benediktlased- Püha Benediktuse rajatud munga- ja nunnaordu liikmed, elasid kloostrites;benediktlaste ordu oli tähtsaim munga- ja nunnaordu keskaja esimesel poolel frantsisklased- kerjusmungad, pidid olema vesed ja hankima elatist kerjates generaalstaadid- seisuste esinduskogu Prantsusmaal gild- kaupmeeste või käsitööliste organisatsioon linnas hunnid- Sise-Aasiast pärit mongoliidne rahvas, kes 4. sajandil tungisid Ida- ja Kesk- Euroopasse, põhjustades suure rahvasterändamise indulgentsid- patukustutuskirjad; väideti, et neid ostes saab patune inimene osa Jumala armust ja vabaneb nii sooritatud kui ka veel sooritamata pattudest kaheväljasüsteem- põlluharimise korraldus, kus igal aastal külvati täis umbes pool põllupinnast ja teine poole jäeti kesana puhkama
Tunnistasid vaid Kristust. Rõhutati rohkem majanduslikku ja sotsiaalset külge. HUSSIITIDE SÕJAD: Aprillis 1420 kuulutas selle paavst Martinus IV välja (ristisõja tsehhi ketserite vastu). Lahingus Praha lähedal Vitkovi mäel võitsid hussiidid. Jan Zizka võttis kasutusele vankerkantsi (talupojavankritest kiiresti kokkupandav kaitsekilp). Ta suri aastal 1424 ja teda asendas Prokop Suur. Hussiitide tulemusel arenes ka tsehhi keel. TÄHTSAMAD MÕISTED: *Reformatsioon usupuhastus *Indulgentsid patukahestuskirjad *Kõrvalpiht individuaalne patutunnistus preestrile pihitoolis *Simoonia kirikuametite müük *Sekulariseerimine ilmalikustamine, võõrandamine
muhameedlaste pealetung kristlikule maailmale, teiseks oli katoliku kiriku väline hiilgeaeg, kuid seespidiselt kirik kääris. Probleemiks oli jumalasulaste ilmalik elu, isegi paavstid ja piiskopid ei pidanud kinni tsölibaadireeglist ning levis pahesid. Kiriku välise sära säilitamiseks, diplomaatilise tegevuse ja usutegelaste ülalpidamiseks olid kiriku kulutused erakordselt suured ning kui kümnisest ei jätkunud, hakati kirikuameteid müüma ja ostma; levisid ka indulgentsid e patukustutuskirjad (raha eest kustutas kirik inimese patu ja kindlustas koha paradiisis). Nende kahe negatiivse külje kõrval toetas reformatsiooni algust ka Saksa riigi teadvuse ja rahvusluse tõus riigikeele ja ühtekuuluvustundega tuli üldine pahameel rõhuva katoliku kiriku vastu, ülikoolis avaldas humanism mõju teoloogiakäsitlustele. Saksa reformatsiooni algatajaks oli Martin Luther, kes sündis 1483. aastal. Ta õppis kokku
Skolastika Ülikoolides viljeledud teadused kokku Empirism Kogemusele rajatud teadus (mata, füsa) Universitas Ülikool Rektor (keskaja ülikoolis) Ülikooli juht Dekaan Õppejõudude valitud juht Karavell Kaugsõidulaev, võis sõita ookeanil Tordesillase leping Leping Hispaania ja Portugali vahel, jagati Lõuna-Ameerika Reformatsioon Kiriku ja Ühiskonna muutumine ristiusu puhastamisega Hussiidid Jan Husi õpetusest alguse saanud liikumine Indulgentsid Patulunastuskirjad Simoonia Vaimulike ametikohtade ostmine Kalvinism Calvini õpetuse järgi tegutsev ristiusuvool Anglikaani kirik Inglise kirik, mis lahkus Rooma kiriku alluvusest
Katoliku kirik ja paavstivõim kõrg- ja hiliskeskajal Katolikku kirikut juhib paavst, kelle valivad kõrgeimad vaimulikud kardinalid. 9.-11. Saj. paavstivõimu langus Ilmalikel valitsejatel oli kirikuasjade otsustamisel suur sõnaõigus. Paljud vaimulikud olid abielus ja vaimulikukohti sai omandada raha eest (simoonia). Katoliku kiriku rahastamine. · Kirikukümnis · Muud kirikumaksud · Indulgentsid e patulunastuskirjad Erinevused ida- ja läänekiriku vahel: Katolik kirik Õigeusu e. ortodoksi kirik Jumalateenistused ladinakeelsed Jumalateenistused kreekakeelsed Allub paavstile Allub Konstantinoopoli patriarhile Armulauat. pakutakse hapendamata leiba Armulauat. Pakutakse hapendatud leiba ja veini
nimetada usuliseks, majanduslikuks ning poliitiliseks nähtuseks. Miks aga saab reformatsiooni nimetada nendeks nähtusteks, millised olid täpsemalt nimetatud motiivid ning kuidas reformatsioon mõjutas usulist, majanduslikku ja poliitilist valdkonda? Usuliselt võib reformatsiooni võtta kui püüdlust tagasi pöörduda algkristluse vaimu juurde. Peamised usulised motiivid, miks liikujad proovisid kirikut reformida, olid indulgentsid ehk patulunastuskirjad, pühakute kultus ning humanismi levik rahva seas. Just sellised motiivid olid ka reformatsiooni eelkäijatel Jan Husil ja John Wycliffe'il ning reformatsiooni alusepanijal Martin Lutheril- nad olid innustatud humanismi ideedest ning nende arust oli indulgentside müük ja pühakute kultus vastuolus kristlike algtõdedega. Kokkuvõtlikult oli siiski nende kõigi eesmärgiks kristluse puhastamine väärarusaamadest ja tõlgendamistest ning selle taastamine
kajastades ka kristlust (sh pühaisade nahaalsust). Varauusaegne palgasõdur Ernst von Minden, oli üks Tallinna palgasõduritest, kelle kohta esimesed andmed viivad 1501. aastasse. Hoolimata sellest, et ta oli Tallinna teenistuses 1503. aastani, annab tema lugu põgusa ülevaate sõjanduse korraldusest Wolter von Plettenbergi ajal peetud Vene-Liivi sõja päevilt. Palgasõdurite peamisteks ajalooallikaks on erinevate kroonikute kirjutised (üheks oluliseks piiskop Christian Bomhower), indulgentsid ning peamiselt töölepingud, mis tol ajal olid väga põhjalikud. Palgasõdurilepingud kajastasid relvastuse laenamist, vigastusi, sotsiaalseid tingimusi. Ernst von Mindeni muutis värvikaks ajalootegelaseks skandaal (väidetavalt oli ta levitanud laimu, et Tallinn tahtis rünnata Taani kuningat, mida ta ise eitas) ning tema elu dramaatiline lõpp, kus ta mõisteti surma. 1969. aasta Eduard Bronhöhe romaanil ,,Vürst Gabriel ehk Pirita kloostri
rahvakeelsega teenindust. See pidi muutuma inimese kutsumuseks. Kesksele kohale tõusis jutlus ja kirikulaul Riik võttis üle kiriku vara ja maavaldused Hävitati altarid ja pühakute kujud Kirkupeaks sai kohalik valitseja, mitte paavst Vaimulikud said õiguse abielluda, tsölibaat heideti kõrvale Piibel tuli tõlkida emakeelde -> pani aluse paljude rahvaste kirjakeele arengule Indulgentsid keelati REFORMATSIOON SVEITSIS Algatajaks oli Jean Calvin. Kalvinism. Tema õpetuse kõige olulisem punkt oli õpetus predestinatsioonistist e. ettemääratus. Selle järgi olevat Jumal ära määranud, et ühed inimesed saavad õndsaks ja teised on hukule määratud. Inimene ei saa oma käitumisega kaasa aidata õndsaks saamisele. Eitati inimese tahtevabadust. Samas annab Jumal siiski inimesele märku, kas ta on õndsaks saamisele välja valitud või ei ole
1) Talupojad andsid end ise suurmaavaldajate alla selleks, et saada kaitset majandusliku kitsikuse ning sõja- ja röövretkede eest 2) Läänistatud maadega läksid kaasa seal elanud talupojad 3) Feodaalkorra paratamatu eeldus oli sõltuva talupoegkonna teke 4) Talupoegade tööta oli maa väärtusetu 7. Millest kujunesid katoliku kiriku rikkused? 1) Kirikukümnis 2) Annetused 3) Sakramendid 4) Reliikviad 5) Kiriku ametikohtadele müük simoonia 6) Indulgentsid patulunastuskirjad 8. Millised olid ristisõdade põhjused, millised tagajärjed? Põhjused: 1) Paavstide soov laiendada oma mõju all olevaid valdusi 2) Tuli suunata kodusõdades võitevate rüütlite jõud elujärje parandamiseks kristliku maailma välistele aladele 3) Itaalia soov kontrollida Vahemere äärset kaubandust Tagajärjed 1) Jeruusalemm jäi muhameedlaste valdusesse 2) Süvenes läänemaailma, islamimaailma ja Bütsantsi vaheline vaev
· Uute maitseainete kättesaadavus · Kaubanduse suurenemine · Maailmavaate suurenemine · Inimesed said teada uutest taimedest ja loomadest · Arvati et tubakas on arstirohi · 9. Reformatsioon mis oli, millal toimus? 1517.aastal toimunud usupuhastus, mille algatajaks oli M.Luther 11. Mis põhjustas reformatsiooni? Kirjelda probleeme katoliku kirikus uusaja alguses. Mis olid indulgentsid? Reformatsiooni põhjustas protestantsimi ja rooma katolikukirikust eemaldunud uute kristlike kirikute sünni. Probleemid katoliku kirikus uusaja alguses · Paavstid elasid väga luksuslikult · Patud sai osta puhtaks · Patukustutuskirjade müük inimeste seas Indulgetsid kristlaste patukustutuskirjad 12. Kes oli Martin Luther, mida tegi? Mida ta kritiseeris kirikus? Kirjelda Lutheri maailmavaadet!
Tekkisid manufaktuurid ja pangad (Genf). Transiitkaubanduse sõlmpunkt Basel. Majanduses arenesid jõudsalt kapitalistlikud suhted, edu alusena nähti töökust. Hakati taotlema kirikumaade võõrandamist. Suureks probleemiks palgasõdurid. Põhjused kujunes kapitalistlik majandsüsteem, vaimulike elukombed, suured kirikumaksud. Zwingli hoiakut mõjutas Lutheri õpetus. 1523. diskussioon, kus vaidlustas paastu, preestrite tsölibaadi, indulgentsid, pühakukummardamise. Seal langetati otsus tema kasuks ja hakati läbi viima reformatsiooni kirikute kõrvaldati maale ja skulptuure, jumalateenistust lihtsustati, vähendati kirikuteenistujate arvu. Püüdis kirikut reformida ratsionalistlikus stiilis. Erines Lutheris suhtumisega armulauasse. Calvin 1536. ettemääratus ehk predestinatsioon: Jumal on ette näinud iga inimese saatuse. Rõhutas töö austusväärsust ja vajalikkust. Kujunes kalvinism.
- 15. Saj kui Bytsants langema hakkas, korraldasid eurooplased ristiretki tyrklaste vastu - Taheti kiriku uniooni luua - Kuulutati välja kirikute yhendamine.. kuid reaalsuseks unioon ei saand. 1441 moskva suurvyrst seda ei aktsekpeerinud - Kontsiil või paavst kumb kiriku ylem? Vaidlused - Kontsiilil tekkis ka lõhe Baseli ja rooma kontsiil - Kontsiili mõjuvõim vähenes - Paavstide autoriteet taastus - 15. Sajandi teine pool ka kui paavstide renessanss - Indulgentsid pärineb ristisõdade ajast. Patukahetsus vahendid. Neid myydi kindlate kampaaniate käigus, kuna rahavajadus oli suur. Kustutas patukaristuse, mitte patu. Maailmas on heade tegude ylejääk, mida saa kirik yhelt inimeselt teisele yle kanda - Saksamaal usuti, et indugentsid viivad raha maalt välja, Rooma - Indulgentsid võisid ka kahjumit toota - Renessansiajastu paavste iseloomustab luksuslik eluviis ja kultuuri toetamine - Paavstid olid Itaalia 1 valitsejatest - 15
Feodaalid olid elukutselised sõjaväelased ega oleks saanud ilma talupoegade tööta eksisteerida. Seetõttu keelati talupoegadel maalt lahkuda ja muudeti nad sunnismaiseks. Eesti keeles tavatsetakse sunnismaiseid talupoegi nimetada pärisorjadeks. 7. Millest kujunesid katoliku kiriku rikkused? Kirikukümnis Annetused Sakramendid- rituaalsed toimingud, mille käigus jagatakse usklikele jumala armu Simoonia- kiriku ametikohtade müük Reliikviad- pühakute säilmed Indulgentsid- patukustutuskirjad, paavsti poolt antud kirjalikud tõendid 8. Millised olid ristisõdade põhjused, millised tagajärjed? Põhjused: 1) paavstide soov laiendada oma mõju all olevaid valdusid 2) suunata kodusõdades võitlevate rüütlite jõud oma elujärje parandamiseks kristliku maailma välistele aladele
lõunatipu) VASCO DA GAMA 1498 jõudis Indiasse Hispaania COLUMBUS 1492 Kesk Ameerika MAGALHAES 1519-1521 Vaikne Ookean(esimene ümbermaailmareis) Tekkis must kolmnurg Euroopast rumm või raha Aafrikasse Aafrikast orjad Ameerikass Ameerikast puuvill või tubakas Euroopasse 12) Reformatsioon Keskkond enne reformatsiooni: Maa omanikud Maksude maksmine Usk Haridus Patukahetsuskirjad ehk indulgentsid: Ma mõistan Sind lahti Sinu patudest. Martin Luther oli õigusteaduse tudeng, kes sai valgulöögiga pihta. Sai Augustinuse ordu mungaks ja hakkas õppima teoloogiat. Teesid- Lutheri usutõed. Sola Scriptula!- Ainult pühakiri. Sola Fide!- Ainult usk. Õpetus Oluline oli ristimine ja armulaud. Oluline osa ka kirikulaul.Vaimulik võib abielluda. Martin Luther tõlkis pühakirja saksakeelde. Kasutati trükimasinat. Heaajasti Gutenberg. 1526 Splyeri maapäeval ,,kes omab maad, selle usk"
1096. a paavst Urbanus II kuulutas välja ristisõja Kristuse püha haua vabastamiseks. 1337 1453. a 100-aastane sõda Inglismaa taotlus saada kogu Prantsusmaa territoorium, lõppeb Prantsusmaa võiduga. --------------------------------------------------- Katoliku kiriku rikkused: · kirikukümnis · sakramendid (igaühe eest sai raha) · simoonia e. kiriku ametikohtade müük · reliikviate puutumine/külastamine · indulgentsid e. patukahetsuskirjad ---------------------------------------------------- Keskaja kunst: · ROMAANI STIIL paksud müürid, ümarkaared, kitsad/pisikesed uksed ja aknad. Vana-Rooma ehitistelt eeskuju võttev stiil. · GOOTI STIIL teravkaared, kõrgused, roosaken. Jumalaema kirik Pariisis. · "Surmatants" - Bernt Notke kunstiteos, mis käsitleb endas keskaja keskset mõtet surma ees on kõik võrdsed.
Aafrikale- palju inimesi veeti orjusesse 7. Millised olid reformatsiooni põhjused ja tagajärjed? Põhjused: Humanismiideede levik Lääne-Euroopa rahvusriikide valitsejad püüdsid vabaneda paavstivõimu kontrolli alt Vaimulike priviligeeritud seisund tekitas rahulolematust Pahameel katoliku kiriku kui rahva rõhuja vastu - vaimulike ilmalik elu (kõlbeline allakäik) - kiriku rikkused: maad, indulgentsid, sakramendid, reliikviad, ametikohtade müük Tagajärjed: Pildirüüsteliikumine Kloostrid suleti Vaimulikud said õiguse abielluda Rahvakeelne jumalateenistus Kiriku- ja kloostrimaade sekulariseerimine 1524-1526 talurahvasõda Saksamaal Saksamaa lõhenes kaheks: 1) põhjas Lutheri pooldajad - protestandid 2) lõuna vürstiriigid - katoliiklased 8. Millised olid Suure Prantsuse revolutsiooni põhjused?
Seal elasid koos mugad ja nunnad, kuigi nad ei puutunud üksteisega kokku. Nad pidasid jumalateenistust ka lihtrahvale. Maarahvas seas levis sünkretism ehk erinevad usundid, õpetused ja maailmavaated segunesid. Samuti levis külakatoliiklus ning paganlikud kombed jätkusid. Reformatsiooni viis läbi Martin Luther, kes naelutas 1517 aastal kiriku uksele 95 teesi selle kohta, milles väideti, mis on katoliikluses valesti. Ta astus indulgentside müümise vastu. Indulgentsid on patupuhastuskirjad. Tema arvates on õndsaks võimalik saada vaid läbi pühakirja. Liivimaale levis reformatsioon 1521. Toimub pildirüüste vihase rahvamassi poolt, sest siinsed jutlustajad levitasid luterlikku maailmavaadet, mille järgi on pühad pildid jms väärtusetu, sest seda pole piiblis kirjas. Talupoegadeni reformatsioon ei ulatunud. Simon Wanradt ja Johann Koell, kes olid protestantlikud jutlustajad, kirjutasid katekismuse 1535, millest on säilinud vaid 11 lk
Missa-jumalateenistus ladina keeles,kuid üks osa võis olla ka rahvakeelne Kihelkonnakirik – kihelkonna keskus, igal oli oma kaitsepühak Kabel – seal täitsid preestri asendajad ehk vikaarid kiriklikke ülesandeid Preester – vaimulik, kes oli kiriku eesotsas Kirikukümnis – ristitutele kehtestatud maks Sakrament – püha toiming, vanne Martin Luther – usupuhastuse ehk reformatsiooni algataja 1517. aastal Saksamaal Wittenbergis, hakkas korda looma, tahtis kaotada indulgentsid Usupuhastus Eesti alal – 1520te lõpuks olid enamus Eesti linnad reformatsiooni omaks võtnud. •Tallinna jõudis 1523.aastal Riia kaudu, järgmisel aastal tegutses linnas juba 3 evangeelset jutlustajat ehk siis 16. sajandil •Talupojad jäid üldiselt usupuhastusest puutumatuks Wolter von Plettenberg – ordumeister, katoliku kiriku kaitsja, kirjutas Tallinna raele manitsuskirja, mis vallandas linnas suured korratused Pildirüüste – Mitmesajapealine sakslastest ja eestlastest koosnev
nimetas Moskva kolmandaks Roomaks §25 Reformatsiooni algus: hussiitide liikumine 1. Tsehhimaa 14 15 saj - Rikas ja viljakas maa - Palju linnu - Probleemiks saksa kolonisatsioon - 1355 kuningas Karel I Saksa Rooma keiser Karl IV nime all Praha väljaehitamine (Karli sild) 1348 Praha ülikool 2. Suuremad vastuolud Tsehhi ühiskonnas: - Pahameel katoliku kiriku vastu (50% haritavast maast kuulus kirikule, kõrged maksud, indulgentsid jne) - Pahameelsaksa ülemkihi vastu (valitsejad linnades, maal jakirikus) 3. Jan Hus ja reformatsiooni algus - Pärit talupoja perest - Õppis Praha ülikoolis, 1401 sai vaimulikuks, hiljem Praha ülikooli professor ja rektor - Husi vaated: kritiseeris simooniat, indulgentside müüki, liiga kõrget tasu sakramentide eest nõudis kirikuvarade riigivõõrandamist e. sekulariseerimist (ilmalikustamist) tahtis kaotada vahetegemist armulaual
Lõbutsemine oli keelatud, tants jumalavallatu kargamine,. Luksuslikud rõivad on mõttetud. Alkoholi tarbimist piirati. Toetajaid ka väljaspool Sveitsi. Vaata ka tabelit vihikust. Inglismaal henry VIII oma naistega 27. Vastureformatsioon Teostaja: katoliku kirik. Algas umbes 1540 edukas neis riikides, kus feodaalaadel/kord oli veel tugev. Juhtiv riik hispaania. Vr: 1. katoliku kiriku enda reformimine. Sellega tegeles Trento kirikukogu. 154563: 1. indulgentsid keelati, keelati ka nendest kirjutmine. Kanti keelatud raamatute nimekirja. 2. vaimulikud peavad kinni pidama tsölibaadist. 3. keelati olukord, et inimene korraga mitmes vaimulikametis. 4. keelati see, et vaimult viibib oma piirkonnast eemal. 5. kinnitati paavsti ilmeksimatus, 6. kõik protestandid kuulutati ketseriteks, nendega asus võitlema inkvisitsioon. 2. 1540 kinnits paavst mungaordu Societas Jesu, Jesuiitide ordu, põhikirja. Rajaja ingatius loyola
pani. Wesfaali-eelne aeg- tekkis kaks pealinna (Rooma-paavsti asukoht- religioone keskus ja Habsburgide valitsus Viinis). Poliitilise osakaalu langus. Rooma-katoliku kiriku langus (viis 30a sõjani). Otto III Püha-Rooma Impeeriumi imperaator ja paavsti võimu vahetamine. Martin Luther (1485-1546) protestantliku reformi inspireerija- ei soovinud lahku lüüa vaid reformida piibli interpretatsiooni- igaüks ise. Pattude andeks andmine (indulgentsid). Jean Calvin- 1509-1564- kalvinism: prantsuse teoloog ja protestantlik reformaator, Piibel- jumalat tuleb austada. 30- aastane sõda (1618-1648) Väga julm sõda. Sillaks kesk- ja kaasaja vahel. I sõda religiooni üle (katoliiklus, protestantism) reformism. II sõda poliitika üle?- Ühel pool Austria ja Hispaania kuningakojad, teisel- Taani, Rootsi, Holland ja Prantsusmaa. Katoliiklus- peavool. Protsetantism- vastasvool ja Reformijad- kahe vahepealsed
distsiplineeris perioodiline piht ja paast. Vaimulik oli talle vajalik/oluline. 1054- ristiusu kirik lõheneb õigeusu ja Rooma katoliku kirikuks. Gregorius VII algatab reformid (XI saj) mis toovad kaasa võitluse ilmaliku ja vaimuliku võimu vahel (investituuritüli 1077.a)- nõudis, et piiskoppe määraks ametisse ainult paavst. 1122 laheneb Wormsi konhordaati sõlmimisega. Ilmalikel keelatakse piibli tõlgendamine. (et vältida ketserlust). Patte hakatakse lunastama patulunastuskirjadega (indulgentsid). KLOOSTRID XI saj oli Euroopas 1450 kloostrit. Kloostrid allusid Pühale Toolile e Paavstile. Peamine tegevus palvetamine ja füüsilise töö tegemine. Oluline keskaegse inimese maailmanägemises oli ime. Ime oli Jumala ilmutus. Kõige sagedamini toimusid imed pühades reliikviates (pühakuga seotud ese/atribuut). Oli arusaam, et maine elu on patune ja usk on valitsev seega inimesed läksid kloostrisse, et end täielikult Jumalale pühendada. RISTISÕJAD
autoriteedi eest, misjonitöö. Ei eraldunud muust maailmast ega kandud mungarüüd. Misjonitöö Hiinas ja Indias, Lõuna-Ameerikas. Pärtliöö. Kartus hugenottide mõju kasvu kuningakojas: Navarra Henry (hug) ja printsess Margot' (kat), tapeti ca 2000. Kirik. 14. saj. paavstide Avignoni vangipõli rida energilisi paavste Roomast innukalt kujundama kirikule ja renessansiajale väärilist pealinna > Püha peetruse kiriku ümberehitamise finanseerimiseks lasi paavst välja uued indulgentsid, lubati piinae leevendamist puhgastustules. Lutheri vastuseisule raha koguda polnud valmis, algselt leigelt. Ohtlikum sest a) humanismiideest haaratud intelligents toetas kiriku vastu väljaastumist b) humanism = kirjaoskuse tõus > kõrgendatud nõudmised c) trükikunst Esialgu kiriku hierarhia hukkamõistmine Esialgu Luther üle: raudne tahe ja haruldane andega jutlustaja. Kiriku struktuuride loomine teistele, ennekõike Calvin. Wormsi Karl V nüüd enam tagasipöördumist polnud.
imperialism suurriikide püüe oma territooriumi naabrite arvel laiendada ja endale kolooniaid hõivata import kaupade sissevedu impressionism kunstivool, mis püüdis jäädvustada põgusaid, looja eripärast, vaatenurgast ja hetkemeeleolust sõltuvaid muljeid ja meeleolusid indiaanlane Ameerika põliselanik indoeurooplased Euroopa ja Aasia rahvad, kes räägivad indoeuroopa keeli (nt venelased, sakslased, inglased, prantslased jt) indulgentsid patukustutuskirjad; väideti, et neid ostes saab patune inimene osa jumala armust ja vabaneb nii sooritatud kui ka veel sooritamata pattudest; neid müüdi paavsti nimel raha või kirikule osutatud teenete eest industriaalühiskond tööstuse saavutustele tuginev ühiskond industrialiseerimine suurtööstuse arendamine inflatsioon raha ostujõu langus ja hindade tõus inimlased ammustel aegadel maal elanud inimesesarnased loomad; tänapäeva inimese sugulased ja eellased
imperialism suurriikide püüe oma territooriumi naabrite arvel laiendada ja endale kolooniaid hõivata import kaupade sissevedu impressionism kunstivool, mis püüdis jäädvustada põgusaid, looja eripärast, vaatenurgast ja hetkemeeleolust sõltuvaid muljeid ja meeleolusid indiaanlane Ameerika põliselanik indoeurooplased Euroopa ja Aasia rahvad, kes räägivad indoeuroopa keeli (nt venelased, sakslased, inglased, prantslased jt) indulgentsid patukustutuskirjad; väideti, et neid ostes saab patune inimene osa jumala armust ja vabaneb nii sooritatud kui ka veel sooritamata pattudest; neid müüdi paavsti nimel raha või kirikule osutatud teenete eest industriaalühiskond tööstuse saavutustele tuginev ühiskond industrialiseerimine suurtööstuse arendamine inflatsioon raha ostujõu langus ja hindade tõus inimlased ammustel aegadel maal elanud inimesesarnased loomad; tänapäeva inimese sugulased ja eellased
imperialism suurriikide püüe oma territooriumi naabrite arvel laiendada ja endale kolooniaid hõivata import kaupade sissevedu impressionism kunstivool, mis püüdis jäädvustada põgusaid, looja eripärast, vaatenurgast ja hetkemeeleolust sõltuvaid muljeid ja meeleolusid indiaanlane Ameerika põliselanik indoeurooplased Euroopa ja Aasia rahvad, kes räägivad indoeuroopa keeli (nt venelased, sakslased, inglased, prantslased jt) indulgentsid patukustutuskirjad; väideti, et neid ostes saab patune inimene osa jumala armust ja vabaneb nii sooritatud kui ka veel sooritamata pattudest; neid müüdi paavsti nimel raha või kirikule osutatud teenete eest industriaalühiskond tööstuse saavutustele tuginev ühiskond industrialiseerimine suurtööstuse arendamine inflatsioon raha ostujõu langus ja hindade tõus inimlased ammustel aegadel maal elanud inimesesarnased loomad; tänapäeva inimese sugulased ja eellased
Ei eraldunud muust maailmast ega kandud mungarüüd. Misjonitöö Hiinas ja Indias, Lõuna-Ameerikas. Pärtliöö. Kartus hugenottide mõju kasvu kuningakojas: Navarra Henry (hug) ja printsess Margot' (kat), tapeti ca 2000. Kirik. 14. saj. paavstide Avignoni vangipõli rida energilisi paavste Roomast innukalt kujundama kirikule ja renessansiajale väärilist pealinna > Püha peetruse kiriku ümberehitamise finanseerimiseks lasi paavst välja uued indulgentsid, lubati piinade leevendamist puhgastustules. Lutheri vastuseisule raha koguda polnud valmis, algselt leigelt. Ohtlikum sest a) humanismiideest haaratud intelligents toetas kiriku vastu väljaastumist b) humanism = kirjaoskuse tõus > kõrgendatud nõudmised c) trükikunst Esialgu kiriku hierarhia hukkamõistmine Esialgu Luther üle: raudne tahe ja haruldane andega jutlustaja. Kiriku struktuuride loomine teistele, ennekõike Calvin. Wormsi Karl V nüüd enam tagasipöördumist polnud.
Dominiiklased Riias, Tallinnas (1229), Tartus. Ka Narva püüti 16saj. Frantsisklased Tartus, Riias, Viljandis. Kloostritel mõisad. Valitsesid ja haldasid mungad. Olid veel birgitiinid – Pirita (segaklooster, 1 kirik 2 konventi). Augustiinlased olid ka. Võrreldes Saksamaaga oli üsna hõredalt kloostreid. Aga vastas samas Liivimaa majandusele ja rahvaarvule. 15saj usuelu langus – vagadusjanu, soov kindlustada hauatagast elu > indulgentsid jms. Levima hakkab kirikukriitika. 1517 Lutheri asi jõudis üsna ruttu Liivimaale. Siin oli varemgi katseid olukorda parandada. Tehti konsiiliume ja kõrgemaid koole, aga vastuseisu tõttu jäi tulemata. 1522 jõudis siia uudne jutlustamine: Andreas Knoppen, Silvester Gegenmeier. Rüütelkonnad asusid liikumist toetama. Nende huvides kontrollida paremini kirikut. Nõue, et piiskopi valiks rüütelkond. Ei olnud esialgu mingeid lõhestamiskatseid, üritati olemasolevat uuendada
Läänes ei püütudki sellist võimusüsteemi teoloogiliselt seletada ja sellega ei kaasnenud ka sakramentaalset hiilgust. Samas säilis kiriku soov ühiskondlikult kaasa rääkida, näiteks nõuti kuningalt kiriku asüülipiirkonna õiguse tunnustamist, et sinna võiksid tulla kõik need, kes on sunnitud oma olude eest põgenema ja vajavad sotsiaalset kaitset. Frankide ajal hakkab välja kujunema ka ilming, mille järgi saab rahalise annetuse eest hüvesid osta (indulgentsid), samas ei tähenda see hinge päästmist, vaid kõigest patukaristuse leevendamist. 6. Karolingide dünastia. Karl Suur, Ludwig Vaga. Kiriku riigi suhted. Kirikuriigi teke. Karolingide dünastia, mis valitses Frangi riiki 8. kuni 10. sajandini, põlvnes Merovingide kojaülemate soost. Seega oli Karl Suure isa, Pippin Lühike pidanud nägema vaeva, et frankidele tõestada, et Karolingid ei ole pelgad võimu kaaperdajad, vaid õiged valitsejad Frangi riigile
Kiriklikud karistused olid süüdistused olid seotud patukahetsustega. Pärast reformatsiooni abieluõigus läks ilmaliku kontrolli alla - kogu kirik läks ilmaliku kontrolli alla - katoliku ajal abielurikkumine ei olnud kriminaalkuritegu, ilmaliku õiguse vallas võis see kaasa tuua häbistavaid tegusid, pärast reformatsiooni muutus abielurikkumine kriminaalkaristuseks ja seda karistati hukkamisega?. Üldse hiliskeskaja kiriku jaoks olid olulisel kohal indulgentsid, mida mõistetakse protestantlikus kirjanduses valesti - indulgents tähendab patu karistuse kustutamist, mille eelduseks on kahetsus ja meeleparandus. Katoliku ideoloogias on inimesel mitte 2, vaid peaaegu 3 võimalust - paradiis, põrgu ja puhastustuli. Enamus kristlasi ei vasta ideaalidele, nii et enamus läbivad puhastustule. Indulgents on kiriku arm, mille arvelt on võimalik lühendada puhastustules viibimise aega - selle tagatiseks on kristuse ja pühakute head teod.
annaabi.ee 
