kleitide lubatava pikkusega. · Hospital Vaeste ja haigete jaoks mõeldud. Sinna korjati kokku need, kes ei suutnud ise elatist teenida. Tavaliselt elasid sellised hoolekandeasutused annetustest, kuid neil võis ka olla oma sissetulekuallikas, nt maavaldus. · Hansa liit Läänemere ääres tegutsevate saksa kaupmeeste vennaskond, mis kujunes välja XIV sajandil. Sellel oli ka võimuorgan hansapäev. · Tsunft Käsitööliste vennaskond, Tsunftid koondusid omakorda suurematesse organisatsioonidesse ehk Gildidesse. · Gild kaupmeeste või käsitööliste organisatsioon linnas, ühes linnas oli tavaliselt rikastest kaupmeestest koosnev suurgild ja peamiselt käsitööliste väikegild. · sedööver Kui õpipoiss oli piisavalt õppinud, tuli tal valmistada meistritöö ehk sedööver. Seda hinnati väga rangelt. 2. Teemad
Põhja-Eesti valitsejaks oli Taani kuningas. - linnaõigus sh teada, kuidas linnad jagunesid linnaõiguse järgi- linnaõigus on keskajast pärinev õigusnormide kogum linnakogukonna jaoks. Jagunesid Lübecki linnaõigus, Riia linnaõigus ja Saare-Lääne linnaõigus. - hansalinnad- ehk kaubanduslinnad. Tähtsad hansalinnad olid nagu Tallinn, Tartu ja Riia. Hansa Liit- oli hansalinnade ühenduseks. Hansa Liidul oli ka oma võimuorgan – hansapäev. Seal kohtusid ja arutasid tähtsamaid küsimusi hansalinnade esindajad. Hansa Liidu keskus asus Lübeckis. 2. Töö kaardiga: vt ülesanded konspektis + kaardid lk 59, 63, 85.
Seal hakkas hoogustuma hansakaubandus. Loodi seltse, mis aitasid kaupmeestel seista ühiste huvide eest. Läänemere muutumine suureks kaubateeks sai alguse eelkõige Lübecki taasrajamisest 1159.aastal. Samas sai sellest linnast ka hansakaubanduse tähtsaim koht. 14.sajandil kujunes välja hansakaupmeeste ühingutest Hansa Liit. Tähtsad olid ka sellised hansalinnad nagu Tallinn, Tartu ja Riia. Hansa Liit suutis saavutada kontrolli kogu Läänemere üle. Hansa Liidul oli ka oma võimuorgan hansapäev. Seal kohtusid ja arutasid tähtsamaid küsimusi hansalinnade esindajad. Hansa liitu kuulusid ka sellised Vana-liivimaa kaubalinnad Riia,Tallinn, Tartu, Uus-Pärnu ja Viljandi. Hansa Liidu tähtsaimateks transpordivahenditeks olid koged. Need olid suured kaubalaevad, mis liikusid edasi ühe purje abil. Peeti otstarbekamaks paigutada ühele laevale mitme kaupmehe vara. Nii oli oht kaup kaotada palju väiksem. Tänapäeval veetakse eelkõige juba valmis kaupu. Kuna keskajal aga suuri tehaseid
sajandil - suures osas ka õnnestus. Hansa Liidu võimu näitas suurte hansakontorite olemasolu: läänes Brügges ja Londonis, põhjas Bergenis ja idas Novgorodis. Veel oli väiksemaid kontoreid ka Pihkvas, Kaunases, Kopenhaagenis, Oslos ja Veneetsias. Hansa peamine kaubatee algas Novgorodis ja läbis selliseid linnu nagu Tallinn, Visby, Lübeck, Hamburg ja Brügge, jõudes lõpuks välja Londonisse. Hansa Liidul oli oma võimuorgan - hansapäev. Seal kohtusid ja arutasid tähtsamaid küsimusi hansalinnade esindajad. Novgorodist viidi Tallinna ja Tartu kaudu läände eelkõige karusnahku, mida hinnati kõrgelt, sest talvel kütitud Põhjala karusloomade nahad olid eriti kvaliteetsed. Samuti toodi Novgorodist vaha ja mett, lina, kanepit ja loomanahku. Tallinnas ja Tartus kehtis otsekauplemise keeld. See tähendas, et mujalt tulnud Hansa kaupmehed ei tohtinud müüa oma kaupu vahetult Vene kaupmeestele (ja
14.sajandil kujunes välja hansakaupmeeste ühingutest Hansa Liit. Hansa Liit suutis saavutada kontrolli kogu Läänemere üle. Nimelt toimus kaupade vedamine läbi mereteede ning seepärast moodustusidki suured Hansalinnad, mis olid tähtsad kaubanduses, just jõgede ja merede lähedusse. Kuna keskajal aga suuri tehaseid ja manufaktuure ei olnud, veeti peamiselt tooraineid, mida siis inimesed kohapeal ise töötlesid. Hansa Liidul oli oma võimuorgan - hansapäev. Seal kohtusid ja arutasid tähtsamaid küsimusi hansalinnade esindajad. Hansapäeva tähistatakse ka tänapäeval Eesti hansalinnades, kuid selle algne eesmärk- läbirääkimised on muutunud rohkem laadaks ning lõbutegevusteks. Hansa Liidu olulisim kaubandustee oli Novgorod – Tallinn – Lübeck – Hamburg – Brugge – London. Tallinn oli üpris oluline sõlmpunkt kauba vedamisel idast läände mistõttu liikusid Tallinna kaudu läände karusnahad, vaha, mesi ja veidi hõbedat
hansalinnade liit. Sinna kuulus suur osa Läänemere äärsetest kaubanduslinnadest. Mõjukamad hansalinnad olid ka Riia, Tallinn ja Tartu. Hansa Liit oli väga mõjuvõimas ühendus. mis võttis oma kontrolli alla kogu kaubanduse Läänmerel. Kuigi kaupmeeste peaeesmärgid olid rahumeelsed, olid nad ome huvide kaitseks valmis ka sõda pidama. Läänemere äärsetele riikidele oli Hansa laevastik ohtlik vastane. XIV sajandi keskel kujunes välja Hansa Liidu võimuorgan - hansapäev. See toimus tavaliselt Lübeckis. Sinna oled kohustatud tulema kõikide tähtsate hansaliitude esindajad. Niisugustel kokkusaamistel otsustati liidu jaoks olulisi küsimusi. Hansapäevadel vastuvõetud otsused olid kõikidele liidu linnadele kohustuslikud. Kuidas Läänemerel seilati ? XII sajandil olid Läänemerel sõitnud vaid madalad, vikingilaeva moodi alused. Neil oli peal üks puri, kuid laev võis sõita ka aerude abil. Niisugused
Suurematel kettidel suurem võimalus läbi lüüa kui väikestel poodidel, sest võimalus odavamalt müüa kaupa 10. Milliste teiste majandusharudega on kaubandusel seosed? Kaubandusel on tihedad seosed turismindusega, transpordiga, pangandusega ja teenindusega. 11. Kust ja millal sai alguse kaasaegne hansaliikumine? 1980. aastal algatasid Hollandi linnad jälle hansapäevade traditsiooni. 12. Mis on Hansaliidu kõrgeim võimuorgan? Hansa Liidu kõrgeim võimuorgan oli hansapäev. 13. Mis oli Hansa Liidu tähtsaimateks transpordivahenditeks millega kaupu veeti? Tähtsaimateks transpordivahenditeks olid koged. Koged olid suured kaubalaevad, mis liikusid ühe purje abil. 14. Mis sajanditel oli Hansa Liidu õitseaeg? Hansa Liidu õitseaeg oli XIV sajandi teisel poolel. 15. Millal kujunes Eestis välja maapoodide võrk? Maapoodide võrk Eestis kujunes välja möödunud sajandi teisel poolel ja selle sajandi alguses. 16. Mis olid maapoodide eelkäijateks?
Hansa Liidu tähtsamaks keskuseks Läänemerel kujunes 1159. a. rajatud Lübeck. Tähtsad olid ka sellised hansalinnad nagu Tallinn, Tartu ja Riia. Pärast Liivi- ja Eestimaa ristiusustamist läks kogu Läänemere kaubandus Hansa Liidu kontrolli alla. Hansakaupmeeste peamiseks huviobjektiks oli Venemaa, kus oli võimalik hankida mitmeid Euroopas vajalikke ja hinnatud tooraineid nagu näiteks vaha, lina, kanepit, mett, hõbedat, kasetohtu ja karusnahku. Hansa Liidul oli ka oma võimuorgan hansapäev. Seal kohtusid ja arutasid tähtsamaid küsimusi hansalinnade esindajad. Hansa Liidu tähtsaimateks transpordivahenditeks olid koged, mis olid suured kaubalaevad ja liikusid edasi ühe purje abil. Eesti linnadest kuulusid Hansa Liitu Tallinn, Tartu, Viljandi, Uus-Pärnu. Üldiselt olid keskaja linna elanikud väga tublid ja suured hakkajad, kuna keskajal ei olnud veel kauplusi, kus müüakse erinevaid valmis toite ja nad pidid kõik ise endale hankima ning
liidust kaubalinnade liiduks. Pärast Liivi- ja Eestimaa ristiusustamist läks kogu Läänemere kaubandus Hansa Liidu kontrolli alla. Hansakaupmeeste peamiseks huviobjektiks oli Venemaa, kus oli võimalik hankida mitmeid Euroopas vajalikke ja hinnatud tooraineid nagu näiteks vaha, lina, kanepit, mett, hõbedat, kasetohtu ja karusnahku. Venemaale veeti Euroopast veini, kangaid, metallitooteid, metalle, Skane heeringaid ning soola. Hansa Liidul oli ka oma võimuorgan hansapäev. Seal kohtusid ja arutasid tähtsamaid küsimusi hansalinnade esindajad. Hansa Liidu tähtsaimateks transpordivahenditeks olid koged. Need olid suured kaubalaevad, mis liikusid edasi ühe purje abil. Hansa Liidu olulisim kaubandustee oli Novgorod Tallinn Lübeck Hamburg Brugge London. Tallinna kaudu liikusid läände karusnahad, vaha, mesi ja ka natuke hõbedat. Eesti linnadest kuulusid Hansa Liitu Tallinn, Tartu, Viljandi, Uus-Pärnu
1895- esimeste filmide demonstreerimine postindustriaalühiskonnaga. Ühiskondlik 1201-Riia linna asutamine 1816- Pärisorjuse kaotamine Eestis 1960-1970- feministlikud liikumised struktuur, 1819-Liivimaal pärisorjuse kaotamine 1960- aastatel said alguse suhted 1356- Hansapäev 1861-Venemaal kaotatakse pärisorjus hipiliikumised Lübeckis (Hansa liidu loomine) 1963- M.L.Kingi marss Washingtonis 1893 – naiste valimisõigus rahvuslikel 1993 – World Wide Web, Interneti ja 16
Niipalju linnu ei kuulunud kunagi Hansa liitu korraga, tavaliselt oli hansalinnu neid seal umbes saja ringis. Hansa liidu keskuseks oli Lübeck. Hansa liidu peamine eesmärk oli haarata enda kätte kogu Põhjamere ja Läänemere kaubandus, mis Hansa kõrgperioodil - XIV-XV sajandil - suures osas ka õnnestus. Hansa peamine kaubatee algas Novgorodis ja läbis selliseid linnu nagu Tallinn, Visby, Lübeck, Hamburg ja Brügge, jõudes lõpuks välja Londonisse. Hansa Liidul oli oma võimuorgan - hansapäev. Seal kohtusid ja arutasid tähtsamaid küsimusi hansalinnade esindajad. HANSA KAUBATEE LONDONIST NOVGORODI Eesti keskaegsetest linnadest kuulusid alates XIV sajandist Hansasse Tartu, Tallinn, Pärnu ja Viljandi. Kaubanduslikult igati soodsalt paiknenud Narva jäeti aga Tallinna vastuseisu tõttu hansalinnade hulgast välja. Narva kaubandus elavnes nendel perioodidel, mil Hansa ja Novgorod olid omavahel tülis
GILD kaupmeeste ühendus, mis korraldas seltsielu, kaitses liikmete huve, pakkus vajadusel abi ja toetust SUURGILD abielus olevate kaupmeeste ühendus, nende hulgast valiti ka raehärrad MUSTPEADE VENNASKOND vallaliste kaupmeeste ühendus HANSA LIIT Keskaegse kaubanduse ohud: 1) röövlid 2) laev võis tormis uppuda HANSA LIIT Põhja-Saksa ja Madalmaade kaubalinnade liit Juhtiv linn Lübeck Juhtorgan hansapäev Tähtsaim laevatüüp koge Eesti linnadest Tallinn, Tartu, Viljandi Uus-Pärnu Käsitöö keskaegses linnas Tsunft ühe linna ühe eriala käsitööliste ühing Gild tsunftide ühendus, n. Kanuti gild Skraa tsunfti põhikiri Tsunfti ülesanded: 1) tagada piisavalt tööd 2) kontrollida toodete kvaliteeti 3) jagada ühiselt muresid Sedööver meistritöö Vasta dokumendi küsimused 1-3! Hansakaubandus Kujutlege end keskaegse kaupmehena:
poliitiline ühendus, kus on võimul hansa kaupmehed. Hansa Liitu võib vaadelda kui teatud liiki koalitsiooni, mis esindas kaupmeeste ja kaubalinnade huve ja mis astus tegevusse siis, kui mingit konkreetset valdkonda tuli kaitsta. 15-16 sajandil kasutati sümboolset arvu 72, kui 72 linna ühendus. Tegelikult oli neid rohkem. Eri aegadel on loetud 180-200 linna. Neist 70-100 on olnud aktiivsed liikmed, osalesid Hansapäevadel. Hansapäev – linnade esindajate koosolek - ei toimunud regulaarselt, vaid kutsuti kokku ainult juhul, kui oli vajadus arutada mõnda konkreetset küsimust. Iga linn saatis Hansapäevadele oma delegatsiooni, mis esindas linna huve. Esindajad võisid aga hääletada ainult nendes küsimustes, milleks neile voli oli antud. Väiksemaid linnu võis esindada üks ühine delegaat, suurematel linnadel oli aga kõigil oma esindaja.
poliitiline ühendus, kus on võimul hansa kaupmehed. Hansa Liitu võib vaadelda kui teatud liiki koalitsiooni, mis esindas kaupmeeste ja kaubalinnade huve ja mis astus tegevusse siis, kui mingit konkreetset valdkonda tuli kaitsta. 15-16 sajandil kasutati sümboolset arvu 72, kui 72 linna ühendus. Tegelikult oli neid rohkem. Eri aegadel on loetud 180-200 linna. Neist 70-100 on olnud aktiivsed liikmed, osalesid Hansapäevadel. Hansapäev linnade esindajate koosolek - ei toimunud regulaarselt, vaid kutsuti kokku ainult juhul, kui oli vajadus arutada mõnda konkreetset küsimust. Iga linn saatis Hansapäevadele oma delegatsiooni, mis esindas linna huve. Esindajad võisid aga hääletada ainult nendes küsimustes, milleks neile voli oli antud. Väiksemaid linnu võis esindada üks ühine delegaat, suurematel linnadel oli aga kõigil oma esindaja.
Hansaliit 13.-16. sajandil ühendas Länemere maid Hansa. Homogeenne kultuuripiirkond, alamsaksakeelne. Tihedad omavahelised suhted. Koosnes Hansalinnadest ja kaubanduslikust kontoritest väljaspool Hansat. Asusid Novgorodis, Bergenis, Brückes, Londonis. Liivimaal – Tartu, Viljandi, Tallinn, Riia jne. Hansa tuumiku moodustasid Saksa linnad Köln, Wesenurg jne. Eri aegadel 160-200 linna. Hansal puudus org. struktuur ja tsentraliseeritud juhtimine. 1356 esimene Hansapäev – sõjandus, maksustamine jne. Hansal polnud isiklikku laevastikku ega sõjaväge. 1361 Valdemar IV miskit tegi (?). 1370. Strasuud ? rahu. Taani kuningas pidi andma Taani valdused Hansa kontrolli alla. Hansaliitu liitis kaubandus, privileegid, isiklikud suhted. 16. saj olukord muutus ja piirkonniti erinevad suundumused. Tekkis konkurentide väljasöömine. 1540ndatel suhted veidi teravad, kus lübecklased suudeti Liivimaa kaubavahetusest eemale tõrjuda. 16. saj tugevnesid ka monarhiad
Suur tähtsus oli Hansakaubandusel. Saksa kaupmehed olid teada nii Inglismaal kui ka Norras. Kuid Läänemerele nad ei pääsenud. Kui Lübecki linn taasrajati, said nad tegutseda ka Ida-Euroopas. Lübeck jäi aga Läänemere tähtsamaks kaubanduslinnaks aga kuni keskaja lõpuni. Lübeck oli majanduslikult tugev linn ja see tegi temast kaupmeeste riigi. 14. sajandil kujunes kaupmeeste organisatsioonist välja Hansa Liit, millel oli ka oma võimuorgan ehk hansapäev. Linnakäsitöölised koondusid erialade järgi ametitesse ehk tsunftidesse. Jälgiti aga, et tsunftidesse ei trügiks need, kes sinna ei kuulunud. Et saada õpipoisist meistriks, pidi palju vaeva nägema. Kõigepealt pidi olema sündinud kristlikus perekonnas. Alustati isegi 7.aastaselt. Nooruk oli kas selli, meistri või isegi tema proua käsualune. Kui õpipoisiaeg otsa sai, alustati rännakutega ühe meistri juurest teise juurde. Selleks aga, et teise meistri juurde õppima minna, pidi
Aadlikud ja madalam seisus istusid sageli eraldi laudades. Kui linn laienes, siis ehitati linna ümber uus müür. Vana müür jäeti alles, sest sõja korral see kaitses. Turuplatsil sai teada kõige uuemaid uudiseid. 16) Kaubandus ja käsitöö keskajal 12. sajandil elvnes kaubavahetus kogu Euroopas. Suure tähenduse omandas hansakaubandus. Lübeck jäi keskaja lõpuni Läänemere tähtsamaks kaubanduskeskuseks. 14.sajandil kujunes välja Hansa Liit, millel on ka oma võimuorgan hansapäev. Mõjukate hansalinnade hulka kuulusid Riia, Tallinn ja Tartu. Linnatöölised koondusid erialade järgi ametitesse ehk tsunfidesse. Tsunft käsitööliste ühing. Tsunftid omakorda koondusid suurematesse organisatsioonidesse ehk gildidesse. Ühes linnas oli tavaliselt rikastest kaupmeestest koosnev suurgild ning peamiselt käsitööliste väikegildid. Igal tsunftil oli oma põhimäärus ehk skraa. Selle dokumendiga määrati ära kõigi liikmete tegevus
esindajaga; Vestfaal, Preisimaa ja Reini jõe äärne ala koos Kölni ja hiljem Dortmundiga; Läti, Gotlandi ja Rootsi ala koos Visby ja hiljem Riia kui selle ala keskusega. Omavahel kauplemiseks pidid hansalinnad leidma suhtlemisviisi. Alguses suheldi kirja teel või kohtuti üksteisega kaubakontorites, pärast 1356. aastat aga Hansapäeval, mis toimis Hansa Liidu kõrgeima seadusandliku, täidesaatva ja kohtuvõimuna. Hansapäev linnade esindajate koosolek - ei toimunud regulaarselt, vaid kutsuti kokku ainult juhul, kui oli vajadus arutada mõnda konkreetset küsimust. Iga linn saatis Hansapäevadele oma delegatsiooni, mis esindas linna huve. Esindajad võisid aga hääletada ainult nendes küsimustes, milleks neile voli oli antud. Väiksemaid linnu võis esindada üks ühine delegaat, suurematel linnadel oli aga kõigil oma esindaja. Lisaks tavaliikmetele võtsid Hansapäevadest osa ka Saksa
annaabi.ee 
