nende vasallide osavõttu sõjategevusest. - Juningeni (kõrgmeistri nimest) armukiri laiendati oluliselt Harju-Viru vasallide pärandamisõigust läänidele ja tugevdati nende seisundit. Sisevõitlus kestab: · 1410 Grünwaldi lahing Saksa ordu jäi alla Poola ja Leedu ühendatud vägedel, sellega halvenes ka Liivi ordu olukord. · Riia peapiiskop vabanes ordu eestkoste alt, tõusis vasallide osatähtsus. · Meespäevad kogunemised, kus prooviti lahendada sisemisi küsimusi. · Linnadepäevad koosolekud, kus linnad hakkasid kooskõlastama oma huvisid. · 1421. aastal hakati pidama maapäevi, mis enam-vähem iga aasta, neil *arutati ja otsustati tähtsamaid välispoliitilisi küsimusi, *püüti lahendada omavahelisi tülisid, *määrati maksud jne. Alates 1435 olid esindatud 4 seisust: 1. 1. vaimulikud, 2. ordumeister koos ametnikega 3
Juningeni (kõrgmeistri nimest) armukiri laiendati oluliselt HarjuViru vasallide pärandamisõigust läänidele ja tugevdati nende seisundit. Sisevõitlus kestab: · 1410 Grünwaldi lahing Saksa ordu jäi alla Poola ja Leedu ühendatud vägedel, sellega halvenes ka Liivi ordu olukord. · Riia peapiiskop vabanes ordu eestkoste alt, tõusis vasallide osatähtsus. · Meespäevad kogunemised, kus prooviti lahendada sisemisi küsimusi. · Linnadepäevad koosolekud, kus linnad hakkasid kooskõlastama oma huvisid. · 1421. aastal hakati pidama maapäevi, mis enamvähem iga aasta, neil *arutati ja otsustati tähtsamaid välispoliitilisi küsimusi, *püüti lahendada omavahelisi tülisid, *määrati maksud jne. Alates 1435 olid esindatud 4 seisust: 1. 1. vaimulikud, 2. ordumeister koos ametnikega
kõrgmeister Konrad von Jungigen ja mitmeid ilmalikke ja vaimulikke võimukandjaid. Otsustati, et edaspidi pidi Riia piiskop olema Liivi ordu liiga, ning Liivi ordu ei võinud piiskopkondade ja nend vasalle sundida ordu sõjategevuste osavõtus. Konrad von Jungingeni armukiri - laiendati oluliselt vasallide pärandamisõigust läänidele ja tugevdati veelgi nende seisundit. Vasallid kujutasid nüüd endast silmapaistvat poliitilist jõudu. XV sajandil vabanes Riia peapiiskop ordu eestoste alt. meespäevad- kogunemised, kus arutati sisemisi küsimusi. Linnapäevad- esindajate koosolekud, kus linnad kooskõlastasid oma huvisi 1421 aastast hakati pidama ana-Liivimaa üldisi maapäevi. Neil arutati ja otsustati tähtsamaid välispoliitilisi küsimusi, püüti lahendada omavahelisi tülisi, määrati maksud, astuti samme talurahva pagemise vastu jne. al 1435 oli maapäevadel esindatud 4 seisust:1) Riia peapiiskop ja ülejäänud vaimulikud 2)ordumeister koos orduametnikega
*Maavabad- kõrgeim kiht vabatalupoegase ja üldse talurahva hulgas. Neid oli vaid üksikuid, üldiselt muistsete ülikute järglased, kes omasid talu läänikirja alusel. Maavabad ei kandnud tavalisi talupojakoormini, aga sõna korral tuli neil teenida feodaali ratsaväes. 17. Jüriöö ülestõusust reformatsioonini Lk. 71-73 (Eestimaa müümine Saksa ordule 1346, 1347 Harju-Viru Liivi ordumeistri võimu alla, Danzigi kongress, Konrad von Jungingeni armukiri, meespäevad, linnadepäevad, maapäevad 1421, 1435) *Eesimaa müümine Saksa ordule 1346- Taani ei olnud enam suutelise enda käes hoidma riigi kauget provintsi- Eestimaad ning müüs selle 19 000 hõbemarga eest Saksa ordule. *Harju-Viru Liivi ordumeistri võimu all 1347- Kõrgmeister andis Harju-Viru valitseda Liivi ordumeistrile. Ordu oli tunduvalt kindlakäelisem maahärra kui kaugel asunud Taani kuningas ning see sundis Harju-Viru vasalle oma privileegida kaitseks tihedamalt
ordumeistrile. Ordu oli tuntavalt kindlakäelisem maahärra kui kaugel asunud Taani kuningas ning see sundis Harju-Viru vasalle oma privileegide kaitseks tihedamalt koonduma. Danzigi kongress- kuna rõivastustüli sündmused olid rahvusvahelise kaaluga, lahendati tüli suuremal nõupidamisel, mis toimus 1397. aastal Danzigis. Konrad von Jungigeni armukiri- laiendati oluliselt vasallide pärandamisõigust läänidele ja tugevdati veelgi nende seisundit. Meespäevad- kogunemine Harju-Viru siseküsimuste lahendamiseks. Ka linnad hakkasid kooskõlastama oma huvisid eraldi esindajate koosolekutel-linnadepäevadel. Maapäevad 1421- hakati pidama Vana-Liivimaa maapäevi, mis toimusid pea igal aastal. Alates 1435 aastast oli maapäevadel esindatud 4 seisust:Riia peapiiskop ja ülejäänud vaimulikud, ordumeister koos orduametnikega, vasalkondade esindajad, linnade esindajad. 18. Katoliku kiriku korraldus Eesti alal 13.-16.sajand
ordumeistrile. Ordu oli tuntavalt kindlakäelisem maahärra kui kaugel asunud Taani kuningas ning see sundis Harju-Viru vasalle oma privileegide kaitseks tihedamalt koonduma. Danzigi kongress- kuna rõivastustüli sündmused olid rahvusvahelise kaaluga, lahendati tüli suuremal nõupidamisel, mis toimus 1397. aastal Danzigis. Konrad von Jungigeni armukiri- laiendati oluliselt vasallide pärandamisõigust läänidele ja tugevdati veelgi nende seisundit. Meespäevad- kogunemine Harju-Viru siseküsimuste lahendamiseks. Ka linnad hakkasid kooskõlastama oma huvisid eraldi esindajate koosolekutel-linnadepäevadel. Maapäevad 1421- hakati pidama Vana-Liivimaa maapäevi, mis toimusid pea igal aastal. Alates 1435 aastast oli maapäevadel esindatud 4 seisust:Riia peapiiskop ja ülejäänud vaimulikud, ordumeister koos orduametnikega, vasalkondade esindajad, linnade esindajad. 18. Katoliku kiriku korraldus Eesti alal 13.-16.sajand
Korraldati suur nõupidamine Danzigis. Otsustati, et edaspidi pidi Riia peapiiskop olema Ordu liige. Ordu ei tohtinud enam nõuda piiskopkondade ja nende vasallide osavõtmist ordu sõjategevusest. Liivi ordu poliitiline mõju kahanes. Konrad von Jungingeni armukiri: Harju-Viru vasallid nõudsid endale uue privileegi. Selles laiendati oluliselt vasallide pärandamisõigust läänidele ja tugevdati veelgi nende seisundit. Vasallid kujutasid endast nüüd silmapaistvat poliitilist jõudu. Meespäevad: Vasallide osatähtsus kasvas. Sisemisi küsimusi püüti lahendada kogunemistel- meespäevadel. Linnapäevad: Ka linnad hakkasid kooskõlastama oma huvisid eraldi esindajate koosolekul: linnapäeval. Maapäevad 1421: Toimusid enam-vähem iga aasta. Arutati ja otsustati tähtsamaid välispoliitilisi küsimusi, püüti lahendada omavahelisi tülisid, määrati maksud, astuti samme talurahva pagemise vastu jne.. Alates 1435. oli maapäevadel esindatud 4 seisust: 1)Riia peapiiskop ja ülejäänud
Läänimehed olid sakslased, seostus taanlastega üsna väike. Erandlik, et juba 13. saj kujunes institutsionaliseeritud vasalkond. Vana-Liivimaa oli kultuuriliselt seotud, kuid vasallid mitmes haldusjaotuses jne. Nt Taani vasallid osalesid Semgale ja Leedu ala ristiretkeil. Võib nimetada ka permanentseks kodusõjaks. Aga Maapäev kujunes kooridineerivaks organiks. Seda institutsiooni proovitud tagasi viia 1304. aastasse, aga sel ajal polnud veel regulaarne. Esialgu olid ka meespäevad. Tihedamaid kokkusaamisi hakati alles 15saj tegema. Põhjuseks Liivimaa sisekonfliktid. Puudub ühine hegemoon ja vaja asjades kokku leppida. 1422 otsustati iga-aastane otsustamine teha. 1430. aastail sai Ordu leedulastelt lüüa ja olukord halb. 1435 tuli Valgas kokku vähe asjalikum maapäev paljude esindajatega ning sõlmiti 6 aastaks leping, mida kutsutakse Liivimaa konföderatsiooniks. Siis saab ka maapäev enam-vähem regulaarseks. Kohad olid Valga ja Wolmari
Rahvusvahelise kaalu tõttu lahendati tüli Poolas, Danzigis. Otsustati, et edaspidi peab Riia peapiiskop olema ordu liige. Ordu ei tohtinud nõuda enam piiskopkondade ja nende vasallide osavõttu ordu sõjategevusest. Sellega kahanes Liivi ordu poliitiline mõju tugevasti. Konrad von Jungingeni armukiri - Harju-Viru vasallide uus privi-leeg. Selles laiendati oluliselt vasallide pärandamisõigusi läänidele ja tugevdati veelgi nende seisundit. Nüüd silmapaistev poliitiline jõud. Meespäevad - Järjest tõusis vasallide osatähtsus, eriti Harju-Virus. Liivi ordu sisemisi küsimusi püüti lahendada kogunemistel meespäevadel. Linnadepäevad - Ka linnad hakkasid kooskõlastama oma huvisid koosolekutel linnapäevadel. Maapäevad - Alates 1421. a hakati pidama Vana- Liivimaa üldisi maapäevi, mis toimusid enam-vähem igal aastal. Arutati tähtsamaid välispoliitilisi küsimusi, lahendati omavahelisi tülisid, määrati maksud, astuti samme talurahva pagemise vastu jne. Al. 1435
toomkapiitlisse. Poliitline mängumaa oli üsna piiratud. Formaal-juriidiliselt ei ole sellist ühendust nagu Liivimaa kunagi eksisteerinud. Linnade puhul 13. sajandil, 14. saj esimesel poolel on sidemed Lübecki ja Vestfaaliga tihedamad kui Liivimaa linnade omavahelised suhted. Kogu sellel konfliktidest vermitud maastikul kujunes välja juba 15. sajandiks Liivimaa riikide omavaheline koostööorgan Liivimaa Maapäev. Maapäevade algmeks nn meespäevad e vasallide päevad - maahärrade nõupidamised oma vasallidega. Liivimaa maahärrade poolt sõlmitud omavahelised liidud, mis olid suunatud ühe Liivimaa riigi vastu, sageli tuuakse esile 1304 sõlmitud leping, milles deklareeritakse seda, et Liivimaad on vaja kaitsta leedulaste ja venelaste liitlase Riia vastu. Deklareeritakse maaühtust, aga selle varjus on tegu poliitilise kokkuleppega Riia vastu. Selliseks kokkuleppeks võib nimetada ka Dansigi kokkulepet. Maapäevaast saab rääkida al 15
annaabi.ee 
