mitu sõjaretke.
Ristisõdijad ja eestlased kurnatud ning puhkes ka katk, 1212. sõlmiti vaherahu kolmeks aastaks.
Vallutus ajajärk 1215 -1221(2)
1215. uue hooga , sakslased ja latgalid teevad rüüsteretki Ugandisse, jõuavad ka Läänemaal ja Kesk-Eestisse.
Eestlaste korraldatud sõjaretk Riia vastu nurjus.
Aasta pärast palusid ugalased ja sakalased rahu ja võtsid ristimise vastu
1217 . ugalased koos sakslastega sõjakäik Venemaale. Teised maakonnad sõlmisid liidu venelastega.
Otepää linnuse alla pidid ugalased ja sakslased alla andma eestlastele ja venelastele ning sakslased pidid lahkuma Eestist.
Eestlased plaanisid minna Riiat ründama, selleks asus Lembitu vägesid koondama. Vastased asusid samuti tööle. 1217. toimus Madisepäeva lahing Viljandi lähedal ning lõppes eestlaste allajäämisega. Langesid Lembitu, Kaupo ja teisedki eesti vanemad.
1219. sekkus Taani kuningas Valdemar II, eesmärgiga Eestis kanda kinnitada. Võidukas lahing Tallinna all, ehitati Tallina kivilinnus ja määras Eestimaale asehalduri.
Taani ja Saksa preestrite vahel võitlus – Taani ja Riia kiriku valduste piir.
1220 . sügiseks taanlaste käes Harjumaa , Rävala, Virumaa ja Järvamaa.
1220. rajas Rootsi kuningas tugipunkti Lihulasse ja asus ümberkaudset rahvast ristima. Saarlased lõid rootslaste väed puruks.
1222 . Taani vägi Saaremaal, kuningas lahkus hakkasid saarlased tegutsema. Taanlased sunniti alistuma ja Saaremaalt lahkuma. Kõik kutsuti ülestõusule.
Eesti ala alistumine ja sõja lõpp 1222-1227
1223 . eestlased ründavad sakslasi ja võtavad linnused üle. Tagasi saadi kogu maa, kuid Tallinna mitte.
Riia peapiiskop ja mõõgavennad kogusid end ja alustasid maade tagasivallutamist.
1224. mandriosast veel Tartu vallutamata, augustis hõivati ka see.
1227. läks sakslaste vägi saartele, Muhu linnus vallutati ja hävitati. Edasi Valjala alla, kus saarlased alistusid ja lasid end ristida.
Kaotuse põhjused
* sõjaline ülekaal vastaste poolel, vallutajaid rohkem (Saksamaa 1208, Taani 1219, Rootsi 1220)
* roomakatoliku kiriku toetus
* eestlased olid kohandatud üksikute sõjaretkede jaoks
* vastaste relvastus oli parem
* pikaajaline sõda kurnas majanduslikult ning jäi puudu ka elavjõust
* polnud ühtset riiki ja sidemed maakondade vahel nõrgad
* ühisoperatsioonid küll venelastega, kuid neid pidi meelitama ja nad ei pidanud kokkulepetest alati kinni
* vastased kasutasid ära naabritega keerulisi suhteid
Vana- Liivimaa piirid
1267 . alistati Kuramaa (kolmas katse)
1290. andsid alla semgalid . Nüüd oli Liivimaa ristisõda lõppenud.
Rootslased vallutasid soomlased. Liivlased ja rootslased jõudsid karjalaste ja vadjalaste aladele , kus põrkuti Novgorodi ja Pihkva vürstiriigiga.
13.saj teisel poolel sõlmisid sakslased ja rootslased vene vürstidega rahu, kujunes välja ida- ja läänekiriku piir.
Idast õigeusklike vürstiriikidega ja lõunast leedu hõimudega – Liivimaa.
Üleminek keskajale
Maade jagamine
1224. sõlmisid Riia piiskop ja ordu maade jagamise lepingu, mille järgi Eestimaa piiskop sai endale Sakala ja Ugandi koos külgnevate Kesk-Eesti maakondadega – Tartu piiskopkond , keskus Tartu.
Sakala andis Mõõgavendade ordule, Läänemaa sai Riia piiskop.
Virumaast, Järvamaast ja Läänemaast moodustati 1226. Taani ja saksa valduste vahel puhverriik. See langes juba järgmisel aastal ja lisaks vallutas Mõõgavendade ordu Taanilt veel Harjumaa ja Tallinna.
1228 . Läänemaast ja Saaremaast Saare-Lääne piiskopkond, keskusega Lihula .
1236. sai Mõõgavendade ordu Saule lahingus hävitavalt lüüa. MO liitus Saksa orduga – Saksa ordu Liivimaa haru. Liitumine oli ordule hea, kuna Saksal oli valdusi ning ka head suhted paavsti ja keisriga.
1238. Stensby leping, ordu pidi Taani kuningale tagasi andma Tallinna, Rävala, Harjumaa, Järvamaa ja Virumaa – Eestimaa hertsogkond, keskus Tallinn. Järvamaa andis ordule tagasi tingimusel, et sinna ühtegi linnust ei rajata.
Lääniaadli teke
Vallutusjärgselt kujunes Vana-Liivimaal välja Lääne-Euroopa eeskujudele tuginev läänikorraldus.
* maad on jagatud maahärrade (senjööride) poolt läänideks (feoodideks)
* lääni omanik (läänimees) on kohustatud vastutasuks toetama maahärrat sõjaliselt; lääni territooriumil elavad talupojad on maksukohuslased läänimehe ees.
* läänimehed oma valdusi edasi ei läänistanud
Maa kindlustamiseks rajati linnused, sinna pandi läänimehed. Ordu maid ei läänistatud.
Talupoegadega ühised söömaajad – vakusepeod.
Asutati esimesed eramõisad.
Talupoja õiguslik seisund 13.sajandil
Seisund hea – vallutajad tunnistasid isiklikku vabadust ja õigust pärilikule maakasutusele, lubati kaubitseda.
Tuli leppida paljude koormistega- viljakümnis või hinnus .
Vabade meeste õigus ja kohustus oli sõjateenistus. Kohalik rahvas osales sõjakäikudel ja maa kaitsmisel.
Saaremaa kõige parem olukord, kuna kauplesid õigused välja, seal levis hinnus.
Peale ristiusustamist algas Eestis kiiresti kirikute ehitus, algul puidust, hiljem kivist. Kirikute ehitus oli maaisanda finantseerida. Igasse kihelkonda ehitati kirik , neile lisandusid väiksemad kabelid. Kirikutesse seati ametisse preestrid, kelle ülesandeks oli jumalateenistusi pidada, sakramente jagada ning rahvast kristlikus vaimus õpetada ja juhatada . Enamik preestreid pärines Saksamaalt, 13.saj võis leida vaimulike seas ka eestlasi.
Linnade teke
Toetajad saksa kaupmehed. Vallutuste käigus tekkisid esimesed linnad. Linnad kujunesid kauplemiskohtadele, teede sõlmpunktidele ning keskustesse.
Keskaegsetel linnadel oli iseseisev õiguslik staatus, mille tagas maaisanda antud linnaõigus.
Reval- Tallinn
Hapsal- Haapsalu
Fellin- Viljandi
Wesenberg - Rakvere
Narwa- Narva
Dorpat- Tartu
Alt- Pernau- Vana-Pärnu
N- Pernau- Uus-Pärnu
Weissenstein- Paide ( 1291 , tõlkes valge kivim e. paekivi )
Tekkis ka väiksemaid alevikke, kuid linnastaatusesse need ei tõusnud.
linna tuumiku moodustasid käsitöölised ja kaupmehed, mingil määral võis linnakogukonna hulgas olla ka kohaliku rahvast. Kaubandus ja käsitöö arenes. Vanad käsitöö alad jäid eestlastele, peenamaid oskusi vajavad sakslastele.
Jüriöö ülestõus 1342-1345
Taani kuningas otsustas oma Eesti alad Saksa ordule maha müüa. Taani vasallid kartsid uue maaisanda all seniste vabaduste piiramist ning püüdis otsust takistada. Ka eestlased proovisid olukorda parandada. See oli viimane katse end võõrvõimu alt vabastada.
1343. 23.aprill alustasid harjulased relvastatud mässu: põletasid kirikuid ja mõisaid, tapeti sakslasi ning valisid neli kuningat.
Edasi asuti Tallinna piirama, abi paluti Rootsi esindajalt , Turu foogtilt ja Pihkva vürstilt, lubati tulla.
Läänemaalased asusid Haapsalut piirama, kohaliku sakslased pöördusid Saksa ordu poole abipalvega.
Liivimaa meister Dreileben kutsus eestlaste kuningad Paide linnusesse aru andma ning eestlased tapeti relvakokkupõrkel.
Seejärel ületasid ordu väed Taani valduste piiri ning rünnak lõppes harjulaste maleva hävitamisega.
1343.juuli ülestõus Saaremaal, piirati ja hävitati Pöide linnus.
Saksa ordul õnnestus Mandri-Eesti 1343.a lõpul lõplikult alistada Preisimaalt saadetud abiväega. Saarlased aga kahe sõjakäiguga (1344,1345). Karistuseks tuli ordule ehitada Maasilinna linnuse.
Ülestõusuga oli ordu saanud Põhja-Eesti peremeheks. Ametlikuks sai see siis kui Taani kuningas loovutas oma valdused 19 000 hõbemarga eest Saksa ordule.
Ülestõusus osalesid mereäärsed maakonnad, kes olid seni säilitanud suuremad õigused. See hävitati ülestõusuga ning vastupanu oli raugenud pikaks ajaks.
Lõhe eestlaste ja võõrvõimu vahel süvenes.
Kaotuse põhjused: * sakslastel tugevad väed ja parem relvastus, * eestlastel polnud toetajaid
Vana- Liivimaa valitsemine
Poliitiline ülesehitus
Enne 1346.a
* Liivi ordu riik- keskus Riia, hiljem Võnnu
* Taani valdus Põhja-Eestis, keskus Tallinn
* Saare-Lääne piiskopkond, keskus Lihula, hiljem Haapsalu ja siis Kuressaare
* Tartu piiskopkond, keskus Tartu
Taani kaotab alad Liivi ordule – ostumüügitehing
Pärast 1346.a viis iseseisvat väikeriiki
* suurim ja tugevam Saksa ordu Liivimaa haru, algul Riia, hiljem Võnnu
* vanim ja kaalukam Riia peapiiskopkond
* Tartu piiskopkond
* Saare-Lääne piiskopkond- valitsemine keerukas, kuna valdused killustunud
Kirikuõiguslikud moodustasid 13.saj keskpaigast ühtse kirikuprovintsi Riia peapiiskopi juhtimisel.
Läänisuhted
Maa jagunes maaisanda domeenideks ja vasallide läänivaldusteks.
Domeen- kuulus maaisandale ja selle tuludest kaeti riigivalitsemise kulud ning isiklikud väljaminekud
Läänivaldused- vasallidele sõjateenistuse eest pakutud maa, läänisid hallati 13.saj lõpust eramõisatest
„Taani hindamisraamat“
Läänid alates 1315.a pärandatavad, ordu alal mittepärandatavad. Pärandatavus vähendas maaisanda võimutähtsust. Maaisandale kuulunud õigused (nt. kohtuvõim) läksid samuti üle vasallidele. Maaisanda tähtsus vähenes formaalsuseni.
Läänistamata maade haldamiseks ja majandamiseks jagasid maaisandad need ametkondadeks, mis võisid hõlmata mitu kihelkonda ja mille keskuseks oli ametimõis. Ametkonnad jagunesid vakusteks, 4-6 küla.
Sisepoliitika
Sisepoliitiline telg – Saksa ordu ja piiskoppide vaheline võimuvõitlus, kuna nende vahekord jäi täpselt määratlemata.
Riia peapiiskop väitis, et ordu peab piiskoppidele alluma või olema lausa läänisõltuvuses. Ordut see ei huvitanud, sest nemad allusid otse paavstile.
Tülide vahekohtunik paavst > manipuleeris.
15.saj lõpul õnnestus ordul saavutada endale meelepärase kandidaadi määramine nii Riia kui ka Saare-Lääne piiskopitoolile. Kuna ordu tugevnes , hakkas tööle vastasrinne, mille juhiks tõusis Tartu piiskop Damerow . Ta asus välistoetust otsima, sõlmiti liit Saksa kuninga, Mecklenburgi ning Pommeri-Stettini hertsogi ja Leedu suurvürstiga. Kuid see liit nõrgenes, kuigi Tartusse tulid appi ka mereröövlid, suutis ordu vägi 1396 . Tartu vallutada.
1397. Danzigi kongress , kus jõuti otsusele. Riia peapiiskopkond seoti Saksa orduga. Ordu loobus õigusest piiskopi vasalle sõjalistel eesmärkidel kasutada, sõjaline jõud nõrgenes. Piiskoppide kasu.
Seisused ja Maapäev
14.saj suurt rolli hakkasid mängima läänimehed ja linnad. Maaisandate võim nõrk, sisepoliitiliselt vajasid tuge vasallidelt.
Rüütelkond- vasallidest koosnev piirkondlik üksus, mille eesmärk oli kaitsta oma huve. Igal piiskopkonnal oli rüütelkond; ordu vasallidel neid ei tekkinud.
Tõusis ka hansakaubandus linnade tähtsus. Linnad moodustasid ühisrinde, mis kujutas arvestavat sisepoliitilist jõudu. Sajandi keskpaigast hakati korraldama iga-aastaseid linnadepäevi, arutati kaubandusega seotud küsimusi. Linnad kaasati sisepoliitikasse.
Saksa ordu otsis liitlasi piiskoppide vasallid ja linnade seast. Ordut võib pidada Liivimaad koondavaks jõuks, kelle eesmärgiks oli luua ühtne territoorium ordu ülemvõimu all. Ordut peeti maakaitse tegelikuks tagajaks, linna ja läänimehed hoidsid ordu selja taha.
15.saj algul muutus jõudude tasakaal ja see sundis liivimaalasi koonduma. 1421. hakati korraldama Maapäevi – Liivimaa maaisandate ja seisuste kokkusaamine. Toimusid Valgas ja Valmieras. Kokku kutsus Liivimaa ordumeister , Riia peapiiskop või mõlemad korraga. Esindatud oli vaimulikud , ordu, vasallid ja linnad. Arutati välis- ja majanduspoliitilisi küsimusi ning püüti lahendada omavahelisi tülisid. Otsused ei olnud kohustuslikud, maapäevad ei muutunud reaalselt ühendavaks institutsiooniks.
Killustatus jäi püsima, ordu ja piiskoppide võimuvõitlus ei lõppenud.
Välispoliitika
Välissuhetes kõige aktiivsem Saksa ordu. Piiskopid hoidsid kaitsepositsioonile otsides ordu vastu liitlasi.
Linnad esindasid Hansa liidu kaubandushuve ja püüdsid välispoliitikast distantseeruda.
Ordu eesmärk püha sõda paganatega – Leedu.
14.saj lõpul ordu rahvusvaheline positsioon halvenes.
Kalmari unioon – Taani, Rootsi ja Norra. Taani püüdis Liivimaa siseasjadesse sekkuda.
1385. ristiusk Leedus ja liitus Poolaga Krevo uniooniks. Preisimaa orduharu sai Poola-Leedult lahingus lüüa, pärast seda hakkas Liivimaa orduharu side Preisi omaga lõdvenema, see tõi kaasa muutusi. Leeduga kujunesid 15.saj heanaaberlikud suhted.
15.saj teisel poolel uus oht – Vene vürstiriigid ühtseks.
1478. allutati Novgorodi venelaste poolt, seega Liivimaa idapiiri jõudude tasakaal hävis.
1481 . vene ühendatud vägede rüüsteretk Lõuna-Eestisse.
1492. lasi Ivan III rajada Ivangorodi.
1494 . suleti Hansa kaubakontor Novgorodis
Liivimaa meister Plettenberg püüdis sisevastuolusid ületada ja koondada jõud venelastele vastulöögi andmiseks .
1510 . sõlmisid liivimaalased liidu Leeduga ja asusid Venemaa vastu sõtta võites järgmisel aastal Vene väed.
1503. sõlmiti venelastega vaherahu, mida pikendati korduvalt kuni 1558.aastani.
Rahvas
Asutus ja rahvastik
Ühiskond oli agraarühiskond. Enamik rahvastiku moodustasid talupojad, teisi ühiskonna kihte (aadlike, vaimulike, kaupmehi ja käsitöölisi) oli 6-7%.
Rahvaarv kasvas ja asutus tihenes. Inimeste arvu määrati adramaade järgi. Hinnanguliselt oli 13.saj algul 150000-180000 inimest. Järgnevatel sajanditel kasvas kaks korda, seda pidurdasid näljahädad, taudid ja laastavad sõjad. Rahvast läks rohkem elama soistele ja ranniku aladele. Rannakülad.
Lääne-Eestisse tekkis rannarootslaste asutus, neile anti suuremad õigused.
Talupojad
Saksa talupoegi elama ei asunud . Varanduslikult ja õiguslikult jagunesid talupojad erinevatesse rühmadesse. 16.saj teisel poolel kadusid sotsiaalsed erinevused talupoegade vahel.
Kõige rohkem adratalupoegi- pidid maksma andameid ja kandma teokoormisi, adramaades mõõdeti. Õiguslik seisund ühesugune, aga jõukuselt olid erinevad. Suurtes taludes võõras tööjõud. Adratalunike pojad asutasid uusi talusid, nende koormised väiksemad. Nende peremehed – üksjalad.
Vabad jagati maavabadeks ja vabatalupoegadeks.
Maavabad- ülikute järeltulijad, neile kuulus talu alama lääniõiguse alusel, nad olid isiklikult vabad ja ka koormiseid polnud, olid kohustatud ainult kandma sõjateenistust kergeratsaväelasena. Nad pidid ise maad harima, kuna neile ei kuulunud talupoegi.
Vabatalupojad - olid end koormistest raha eest lahti ostnud. Neid oli kõige rohkem maaisandate isiklikes valdustes.
Adratalunike koormistest olid vabastatud ka möldrid, kõrtsmikud, sepad , puusepad ja mõisaametimehed.
Alumise kihi moodustasid:
* vabadikud - maata või vähese maaga, palgatööst elatuvad talupojad
* sulased ja teenijad - müüsid oma tööjõudu ja olid peremehe eestkoste all.
Orjad e. träälid- sõjavangid, võlgnikud ja karistusest lahtiostetud surmamõistetud. Kristlasi ei tohi pidada üle 10 aasta träälina. 15.saj jooksul kaovad.
Mõisad
ülikutele kuulunud talu. Edaspidi tähendas maaisanda ja vasallide majapidamist , koguti andameid ja valitseti maid. Vasallid pühendusid maaomandi haldamisele. Hakati mõisamajandit laiendama ja vilja tootma.
Vilja nõudlus tõusis ja ka viljahind seega, vilja hakati eksportima. Eramõisate rajamine ja mõisapõldude laiendamine sai hoo sisse. Keskaja lõpuks oli Eestis 500 mõisa.
Põldude harimiseks kasutati talupoegade tööjõudu ja töövahendeid. Tekkis teokohustus . Iga talu pidi saatma mõisa teolisi.
Talupoegade õiguslik seisund
15.saj teisel poolel talupojad polnud enam isiklikult vabad ja nad kuulusid maa külge – kujunes välja sunnismaisus . Teise aadliku juurde minna ei tohtinud ilma loata, loata pagenud talupojad anti tingimusteta välja. Linnad tõrkusid, kuna neile andis maarahvas täiendust. Põgenenud talupoegade väljanõudmiseks seati sisse adra- ehk haagikohtuniku amet. Liikumisvabadus oli ainult vabatalupoegadel.
Teokohustuse kasvuga suurenesid ka maksud , kümnis suurenes 10% veerandile. Paljud talud jäid mõisale võlgu.
1507 . võeti relvakandmisõigus.
16.saj keskel talupoegi võõrandati maast lahus. Seega talupoegi hakati pidama mõisniku isiklikuks omandiks > kujunes välja pärisorjus.
Põllumajandus
Maaharimine rajanes vanal põhjal.
Ehitati mehaanilisi veskid , enamasti vesiveskid .
Viljakasvatuse osatähtsus suurenes > metsa arvelt uut põllumaad. Odra kõrvale kasvatati talirukist. Karjakasvatus , tööloomadena härg ja hobune; laudasõnnikuga väetati põlde. Kari andis lisa toidulauale ning villast ja nahast saadi kehakatet. Mõisates karjakasvatus halvem.
Maad tabas ka viljaikaldus 1315, siis tõusis vilja hind ja paljud pidid nälga surema.
Euroopa kultuur
Eesti ühiskond lõhestus saksakeelseks ülemklassiks ja mittesakslastest maarahvaks. Euroopa kultuuri juurdumine aeglane, ülemkiht oli kultuuriliste uuenduste vahendaja . Linnadesse voolav maarahvas saksastus mõne inimpõlve jooksul.
Ristiusu ja kristlike tavade visa juurdumine. Esineb 16.sajandini üksikuid põletusmatuseid.
Linnade ja kiriku ning mõisate kaudu maale hulgaliselt uusi kultuurimõjusid > keelelaenud.
Vaimsesse kultuuri tõi pöörde ristiusu vastuvõtmine.
Linnad ja kaubandus
Linnaelu korraldus
Linna õiguslikuks aluseks oli linnaõigus- tagas linnakogukonnale autonoomia ja eristas seda ümbritsevast keskkonnast: * linnakodanike isiklik vabadus, * eraomandi ja pärimisõiguse kaitse
Põhimõttele „linnaõhk teeb vabaks“ said linna põgenenud aasta ja pühe päeva möödudes vabadeks inimesteks.
Lübecki õigus- Tallinnas, Rakveres ja Narvas
Riia õigus- Tartus, Uus-Pärnus, Viljandis , Paides ja Haapsalus
Vana-Pärnus kehtis kohaliku päritoluga piiskopiõigus.
Linnakogukonna liikmeks sai iga vaba inimene, kui elas püsivalt linnad ja maksis kodanikumaksu. Kohustusteks- vahiteenistus , linna sõjaline kaitse, osavõtt linna vajalikest töödest ja maksude maksmine. Nende üle võis kohut mõista ainult linna kohtus ja nad tohtisid linna piires tegeleda käsitöö ja kaubandusega, nad olid vabastatud tollimaksudest, võisid kasutada linna metsi, heina- ja karjamaad .
Linna valitses raad e. magistraat : * raehärra seaduslikust abielust, omama kinnisvara ja kuuluma kaupmeeste hulka. * kui mõni liige suri valis raad sobiliku ametijärglase * juhtimise eest ei makstud *aastakaupa kahes vahetuses: pooled ametis, teised korraldasid isiklike äriasju
Ülesanded: *kohtumõistmine (tsiviil- ja kriminaalasjad) * rahandus *linnakord ( karistus - häbipost) *suhted teiste linnadega *isikliku elu piiramine, liigne priiskamine *riietumine
raad e. magistraat- linnade kõrgeim võimu- ja kohtuorgan, linnanõukogu
Suurtes linnades oli juhtiv positsioon sakslaste käes. Linnade ametlikuks asjaajamises valitsevaks keeleks oli alamsaksa keel. Linnades oli ülekaal kohalikul rahval , väiksemates linnades oli rohkem eestlasi.
Maalt linna asunud oli „mittesakslane“, kui tema järeltulija sotsiaalsel redelil ülespoole liikus (tõusis nt. käsitööliseks), kaasnes sellega kultuurivahetus ja sakslaseks muutumine.
Söömine ja joomine
Keedeti süüa tule kohal keti osta riputatud kateldes, kasutati ka keraamilisi kolmjalgseid potte , vasest/rauast praepanne, röstimisreste. Liha küpsetamiseks praevarras.
Tähtis riist uhmer ja uhmrinui.
Söögitegemine oli väga mahukas ning sellepärast valmistati korraga mitmes söögikorraks.
Kasutati erinevaid võtteid: keetmine , hautamine , röstimine, praadimine, küpsetamine.
Jõukatel oli lauanõusid rohkem kui vaestel ning nende nõud olid hõbedast või vasest, vaestel savist ja puidust.
Söögiks oli loomaliha , leiba, putru, kala ( rasvane heeringas), joodi veini, mõdu, õlu ja piima.
Gildid
Gildid kaitsesid liikmete huve, korraldasid seltsielu ning pakkusid häda korral abi ja toetust, aitasid kaasa liikmete matuste korraldamisel ning hoolitses leskede ja orbude eest.
Suurgild- linna kaugkaupmehi ühendav, raehärra valiti liikmete seast.
Mustpeade Vennaskond- vallalisi kaupmehi ühendav, sinna kuulusid ka ajutiselt Liivimaal viibivad kaupmehed. Juht mustanahaline. Nemad alustasid jõulukuuse Raekoja platsile toomist, uksed ja käepidemed.
Väikegild- käsitöölisi ühendav, jagunes:
Püha Kanuti Gild - väljaõpet nõudvate käsitööalade esindajad (sakslaste)
Püha Olavi Gild- lihtsamate käsitööalade esindajad (eestlaste)
Tegutsesid ka väiksemad gildid mõne pühaku austamiseks või heategevuseks.
Gildidel oma traditsioonid- tugevdati liikmete ühtekuuluvust ja näidati ühiskondliku staatust.
Käsitöö
Põhiline transiitkaubandus.
Siinsed käsitööharud rahuldasid igapäevaseid vajadusi: tarbeesemed ja toiduained.
Peenemaid oskusi nõudvad alad olid vähem esindatud, aga siis jõudis ka kvaliteetset importkaupa.
Ametialade järgi tsunftid , mille raames korraldati väljaõpet, kaitsti turgu, kontrolliti hindu ja kvaliteeti. Astus jõusse tsunftisundus, millega kaasnes mittesakslaste väljatõrjumine.
Tsunfti põhikiri e. skraa, see määras tingimused meistriks ja tsunfti liikmeks saamisel ning eriala töötamise ja konkurentsi reeglid. Tsunftid said meistrite arvu piirata.
Ei eristatu selle (vandersell- rändav sell) ja õpipoisse, meistrikoha saamiseks tuli näidata oma võimeid peale meistri juures õpimist.
Vusserdaja- tsunfti jänes, üritas üksi äri ajada, aeti linnast minema
1918. lõpetati ametlikult tsunfti kord.
Kaubandus
Kaubanduseks soodne asend.
Hansa Liidu liikmed: Tallinn, Tartu, Viljandi ja Uus-Pärnu. (Narvat ei võeta) Tähtsaim kontor Novgorodis.
Läänest Venemaale käsitöötooteid (relvi, vaske, heeringaid, soola, vein, vürtse).
Venemaalt läände toorainet (karusnahk, vaha, mesi, puit, vilja, kanepit ). Kõigest sellest osa Eesti turule.
Liivimaa tähtsaim kaubaartikkel teravili, mida vahetati soola vastu.
Sisekaubandus: talupojad tõid vilja linna või müüsid kokkuostjatele. Mõisnikud müüsid otse mitte linnast läbi, see aga linnale ei meeldinud.
Alevikud
14 aleviku tekkis keskaja jooksul. Neis elas väikekaupmehi, käsitöölisi ja võõrastemajapidajaid. Sarnanesid linnadega: elanikkond jagunes kodanikeks ja kodakondseteks; tegutsesid gildid ja valiti bürgermeister (-rae juhatuse liikme nimetus).
Vaimuelu
Kirik
Keskused: ühtne keskus Riias, piiskopkonnad - Saare-Lääne, Tartu, Kuramaa ja Riia
Piiskopkondade keskustes toomikirik- Tallinnas, Tartus, Haapsalus, Riias ja Aizputes.
Kõrgemad vaimulikud: toomhärrad, nad pidasid jumalateenistusi, osalesid piiskopkonna valitsemisel ja moodustasid toomkapiitli
Toomkapiitel- koosneb 12 toomhärrast, peamine ül. Piiskopi valimine, piiskopi kõrval iseseisev üksus omaenda vara ja kassaga.
Toomhärrad moodustasid piiskoppidega hariduse eliidi, neist enamik oli õppinud ülikoolis
Toomkool - juhatas üks toomhärradest- skolastik
Kirikukihelkonnad: e. territoriaalsed kogudused, mida teenisid kogudusepreestrid. Igal ühel oma kaitsepühak. Piiskopkonnad jagunevad kihelkondadeks.
Jumalateenistusi e. missa peeti ladina keeles, ühe osana võis olla rahvakeelne jutlus.
Kogukonnapreester pidi oskama lugeda ja tähtsamaid palveid tundma. Mõned suhtlesid tõlgi vahendusel.
Vaimulikkonna probleemid: ordu ja piiskoppide võimuvõitlus
Reformikatsed katoliku kirikus: rõhutati emakeelse jutluse tähtsust, vajadusel elu kristlike tavadega kooskõlla viimine ja nõuti vaimulikelt rangemaid elukombeid. Ei teata palju neist nõudmistest eluviidi.
Mungaordud
Ordu nimetus
Kuhu rajati kloostrid
Tegevuse põhimõtted ja tähtsus
Tsistertslased
Padise ja Tartu lähedal Kärkna
* kloostrielu reformimine
* Liivimaa misjoneerimine
* mungad pidid elama lihtsat elu ja ise end toitma
Dominiiklased
Tallinnas ja Tartus tegutsesid
* elama vaesuse ja sõnakuulekuses
* kohaliku keele oskamine
* suur rõhk haridusel
* võitlus ketserite vastu
Frantsisklased
Viljandis, Tartus ja Rakveres
* ristiusu tõdede jutlustamine ja õpetamine vaesemate inimeste seas
* ordu liige pidi elama vaesuses
Naiskloostrid : tsistertslastel Tallinnas, Tartus ja Lihulas , frantsisklastel Tartus
15.saj algul rajati Piritale Püha Birgitta ordu nunnaklooster.
Maarahva suhtumine katoliku usku:
* rahvas hakkas rohkem kirikus käima
* rahvakalendritähtpäevad kohandati pühakutega
* kristlikud nimed
* ohverdati ka kirikutesse ja kabelitesse
Reformatsioon e. usupuhastus
Algus ja kujunemise koht: 1517. Wittenbergis, Liivimaale jõudis 1523.
Algataja : Martin Luther, Liivimaal eestvedajaks Melchior Hoffmann
Põhimõtted: õndsaks saamine ainult Jumala armust usu läbi, usu põhinemine üksnes pühakirjal
Reformatsiooni suhtumine:
Linnad- usu jutlustajad leidsid linnades kiiresti poolehoidu, jutlustati evangeeliumiusku. Töö kandis vilja, kuna elanikud olid piiskopide ja munkade suhtes kriitilised
1524 . Tallinnas pildirüüsted- mitmesajapealine sakslastest ja eestlastest koosnev märatsev rahvahulk tungis linna kirikusse, purustas seal pühapilte ja kujusid , mida peeti vana usu sümboliks, sama tehti ka Tartus, Viljandis, Narvas ja Uus-Pärnus.
1525 . usupuhastuse mõõdukam suund võidul
Ordu- Preisimaal kõrgmeister astus luteri usku > Preisimaa hertsog
Liivimaa meistrile pakuti samuti, kuid jäi ordule truuks, aga ei suutnud takistada evangeelse õpetuse tungimist ordurüütlite hulka.
Talupojad- kuulusid samasse usku nagu nende mõisnik, hästi meelestatud
Reformatsiooni mõju vaimuelule:
eestikeelne trükis- 1535. Wanradti ja Koelli katekismus
Hans Susi tegevus- piiblitõlkimine usaldati temale, kuid töö jäi pooleli surma tõttu