Keskaeg Eestis (0)

KESKAEG
Jääb muistse vabadusvõitluse (1227) ja Liivi sõja vahele (1558)
Seda saab jagada veel kaheks pooleks:
esimene pool ja teine pool, eraldusjooneks oli Jüriöö Ülestõus 1343
Muinasaja lõpul oli eesti elanike arv kusagil 150 000, pärast Jüriöö ülestõusu elanike arv langes, elanikke oli 100 000. Keskaja lõpuks elanike arv jälle tõusis, elanikke umbes 250 000 - 300 000.
Vallutajad sõlmisid erinevate maakondadega erinevad lepingud . Lepingud võisid olla suulised või kirjalikud ja kõige karmimad tingimused nendes lepingutes olid kahel maakonnal: Ugandil ja Sakalal. Millest see võis olla tingitud? - Nad võitlesid kõige rohkem vastu, vallutajatel oli kõige rohkem tegemist nendes piirkondades. Saarlaste leping oli kõige lihtsam, sest nad alistusid.
Maa läks vallutajatele, eesti talupoeg ei olnud enam maa omanik vaid temast sai maa kasutaja. Kohtupidamise õigus läks eestlaste käest uute maaisandate kätte. Samas uued maaisandad kohtumõistmise juures suuresti lähtusid eestlaste tavaõigusest. (tavaõigus - lähtuti nendest õigusnormidest, mis olid eestlaste seas aastate jooksul väljakujunenud, kuidas eestlased ise erinevaid süüasju lahendasid) KOhtus olid ka eestlasest õiguseleidja - hirsnik.
Keskaegne haldusjaotus
Keskaegset Eestit ja Lätit kutsutakse Vana Liivimaaks. Vana Liivimaal kujunes välja kuus väikeriiki:
1) Liivi orduriik - kõige mõjuvõimsam. Mõõgavendade ordu sai 1236 . aastal Saule lahingus lüüa, väga paljud ordu liikmed tapeti ning järelejäänud orduvennad ühendati Saksa orduga. Liivimaal hakkas tegutsema Saksa ordu Liivimaa haru. Liivi orduriiki juhtis ordumeister ja algselt Liivi orduriigi keskus asus Riias, aga üsna peatselt viidi keskus üle Võnnusse.
2) Eestimaa hertsogkond - Taani kuninga alad, aga ta ei viibinud ise kohal, teda esindas asehaldur . Selle keskus paiknes Tallinnas.
*pärast Jüriöö ülestõusu, 1346, müüs Taani kuningas oma alad Liivi Ordule.
3) Riia peapiiskopkond - seda juhtis Riia peapiiskop . Keskus oli Riia.
4) Tartu piiskopkond - juhiks tartu piiskop, see oli ainult tartus
5) Saare - Lääne piiskopkond - juhiks oli Saare-Lääne piiskop, aga keskus vahetus: kõigepealt oli Lihulas , aga Lihula linnust pidi piiskop jagama orduga ja seetõttu toodi Lihulast keskus ära ja viidi Vana-Pärnusse. Seejärel viidi üle Haapsalusse ja kõige lõpuks viidi keskus hoopis Kuressaarde.
6) Kuramaa piskopkond - juhiks Kuramaa piiskop, keskuseks oli Piltene.
Olid veel teatud iseseisvad piirkonnad, mis enda üle valitsesid, Vana Liivimaa kolm suuremat linna olid iseseisvad:
1) Riia
2) Tartu
3) Tallinn
LÄÄNISTAMINE
enamasti oldie need, kellele mada läänistati, pärit Lääne-Euroopast, aga nad ei pruukinud olla tingimata aadlisoost. Nende seas oli ka eestlasi - endiste eesti ülikute järeltulijaid
Läänimeeste seas oli eestlasi rohkem põhja poool. Eestlased sulandusid sakslaste sekka - saksastusid.
Maaisanda maa jagunes kaheks:
1) maaisanda domeen - maaisand jättis selle enda kasutada
2) läänid -
*Maid läänistasid Taani kuningas, Tartu piiskop ja Saare-Lääne piiskop
**MIks ordu aladel oli läänistamist vähe?
-Ordul oli oma sõjavägi olemas, sinna kuulusid ordurüütlid, nad kaitsesid orduriiki
Talupojad harisid maaisanda domeeni ja ka läänisid.
Talupojad olid isiklikud vabad enne Jüriöö ülestõusu, pärast seda hakati nende vabadust piirama.
Keskaja esimesel poolel oli talupojal veel relvakandmisõigus.
Maa kasutamise eest tulid talupojal koormised :
1) Kümnis - teatud protsent saagist. algul nõuti kümnist teraviljas, hiljem hakati nõudma ka karja pealt.
2) Hinnus - kindlaksmääratud naturaalmaks
*Kümnis oli olulisem
3) Kiriku, linnuse ja teedeehitamine
**Mis oli peamiseks ehitusmaterjaliks lõuna-Eestis? - liivakivi ja tellised .
Põhja-Eestis oli paekivi
*Tuli maksta kirikukümnist ning kohaliku preestri ülalpidamismaks
Keskaja algusel tekkisid eestisse ka linnad. Linnal pidi olemas linnaõigus. Tekkisid enamasti 13. sajandi
Eesti keskaegsed linnnad:
1)Tallinn
2)Narva
3)Haapsalu
4)Tartu
5) Rakvere
6)Vana - Pärnu
7)Viljandi
8)Paide
9)Uus-Pärnu
JÜRIÖÖ ÜLESTÕUS
peamine allikas. liivimaa noorem riimkroonika, mille autor on B. Hoeneke , kes oli Liivi ordu preester . Kroonika oli saksa keeles, pandi kirja samal ajal kui ülestõus toimus - 1340ndate keskel. Originaal pole säilinud, ta on säilinud ümberkirjutatud kroonikates, nt B. Russoni kroonika.
Olukord enne ülestõusu:
Ülestõus puhkes põhja-Eestis, mis oli Taani valdustes. Taani tahtis oma alad Põhja-Eestis maha müüa. Ta tahtis müüa sellepärast et:
1) sest ta ei suutnud siinseid vasalle ohjeldada
2) tulu läks Hansa Liidule ja Taani tulud idakaubanduses vähenesid.
*Taanil oli olemas eelkokkulepe Orduga, et Ordu ostab alad ära.
Ordu oli huvitatud ostmisest. 1341. oli sõlmitud eelkokkulepe, et Ordu ostab Taani alad ära, aga reaalse lepinguni vele polnud jõutud. Aga Rootsi oli ka Taani aladest huvitatud, sest ta oli Muistse Vabadusvõitluse ajal aladest ilma jäänud. Rootsi oli omandanud endale Soome nign tahtis alasid veelgi laiendada.
Põhja-Eesti vasallidele oleks meeldinud, kui asjad oleks jäänud nii nagu nad olid.
VANA LIIVIMAA SISEOLUD
Väikeriikide vahel olid vastuolud, põhjuseks võim
Pretendeerijaid liidrirollile oli kaks:
1) Riia peapiiskop - ta oli kõige kõrgem vaimulik võimukandja Liivimaal
2) Liivi Ordu - kõige võimsam sõjaline jõud Vana - Liivimaal
Ainukene piiskopkond, mis oli säilitanud oma iseseisvuse, oli Tartu piiskopkond. Ülejäänud ordud olid Liivi Ordust sõltuvuses. Tartu piiskop T. Von Damerow . Otsis liitlasi isegi Euroopast. Nt. pakkus Tartu piiskopkonda Inglise kuninga võimu alla., aga too ei võtnud vastu, sest see ala oli liiga kaugel. Siiski Damerow suutis Liivi Ordu vastase liidu sõlmida, sai Leedu suurvürsti liitlaseks, Saksa kõrgaadlikud ning Vitali vennad(Läänemerel tegutsevad mereröövlid) liitlasteks.
Kogu Saksa ordut ei juhtinud mitte ordumeister, vaid kõrgmeister. Saksa ordu kõrgmeister K. V. Jungingen kutsus kohale erinevad Vana-Liivimaa osapooled, et probleemidele lahendus leida. Kokkusaamine toimus 1397. aastal Danzigi linnas ja kannab nimetust Danzigi kongress . Sealt võtsid osa: Liivi Ordu, Saare-lääne piiskopkonna esindaja, Riia peapiiskopkonna esindaja, Kuramaa piiskopkonna esindajad, vasallide esindaja.
Otsustati, et :
Riia peapiiskopiks saab valida ainult Liivi Ordu liikme.
Piiskopid ja nende vasallid ei pea osalema Ordu sõjakäikudel.
Vasallide pärandamisõigus laienes - maaisandal puudus võimalus vasalli käes seda maad tagasi küsida. See, et vasallide pärandamisõigus laienes, kannab nimetust Jungingeni armukiri
15. sajandil üritati kohapeal omavahelist koostööd teha. Selle jaoks hakati pidama maapäevi. Esimest korda käis maapäev koos 1421 . aastal. Maapäeval oli esindatud 4 kihti:
1) Riia peapiiskop + vaimulike esindajad
2) Liivi Ordu ordumeister+ esindajad
3) Vasallide esindajad
4) Kolme suurema linna kodanikud (Tartu, tallinn, Riia)
Mida arutati?:
Omavahelisi tüliküsimusi, makse, talupoegade pagemist, välispoliitika
Läänes tekkis tugev riik: 1397Taani - Kalmariunioon (rootsi, soome norra, taani)
Lõunas 1385 sõlmiti Krevounioon. Tekkis Poola-Leedu liitriik '
1340. said Saksa ordu lüüa Tannenbergi lahingus.
Idas kerkis esile Moskva suurvürstiriik, mis hakkas endaga ühendama teisi Vene vürstiriike
Nende keskele jäi Vana-liivimaa, mis oli killustatud ja sõjaliselt nõrk, mis oli väga heaks sõjaliseks objektiks nendele tugevatele naabritele.
KESKAEGSED LINNAD
Linnakodanikel olid õigused:
1) õigus tegeleda linna territooriumil tegeleda käsitöö ja kaubandusega
2) olid vabastatud tollimaksust
3) võisid kasutada linna metsi, heinamaid, karjamaid
kohustused:
1) pidada linna vahiteenistust
2) linna sõjaline kaitse
3) pidid maksma maksu
Linna valitses raad . rae liikmeteks said suurkaupmehed, eluaeg oldi rae liige. Palka ei saadud.
Eesti linnadest kuulusid neli ka Hansaliitu:
1)Pärnu (Uus-Pärnu)
2)Tartu
3)Tallinn
4)Viljandi
Nende linnade kaupmeestel oli võimalik vahetada kaupu kusagilt kuhugi .(läänest itta ?????? ei tea)
Peamine kaup, mida eestisse sisse toodi oli sool. Kõige olulisem väljaveokaup oli teravili.
Tekkisid kaupmeesteühendused: suurgild ühendas suurkaupmehi ja mustpeade gild ühendas vallalisi kaupmehi
Käsitöölisi ühendas tsunft . Tsunftis oli tootmine reguleeritud, plaju võis olla õpipoisse ja selle, mis hinnaga müüdi jne. Väikegild - tsunftide ühendus
Linn vajas rahva juurdetulekut, sest loomulik iive linnas oli enamasti negatiivne. Kui linna alamkiht oli eestikeelne, siis linna keskkiht oli juba saksakeelne. tuli üleminek saksa keelele ja kultuurile .
KATOLIKU KIRIK JA KATOLIIKLUS KESKAEGSES EESTIS
Kui katoliilus jõudis eestisse, siis see oli Euroopas juba tuhat aastat vana ning seetõttu ei hakatud eestis midagi uut välja mõtlema vaid see kandus eestisse lihtsalt. See jõudis eestisse ristisõdijatega 13. sajandi algusel
Katoliku kiriku juhiks oli paavst . Talle allusid Riia peapiiskop, kellele allusid Tartu, Saare-Lääne ja Kuramaa piiskopid. Neil oli ilmalik võim.
Pandi vaimuliku võimu juhtima Tallinna piiskop, kes allus tegelt Lundi peapiiskopile. Kõik piiskopkonnad jagunesid omakorda kirikukihlekondadeks, kus tegutsesid preestrid . Keskaja lõpuks oli Eestis 97 maakiriku kihelkonda. Kiriku kihelkonna keskuseks oli kihelkonna kirik . Iga kihelkonna kirik oli pühendatus mingile kindlale pühakule.:
Kadrina - püha Katariina
Järva Jaani - ristija Johannes
Pärnu-Jaagupi - apostel Jaakob
Martna - püha Martin
Katoliilus segunes varasema muinasusuga - parim näide olekski pühakute austamine
Katariina - kadripäev
Ristija Johannes - jaanipäev
püha Laurentius - lauritsapäev
Eestisse kandsid oma tegevuse üle ka mungaordud, tekkisid erinevate mungaordude kloostrid , nt: tsistertslaste ordu.
Kerjusmungaordud - frantsisklased ja dominiiklased
REFORMATSIOON EESTIS
Reformatsiooniideed jõudsid luterlike jutustajate kaudu eestisse. Esmased teadmised neist pärinevad Riia linnast aastal 1521. 1523. aastal on teada juba rändjutustajate tegevusest Eesti aladel. Linnades said need ideed eriti kiire poolehoiu. Linnade raed läksid ka ideed kaasa ja kuulutasid linnad luterlikeks. Kloostrid pandi kinni, kirikud, mis olid seni olnud katoliku kirikud, muudeti luterlikeks kirikuteks. Samal ajal toimus ka protsess nimega pildirüüste, millega oli seotud linnade alamkiht - kirikuhooned rüüstati. Väga kuulus teos B. Nurge " Surmatants ", mis oli Niguliste kirikus, elas rüüstamise üle.
Alguses olid maa- aadel ja vasallid luterluse vastu, aga hiljem läksid nad ka üle luterluse usku, kui isand oli usku vahetanud loeti sellega usku vahetanuks ka tema talupojad.
Luterliku kiriku tegelik organisatsioon tekkis alles siis kui Eesti läks Rootsi valdusesse.
KULTUUR VANA-LIIVIMAAL
Kooliharidus jõudis pärast vallutust. Eestii aladel sarnased koolid Lääne-Euroopaga
1)toomkool - vaimulikuks saamise ettevalmistamine. seal oli ka kohalike linnakodanike lapsi, kes ei saa vaimulikeks.
2)kloostrikool - Ordu liikmeks saamise ettevalmistamine.
Õpiti 7 vabakunsti:
1) retoorika - kõnekunst
2)aritmeetika
3)grammatika - ladina keel
4) dialektika - väitlemine usuteemal
5) muusika - kirikumuusika
6) astronoomia - õpetati ebamääraseid teadmisi maast ja tema inimestest, õpiti tundma ka kirikukalendrit(kas pühad liiguvad või mitte jne)
7) geomeetria
Piiblit lugeda ei tohtinud, pigem loeti lühikeseid väljavõtteid, valitud kohti, sest ei olnud vaja, et inimesed liiga targaks saaksid.
Tekkisid ka linnakooolid
Ülikooliharidust ei olnud võimalik eesti aladelt saada, seda omandati mujalt: Saksamaa erinevates ülikoolides, Pariisi ülikoolides, aga pidi oskama siis ladina keelt, sest kõikjal õpetati ladina keeles.
Teati üht tolaegset üliõpilast Eestist: Johann Pulk . Jõudis üsna kõrgele, hiljem tegutses Saare-Lääne piiskopi toomhärra.
Haridus oli mõeldud eeskätt siinsetele sakslastele.
16. sajandi algusel tehti katse rajada kool, mis valmistaks ette preestreid kohalike rahvaste seast. Aga see jäi ainult jutu tasandile , sest reformatsioon tuli peale Luterlikku haridussüsteemi veel ei tekkinud, sest algas sõdade ajajärk. Kõigepealt Liivi sõda ja siis tuli veel Poola-Rootsi sõda. Reformatsiooni tõttu katoliikliku hariduse areng katkes, aga luterlik haridussüsteem kujunes välja hiljem.
Pärast muistset vabadusvõitlust jõudsid eesti aladele ka raamatud, aga need olid usulise sisuga, ladine keeles ja mõeldud vaimulikele. Eesti talupoeg nendest osa ei saanud. Esimesed eesti keelsed raamatud tulid alles pärast reformatsiioni, sest reformatsiooni üheks oluliseks ideeks oli see, et inimene peab ise saama jumalasõna lugeda, mis peab olema emakeeles.
Esimene teadaolev eestikeelne raamat pärineb aastast 1525 , aga see pole säilinud.
Esimene siiani säilinud raamat pärineb 10 aastat hilisemast ajast. 1535. aastal välja antud ja kannab nime "Wanradt- Koelli katekismus "
Enne Liivi sõda katsed tõlkida Piiblit ja Lauluraamatut (Hans Susi)
Keskaja kohta tervikuna on kõige olulisem kroonika "Liivimaa provintsi kroonika". Selle pani kirja B. Russow . Kroonika ilmus trükitud kujul 1578 . aastal. SIis teda ilmus kohe kaks tükki, sest ta sain nii populaarseks. 1584. aastal ilmus veel üks trükk, aga täiendatud versioon, sest Liivi sõda oli läbi saanud selleks ajaks. Russow oli tegelikult kirikuõpetaja, Pühavaimu kiriku(tlnas) eesti koguduse õpetaja. Mõningad ajaloolased on veendunud selles, et Russow oli päritolult eestlane. J. Kross "Kolme katku vahel" - B. Russowi elulugu.
LIIVI SÕDA 1558-1583
Perioodi sees võibe eristada erinevaid sõdu. Sõdade periood, kus sündmused toimusid Vana-Liivimaal ja Vana-Liivimaa pärast.
Milline oli välispoliitiline olukord 16. sajandi esimesel poolel?
Aeg, kui ümberkaudsed riigid olid tugevnenud ja ohustasid vana-Liivimaad. Miks vana-Liivimaa neile huvi pakkus? - üle vana-Liivimaa alade läksid kaubateed Lääne-Euroopast Venemaal ej ataheti enda kätte saada sellest kaubandusest laekuvaid tulusid. Vana-Liivimaa oli tervikuna nõrk, tegemist oli omavahel rivaalitsevate väikeriikidega. Sõja vallandajaks oli Moskva. 1554 . aastal viibis vana-liivimaa telegatsioon Moskvas, et pikendada vaherahu , mis oli sõlmitud 1503. aastal ja pärast seda oli seda lihtsalt pikendatud. Nüüd Moskva seadis ette terve rea tingimusi, mille täitmisel Moskva oli nõus vaherahu pikendama. Nõuti teatud maksu, mida on hakatud nimetama Tartu maksuks - iga Tartu piiskopkonna meeshinge pealt on tarvis maksa 1 hõbemark. Maksu maksmiseks oli aega kolm aastat.
Vana-Liivimaal ei tehtud midagi maksu kokkusaamiseks, ohtu ei tunnetatud. Selle asemel, et oma kaitsevõimet tõsta, puhkes Vana-Liivimaal viimane kodusõda Ordu ja Riia peapiiskopkonna vahel. Uus saatkond läks siis Moskvasse ilma maksuta, aga uut saatkondaMoskvas enma vastu ei võetud.
1558. aastal tungisid vene väed Ida-Eestisse. Alustati linnuste piiramist. Narva vallutati , Tartu alistus ja venelastel õnnestus hõivata veel terve rida Ida-Eestis paiknevaid linnuseid, sest praktiliselt ei osutatud mitte mingisugust vastupanu. 1559 . aastal sõlmiti pooleks aastaks vaherahu Vana-Liivimaa ja Venemaa vahel. Juba esimese sõjaaastagea oli üks väikeriikidest kadunud - Tartu piiskopkond oli lõpetanud oma eksisteerimise.
Kuna ülejäänud Vana-Liivimaa väikeriikide valitsejad tunnetasid nüüd ohtu, siis käitusid nad erinevalt:
1)Saare-lääne piiskop müüs 1559. aastal oma valdused maha Taani kuningale - teine Vana-liivimaa väikeriikidest oli lõpetanud oma eksisteerimise
2)Ordu otsis toetust Poola-leedult, 1559. aastal andis Ordu ennast Poola-Leedu kaitse alla.
1560 . aastal Ordu väed purustati lõplikult Venemaa poolt.
1561. aastal otsustasid Virumaa, Järvamaa ja Harjumaa vasallid alistuda Rootsi kuningale, andsid talle ustavusvande, kuigi tegelikult kuulusid need alad Ordule.
Liivi ordu and is siis 1559. aastal end Poola-Leedu kaitse alla, aga 1561. aastal alistus ta poola-leedule. See tõi kaasa 1560ndatel aatatel Poola ja Rootsi vahelise sõja. Rootsi lähtus sellest, et vasallid olid rootsile alistunud, aga Poola lähtus sellest, et Ordu oli alistunud Poolale.
1560ndatel aastatel leidsis aset kaks sõda.
KÕigepealt Rootsi-Poola sõda. Poola tahtis enda kätte saada Põhja-Eesti alasid, aga Rootsi ei tahtnud neid anda. Sõda toimus eesti aladel.
Teine sõda kandis nimetust Põhjamaade 7-aastane sõda. Vastamisi olid Rootsi ja Taani. Taani oli huvitatud vabast kauplemisest Venemaaga, mis pidi toimuma läbi Narva linna. Rootsi tahtis, et kauplemine toimuks läbi Tallinna. Sõja käigus vallutas Rootsi need alad, mis olid Taanil Eesti mandriosas. Rootsi kätte läksid Läänemaa ja Hiiumaa .
Mõlemas sõjas osalesid väga innukalt nn mõisamehed, kes olid endised Ordu liikmed, vaesunud aadlikud , linnakodanikud - otsisid teenistust ning läksid eslle riigi teenistusse, kes maksis rohkem. Mõisamehed olid omalaadsed palgasõdurid Eesti ja Läti aladel.
1560ndate lõpus mõlemad sõjad lõppevad. Rootsi-Poola sõja puhul säilitas kumbki pool selle, mis tal oli, kumbki juurde ei saanud.
Rootsi-Taani sõja puhul sai Rootsi alasid juurde. Vaherahuga pidi Rootsi andma Taanile alad tagasi, aga ta ei pidanud sellest kinni.
1570ndatel aastatel sekkub sündmustesse uuesti Venemaa, hakkas vallutama. Selleks, et lepitada sakslasi Vene võimuga tuleks luua Liivimaa kuningriik, mille juhiks pidi saama Hertsog Magnus . Liivimaa kuningriigi pealinnaks sai Põltsamaa (seal oli tegelt ainult linnus). 1570 . aastal asus Venamaa pirama Tallinnat , mis oli Eesti aladel kõige olulisem linn. Piiramine kestis seitse kuud. Venelased piirasid tallinna maa poolt ümber, aga mere poolt jäi linn blokeerimata. Seega oli linna võimalik vajalike asjadega varustada mööda mereteid. Seitsme kuu möödudes olid venelased sunnitud piiramise lõpetama, üks tegur oli see, et hakkas levima katk.
1577 . aastal toimus teistkordne Tallinna piiramine. Venelased olid kohal umbes 50 000 mehega, kaasa olid võetud ka sepad , kes pidid kohapeal kahurikuule valmistama. Seekordne piiramine oli lühem - 7 nädalat, sest vene vägedele tegid väga palju kahju linlastest (Tallinna elanikud) moodustatud salkade kallaletungid. Ühte sellist väesalka(umbes 400 meest oli seal), mida venelased väga kartsid, juhtis Ivo Schenkenberg( sakslane). Ühte eestlastest koosnevat väesalka juhtis Ohtra Jürgen( eesti päritolu talupoeg).
1578. aastal kontrollis venemaa suurt osa mandri-Eestist.
Hertsog Magnus läks tülli Ivan IV ning läks Poola riigi teenistusse.
1570ndate aatate lõpus asuvad Poola ja Rootsi Venemaaga sõdima ning Vene vägesid Vana-Liivimaalt välja tõrjuma. Aga nad ei teinud koostööd(Rootsi ja Poola), mõlemad sõdisid eraldi Venemaaga. Mõlemal riigil õnnestus vene vägede üle edu saada. Venemaa oli sunnitud sõlmima vaherahud mõlema riigiga.
1582 vaherahu Poolaga - Jan Zapolski vaherahu. Poola sai endale Lõuna-Eesti ja Põhja-Läti
1583 vaherahu Rootsiga - Pljussa vaherahu. Rootsi sai endale Põhja-Eesti.
ülesanne:
Narva linn
1) millisele väikeriigile kuulus?
2) millise sündmuse tulemusena?
narva linn 1321 . aastal - Taani , muistse vabadusvõitluse tagajärjel
narva linn 1497 - Liivi Ordu, Taani müüs oma alad maha pärast Jüriöö Ülestõusu
narva linn 1589 - Rootsi valduses, pärast Pjussa vaherahu.
Tartu linn
1)millisele väikeriigile kuulus?
2)millise sündmuse tulemusena?
tartu linn 1321. aastal - Tartu piiskopkond, muistse vabadusvõitluse tagajärjel
tartu linn 1497. aastal - Tartu piiskopkond, muistse vabadusvõitluse tagajärjel
tartu linn 1589. aastal - Poola-Leedu, Zapolski vaherahu.
KOLME KUNINGA AEG
Eesti alad olid jagatud poola-leedu, taani ja rootsi vahel.
Poola-Leedu Taani Rootsi
Lõuna-Eest Saaremaa Põhja-Eesti
Kehtestas võimu 1582 Ostis alad 1559. 1583. aastal, Pljussa vaherahu
Zapolski vaherahuga. Kestis 1645.aastani. Nim. Eestimaa Hertsogkonnaks
ALTMARGI (1582-1629). BRÖMSEBRO rahuga olid jagatud neljaks : harjumaa,
Hakati kutsuma Üleväina läks Saaremaa Rootsile virumaa, järvamaa,läänemaa
Liivimaa, juhtis asehaldur. Juhtis asehaldur. 1/5 riigimõisad, 4/5 eramõisad
Algusel kandsid üksused 3/4 riigimõisad, Loodi Eestimaa rüütelond,käidi
nime presidenätkond(3 - 1/4 eramõisad. Maapäevadel.
Tartu, Pärnu, Võnnu) Loodi Saaremaa rüütel- Jäi kõik niii nagu oli.
, hiljem kandsid nime kond, käidi Maapäevadel. Luteri usk
vojevoodkond . hakkas tegutsema maa-
3/4 oli riigimõisad, nõunike kolleegium(4-6 liiget)
1/4 eramõisad. tekkis Kuressaare.
aadliomavalitsuses Luteri úsk
langes sakslaste tähtsus.
Maapäeval 1/3 sakslased ,
1/3 poolakad, 1/3 leedukad.
Vana-Pärnu kadus sai sõjas
kannatada. Linnaõiguse sai
Valga. Vastureformatsioon -
katoliiklus.
Jesuiidid Tartus, gümnaasiumi
idee.
Tõlkide seminar - levitasid koha-
liku keele oskamise tähtsust.
Avati esimene trükikoda.
1582 - kalendrireform, pärast
4. oktoobrit oli 4. oktoober ja pärast
seda oli kohe 15. oktoober.